OKTOOBER 2015
LOGISTIKA
SILBERAUTO EESTI AS Jõhvi Tallinna mnt. 80 Jaama tn 42a tel. 611 9733 E–R 8.00–18.00 L, P suletud
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Heike Kiiv , tel 680 4459 heike.kiiv@ekspressmeedia.ee, Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee
logistika
3
Logistikaklastri koostöö aitas leevendada ettevõtete käibelangust Foto: Logistikaklaster
Klastrisse kuuluvate ettevõtete käive kasvas selle tegutsemise esimese kolme aasta jooksul ligikaudu 30 protsendi võrra. „Logistikaklastri tegevusi ja tulemust hindame heaks,” ütleb MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon juhatuse esimees Andres Valgerist ja lisab, et sama meelt on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Ka arvuliselt võib kinnitada, et tänavu viiendat aastat tegutsev logistikaklaster on varasema arengustrateegia täitmisel olnud edukas – sellesse kuuluva 14 ettevõtte käive kasvas klastri tegutsemise esimese kolme aasta jooksul ligikaudu 30 protsendi võrra. Viimastel aastatel, kui kaubaveomahud on poliitilise olukorra ja Venemaa sanktsioonide tõttu järsul kukkunud, aitas klastri koostöö liikmesettevõtete jaoks kõige hullema ära hoida. Langus küll tuli, kuid see võinuks olla märksa suurem. Suund ühistegevusele Klastri tegevuses on olulist rolli täitnud kaks projekti, kokku 1,36 miljoni eurose mahuga, mida 70 protsendi osas on rahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänud 30 protsendi ulatuses klastri liikmed. Projektide kaasrahastaja on olnud Tallinna linn. Sellest aastast on klaster asunud täitma juba järgmist strateegiat, keskendudes aastatel 2015–2020 ühistegevustele, kus koostöös teiste sektorite organisatsioonide ja riigiga jätkatakse Eesti logistilise asukoha tuntuse suurendamist, tõstes Eesti konkurentsivõimet, suurendades terviklahenduste ja suuremat lisandväärtust pakkuvate toodete ning teenuste müüki rahvusvahelistele klientidele. Üks klastri peamiseid sõnumeid on see, et Eestist jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni, 48 tunniga aga tervelt 300 miljoni maksejõulise tarbijani, olgu siis maad või merd pidi või hoopis õhu kaudu. „Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmist jätkatakse stabiilse äri-
Logistikavaldkonna suuremad ettevõtted teevad klastri kaudu omavahel koostööd oma teenuste ja toodete rahvusvahelisel tutvustamisel.
keskkonna loomise, kaubamahtude kasvatamise ja uute klientide leidmise teel,” selgitab Valgerist. Siinsed valdkonna suuremad ettevõtted teevad klastri kaudu omavahel koostööd oma teenuste ja toodete rahvusvahelisel tutvustamisel. „Klastri õnnestumiseks tuleb lugeda seda, et on suudetud konkureerivad ettevõtted panna koostööd tegema Eesti rahvusvahelisel turundamisel,” räägib Valgerist. Teadvustatakse logistikavaldkonna olulisust Pärast klastri moodustamist ning logistikaettevõtete häälte koondamist on koostöö valitsuse ja muude riiklike institutsioonidega tulemuslikum kui erinevatel ettevõtetel ükshaaval. Selle abil on teadvustatud Eestis logistikavaldkonna olulisust. Tegemist ei ole ju sugugi teisejärgulise majandusharuga – kokku annab logistikasektor PriceWaterhouseCoopers Advisorsi arvutuste järgi otseselt ja kaudselt Eestis tööd ligikaudu 82 000 inimesele. Kuna valdkonna kasvule avaldavad olulist mõju ka riigi poolt määratavad tasud, mitte ainult maksud, siis on klaster võtnud eesmärgiks suurendada koostööd era- ja avaliku sektori vahel selle osas, et meie ettevõtjatele kehtivad maksud ja tasud lubaks rahvusvaheliselt konkureerida. Eesti rivaalid naabermaades püüavad koostöös riigiga oma
konkurentsivõimet tõsta ja on ka suutnud oma kaubamahte kasvatada. „Kindlasti oleks ka meie konkurentsivõime parandamine ja sellest tulenevalt suuremad kaubamahud koos täiendava tuluga riigile suuremad, kui oleksime suutnud kaasata rohkem Eesti riigi poolset sisulist koostööd,” toob Valgerist välja ühe suuna, mida tulevikus silmas pidada. Algusaastatega võrreldes on liikmeskonnas toimunud ka muutusi. Osa ettevõtteid on otsustanud vahepeal klastri osalemises pausi teha. „Lennundus näiteks on üks selliseid spetsiifilisi valdkondi,” ütleb Valgerist. Sel põhjusel on klastrist lahkunud Tallinna lennujaam. Samas on klastriga liitumas Belgias baseeruva ülemaailmse logistikaettevõtte Katoen Natie Eesti haru. Erik Aru MIDA TEEVAD NAABRID Soome Soome valitsuse juures asuv töörühm on esitanud paketi meetmeid oma transiidisektori abistamiseks. Põhjuseks EL-i seadusemuudatuse tekitatud lisakulud. Nende mõju leevendamiseks poolitavad soomlased aastateks 2015–2017 veeteedetasud ja kaotavad samaks perioodiks kasutajatelt kasseeritava raudteekasutustasu. Muudatusettepanekud lisatakse selle aasta riigieelarvele. Soome riigi jaoks tähendab muudatus 55,7 miljoni euro suurust ajutiselt saamata jäävat eelarvetulu, kuid meetme eesmärk on leevendada olulise ärisektori kulukoormat. Läti Läti transpordiministeerium on asutanud Läti logistikanõukogu, mille ülesanne on leida veoseid ja investeeringuid. Logistikanõukokku kuuluvad transpordiministeeriumi, Riia ja Ventspilsi sadama, Liepāja erimajandustsooni, Läti Raudtee logistikafirma LDz Cargo Logistika, Riia lennujaama ning transpordi- ja logistikaliitude esindajad. Loodud logistikanõukogu eesmärk on rohkem lõimida transpordi- ja logistikasektorit, et majandus saaks suurema väärtusega veoste teenindamisest rohkem kasu.
logistika
4
TTÜ logistikainstituudi suvekool – iga suve tippsündmus Foto: Tallinna tehnikaülikool
Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi suvekool on muutunud väga menukaks nii kodus kui ka võõrsil. Milline on transiidi ja transpordi tulevik? Kellele, kuidas ja miks läheb vaja Euroopa Liidu suuri taristuprojekte? Millal valmib Tallinna-Helsingi tunnel? Mis hakkab juhtuma siis, kui Rail Baltic valmis saab? Kuhu asetub Tallinna lennujaam maailmakaardil? Neile ja veel paljudele küsimustele otsiti vastuseid augustis juba kolmandat korda toimunud Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi suvekoolis. TTÜ logistikainstituudi dotsendi Kati Kõrbe sõnul on juba traditsiooniks saanud suvekool erakordne võimalus üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele, ekspertidele ja spetsialistidele, aga ka lihtsalt teemast huvitatutele kokku saada, huvitavaid ettekandeid kuulata ja probleeme akadeemilises, kuid samal ajal suviselt vabas õhkkonnas arutada. „Viimase suvekooli teemad keskendusid väga suurtele asjadele transpordis ja logistikas. Ka esinejate loetelu oli aukartustäratav. Nii pidasid sel aastal suvekoolis ettekande näiteks professor Jorma Mäntynen ja professor Jarkko Rantala Tampere tehnikaülikoolist, professor Lauri Ojala Turu ülikoolist, Euroopa Komisjoni asepresident 2004–2014 Siim Kallas, Eesti arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare, Estonian Airi nõukogu liige Erki Urva ja paljud teised oma ala tunnustatud eksperdid,” avab Kõrbe viimase suvekooli tagamaid. Kust pärineb suvekooli idee? Kati Kõrbe selgitab, et logistikainstituudi suvekooli esialgne idee sai küpseks koos logistikainstituudi loomisega. „Meie magistriprogramm osutus väga populaarseks, kuhu võeti vastu väga erineva taustaga tudengeid. Ja nii tekkiski ühel instituudi koosolekul mõte enne suure ning tõsise õppetöö algust pakkuda suvekooli nime all sissejuhatavat teemanädalat,” räägib Kõrbe. Esimeses logistika suvekoolis võe-
Euroopa Komisjoni asepresident 2004–2014 Siim Kallas rääkis sel suvel toimunud logistikaülikoolis EL-i suurtest taristuprojektidest.
ti vaatluse alla transpordiplaneerimine, tarneahela juhtimine, logistika ja ostujuhtimine. Ning juba nädala lõpuks oli enamik kuulajatest veendunud – logistika on tõesti kõikjal meie ümber. Samuti said suvekoolis nendel teemadel värskendada oma erialaseid teadmisi nii esmakursuse magistrandid, kõikide kursuste õppurid, instituudi partnerid kui ka laiem avalikkus. Et esimene teemanädal osutus ülimalt populaarseks, järgnes 2014. aastal ka teine. Kati Kõrbe räägib, et teine suvekool ei olnud enam kõiki teemasid natuke haarav, vaid nüüd otsustati minna ühe teemavaldkonnaga rohkem sügavuti. Teises suvekoolis peatuti põhjalikumalt ka tuleviku transpordikorraldusel ja loengutes avanes suurepärane võimalus heita pilk transpordi tulevikku nii selle ala ekspertidele, asjatundjatele kui ka huvitatutele ja üliõpilastele. „Paljud teises suvekoolis osalenud meenutavad siiani Wuppertali ülikooli professori Bert Leerkampi haaravat sissejuhatust, mis rääkis innovatsiooniga kaasnevatest väljakutsetest transpordi planeerimisel. Koos professor Leerkampiga tulid suvekooli kuulajateks ka välisüliõpilased Saksamaalt,” tõdeb Kõrbe.
Üha kasvav populaarsus Küsimusele, kuidas või kellega pannakse paika suvekooli kava ja esinejad, vastab Kati Kõrbe nii: „Nagu iga põhjalikult ettevalmistatava ürituse puhul, alustatakse ka suvekooli tegevuste planeerimisega juba aasta varem. Praegu käivadki juba ettevalmistused järgmiseks suveks. 2016. aasta teema on eriti aktuaalne, sest hõlmab omavahelisi seoseid IT, big data ja transpordi planeerimise vahel.” Kati Kõrbe lisab, et oma põhjalike teadmiste, laia suhtevõrgustiku ja karismaatilise loomuga on suvekooli tõsiseks isaks-hingeks olnud siiani professor Dago Antov, kellega on kaasa läinud kogu instituudi ühine meeskond – igaüks panustab just seal, kus temast kõige rohkem kasu sünnib. Kõigi suvekoolide õnnestumise juures on muidugi oluline roll ka toetajatel-partneritel. Kati Kõrbe usub, et Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi suvekooli suure menukuse on taganud just läbimõeldud teemad ning väga head esinejad. „Meil pole siiani vaja läinud erilist veenmiskunsti, et saada esinema oma ala tippspetsialiste välismaalt ja Eestist. Sisutihedad ja mõtlema panevad teemad on juba piisav argument,” rõõmustab Kõrbe. Vilve Torn
logistika
5
Pikemate poolhaagiste kasutamisel lisariske ei tuvastatud Uuring tõestab, et 2,05 meetrit pikemate poolhaagiste kasutamine praegusega võrreldes turvalisuse riske ei tõsta.
Janek Saareoks ELEA juhatuse esimees
Aastaid on mõlgutatud mõtteid, kuidas Eestis transpordisektori efektiivsust tõsta. Metsavedude puhul on jõutud näiteks veotonnaaži tõstmiseni. Suurbritannia valitsuse tehtud uuringust selgus, et 2,05 meetrit pikemate poolhaagiste (kogupikkus siis 15,65 m, täna on lubatud 13,6 m) kasutamine ei too kaasa lisa turvalisuse riske praegusega võrreldes. Testimisega alustati aastal 2012 ja selle käigus katsetati üle 1800 treileri pikkusega 14,6 meetrit ja 15,65 meetrit. Testi tulemustega tõestati efektiivsuse märkimisväärset kasvu, CO2 saaste langust ja mõju liiklusohutusele, mis oli pigem positiivne. Inglismaa erialaliidud toetavad projekti laiendamist ja koostöös Ühendkuningriigi valitsuse transpordiosakonnaga plaanitakse sellesse kaasata rohkem riike. Viimane aeg on ka meie transpordiettevõtetel, erialaliitudel ja valitsusel asi tõsisemalt fookusesse võtta.
Mis oleks põhjuseks, et Eesti ei peaks osalema sellises projektis ja pingutama, et aidata kaasa meie riigi konkurentsivõime tõstmisele – selleks on vaja vaid era- ja avaliku sektori koostööna sündinud initsiatiivi ning selle realiseerimist. Viide originaaltekstile: https:// w w w.gov.uk/government/publications/longer-semi-trailer-trial-evaluation-annual-report-2014
EESTI LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON (ELEA) Peterburi tee 46-502 11415 Tallinn Tel: 613 9745 Faks: 613 9746 GSM: 5694 9262 www.elea.ee e-post: elea@elea.ee
NÜÜD IVECO MÜÜGIPARTNER KA JÕHVIS
NR 1 KAUBIK, 1% INTRESS
Auto Jõhvi AS
Pargi 25a, Jõhvi 506 8535
info@autojohvi.ee
www.ivpluss.ee
PAKRI — sünergia rohetehnoloogia ettevõtetele
Soodsad ja keskkonnasäästlikud lao- ning tootmispinnad parimas logistilises asukohas Väga hea asukoht Paldiski linnas 45 minutit Tallinnast Raudtee 100m Jäävaba süvasadam 50m Täisteenus kauba tollimiseks, jaotuseks ning lisandväärtuse loomiseks
info@pakri.ee
Erinevas suuruses ja hinnaklassis Paldiski Põhjasadama kõrval 20–4000m2 Renoveeritud tootmiskompleksis 55–1200m2 Uues ja built-to-suit hoones kuni 350 000m2
+372 521 6858
www.pakri.ee
logistika
7 Foto: Pindi Kinnisvara
Rendides eelistavad firmad stock-office’i tüüpi ladu, kus koos showroom, büroo ja ladu.
Stock-office kasvatab nõudlust Täna on kõige nõutumad pinnad vahemikus 300–600 m2 kombinatsioonis showroomladu-büroo.
VALMIS JA VALMIVAD PROJEKTID
„Ühtepidi on kummaline olukord, kus logistika/laosektoris on täna päringuid vähe. Samas on nõudlus oluliselt kasvanud just väiksematele pindadele – kuni 1500 m2 suurustele väikeladu/ tootmisüksustele, kuhu on kombineeritud ka büroo ja müügiesindus, nn stock-office’i tüüpi lahendustele. 2015–2016 pipeline just stockoffice’ite osas on muljetavaldav,” ütleb Pindi Kinnisvara kommertskinnisvara valdkonna juht Mihkel Pärtel. Ta lisab, et väga suur on nõudlus linnas sees asuvate pindade järele, hea näide on stock-office Järveotsa teel.
Tallinna linnas • Punane tn, stock-office (valmis 2015, 100% täitunud) • Priisle Äripark Lasnamäel (valmib 2016 jaanuaris) • Järveotsa tee 50 piirkond, stock-office (valmib 2016) • Männiku tee stock-office (valmib 2016) Tartu mnt piirkonnas • Allika tee stock-office (valmis 2015. a, 100% täitunud) • Tuleviku tee stock-office (valmis 2015. a suvel) • Mõigu ärimaja, stock-office (valmis 2015) • Reti tee ärimaja, stock-office (valmib 2015–2016) • lisaks erinevad projektid, mis on arendusjärgus Allikas: Mihkel Pärtel
Nõutud on stock-office’i pind Rääkides uutest A-klassi lao- ja ka tootmispindadest, märgib Pärtel, et kõige likviidsemad on kuni 1000 m2 suurused pinnad, mis on otsitud ja soovitud eelkõige väiksema ja keskmise suurustega ettevõte poolt. „Seejuures võetakse harva rendile ainult ladu, vaid kombinatsioonis showroom-büroo-ladu (3-1 universaalne toode ehk siis stock-office’i tüüpi). Kuna majandus on suhteliselt stabiilne ning kasvukõver pigem ülespoole, on selline kliima paljudele väiksematele ja kas-
vavatele ettevõtetele hea,” selgitab Pärtel. Täna on kõige nõutumad pinnad vahemikus 300–600 m2 jällegi kombinatsioonis showroom-ladu-büroo. Palju on ka päringuid ka kuni 200 m2 suurustele ruumidele, kuid sageli jäävadki need päringuteks. Pärtli sõnul on peamine põhjus sellisele nõudluskõverale eelkõige majanduse suhteliselt stabiilne (pigem hea) seis, mis on väike- ja keskmiste
ettevõtete kasvu aluseks. Paljud sellise pinna otsijad liiguvad vanalt uuele, analoogne olukord on ka korteriturul. Oluliselt on langenud nõudlus 2000 m2 + suurematele pindadele. Samas on päringuid 5000–10 000 m2 pindadele, kuid sageli on selliste otsuste tegemine pikk protsess ning sõltub väga paljudest teguritest. Äärelinnastumine hoogustub Viimase 10 aastaga on uut kinnisvarafondi tulnud ohtralt peale, on toimunud n-ö äärelinnastumine. Nõukogudeaegsest kinnisvara fondist liiguvad ettevõtted üha enam äärelinna – Rae, Jõelähtme ning Saue valda. See on trend, mida peatada on keeruline. Paljud väikeettevõtete kasvulavad – seni pigem nõukogudeaegse kinnisvarafondiga B-klassi hooned (Laki, Artelli, Forelli, Madara tn piirkonnad Kristiines ja Mustamäel) – kaotavad osa enda klientuuri uutele piirkondadele. „Peamiseks põhjuseks on parem logistiline asukoht äärelinnas ja linnaga piirnevates valdades,” märgib Pärtel. Lao/tootmispindadel on pigem oluline olla suurmagistraalide läheduses kui keeruliste liiklussõlmedega linnas. Parem logistiline asukoht annab ka kulude kokkuhoiu. „Lisaks eeltoodule on täna oluline argument ka kinnisvara väärtus ja likviidsus, uued hooned Rae, Jõelähtme ja Saue vallas on oluliselt parema likviidsuse ja kõrgema väärtusega kui n-ö vanema kinnisvarafondiga piir-
logistika
8
Nehatu Tehnopargi esialgne eskiis.
kondades,” selgitab Pärtel. Ettevõtte jaoks, kes omab kinnisvara, on bilansi tugevus oluline argument. Kinnisvara soetamisel ei mõtle paljud omanikud sellele pelgalt kui tootmisvahendi ostule, vaid ka investeeringu tegemist. Firmad eelistavad rentimist Täna on laopindu otsimas valdavalt väiksemad ja keskmised ettevõtted. Oluline on siinkohal, et jällegi otsitakse harva puhast ladupinda ja pigem on nõudlus stock-office’i
tüüpi lahenduste järele (3-1-s kontseptsioon). Väga suur on nõudlus Tallinna linnas sees asuvate stockoffice’ite järele. „Näiteks üüris Pindi Kinnisvara välja Järveotsa tee stockoffice’i ca 1 kuu perioodiga, kui hoone ehitust ei olnud alustatud,” märgib Pärtel. Lao- ja tootmispindade sektoris on selgelt domineerinud viimased 5 aastat rendile võtmine. Viimase aasta jooksul on see trend osaliselt murtud, kui on kasvanud nõudlus ka lao- ja
tootmispinna ostmise järele. Täna on kõige rohkem päringuid pigem väiksemate ühikute peale, ca 300–500 m2 ühikud. Firmade poolt eelistatuimad piirkonnad on Rae vald (Tartu mnt ümbrus), Nehatu-Maardu piirkond ja Saue vald. Kõige rohkem on uut kinnisvarafondi Rae vallas. Uus kuum koht on kindlasti Nehatu piirkond, kuhu on koondumas uus ladu/tootmise sõlmpunkt. „Peterburi tee ääres paikneva Nehatu teerajaja oli VGP arendus,
Laoteenused tava-, aktsiisi- ja toLLiLaos Lisaväärtusteenused, kaupade markeerimine ja pakendamine toLLiagentuuri teenused transporditeenused, jaotusvedu KONTAKT: Hoidla tee 2, 74115, Maardu, Eesti Vabariik tel: 603 1600, e-mail: info@trialto.eu www.trialto.eu
logistika
9
Foto: Pindi Kinnisvara
ÜÜRIHINNAD (UUED A-KLASSI HOONED): Tallinna linnas sees asuvad stock-office’id: 6,5–7,5 €/m2 + kõrvalkulud + km; Rae vallas, Tartu mnt ümbruses asuvad stock-office’id: 5,2–6,1 €/m2 + kõrvalkulud + km; Tallinna linnas / Rae vallas / Jõelähtme vallas asuvad lao/ tootmispinnad: 4,2–5,0 €/m2 + kõrvalkulud + km.
nüüd on kerkimas ka teiste arendajate hooned sellesse piirkonda. Nehatu näol on tegemist veel seni avastamata piirkonnaga, kuid kindlasti on tulevik selles osas helge,” märgib Pärtel. Projektid ootavad klienti Pärtel ütleb, et eristama peab põhimõtteliselt kahte asjaolu: projektid, mis on töös (ehitus käib või ehitusluba väljastamisel, kindel ajagraafik ning kindlaksmääratud lõpp tähtaeg) ning projektid, mis on küll pakkumises, kuid ootavad sobivat klienti, et ehitustöödega alustada. Viimaseid projekte on turule tulnud väga palju, kus arendaja/omanik ootab klienti, et ehitama hakata. „Paraku on täna sellistel omanikel keeruline, sest turg lihtsalt sõidab neist üle. Täna on oluline arendajal/omanikul panna jalg maha ning üürnikule lubada kindlat ajagraafikut ning tähtaega, oluline on hakata ehitama,” selgitab ta. Täna ehitakse valdavalt spekulatiivseid lao/tootmishooneid, st omakasutusse ehitatakse harva. Omakasutuse näitena võib tuua näiteks Maxima kesklao (Tallinna ringtee ääres Kurna külas Rae vallas) ja ETK kesklao ehituse Suur-Sõjamäe piirkonda.
Spekulatiivseid lao/tootmishooneid ehitatakse eelkõige Rae valda (Tartu mnt ümbrus) ning Jõelähtme valda (Nehatu piirkond). Tänavu on lisandunud uusarendused ka Tallinna linna – tegemist on stock-office’ite projektidega Järveotsa teel, Priisles ja Männikus. 120 Veel selle aasta sügisel alustatakse Nehatu Tehnoparki kerkiva, universaalse ruumilahendusega lao/ tootmishoone ehitusega, kuhu on võimalik kombineerida erinevate suurustega lao/tootmispindasid. Mõeldes tänase nõudluse peale, on seal võimalik üürida ühikuid alates 1200– 1300 m2 ning võimalik on ka lööve omavahel ühendada. Sarnast paindlikkust peab täna iga arendaja välja näitama.
Aastat Innovatsiooni
Nr.1
pas o o r u E
Koos.Meiega.Tulevikku. Muutke oma kurss eduteele.
Ametlik esindus Eestis: Schmitz Cargobull Eesti OÜ Taevavärava tee 9A, Rae vald Lehmja küla – just more.
www.cargobull.ee
Lisa Info: info@cargobull.ee
logistika
10
Tehnopargid pakuvad korralikku katusealust Uute tootmis- ja laohoonete ehitamine käib peamiselt olemasolevates tehnoparkides, sest neis jagub ruumi piisavalt.
Reti14a stock-off’i tüüpi laohoonete eskiis.
„Asukohast lähtuvalt on kõige kiirem lao- ja tootmispindade areng toimunud Tallinna lähipiirkonnas, eelkõige linnast väljuvate suurimate magistraalteede Tartu, Pärnu ja Peterburi maantee ja Tallinna ringtee ääres,” selgitab Ober Hausi kinnisvarafirma analüütik Rain Rätt. Samuti on tema sõnul aktiivseks arenduspiirkonnaks Muuga sadama lähiümbrus ja Tallinnas Peterburi maantee piirkond.
Pealinna lähivaldadest on uute lao- ja tootmispindade rajamisel kindlal esikohal Rae vald, kus magusamaks piirkonnaks on Tartu maantee vahetu lähedus ja Tallinna ringtee ümbrus. Eriti aktiivselt ehitatakse Rain Räti andmetel Jüri aleviku läheduses logistiliselt soodsas Vana-Tartu maantee piirkonnas, kuhu on endale hooneid rajanud mitmed rahvusvaheliselt tuntud firmad.
ADR-infopäev - lao/terminalitöötajatele - logistikutele Koolituse sisu: • Ohtlike ainete ohtude iseloomud ning ainete käitlemise eeskirjad • Veos osalejate ohutusalased kohustused • Kokkulaadimise keelud • Veodokumendid • Vaba piir
• Meeleldi vastame koolitusel Teie eriküsimustele.
ADR-infopäevad • .. kell -: Tallinn • .. kell -: Tartu • .. kell -: Pärnu
ADR-koolitused autojuhtidele • .-.. Jõhvi v.k. • .-.. Tallinn e.k. ja v.k. • .-.. Pärnu e.k. • .-.. Tartu e.k. • .-.. Jõhvi v.k. • .-.. Tallinn e.k. ja v.k.
Foto: Pindi Kinnisvara
AASTAVAHETUSEL • .-.. Tallinn e.k. ja v.k. • .-.. Pärnu e.k. • .-.. Tartu, e.k. • .-.. Tallinn, e.k.
Hea potentsiaaliga on Rae vallas nii Mõigu kui ka Jüri tehnopark, kus mõlemas on veel müügil viimased krundid. Lisaks on alustatud kahe uue – Rukki ja Peetri tehnopargi rajamisega Tartu maantee äärde ning nagu näitab Peetri äripargi kodulehekülg, on 12-st suhtelisest väiksest kinnistust (3000–7500 ruutmeetrit) saadaval veel vaid üks.
Võtmekoolitajad® -püsikliendina: saad supersoodsad püsihinnad • ADR-infopäev , € (, €) ADR-põhikoolitus , € ( , €) s • ADR-täiendkoolitu , € (, €)
ok. • ADR-põhi+paakaut , € (, €)
www.roolikool.ee tel. /
logistika Otse Mõigu tehnopargi juures hakkab peagi valmis saama Mõigu ärimaja, kus leiavad endale lao- ja kontoripinda peamiselt väikefirmad. Uued laod tulemas Selle aasta lõpus aga alustatakse seal samas lähedal Reti 14 a aadressil stockoffice’i tüüpi laohoone ehitamist. „Projekti teeb eriliseks just see, et klientidele antakse võimalus nii üürimiseks kui ka ostmiseks. Tavaliselt on sarnases stock-office’i tüüpi ärihoones ainult üürimise võimalus,” märgib AS-i Pindi Kinnisvara kommertskinnisvara maakler Urmo Utar. Lisaks on boonusena hoonetel estakaadid, mida stockoffice’i tüüpi hoonetel Utari sõnul enamasti ei ole. „2016. aasta septembriks muutub seal piirkonnas väga elavaks. Reti 14a hoonest üle tee on selleks ajaks valmis ekstreemspordikeskus ja umbes 300 meetrit eemal avatakse ka uus koolimaja,” märgib Utar, et vilgas arendustegevus ei toimu Rae vallas üksnes äripindade valdkonnas. Uusi lao- ja tootmispindasid on pealinnas kerkimas Järveotsa teele ning näiteks Järveotsa tee 50c kahekorruselises 2500-ruutmeetrises
11
Lao- ja tootmispindade areng Eestis on seotud eelkõige välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja Skandinaaviast pärit investoritega multilaokompleksis on saadaval veel vaid üksikud vabad pinnad. Ettevalmistavaid töid on alustatud Lasnamäel Priisle logistika- ja tööstuspargi ehituseks. 3,1 hektarile on kavas rajada kokku ligi 22 000 ruutmeetrit lao- ja tööstuspindasid koos büroo- ja esindusruumidega. Äripargi esimese ehitusetapi mahuks on 4000 ruutmeetrit ning see peaks valmima kevadeks. Priisle tööstuspargi pindade üürimisega tegeleva Uus Maa äripindade kutselise konsultandi Einar Niine sõnul on neli üürnikku hoonel juba olemas. Omale või kindlale kliendile „Lao- ja tootmispindade areng Eestis on seotud eelkõige välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja Skandinaaviast pärit investoritega,”
räägib Rain Rätt. Euro kasutuselevõtt on tema sõnul julgustanud eelkõige Soome ettevõtteid Eestisse kolima. Uusi pindasid ehitavad ettevõtted reeglina oma tarbeks või kindla kliendi olemasolul. „Üldjuhul eelistavad praeguses turusituatsioonis ettevõtted endiselt pindade üürimist omamisele,” tõdeb Rätt. Agarad on uusi lao- ja tootmispindu ehitama logistikaettevõtted. Smarten ehitab uut logistikakeskust Rae valda Rukki teele, Kurna külla (samuti Rae vald) on kerkimas Maxima logistikakeskus, mis hakkab kõiki Eesti kauplusi teenindama. Jaekaubandusorganisatsioon Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) on Suur-Sõjamäele ehitamas uut logistikakeskust koos peakontoriga. Sanitex Estonia OÜ avas augustis Peterburi teel PROMO Cash&Carry esimese kaupluslao ning kavatseb Eestis veel hulgiladusid avada. Ober Hausi analüütiku Rain Räti andmetel on Tallinnas ja Harjumaal kokku 930 000 m² tänapäevast lao- ja tootmispinda, millest möödunud aasta jooksul valmis 80 000 m². „Tänavu peaks lisanduma juba u 100 000 m²,” ütleb Rätt. Kristiina Viiron
UUED ORIGINAAL- JA B-VARUOSAD KASUTATUD VARUOSAD TARBESÕIDUKITE HOOLDUS JA REMONT KEILAS tel 678 2345, 514 0276
www.pakiautokeskus.ee OTSIME
KOGEMUSTEGA VARUOSAMÜÜJAT, CV palun saata raivo@pakiautokeskus.ee
logistika
13
Järgmise aasta lõpus arveldame avaliku sektoriga e-arvetega Rahandusministeeriumi eesmärk on viia 2016. aasta lõpuks avaliku ja erasektori vaheline arvlemine e-arvetele. Aastaks 2020 on e-arvete kasutamise määraks kavandatud 100%. Muudatusi kommenteerib OpusCapita Eesti juht Karl-Eric Schneider. Kuidas on masinloetavate e-arvete vastuvõtmisega Eestis lood 2015. aastal? Korraldasime kevadisel Pärnu finantskonverentsil finantsjuhtide seas küsitluse, kas 2016. aastal ollakse valmis ostuarveid elektroonselt vastu võtma ning 63% vastanutest kinnitas, et nad on valmis. 18% vastanutest tegutsevad selles suunas ja 19% teatas, et nad ei ole valmis. Müügiarvete saatmiseks on valmisoleku numbrid umbes samad. Kui riik tuleva aasta lõpuks e-arvlemise käivitab, oleme meie teinud omalt poolt ettevalmistused, et ettevõtted saaksid võimalikult sujuvalt selle muutuse ellu rakendada. Mis on masinloetav e-arve? Masinloetavaks e-arveks nimetatakse arvet, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas. Toonitan siinjuures taas, et PDF ei ole e-arve. Vaadates meie küsitluse vastuseid, pean neid siiski päris optimistlikeks ja arvan, et osa vastanutest ei pidanud silmas masinloetavaid arveid. Milliseid ümberkorraldusi masinloetavatele e-arvetele üleminek ettevõtetelt nõuab? Kasutaja ei pea midagi tegema, veel enam – ta ei pea midagi märkama. Tema igapäevastes tegevustes ei muutu midagi, finantstehingute automatiseerimine toimub n-ö taustal. Ümberkorraldused on tehnilised, tehnoloogilised ja Eesti e-arvelduse operaatorid on neid valmis kohe tegema, aega selleks kulub paar nädalat. Millele peaks ettevõtte finantsjuht earvete puhul mõtlema? Müügiarvete poole pealt kindlasti sellele, kuidas müügiarved võimalikult kiiresti maksjani jõuaksid. Kui arve on varem käes, on lootus ka raha varem kätte saada. Ostuarvete digiteerimise
OpusCapita Eesti juht Karl-Eric Schneider.
ja arvehaldusteenus on mõeldud parema ülevaate saamiseks, kuhu arve on n-ö kadunud või kelle lauale jäänud, ning kvaliteetsema rahavoo prognoosi tegemiseks on kõik maksmisele tulevad arved varakult nähtavad. Kes on e-arvelduse kliendid täna? Kui varem olid klientideks üksnes suurettevõtted, siis tänased lahendused on mõeldud ka väiksematele ettevõtetele. Näiteks korteriühistutele, kes saadavad meie vahendusel arveid panga keskkonda. Eelmise aasta kuue kuuga lisandus 200 klienti. Seda toetas ka otsekorralduste asendumine SEPAga, Euroopa Liidu ühtsete euromaksetega.
Foto: Vallo Kuuser
Millal lähevad Eesti ettevõtted ja avalik sektor täielikult üle e-arvetele? Sajaprotsendiliselt mitte kunagi. Asi on inimeste harjumuses. Võrdluseks – paberajaleht ei ole ju ka kusagile kadunud. E-arvetele üleminek ei kao direktiiviga, paberarved kaovad generatsioonidega.
E-ARVELDUS VALMIS HÜPPEKS JÄRGMISELE TASANDILE • • • • •
2015. aastal esitatakse maailmas 500 miljardit arvet. Üle 42 miljardi on masinloetavaid e-arveid. Euroopas on B2B ja B2G e-arvete osakaal 40%, Põhjamaades Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Suurbritannias 15–40%. Billentis hindab aastaseks e-arvete kasvuks maailmas 20%. Allikas: e-arveldust edendav organisatsioon Billentis
63% VALMIS E-ARVEID VASTU VÕTMA OpusCapita küsis kevadel Pärnu Finantskonverentsil osalenutelt, kas ja mil määral nad on valmis 2016. aasta lõpus käivituvaks e-arvelduseks avaliku sektoriga. Kolm neljandikku konverentsil küsitlusele vastanuist teatas, et arveldavad avaliku sektoriga. Küsimusele, kas organisatsioon on valmis 2016. aastal e-arveid saatma, vastas 58%, et ollakse valmis. 22% teatasid, et veel ei ole, aga tegutsetakse selles suunas. Viiendik ütles, et ei olda valmis. Ostuarvete elektroonse vastuvõtu osakaalud olid e-arvetega tegeleva ettevõtte vaatevinklist positiivsemadki: 63% teatasid, et ollakse valmis, 18% tegutsevad ostuarvete vastuvõtmise suunas ja 19% teatas, et ei olda valmis. Lisaks tahtsime finantsjuhtidelt teada, kas nad on kokku löönud, kui palju raha ja aega hoitakse e-arvetega opereerides kokku. 43% vastas, et on kokku löönud ja 57% ei ole seda teinud. Huvitav oli ka teada saada, et tervelt 80% ettevõtetest automatiseerib oma ettevõttes finantsprotsesse ja vaid 5% ei optimeeri enda protsesse automatiseerimise läbi. Finantskonverentsil oli üle 200 osaleja, OpusCapita küsitlusele vastas 79. Küsitus korraldati koos uuringufirmaga Norstat, vastamine käis nutitelefoni kaudu. 2014. aasta Pärnu raamatupidamiskonverentsil tundis OpusCapita huvi valmiduse vastu sisestada ostuarveid ja 66% teatas, et soovivad nende sisestamisest loobuda. Allikas: OpusCapita, Pärnu finantskonverents 2015
logistika Rongiliikluse areng jätab maanteedele rohkem ruumi
14
Foto: Priit Simson
Vaid viie aasta pärast pole Eestis enam ummikuid – iga vähegi majanduslikult kaalutlev inimene teeb oma igapäevasõidud valdavalt ühissõidukiga. On see utoopia? Tegelikult mitte. Kindlasti olete märganud, et suvi toob nagu ikka teedele-tänavatele remondid. Ja Eesti mõistes hiigelummikud. Ometi on väga lihtne neid ummikuid vältida – sõites rongiga. Reisirongiliiklus Eestis on väga heal tasemel. Meil on uhiuued, mugavad ja kiired reisirongid, üsna tihe sõidugraafik, rongides wifi – selle teenuseni jõudsid heaoluriigi Taani elanikud alles näiteks tänavu! Meie tänased peamised murekohad on tingitud sellest, et enne Elroni loomist oli rongiliikluse osatähtsus Eestis väga väike, et mitte öelda olematu. Rongiliiklus ei olnud rongide vanuse, ühenduste ebapiisava kiiruse ja väljumiste vähese arvu tõttu eriti atraktiivne. Mäletate veel ehk, et eelmise kümnendi esimeses pooles liikusid Eestis üleskutsed, et ostame rongide asemel parem rööbasbusse – kuna reisijaid on nii vähe, oleks see rongide asemel hoopiski mõistlikum idee. Reisijaid oli tol ajal tõepoolest vähe ning tollased vanad ja kulukad diiselrongid vurasid enamasti tühjalt edasi-tagasi. Täna sellele ajale tagasi vaadates on mul hea meel, et riik siiski rööbasbusside teed ei läinud. Kuigi, tagantjärele tarkusena tuleb tõdeda, et ronge sai vähe ostetud. Loodetavasti saame peagi ronge juurde. Õnneks saame novembris remondist kätte mullu kevadel õnnetusse sattunud neljavagunilise rongi ja kaalumisel on täiendavate uute rongide või lisavagunite soetamine. Riiklik arengukava keskendub ühistranspordile Lootust, et ülalvisandatud lähitulevik täpselt selliseks kujunebki, annab ka majandusministeeriumis kokku pandud „Transpordi arengukava 2014–2020”, mis ütleb konkreetselt, et ühistransporti tuleb soodustada, iseäranis erinevate ühistranspordiviiside ristkasutust. See tähendab, et lähiaastatel integreeritakse enam eri ühistranspordi korralduse tasemeid ja liike. Ühistransport peab muutuma loomulikuks osaks liikumis-
Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip usub, et tulevikus kasvab rongireisijate arv veelgi.
vajaduste rahuldamisel (olles muidugi kombineeritud kõndimise, rattasõidu ja autokasutusega). Ühistranspordi osakaalu vähenemine liikumisviiside jaotuses viimase paarikümne aasta jooksul on murettekitav trend – seda on vaja muuta. Igapäevane liikleja on ilmselt täheldanud, et ega autodele linnatänavail (ja suurematel magistraalidelgi) enam väga palju vaba ruumi pole jäänud. Seega on ühistranspordi tähtsuse suurendamine linnade elukeskkonna parandamiseks vältimatu. See aitab muuta linnu kasutajasõbralikumaks, võimalusi loovaks ja interaktiivsemaks, saavutada kliima- ning energia- ja ressursisäästu eesmärke ning tagada juurdepääs vajalikele teenustele kõikide inimeste jaoks. Lisaks on kiire rongiliiklus peamine viis, kuidas vähendada Eesti-siseseid aegruumilisi vahemaid – see tähendab, et kiirem (ja mugavam) rongisõit toob linnad üksteisele piltlikult öeldes lähemale – rongisõit on ajavõit! Reisirongiliikluse arendamine oli üks olulisemaid ühistranspordi arengusuundi ka aastail 2006–2013, mil jõuti rekonstrueerida vajalik taristu ja soetada uhiuued rongid selleks, et alates 2014. aastast hakata pakkuma täiesti uue kvaliteediga teenust. Eel-
mise aasta alul võtsime kasutusele senisest tihedama ja kiirema sõidugraafiku, mida oleme iga poole aasta tagant veelgi täiustanud, et vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust ning vähendada ka autokasutuse osakaalu. Reisijate arv kasvab tänu värskele rongipargile ning kiirele ja mugavale teenusele jõudsalt – kui eelmisel aastal teenindas Elron 5,8 mln reisijat, siis tänavu loodame juba 6,2 mln reisijat. Juba mainitud arengukavas on reisijate arvu algtasemeks võetud 2012. aasta 4,4 mln rongireisijat, aastaks 2017 soovitakse jõuda 7,4 ja aastaks 2020 juba 8,8 mln rongireisijani. Täna oleme graafikus – Elroni rongidega tehakse iga päev u 19 000 reisi, ja see number kasvab. Nii suur reisijate arv on aga juba selline, mida bussidega enam asendada ei saa. Kui näiteks Tallinna-Tartu liinil tehti eelmisel aastal 780 000 reisi – et säärane hulk rongireisijaid näiteks bussidesse ära mahutada, peaks kahe suurema linna vahel lisaks tänastele vurama igapäevaselt keskmiselt üle 40 reisibussi! Tähelepanu tulevikku On kindel, et tulevikus kasvab rongireisijate arv veel. Sestap tuleb suurt tähelepanu pöörata ka taristule, kuigi selle ehitamine, remontimine ja hooldamine on üsna kulukas. Aga sel moel jääb maanteedele rohkem ruumi. Mõelda võiks ka mõne uue raudteelõigu ehitamisele. Täna ongi juba kuulda vägagi tõsistest plaanidest taastada Haapsalu raudtee, vastav juriidiline kehagi selle tarbeks juba loodud. Mainitud arengukava järgi jätkab riik investeeringutega taristusse, et tagada raudteel kiirus 120 km/h ning kohati ka kuni 140 km/h. Kaalutakse ka rongiliikluse laiendamist uutel suundadel (nt Riisipere-Haapsalu, Valga-Koidula-Pihkva) ja Lelle-Pärnu lõigu rekonstrueerimist. Kui Elron alustas 2013. aasta 1. juulil uute reisirongidega teenindamist, lubasin, et ettevõtte lähiaja suurim eesmärk on uute rongide kasutusele võtmine ning mugava, kiire ja täpse reisirongiteenuse tagamine. Usun, et selles sihis oleme jõudsalt edasi liikunud. Andrus Ossip Elroni juhatuse esimees
Soodustused ICC Eesti liikmetele ja kuldliikmetele!
„Make Trade Simple!“ ICC pädevuskursus eksportöörile-importöörile, logistikule-ekspedeerijale alustab 28.10.2015! ICC on rahvusvahelise äri juhtorganisatsioon. ICC on loonud eksporditehingute tarbeks heal kaubandustaval rajaneva ühiskeele – lingua franca. See on Incoterms ja teised ICC normid ning näidislepingute sari. „Make Trade Simple!“ on õpetus sellest, kuidas ICC tööriistu kasutades saab: • teha keeruline lihtsaks • muuta eksporditehingud selgemaks, siduvavaks, lühemaks • suurendada eksporditehingu kindlust
Ainulaadne väliskaubanduskoolitus, millel pole Eestis analoogi! Siin õpitakse kõike seda, mida teistel kursustel ei käsitata: • väliskaubanduses valitsevad tehingupõhimõtteid ja -seosed • ICC tööriistade – Incotermsi, tüüplepingute ja –normide oskuslikku kasutamist • seda, mis on hea eksportleping ja kuidas seda ICC näidismüügilepingu abil ise teha • oskust näha ekspordi tervikpilti ja kõigi osaliste rolle ning kohustusi eksporttehingus • kuidas tehinguprobleeme vältida ja kuidas ennast kaitsta, kui midagi peaks viltu minema Sihtgrupp: • Ekspordi- ja ostujuhid, ekspedeerijad ja logistikud, juristid, eksportööridimportöörid, finantsistid-raamatupidajad ja firmajuhid
Toimumise aeg: • Kursus algab 28. oktoobril 2015. Kord kuus on kaks õppepäeva loengute, rühmatööde ja arvestustega. Kokku 12 koolipäeva. Hind: • Pädevuskursuse hind on 1480 EUR + km 20% Kogu kursuse läbinu saab ICC Eesti/ Eesti Majandusjuhtide Ettevõtluskooli pädevustunnistuse ning tõendi 14 EAP (364 AT) teenimise kohta.
• vältida arusaamatusi ja kadusid tarnel
Õppevorm: • Loengud, rühmatööd, arutelud, kodused ülesanded ja lõputöö
See on valdkond, kus Eestis on palju arenguruumi.
Kursuse läbiv temaatika on „Väliskaubandus lihtsaks!“ ja kuidas seda ICC tööriistu kasutades teha.
Tarneklausleid Incoterms, kõiki ICC trükiseid, sh tüüplepinguid saab soetada ICC Eesti kontoris, A. H. Tammsaare tee 47.
Koolitused viiakse läbi koostöös ICC Eesti kuldliikme, koolitusfirma EMI EWTga.
Osaleda võib ka üksikute õppuste kaupa vastavalt konkreetsele vajadusele!
Info ja registreerimine: tel 684 1252, icc@icc-estonia.ee vt ka www.icc-estonia.ee