LOGISTIKA Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
VEEBRUAR 2021
USALDUSVÄÄRSELT • KIIRESTI • SOODSALT
EUROPIIR LOGISTICS PAKUB HEA HINNAGA KAUBAVEDU ALATES 20 KG KUNI TÄISAUTOD
·KAUBAVEDU KOGU MAAILMAST AGENDID 143 RIIGIS STISSE JA VENEMAALE · KAUBAVEDU VENEMAALT EESTISSE JA EESTIST VENEMAALE ALATES 50 KG KUNI TÄISVEOAUTOD · TOLLIVORMISTUS: IMPORT alates 20 € deklaratsioon EKSPORT alates 16 € deklaratsioon
· LENNU , MAANTEE JA MERETRANSPORT Hinnapäring: request@europiir.ee või zapros@europiir.ee Konsultatsioon: +372 683 8303 või +372 5693 2844
WWW.EUROPIIR.EE
logistika
Head raudteeaastat! See aasta on kuulutatud Euroopa raudteeaastaks. Eestilgi on sel teemal hulk otsuseid, kuidas vahepeal unarusse jäänud raudteeliiklus taas au sisse tõsta ja rohkem punkte liipritega ühendada – seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa poole liikudes. Raudteel on palju eeliseid ja riigid, kes on osanud need ära kasutada, pole seda kunagi kahetsema pidanud. Kes kahtlustab, et looduskaitse ja raudtee teineteist välistavad, võiks võimalusel ette võtta rongisõidu läbi ilusa Rootsimaa. Stockholmist põhja suunduvad kiirrongid võimaldavad pika vahemaa kiiresti läbida, sõidu ajal end igati mugavalt tunda ja akna taga laiuvaid Lagerlöfi-maastikke imetleda. Põhjamaisele kargusele kontrastiks võib raudteesõidu ette võtta ka rahvusvaheliselt. Sõita näiteks Brüsselist Pariisi. Või nautida vapustavalt kaunist loodust Lõuna-Saksamaalt Luk-
semburgi sõites – imeline Moseli org kahel pool rongiaknaid silmailu pakkumas. Õitsvaid lilli, söövaid lehmi ja väikeste majade rõdudel kohvipausi pidavaid inimesi näeb samuti mõlemal pool raudteed. Aga kaubarongid? Need kasutavad täpselt sedasama taristut. Aga looduskaitse? Sellelegi on mõeldud – kuna Luksemburgi Suurhertsogiriigi mäenõlvad võiksid möödasõitvate rongide mürinas varinguohtu sattuda, katab neid raudtee äärtel tihe võrk. Keskkonnale on raudteetransport kasulikum kui maanteeliiklus, sest logistika toimib aasta ringi ja ööpäeva kõikidel tundidel ning selle efektiivsus on maantee omaga võrreldes märksa suurem. Kui Eesti raudteeliikluse kiirus kasvab, nagu riiklikud plaanid lubavad, suurendab see kasutegurit veelgi.
Anne-Mari Alver Toimetaja
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
logistika
Liiklusohutusprogramm töötab elude säästmise nimel Liiklusohutusprogramm on jõudnud tegevusega poole peale. Ülevaate eesmärkidest ja tehtust annab liiklusohutuse strateegialoome juht ALO KIRSIMÄE transpordiameti strateegilise planeerimise osakonnast. Vabariigi valitsus kinnitas liiklusohutusprogrammi 2016–2025 (edaspidi LOP) neli aastat tagasi. LOP läheneb liiklusohutuse tagamisele terviklikult ning eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 40 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks aastate 2023–2025 keskmise väärtusena 300 inimest aastas. Eluvaldkondades, milles muutuste tegemine on aeganõudev, on sellised pikaajalised programmid paratamatud. Transpordivaldkonnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid. See tähendab ka valitsuskoalitsioonideüleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist. Eesti sai Euroopa liiklusohutuse auhinna Mida paremale liiklusohutuse tasemele on jõutud, seda vähem on võimalik edu saavutada üksiktegevuse kaudu. Enamik efektiivsetest liiklusohutusalastest tegevus-
Foto: Ilmar Saabas 4 • VEEBRUAR 2021
test on Eestis praeguseks vähemalt osaliselt rakendatud. Liiklusohutuse võti seisneb eelkõige seni puudulikult rakendatud meetmete toimivuse parandamises. Nii ongi raske või isegi võimatu välja tuua, mis aastate 2016–2020 ligi 250 erinevast tegevusest kõige enam liiklusohutust mõjutas. Pigem oleks õigem nõustuda ETSC (European Transport Safety Council) tõdemusega, kui 2020. juunis Eestile Euroopa liiklusohutuse auhinda üle andes mainiti, et Eesti paistis silma proaktiivse lähenemisega taristu ohutusele ning teaduspõhise liiklusohutuse planeerimise, kohalike omavalitsuste liiklusohutusse panustamise ja kaasamise poolest. Aga nimetamist väärivad ka riikliku eksamisüsteemi ümberkorraldamine, karistuse alternatiivina üha sagedamini liiklusalastesse sotsiaalprogrammidesse suunamine, keskpiirdega 1+1, 2+1 ja 2+2 lahendused, teelt välja- või vastassuunda kaldumise eest hoiatavate täristite ja põristite teekattele kandmine, muutteabega elektrooniliste infotabloode ja liiklusmärkide paigaldamine, mobiilsete kiirusemõõtesüsteemide kasutuselevõtt, tehnoülevaatuste ümberkorraldus, liiklusõnnetuste tekkepõhjuste uurimine jne.
Eksitakse kogemata, reegleid rikutakse tahtlikult Kui enne LOPi koostamist hukkus aastate 2012–2014 keskmisena liikluses 82 inimest aastas, siis ajavahemikus 2018–2020 oli keskmiseks aastaseks hukkunute arvuks 60, mis oli kümne võrra rohkem kui LOPis kavandatud sihttase. Üheks põhjuseks on ka see, et päriselus ei suuna eelarveprioriteete pikaajalised valdkondlikud arengukavad, vaid lühiajalised prioriteedid. See aga avaldab mõju eesmärgi saavutamisele. Inimene on ekslik. Me eksime 365 päeva aastas. Eksime kogemata, reegleid rikume tahtlikult. Liikluses tehtud tahtlikel rikkumistel on oma hind. 2020. aastal hukkunutega liiklusõnnetuste riskide jaotuse (61% inimtegur, 23% sõiduk; 15% keskkond ja 1% liikluskorraldus) põhjal saab öelda, et olulisem kui poliitiline tahe või valitsuse heakskiit on igaühe panus maksimaalselt liiklusohutuses kaasa rääkida ja vastutustundlikumalt käituda. Parema taristu ja ohutumate sõidukitega on võimalik küll inimlikke vigasid vähendada, aga muutused võtavad kahjuks aega ja niikaua on kõige kriitilisem liikleja enda käitumine. Igaüks meist, kes me igapäevaselt liikluses otseselt või kaudselt osaleme, saab tegutseda selle nimel, et muuta meie üldist liikluskäitumist üksteisega arvestavamaks ja ohutumaks. Ühiselt pingutades on võimalik jõuda eesmärgile, et aastate 2023–2025 keskmine liiklussurmade arv jääb alla 40.
logistika
Euroopa raudteeaasta toob uusi investeeringuid Alanud Euroopa raudteeaastal teevad Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi, et luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks. “Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 20ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused tõstetud kuni 160 kilomeetrini tunnis. Valmib ka uus liin Rohukülla ning jõuame selgusele, kuidas oleks võimalik raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks liita,” lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas. “Möödunud aastal sättisime stardipakke ning sel aastal 122,5 miljoni euro eest tehtavate arendustega soovime saada hoo sisse rohelisema, kiirema ja ohutuma taristu loomisele,” lisas Aas. 1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. Sel aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaasta-
ga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Mis toimub raudteefirmades? Elron alustas seda aastat rohepöördega, lülitades enda elektrirongid üksnes taastuvenergiale, lisaks on uued tellitavad rongid keskkonnasõbralikud elektrirongid, mis jõuavad liinile 2024. aasta lõpus, kui valmib elektrifitseeritud Tallinna-Tartu raudteeliin. Samuti tihendas Elron sõidugraafikut ning jätkab sel aastal piletisüsteemi täiustamisega, et pakkuda reisijatele paindlikumaid võimalusi ja tuua rongides olevatesse piletimasinatesse kaardimaksevõimalus. Eesti Raudtee 2021. aasta pea 53 miljoni euro eest tehtavate investeeringute ja arendustega kavatsetakse jätkata elektrifitseerimisega, turvangusüsteemide moderniseerimisega, raudtee õgvendamistega, jaamade läbilaskevõime suurendamisega ning peatuste mugavamaks ehitamisega. Jätkub ka Turba-Rohuküla raudtee arendamine, mille valguses valmivad projektid Turbast Ristini ja alustatakse projekteerimisega Ristist Haapsaluni. Samuti keskendub Eesti Raudtee kogu taristu ja sellega ristuvate kohtade
Foto: Kiur Kaasik
ohutumaks muutmisele ning liikluskorralduse protsesside automatiseerimisele. Rail Baltic Estonia suunab sel aastal ehitusse vähemalt 45 miljonit eurot. Rail Baltic soovib 2021. aasta esimeses pooles sõlmida koostöölepingud pea kõigi valdadega, kuhu peatused ehitatakse, et alustada kiiresti detailplaneeringute ja projekteerimistega. Alanud aastal jõuavad ehitusse ka Tallinna ja Pärnu rahvusvahelised reisiterminalid ning lisanduvalt hangitakse vähemalt 14 rajatise ehitustööd. AS Operaili 2021. aasta olulisemate 18,7 miljoni euro eest tehtavate projektide ja investeeringute peamisteks märksõnadeks on keskkonnahoid, uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ning efektiivsuse suurendamine. Ettevõte jätkab vesinikuveduri ehituseks vajalike eeltöödega ja ehitab selle aasta jooksul valmis kuus uut moderniseeritud C30-M vedurit. Lisaks alustab Operail Baltimaade ja lähiregiooni esimese LNG-liiniveduri ehitustöödega. Ühtlasi kavatseb Operail vähendada paberimajandust ja võtta kasutusele uue kaubaveo infosüsteemi RailCube. Samuti arendab ettevõte jätkuvalt multimodaalse kaubaveo teenust, et tuua rohkem kaupu maanteelt raudteele. VEEBRUAR 2021 • 5
logistika
Tark ühenduvus areneb riigi ja ettevõtete koostöös Majandusministeeriumi asekantsler Siim Sikkut näeb Eestit ühe võimaliku liidrina rahvusvahelises logistika- ja tehnoloogiakoostöös ning toob välja siinsed võimsad algatused, mis on ka praktikasse rakendunud. Kaido Karu “Ida- ja Kesk-Euroopa seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on seotud regiooni konkurentsivõime kasvatamise ja keskkonnamõju vähendamisega,” selgitab side- ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut targa ühenduvuse visiooni, millega tahetakse anda rahvusvaheliselt suunda energia- ja transpordisektori digipöördeks ning ühendamiseks. “Digitaliseerimine on üks peamisi vahendeid, mille abil transpordi- ja energiataristut tõhusamaks muuta ning tahame seda teha kogu kolme mere piirkonnas, st Eestist Horvaatiani ulatuvas riikide vöötmes. Kaasa aitab see ka kliimaeesmärkide saavutamisele,” räägib Siim Sikkut.
Kolme mere algatus on toonud kokku 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa. Eestis on head näited targast ühenduvusest Siim Sikkuti sõnul ei ole tuleviku taristu enam mõeldav ilma digitaalse mõõtmeta ja digis võidab see, kes suudab digiteenustele luua soodsaima keskkonna. “Targa ühenduvuse visiooni ja projektidega tahame-
gi jõuda digilahenduste piiriüleselt ühendatud taristuni – kus on ühtsed standardid nii avatud andmevahetusele, nende andmete kasutamisele, küberturvalisusele kui ka digitaalsele identiteedile. Seeläbi saame luua piiriüleseid teenuseid ja uusi ärimudeleid,” räägib ta. Eestis saab Sikkuti sõnul rääkida mitmest näitest, mis targa ühilduvuse kontseptsiooniga hästi haakuvad, näiteks Eleringi Estfeedi platvorm, mis võimaldab lõpptarbijatel ja energiateenuste pakkujatel energiatarbimise reaalajaandmete abil oma energia tootmist, transportimist ning tarbimist tõhusamaks muuta, samuti e-veoselehtede algatus. “Oluline ei ole ainult see, et meil on olemas hea ja sile tee, vaid et ka selle peal toimuv oleks targalt korraldatud,” märgib asekantsler. Targa ühenduvuse kontseptsiooni ja logistikasektori seotusest rääkides märgib Siim Sikkut, et lisaks e-veoselehtede süsteemile on ka teised 2020. Kose-Võõbu Foto: Priit Simson
logistika
Kose-Võõbu aastal parimateks logistikategudeks tunnistatud innovaatilised lahendused selles suunas liikumisele kaasa aidanud. Nendeks on näiteks Kose-Võõbu teelõik koos nutikate liikluskorraldusvahenditega ning reaalajas kaart Euroopa piiridel toimuvast. Tark maantee Kose-Võõbu teelõik on suurim tee-ehitusprojekt taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Selle käigus ehitati täiesti uus 26 kilomeetri pikkune neljarajaline teelõik koos nutikate liikluskorraldusvahenditega. See on ka esimene teelõik Eestis, kus heade teeolude korral on lubatud sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis. Samuti on uuel teelõigul mitu puhkekohta, kaks ökodukti ja loomade liikumist tuvastavad termokaamerad, mis automaatselt selles piirkonnas piirkiirust kahandavad. Ehkki uus teelõik on alles esimene etapp Kose-Mäo teelõigu neljarajaliseks muutmiseks, muutis see juba nüüd Kesk- ja Lõuna-Eestist pealinna vahet sõitvate inimeste elu oluliselt. Vahemaa Tallinna ja Tartu vahel vähenes nii ajaliselt kui ka kilomeetritelt, kuid peamine on siiski igapäevaselt seda teed sõitvate tuhandete inimeste turvalisuse kasv. Reaalajas toimuvat näitav kaart Kevadise koroonapuhangu alguspäevadel, mil Euroopa riigid üksteise järel oma piire sulgesid, tegi Eesti päritolu start-up-ettevõte Sixfold OÜ
Foto: Priit Simson
vaid loetud päevadega tasuta kaardirakenduse, mis näitab veoautode järjekordi erinevate Euroopa Liidu riikide piiripunktides ja annab vedajatele ülevaate, kui kaua ühel või teisel piiril tuleb oodata. Kaardirakenduse võttis aktiivselt kasutusele ka Euroopa Komisjon ja varem peamiselt suurte Euroopa tootmisettevõtete logistikapartneriks olnud Sixfold sai tuntuks üle kogu Euroopa pea iga veokijuhini välja. Kokku kasutas kaardirakendust kõige pingelisemal ajal üle poole miljoni kasutaja. Rakendus andis kaubavedajatele ja nende logistikaosakondadele tõhusa võimaluse lahendada tekkinud kriisiolukorda, et tooted vaatamata suletud piiridele endiselt tarbijani jõuaks. Kaubavoogude jälgimine reaalajas võimaldab firmadel teha kiireid ja tõhusaid otsuseid ning vajadusel kaubaveod ruttu ümber suunata, et kõik poed ja laod oleks endiselt kaubaga täidetud ning muu tarvilik endisel kiirusel lõpptarbijateni jõuaks. E-veoselehed ja digitaalne kaubatee E-veoselehtede süsteemist, mida Siim Sikkut kiidab, on Logistika veergudel varemgi juttu olnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on digitaalne kaubatee Eestist Poolani saamas reaalsuseks. Prototüüp, mis võimaldab e-veoselehe andmete piiriülest vahetust veoettevõtete ja ametite vahel, on valmis ning edukalt katsetatud.
Praktikas tähendab see seda, et ettevõtjal tuleb veoteave registreerida vaid ühe korra ja seejärel on võimalik seda jagada elektrooniliselt äripartnerite või vajalike asutustega naaberriikides. Ametkonnad ei pea veose kontrollimiseks enam sõidukit peatama – e-veoselehe vaatamiseks piisab auto numbrimärgi süsteemi sisestamisest.
Eesti tehnoloogiasektor saab anda panuse kogu maailma logistikasektori jaoks. Koostöö tehnoloogiasektoriga Asekantsler Siim Sikkut rõhutab, et targa ühenduvuse visiooni elluviimine algab juba taristuinvesteeringute planeerimisel. “Õigeaegne digilahenduste juurutamine võiks olla just see, mis eristab kolme mere piirkonda kogu maailmas. Kolme mere regioon võiks olla tarkade ühenduste kasvulava, kus arendatakse ja müüakse lahendusi kogu maailmale. Eesti kõrgetasemeline tehnoloogiasektor saab sellesse anda olulise panuse,” räägib Sikkut. “Meil peab olema rohkem selliseid näiteid ja piiriüleses kontekstis on eriti oluline sellele tähelepanu juhtida ja koostööd teha, et kasu oleks võimalikult suur,” rõhutab ta. VEEBRUAR 2021 • 7
logistika
Linnaruumi ligipääsetavus sõltub lisaks rahale ka infost Linnaruumide planeerimisel jälgitakse üha enam ka seda, et liikumine oleks võimalikult sujuv ja mugav kõigi jaoks. Tallinnas ja Tartus on sel teemal palju ära tehtud. Anne-Mari Alver “Ligipääsetavuse osas on meie sihiks järk-järgult kujundada hästi toimiv elukeskkond, mis katab erinevate sihtgruppide ootused ja vajadused. Kindlasti on meil linnas ligipääsetavuse osas terve rida väljakutseid ja olukorda annab tublisti parandada,
kuid päevselge on ka see, et Tartu ligipääsetavus on aasta-aastalt üha paranenud. Olgu selle kinnituseks kas või tõsiasi, et 2015. aastal pälvisime konkursil “Aasta tegu” Eesti Pimedate Liidu tunnustuse “Tartu linnavalitsus, kes on märkimisväär-
Foto: Argo Ingver
logistika selt linnaruumi ligipääsetavust parandanud,” räägib Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Ta rõhutab, et ligipääsetavuse osas parimate lahendusteni jõudmise üheks oluliseks eelduseks on sihtgruppide kaasamine. Näiteks mõned aastad tagasi korraldatud linnaliinibusside hanget ettevalmistavasse komisjoni kaasati Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu, Tartu Liikumispuudega Inimeste Ühingu, Tartu Puudega Inimeste Koja ja Tartu Eakate Nõukoja esindajad. Tammel on hea meel, et ligipääsetavuse teemal on tekkinud järjest enam nn juhendmaterjale, mida on linnavalitsuse ametnikel igapäevases töös hea kasutada. Näiteks Eesti Standardikeskuse välja antud standardid (EVS 843:2016 “Linnatänavad”), samuti ehitusseadustiku rakendusakt “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” ja Eesti Pimedate Liidu eestvedamisel valminud projekteerimisjuhend. “Madalapõhjaliste busside kasutuselevõtt muutis linnaruumi paljudele varasemast kättesaadavamaks.
3plogistics.ee
2016. aastal tehtud uuendustega loobus 2000 sotsiaaltranspordi kasutajast 700 sellest teenusest, kuna neil oli võimalik iseseisvalt ühistransporti kasutada,” märgib Tartu abilinnapea Mihkel Lees. Teekonnad erinevatele liikujatele Mihkel Lees on rahul Tartu linna uue viidasüsteemiga, mis lähtub kaasava disaini põhimõtetest ja on arvesse võtnud erinevaid liikujagruppe. Näiteks võimaldab treppide või järskude tõusude märkimine kaardile teha teekonna osas paremaid valikuid nii ratastoolis liikujale, liikumisabivahendeid kasutavale eakale kui ka lapsevankriga või jalgrattal liiklejale. Piktogrammide kasutamine viidasüsteemis ja bussides asuvatel transpordiskeemidel teeb omakorda linnaruumi paremini hoomatavaks nii intellektipuudega inimestele, lastele, eakatele kui ka linna külastavatele turistidele. “Rattaringluse elektrirattad teevad linna ligipääsetavaks ka neile, kelle füüsiline võimekus muidu ei lubaks linna jalgrattal avastada. Linna eestvedamisel on käivitunud pilootpro-
logistika jekt, mis võimaldab linlastel proovida kastiratastega linnas liikumist. Kastiratas võimaldab rattasõidule kaasa võtta nii oma lapsed kui ka näiteks liikumisraskustega vanaema. Ehkki oskame juba hästi märgata nähtavaid puudeid (ratastool, valge kepp), peame veel arenema, et märgata, mõista ja arvestada nähtamatute puuetega (intellektipuue, autism),” arutleb Lees. Raimond Tamm toob välja, et kõik Tartu linnaliine sõitvad bussid on varustatud bussi salongis automaatse peatuste teadustamise audio-visuaalsete seadmetega. “Lisaks salongis olevatele automaatsete häälteavitussüsteemi kõlaritele paiknevad kõlarid ka bussi esiukse juures välisküljel. Selle kõlari vahendusel on võimalik vaegnägijatel teada saada infot, millisel liinil sõidab peatusesse saabunud buss. See funktsionaalsus tekkis meil esimest korda 2019. aasta juulis, kui Tartu linnatänavatel hakkasid vurama tuttuued liinibussid. Viimased poolteist aastat on kinnitanud, et tegemist on vaegnägijate jaoks väga olulise muudatusega,” ütleb ta ning lisab, et olulisemate bussipeatuste juures on samuti olemas reaalaja infosüsteemi osana rajatud bussiinfo häälteavitus. 25 aastat ligipääsetavuse arengut Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti ligipääsetavuse valdkonna spetsialist Jüri Järve rõhutab, et Tallinn on ligipääsetavust arendanud üle 25 aasta ning seda läbi tegevuse invakomisjonis, mis loodi juba 1993. aastal. Invakomisjoni eesmärk on nõustada linnavalitsust ja aidata kaasa linnavalitsuse tegevusele. Komisjoni moodustavad linna erinevad puuetega inimeste ühingud ja linnavalitsuse ametite esindajad.
10 • VEEBRUAR 2021
Foto: Kiur Kaasik
“Invakomisjonist on alguse saanud mitmed ligipääsetavusalased initsiatiivid: ehituslike invanõuete kontroll ehitusprojektides ja valmivates ehitistes, ligipääsetavuse programmi või tegevuskava koostamine, ligipääsetavuse infosüsteemi loomine, taktiilsete mummukivide kasutamine ülekäikudel ning palju muud,” räägib Järve ja lisab, et idee algatada ligipääsetavuse audit koos selle juurde kuuluva ligipääsetavuse tegevuskava koostamisega pärineb invakomisjoni liikmesorganisatsioonidelt (Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing, Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Põhja-Eesti Pimedate Ühing), kes esitasid ühise ettepaneku koostada Tallinna linna ligipääsetavuse programm. 2016. aastal kinnitati “Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad aastatel 2016–2022”, mis on alusdokumendiks ligipääsetavuse arendamisel linnas. Dokumendi kandvaks ideeks on ligipääsetavuse infosüsteemi loomine, mis valmis ja avaldati 2020. aasta sügisel. Infosüsteem aitab linnaruumis liikumist planeerida Tallinna ligipääsetavuse infosüsteemi veebileht annab ülevaate üldkasutatavate objektide (hoonete) ja teiste linnaruumi elementide (invaparkimine, ülekäigud, bussipeatused jms) ligipääsetavusest puuetega inimes-
tele ning nende abistajatele, lisaks ka eakatele, lastega emadele ja isadele, tervisesportlastele, pealinna külalistele ning kohalikele elanikele. Veebilehelt saab otsida, kui ligipääsetavad on avalikud hooned, kus asuvad invaparkimiskohad ja kui läbitavad on erinevad liikumismarsruudid. Infot leiab ka ühistranspordipeatuste ja ülekäikude kohta. Otsing toimib kategooriate, sihtrühmade ja ligipääsetavuse tasemete järgi, mida kuvatakse kaardil tingmärkidena või nimekirjana. Infosüsteem koosneb viiest moodulist. Objektide moodul kajastab eelkõige linnaruumi elemente: hooned, ülekäigud, tunnelid, invaparklad vms. Liikumisteede ja -takistuste moodulis avaldatakse infot linnaruumi ligipääsetavuse kohta eelkõige füüsilisest aspektist, st avalike liikumisteede (näiteks kergliiklus-, kõnni- ja jalgteede, ülekäigukohtade jms) läbitavuse ning seal asuvate liikumist takistavate või soodustavate elementide kohta. Marsruutide moodulis avaldatakse videosalvestisi liikumismarsruutide, vaatamisväärsuste, terviseradade jms kohta, et edendada erivajadustega inimeste, aga ka teiste huvigruppide liikuvust ja äratada erivajadustega turistide tähelepanu või pakkuda teekondade vaatamisvõimalust nendele, kes seda kohapeal teha ei saa. Teenuste moodul kajastab infot erivajadustega inimestele mõeldud teenuste, abivahendite müügi, invatranspordi teenuste jm kohta. Ligipääsetavusalase teabe moodul – see leht on mõeldud erivajadustega inimestele, aga ka lastega vanematele, eakatele, turistidele jt, leidmaks üldist teavet ligipääsetavuse kohta nii suuremates linnades kui ka üle kogu Eesti.
Foto: Argo Ingver
VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS
KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT.
Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:
UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD
• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.
KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee
www.lindimees.ee
logistika
Foto: Priit Simson
Mercedes-Benzi elektribuss eCitaro
Elektribussid linnaliinidel aitavad keskkonda säästa AS Tallinna Linnatranspordi juhatuse liikme Lennart Viikmaa sõnul on ettevõtte eesmärk muuta aastaks 2035 Tallinna ühistransport taastuvenergiapõhiseks, sealhulgas ka emissioonivabaks. Anne-Mari Alver “Oleme seatud sihtide täitmiseks alustanud vastavaid tegevusi. Juba praegu panustatakse heitgaaside vähendamisse uute keskkonnasõbralike gaasibusside näol ning vaid roheenergiat tarbivate trammide ja trollide kaudu. Elektribusse Tallinna Linnatranspordil praegu veel pole, kuid otsitakse võimalusi nende linnapilti toomiseks,” räägib Viikmaa. Elektribusse nähakse hea alternatiivina ka riigi tasandil. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on allkirjastanud pilootprojekti määruse, millega riik toetab linnaliinide veoks elektribusside ostmist, laadimistaristu ehitamist ning tarbimis- ja laadimisandmete kogumist nelja miljoni euroga. Taavi Aasa sõnul vähendavad elektribussid võrreldes tavaliste bussidega kekkonnale kahjulikku CO2 heidet. Samuti väheneb Eesti sõltuvus importkütustest. “Rohegaasi senine laialdane kasu12 • VEEBRUAR 2021
tusele võtmine Eestis on näidanud, et Eestis on diislikütusele häid alternatiive. Praegu saame öelda, et elektril sõitev ühistransport on teine etapp liikumaks säästlikuma liikuvuse poole. Töötame juba ka kolmanda etapiga, milleks on rohevesiniku kasutuselevõtt transpordis,” räägib Taavi Aas.
pilootprojektid on näidanud erinevaid tulemusi. Näiteks on seni testitud bussid suutnud ühe laadimisega läbida 150–425 kilomeetrit. Samas on oluline märkida, et nimetatud busse on katsetatud erinevatel kuudel (mai-juuli, september, oktoober, detsember), seega erinevates olustikes, samuti on bussid olnud erineva varustatuse ja akude mahutavusega. Viikmaa sõnul on testidest seni järeldatud, et ühel või teisel moel tunduvad kõik katsetatud bussid Tallinna oludesse kasutamiseks sobivat – otsustuskoht on, mis läbisõidulimiidiga (s.o ühe laadimise kohta) sõidukeid pealinna liinivõrgu teenindamiseks tulevikus hankida ning kas ja kui suures ulatuses näha ette investeeringud kiirlaadimist võimaldavasse laadimistaristusse. Samuti on selgunud, et võrrelduna diiselbussidega on elektribussid palju vaiksemad ning 3–4 korda madalama kilomeetri hinnaga (lähtuvalt kütusest). Talveperiood annab mõtlemisainet Lennart Viikmaa rõhutab, et energiatarbe seisukohalt on oluline pöörata tähelepanu sõidukijuhtidele, kellel on vaja kogemust ja lisateadmisi ökonoomseks sõiduks. “Võttes arvesse Skandinaavia kogemust, saab elektribusse kindlasti kasutada ka talvisel perioodil, kuid energiatarve sel perioodil kasvab ja selle tulemusena väheneb sõiduki läbisõit ühe laadimisega. Testimise jooksul saadud kogemuse põhjal ning ka teiste operaatorite ja uuringute lähtekohti uurides on jõutud seisukohale, et elektribusside kasutuselevõtt fossiilseid kütuseid tarbivate sõidukite asemel on hea ning ettevõtte eesmärke toetav alternatiiv – elektribussid on emissioonivabad, vaiksemad kui diisel- ja gaasibussid, opereerimiskulud on madalad, kui välja arvata kõrged investeerimise kulud. Et katsetusperioodid on aga olnud lühikesed ja toimunud erinevatel asjaoludel pigem soojematel perioodidel, on Tallinna Linnatranspordi AS otsimas võimalust, kuidas tuua heiteta sõidukeid Tallinna linnatänavatele pikemaks perioodiks,” selgitab Viikmaa.
Elektribussid vähendavad nii keskkonnariske kui ka sõltuvust importkütusest.
Tallinn testib busside kasutusvõimalusi “Pikemat perspektiivi silmas pidades on esimese sammuna alustatud elektribusside testimistega ja ligikaudu kahe aasta jooksul on lühemate perioodide kaupa (ca 1 kuu) Tallinna liiniveol testitud nii Mercedes-Benz e-Citaro, Solaris Urbino, Yutongi kui ka MANi 12-meetriseid elektribusse,” märgib Lennart Viikmaa. Ta lisab, et
logistika
LAOVARUSTUS
Kasutatud terasriiulid valivad need, kes ei vaja ladu lihtsalt ilu pärast Koju keldrisse moosiriiuli ostmisel ehk ei mõtlegi niivõrd hinnast, kuivõrd kvaliteedist. Kui aga vaja sisustada sadu ruutmeetreid laopinda, saab määravaks just hind. Kasutatud riiulisüsteemid on sama head kui uued, ent maksavad märgatavalt vähem. Kasutatud riiulid on nutikas valik – kvaliteetsed terasriiulid on oma koormustaluvuse poolest ka aastate pärast sama võimekad nagu uued ja sageli ei erine need palju ka väljanägemise poolest. Niisiis on teise ringi riiulid õige paigalduse korral sama tugevad, stabiilsed ja ohutud. Kuna ettevõtted on olemuselt dünaamilised organismid, tuleb ette, et ümber tegemisele läheb neis vastavalt kaubavoogudele ka laomajanduse pool. Ladude töö reorganiseerimise käigus jääb tihti üle väärtuslikku laosisustust, mille utiliseerimise aeg on alles mägede taga ja seetõttu saab seda ka edukalt taaskasutada. Laovarustuse osaühing on viimase kaheksa aasta jooksul aidanud säästa paljude klientide raha, sisustades ladusid osaliselt või kogu ulatuses teise ringi riiulitega, mi-
da ettevõte ostab ise kokku enamjaolt siitsamast Eestist, aga ka Lätist-Leedust. Seega on taaskasutamine kasulik ka selle poolest, et raha ei rända riigist välja, vaid jääb meie majandusse. Ettevõtte klientide hulgas on logistikateenuste raskekaallased Logistika Pluss, Baltic Logistic Solutions, Via 3L, Eugesta, aga ka mitmed lõpptarbijale tuttavamad firmad, nagu ilukaubamaja Tradehouse või Kaupmehe hulgiladu. Seega sobivad uuele elule aidatud riiulilahendused nii väga suurt mahvi saavatesse ladudesse kui ka neile, kes vajavad kergkaubariiuleid. Peale kasutatud riiulite tegeleb ettevõte riiulisüsteemide montaaži ja remondiga ning pakub uut laovarustust alates riiuliplaadist kuni kaubaliftideni välja. Väljatöötatud lahendusi pakutakse koos montaažiga ja soovi
KUIDAS TELLIDA RIIULEID? Pärast ühenduse võtmist telefonil 5627 6558 või kirjutamist aadressil laovarustus@ gmail.com lepitakse kokku laopinna mõõtmise aeg kliendi juures. Projektijuht külastab seejärel klienti, et arutada läbi üksikasjad, mis võimaldavad pakkuda välja kõige efektiivsema ja soodsama lahenduse. Seejärel valmib riiulisüsteemi joonis ja valitakse välja konstruktsiooni osad – uued või kasutatud – ning sobitatakse juurde vajalik tehnika. Pärast pakkumise kinnitamist riiulisüsteem komplekteeritakse, vajadusel toodetakse ja monteeritakse paika.
KASUTATUD RIIULID ON HEA LAHENDUS • 25% uutest soodsamad • funktsionaalselt sama head kui uued • võimaldavad lasta materjali ringlusse, mitte utiliseerida • raha jääb Eestisse
korral ostetakse hiljem kogu süsteem tagasi. Samuti tegeletakse kahe etapi vahele jääva hoolduse, tehnilise toe ja remondiga. Eeliseks suur laovaru Kuna ettevõte ostab kokku ja demonteerib ise riiuleid, on nende laos alati aukartust äratav hulk materjali, millega täita uusi tellimusi. Kuigi Laovarustus suudab ellu viia väga suurte mahtudega keerukaid projekte, pole unustatud ka väikeettevõtteid. Mõisteid nagu „liiga väike klient“ või „liiga väike tellimus“ seal ei tunta. Pigem orienteerutakse kestvale kliendisuhtele ja läbimõeldud lahenduste pakkumisele soodsama hinnaga. Eritellimuste puhul, kui standardsüsteemid ei sobi, valmib riiulilahendus Laovarustuse töökojas.. www.laovarustus.ee VEEBRUAR 2021 • 13
Foto: Madis Veltman
Lumetõrjega tegelevad nii suurettevõtted kui ka kohalikud väikefirmad Omavalitsusjuhtide jaoks tähendab esimene lumesadu sageli muremõtet – kas talvise teehooldusega ikka saab kõik korda? Aastad pole meie kliimas üldse mitte vennad: mõnel talvel on lepingulistel teehooldajatel vähe tööd, mõnel aastal aga napib võimalusi puhkuseks. Anne-Mari Alver Sel talvel on teehooldajatel tegemist palju. “Lumeoludest ja nende prognoosimisest rääkides – talihooldeks peab olema valmis igal ajal, on juhtunud, et libedusetõrjet tuleb teha isegi oktoobris ja aprillis,” ütleb TREV-2 Grupi teehooldetööde valdkonnajuht Meelis Seppam. TREV-2 Grupp hooldab riigimaanteid Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Valga maakonnas, lisaks mitmetes omavalitsustes, näiteks Pärnus, Põlvas ning Viimsi vallas. Meelis Seppam selgitab, et tööde ja lepinguliste suhete prognoosimisel tuleb võtta aluseks varasemate talvede kogemus. “Kui räägime näiteks suurematest teedest ehk riigimaanteedest, siis need hooldelepingud on enamasti
Aastate lõikes lume- ja ilmastikuolud muutuvad, ent nii tehnikal kui ka meeskondadel peab valmisolek olema pidev.
viieaastased ja seetõttu on mõistlik alati vaadata viie aasta peale kokku. Aastate lõikes lume- ja ilmastikuolud ju muutuvad, ent nii tehnikal kui ka meeskondadel peab valmisolek olema pidev. Sest et isegi lumeta talvel tuleb ette, et reageerida on vaja kohe, ning siis ei saa ju juhtidele vabanduseks öelda – senimaani pole lund olnud,” räägib ta ja lisab, et muu hulgas on juba ka sel talvel nähtud, et muutlikud ilmad võivad tekitada väga kiiret reageerimist nõudvaid hetki, mil tekib äkiline libedus. Meelis Seppam mainib, et selle aasta jaanuaris olid keskmisest raskemad ilmaolud, kuid samas polnud selles midagi uut. “Keskmisest raskemad ilmaolud valitsesid ka 2019. jaanuaris – sageli unustame ju paari aasta taguse aja ja olud,” arutleb ta. Üks omavalitsus, rida teenusepakkujaid Pärast haldusreformi muutus Paide linn silmatorkavalt suureks. Lisaks reaalsele linnale kuulub sinna hulk väiksemaid kohti, võimsad laaned,
logistika väikesed metsakülad ja muu hulgas Matsimäe järv ning seda ümbritsev rabakaitseala. Paide linnavalitsuse avalike suhete peaspetsialist Anett Kruusmaa ütleb lumetõrjelepingutest rääkides, et Paide linnas on hajapiirkonnas kuus erinevat lumetõrje tegijat ja linnas on veel üks. “Hajapiirkonnas teostavad lumetõrjet enamjaolt põllumajandusettevõtted. Lepingud on pikaajalised ja seni on kõik ilusti toiminud,” kirjeldab ta. Samamoodi on erinevate ettevõtete vahel ära jagatud Paide linnast Tallinna poole jääv Kose vald, mis samuti aastaid tagasi kahest erinevast vallast koosnes ja kus lisaks mitmele suuremale kohale on ka hulk väikesi hajakülasid. Kokku teenindab Kose valla teid kaheksa eri suurusega ettevõtet. Kõik need on detailse piirkonnaülevaate ning vastutava isiku nime, meiliaadressi ja telefoninumbriga avaldatud nii valla lehes kui ka Kose valla Facebooki lehel. Kose vallavanem Merle Pussak ütleb, et üldjoontes võib lumetõrjega rahul olla. “Meil on valdavalt kohalikud lumelükkajad ja nad teevad suu-
repärast tööd, probleeme on olnud osa alltöövõtjate piirkondadega. Korraga töötab Kose vallas kuni 18 traktorit, valla suurus on 532 ruutkilomeetrit,” tutvustab ta olusid. Kaheksaks eri piirkonnaks on jagatud ka Elva vald, tutvustab lumehoolduse korraldust Elva abivallavanem Heiki Hansen. Lisaks sellele on klassifitseeritud ka Elva linna tänavad. Talvise teehoolduse piirkonnad on Elva linn, Rõngu alevik, Palupera, Aakre, Rõngu, Rannu, Konguta ja Puhja. Maapiirkondade lumetõrjet teevad viis ettevõtet kokku 18 traktoriga. Heiki Hanseni hinnangul on teede olukord hea ja töövõtjad ehk talihoolde tegijad on oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. “Maapiirkondades on traktoristid üldjuhul kohalikud ja teavad seega võimalikke riskikohti, näiteks tuisu või muude keeruliste ilmastikuolude puhul. Sellest tulenevalt oskavad nad ka ennetavalt või operatiivselt reageerida. Kindlate mitmeaastaste hoolduslepingutega on tagatud teede hooldus heal tasemel ja tuleme hooldamisega hästi toime,” ütleb ta.
Talihooldustehnika ülevaatus
Kutseliste juhtide koolitused veebis üle Eesti. Sõiduõppe ABC veoautojuhi ja bussijuhi kiirendatud ametikoolitus 140 h kood 95 koos C1-, C-, CE- või D-kategooria juhilubade omandamisega. Täienduskoolitused 35 h kutselistele juhtidele. www.ametikoolituskeskus.ee |telefon 507 8230
logistika LINNATÄNAVATE KOLM JÄRJEKORDA “Elva linnas on tänavad jaotatud kolme järjekorda,” räägib Heiki Hansen. Esimese järjekorra tänavad on kõik põhitänavad, millel on transiit- ja bussiliiklus (nt Tartu mnt, Valga mnt, Käo tee, Puiestee tn jne) ning enamkasutatavad kõnniteed. Samuti tehakse esimeses järjekorras koolide ja lasteaedade parklate lumetõrje. Teine järjekord hõlmab suurema liikluskoorumusega tänavaid ning kolmas järjekord väiksemaid tänavaid ja ligipääsuteesid üksikutele majapidamistele. Esimese ja teise järjekorra tänavate lumelükkamine ja libedusetõrje toimub automaatselt, et oleks tagatud kehtestatud seisundinõuded. Kolmanda järjekorra tänavate lume- ja libedusetõrje tellib vallavalitsuse taristuspetsialist vastavalt vajadusele. Esimese järjekorra tänavate seisunditaseme tagamiseks tuleb lumi eemaldada sõiduteelt viie tunni jooksul alates lumesaju algusest. Kõnniteede lume- ja libedusetõrje peab toimuma kaheksa tunni jooksul alates lumesaju algusest või libeduse tekkimisest. Teise järjekorra tänavate seisunditaseme tagamiseks tuleb lumi eemaldada sõiduteelt 12 tunni jooksul alates lumesaju algusest. Kolmanda järjekorra tänavatel on töövõtja kohustatud tegema lumetõrje 24 tunni jooksul vastava tellimuse saamisest. Maapiirkondades on töövõtjad kohustatud alustama lume lükkamist ilma tellimuseta, kui koheva lumekihi paksus on saavutanud 10 cm. Tihti tellitakse lumetõrje enne mainitud lumepaksuse saavutamist, sest maapiirkondades esineb tuisku ja see halvendab teeolusid ka väiksema lumekihi korral. Töövõtjatel on kohustus teha lumetõrje 12 tunni jooksul alates lumesaju lõpust. Eriolukorras, kus on intensiivne tuisk ja lumesadu, 24 tunni jooksul. Foto: Madis Veltman
OLEN PIDURDAMATU (Välja arvatud hea põhjusega)
SÕIDA UUTMOODI
Iv Pluss TARTU Ilmatsalu põik 3 740 90 66 tartu@ivpluss.ee
logistika
Kaido Padar
ei karda pingutusi ega ülipikki tööpäevi Vastloodud transpordiameti juhina seisab Kaido Padar võimsa väljakutse ees – tal tuleb ühises rütmis hingama panna kolm seni eraldi tegutsenud ametit. Koroonakriis, mis inimesed kodudesse tööle sunnib, teeb ülesande oluliselt raskemaks. Anne-Mari Alver Kaido Padar on senimaani juhtinud väga erinevaid ettevõtteid ja asutusi. Erasektorist on tuntumad ettevõtted AS Eesti Talleks ja OÜ TS Laevad, avalikust sektorist rääkides on ta olnud juhtkonna liige Eesti Postis, töötanud riigikantseleis, Tallinna linnavalitsuses ja Rahvusooper Estonias. Erinevaid sektoreid võrreldes märgib Padar, et ehkki ka eraettevõtlus on põnev ja võimalusterohke, meeldib talle riigitöö rohkem. “Siin saan teostada missiooni ja luua rohkem väga paljude inimeste jaoks. Erafirmas on kõige määravamaks töötulemuseks ikkagi ärikasum,” arutleb ta. Tööpõld on transpordiametis võimas. Autoregistris on 800 000 mootorsõidukit. Eestis on registreeritud 210 lennukit, laevu ja väikelaevu on 36 000, neist 1400 lisandus eelmisel aastal. “Valdkond on lai ja juhi tööks on siin nii inimeste kui ka numbrite juhtimine,” märgib Padar.
Väga pingelised tööpäevad 1. jaanuarist tööd alustanud Kaido Padari päevad on pingelised ja kiired. Kokku on pandud maanteeamet, lennuamet ja veeteede amet – kõik oma valdkonnas äärmiselt olulised transpordikujundajad. Töötajaid on ameti peale kokku 850. Tavapärased juhtimisvõtted, mida erinevate üksuste koostöö korraldamiseks tehakse, on praegu mõeldamatud – pole võimalik kaaluda ühisürituste tegemist olukorras, kus püütakse suunata koju tööle kõik need, kel otseselt pole vaja füüsiliselt kohal olla. Ent hea juht leiab lahenduse ka sellises olukorras. Kaido Padar valis võimaluse kirjutada kõigile oma töötajatele reedeti kiri – midagi isikliku pöördumise, päevikukatke ja blogi vahepealset. Näiteks arutles ta
ühes kirjas lõunapausi ning tööaja ja oma aja suhte olulisuse üle. Juhil endal on oma ajaga küll natuke kitsas käes. Nii märgib ta oma esimeses töötajatele suunatud kirjas, et lõunapaus on oluline, kuid et ta ise pole esimesel nädalal lõunale jõudnudki. Kiri lõpeb julgustavalt: “Oleme head ja paremaks saame!” “Püüan mitte teha pikemaid tööpäevi kui kaksteist tundi, aga iga päev ei tule ma selle ajaga siiski toime ja tööpäev kujuneb pikemaks kui seitsmest seitsmeni,” märgib ta. Tosinast tunnist pikemaks võib tööpäev minna siis, kui Padar külastab mõnd transpordiameti arvukatest büroodest üle Eesti, ent tagasi jõudes peab siiski vajalikuks selle päeva kirjad enne õhtule jäämist ära vastata. Tööle tulles pidas Kaido Padar õigeks osaleda ka seniste ametite suurematel koosolekutel, kuid seda pole tal praegu võimalik teha – neid lihtsalt ei peeta füüsilisel kujul. Kui tööpäev läbi saab, on Padaril oma nipp päevapingete mahalaadimiseks. Ta läheb kõndima ja teeb seda vähemalt tund aega järjest. Töövaba aega on ta enesele praegu võimaldanud poolteist päeva nädalas. Terve laupäev ja pool pühapäeva on ta iseenda, oma pere ning lähedaste ja sõprade päralt, pool pühapäeva aga pühendab veel täiendavalt tööasjade korrashoidmisele.
Foto: Tiit Blaat 18 • VEEBRUAR 2021
logistika
Foto: Kiur Kaasik
Pingeline tööperiood pole Padari elus siiski midagi uut – selliseid töömahtusid on ta kogenud ka nii Eesti Postis kui ka mandri ja saarte vahelist praamiliiklust kureerides. Kümne aastaga riigiteed asfaldi alla Oma tööst rääkides märgib Kaido Padar, et see koosneb väga erinevatest teemadest ja et kõik on võrdselt olulised. “Ei saa ju näiteks öelda, kumb on tähtsam teema, kas see, et kodanik saaks autoregistris hea teeninduse, või see, et Võrumaa metsade vahel saaks korda järgmine teelõik,” mõtiskleb ta. Kindlasti peab Padar väga oluliseks, et jätkuks neljarealiste maanteede ehitamine, ja viitab, et see on otseselt seotud ka riigi regionaalpoliitikaga. “Kui tahta, et inimesed elaksid ka väljaspool linnasid, tuleb neile luua korralik infrastruktuur – korras tee, kiire internet ja pakiautomaat,” arutleb ta. Väga olulisena näeb ta ka kvaliteetsete e-teenuste arendamist ja märgib, et koroonaperioodiga kaas-
Kui tahta, et inimesed elaksid ka väljaspool linnasid, tuleb neile luua korralik infrastruktuur. nenud piirangud on selles suhtes olnud head motivaatorid – näiteks autoregistrit kasutas eelmisel aastal 77 protsenti inimestest elektrooniliste kanalite vahendusel. Ka järgnevatel aastastel on e-teenuste arendamine üks prioriteetidest. Teede korrashoid ja liiklusohutus Pikka tööteekonda pakuvad ka Eesti teed. Praegu on riigiteedest 4300 kilomeetrit ilma asfaltkatteta ja Kaido Padar lubab, et igal aastal peaks mõnisada kilomeetrit jälle asfaldiga kaetud saama – pikem eesmärk on see,
et aastal 2030 poleks Eestis enam kruusakattega riigiteid. Juhi sõnul plaanib transpordiamet olla jätkuvalt heaks partneriks Rail Balticu ehitamisele. Aastaks 2025/26 on kavas ehitada välja 17 uut silda ja viadukti. Väga oluliseks peab uus juht ka liiklusturvalisusealast ennetustööd. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustes 60 inimest ja Padar usub, et aastaga peaks saama seda arvu kümne protsendi jagu vähendada. “Iga päästetud elu on väga oluline ja selle nimel tuleb töötada,” märgib ta. Sellega seoses kerkivad teemaks ka Eesti autokoolid. Statistika näitab, et esimese korraga suudab autojuhieksami ära teha 52 protsenti autokoolide lõpetanutest. “Kas kiita tihedat sõela ja rangeid eksamineerijaid või mõelda koolide kõikuvast tasemest?” küsib Padar mõtlikult. Päeval, mil me kohtume, keerutab maanteedel lund päris korralikult ja Kaido Padar kiidab Eesti liiklejaid: suuri avariisid pole olnud ning teehooldusega saadakse hakkama. “Väga oluline on ka nn targa tee teema – et maanteed oleksid varustatud elekt-
VEEBRUAR 2021 • 19
logistika rooniliste kiirusepiirangutega ja liiklusolusid reguleerivate tabloodega – need on liiklejatele abiks ning aitavad ka liiklust distsiplineerida,” märgib ta.
Foto: Kiur Kaasik
www.haagiseabi.ee
info@haagiseabi.ee
Väikelaevadest kosmoseni Loomulikult ei piirdu transpordiameti uue juhi visioonid vaid maismaaliiklusega. Kaido Padar rõhutab Eesti kui mereriigi olulisust ja märgib, et kindlasti plaanib ta hakata senisest rohkem tähelepanu pöörama näiteks Eesti tuletornide korrashoiule. Neid on meie riigis 41, paljud on heas korras, kuid tööd on siiski veel omajagu. Sel aastal on ametil planeeritud vahendid kolme tuletorni ja ühe tulepaagi korda tegemiseks. Selgituseks – tulepaak on tuletorn, mille nähtavuskaugus on alla kümne meremiili. “Tuletornid on Eesti üks olulisi tähiseid ja need ei tohi olla hooldamata,” arutleb Padar. Väga olulise teemana näeb ta väikelaevnikele pööratavat tähelepanu. “Soomes ja Rootsis näeme neid väga palju, Eestis aga tuleks tunduvalt
telefon 516 1671
logistika parendada väikelaevnikele osutatavaid teenuseid,” arutleb ta ning lisab, et just väikelaevnikud on need, kes kasvatavad uusi meremehi. “Kui lapsed harjuvad väikesest saati vanematega merd sõitma, õpivad nad seda ka armastama,” ütleb ta. Lisaks merendusele vajavad tähelepanu aga ka siseveed, kus praegu märgistus omajagu soovida jätab. Mis puutub Eesti lennundusse, siis nendib Padar, et praegu on numbrid maas – meie vestlusele eelnenud nädalal sõitis läbi Eesti õhuruumi 206 lennukit, enne koroonaaja algust oli see näitaja tavaliselt 500. Siiski loodetakse, et vaktsineerimise tagajärjel taastub järgmiseks kevadeks ligi 80 protsenti siinsest lennuliiklusest. Kaido Padar näeb aga lennunduses ka hulgaliselt uusi võimalusi ja edasiminekuteid – näiteks droonimajanduses. “Selge on, et droonid on tulnud meie igapäevaellu, et siia jääda. Aga kas me oleme selleks valmis, et toidukulleri asemel toob söögikorra koju hoopis droon?” küsib ta ja lisab, et samamoodi on peatseks tuleviku-
teemaks, millega praegu juba tegeletakse, ka mehitamata lennud. “Ma arvan, et me näeme ära ka selle aja, mil eestlased hakkavad korraldama kosmoselende. Juba praegu on meil siin inimesi, kes on valmis selleks, et osaleda retkedel, kus saab Maad teise nurga alt näha,” märgib Padar. Missioonist, armastusest ja ilust Elu mitme nurga alt näha oskab ka Kaido Padar ise. Ta kinnitab, et on suur au olla Eestile nii olulise ameti üks osa, ent lisaks tööle väärtustab mees väga ka oma eraelu. Nelja lapse isa kinnitab, et tegelikult mõtleb ta sageli ka töiseid otsuseid tehes sellele, mida üks või teine muudatus toob aja jooksul kaasa järgmisele põlvkonnale. “Tahan töötada selle nimel, et neil ja teistel nendevanustel oleks Eestis hea. See sai kaalukeeleks ka selle otsustusprotsessi juures, kas tulla riigiameti juhiks,” räägib ta. Lisaks oma põhitööle on Padaril ka ühiskondlik missioon – ta on viimastel aastatel juhtinud riigi osalusega
ettevõtete nõukogude nimetamiskomiteed. Selliseid ettevõtteid on Eestis 29 ning Padar hindab, et nädalas on tal intervjuude, protokollide ja koosolekute peale kulunud 8–10 tundi. Praegu kaalub ta sellest positsioonist loobumist, sest sellist kogust tunde transpordiameti juhtimise kõrvalt üle ei jää. Lisaks perele märgib Kaido Padar enese jaoks oluliste teemadena oma sõpru ja Tartus elavaid lähedasi. Sealt on pärit nii Kaido ise kui ka tema abikaasa ja vabadel päevadel käiakse hea meelega mõlema lähedaste juures abiks ning suhtlemas. Sport meeldib Padarile samuti ning enda sõnul saigi ta aru, et on Tartu identiteedi Tallinna oma vastu vahetanud just siis, kui ta Kalev Cramo ja Tartu Rocki mängu vaadates Cramole kaasa elas. Peale selle on Kaido Padaril veel üks väga ilus hobi – selleks on aiakujundus ja lillede kasvatamine. Ta kinnitab, et kui on päev otsa kive liigutanud ning peenraid sättinud, on õhtul väga hea tunne, sest midagi head ja ilusat on oma kätega valmis tehtud.
MEGATREILER TRANSPORT
MEGATREILER TRANSPORT Kaubaruumi h = 3000 mm, l = 2640 mm, V = 100 m3 Rahvusvahelised veod LTL/FTL saadetised www.megasped.eu • info@megasped.eu • Lõõtsa 5, Tartu 50109 • tel 512 2466
logistika
Laenukäitumine annab pildi logistikafirmade hetkeseisust Pankade kogemus näitab, et logistikasektori arengutrendid on uued laopinnad, kaubaveo ja e-kaubanduse suurenemine ning automatiseerimise areng. Anne-Mari Alver Swedbanki eelmise aasta kogemus näitab, et sarnaselt kõigi teiste sektorite ja ettevõtetega on logistikasektoris koroonakriisi ajal ettevõtteid, kes on edukamad, kuid ka ettevõtteid, kellel on kriisi tõttu raskusi. “Üldisemalt paistab logistikasektor silma sellega, et seal toimuvad suured muutused ja võrreldes varasemaga on muutunud teenus keerukamaks ning klientidele pakutakse järjest rohkem mugavust ja täisteenust, mis sisaldab lisaks tavapärasele kauba liigutamisele näiteks ka pakendamist ning lõppkliendi distributsiooni. Logistikasektori teenuse areng tähendab, et lisaks klassikalisele laenuvajadusele – transpordivahendid, käibekapital ja laopindade ehitamine või laiendamine – pööratakse aina enam tähelepanu automatiseerimisele (ro22 • VEEBRUAR 2021
botid, tarkvara), mis samuti aitab uusi teenuseid arendada ning tagab ettevõtete võime konkurentsis vastu pidada ja areneda,” selgitab Ero Viik. E-kaubandus on lisanud uusi võimalusi SEB korporatiivklientide osakonna juhataja Peep Jalakas märgib, et kuigi reisijatevedu on olnud tugevalt häiritud, on logistikasektor kui selline siiski kriisiga toime tulnud. “Logistikasektori ettevõtted on näidanud viimase aasta jooksul tugevaid äritulemusi ja koroonaviiruse mõju on olnud sektoris väike. Erinevalt reisijate liikumisest, mis on olnud viiruse tõttu häiritud, on kaupade liikumine jätkunud, mida kinnitavad ka tugevad eratarbimise numbrid. Kindlasti on kasvanud e-kaubanduse osakaal, mis on tekitanud logistikaettevõtetele uusi võimalusi kasvuks. Olulisi muutusi logistikaettevõtete laenukäitumises me täheldanud ei ole ja näeme, et laenupakkumine on säilinud tugevana ning head projektid leiavad sobivad finantseerimislahendused,” räägib Peep Jalakas. Ero Viik on kogenud, et sarnaselt
teiste Eesti ettevõtetega on suhtumine laenu võtmisse muutunud ettevaatlikumaks. Pankade vaates tähendab see, et konkurents ettevõtete finantseerimiseks on muutunud tihedamaks, sest laenu võetakse ettevaatlikumalt. Nõudlus uute ladude järele LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume kinnitab samuti, et viimasel aastal on logistikaettevõtete maksevõime püsinud heal tasemel. “Mitmed logistikakeskused ja laod on pidanud küll 2020. aastal vastu tulema rentide langetamise osas, kuid üsna läbiv on trend, et renditasemed on sellel aastal taastumas. Nõudlus uute ladude järele on stabiilselt olemas. Suuremate pankade poolt finantseeritavate arenduste puhul on jätkuvalt oluline eellepingute olemasolu. Panga jaoks on tegemist täiesti tavapärase laenutootega, pangad hea meelega finantseerivad uute logistikapindade rajamist. Põhjus on selles, et logistikapindade alternatiivne kasutusvõimalus kaubanduses või tööstuses on kõrge, mis tähendab et võimalikul järelturul lähevad kinnistud hästi kaubaks,” arutleb Nuume.
Vedusid teostame Eestis, Balti-, Skandinaavia- ja Lääne-Euroopa riikides.
Kontakt: 5669 1587 / E-post: info@viisemar.ee