LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
APRILL 2019
Cella Transport OÜ Paju 5, Saue, 76505 Harjumaa Tel 617 7263
Cella Transport OÜ on 2011. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ekspedeerimis- ja logistikaettevõte. Meie põhitegevusaladeks on rahvusvahelise ja siseriikliku maanteetranspordi korraldamine ja ekspedeerimine osa- ja täiskoormatena.
www.cella.ee
Oleme orienteeritud pikaajalistele partnerlussuhetele ning alati avatud uutele kontaktidele ettevõtetega, kes otsivad usaldusväärset ja stabiilset partnerit.
logistika
Kiirus, kiirus, kiirus! Tallinn on lähim Euroopa pealinn Hiinale, seega oleks Eesti soodne koht logistilisteks vaheladudeks Hiina ja teiste Euroopa linnade vahel, räägib Empowerment OÜ äriarendusjuht Veiko Sepp selles ajakirjanumbris. Hiina ja Euroopa vahel liigub kiiresti kasvav e-kaubanduse kaubamaht. Näeme inimeste käitumises suuri muutusi e-kaubanduse puhul: kui tellimus tehtud, siis oodatakse kiiret kohaletoimetamist. Elektroonikatööstuse komponendid valmivad Hiinas ja neid kasutavad elektroonikatööstuse tootjad Eestis. Valmistoodete sihtturud elektroonikatootjatele on peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Hiina tarbib kergestiriknevaid toiduaineid nagu Austraalia piimatooteid ja Norra lõhet. Ka Eesti toiduainetetootjad on senisest rohkem huvitatud Aasia turust. See kõik on võimalik ainult lennutransporti kasutades. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab läbirääkimisi Hiina saatkonnaga Tallinnas kahepoolse
lennunduslepingu alase koostöö teemal. Töörühma ACCE100, kes teeb ka ministeeriumiga koostööd, eesmärk on aastal 2022 teenindada Eesti ja Hiina vahel 100 000 tonni lennukaupa. Kiirus ei ole see võluvõti mitte ainult mandritevahelisel kaubaveol. Maxima tegevjuht Marko Põder kirjeldab uue logistikakeskuse käivitamisraskusi. Neil oli käivitamisperioodil juhtumeid, mil kaubad hilinesid poodidesse 48 tundi ja enamgi veel – jälle on määrav tegutsemise kiirus. Nagu selgub Tallinna tehnikaülikooli majandusosakonna logistika erialal lõpetanud Liis Kõndi bakalaureusetööst, ka igapäevaste toidu- ja tarbekaupade kättesaamisel on tarbijatel kõrged ootused osutatava teenuse kiirusele. Tööst, mille teema oli “Toidukaupade kojuveoteenuse kasutuspraktikad Laagri aleviku elanike hulgas”, selgus, et suurima probleemina toodi e-poest toidu tellimisel välja pikk ooteaeg, ning loodeti, et
tulevikus on võimalik kaup kiiremini kätte saada. Samuti mainiti, et tarnevahemikud võiksid praeguse kahetunnise asemel olla ühetunnised. Head lugemist ja vahel vähendage kiirust – võtke aega kevade nautimiseks!
Eve Kruuse Logistika toimetaja Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kruuse eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Hendrik Siht hendrik.siht@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall
UUS PEUGEOT PARTNER
SINU ÄRI PARTNER JUBA ROHKEM KUI 20 AASTAT INT
E R N AT I O N A L
PEUGEOT PARTNER AASTA KAUBIK 2019
PEUGEOT PARTNER VA N
OF THE YEA
R
ALATES
126€
/KUUS*
HIND ALATES 13 800 €
PEUGEOT i-COCKPIT® MAX KAUBARUUM 4,4 m³ ÜLEKOORMUSINDIKAATOR RAADIO, MP3 MÄNGIJA, BLUETOOTH JA USB LIIDES
*Teenuse pakkuja on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 2,68%, vara hind 11,500.00 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200€, intress 6 kuu Euribor + 1.99% a, kuumakse on 125.63€ (15.01.2019 oli 6 kuu Euribor -0,236% Euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 10 498.31€. Krediidi kogukulu on 10 556.87€. Fotod on illustratiivsed. Keskmine kütusekulu alates 4,2 l/100 km / CO2 heitekogus alates 113 g/km
logistika
Eestist võib saada logistiline vaheladu Hiina ja Euroopa vahel Jaanuaris käivitatud projekti ACCE100 eesmärk on luua tehnoloogiline ja logistiline platvorm, millega lihtsustuks Eesti ettevõtete jaoks sisenemine meist sadades kordades suurematele turgudele. Projekti mõte: Eesti jääb poolele maale Aasia ja Euroopa lennuteel, seega oleks siin soodne koht vaheladudeks. Eve Kruuse Mida kujutab endast projekt ACCE100 ehk Air Cargo 100 ja mis on selle tegevuse eesmärk? Veiko Sepp, Empowerment OÜ äriarendusjuht: Lennukargo koostöövõrgustik ACCE100 (Air Cargo Collaboration Estonia) tegutseb selle nimel, et luua võimalusi Eesti ettevõtetele mandritevaheliste kaubalennuühenduste kaudu. Selleks on vaja Eesti ettevõtetel teha koostööd, sest ühekaupa globaalsel turul tegutsedes ei ole me piisavalt võimekad ja hu-
vitavad kaubakoguste või turumahu poolest. ACCE100 on tegutsenud alates selle aasta jaanuarist. Oleme kaasanud ligi 30 logistikaettevõtet, uurinud suuremate elektroonikatootjate vajadusi ja suhelnud potentsiaalsete eksportööridega toiduainetööstuses. Tallinna Lennujaama üks prioriteete on lennukauba mahtude suurendamine. Andres Haavel, Empowerment
OÜ partner: Projekti ACCE100 tegevuse eemärk on luua eeldused Eesti ettevõtetele ekspansiivseks kasvuks. Käesoleva projekti eesmärk on muuta mõtteviisi – ei tasu kakelda väikse koogi jagamise eest ehk sellepärast, kes saab suurema tüki, vaid mõelda tuleb, kuidas koostöös jaotatav kook suuremaks kasvatada. Luua tehnoloogiline ja logistiline platvorm, millega liitudes Eesti ettevõtete jaoks lihtsustada sisenemist meist sadades kordades suurematele turgudele ning mille kaudu oleks võimalik pakkuda väärtusahela teenuseid ka väljaspool Eestit. Kõigile on teada, et tegevusmahtude väiksus seab piirid kasvuks vajalikele investeeringutele. Juhul kui ettevõte ei suuda kasvada aastas üle 10%, on ta seadnud endale kursiks turult lahkumise.
Foto: Priit Simson
4 • APRILL 2019
TÄISLAHENDUS
TÄISLAHENDUS
• Teie ettevõtte veebi integreeritud saatmine • Juhitud jälgimine • Vajaduspõhiselt tark ladu
TÄISLAHENDUS
• Teie ettevõtte veebi integreeritud saatmine Juhitud jälgimine ••Teie ettevõtte veebi integreeritud saatmine Uuri• lähemalt - 666 4700 või customer.service@upspartner.ee Vajaduspõhiselt • Juhitud jälgimine tark ladu
TÄISLAHENDUS
•
• Teie ettevõtte veebi integreeritud saatmine Vajaduspõhiselt tark ladu • Juhitud jälgimine • Vajaduspõhiselt tark ladu
Uuri lähemalt - 666 4700 või customer.service@upspartner.ee Uuri lähemalt - 666 võicustomer.service@upspartner.ee customer.service@upspartner.ee Uuri lähemalt - 6664700 4700 või
logistika
Katre Kõvask, AS-i Tere ja AS-i Farmi Piimatööstus juhatuse esimees Harvad on juhud, kus tänapäeval riike jõuga vallutatakse. Enamasti võetakse riigi üle kontroll nende riikide poolt, kus SKP kasv on kiirem kui ülevõetaval. Nii on toimunud aastatuhandeid. Mingil hetkel nägime Vene kapitali aktiivset liikumist teiste riikide majandusse, praegu näeme protsessi, kus Hiina ettevõtted võtavad aktiivselt üle Euroopa Liidu strateegilisi ettevõtteid.
Digiteerimine võimaldab säästa aega dokumentide vormistamisel, siin on Eestil kogemusi, mida ära kasutada ja see on eelis. Andres Haavel Riigi SKT on allikas, millest finantseeritakse kõiki riigi tegevusi, kaitset, tervishoidu, pensione ja haridust. Juhul kui see on kellegi teise kontrolli all, siis on keeruline valitsustel täita kodanike esitatavaid õigustatud ootusi. Piirangud ja protektsionism siin ei aita. Tuleb ise olla aktiivne ning ära kasutada avanevad võimalused, mis loovad võimaluse Eesti majanduse kasvuks, ja see on meie iseseisvuse garantii. 6 • APRILL 2019
Foto: Madis Veltman
Kelle algatusel ja millal see projekt alguse sai? Andres Haavel: ACCE100 algatamise idee tuli lennu-, infrastruktuurija logistikaettevõtetelt, kes leidsid, et globaalsetele turgudele jõudmine on lihtsam kui teha koostööd. Koos mõeldes on lihtsam leida uusi, reaalsust muutvaid lahendusi. Projekt sai alguse 23. jaanuaril, kui huvitatud asjaosalised esimest korda kohtusid ning sõnastasid koostöö eesmärgid. Selgitage veidi lähemalt projekti mõtet: Eesti jääb täpselt poolele Aasia ja Euroopa või Kanada lennuteele, seega oleks siin soodne koht vaheladudeks. Veiko Sepp: Eesti asukoht on soodne, Tallinn on lähim Euroopa pealinn Hiinale. Elektroonikatööstuse kom-
ponendid valmivad Hiinas ja neid kasutavad elektroonikatööstuse tootjad Eestis. Valmistoodete sihtturud elektroonikatootjatele on peamiselt Euroopas ja Ameerikas. Hiina tarbib suurtes kogustes lennukaubana imporditavaid kergestiriknevaid toiduaineid nagu Austraalia piimatooteid ja Norra lõhet. Shanghai ja Melbourne’i vahemaa on 8050 km, Shanghaist Tallinna aga 7400 km, seega väärtuslik lennuaeg on tänase teekonnaga võrreldes lühem. Vahemaa Põhja-Ameerikasse on ka meile soodne. Hiina ja Euroopa vahel liigub kiiresti kasvav e-kaubanduse kaubamaht. Näeme inimeste käitumises suuri muutusi e-kaubanduse puhul: kui tellimus tehtud, siis oodatakse kiiret kohaletoimetamist. AliExpress on võtnud eesmärgiks toimetada iga tellimus kliendini 72 tunniga. See on võimalik ainult lennutransporti kasutades. Digiteerimine võimaldab säästa aega dokumentide vormistamisel, siin on Eestil kogemusi, mida ära kasutada ja see on eelis. Andres Haavel: Mõeldes lennundusele, on Eesti asukoht väga soodne. Kui Eesti SKT on 26 miljardit eurot, siis 500 kilomeetri raadiuses olevate riikide SKT kokku on 3500 miljardit eurot. Seega potentsiaal ja mahud, mida Eestist saab teenindada, on suur. Evolutsiooni teooriast teame, et ellu ei jää mitte suured, vaid nutikamad. Me ei pea pakkuma vaid ladustamise teenust – me saame pakkuda näiteks kogu Euroopa Liitu sisenevate kaupade tollimise teenust. See kompetents on Eesti ettevõtetel ja riigi institutsioonidel olemas – pusle tuleb vaid kokku panna. Ajaaken on siin avatud vaid paar aastat.
MINISTEERIUM PEAB LÄBIRÄÄKIMISI HIINA SAATKONNAGA Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi kinnitas, et ministeerium peab läbirääkimisi Hiina saatkonnaga Tallinnas kahepoolse lennunduslepingu alase koostöö teemal. Meid on plaanist teavitatud, et hakata kaupu vedama lennutranspordiühenduste kaudu Hiinasse. Kaubavahetus Eesti ja Hiina vahel tooks kasu nii vedajatele, ASile Tallinna Lennujaam, lennundussektori teistele ettevõtetele kui ka riigile maksutulude näol. Seega pole põhjust uskuda, et eduka äriplaani realiseerumisel on kasud väikesed, pigem vastupidi. Edukus sõltub kindlasti ka kaupade mahust ja kvaliteedist ning vahelao funktsionaalsusest, kuid eelduseid arvesse võttes on vahelao funktsioon (sobiv logistiline kaugus Hiinast ja eelis teiste Euroopa linna ees, sh õhuruumi väiksem koormatus võrreldes Lääne-Euroopa sõlmlennujaamadega ning siinse taristu sobivus ka kaubalennukite teenindamiseks) piisav, et taoline äriplaan võiks realiseeruda.
logistika Milline on selles skeemis Eesti edu võti? Andres Haavel: Iga koostöö võrgustikus osaleja on justkui andur, mis pidevalt oma igapäevase tegevuse kaudu hindab turgu, selle trende. Mida rohkem meil osalejaid on, seda parem ülevaade meil ka on. Kui trendid on teada, siis meie küsimus on vaid leida vastused kolmele järgnevale küsimusele: milliseid võimekusi me peame arendama, et need trendid enda võimalusteks pöörata; mis on meie sisemised nõrkused, mis võivad need trendid meie jaoks ohtudeks muuta; kuidas muuta meie nõrkused tugevusteks. Millised faktid ja numbrid seda mõtet toetavad? Andres Haavel: Vaata eespool olevat SKT võrdlust. Oniline kaubandus on seadnud standardiks, et inimene peab saama kauba kätte 72 tunniga. Kallis on hoida komponentide puhverladudes varusid, seal seisab suur summa raha kinni, mis otseselt mõjutab tootmise hinda. Enamik elektroonikatööstuse komponente toodetakse Aasias. 2018. aasta lõpus olid elektroonikatööstuse ettevõtetel tõsised probleemid komponentide kättesaadavusega, mis otseselt mõjutas nende müüginumbreid. Kas Eesti toiduainetööstused oleksid huvitatud Hiina ja Aasia turgudest? Andres Haavel: See on võimalus ning Eesti ettevõtjad on unistanud Aasia turgudest – Hiina, Vietnam jt. Oleme informeerinud oma tegevustest Toiduliitu, jne. Kas projekti töögrupp omab kontakte Hiina ettevõtetega, kellel oleks huvi kaubaveoks? Andres Haavel: Koostöö võrgustikus osalevad ettevõtted, kes igapäevaselt teevad koostööd Hiinaga ja vahendavad Hiina kaupa Euroopa Liitu. Kas on nii, et soovite lendudega alustada? Veiko Sepp: Eesmärk teenindada 100 000 tonni lennukaupa aastal 2022 on piisavalt inspireeriv ja suure majandusliku mõjuga. Andres Haavel: Miks 2022? Osalejate unistus on, et midagi võiks juba juhtuda 2019. aastal. 8 • APRILL 2019
Veiko Sepp, Empowerment OÜ äriarendusjuht
Foto: Vallo Kruuser
PIIMATÖÖSTUS VAJAB EKSPORDI LAIENDAMISKES LENNUTRANSPORTI Tere AS-i ja Farmi Piimatööstuse AS-i juhatuse esimees Katre Kõvask kinnitas, et nad ekspordivad lõssipulbrit Jaapanisse ja Vietnamisse merekonteineritega. Aga nad on huvitatud, et pakkuda Aasiasse ka kõrgema lisandväärtusega tooteid ja selleks on vaja lennutransporti. Enamasti transporditakse neid lennukiga, milles omakorda on kaupade säilimiseks tagatud külmaahel. Olen nii aru saanud, et ACCE100 eesmärk ongi lennutranspordi võimekuse loomine, et Eestist ja/või lähiriikidest lennutranspordi abil kaupu Aasiasse saata. Eelkõige muidugi räägitakse Hiinast, kuid sama kehtib ka näiteks Vietnami kohta. Praegu meil sellist võimalust, kus lennutranspordil tagataks külmaahel Aasia partnerettevõtteni, pole ja see on üks logistilistest takistustest sellesuunalisel ekspordil. Muidugi tuleb aru saada, et logistika on kogu Aasia-suunalise töö üks osa ning et neile turgudele enda n-ö sissesöömiseks on vaja väga palju tööd, õigeid tooteid ja kuhjaga ka õnne.
TALLINNA LENNUJAAM PANUSTAB KOOSTÖÖSSE ACCE100 ALGATUSRÜHMAGA Tallinna Lennujaama ärijuhi Kaimo Siraki sõnul on lennujaam olnud ACCE100 lennukauba ümarlaua loomise juures koos mitmete valdkonna ettevõtetega, sest lennukauba mahu suurendamine on ka nende oluline eesmärk. Oluline, et esmakordselt on nii palju logistika inimesi saadud ühise laua taha – nii suure eesmärgi poole saab liikuda ühiselt ja selleks tuleb meil vaadata nii ida- kui ka lääneturgude poole. Oleme seadnud eesmärgi suurendada märkimisväärselt lennukauba mahtu lähema kümne aasta jooksul ja 100 000 tonni kauba mahtu on eesmärgina ka lennujaama 2035 aasta visioonis ära märgitud. Selge on see, et lennujaam seda üksinda teha ei saa, seega vaatame lootusrikkalt tekkinud ACCE100 algatuse vedajate suunas ja anname oma panuse.
logistika
Globaalseid logistilisi suundumusi kujundab tehnoloogia kiire areng Globaalne logistikavaldkond teeb jätkuvalt võidukäiku suurte muudatuste ja ümberkujunemise suunas.
Foto: Kalev Lilleorg
Siie Hint Edasist kiiret arengut on oodata robootika, tehisintellekti, andmeanalüüsimise valdkondades. Samuti on muutunud tarbijate ostukäitumine ja ootused. Logistika tulevik on plokiahela tehnoloogia päralt Blockchain ehk plokiahela tehnoloogia kiire areng võimaldab logistikaettevõtetel turvaliselt digitaalseid lepinguid sõlmida. Guardtime on Eestis tegutsev tehnoloogiaettevõte, mis
Oma ajast ees. Guardtime’i juht Ain Aaviksoo.
tegeleb küberturvalisuse lahenduste leidmisega, kasutades selleks plokiahela tehnoloogiat. Oma valdkonnas ollakse maailma tipus. Guardtime’i juhi Ain Aaviksoo sõnul on Guardtime’i välja töötatud ja arendatav KSI blockchain-tehnoloogia oma olemuselt matemaatiliselt tagatud küberturvalisuse lahendus, mis võimaldab tuvastada digitaalsete andmete ja seadmete kasutust ning väärkasutust. ,,Tänu oma ülesehitusele võimaldab blockchain säilitada digiandmete muudatuse ajalugu, tuvastada kohe, kes ja millal on digiandmeid muutnud, ning kasutada neid võimalusi suure hulga andmete puhul kiiresti ja korraga,” ütleb Aaviksoo. Guardtime’i tehnoloogiat on integreeritud palju-
logistika desse Eestis kasutatavatesse e-teenustesse, nagu näiteks Riigi Teataja ja Äriregister. Aaviksoo sõnul tehakse koostööd nimekate rahvusvaheliste institutsioonidega nagu maailma suurim kaitsetööstusettevõte Lockheed Martin ja USA sõjavägi. Eelmisel aastal sõlmiti koostöölepe Hiina suurima autotööstuse teenuseplatvormiga UMVA-China. Aaviksoo sõnul võimaldab UMVA-China poolt kasutusele võetud Guardtime’i blockchain tehnoloogial põhinev tarkvara teha elektroonilisi lepinguid, teostada autoosade päritolu digipäringuid, kiirendada tollitoiminguid ning sõlmida klientidega finantslepinguid. ,,Hiina autotööstus on suurepärane turg, kus rakendada blockchain-tehnoloogiat, sest see pakub turuosalistele olulist väärtust näiteks varuosade päritolu tõestamisel ja kiirendab klientide andmete kinnitamist ning seeläbi ka kogu ostuprotsessi. Tänu blockchain-tehnoloogia kasutamisele muutuvad ka elektrooniliste lepingutega seotud protsessid finantsasutustele läbipaistvamaks, kes saavad omakorda tänu uuendustele teha rahastamisotsuseid edaspidi kiiremini ja täpsemini,” lisab Aaviksoo. Blockchain-tehnoloogia tulevik näeb ette veelgi tugevamat ja laiaulatuslikumat integreerimist eri valdkondadesse. Elastne logistika Eeldatavasti kujuneb sellel aastal elastne logistika tarneahela ja -logistika tööstuse märksõnaks. Elastne suund viitab võimete laienevale ja vähenevale paindlikkusele, mis viib teenuste võimekuse aja jooksul Foto: Shutterstock
10 • APRILL 2019
Elastne logistika aitab ettevõttel jätkusuutlikult planeerida tarbija pidevalt muutuvaid nõudlusi ja tellimuste kõikumisi. vastavusse tarneahela nõudmistega. Elastse logistika kasutusele võtmine on üks viimaseid logistilisi suundumusi, mis aitab rahvusvahelistel ettevõtetel parandada kliendikogemust, pakkuda klientidele paindlikkust ja mastaapsust, samal ajal lisades reaalaja nähtavust ja ühendades omavahel kõik äriprotsessid. Elastne logistika aitab ettevõttel jätkusuutlikult planeerida tarbija pidevalt muutuvaid nõudlusi ja tellimuste kõikumisi, muutes tegevuse planeerimise paindlikumaks kolmanda osapoole logistikaettevõtete (3PL) kaudu. Kliendi rahulolu saavutamiseks on ettevõtetel vaja pakkuda täiuslikku teenust. Täiuslik teenus tähendab õige toote, õigel ajal, õiges seisukorras, õiges pakendis ja koguses, õigete dokumentidega, õigele kliendile koos õige arvega tarnimist. Näiteks Euroopas tegutsev rahvusvaheline logistikaettevõte DB Schenker teeb koostööd veebipõhise kaubavahetusteenuse pakkujaga Ushipiga, selleks et jälgida ja kaardistada kau-
bavedajaid ja saadetisi tõhusamalt. Partnerlus võimaldab DB Schenkeril kasutada Ushipi pakutavaid veebiplatvorme ja pilvepõhist tarkvara, mis säästab ettevõttele mitmeid miljoneid uute arenduskulude arvel. Samuti võimaldab süsteem klientidel ise broneerida laadungeid. Logistika robotiseerimine Maailma Logistikabüroo sõnul on ülemaailmsel logistika turul jätkuvaks arengusuunaks hääljuhtimisega vestlusrobotite (chatbots) kaasamine teenuste kasutajatega suhtlemisel. Robotid täidavad konkreetseid tegevusi, mitmetes erinevates tarneahela ostupunktides; näiteks tellimuste vastuvõtmine, tellimuse haldamine ja toodete pakkimine. Robootika kiire areng on toonud revolutsioonilised muudatused logistikatööstusesse. Näiteks, mitmed e-kaubanduse hiiglased nagu Amazon, tegelevad robotite pideva treenimisega. Seda selleks, et robotid suudaksid Amazoni hiiglaslikes ladudes mitmeid keerukaid funktsioone täita, sealhulgas tegeleda toodete pakendamisega, ladustamisega ja ümberpaigutamisega. Mitmed teised rahvusvahelised suurettevõtted plaanivad lähitulevikus kasutusele võtta robotid ja vestlusrobotid, selleks et muuta tarnetoimingud ja laomajandus tõhusamaks. Tulevikus täidavad neid vajalikke äritegevusi robotid. Seda võimaldab maailmas kiirelt populaarsust koguv Robot-as-a-Service (RaaS) ehk robot-kui-teenus-ärimudel. Allikas: logisticsbrief.com, technavio.com
logistika
Kiiruse saavutamine logistikas sõltub detailidest Kiirus on toiduainesektoris väga oluline, olulisem kui ehk nii mõneski muus valdkonnas. Selle saavutamisele aitavad ühtmoodi kaasa nii moodsad IT-lahendused kui ka lihtlabased täiendused laomajanduses. Aga nagu selgub igapäevaelust, on oskaja ja motiveeritud töötaja osatähtsuse alahindamine ekslik. Eve Kruuse Ei osatud suurt hulka inimesi juhtida Maxima avas mõni aeg tagasi uue logistikakeskuse. Praeguseks töötab tarneahela süsteem vaata et veatult, aga algus osutus oodatust raskemaks. Logistikakeskuse käivitamise keerukuseks ei olnud mitte tehnilised tõrked, vaid raskused seisnesid hoopis inimestes, keda ei suudetud juhtida. Ettevõttel puudus kogemus ja
kompetents juhtida nii suures mahus toimivat keskust. “Võtsime tööle üle 400 inimese, kellest aga vaid sajal oli varasem kokkupuude laotööga,” selgitab Maxima tegevjuht Marko Põder. Võttis aega ja tükk vaimujõudu, et päevaste ja öiste vahetuste vaheline kommunikatsioon toimima saada ning ülesanded eesmärgi saavutamise järgi jaotatud.
EKSPEDEERIMIS- NING MUUD LOGISTIKAGA SEOTUD TEENUSED Omades pikaajalist kogemust maanteetranspordi valdkonnas, suudame me pakkuda optimaalseid lahendusi vastavalt kliendi vajadustele.
ЭКСПЕДИРОВАНИЕ И ДРУГИЕ ЛОГИСТИЧЕСКИЕ УСЛУГИ Имея долгосрочный опыт в сфере автотранспорта, мы предлагаем оптимальные решения соответственно нуждам клиента.
Maxima tegevjuht Marko Põder
• Metallkonstruktsioonide puhastamine • Metallkonstruktsioonide värvimine
EXPEDITION AND LOGISTICS SERVICES Having a long-term experience in road transportation, we are offering optimal solution depending on customer’s needs. Spedition.ee OÜ +372 517 5947
info@spedition.ee
www.spedition.ee 12 • APRILL 2019
Tel 502 7364 info@liivapritsi.ee www.liivapritsi.ee
logistika
Foto: Maxima
“Meil oli käivitamisperioodil juhtumeid, mil kaubad hilinesid poodidesse 48 tundi ja enamgi veel. Saime kiiresti aru, et peame loobuma sedavõrd suurearvulisest meeskonnast ja kutsuma ellu elektroonilise jälgimise ja töökoormuste jaotamise vastavalt kaubamahtudele,” tõdeb Põder. Keskusesse värvati uued ja kogenud juhid, alates vahetusevanematest, transpordijuhi ja keskuse juhini välja. Esimesena pandi paika igapäevane kommunikatsioon. Loodi selged eesmärgid igaks päevaks, hakati kaardistama kaubavoo mahtu ning lepiti kokku lühiajalised ja konkreetsed tegevused. “Algus oli vaevaline, aga praegu on see üks parimaid kommunikatsioonistruktuure kogu meie ettevõttes,” kinnitab Põder. Kõige suurem muudatus oli personali tööaja elektroonilise registreerimisega. Meeskonna töökorralduses oli peamine muudatus ainult päevasele vahetusele üleminek vastavalt inimeste soovidele 3+3 graafikuga jne. Praegu toimib Maxima logistikakeskus sootuks teisiti. Endise 431 inimese asemel töötab 257 inimest
ning efektiivsus on selle kõige juures oluliselt kasvanud. Väide, et mida rohkem inimesi, seda rohkem tööd saab tehtud, ei pea paika. Mida vähem inimesi, seda efektiivsemalt nad töötavad, seda rohkem saab neile maksta palka ja seda rohkem on nad motiveeritud. Põder ütleb, et nüüd on neil logistikakeskuses väga väike kaadrivoolavus ja kaupade tarned on täidetud 98%. “Saame julgelt öelda, et eesmärgistatud tegevused on kandnud vilja.” Plaanis on suur muudatus transpordi tarkvaras. Praegu on Maxima laos ainus robot kaubaaluste sorteerija. Suurimat muutust planeeritakse eelkõige transpordi tarkvara juures. “Lühidalt öeldes soovime liikuda online-jälgitavusse ja töövahendina kasutada vaid nutitelefone,” nendib Põder. Ühtse tarneahela heaks toimimiseks on vajalik täpselt aru saada, millised on kaubamahud parasjagu, mida on vaja hallata ja millised on eeldatavad tulevikumahud ning kuidas ahela võimekus seda toetab. Teine, äärmiselt suur väljakutse terve ahela juhtimisel on kahtlemata inimeste
Jaotusvedu, pakivedu, jahevedu – kõik meilt!
OTSIME KOOSTÖÖ PARTNEREID! www.veoxpress.ee
logistika kõige kaugem punkt ehk linnulennult 9138 km. Peamisteks tootegruppideks, mida Salvest ekspordib, on lastetoit ja smuutid, vähesel määral saadetakse eksporditurgudele ka Salvesti traditsioonilisemaid tooteid nagu supid ja valmistoidud. Transpordi korraldamiseks Salvestil eraldi logistikuid ei ole, kuna tavapäraselt on transpordi korraldamine Salvesti partnerite vastutuses. Kõikide partneritega selline kokkulepe Raua sõnul aga ei toimi ning siis
Salvesti ladu Salvesti logistika- ja ostujuht Kristo Raud Fotod: Salvest
järjepidev arendamine koos piisava tehnilise toega. Salvest kasutab üha enam lennu- ja meretransporti Et enamik Salvesti kaupa liigub Eestis, siis kõige rohkem kasutatakse maanteetransporti, kuna nii tehasesse tulev tooraine, millest 2/3 on pärit umbes 100 km raadiuses, kui ka valmistoodang majast välja, liigub 80% ulatuses Eesti sees. Väljaspool Eestit kasutatakse samuti maanteetransporti, kuna enamik kliente jääb Euroopa piiridesse. “Viimastel aastatel on aga Salvest hakanud üha rohkem kasutama ka lennu- ja meretransporti, kuna uued kliendid asuvad väljaspool Euroopat ja ootus kiirele teenusele on üha suurenev,” selgitab AS-i Salvest logistikaja ostujuht Kristo Raud. Salvest ekspordib oma tooteid peaaegu 20 riiki üle maailma. Eksootilisemad kindlasti Ghana, Hongkong, Vietnam ja Singapur. Viimane on ka 14 • APRILL 2019
tegeletakse transpordi korraldamisega ise, abiks on ettevõtte head logistikapartnerid. Kõik uued kliendid ja sihtriigid ning selleks vajalik dokumentatsioon arutatakse alati enne esimest tarnet põhjalikult läbi, et veod läheksid sujuvalt ega tuleks ebameeldivaid üllatusi. Kiirus, veel kord kiirus Raua sõnul on ettevõte viimastel aastatel pannud suuremat rõhku kiirusele, et ladudes ei seisaks liiga palju raha ja selle tulemusega ollakse üsna rahul. “Samuti oleme uhked oma logistikakeskuse tarnekindluse üle, mis on keskmiselt 99,4%, see ületab meie seatud eesmärki,” rõõmustab logistikajuht. Kiirus on Salvesti jaoks väga oluline nagu ka kogu toiduainesektoris. Toodete saabumisel kaugematesse sihtkohtadesse peab olema säilivusaeg võimalikult pikk, tagamaks jätkusuutliku müügiaja ka sihtriigis. Protsessi kiirendamiseks on korduvalt kasutatud ka lennutransporti. Too-
dete lansseerimine uuel sihtturul on enamasti väga ajakriitiline, iga üksik päev tarneahelas on väga vajalik ning tihti tuleb nii Salvestil kui ka Salvesti koostööpartneritel teha imesid, et kaup õigeks ajaks kohale jõuaks. Kiirus on väga oluline ka Salvesti sisseostu tarneahelas, kui isegi mitte olulisim. “Näiteks toorainete näidised tulevad meile paeaegu alati lennukiga ja põhjus on lihtne – ühte 500 ml sügavkülmutatud näidist suure autoga tuua oleks väga kulukas ja selleks kuluv aeg liiga pikk, püree võib rikneda. Lõuna-Ameerikast mangopüree näidise toomiseks on ainuke lahendus lennutransport ja see võimaldab meie tootearendusel uue projektiga tegelema hakata juba järgmisel päeval,” selgitab Raud. Samuti on oluline tavatoorainete kiire tarne – ühe tooraine hilinemine ainuüksi ühe päeva võib tähendada kogu nädala tootmisplaani ümber tegemist. Ettevõte ei hoia enda juures suuri tooraine varusid, pigem tehakse just-in-time tellimused. Salvesti ladudes on väga oluline, et korrektse temperatuuri tagamiseks oleks kõik ladude uksed alati suletud. Et kauba liigutamine oleks ladudes lihtsam, paigaldati ustele automaatsed, puldiga avamise süsteemid, mis muutis laotöötajate töö palju mugavamaks. “Seega – muudatused ei pea alati olema suured, küll aga tasub alati kuulata reaalselt tööd tegeva inimese arvamust – tema teab kõige paremini, kuidas oma tööd mugavamaks ja kiiremaks muuta,” rõhutab Raud. Suurt ajavõitu annab ka kalibreeritava kaaluga tõstuk. Kui varem tuli kaup vastu võtta, siis ära kaaluda ja alles siis sai kauba lattu viia, siis nüüd saab kõik ühe tõstukiga ära ja teha ja mitu üleliigset liigutust jääb tegemata. Firma on võtnud eesmärgiks kogu masinapark uuendada. Salvest on tellinud enda logistikakeskusele digiauditi, aga ettevõtte üldisele logistikaahelale veel seda tehtud pole. Ettevalmistamisel on kogu ettevõtet kaasav suurem IT-projekt, kus võetakse kasutusele uus majandustarkvara kombineerituna uue planeerimise tarkvara ja skannerlahendusega. “Kindlasti saame selle sammuga teha oma protsesse veelgi efektiivsemaks ning ehk annab see ka täpsema ülevaate, kus on kitsaskohad, millega peame tegelema,” avaldab Raud lootust.
logistika JUHENDAJA TARVO NIINE KOMMENTAAR Kommenteerib töö juhendaja, TalTechi dotsent Tarvo Niine: “Toidukaupade kojukandel on laienemispotentsiaali veel oluliselt. Autori andmed Laagri tagamaal näitavad, et kuigi tavaostude ja e-ostude kontekst on erinevad, siis inimesi, kelle jaoks e-kanal teatud olukorras potentsiaali ei omaks, on vähe. Kui pealiskaudselt lähenedes võiks arvata, et pakkujad pakuvad kõik sarnast lahendust ning on ka tarbijate poolt sarnaselt tajutud, siis lähemal vaatlusel tulevad välja mitmed huvitavad erisused pakkujate vahel.”
Foto: Anni Õnneleid
Uuring näitas: e-poes kauba kättesaamisel liiga pikk ooteaeg Toidukaupade kojuveoteenust kasutanud inimesed pidasid kõige olulisemaks puuduseks seda, kui tellitud tooted puuduvad ja neid ei asendata, selgus Tallinna tehnikaülikooli majandusosakonna logistika erialal lõpetanud Liis Kõndi bakalaureusetöö uuringust, mille teema oli “Toidukaupade kojuveoteenuse kasutuspraktikad Laagri aleviku elanike hulgas”. Eve Kruuse Teenust kasutavad kliendid tõid välja peamised murekohad, mida tuleks teenuse populaarsuse tõstmiseks parandada. Suurima probleemina toodi välja pikk ooteaeg ning loodeti, et tulevikus on võimalik kaup kiiremini kätte saada. Samuti mainiti, et tarnevahemikud võiksid praeguse kahetunnise asemel olla ühetunnised. 16 • APRILL 2019
Kliendid pidasid ka oluliseks, et kauba asendamisel võetaks kliendiga eelnevalt ühendust ja tehtaks kindlaks, kas klient on asendusega nõus. Kliendid leidsid ka, et õhtustel aegadel tuleks ettevõtetel palgata lisatööjõudu, sest just need ajad on kauba kojutoimetamiseks paljudele parim aeg. Teenusekeskkond peaks
olema kasutaja jaoks mugavam, eriti nähti vajakajäämisi mobiiliversiooni juures. Mitmed vastajad leidsid, et kliendil võiks olla ülevaade tellimuse seisust (näiteks kas tema kaup on juba komplekteeritud) ning võimalus oma tellimusse tooteid juurde lisada, kui kaup veel komplekteeritud ei ole. Veel leiti, et e-kauplused võiksid teenuse populaarsuse tõstmise nimel seda rohkem reklaamida ning läbi viia erinevaid kampaaniaid. Toodete valik peaks olema laiem ning pakkuma peaks rohkem tavakaupluse sortimendis olevaid tööstuskaupu. Kuna internetist tellimist ei pidanud keeruliseks 74% teenust mitte kasutanud inimestest ning 20% pidas seda väheoluliseks puuduseks, on alust arvata, et need inimesed võiksid olla potentsiaalsed teenuse kasutajad. Mitmed vastajad arvasid, et prooviksid teenust, kui saaksid selleks sooduskoodi või oleks internetist tellimise puhul kliendile ette nähtud mingid eelised. Mitmed potentsiaalsed kliendid mainisid, et unustavad toidukauba kojutellimise võimaluse tihti ära ning pole kaupa seetõttu veel tellinud. Lisaks leiti, et inimesi võiks teenust proovima meelitada põnev tarneviis, näiteks pakirobotite kasutamine kauba tarneks. “Töö tõestas, et teenusel on palju potentsiaalseid kliente. Seda teadmist saakski sarnaste teenuste arendamisel ning teenuse laiendamisel arvesse võtta,” kommenteeris Liis Kõnd. Allikas: “Toidukaupade kojuveoteenuse kasutuspraktikad Laagri aleviku elanike hulgas”, Liis Kõnd. Juhendaja: Tarvo Niine, dotsent.
logistika
Liiga kõrged tasud hävitavad konkurentsivõime Selleks et Eesti logistikafirmad saaksid olla rahvusvahelises transiidiäris edukad, peab Eesti riik algatama konstruktiivse dialoogi naaberriikidega, ka SRÜ riikidega. Eve Kruuse Riigil on väga suur osa logistikavaldkonnas: riik omab sadamaid, raudteesid, autoteid. Samuti on riigi teha seadused, määrused, regulatsioonid, load, kooskõlastused ja lepped teiste riikidega. Riik on teinud väga suuri investeeringuid raudteesse ja Tallinna sadamasse. “Need terminalid võimaldaks oluliselt rohkem kaupa käidelda, kui seda praegu tehakse. Eestit läbiv logistikaahel on kvaliteetne ja kiire, aga
Andres Valgerist
Foto: Siim Lõvi
naaberriikidega võrreldes ei ole hind konkurentsivõimeline,” ütleb Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist. “Riiklikult kehtestatavate tasude määrad peaks arvestama turgu. Seega tuleks valdkonnale palju rohkem tähelepanu pöörata ja otsuste tegemisel arvestada teiste osaliste ning ekspertidega,” rõhutab Valgerist. Eesti rahvusvahelise raudteekaubaveo konkurentsivõimet mõjutavad peamiselt kaks tegurit – rahvusvaheliste suhete olukord regioonis ning taristu kasutamise hind naaberriikidega võrreldes. Esimene on pikemaajaliste poliitiliste arengute teema, kus olukorda saab parandada riikidevahelise suhtluse abil, eriti lähimate naabritega. “Kui riigi esindajad omavahel ei suhtle, ei saa ka midagi muutuda. Selles valguses on
Kvaliteetsed EDUARD platvorm- ja kallurhaagised – professionaalide valik!
www.haagiseabi.ee | tel 516 1671
logistika
Foto: Taavi Sepp
Tallinna sadam hea teada, et president Kersti Kaljulaid käis visiidil Moskvas. Ehk aitab see pisutki kaasa arengule paremuse suunas,” avaldab Valgerist lootust. Teist tegurit, taristu kasutamise hinda, oleks riigil võimalik reguleerida, see aitaks kaasa konkurentsivõimelisuse kasvatamisele. Eestis on naabritest kõrgemad infrastruktuuri tasud “Eesti kaubakoridori hind ei peaks olema naabrite omast kõrgem. Kui võrrelda Eestis kehtivaid tasusid Läti ja Soome omadega, siis seal on need
palju madalamad kui meil,” tõdeb Valgerist. Kaubakoridori tasusid kooskõlastab riik – kui veetavat kaupa oli palju, siis kaubavedajad maksid enamiku taristu ülalpidamist kinni. Nüüd soovivad kaubavedajad maksta põhimõttel, kasutaja maksab oma kulud ja tuleb lõpetada ristsubsideerimine. Riik on kehtestanud ka kõrged veeteede tasud. Seda korjatakse laevadelt, mis külastavad Eestit. Paraku on see tasu suurem kui naaberriikides. Kui kaubakoridori tasu oleks konkurentsivõimeline, saadaks see
investoritele signaali, et Eestisse investeerides on tagatud konkurentsivõimelise hinnaga transpordilahendus. Suurte transpordikulude tõttu nõrgeneb konkurentsivõime Nii nagu teistes valdkondades on ka logistikas ettevõtted erinevates olukordades. Mõnedel läheb paremini, mõnel on keeruline aeg. Valgeristi sõnul oleme kahjuks seisus, kus transiidimahud on langenud sedavõrd oluliselt, et see nõrgestab suurel määral kaupa eksportivate tootmisettevõtete
logistika rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti vähendab selline olukord Eesti võimalusi saada uusi investeeringuid. Eesti logistikaettevõtted peaks rohkem ära kasutama olemasolevat taristut ja terminale. Ettevõtjad ja riik on aastate jooksul kokku investeerinud miljardeid eurosid taristusse ja terminalidesse, mis praegu seisavad poolenisti kasutamata. Selleks, et seda potentsiaali ära kasutada, tuleb konkurentsivõimet kasvatada. Sügisel korraldatakse Eestis rahvusvaheline konverents Valdkonna konkurentsivõime kasvatamine oli ja on jätkuvalt assotsiatsiooni peamine ülesanne. Selle saavutamiseks jätkatakse aktiivset suhtlust riigiga ja rahvusvahelise turundustegevusega. Nii on 2019. aasta sügisel plaanis korraldada logistikateemaline konverents, kuhu plaanitakse kutsuda ka näiteks Hiina ja Kasahstani esindajad. Samuti korraldatakse valdkonda puudutavate erinevate analüüside ja uuringute saamist rahvusvahelistelt audiitorfirmadelt (näiteks PricewaterhouseCoopers).
Viiemastiline kruiisilaev Tallinna sadamas
Foto: Andres Putting
RIIGIKOGUS ON UUS TRANSIIDI JA LOGISTIKA TOETUSRÜHM Ametisse astunud riigikogu liikmed moodustasid transiidi ja logistika toetusrühma. Selle rühma esimees Aivar Kokk, mis on järgmine üritus (kohtumine, konverents vms), kus plaanite osaleda? Kohtume lähemal ajal Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni esindajatega ja lepime edasised tegevused kokku. Mida soovite saavutada transiidi ja logistika valdkonnas järgmise nelja aastaga? Eesmärk on kasvatada transiidi ja logistika valdkonna konkurentsivõimet selliselt, et kaubamahud saaksid kasvada oluliselt. Sellega kasvaks ka Eesti riigi konkurentsivõime ja tulud olulisel määral. Tuginedes PricewaterhouseCoopersi uuringule ligikaudse arvutusena, võib öelda, et kaubamahu muutumisel 10% võrra muutub riigieelarvet ligi 100 miljoni euro ulatuses.
Vaheta oma kasutatud kaubik uue Renault’ vastu!
logistika
Ettevõtte omanik, kes peab parimaks saavutuseks oma ettevõtte töötajaid Transpordiettevõtte AS Lajos kauaaegne omanik Einar Vallbaum (EV) ütleb, et masuaja aitas neil üle elada varem kogutud puhver. Samuti keskendusid nad ka parematel aegadel oma põhitegevusele, mitte ei killustanud ennast kõrvaltegevustega nagu paljud ettevõtted buumiajal. Vallbaum andis Logistikalehele inetrvjuu ning ütles, et enim on ta ettevõttes rahul oma inimestega. Juuli Nemvalts Foto: Tiit Motus
EV: Ühes tugevas ettevõttes on kõige tähtsamad inimesed, kellega koos töötame. Osa neist töötab Lajoses algusaastatest saadik ja ka nende pereliikmed on meie meeskonnaga ühinenud. Ühtehoidmine ning teineteise toetamine on aidanud meid raskematelgi perioodidel. Millised omaaegsed otsused (ka investeerimisotsused) ettevõtte juhtimises on olnud tagantjärele väga õiged? EV: Ehitasime omale Euroopa tasemel hooned, kus on töölistele väga heade töötingimustega kontorihoone, õpperuumid ja töökoda. Hea meel on olnud selle üle, et autoparki uuendades pole korraga võtnud kanda suurt maksukohustust. Masuaeg ja enne seda Vene kriis viis paljud transpordiettevõtted kriisini või lausa pankrotti. Mida õppisite sellest perioodist? EV: Paljud ettevõtted töötasid ainult Venemaa suunal ja see sai neile saatuslikuks. Meie töötasime ka teistel turgudel ja tänu sellele elasime kriisi pisut pehmemalt üle ning pankrot meid ei ähvardanud. Küll aga ei saa öelda, et masuaeg meid üldse ei puudutanud – kindlasti mõjutas see meid ja mõjutab praeguseni kogu ühiskonda. Selle võrra ostetakse vähem kortereid ja sellest mõjutatuna omakorda ehitatakse vähem ning läheb vaja vähem ehitusmaterjale. Sedasi nagu buumiajal enam ei tehta.
Einar Vallbaumil on hea meel, et tehnikaparki täiendades pole võetud suurt laenukoormust kanda. 22 • APRILL 2019
Kui kerge või raske on Eesti vedajatel rahvusvahelises veoseäris kaasa rääkida või läbi lüüa ja milliste riikide vedajad on suurimad konkurendid? EV: Enim teeb meele mõruks, et Eesti on muutunud tupikriigiks, sellepärast on meil raske võistelda suurte transiidimaadega, nagu Poola, Slovakkia, Leedu. Maksusüsteem peab olema teiste riikidega võrdne. Praegu oleme meie muutunud üheks kallimaks ve-
APE
RAHVUSVAHELINE TRANSPORT
Apex Logistic Radisti tee 1 75322 Soodevahe Harjumaa
apex@apexlogistic.ee Tel 635 3500
logistika HEA TEADA
Foto: Tiit Motus
dajamaaks ning seda just kütusehinna ja maksude tõttu. Ka tööjõumaksud on Eestis väga kõrged. Millised seadusepügalad enim sektorit pitsitavad? EV: Kütuseaktsiis, mis mõjutab absoluutselt kõiki valdkondi meie riigis. Võõrtöölised on tootmises igapäevane nähtus. Kui palju transpordisektoris ja teie ettevõttes neid kasutatakse? EV: Eesti transpordisektor kasutab väga palju võõrtööjõudu – täpset arvu ei oska öelda, sest tööjõudu võetakse vahendusfirmade kaudu. Töötajad on põhiliselt Ukrainast ja Valgevenest. Lajos võõrtööjõudu ei kasuta, meil on tööl ainult Eesti kodanikud. Oleme küll kaalunud võõrtööliste palkamist, aga oleme alati oma jõududega hakkama saanud. Küll aga on ajutise tööloaga töötajad väga pühendunud ja neid kiidavad paljud tööandjad. Ka ei nurise nad töö üle ega taha töölt pidevalt puududa ei pulmade ega juubelite tõttu. Nad on tulnud tööd tegema ja annavad oma töösse suhtumisega nii mõnelegi silmad ette. Eesti vedajad kurdavad, et autojuhtide kaader transpordisektoris pidevalt vananeb ja noori ei tule samas mahus peale. Mida annaks riiklikul tasemel ära teha? EV: See, et personal vananeb ja uut, värsket verd ei tule peale, pole mure ainult transpordisektoris, vaid pal24 • APRILL 2019
judes sektorites. Tundub, et noored väga valivad praegu tulevast ametit ning transport ja veondus pole kindlasti populaarsed alad. Ka uurivad noored infot vanematelt ning positiivseid ja innustavaid vastuseid nad paraku ei saa. Tegelik elu paneb noore ametivaliku otsuse paika. Enim oleme saanud noori autojuhte ettevõttesse, kui nad tulevad sõjaväest tagasi – see on veel selline koht, kus saab teha C-kategooria autojuhilube ja saab ka töökogemuse. Logistikasektor üle maailma on hädas sellega, et IT-lahendusi on vähe ja palju on käsitsi tööd. Kui varmad on Eesti logistikaettevõtted IT-lahendustesse investeerima? Mis neid enim pärsib valdkonda panustama? EV: IT-lahendusi oleme juba teinud. ERAA valmistab ette MobiCarnetit, aga takerdub oma uuendustes samuti seadusandlustesse ja sellega kaasnevatesse probleemidesse. Sisevedajad töötavad oma IT-süsteemidega, rahvusvahelistel vedajatel on oma, metsavedajatel on oma ning ka laod ja logistika töötavad enda süsteemidega. Kõik on välja töötanud endale mugavaid süsteeme, selline ühendav ühtsus praegu puudub. Selle miinuspool on see, et politsei ja toll ei näe kõikide vedajate süsteeme ning ei saa vajadusel kahtlaseid veoseid kinni pidada. Kui saaksime kasutusele võtta riiklikult kinnitatud ühtse süsteemi, oleks kõigil mugavam ja tõhusam töötada.
AS Lajos on 100% Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis asutati 1992. aastal. Firmas alustas tööd kaks inimest, esialgu osutati siseriiklikku transporditeenust. Töömahu suurenemisega oli aasta lõpuks töötajaid 15, alustati rahvusvaheliste vedudega Balti riikidesse ning Kesk- ja Ida-Euroopasse. 1998. aastaks oli firma jõudsalt kasvanud, juurde oli tulnud mitmeid transporditeenuseid, loodi osakonnad, et igapäevatöö oleks kiirem, operatiivsem ja sujuvam. 2008. aastal avati Lajose tütarettevõte Lätis ning 2010. aastal Leedus. Praegu antakse tööd 60 inimesele. AS Lajos on perefirma, kus isa algatatud ideed ja mõtted koos kogemusega antakse edasi pojale.
Foto: Reti Kokk
Transpordiettevõtte AS Lajosi kauaaegne omanik Einar Vallbaum KES ON EINAR VALLBAUM? Eesti ühe tuntuima transpordiettevõtte AS Lajos asutaja ja eestvedaja Einar Vallbaum on ühtlasi ERAA (Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon) president. Esimest korda valiti ta sellele ametikohale aastal 2003 ning jäi sinna aastani 2009, uuesti osutus ta valituks 2015. aastal ning on seda praeguseni. Tema kogemused ja teadmised ning huvi rahvusvaheliste vedude ja transpordi vastu on teinud Vallbaumist tunnustatud eksperdi. Samuti on Vallbaum olnud Eesti tööandjate keskliidu volikogus aastatel 2003–2009, uuesti valiti ta sinna 2016. aasta kevadel. Aastatel 2015–2017 oli Vallbaum riigikoguliige. Praegu on Einar Vallbaum AS-i Lajos juhatuse liige ja jagab oma kogemuste pagasit pojaga, kes on nüüd ettevõtte tegevjuht.
logistika
Juhtivad logistikaettevõtted ladudesse investeerimisse ei usu SEB analüütikud viskasid hiljuti õhku väite, et tuginedes e-kaubanduse võidukäigule, võiks laopindade rent aktiveeruda ja kapitalimahutamise üks võimalus oleks investeeringud laokompleksidesse. Juuli Nemvalts
Foto: Raigo pajula
Lao- ja logistikateenuseid pakkuva Logistika Pluss OÜ juhatuse esimees Toomas Orutar ütles laopindade täitumuse ja kasumlikkuse teemal rääkides, et arvestades Eesti väiksust ja selle majandusharu väiksust, ei näe ta uute ladude ehitamisel suuri kasumiteenimise võimalusi. “Arvestades laokompleksi pikka tasuvusaega ja küllalt suuri püsikulusid, ei näe ma investeeringuna ladude juurde ehitamise mõttekust Eestis,” sõnas Orutar, kelle ettevõte opereerib rohkem kui 50 000 ruutmeetrit laopinda. Eesti laomajandust mõjutab suuresti see, et Eesti on tarneahela lõppsihtpunkt. Orutari sõnul asuvad suured 26 • APRILL 2019
Smarten logistika ladu vahelaod teistes Euroopa riikides. “Näiteks Hollandis on väga suured vahelaod, meile lähematest riikidest nimetaks Eesti konkurendina Poolat. Viimastel aastatel on suured hiiud avanud Poolas oma vaheladusid. Ookeani taga Eestit ei tunta, või kui teatakse Eestit, siis endise NSVL-i vabariigina ja see usaldust ei tekita,” rääkis ta valikute tagamaadest. Logistikaettevõtte Smarten juht Mait Miller kinnitab samuti, et e-kaubanduse elavnemine Eestis ei pruugi suurendada nõudlust laopindade järele. “Pigem on see viimase miili küsimus ja annab tööd kullerfirmadele. Suured tarnijad nagu Amazon, neil on vahelaod mujal riikides ja meie Eesti enda e-kaubandusega tegelevad ettevõtted
ei ole nii suure haardega, et vajaksid kaupade ladustamiseks tohutult laopinda juurde,” kinnitas ta. “Olen nõus Toomas Orutari arvamusega, et Eesti kaubavoogude maht on siiski väike ja suuremahuliste investeeringute tegemine laokomplekside rajamisse ei too sellist kasumit, mida loodetakse. Logistikaettevõtete mahtude suurenemine on sageli kliendi liikuvuse küsimus, mis ei näita reaalset kaubamahtude suurenemist Eestis,” lisas Miller. Samas möönab Miller, et aastatetagused tehnoparkide arendused, kasvõi Nehatu või Tänassilma omad, kus ehitati kliendita laopindasid, on kenasti kõik rentnikud peale saanud. “Pigem arvan, et kaup laos on siiski kulu ettevõttele ja pigem on eesmärk hoida laovaru nii väiksena kui võimalik,” nentis Miller. Automatiseerimise surve Orutari sõnul aitaks kasumlikkust tõsta ladude automatiseerimine AGV (automatic guided vehicles), mida laonduses veel väga vähe tehakse. Ka siin panevad liiga väikesed kaubavood investeeringutele tõkked ette. “Eestis on väga vähe automatiseeritud ladusid, üks, keda mainiks, on Magnum Medicali ladu. Ise püüame aasta lõpuks käivitada juhita tõstukite projekti, eks järgmine aasta saame numbreid kokku lüües vaadata, kui kasumlikuks projekt tegelikult osutub,” sõnas Orutar. “Automaatlao arendamine on samuti päevakorras, selle projektiga oleme kasumlikkuse arvutuste juures. AGV investeeringu maht sõltub väga palju lao/tootja eripärast. Logistika Plussi puhul räägime esimeses etapis hetkel umbes 700 000 euro suurusest investeeringust,” lisas ta. Orutari sõnul tööjõukulud aina kasvavad ja kvalifitseeritud tööjõudu on üha raskem leida. See ajendab vaatama tulevikku ja investeerima automatiseerimisse. Ka Itella Logisticsi tegevjuht Meelike Paalberg ütles ladude automatiseerimise teemat kommenteerides, et kindlasti on investeeringud paratamatud, kuid samas tuleb suurendada ka töö efektiivsust, et tulla toime kasvavate palkade tõusu ootusega.
logistika
Tallinna Sadama sadamates vähenes kaubamaht kuus ja reisijate arv seitse protsenti Foto: Tiit Blaat
Käesoleva aasta kolme kuu kokkuvõttes läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,7 miljonit tonni kaupa ning 1,8 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aastaga vähenes esimeses kvartalis kaubamaht 0,3 miljoni tonni ehk 6% võrra ning reisijate arv 135 000 ehk 7% võrra. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul mõjutas esimeses kvartalis nii kaubamahu kui ka reisijate arvu vähenemist mitmete reisilaevade liinilt eemalolek. “Vastavalt rahvusvahelistele merendusregulatsioonidele peavad kõik reisilaevad läbima korrapäraseid hooldusi ja käima dokis. Hoolduste tõttu olid liinilt eemal nii Tallinki, Viking Line’i kui ka Eckerö Line’i laevad ja seetõttu vähenes aasta esimestel kuudel sadamaid läbinud reisijate arv kui ka veerem.” Kaubamahu langust mõjutas lisaks
Tallinna sadama avatud uste päev veeremile ka vedellasti projektikaupade vähenemine jaanuaris. Suurima kasvu tegi konteinerites veetud kaupade maht, suurenedes 9%. Mandri ja suursaarte vahelises reisijateveos teenindas Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad esimeses kvartalis kokku 346 000 reisijat ja 167
000 sõidukit. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 6% ja sõidukite arv 9%. Tallinna Sadama kontserni kuuluvad emaettevõtte kõrval tütarettevõtted TS Laevad ja TS Shipping ning ühisettevõte Green Marine. Allikas: Tallinna Sadam
Autovedajate konverents annab vastused mitmetele küsimustele 24. mail korraldab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon oma neljanda aastakonverentsi. Fookuses on uus mõtlemine veonduses.
Eesti suurimaks vedajate konverentsiks kujunenud üritusel on seekord fookuses uus mõtlemine veonduses. Creditinfo on aastaid hoidnud silma peal ettevõtete maksekäitumisel ning uurinud, millised märgid annavad aimu, kui ettevõte või terve tegevusvaldkond on sattumas raskustesse. Creditinfo pankrotiuuringu autor Helen Tinkus keskendub konverentsil veondussektorile ja vastab küsimusele, kas on märke, mis viitavad sektori raskustele. Majandus- ja kommunikatsiooni28 • APRILL 2019
ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel aitab aru saada uuest autoveoseadusest ning räägib erinevatest tõlgendustest seaduse mõistmisel. Aeg on mõelda ka veonduses alternatiivsete kütuste kasutamisele. Konverentsil võetakse tähelepanu alla gaas. Scania Eesti juhatuse liige Janno Karu selgitab Scania katsetuste põhjal, millal tasub ära gaasiveoki soetamine. Timo Taniel APEX Logisticsist räägib kogemusest, kuidas gaasiveokiga opereerimine praktikas välja näeb. Uusi suundi tutvustavad veofirmadele Eesti Tarneahelatejuhtimise Ühingu PROLOG juhatuse liige Peep Tomingas ja Lauri Lusti ERAA-st. Tomingas toob välja trendid tarneahelates ja selle, milline roll on nendes
veondusel ja autovedajal. Lauri Lusti ettekandest saab suunised, kuidas minna üle paberivabale maanteetranspordile. Veondusturu konkurentsi plokis istuvad ühisesse arutlusringi maha vedajad ja ekspedeerijad, et selgitada, millised on kummagi osapoole ootused teineteisele ja millist mõtlemist ning tegutsemist teiselt poolelt oodatakse. Teises arutlusringis võetakse vaatluse alla, kas teemaksu kogumise süsteem Eestis toimib, ja üritatakse selgeks saada, kes meil ikkagi maksavad teemaksu ja kes jätavad maksmata ning kas need, kes ei maksa, saavad ikka karistatud, et oleks tagatud võrdne konkurents veondusturul. Allikas: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
KEIL M.A. OÜ | www.keilma.ee | www.man.ee | tel 605 2000
CF&S Estonia on Teie usaldusväärne partner rahvusvahelises autotranspordis, ladustamisel ja jaotuslogistikas Autotransport • rahvusvahelised veod Euroopas ja CIS riikides (ka ADR) • ülegabariidilised autoveod • kohalikud jaotusveod Eestis
Logistikakeskus • laopinda ca 12 500m2 • tavaterminal ja tavaladu, tolliterminal ja tolliladu • soodne asukoht Nehatu logistikapargis, Lool, Peterburi tee ääres • pick & pack teenus
Teenused • • • • • •
Ladustamine- ja jaotuslogistika Rahvusvaheline maanteetransport Konteiner-ja lennutransport Raudteetransport Ülegabariidilised veosed maal ja merel Tolliagendi teenused
CF&S Estonia AS
Ahtri 12, 10151 Tallinn tel +372 666 4400 cfs@cfs.ee www.cfs.ee