Logistika (detsember 2018) by Eesti Päevalehe

LOGISTIKA

DETSEMBER 2018

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

PROFFIDELT PROFFIDELE INT

E R N AT I O N A L

PEUGEOT PARTNER AASTA KAUBIK 2019

PEUGEOT PARTNER VA N

OF THE YEA

UUS PEUGEOT PARTNER

PEUGEOT EXPERT

PEUGEOT BOXER

420–680 kg

908–1288 kg

976–1421 kg

3,3–4,4 m

4,6–6,6 m

8–17 m3

ALATES

125

€

/KUUS

HIND ALATES 13 800 €

*Peugeot Liising kasutusrendi krediidi kulukuse esialgne määr on 2,24 % aastas järgmistel näidistingimustel: sõiduki hind koos käibemaksuga 13 800 eurot; sissemakse 2760 eurot (20% sõiduki hinnast); jääkväärtus 30% sõiduki hinnast; kasutusse võetav krediidisumma koos käibemaksuga 11 040 eurot; intressimäär 1,9% aastas krediidijäägilt (intressimäär koosneb kuue kuu euriborist ja marginaalist 1,9%; 05.10.2018 oli kuue kuu euribor –0,267% (euribori negatiivne väärtus arvestatakse intressi arvutamisel võrdseks nulliga); lepingus fikseeritud euribor võib muutuda iga kuue kuu järel, marginaal on fikseeritud lepingu lõpuni); tagastamine viie aasta jooksul 60 igakuise annuiteetmaksena; igakuise annuiteetmakse suurus esimesel kuuel kuul 125.29 €; lepingu sõlmimise tasu 199 eurot, makstakse lepingu sõlmimisel. Kliendi makstav tagasimaksete summa 7 517.40 eurot. Liisinguperioodil peab liisitud sõidukil olema kasko- ja liikluskindlustus. Kindlustamise kulusid ning võimalikke vara registreerimiskulusid, riigilõive ja hindamisakti tasu ei ole kulukuse määras arvesse võetud. Tutvuge tingimustega www.seb.ee ja vajadusel pidage nõu asjatundjaga. Liisingut pakub AS SEB Liising. Pakkumine kehtib kuni sõidukeid jätkub. Fotod on illustratiivsed. Keskmine kütusekulu alates 4,2-6,4 l/100 km / CO2 heitekogus alates 119-168 g/km

ÄRIKLIENDI

PAKKUMIINE PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.12.2018

Äratundmine esimesest pilgust Sinu uus Sprinter. Uue põlvkonna Sprinteri mudeli- ja varustusvariandid ootavad, et kombineeriksid neist just oma personaalse Sprinteri. Valmis, et pakkuda sobilik lahendus igaks Su väljakutseks. Küsi ka ärikliendi kasutusrendi pakkumist lähimast Silberauto Eesti esindusest või vaata kodulehelt mb.ee/sprinter_pakkumine.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 5333 7613 Maardu, Fosforiidi 16, tel 5330 7746 Tartu, Ringtee 61, tel 5309 7548 Viljandi, Pargi 3b, tel 5333 7961 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 5333 7999 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 5333 7791 Rakvere, Haljala tee 1, tel 5333 7871 Jõhvi, Jaama 42a, tel 5333 7870 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

logistika

Mõtleme suurelt Just äsja tuli uudis, et Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli ehitamiseks on saadud esimesed sada miljonit eurot. Muidugi on see summa tunneli kogumaksumusega võrreldes väike, aga saadud raha võimaldab teha vajalikke uuringuid ja taotleda lube. Kahtlemata on tegu megaprojektiga, mis muudab mõlema linna arengut. Sünnib uus kogum ja olenemata, kuidas hübriidlinna nimetatakse, kas Talsing või Hellinn, oleks tegu regiooni majandusarengut muutva projektiga. Praegu ei suuda me hoomata kogu kasu, mida tunneli valmimine mõlemale linnale annab – idee on nii ulmeline. Olen õnnelik, et elan ajal, kus leidub visionääre, kes mõtlevad targalt ja suurelt. Et on inimesi, kes otsivad uudseid lahendusi, mitte ei hoia kivinenud mustritest kinni. Loodetavasti mõjutab logistika

RAPLA

valdkonda teinegi projekt, milles Tallinna tehnikaülikool arendab plokiahela platvormi SmartLog. Platvorm on suunatud kõigile ettevõtetele, kes osalevad operatiivselt ükskõik millistes tarneahelates, transpordikoridorides või -võrgustikes. Teadlased, kes selles rahvusvahelises projektis osalevad, usuvad, et SmartLogi mõju asjade interneti (IoT) ja Tööstus 4.0 keskkondade arengule hinnatakse tulevikus vähemalt samaväärseks elektronkirjade ja Linuxi operatsioonisüsteemi turuletulekuga. Seda toredam on sõita Kohila külje alla väiksesse alevikku ja näha, kuidas ettevõttes Norcar arendatakse koostöös teadlastega välja automaatse laosüsteemi testlahendust. Sellesse integreeritud robotkeevitus kiirendab tootmisprotsessi ja on

REHVIKESKUS

Soone, Uusküla, Rapla vald, 79530 Raplamaa

y y y y y

ettevõttele kordades kasumlikum. Põnevaks teeb projekti see, et analoogset lahendust saavad kasutada ka teised tootmisettevõtted. Tahe mõelda raamist väljapoole annab meie tegemistele sära ja hoogu juurde. Mõnusat aastavahetust! Juuli Nemvalts, toimetaja Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts Reklaam: Jaanus Läll jaanus.lall@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall

Rehvitööd tel 489 4166, 522 5556 Rehvid tel 509 0443 Autoremont tel 5199 9606 Tehnoülevaatuspunkt tel 5300 1400

REHVIDE MÜÜK JA PAIGALDUS (veoautod, traktorid, eritehnika, sõiduautod) Veoautorehvidele lamellide lõikamine Eritehnikarehvide soolveega täitmine TEHNOÜLEVAATUS (sõiduautod, haagised, mootorrattad, traktorid) Sõiduautode ja väikekaubikute REMONT

www.rehvikeskus.com rehvikeskus@rehvikeskus.com

logistika

KAUBALIFT –

lihtsam, kui te mõtlesite! Efektiivne ja jõukohane tõsteseade igasse lattu. Laomajandus areneb kiiresti ning üha rohkem on vaja laojuhatajatel teisaldada kaupu kas rõdule või ülemisele korrusele, kus neid komplekteeritakse ja ladustatakse. Sellise vajaduse rahuldab enamasti tõstuk või korralik šahtlift. Kitsaskohad, mis võivad tõstuki kasutamisel ilmneda • Kui tõstuk tegeleb parasjagu oma töölõiguga (või on aku valel ajal tühi), kulub tööaeg sõitmise või ootamise peale, samuti kannatavad tööprioriteedid. • Spetsiaalse lisatõstuki kasutamine ei ole majanduslikult kõige targem lahendus. • Tööohutuse lisariskid. Üleval korrusel või rõdul peab olema laadimisava, mida tihti varustatakse lihtsaimate metallväravatega. Korralik šahtlift on kindel ja hea lahendus, kuid oma miinustega • Maksab palju. • Olemasolevasse laoruumi on väga raske lifti sisse ehitada, lisaks tuleb kindlasti muuta hoone projekti, millega kaasnevad jälle kulud. • Šahtlifti tehnilised spetsifikatsioonid on standardiseeritud, seega on kasutaja valik üsna piiratud. • Šahtlift on hoone lahutamatu osa ning laoruumi rentnik ei saa seda teise kohta kolides kaasa võtta. Oleme oma pikaajalise kogemusega laovarustuse valdkonnas jõudnud väga lihtsa ja efektiivse tõsteseadme lahenduseni. Meie lahenduse lühikirjeldus Seadme ühe olulise osana on kasutatud Reach Trucki virnastaja masti koos hüdrosüsteemiga. Meie valmistatud on aluspõhi, tõstekõrgu4 • DETSEMBER 2018

sega võrdne raam ja tõsteplatvorm. Kinnitame masti raamile, kahvlitele kinnitame tõsteplatvormi. Põrandasse teeme umbes 200 mm süvendi, kuhu kinnitame aluspõhja – selle peale laskub platvorm. Süvend on vajalik ainult kärude kasutamise võimaldamiseks, tõstuki või virnastaja jaoks pole see oluline. Mõlemal korrusel on magnetlukuga uksed ning seade töötab ainult siis, kui kõik uksed on kinni. Ülemise korruse kõrgusele on paigaldatud hüdroajamiga tungrauad – väikesed, kuid tähtsad osad. Kui kaup on platvormi peal ja uksed suletud, vajutatakse nupule „üles” – platvorm tõuseb ülemisest korrusest veidi kõrgemale, pärast mida viskuvad tugirauad alla ning platvorm kaubaga tugineb nende peale. Seega on maha- ja pealelaadimine väga mugav, platvorm stabiilne ega vaju sisse (alla). See on kõige lihtsama variandi lühikirjeldus. Iga tõsteseade on eraldi projekt ning kliendi soovil saab paigaldada ka lisafunktsioone. Pildil on näiteks laadimissillaga versioon.

Meie tõsteseadme eelised • Saab paigaldada igasse laohoonesse. • Kõik spetsifikatsioonid (mõõdud, kandevõime, tõstekõrgus) vastavalt kliendi soovile. • Saab demonteerida ja paigaldada teise laoruumi. • Saab kasutada oma amortiseeritud virnastajat (varasema investeeringu maksimaalne kasutamine). • Orienteeruv hind 12 000–20 000 EUR (sõltub mõõtudest ja funktsioonidest) Laovarustus OÜ pakub ka teisi innovatiivseid lahendusi, sealhulgas poolautomaatseid akude laadimise või vahetamise eriruume ja arvutihoidjaid tõstetehnikale. Ühtlasi on saadaval igat tüüpi laoriiuleid, mis on soodsad ja usaldusväärsed. Rohkem infot, pilte ja videoid aadressil www.laovarustus.ee.

Alates 2006. aastast

TRANSPORDITEENUS

Soomes, Rootsis, Baltikumis, Venemaal, Valgevenes, Ukrainas

TOLLIMAAKLERITEENUS

tel +372 513 1787 | www.kaidor.ee

logistika

Robot,

mis tõstab tööviljakust Norcar-BSB Eesti AS asub Kohila vallas Prillimäel. Vaikses alevikus uudistades tabab mind üllatus, kui astun ettevõtte tootmisjuhi ja juhatuse liikme Siim Illopmägi juhatusel suurde tootmisruumi. Pealtnäha tavalises kahekordses hoones ei anna miski aimu, et kohe näen igapäevast keevitustööd tegemas robotit. Juuli Nemvalts

Illopmägi selgitab, et seni läks selle töö jaoks vaja ühe töömehe kuuetunnist panustamist, aga nüüd teeb sama töö ära robot pooleteise tunniga. Kui täpne olla, luuakse siin ettevõttes, kus valdavalt valmistatakse väiketraktorite keredetaile ja põllumajandusseadmeid, automatiseeritud laosüsteemi prototüüpi või nagu Illopmägi tutvustab: “Töötatakse välja tootmises robotsüsteemi teenindamiseks automatiseeritud lao lahendust.”

Kuna ettevõtte valmistatud detailidest koostatakse väikelaadureid ja söödatraktoreid, oli projekti peamine ülesanne välja töötada automaatne laosüsteemi lahendus robotsüsteemi teenindamiseks. Eesmärgiga anda keevitusrobotile ette tootmisprotsessi jaoks keevitatavaid tooteid, rakiseid ja töövahendeid. Projekti aitas rahastada EAS, kelle meede “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadusja arendustegevus” soosis väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (SME-sid) otsima kuluefektiivseid ning usaldusväärseid lahendusi, mis toetaksid ümberseadistatavat ehk paindlikku väikeseeria tootmist. Kuna strateegia, mis tõi Eesti madala sissetulekuga riikide seast keskmise sissetulekuga riikide sekka, enam ei tööta, tuleb kõrgema sissetulekuga riikide hulka jõudmiseks suunata fookus innovatsioonile, mis eeldab senisest suuremat teadusja arendustegevuse tähtsust. Projekti koordinaator Martinš Sarkans, kes on ühtlasi Norcar-BSB Eesti AS-i arendusinsener ja TalTechi dotsent, ütleb, et pilootprojekt algas 2015. aasta sügisel ja on kestnud kolm aastat.

Väiketraktor A60 keredetailid valmivad Prillimäel roboti käe all.

Foto: Norcar 6 • DETSEMBER 2018

logistika PROJEKTI ALAEESMÄRGID • Välja töötada metoodika laosüsteemide lahenduste konstrueerimiseks ja disainiks, et muuta tootmine veel paindlikumaks. • Laosüsteemi lahenduse simulatsioon ja selle põhjal soovituste andmine konstrueerimiseks. • Metoodika väljatöötamine sobilike toodete valikuks – rakistele ja töövahenditele, mida sobib laos ladustada. • Laosüsteemi lahenduse loomine ja selle osade katsetamine tootmise keskkonnas.

“Väljakutseid oli mitmeid: arenduspersonali leidmine, tehniliste lahenduste väljatöötamine. Projekt on väga mahukas ning eeldas mitmete keerukate süsteemide omavahelist integreerimist: keevitusrobot, masinnägemine, automaatladu, inimese-masina liides,” loetleb Sarkans. “Võib öelda, et peamised projekti eesmärgid on saavutatud.” Illopmägi sõnab, et praegu on pro-

jektiga jõutud etappi, kus süsteemi olulised osad on tehniliselt valmis konstrueeritud, kuid nende valmistamiseni ei ole veel jõutud. Valmis on ehitatud ja tootmises kontrollitud masinnägemise süsteem, mis võimaldab tuvastada rakisel olevad tooted ning selle alusel laadida keevitusrobotisse õige programmi. “Samuti on konstrueeritud sõlmed viidud simulatsioonikeskkonda

ning katsetatud erinevaid toodete ja rakiste laadimise lahendusi. Eelnev simulatsioon võimaldab hinnata süsteemi osade omavahelist sobivust ja toimivust enne nende valmistamist ning ressursse kokku hoida,” selgitab Illopmägi. Koos töötamine Laosüsteem koosneb järgmistest olulistest osadest: toodete laadimise

logistika sõlm, toodete ja rakiste ladustamise lahendus (ladu), laorobot toodete ladustamiseks ja keevitusroboti teenindamiseks (tõstab tooteid lattu või keevitusroboti süsteemile ette), masinnägemise süsteemist toodete tuvastamiseks, inimese-masina kasutajaliides. “Süsteemi funktsionaalsus võimaldab teostada toodete laadimist automaatlao süsteemi. Seejärel toode tuvastatakse ning ladustatakse laoriiulil seni, kuni tuleb tootmistellimus. Seejärel laadib laorobot toote keevitusroboti süsteemi, kus toimub toote tuvastamine masinnägemise süsteemi abil (laadib robotisse õige programmi) ning seejärel keevitab keevitusrobot toote. Kui toode on valmis, viiakse see süsteemist välja (päevases vahetuses) või ladustatakse laosüsteemis (hommikuni),” kirjeldab Sarkans töötavat lahendust. Tulevik paigas Kui ettevõttes otsustatakse automaatlao arendusega edasi minna ja see ka päriselt valmis ehitada, eeldab see tootmismahtude märgatavat

kasvu. Laosüsteemi kasutuselevõtt eeldab pigem lisatööliste leidmist, kes tooteid süsteemi (lao) jaoks ette valmistavad (keevitusrobotile keevitamiseks). “Sääst tekib pigem tootmispinna kokkuhoiult ning sellest, et ladu suudaks keevitusrobotit iseseisvalt teenindada vähemalt ühe vahetuse ulatuses (n-ö öises vahetuses). Hommikuseks vahetuseks oleks süsteemile ikkagi operaatorit vaja. Samuti saab rakendada n-ö lean-tootmise põhimõtteid,” on Sarkans veendunud. Kuna projekti esmaeesmärk ei olnud päris süsteemi valmisehitamine, vaid metoodika väljatöötamine selliste keerukate süsteemide (ladu, laorobot, keevitusrobot) omavaheliseks sidumiseks ja konstrueerimiseks, sõltub edasine süsteemi ehitus EAS-i otsusest ning rahastamisplaanidest. Selleks, et süsteemi lõplikult kasutusele võtta ja juurutada, võib kuluda täiendavalt kuni 210 000 eurot. Juhul kui tootmismahud ja tellimused kasvavad, on võimalik alustada süsteemi valmistamise ja üles-

Tellige nüüd

panekuga, kuna eelnevad vajalikud tegevused (sobilikkuse hindamine ja konstrueerimine) on suuresti teostatud. Senine arendusprojekti orienteeruv maksumus on 150 000–200 000 eurot.

PROJEKTI KOOSTÖÖPARTNERID • IMECC OÜ (innovatiivsete masinaehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskus) – teadusja arendustöö • Eliko OÜ – teadusja arendustöö • Tallinna tehnikaülikool – teadusja arendustöö

HEA TEADA Norcar-BSB Eesti AS on Soomes asuva kontserni Norcar-BSB Oy tütarfirma. Tegutsetud on alates 1994. aastast, kui alustati nelja inimesega Kiiul. Praeguseks on kasvanud 4000 m2 tootmispinnaga ettevõtteks, kus töötab 35 inimest. Toodangust 80% läheb ekspordiks.

logistika

Foto: Karli Saul

Vallbaum: Eesti riik on meid omapäi jätnud Eesti rahvusvaheliste autovedude assotsiatsiooni (ERAA) president Einar Vallbaum ütles, et kütuseaktsiisi tõus ja raskeveokimaks on Eestis rahvusvaheliste autovedude sektori tugevasse kriisi lükanud. Juuli Nemvalts Einar Vallbaumi sõnul on rahvusvaheliste vedude sektori olukord Eestis halb. Tekkinud kriisil on kaks põhjust. Kütuseaktsiis on Eestis naaberriikidega võrreldes kõrge ja vähendab meie vedajate konkurentsivõimet. Kuigi nüüd on Lätis kütuseaktsiis tõusnud, saavad Leedu ja Poola vedajad pakkuda oluliselt soodsamat veosehinda. Teise komponendina, mis raskendab turuolukorda, mainib Vallbaum raskeveokimaksu Eestis. “Kontroll välisettevõtete üle, kes Eestis sõidavad, on vähene. Võib öelda, et välisvedajaid ei kontrollita, samas meie ettevõtteid kontrollib maksu- ja tolliamet väga tugevalt. Välismaa vedajaid oleks lihtne kontrollida, vaadates, kui palju seisab Poola, Läti, Leedu vedajaid suuremate logistikakeskuste juures. Neid kontrollides saaks hea ülevaate, kes on maksnud ja kes mitte. Praegu jätavad vähemalt pooled välisvedajatest selle maksu maksmata ning kahjuks politsei selle küsimusega ei tegele,” on Vallbaum nõutu. “Eesti riik on oma rahvusvahelised vedajad omapäi jätnud.” 10 • DETSEMBER 2018

Väikesed transpordiettevõtted on kõige haavatavamas olukorras. Palgasurve ja kõrged maksud on viinud ühe kuni viie autoga ettvõtted väga keerulisse olukorda. “Paljud on oma majad panti pannud, et veokeid liisida. Väikestel tegijatel on väga raske aeg, plaanitakse koguni presidendile kirjutada,” vahendab Vallbaum olukorda. Sektoris on suur probleem autojuhtide nappus. Välismaaltki on autojuhte raske saada, sest Eesti kvoodid on tema sõnul juba jaanipäevaks täis. “Saame kasutada Poola vahendajaid ning Eesti riigil jäävad jällegi maksud saamata. Rendime nendelt ukraina ja valgevene autojuhte,” räägib ta. “Oht on, et sektor hääbub ja teised riigid, nagu Läti, Leedu, Poola, võtavad selle üle. Valitsus peaks aru saama, et olukord on halb. Enne kui seda ei aduta, ei ole ka mõtet seadusemuudatusi oodata. Oleme käinud olukorda selgitamas nii peaministrile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM), aga tulemusteta,” on Vallbaum pettunud.

KOMMENTAAR MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter Ei saa eitada, et Eestis on võrdlemisi kõrge kütuseaktsiis. Sellest aastast lisandus ka teekasutustasu maksmise kohustus, aga sisevedudele ei tohiks see muul moel mõju avaldada kui veohindade tõusuna, sest kaup tahab lõppkokkuvõttes ju ikkagi vedamist ning ka välisvedajatel on olulises osas keelatud teha teises liikmesriigis sisevedusid (nn kabotaaži). Välisvedudel on üliterav konkurents eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa vedajate vahel ning turul on veovõimet ilmselt üle nõudluse, mida on võimendanud ka äritegevuse piirangud Venemaaga. Sellel turul on paraku ka kõlvatut konkurentsi, arvestades nt suurt varimajanduse osakaalu mitmes liikmesriigis. Ümbrikupalkade probleem pole ju ka Eestis lõpuni lahendatud ja see võib tõesti eelkõige seaduskuulekate vedajate konkurentsivõimet pärssida. Õiguskuulekuse probleeme on laiemalt teadvustatud. Ilmselt oli see üks peamine põhjus Euroopa Komisjoni eelmisel aastal algatatud nn liikuvuspaketi õigusaktidele. Neid hakkavad EL-i transpordiministrid Brüsselis arutama. Seal esitatud lahendused kindlasti paljude riikide autovedajaid ei rõõmusta.

Julge proovida!

TULE MEILE S K I H U J O T U A R E L L KU eeri id d n a k / e .e it o it ll www.te Sobiv kullerikandidaat

Tööle asudes saab kuller

Soovib töötada klienditeenindajana Omab B-kategooria juhiluba Oskab hästi orienteeruda On iseseisev ja positiivse ellusuhtumisega

Silmapaistva ja korras tööauto Viisaka vormiriietuse Piisava väljaõppe ja edasist tuge Põneva ja vaheldusrikka töökoha

Meie juures on sul võimalik töötada sobiva koormusega – nii täiskohaga kui ka osalise tööajaga. Tule vestlusele ja saa vastused kõikidele lisaküsimustele! TALLINN / E: liisa@tellitoit.ee TARTU / PÄRNU / E: anneli@tellitoit.ee

TelliToit OÜ alustas tegevust 2014. aastal ning on saanud üheks olulisemaks ja edukamaks toidutellimisplatvormiks. Meie kullerid on igapäevaseks tugevaks toeks tänapäeva inimesele, viies tellijani tema lemmiktoidukoha söögid – sobivasse kohta ja õigeks ajaks. TelliToidu kullerite autod on tänavapildis meeldejäävad, kergesti äratuntavad ja efektsed. Kullerid on tunnustatud ka oma viisaka ja ühtse vormiriietuse tõttu – kanname auga triiksärki, lipsu ja logoga mütsi!

logistika

Mura, muri ja muda – ettevõtte ressursivargad Ettevõtte protsessidest tuleb järjekindlalt eemaldada kõrvalekaldeid, mis nõuavad oma ebaefektiivse iseloomu tõttu rohkem ressursse kui tarvis. Selleks identifitseeris lean’i eestvedaja Toyota kolm peamist kõrvalekaldeid tekitavat valdkonda, millele tähelepanu pöörata: mura, muri ja muda.

Foto: Shutterstock

Marek Bankiir

Mura on jaapanikeelne väljend iseloomustamaks ebaühtlust või reeglipäratust. Näiteks põhjustab ebaühtlane müügiosakonna tegevus (kuu lõpus pingutavad rohkem, et müüki täis teha) palju raiskamist, mille tagajärjel väärtusahel pikeneb ning ettevõte kulutab rohkem. Üsna sageli on ebaühtluse tagajärjeks muda. Jaapanikeelset nimetust muri kasutatakse töötajate või süsteemide ülekoormatuse kirjeldamiseks. Neid tekitavad nn pudelikaelad ja muud organisatsiooni süstemaatilised probleemid, mis koormavad üle töö tegemiseks vajalikud ressursid. Kui ressursid ei suuda täita neile esitatavaid nõudmisi, tekivad probleemid nii motivatsioonis kui ka toodangu või teenuse kvaliteedis. Muda (eesti keeles mõttetus, liiasus, raiskamine) on tuntud oma seitsme raiskamise tüübi poolest, mille autor oli Toyota Motorsi omaaegne peainsener Taiichi Ohno. Kuigi ettevõtlussektoriti võivad tüübid mõneti erineda, loetakse algupärasteks raiskamisteks järgmisi seitset raiskamist. Ületootmine – loetakse üheks suuremaks väärtust mittelisavaks tegevuseks. Sealjuures eksisteerib kaht tüüpi ületootmist: toodetakse (või tellitakse) liiga palju või liiga vara. Selle tagajärjel tekib vajadus täiendavate toormaterjalide järele, logistika tarbeks vajatakse lisataarat

12 • DETSEMBER 2018

ja ressurssi käitlemisele kulub rohkem. Ülemäärane laovaru tekitab aga laopinna koormamist ning täiendavat kulu laoarvestusele. Seda raiskamise tüüpi loetakse ka kõige suuremaks, kuna tekitab omakorda kõiki järgnevaid. Transport – igasugune transport, olgu siis pooltoodete või dokumentide, tekitab täiendavat kulu ettevõttele ning on põhjustatud kehvast hoonete, ruumide või töökohtade asetusest. Laovaru – ületootmise tagajärg, millega püütakse tavaliselt katta kehva planeerimist, tarnijate hiliseid saadetisi, seadmete rikkiminekut, praaki jne. Defektid ja eksimused – suur hulk defekte või vigade parandamist näitab, et sisemiste protsesside kvaliteet on nõrk. Selle parandamisel on võimalik kulusid oluliselt kokku hoida. Näiteks 10% veamäär pikendab kogu ahela ajalist kestust kuni 40% (kuna kehva kvaliteediga tooted/teenused tuleb uuesti või ümber teha). Ootamine – asjata ei öelda, et aeg on raha. Millegi või kellegi järele ootamine takistab protsessidel kulgemast ning tekitab seetõttu tar-

3. 4.

betuid tööpingeid ning kulu. Kui võtmeprotsess (pudelikael) peaks millegi järele ootama, tekitab see suurt kahju kogu ettevõtte võimekusele. (Ülemäärane) liikumine – see on seotud ergonoomikaga ning hõlmab endas kõike, millega on võimalik energiat kokku hoida. Igasugune kõndimine, millegi järele ulatumine, tassimine või otsimine röövib aega ja jaksu ning pikendab omakorda töö sooritamise aega. Ülemäärane töötlemine – väljendub mingi töö tegemises rohkem, kui vaja. Näiteks kui kasutatakse kaubaaluse pakendamisel rohkem pakkekilet, kui tegelikult selle stabiilsuse tagamiseks vaja oleks. Enamik ettevõtteid raiskavad hämmastavalt palju, mis suurendab oluliselt nende tegevuskulusid. Niisiis on kõik eespool nimetatud kolm valdkonda omavahel tugevalt seotud. Võtame näiteks kasvõi kaupade ühel ajal logistikakeskusesse saabumise. Kuna nende saabumine päeva lõikes on ebaühtlane (mura), tekib selle tagajärjel hilisel õhtutunnil töö ülekoormatus (muri), süsteemid muutuvad pudelikaelaks, tekib stress ja kasvab vigade hulk ehk sisuliselt tekitame muda.

6. 7.

OÜ Parkimisjoon soovib rahulikku jõuluaega ning edukat uut aastat kõigile praegustele ja tulevastele klientidele ja koostööpartneritele.

OÜ Parkimisjoon tegeleb teekatte ja põrandate markeerimisega. Oleme abiks ohutusmärgistuse ja 5S märgistuse kujundamisel ja teostamisel. Selgelt tähistatud põrandapind aitab parandada tööohutust ja võimaldab kuni 30% ruumisäästlikumat ladustamist. Tootmis- ja logistikahoonetes markeerime peamiselt: ▪ tõstuki- ja käiguteed ▪ ladustamisalad ▪ avariiväljapääsud ▪ ladustamist keelavad alad ▪ tekstid ja numbrid oluliste asukohtade eristamiseks hoiatus- ja kohustusmärgid (tõstuk, jalakäija, kaitseprillid jne)

Täiendav informatsioon tootmishoonete ja ladude markeerimise kohta:

www.parkimisjoon.ee/tootmishooned

Võta ühendust ning küsi konsultatsiooni Kontakt: info@parkimisjoon.ee või +372 555 09 555

logistika

Foto: Shutterstock

Logistika sektoris on kasutamata ressursse Lean-logistika on kontseptsioon, mida soovivad rakendada paljud logistikaettevõtted. Kui see töötab tõhusalt tootmises, peaks sellest kasu olema ka logistika valdkonnas. Marek Bankiir Kõige otsesem kasu tuleb muidugi lean’i peamisest eesmärgist, kus võetakse ette väärtusahel ja hakatakse seda lühemaks disainima. Mida lühem on väärtusahel, seda vähem kulub ju selle ülalhoidmiseks ressursse ning sedasi hoiab ettevõte raha kokku – kusjuures päris palju. Veel meeldib klientidele, kui nad saavad oma kauba kiiremini ja tõrgeteta kätte. Lean’i tuleb juurutada kindla loogika järgi Lean’i juurutamist alustatakse ettevõttes klassikaliselt õpiku põhimõtete järgi. Kohe alguses tuleb ära unustada arusaam, et tegu on kiire projektiga ja nüüd olemegi tõhusad – nii lihtne see paraku ei ole. 14 • DETSEMBER 2018

Tuleb arvestada, et protsess on üsna pikk. Olenevalt ettevõtte suurusest võib logistika lean’ilikuks disainimine aega võtta kolm kuni viis aastat. Põhjus väga lihtne. Juurutamisel on kindlad etapid, mida ei saa ignoreerida. Näiteks esimene etapp, millega tuleb alustada, on protsesside stabiliseerimine ja standardiseerimine. Süsteemiteooria järgi ei ole võimalik teha ühtegi arendustegevust, kui protsessid ei ole stabiilsed. See tähendab, et põhiprotsessid on parima praktika alusel standardiseeritud ning kõik töötajad ka järgivad seda. Kui see nii ei ole, luuakse iga muudatusega jällegi uus variatsioon juurde, mis tekitab süsteemis stressi ja ebastabiilsust. Teises etapis keskendutakse voo loomisele, et toode või teenus liiguks erinevatest etappidest läbi võimalikult sujuvalt ja takistusteta. Selleks vaadatakse suurt pilti, väärtusahelat, et näha, kas kogu ahel on üldse tasakaalus. Kui see nii ei ole, hakkab protsessi etappide vahele kuhjuma pooleliolevat tööd või on pudelikaelaprotsessi järele oodates mõned etapid selleks momendiks sootuks tegevuseta. Nüüd aga – kui juurutamisel ei ole ellu viidud esimene etapp ehk prot-

sess ei ole eelnevalt stabiilseks muudetud, on võimatu kogu ahelat tasakaalu saada. Kolmas etapp keskendub saavutatu veel paremaks muutmisele ning nimetataksegi seetõttu järjepideva parenduse faasiks. Sisuliselt on see miniversioon kahest esimesest etapist, kus väärtusahelat tervikuna aina tõhusamaks timmitakse. Miks siiski paljud logistikaettevõtted lean’i veel ei rakenda? Kuigi lean’iga on juba Eestis mõnda aega tegeletud, on kontseptsiooni levik logistikasektorisse visa jõudma. Paljuski on see seotud eelarvamusega. Teatakse, et see juhtimissüsteem pärineb Toyotast ning järelikult on tegemist tugevalt tootmisspetsiifilise teemaga ning vaevalt see logistikasse sobib. Aga lean’i jaoks ei ole vahet, mis sektoriga parasjagu tegemist on. Kuna lean tegeleb peamiselt protsessidega ja seal vootõhususe tagamisega, ei ole vahet, mis läbi erinevate etappide liigub – on see toormaterjal, laokaubad või laenuleping. Iga element vajab ühendatud protsesside ahelas töötlemiseks või menetlemi-

949

logistika seks aega ning see ongi keskkond, kus lean opereerib tõhususe saavutamiseks kõige paremini. Tulles tagasi teema juurde, et paljud logistikaga tegelevad ettevõtted ei ole end veel lean-kontseptsiooniga siduma hakanud ... see võib olla suur viga. Hea näide on Omniva, kes on tegelenud juurutamisega juba kaks aastat ning on mõnes valdkonnas oma konkurentidest oluliselt parem. Paari-kolme aasta pärast, kui konkurendid ei ole järele tulnud, on viimased juba lootusetult maas. Põhjus väga lihtne. Sa võid kergesti kopeerida oma konkurendi toote või teenuse, kuid operatsioonisüsteemi ja tekkinud

Süsteemiteooria järgi ei ole võimalik teha ühtegi arendustegevust, kui protsessid ei ole stabiilsed.

teadmust, mis tooteid ja teenuseid efektiivselt ning kvaliteetselt toodab või pakub, ei ole võimalik kiiresti kopeerida. Näiteks püüdis General Motors kopeerida Toyota meeskondadepõhist efektiivset tootmissüsteemi mitu aastat, kuid ei jõudnud ligilähedalegi sellele, mida Jaapani kuulus autotootja aastatega arendanud oli. Millised on otsesed võidud, mis lean’i rakendav logistikaettevõte saavutab? Esmane kasu tuleb juba esimeses etapis, sest ettevõtted, kes ei ole varem lean’iga tegelenud, leiavad juba ainuüksi variatsioonide vähendamise ja visualiseerimisega (5S süsteem ja hoshin kanri) või näiteks probleemide analüütilise lahendamisega üles palju ebaefektiivsusi. Kaob ära n-ö tuld kustutav loogika ettevõtte juhtimises. Juhtimine toetub mõõdikutele, kus saab kõrvalekallete korral probleeme identifitseerida ja neid järjepidevalt süsteemist kõrvaldada. Mõistagi paraneb oluliselt ka kvaliteet. Kui töö on standardiseeritum, on

Foto: Shutterstock

KEILA AUTOKESKUS TEOSTAB: » Veoautode » busside » haagiste » kaubikute » sõiduautode » hooldus- ja remonditööd NÜÜD KA DAF VEOKITE DIAGNOSTIKA JA HOOLDUS LISAKS TEOSTAME: • Sildade kontroll stendiga (veoautod, haagised, kaubikud ja sõiduautod) • Mercedes-Benz Star diagnostika • Scania diagnostika • Bosch diagnostika (sõiduautod ja pakiautod) • Rehvitööd

• Haagiste, lisasoojendite diagnostika ja remont • Sõidumeerikute kontroll ja taatlemine • Kliimaseadmete hooldus, remont ja täitmine • Varuosade müük

Tel 555 100 35 Sõidu- ja pakiautod Tel 555 100 36 Veoautod Oleme avatud: E—R 8:00—16:30 Tel 6712 777 info@keilaak.ee Paldiski mnt 35/4, Keila

WWW.KEILAAK.EE

logistika

Juhtimine toetub mõõdikutele, kus kõrvalekallete korral saab probleeme identifitseerida ja neid järjepidevalt süsteemist kõrvaldada.

kvaliteedi paranemine selle paratamatu positiivne tagajärg. See omakorda parandab jällegi kliendirahulolu, mis viib suurema müügini ning toob päeva lõpuks ettevõttesse rohkem raha. Teiseks tasub rõhutada, et lean’iga tegeleva ettevõtte väärtusahel läheb kiiremaks. Seega võtab teenuse osutamine kliendile palju vähem aega. Lühike väärtusahel ei vaja enda ülalpidamiseks ka palju ressursse. Kolmandaks parandab lean’iga tegelemine töötajate rahulolu. Info liigub paremini, nende tööd väärtustatakse ja nad on paremini kaasatud. Kuna probleemide lahendamine on viidud päris rohujuuretasandile välja, tunnevad inimesed, et nad saavad neid puudutavaid igapäevatöö protsesse mõjutada. Omniva lean’i juurutamise põhjal võib öelda, et võite on saavutatud kõigis eelmainitud valdkondades. Mõnes sektoris on need olnud küll tagasihoidlikumad, mõnes suuremad, jäädes 20–80% vahele. Lean-logistika on järelikult üsna tõhus juhtimissüsteem, mida peaks konkurentsis püsimiseks kindla peale kohe juurutama hakkama.

Kolimine ei pea olema stressirohke – ära raiska oma aega ja närve raske mööbli vedamisele ja pakkimisele! Pakume terviklahendust, mis tähendab, et meie töölised pakivad, demonteerivad ja markeerivad kogu transporditava vara, viivad selle punktist A punkti B ning pakivad sihtkohas uuesti lahti ja monteerivad kokku. Telli kolimisteenus professionaalidelt! Võta meiega julgelt ühendust ja leiame lahenduse!

Telefon 51 05 565 invester@invester.ee

Kolimised OÜ tel 5649 3289 KOLIMISED.EE DETSEMBER 2018 • 17

SISUTURUNDUS

Kuidas tõsteseadmete akude laadimist ja vahetamist targemalt korraldada? Nüüdisaegset laohoonet projekteerides tekib kindlasti küsimus: kus ja mismoodi toimub tõstukite-virnastajate akude laadimine ja vahetamine? Eriti tähtsaks muutub see küsimus, kui ladu töötab kahes vahetuses või ööpäev läbi ning tõstukeid on rohkem kui paar-kolm. Tõenäoliselt otsustatakse ehitada spetsiaalne akuruum. Tavaliselt on see eraldatud ruum rullikulaudadega, seintele kinnitatud laadijate ja riiulitega, millele on paigaldatud destilleeritud vee mahutid. Ruumi pindala ja kõrgus peavad olema piisavalt suured, et tõsteseadmega saaks ruumi sisse sõita. Kuna näiteks lükandmastiga virnastaja aku kaal on umbes 900–1000 kg, võtab selle rullikurajale väljatõukamine ja hiljem täislaetud aku sisselükkamine väga palju jõudu ning mis veelgi tähtsam, tööaega. Tihtipeale puudub akuruumides puhtus ja kord, sageli on rullikulaudu tõstukitega vigastatud. Samuti võib peavaluks muutuda destilleeritud vee kohaletoimetamine ja kulude kontroll, kui tsentraalset veevarustust pole korraldatud. Mida suurem on ladu ja seal töötavate masinate arv, seda kiiremini ilmnevad probleemid akupargi korrashoiu kontrollimisel. Meie pakume lahendust, mis säästab lao kasulikku ruumi ja teie raha. Tootmine toimub kogu ulatuses Eestis.

Meie lahenduse eelised:

Laovarustus OÜ akuruumi lühikirjeldus ja tööpõhimõte

Ruumi laius on 4300 mm, pikkus oleneb akude arvust, minimaalne kõrgus on 2200 mm. Seinte äärde on paigaldatud rullikuradade sektsioonid, kus toimub akude laadimine. Laadijad on paigaldatud sektsioonide ülemisele tasapinnale. Iga aku on varustatud veetoruga, mis võtab vett ühisest mahutist. Ruumi keskel sektsioonide vahel on põrandale kinnitatud metallribad kõrgusega 6 mm ja laiusega 40 mm. Need on rööpad rullikurajaga varustatud käru jaoks. Rööpad jätkuvad akuruumist väljapoole umbes 2500 mm ulatuses. Käru rullikud on varustatud käitusmehhanismiga, elektrimootor paneb need pöörlema nii päripäeva kui ka vastupäeva. Käru rullikuraja kõrgust saab reguleerida hüdraulika abil. See võimalus on ette nähtud

selleks, et oleks võimalik töötada eri laotõstukitüüpidega. Rullikute ja hüdraulika juhtimiseks on nupud või juhtkang. Laotöötaja toob tühja akuga tõstuki akuruumi juurde ja pargib selle rööbastega paralleelselt. Parkimise lihtsustamiseks võiksid põrandal olla jooned või spetsiaalsed kaitsepiirded. Kui aku on väljavõtmiseks valmis, toob töötaja käru tõstuki juurde ja lükkab aku umbes kolmandiku pikkuses käru rullikurajale. Seejärel saab rullikuraja käivitada ja käru võtab aku ise peale. Töötaja viib akuga käru akuruumi, pargib selle õige sektsiooni juurde, käivitab käru rullikuraja vastassuunas ning aku liigub ise laadimiskohale ja ootab ühendust. Samamoodi käib laetud aku paigaldus tõstuki peale.

● Tõstuk ei sõida akuruumi sisse. Tänu sellele võivad ruumi kõrgus ja pindala olla mitu korda väiksemad ning sellevõrra suureneb kasulik laoruum. ● Kõik akud on koondatud ühte kohta – see lihtsustab kontrolli ja korrashoidu. ● Akuruumi ventilatsioonikulud muutuvad märgatavalt väiksemaks. ● Kulud, mis on seotud varustuse vigastamisega, peaaegu kaovad. ● Akude vahetus toimub kergemalt ja kiiremini, sest käru on varustatud rullikute ja mootoriga. ● Kõik laadijad on koondatud akuruumi. See võimaldab vältida olukorda, kus laotöötaja otsustab akut kohvipausi või lõuna ajal lühikest aega laadida – sellised toimingud lühendavad aku tööiga märgatavalt. Akuruumiga saab laadimist normeerida ja akude tööiga pikendada. ● Destilleeritud veega varustamise ühine süsteem on samuti akuruumi eelis. ● Koos tõstukitega pole vaja osta eraldi rullikulaudu. Üldiselt on nende summaarne maksumus umbes sama suur kui akuruumi ehitamise maksumus. Tuletame meelde, et Laovarustus OÜ pakub ka kaubalifti lahendust ja soodsa hinnaga kasutatud riiuleid. Küsi pakkumist aadressil laovarustus@gmail.com.

logistika

Eesti arendab platvormi

SmartLog Arendustöö eesmärk on leida plokiahela platvormi abil võimalus lühendada transpordikoridorides kaupade keskmist läbiminekuaega vähemalt 3% võrra. Ühe saadetise puhul võib see number tunduda tagasihoidlik, keskmise puhul on aga summaarne võit arvestatav. Kati Kõrbe Kaare Taltechi dotsent Smartlogi platvorm on suunatud kõigile ettevõtetele, kes osalevad operatiivselt ükskõik millistes tarneahelates, transpordikoridorides või -võrgustikes. Hõlmatud on kõik transpordiviisid ja kõik rollid on toetatud. Meie esimene sihtrühm on kauba omanikud, tootjad, sest nemad telli-

vad transpordi ja saavad anda õiguse kauba jälgimiseks kogu tsükli vältel. Kasu saavad aga kõik tarneahela osalised, sest nende töö planeerimine muutub lihtsamaks. Olgu selleks siis konteinerite laadimine, laevaliinide opereerimine, logistikapargile juurdepääsu tagamine või mis iganes muu.

Foto: Shutterstock

logistika Põhimõtteliselt igaüks, kes vajab informatsiooni mingi kauba- või kaubaveoühiku paiknemise ja selle staatuse kohta suvalisel ajahetkel, on potentsiaalne SmartLogi platvormi kasutaja, kes enamikul juhtudest võib tänu sellele märkimisväärset kasu saada. Andmed integreeritakse Sellest tehnoloogiast on võimalik tulevikus kasu saada peaaegu kõigis eluvaldkondades. Väga palju töötatakse praegu Tööstus 4.0 suunas ja plokiahela tehnoloogia võimaldab paljusid protsesse paremini automatiseerida, sest tagab, et kasutatavaid andmeid ei ole muudetud, nendega manipuleeritud. Plokiahel tagab andmete täieliku terviklikkuse, mis tähendab, et ükskord plokiahelasse sisestatud info püsib seal igavesti ega ole tagantjärele muudetav. Plokiahela tarkade lepingute (Smart Contracts) mehhanism võimaldab rajada plokiahela poolt usaldusväärseks tunnistatud informatsioonile automatiseeritud äriprotsesse. Kuumaks muudab plokiahelate teema asjaolu, et selle mõju asjade interneti (IoT) ja Tööstus 4.0 keskkondade arengule on

logistika

Foto: Shutterstock

hinnatud vähemalt samaväärseks näiteks elektronkirjade ja Linuxi operatsioonisüsteemi turuletuleku mõjudega minevikus. Praegu tundub, et plokiahela rakendused suudavad luua turvalise kihi infovahetuseks, salvestamiseks ja jagamiseks nii juba omavahel usaldusväärset suhet omavate kui ka seda veel mitte omavate poolte vahel. See hõlmab kõikvõimalikke osalisi, tarku seadmeid ja eelkõige sensoreid. Kõige kaugemale on arenenud plokiahela andmebaaside kasutamine krüptorahade juures ja riiklikes andmebaasides, aga enamikus valdkondades püütakse leida võimalusi ja olla

valmis plokiahelaid rakendama. Logistikasektori teadlased usuvad, et kommertsrakendused saavad päris valmis ja levivad turul nelja kuni kuue aasta jooksul. Samas on pioneerina asunud väga julgelt plokiahelat koostöös IBMiga arendama ja osaliselt kasutama logistika- ja transpordigigant Maersk. 9. augustil 2018 teatasid nad, et on oma plokiahela platvormiga sidunud 92 klienti ning iga päev lisandub plokiahelasse miljon kirjet. Plokiahelatehnoloogia kasutuselevõtmine toob logistikaturule endaga kaasa digitaalse muutuse efekti. Üsna sarnase sellele, mida oleme juba näinud teistes majanduse valdkondades. Esimestel

avatud mõtlemisega plokiahela kasutuselevõtjatel on sellest eelseisvast turumuutusest võimalik väga palju võita, ent nad peavad selleks teemat läbi ja lõhki valdama. Kindlalt garanteerib äris negatiivse efekti selle trendi ja arengute eiramine. Kindel võimalus oma äris garanteeritud negatiivse efekti saavutamiseks on selle trendi ja arengute eiramine. Realistlikud ootused Plokiahela tehnoloogia potentsiaalsetest võimalustest kirjutatakse iga päev, nimetades tehnoloogiat uuenduslikuks, revolutsiooniliseks, kõikemuutvaks – samas on päriselt töötavaid

Üks tõstuk nurgas konutab ja rüüpab vana õli. Mast koliseb, sumps köhatab - talv see äkki tuli! Seal väljas sõita on nüüd libe ja silmist jookseb pisar kibe. Mul õlid paksud, filtrid vanad ja rooliotsad valutavad... Kuid eemalt kostub tuttav hääl, näe keegi ongi saani pääl. Mul külla tuleb jõulumees, tal filtrid, õlid koti sees!

Rõõmsat pühade aega!

logistika lahendusi väga vähe ja needki alles algfaasis. Tihti puutume kokku inimestega, kes veidi müstifitseerivad seda tehnoloogiat ja kellel on väga suured ootused. See on siiski andmebaas, kus olevaid kirjeid saavad kõik usaldada ja olla kindlad, et neid ei ole muudetud. Usaldusväärsed kirjed võimaldavad pikemas perspektiivis kaotada ooteaegu ja lisakontrolle ning avalduvad efektiivsuses. Kuna plokiahel on veel iseenesest üsna abstraktne kontseptsioon, on võrdlemisi keeruline tuvastada, milliste äriprotsesside toetamiseks või parandamiseks see kõige paremini sobib. Samas on praegu veel mitmeid vastamata küsimusi, mis andmeid plokiahelates hoida ja kuidas on korraldatud nende andmete ligipääs. Osa andmeid on praegu kaetud kas ärisaladuse, ärieelise või kliendi andmete saladuses hoidmise kohustusega, mis seab mõned piirangud. Samas pole eesmärk hoida plokiahelas kogu delikaatset infot, vaid ennekõike andmetega toiminud sündmusi, transaktsioone, vahetust, ligipääse. Sarnaseid plokilahenduse kasutusvaldkondi leidub ka näiteks riigi infosüsteemide vahelises suhtluses ja meditsiini valdkonna infosüsteemides.

KES OSALEVAD? Smartlogi juhtpartner on Kouvola Innovation OY ning lihtpartneriteks TalTech, Örebro regioon Rootsist, transpordi ja telekommunikatsiooni instituut Lätist, Valgamaa Arenguagentuur ja kuni 2018. aasta keskpaigani ka Sensei OÜ. Smartlogi projekti rahastatakse EL Interregi programmist ning kavas on katsetada plokiahelate logistikaplatvormi kahes Euroopa TEN-T transpordikoridoris. Üks neist on Põhjamaadest Lõuna-Itaalia kaudu Maltani ulatuv Skandinaavia-Vahemere koridor. Teiseks on Põhjamere äärest Soome-Vene piirini kulgev Põhjamere-Läänemere koridor. See läbib Baltimaid ja sinna jääb ka Muuga Sadam, kus viidi läbi esimene pilootprojekt 2017. aasta juunis.

HEA TEADA Plokiahel on hajusandmebaas, milles kasvav andmete loend koosneb kirjetest ehk plokkidest, mis on krüptograafiat kasutades omavahel seotud. Iga plokk sisaldab eelmise ploki krüptograafilist räsi, ajatemplit ning tehingu andmeid. Plokiahel kui avatud hajusraamat (ingl distributed ledger) salvestab pooltevahelisi tehinguid püsivalt, mida saab igal hetkel kontrollida, kuid mitte muuta. Kui kasutada haldamiseks paljude osalistega partnervõrku, järgitakse kollektiivselt sõlmedevahelise kommunikatsiooni protokolli ja valideeridakse uusi plokke. Ühegi salvestatud ploki andmeid ei saa tagasiulatuvalt muuta ilma kõiki järgnevaid plokke muutmata ja võrgu enamuse konsensust saavutamata. Plokiahela võrgustiku peamine usaldatavuse kriteerium on läbipaistvus ja võrgustikus toimunud tehingute avalikkus. Plokiahel on andmete hoiustamise ja jagamise meetodina integreeritav ning ühendatav misiganes muu olemasoleva lahendusega, jättes süsteemi loogika ja kasutajaliidesed puutumata. Osaliselt muutuvad ainult töödeldavate andmete allikad.

logistika

Uuring: isikliku autoga satutakse avariidesse 18% rohkem kui tööautoga Volkswageni tarbesõidukite divisjon küsitles juhte, et selgitada välja, kas hoolsamad liiklejad ollakse tööauto või isikliku auto roolis. Selgus, et isikliku auto roolis satutakse avariidesse 18% enam kui tööauto roolis.

Foto: Shutterstock

Küsitluse tulemused näitasid, et isikliku auto roolis eirab 25,4% vastanuist liikluseeskirju sageli ja 78% vastanuist aeg-ajalt või harva. Tööauto roolis ei eira liikluseeskirju mitte kunagi ainult 10,9% vastanutest. 15,2% vastanuist teeb seda aga sageli. Seda on 10,2% vähem kui isikliku auto puhul, mistõttu võib arvata, et tööauto roolis rikutaksegi liikluseeskirju vähem. Mitte kunagi ei ole liikluseeskirju eiranud ainult üks vastaja. Vastanutel paluti avatud vastusena kirjeldada oma sagedasemaid liikluseeskirjade rikkumisi. Valdavalt mainiti kiiruse ületamist, aga ka ristmiku 24 • DETSEMBER 2018

ületamist foori kollase või koguni punase tulega. Samuti mainiti ristmike lõikamist kaasliiklejate puudumisel ja tagasipöördeid vales kohas. Üks vastanuist tõi sagedasemate rikkumistena välja lisaks kiiruse ületamisele telefoni näppimise, telefoniga rääkimise, suunatulede mittekasutamise. Üks märkis, et takistab süstijatel sõiduraja vahetamist. Margus Viileberg, Møller Auto tarbesõidukite müügijuht sõnas, et tööautodel on enamasti peal ettevõtte logo ja kontaktinfo. “Selline sõiduk hakkab liikluses paremini silma ning on kui ettevõtte liikuv visiitkaart. Ettevõtte esindajana ei taha inimesed

kahjustada tööandja mainet. Tean juhtumeid, kus ettevõtte infosekretär on saanud kaasliiklejatelt informeerivaid telefonikõnesid ettevõtte auto käitumise kohta liikluses,” selgitas ta. Isikliku autoga on avariisse sattunud 49,2% vastanuist ja mitte kunagi ei ole avariise sattunud 47,5% vastanuist. Tööautoga ei ole avariidesse sattunud 66,7% vastanuist. Seda on 18% vähem kui isikliku autoga sõitvatel vastanutel. Palve peale avariisid kirjeldada räägiti sissesõitudest parklas, telefoniga rääkides või kiirustades eesliiklejale tagant sissesõidust, viletsate teeolude tõttu teelt väljasõidust. Üks vastanu rääkis oma kolmest avariist järgmiselt: “Esimene oli kaks nädalat pärast lubade saamist kiilasjääl tagant otsasõit, teine oli suvel, kui ringteel eesolev auto järsult pidurdas, ja kolmas, kui üks kaubik ümber reastudes mul külje maha sõitis.” Küsitluses oli püstitatud väide “Kui ma juhin ametiautot, siis tunnen suuremat vastutust ja olen roolis tähelepanelikum kui isiklikku autot juhtides”. Vastanute seisukohad jagunesid võrdselt – 43,7% nõustus täielikult või pigem nõustus, 46,9% pigem ei nõustunud või ei nõustunud üldse. Küsitluses tunti ka huvi, kummal juhul pööratakse suuremat tähelepanu auto tehnoseisundile. 69,2% vastanuist ütles, et samavõrd nii töö- kui ka isikliku auto puhul. 30,2% muretseb aga rohkem isikliku auto korrasoleku eest. HEA TEADA Küsitlusele vastas kokku 65 inimest, kellest 67,7% ehk 44 vastanut kasutab ametiautot. 66,2%-l oli autojuhistaaž pikem kui kümme aastat. Volkswageni tarbesõidukite divisjoni küsitlus viidi läbi Eesti Volkswageni klubi ja auto-moto elustiiliblogi Wroomeri Facebookis.

Täname oma kliente ja koostööpartnereid. Soovime häid pühi ja edukat uut aastat!

logistika

MIDA TEHTI Eesti suurim kartongpakendite tootja A&R Carton laiendas ja ajakohastas tehast ligi 5 miljoni euro eest. Juurde soetati kolm moodsat liini, mis mitmekordistas tehase võimekust. Uut pinda lisandus 800 ruutmeetrit, lao- ja tootmispindu renoveeriti 1600 ruutmeetri ulatuses. Lisaks mullu soetatud Komori trükimasinale osteti tänavu 1,5 miljoni euro eest stantsimis- ja liimimismasin ning kuumfooliumimasin, samuti uued transportliinid. Ehitati uued töötajate olme- ning kontoriruumid.

Tarneahel

mõjutab pakendit A&R Cartoni juhatuse esimees Margus Üürike ütleb, et toidutoodete pakenditrendid on liikunud toiduohutuse tagamise poole ja aina enam loobutakse plastpakendist. Juuli Nemvalts Üürike selgitab, et ajaga on pakend aina lihtsamaks läinud. Kui enne kasutati meelsasti erikujulisi pakendeid, siis nüüd võib öelda, et ringist ja pallist on saanud karp – see on saavutatud optimeerimise ja käitlemise lihtsuse hinnaga. Tänu sellele, et tootmisel on hinnasurve väga suur, kasutatakse masstootmisel optimeerimist. Kaubaalusel on vaja võimalikult palju kuupmeetreid ära kasutada. Ta toob näite, et kui pakend on pallikujuline, jääb palju pinda kasutamata. “Risttahukat on palju lihtsam toota, seetõttu on kahetsusväärselt ohvriks toodud pakendi ja toote ainulaadsus ning visuaalne eristatavus,” sõnab Üürike. Pakendite, liimide, värvide, lakkide kasutamisele pööratakse suurt tähelepanu, et need oleksid tarbijale ja keskkonnale ohutud. Tõusev trend on, et plastpakend asendatakse aina enam kergesti komposteeritava pakendiga. Hea näide on kartongmaterjal, mis on 26 • DETSEMBER 2018

Plastpakend asendatakse aina enam kergesti komposteeritava pakendiga. Heaks näiteks on kartongmaterjal, mis on biolagunev.

biolagunev ning kaetakse vajadusel biolaguneva lakiga. Keskkonnahoiust rääkides ütleb Üürike, et uued seadmed kasutavad H-UV-värve. Need tarbivad kuivamisel oluliselt vähem energiat ning tekitavad vähem osooni. Väheneb tehnoloogilise piirituse kasutus ja seeläbi väheneb heitmete lendumine õhku. Säästetakse keskkonda ja samal ajal kasvatatakse tootlikkust.” Kaubanduse ootused Järjest enam on pandud pakendile kandev roll. Soovitakse, et see võtaks enda peale ja tagaks konstruktsiooni tugevuse. Kaubandusvõrgus oodatakse, et kauba väljapanija saab pooleteisemeetrise tootekoguse püstitada iseseisvalt, ilma et peaks kasutama lainepappi. “Eriti kui räägitakse kampaaniakohtadest, oodatakse, et ei peaks kasutama täiendavaid materjale. See omakorda võimaldab tarneahelas loobuda laine-

Fotod: A&R Carton

logistika HEA TEADA Tabasalus tegutsev A&R Carton AS tähistas mullu 25. sünnipäeva ja on valdavalt toiduainetööstuse kartongpakendite valmistaja. Ligi 5000-ruutmeetrises tehases valmistatakse aastas üle 200 miljoni ühiku pakendeid, selleks kulub ligi 6000 tonni kartongi. Eesti tootjatest kasutavad A&R Cartoni pakendeid Balbiino ja Rapala. Tehas ekspordib 95% toodangust, kliendid on näiteks Norra firma Orkla, Soome toiduainetootjad Fazer, Froneri ja Raisio, Skandinaavia toiduainetootja Lantmännen ning Islandi ettevõte Samhentir.

pappkastidest, mis läheksid muidu kaupa tarnides poodi,” räägib Üürike. “Esinduskarpe, milles on rühmatoode sees, püütakse samuti rohkem optimeerida, et ei peaks kulutama aega kauba väljapanekule ning poed ei koormaks ennast üleliigse pakendiga,” lisab ta. Uus suund toidupakendil on korduvalt avatavad ja doseerimist hõlbustavad pakendid. Näiteks kalafileed, mida saame tagasi sügavkülma panna või doseerimisvõimalusega pakendid, kust on mugav jahu ja soola välja valada, ilma et kogu sisu välja voolaks. Moes on kartongist patenditud la-

hendused, mida kasutatakse ravitoodetel lasteohutuse tagamiseks, näiteks pakendisse ehitatud lastelukk. Mahud kasvavad “Uuel trükimasinal ei ole me veel masina täisvõimsust saavutanud, kasutame hetkel sellest 80%. Tarnekindluse tagamiseks seisab praegu vanem masin reservis, selle peale saame veel tooteid välja müüa,” räägib Üürike, kelle põhiline mure on, et tootmises ei ole inimesi kerge leida. “Mul ei ole võtta inimest, kes oleks võimeline kohe stantsimis- ja liimimis-

masinaga töötama. Peame iga inimese enne välja koolitama, kedagi ei saa kohe masinate taha panna,” selgitab ta. Uue töötaja väljaõpe võib aega võtta ühest kuust poole aastani. Ühe aastaga on A&R Cartonis inimeste arv kasvanud 36lt 55le, iga teine inimene on jäänud ettevõttesse alles. “Näen, et meie vajadus oleks veel kolmandiku võrra suurem, aga uute inimeste töölevõtmine on seotud ka mahtude müügiga. Need kaks mõõdikut – töötajate arv ja tellimuste maht – peavad olema tasakaalus. Kõige keerulisem on aga ikkagi inimeste palkamise protsess,” lisab ta.

logistika

UUDISED

Viking Line’i mahud vähenesid, kuid kasum kasvas Viking Line avaldas selle aasta üheksa kuu tulemused. Selgub, et vaatamata väiksemale müügikäibele suurenes 2018. aasta konsolideeritud kasum ja seda tänu väiksematele tegevuskuludele võrreldes eelmise aastaga.

Viking Line’i kontserni president ja tegevjuht Jan Hanses ütles, et konkurents mereveo teenuste valdkonnas püsib karm ning seetõttu jätkub surve hindadele ja mahtudele. 2018. aasta kevadel elluviidud organisatsioonilistest muutustest oodatakse kontserni tulemustele positiivset mõju. “Üldiselt on oodata, et 2018. aasta ärikasum suureneb või jääb 2017. aasta ärikasumiga samale tasemele,” selgitas ta. Laevakütuse hinnad ülejäänud fi-

nantsaasta jooksul mõjutavad kontserni tulude trendi. Selle üheksa kuuga kasvasid laevakütuse kulud 5,9 protsendi võrra – 37,8 miljonile eurole (2017. a 35,7). Möödunud aasta 10. aprillist kuni 16. oktoobrini Tallinna-Helsingi liinil opereerinud katamaraan Viking FSTR kasvatas küll konsolideeritud müüki, ent ei suurendanud 2017. aastal tulu. Viking Line’il oli üheksa kuuga 4,97 miljonit reisijat – üle 400 000 reisija vähem kui eelmisel aastal (5 370 581). Kontserni turuosa oma teeninduspiirkonnas küündis ligikaudu 32,6 protsendini (2017. a 35,0). Reisijatega seotud tulud langesid 14 miljoni euro võrra ja moodustasid tänavu 343,0 miljonit eurot (2017. aastal vastavalt 357,8), samal ajal kui kaubaveoga seotud tulud kasvasid 33,4 miljoni euroni (2017. a 32,6). Investeeringute kogumaht ulatus 11,6 miljoni euroni. Müügi netotulu oli

275,5 miljonit eurot (2017. a 284,8). Ettevõtte üheksa kuu maksude järgne kasum kasvas 4,8 miljoni euroni. Konsolideeritud tegevuskulud vähenesid 4,1 protsendi võrra – 250 miljonile eurole (2017. a 260,6). Nõrgal Rootsi kroonil oli konsolideeritud kasumile negatiivne mõju. Viking Line’i kaubaveomaht oli 95 081 kaubaühikut (2017. a 94 568). Kaubaveo vallas oli Viking Line’i turuosa ligikaudu 17,6 protsenti (2017. a 18,7). Transporditud autode arv oli 562 038 ühikut (2017. a 612 258). Tallinna ja Helsingi vahelise marsruudi teenindamise maht suurenes 2017. aasta aprillist oktoobrini tänu liisitud laeva Viking FSTR lisandumisele. Viking Line’i kontsern pakub Läänemere põhjaosas seitsme laevaga reisijate- ja kaubaveoteenuseid. Kontserni laevad teenindasid samu marsruute, mida teenindati 2017. aastal. Foto: Tiit Blaat

Mootori- ja salongieelsoojenduse komplekt DEFA ComfortKit 1400 paigaldusega

• • • • • • •

Mootori- ja salongisoojenduse ühenduskaablid 1400 W salongipuhur, UUS õhuke mudel Defa kaabel minipistikuga Võrgujuhe 2,5 m Mootorisoojenduselement Paigaldus Hind 399 € (kehtib väike- ja keskklassi autodele)

MÜÜME JA PAIGALDAME DEFA JA WEBASTO EELSOOJENDEID NING VEOKONKSE.

Pärnu mnt 393, TALLINN Avatud E–R 9–18, L kokkuleppel tel 509 2156 margo@carholding.ee