LOGISTIKA VEEBRUAR 2018
Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Jätkub rohelise energia võidukäik Selles numbris räägivad kaks tipptegijat oma kogemustest. Üks neist on kuus aastat Ericssonis logistikat juhtinud ja praegu logistika internetti arendav Robert Mellin. Tema sõnul on logistikasektoris veel liiga palju vananenud mõtteviisi alles ning selle tulemusena on veoste tähtajad lubamatult pikad. Millist teedrajavat uuendust temalt oodata on, selgub juba artiklit lugedes. Teine tugev praktik, kes külastas läinud kuul Eestit ja esines PROLOGi ärikonverentsil, on Marek Rozyzki. Ta on töötanud Amazon Logistics Euroopa asepresidendina, kus tema vastutada oli viimase miili logistika. Rozyzki ütleb oma intervjuus meile, et e-kaubanduse võidukäigu ajal on väiksematel e-kaupmeestel tark müügikanali arenduses ühineda. Kuid kõige mää-
ravamaks klientide püüdmisel jääb ikka see palju räägitud “viimane miil”. DHL Express Eesti tegevjuht Kristina Laaneots kinnitab oma intervjuus sama, mida räägib Rozyzki. Ka nende kogemus näitab “viimase miili” olulisust. Klient soovib oma saadetist kiirelt kätte saada ning üha enam on üles kerkinud saadetise üleandmise täpse kellaaja ja aadressi küsimus. Kodusele aadressile kaupa tellides võib vedaja ainult eeldada, mis kell eraklient kodus viibib. Kõik see on pannud ettevõtet mõtlema, et tark oleks pakkuda ööpäevaringset teenust. Hea meel on tõdeda, et erinevad riigid ja ettevõtted üle maailma on võtnud südameasjaks arendada elektrienergial sõitvaid transpordivahendeid. Kiita tuleb Norra valitsust, kes on otsustanud, et 2040.
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
aastal sõidavad nende siselendudel ainult elektrienergiat tarbivad lennukid. Austraalias sõidab edukalt päikeseenergia baasil reisirong ja Hiinas on 11,9 miljoni elanikuga regioonikeskus Shenzhen viinud linnatranspordi üle elektribussidele. Rohelisema ja puhtama elukorralduse üle saame ainult heameelt tunda! Juuli Nemvalts Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Reklaam: Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall
VEEBRUAR 2018 • 3
logistika
Logistika- ja transpordisektor otsib uusi väljundeid “Tavalogistika, mis põhines suuresti naftatransiidil, on erinevatel põhjustel ära jäänud. Oleme suutnud selle asendada väikesaadetiste või e-kaubandusega. Meil on võimalus osaleda Aasia ja Euroopa e-kaubanduses vahendajana,” näeb Eesti tarneahelate juhtimise ühingu PROLOG juhatuse esimees Tõnis Hintsov vedajate tulevikuvõimalusi.
Hintsov ütleb Eesti transpordi ja logistika arengusuundadest rääkides, et transiidivedu on praeguseks juba oma madalseisust läbi käinud. Samas toob ta välja, et Eesti vedajate konkurentsivõime on erinevate regulatsioonide tagajärjel kannatada saanud. “Eesti kui ühe transpordikanali konkurentsivõimet halven-
dab praeguse valitsuse maksupoliitikast tulenev ebamõistlikult kõrge aktsiis ja võrreldes Põhjamaadega tahtmatus lubada näiteks teedele pikki autoronge. Praegu on meil lubatud 18,75 meetrit pikad autoveosed või -rongid, samas mujal Euroopas on lubatud 20–25 meetri pikkused ühikud. Isegi 30,4-meet-
rised autorongid sõidavad Skandinaavias. Nii ongi Eesti vedaja kulu ühe veetava laadimistonni kohta palju suurem, mis on konkurentsi piirav,” on Hintsov murelik. “Meie ärikeskkond peab olema avatud ja innovatiivne, lihtne ning ühetaoline – me ei tohi oma piirkonna konkurentsi vähendada,” lisab ta.
Mis oleks, kui töö tegemine oleks lihtne? Mis oleks, kui ei oleks tüütuid segavaid lisaülesandeid; mis oleks, kui töötaja ei peaks jahmerdama töölehtede ja saatedokumentide ning kõige muu säärasega; mis oleks, kui see osa tööst jääks nutiabilise teha? Mõnus oleks! Eesti ettevõtte nutikad ja mugavad teenused
Eesti kapitalile kuuluv GSMvalve OÜ pakub uudseid logistika- ja kaugvalveteenuste lahendusi – ettevõtte teenusteportfelli kuuluvad lihtsad ja mugavad ülesannete haldamise lahendused GSMtasks, sõidukite jälgimis- ja logistikateenuste terviklahendused GSMauto ja Navirec ning äri- ja erakliendile suunatud valveteenused GSMvalve. GSMtasks on äpipõhine nutikas veo- ja tööülesannete halduslahendus, mis haldab ja analüüsib reaalajas ettevõtte logistikat nii kontoris kui ka 4 • VEEBRUAR 2018
väljaspool seda, liites meeskonna tõhusamaks ja kiiremaks. “Oletame, et sa oled logistik ning sul on 10 autojuhti või kullerit, kellele kõigile on sul vaja saata tööülesandeid, aga sa ei saa või ei taha seda paberil teha,” kirjeldab projektijuht Kristo Keiv. “Siis teed omale konto, lisad süsteemi oma töömehed, kes tõmbavad äpid alla ja logivad sisse. Sina sisestad tööülesanded, aadressid ja tähtajad ning ongi kõik.” Töömees saab vajadusel otse äpist kliendile helistada või talle sõnumi saata (ja vastupidi), klient saab aga kaardilt vaadata, kas töömees hakkab juba kohale jõudma. Keiv lisab, et seni kasutavad nende
lahendust väga edukalt näiteks liftihooldajad (Eesti Otis AS), turvamehed (Securitas Eesti AS), autojuhid (SW Kütus OÜ, AS Est-Trans Kaubaveod), tooteesitlejad USAs, tordikullerid Londonis, jalgrattaparandajad Amsterdamis ja paljud-paljud teised. “Peamine – kui töömehed saavad ülesande tehtud, saavad nad kohe võtta järgmise – nad ei pea kusagile helistama või veel hullem, minema kontorisse uusi tööpabereid võtma – nad saavad teenida rohkem raha,” räägib Keiv. “Nemad ei pea enam tegema muud kui tööd, nende tööprotsess läheb oluliselt lihtsamaks.” GSMtasks annab ka kulude kokku-
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Transiidivedu on praeguseks juba oma madalseisust läbi käinud. Foto: Sven Arbet
Keskkond esitab nõudmisi Lähiaja väljakutseks on logistikasektorile pigem turuootustest tingitud suur surve lühikesele tarneajale. “Prognoositakse, et üle poole e-kaubanduse tarnetest hakkavad toimuma samal päeval, mis omakorda esitab logistikakeskustele suuri nõudmisi – seda, et hoitakse regioonis suuri varusid ja transport on kiire.
Praegu on Poola muutunud selliseks transiidikeskuseks. Kui veel 20 aastat tagasi liikus enamik kaupasid Eestisse Soome kaudu, siis praeguseks on liikunud enamik vaheladusid Poola või Kesk-Euroopasse,” selgitab Hintsov. Kogu logistika- ja transpordisektorit iseloomustab nii meil kui ka mujal maailmas tohutu uuenduste ja
hoidu – ta pakub töömeestele näiteks välja juba optimeeritud tööringi, järjestades ülesanded kaardil kenasti ära. Samuti arvestab lahendus Keivi sõnul nii sõidu- kui ka tööaega. “Veelgi tähtsam on, et lahendus sisaldab eeltäidetud saatedokumente, mis liidestuvad kliendi veo-, müügi-, raamatupidamis- või mistahes muu majandustarkvaradega. Meil on kodulehel avalik ja lihtne API ja kliendid saavad ise liidestusega hakkama, tasks integreerub paljude erinevate tarkvaradega – ja see tähendab, et kohe, kui töö tehtud ning klient töömehe mobiiliekraanile allkirja andnud, läheb e-dokument
raamatupidamisse, kliendi omasse ka, kui vaja). “Oluline on märkida seegi, et see on Eesti arendajate tehtud, äpi tegime ka ise,” lisab Keiv. “Seega sobib GSMtasks kõigile, kel vähegi mobiilne meeskond – kullerid, autojuhid, tehnikud –, kellele oleks vaja saata jooksvalt ülesandeid.” GSMauto ja Navirec võimaldavad aga igal ajahetkel kontrollida ettevõtte sõidukite asukohta, jälgida nende kütusetaset, pidada sõidupäevikut ja palju muud. “Vajadusel saab järele vaadata, kus auto käinud on, kui kiiresti ta sõitnud on, kus ja millal parkinud ning kus ja millal tankinud jne,” selgitab Keiv. “Lisaks muidugi kütusekaartide import ja tahhograafide läbi õhu alla laadimise võimalus. Automaatne kütusekaartide import tähendab seda, et ettevõtte kütusekaartide tankimisinfo imporditakse automaatselt kliendile meie süsteemi, andmetest genereeritakse raport kütuse tarbimise kohta ehk arvestuslik kütusekulu. See mugav lahendus tuvastab, kas sõiduk asus ka GPS-koordinaadi-järgselt samas kohas, kus tankla aadressil kütusekaart sisestati ehk kas kütus ikka tangiti sellesse autosse. Kütusekaartide lahendus toimib meil hetkel kolme suu-
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
innovatsiooni laine, mille väljenduseks on targad teed ja autod. Samuti single window ehk tarneahelate digitaliseerimine, kus info sisestatakse süsteemi üks kord ja seda rohkem ei korrata. “Me ei saa tänaseid äriprotsesse ainuüksi digitaliseerida, vaid peame neid äriprotsesse ka uuendama ja arendama. Selleks, et saada konkurentsieelist või konkurentsis püsima jääda, vajame erinevate eraja riiklike süsteemide ühendamist. Kindlasti tuleb leida erinevate kulude kokkuhoiukohti. Tänu harmoniseeritud andmevahetusele ja digitaliseerimisele on kokkuhoid juba olnud kümnetes protsentides,” selgitab Hintsov. “Arenevad uued tehnoloogiad, eelmisel aastal käis meie liidus esinemas Hyperloopi esindaja ja praegu arutatakse Tallinna-Helsingi ühendust.” Innovatsiooni takerdumist Eesti väiksuse taha Hintsov ei usu. “Survet innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks annab ainuüksi tööjõupuuduse ja palgatõusu surve,” räägib ta. Juuli Nemvalts
rema kütuseketiga: Circle K, Olerex ja Alexela. Lahendust saavad kasutada ka teiste kütusekettide kliendid, kuid sellisel juhul tuleb tankimiste andmed kliendil ise manuaalselt süsteemi importida - ka see pole raketiteadus.” Muuseas on teenuse hinna sees ka eluaegse garantiiga GPS-seade ise. “Meil on tööl omad tehnikud, mis tähendab, et oleme operatiivsed,” kiidab Keiv. “Operatiivsus on me tugevus, me ei jäta klienti tema mures kunagi üksinda.” Valveteenuseid pakub ettevõte GSMvalve kaubamärgi all aga juba 12 aastat, kaitstud saavad nii era- kui ka äriklientide ruumid ja vara. Kliendiks ootab GSMvalve OÜ kõiki – nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, nii suuri kui ka väikeseid ettevõtteid. “GSMautol on ca 40 000 autot süsteemis, sh Baltimaade suurima autopargiga ettevõte Omniva, aga seal on ka ühe autoga ettevõtteid!” kinnitab Keiv. “Ja veel – klient ei pea tingimata Eestis olema – meil on kliente täna 10 riigist, USAst Tansaaniani.” www.gsmauto.eu Kristo Keiv, tootejuht +372 5620 2273 / kristo@navirec.com VEEBRUAR 2018 • 5
logistika
Ericsson tahab logistika suitsusignaalid digitaliseerida Logistikas liikuv info on kohati veel keskajas, andmevahetus on segane, aeglane ja sageli ka ebavajalik.
Kuus aastat Ericssonis logistikat juhtinud ja praegu logistika internetti arendav Robert Mellin on logistilise info ning andmekandjate suhtes äärmiselt kriitiline. Ta pole rahul ei andmete kvaliteedi ega nende liikumiskiirusega. “Ma poleks üldse üllatunud,
kui kusagil suhtleksid logistikud omavahel suitsusignaale saates. Faks on igapäevases kasutuses. Ei, ma ei räägi aastast 1960, vaid tänasest päevast,” ütles ta II PROLOGi rahvusvahelisel ärikonverentsil. Ta tõi välja, et lennutranspordis on aktiivses kasutuses 1930.–1945. aastatel loodud dokumendid. “Küsisin lennuvedajatelt, miks te neid andmeid vajate, ja sain vastuse, et tegelikult pole nii mõndagi vaja, aga kuna need lahtrid on ajalooliselt vormidel olnud, on need lihtsalt seal. Veel hullem on olukord laevanduses.
Seal on kasutusel dokumente, mis on kokku pandud ajal, mil kasutati papüürust. Teate, mis asi papüürus on? See oli enne paberit,” toob Mellin välja, et logistika infovahetus on kohati äärmiselt arhailine. Tarnijast logistikuks Seda kõike koges Mellin omal nahal, kui hakkas Ericssonis logistikat korraldama. “Suurettevõttena oleme mitme logistikaettevõtte klient, sest meie seadmed peavad tehastest klientideni jõudma,” selgitab ta. Sõ-
Aktsiaseltsi Tallinna Tööstuspargid nõukogu kuulutab välja avaliku konkursi juhatuse liikme ametikohale. Aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid (edaspidi tööstuspargid) on 2004. aastal asutatud Tallinna linnale kuuluv aktsiaselts, mille põhitegevuseks on tööstusparkide arendamine Tallinnas. Aktsiaseltsi nõukogu kuulutab välja avaliku konkursi
JUHATUSE LIIKME ametikohale
Juhatuse liige esindab ja juhib aktsiaseltsi vastavalt ametilepingule. Juhatuse liige tegeleb aktsiaseltsi operatiivse ja strateegilise juhtimisega, kandes vastutust talle põhikirjaga pandud ülesannete täitmise eest. Peamised valdkonnad: • tööstusparkide infrastruktuuri rajamise korraldamine • tööstusparkide kinnisvara, ehitiste ja rajatiste haldamine • tööstusparkide kinnistute võõrandamine • parklate, parkimismajade ja äripindade majandamine Sobival kandidaadil on: • kõrgharidus • organisatsiooni juhtimise kogemus • hea suhtlus- ja läbirääkimisoskus ning analüüsivõime • eesti keele oskus kõrgtasemel • hea inglise ja vene keele oskus Valikul eelistame otsusekindlaid, koostöötahtelisi ja tulemustele orienteeritud kandidaate. Kandidaatidel palume saata motiveeritud avaldus ja elulookirjeldus märgusõnaga „Juhatuse liige” 12. märtsiks 2018 e-posti aadressil helena. pukk@tallinnlv.ee. Lisainformatsioon: helena.pukk@tallinnlv.ee 6 • VEEBRUAR 2018
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Robert Mellin
Foto: Sander Gering
nades, et tal kulus ainult neli aastat, et täpselt välja peilida, millises tuhandes laos Ericssoni seadmeid ladustatakse. “Meil on mitmeid tehaseid, sadu kliente ja kõike seda ühendav tohutu logistikavajadus,” möönab ta. Üks tema esimesi ülesandeid logistikajuhi ametis oli kulude vähendamine. “Õhutransport on kõige kallim, maal ja merel vedamine soodsam. Seega vähendasime esimesena kohe õhutranspordi osakaalu,” jagas ta oma kogemusi. Samas ei saa õhutransporti täiesti ära jätta, sest kohati on see kiireim viis kaup kohale viia. Seetõttu jõuti peagi digitaliseerimiseni, mis aitaks ka logistika käesolevasse sajandisse tuua. “Tegime koos õhuvedajaga läbi tee, mida on vaja selleks, et saata kaup lennukiga Göteborgist Rootsis Düsseldorfi Saksamaal,” meenutab Mellin. Tulemus oli üllatav: 21 erinevat dokumenti, mida sisestati, skaneeriti, faksiti ja töödeldi 40 eri moel, kokku oli kaup teel 11 päeva, seejuures liikusid dokumendid kohati aeglasemalt kui kaup. “Ma oleksin paki jalgrattaga kiiremini kohale viinud. Lisas oleks see minu
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Meil ei ole kasu ekspediitoritest, kes teatavad, et leidsid su kadunud kauba, kuid mis on nüüd valel mandril. tervisele kasulikum olnud ja oleksin säästnud jõusaali liikmemaksu arvelt,” illustreeris ta olukorda. “Kliendid helistasid ja nõudsid: “Kus mu asjad on, Robert, kus mu võtmete kast on?” See tähendas, et pidin helistama piirkonna logistikajuhile, kes otsis üles piirkonna ekspediitori, kes omakorda tuvastas, et kaup on näiteks vales riigis. See võttis terve päeva. Ja tavaliselt tulevad need nõudlikud kliendikõned laupäeva õhtul. Kui raske see olla saab. See on nagu must auk ... kõik kaob kuhugi,” meenutas ta oma kogemust ettevõtte logistika juhina. Arhailisest ahvatlevaks Mellini hinnangul pole kohati paberikopituse järele haisev logistika noortele ahvatlev ning seetõttu ongi Ericssoni visioon luua digitaliseeritud, lihtsam, odavam ja selgem Internet of Logistics ehk interneti logistika. “See aitaks ka noori valdkonda meelitada,” selgitas ta. Kui tahad praegu pakki kiiresti saata, tuleb kasutada suurt logistikaettevõtet, nagu DHL, FedEX, UPS, kellel on lennukid, autod, laevad, kullerid, laod jne, et tagada tarneahel täies ulatuses. See on kallis. Ekspediitorid ja logistikateenuse vahendajad aga pakuvad võimalust 8 • VEEBRUAR 2018
eri vedajate teenuseid kombineerida. Samas on see aeganõudev ja ebaefektiivne. Eri ettevõtete infosüsteemid ei ühildu, mõnel väiksemal vedajal on kogu infosüsteem üldse Excel või veel hullem, ruuduline kaustik. Päringute tegemine, andmete vahetamine jne võtab kõik aega.
“Ma poleks üldse üllatunud, kui kusagil suhtleksid logistikud omavahel suitsusignaale saates.” Robert Mellin “Ekspedeerimine on üks maailma vanimaid elukutseid, mida pole tegelikult juba aastakümneid vaja, sest kasvatab tegelikult tegutsemiskulusid,” kinnitab Mellin. Seejuures hoiavad ekspediitorid oma tööst kümne küünega kinni, hirmust töötuks jääda. Mellini sõnul on hirm asjata, sest kui üks amet kaob, tekivad teised ametid. “Ettevõtted, mis tekitavad ebaefek-
Foto: Shutterstock
tiivsust, peavad kaduma. Meil ei ole vaja ameteid, kus inimesed peavad tegelema erinevate Exceli tabelite võrdlemistega. Meil ei ole kasu ekspediitoritest, kes teatavad, et leidsid su kadunud kauba, mis on nüüd valel mandril. Meil on vaja paindlikumaid lahendusi,” on ta resoluutne. Ta võtab ette autoveod. “40% veokitest Euroopas sõidab tühjana ringi. Mõelge, kui suudaksime selle lõpetada, kui palju efektiivsem logistika oleks. Kui palju keskkonnasäästlikum see oleks,” viskab ta õhku mõtte. Juba ainuüksi Ericsson säästab tohutult raha, teades täpselt, millised nende kaubad kus ja kuhu liikumas on. Logistika internet Seetõttu ongi Ericsson arendamas n-ö logistika internetti. “Kujuta ette, et tulevikus pole mitte ainult miljard ühendatud inimest, vaid viis miljardit ühendatud asja,” viitab ta asjade interneti plahvatuslikule kasvule. Selle taga on uued tehnoloogiad, näiteks prinditavad akud, mis loovad võimalusi uuteks jälgimissüsteemideks. “Kui varem pidi paki külge panema näiteks GPS-jälgimisseadme, mis nõudis suurt aku mahtu, siis nüüd on loomisel vähem energiat tarbivatel sagedustel toimivad lahendused,” toob ta välja.
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TARK TORMAB!
HINNAVÕIT KUNI
ENAM PAREMAKS MINNA EI SAA
4 900 €
SUPERHINNAGA PEUGEOT KAUBIKUD
PEUGEOT PARTNER
4,1 l/100 km
PEUGEOT EXPERT
5,1 l/100 km
HIND ALATES
108 g/km
HIND ALATES
133 g/km
10 900
€
HINNAVÕIT KUNI 3 000 €
420–680 kg 3–3,3 m
3
17 500
€
HINNAVÕIT KUNI 4 900 €
910–1288 kg 4,6–6,6 m3
TÖÖKINDLUS ÖKONOOMSUS FUNKTSIONAALSUS MADALAD HOOLDUSKULUD LISAGARANTII VÕIMALUS KUNI 6 A/200 000 KM
Tallinn / Amserv Sõpruse Sõpruse pst 151 Tel: 620 0956 www.amserv.ee
Tartu / Amserv Turu Ringtee 32 Tel: 730 0666 www.amserv.ee
Kuressaare Autoteenindus Kalevi põik 2 Tel: 452 1041 www.saareauto.ee
Viljandi / Rael Autokeskus Tallinna tn 97 Tel: 433 0987 www.rael.ee
Tallinn / Auto Forte Tallinn Tartu mnt 87D Tel: 699 7500 www.autoforte.ee
Haapsalu / Uuemõisa Autokeskus Tallinna mnt 78, Uuemõisa Tel: 472 4010 www.uak.ee
Narva / Mariine Auto Tiimani 5 Tel: 354 5001 www.mariineauto.ee
Valga / Salome Tartu Pihlaka tn 2 Tel: 733 7585 www.peugeot.ee
Tallinn / Viking Motors A. H Tammsaare tee 53 Tel: 665 2600 peugeot.vikingmotors.ee
Jõhvi / Mariine Auto Jaama 42B Tel: 332 1071 www.mariineauto.ee
Pärnu / Mariine Auto Roheline 66 Tel: 449 9072 www.mariineauto.ee
Rakvere/ Wiru Auto Kreutzwaldi 5B Tel: 329 5560 www.wiruauto.ee
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Eri transpordiettevõtete ja ekspediitorite infosüsteemid ei ühildu. Päringute tegemine, andmete vahetamine jne võtab kõik aega. Ka peab süsteemis piisama sellest, et ühtesid andmeid sisestatakse üks kord. “Internetipangas käies ei karda, et pank varastab su raha ära?” küsib ta provotseerivalt, viidates tõsiasjale, et sarnased lahendused on muudel elualadel ammu igapäevased. Digitaliseerimine aitab logistika andmevahetuse sujuvamaks muuta. Samuti on võimalik anda eri kasutajatele eri
mahus andmeid näha. Kõik tarneahelas osalejad ei pea ega tohikski kõiki andmeid näha, näiteks piisab kullerile tarneaadressist, tollil on vaja kauba hinda jne. “Praegu on kõik see info paberil ja on üpris võimatu kontrollida, mida keegi paberilt vaatab,” toob ta välja. Lisaks tarneahelas töötavatele inimestele satuvad paberid kolmandate osaliste silme alla, kuna
Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu
Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex
vedelevad kohati lihtsalt kontorites, autodes jne. Loodav süsteem peaks tulevikus olema nii lihtne, et seda oskaks kasutada iga veokijuht, ja nii soodne, et ei käiks üle jõu ühelegi ettevõttele. “Näiteks saab autovedaja sisestada süsteemi oma tarneaadressid ja süsteem arvutab välja optimaalse teekonna,” tutvustab ta lihtsamaid
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
funktsioone. Süsteemi kasutamine on plaanis teha mahupõhiseks: “Meil on plaanis selline maksemudel, et tasuda saab tehingu pealt. Kui kasutad näiteks ainult veoki marsruuti, maksad väga vähe; kui haldad kogu kaubavoogu, siis natuke rohkem. Süsteemi kasutamise hind on seejuures ümarduse jagu. Kui tarne maksab 10.05 eurot, siis meie võtame selle 5 senti,” täpsustab ta. Kasum tuleb tema sõnul tehingute mahust.
Foto: Shutterstock
Sa võid muutustele vastu hakata, kuid parem ära proovi. Tänased asjad pole homme enam samad.
7–10 päeva lühem tarne Ericsson on koos Finnairi, Air France’i, Panalpina, Soome ja Hollandi tolliga püsti panemas logistika interneti pilootprojekti, mille eesmärk on vähendada keskmist tarnet 7–10 päeva. “Me ei suuda pakkuda päeva või ka kahe-kolme päeva tarnet, sest ahelas on palju erinevaid osalisi, kuid tarneaja vähendamine viie päevani on suur samm edasi, aidates paljudel kokku hoida,” on ta kindel. Suurtel ekspediitoritel on võimalus kiiresti kasvavale e-kaubandusele oma teenuseid pakkuda. Praegu on väikesed või keskmised ettevõtted,
logistika
isegi kui nad ei vaja ekspresstarnet, sunnitud kasutama UPSi, DHLi või mõnda muud täisteenust pakkuvat kullerettevõtet, mille teenused on kallid, sest ekspediitoritel puudub tehniline võimekus üksikuid pakke hallata. “Alustame õhuvedudega Soome ja Hollandi vahel,” lisab Mellin, kuigi tavaliselt liigub kaup sellel marsruudil maad mööda. Projekti käivitamisel sai otsustavaks, et Hollandi toll on ise huvitatud koostööst ning näeb digitaliseerimisel häid võimalusi. “Kui süsteemi selgroog ja protsessid on paigas ning kõik toimib, saame vaikselt lisada teisi tegijaid,” selgitab Mellin, et süsteem on eskaleeritav ja vajadusel erinevatele osalistele kohandatav. Muutus tuleb. “Sa võid sellele vastu hakata, kuid parem ära proovi. Ettevõtted, nagu Amazon, tulevad ja teevad suuri asju. See kõik kokku annab suure muutuse. Tänased asjad pole homme enam samad,” kinnitab Mellin. Mariliis Pinn
RAHVUSVAHELISED KAUBAVEOD MAANTEE-, MERE- JA LENNUTRANSPORT TERMINALI JA LAOLOGISTIKA KOMPLEKSTEENUSED AKTSIISI- JA TOLLILADU TOLLIMAAKLERITEENUSED KAUBAKINDLUSTUS
logistika
Amazoni kogemus e-kaubanduses Ettevõtte Last Mile Experts logistikaekspert Marek Rozyzki võtab Amazoni õppetunnid kokku ühte lausesse: tee hästi, seda, milles parim oled ja ainult parimat kogemust pakkudes tulevad kliendid ikka ja jälle tagasi.
“Mis teeb Amazoni eriliseks? Nad pühenduvad rohkem kui keegi teine parima kliendikogemuse pakkumisele. See on ettevõttes juba kinnismõte. Nad teavad, et kui luua parim kliendikogemus, tulevad inimesed ikka ja jälle tagasi,” lahkab Amazoni edu saladusi Rozyzk PROLOGi 2018. aasta ärikonverentsil.
“Kliendikogemus on midagi enamat kui klienditeenindus. See on terviklik, algusest lõpuni kogemus. See algab, kui kuulete esmakordselt sõbralt Amazonist, ning lõpeb, kui saate paki oma postkasti ja avate selle,” on ise öelnud Amazon.com-i asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos.
Messireisid transpordi- ja logistikamessidele LogiMAT, Stuttgart 13.–15.03.2018 SITL Europe, Pariis 20.–23.03.2018 TransRussia, Moskva 17.–19.04.2018 CeMAT, Hannover 23.–27.04.2018 Transport Logistics, Shanghai 16.–18.05.2018
Reisibüroo Karol Narva mnt 13, 10151 Tallinn tel 614 3085 www.karol.ee
Amazon alustas viimase miili teenuse pakkumist, kus probleem oli kõige hullem. Täpsemalt SuurbriFoto: Shutterstock tanniast.
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Marek Rozyzki
Foto: Sander Gering
Kõige olulisem viimane miil Rozyzki sõnul on Amazon seejuures erinevalt paljudest teistest e-kaupmeestest tabanud, et lisaks kõigele muule on oluline viimane miil. “Sul võib olla parim koduleht, ladu jne. Aga kus klient reaalselt e-poega kokku puutub?” küsib ta ja vastab ise, et üldiselt on see kokkupuutekoht logistika ja kauba kohaletoimetamine. “See on sageli ainus inimkontakt kogu protsessis. Kui see on vilets, ei kiru inimene üldiselt logistikateenuse pakkujat, vaid pigem ikka e-poodi, kes nii viletsa teenuseosutaja valis,” selgitab ta.
Kohtades, kus kasutajakogemus oli vilets, hakkaski Amazon seetõttu just nn viimase miili teenust pakkuma ehk haldab kogu tarneahelat e-poe tellimusest paki kättesaamiseni. Amazon alustas seal, kus probleem oli kõige hullem. Täpsemalt Suurbritanniast, sest logistilist ressurssi, eriti tippaegadel, nappis. Enamik vedajaid pakkus viletsa kvaliteediga teenust ja vaja oli kliendikesksemat lähenemist. “Kliendikogemusele keskendunud ettevõte ei saanud lihtsalt pealt vaadata, kuidas nende klientide kogemus nn viimasel miilil oli kohutav,” resümeerib
logistika Rozyzk. Praeguseks pakub Amazon viimase miili teenust Suurbritannias, USA-s, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Hiinas, Jaapanis ja Indias. Rozyzk spekuleerib, et järgmisena võiks Amazoni logistikakeskus tulla Poola. Eestisse tulekut ta lähiajal eriti ei usu. “Kuid kunagi ei tea, see lähiaeg võib äkki otsa saada,” ei välista ta siiski midagi. “Sa võid kõike muud täiuslikult teha, kuid kui see viimane samm ei toimi, pole eelnevast suurt kasu,” kinnitab Rozyzk. Kui ei ole kindel, et antud lubadusi täidetakse, pole lubadustest kasu. Rozyzk tsiteerib Bezost, et kui lood hea kogemuse, lood ühes sellega automaatse enesereklaami. Seejuures on oluline hea kogemuse loomiseks e-poes pakkuda kliendile just seda, mida ta tahab, talle sobiva hinnaga ja just talle sobival ajal. Tee paremini või anna pakid Amazonile Praegu on pooled Amazonis müüdavad kaubad tegelikult teiste e-poodide kaubad, mille tarnib kliendini lihtsalt Amazon. “Kui sa oled väiksem e-poe pidaja ja soovid oma tooteid üle maailma saata, siis üks lihtsam viis seda teha on saata oma kaup Amazoni lattu ning lasta neil logistikaga tegeleda,” arvab ta. Eestile lähim ladu on Saksamaal, nii et see võib alguses pisut keerulisena kõlada. “Nad küsivad pisut teenustasu, kuid võtavad ka kõik logistikaga seotud mured enda kanda,” põhjendab ta.
Otsi liitlasi. Ära karda seda! Mõnes vallas võivad ka konkurendid koostööd teha. Teine võimalus on tunda oma partnereid ehk teada täpselt, kus, kes ja millise kvaliteediga teenust pakub. Alustama peab muidugi sellest, et selgitada välja, millised on enda vajadused, kuhu, kui kiiresti, kui palju ja millise mahuga pakke on vaja saata. “Logistikavõrgu ülesehitamisel tuleb küsida ja uurida välja üksikasju ning luua toimivad suhted vedajatega. Näiteks on Inglismaal parim DPD. Teine võimalus on kasutada vahendajaid, kes teavad, et näiteks Suurbritannias 14 • VEEBRUAR 2018
lam uur a d t Ma truk lus u k Vajalik
Müüa
Ma
da hin lam d
Kiendi kogemus
Kasv
Liiklus on parim DPD, Saksamaal Deutsche Post ehk DHL, Prantsusmaal La Post, Rootsis Posten. Heal vahendajal on kõigi paremate vedajatega head ja toimivad lepingud. Vilets vahendaja käib ühe juurest teise juurde ja küsib odavaid hindu,” jagas oma tarkust Rozyzki. Seejuures ei pruugi ühel väikesel e-kaupmehel olla piisavalt mõju, et alati paremaid diile saada. “Looge koos teiste e-kaupmeestega liit. Kui teid on rohkem, saate nõuda paremaid tingimusi ja hindu,” soovitab ta. Logistikud õpivad Uberilt Kliendid tahavad valida, kus ja millal kuller paki toob. Enam ei piisa sellest, et kuller selle kindlal päeval ukse taha paneb. “Minu meelest on siin üks olulisemaid arenguid interaktiivne saadetise haldamine,” toob ta välja. See on midagi kullerteenuse Uberi sarnast ehk jooksvalt saab muuta kohaletoimetamise asukohta, aega, makseviisi jne. DPD Follow My Parcel on üks näide, kuidas muuta viimane miil veel mugavamaks. Nimelt on tihti probleem, et kullerid ütlevad päeva, parimal juhul kahe tunni täpsusega, millal nad saabuvad. Samas pole paljudel aega päevade kaupa paigal püsida. Uus rakendus, eeldusel, et oled DPD-le oma mobiili või e-maili andnud, lubab sul saadetist veebis jälgida ja taandab
JEFFI EDU HOORATAS Mis on Amazoni edu taga? Sageli seletatakse seda nn Jeffi hooratta graafikuga. Ehk rohkem müüjaid tagab parema valiku. Nii panustatakse parimasse kliendikogemusse, mis toob kliendid ikka ja jälle tagasi. Omakorda annab hoogu madal kulustruktuur, mis aitab tagada madalamad hinnad. Need jällegi meeldivad klientidele ning toovad nad ikka ja jälle Amazoni tagasi. Samas kui on palju ostjaid, on ka müüjad huvitatud oma kauba pakkumisest ehk kaubavalik kasvab. Ja nii ringiratast. E-KAUBANDUS KASVAB HOOGSALT KA EESTIS Müügitulu posti või interneti teel kaupasid müüvates kauplustes oli detsembris jooksevhindades rekordiliselt 24,2 miljonit eurot, mis novembriga võrreldes suurenes 11% ja ületas mullust detsembrit püsivhindades 26% kasvuga. 2017. aastal oli müügitulu tegevusalal jaemüük posti või interneti teel kokku 236,3 miljonit eurot, kasvades mullusega võrreldes 35%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes 2017. aasta detsembris 2016. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 1%. Allikas: statistikaamet
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika HEA TEADA Amazon.com sündis 1995. aastal Seattle’is ühes garaažis. Raamatute pakkimiseks kasutati esialgu tugede peale tõstetud välisust. Nüüd on Amazon maailma suurim internetikaubamaja ning selle asutaja ja tegevjuht Jeff Bezos sai 27. juulil 2017 viivuks maailma rikkaimaks inimeseks.
Kliendid tahavad valida, kus ja millal kuller paki toob. Enam ei piisa sellest, et kuller selle kindlal päeval ukse taha paneb. Foto: Shutterstock tunniks kokku lepitud tarne akna lõpuks 15 minutini. Sa näed reaalajas, kus su pakk on. Ära saada õhku Veel üks teema, millega Rozyzki kirglikult tegeleb ja milles näeb e-kaupmeestel arenguruumi, on paken-
damine. “Kasuta plastikut,” on tema esimene soovitus. See aitab vältida, et näiteks riided mustaks ja märjaks saaksid. Kui kogemata läheb kõrvalkastis pudel punast veini katki, siis üks kilekott päästab hävingust. Paki alati oma kaup nii, et see katki ei läheks. Teiseks ära saada õhku. “Kas te ole-
te vahel saanud ülisuure paki ja avastanud, et seal sees on teine pakk, mis on oluliselt väiksem?” küsib ta. Paljud sõna otseses mõttes saadavad õhku ja see on kulukas, paki mahukaal on siis suurem ja sellest tulenevalt on saatmiskulu suurem. Leia optimaalne pakendi suurus. Rozyzki sõnul on e-kaupmehe edu valemis kõige olulisem hoolida oma kliendist. Samas ei tohi unustada ka toimivat süsteemi luua. “Alusta väikselt, et ei kaotaks palju, kui midagi ei tööta. Kontrolli alati kõike, veel parem, kui teed seda kaks korda. Ja otsi liitlasi. Ära karda seda! Mõnes vallas võivad ka konkurendid koostööd teha,” võtab ta Amazoni õppetunnid kokku.
Kuidas tagada ohutus ohtlike Eesti Vabariik liitus 1992. aastal rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga. Konventsiooni lisa 18 käsitleb põhimõtteid, kuidas tagada ohutus ohtlike veoste õhutranspordil. Neid põhimõtteid järgides sätestab ICAO tehniline instruktsioon (Doc 9284) ohtlike veoste transpordiks reeglid ja normid. Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) ongi võtnud ICAO TI oma ohtlike veoste regulatsiooni aluseks (IATA DGR). Regulatsiooni ja koolituste tähtsus IATA-s on üle 280 õhuoperaatori 120 riigist ehk valdav osa arenenud maailma lennuoperaatoritest, kes annavad 83% maailma õhuliikluse mahtudest. Kõik IATA liikmed peavad ohtlike ainete veol järgima IATA DGR-is sätestatud reegleid. Igal aastal trükitakse regulatsioonist uus ja täiendatud versioon ning vana kaotab kehtivuse, samuti uuendatakse regulatsiooni kaks korda aastas väiksemate lisadega. 16 • VEEBRUAR 2018
Regulatsioon sätestab ka koolitusstandardid vastavalt töörollidele, et inimestel oleks olemas eeldused kohustusi ohutult täita. Loetelu katab kõik rollid logistikaahelas: saatjad, pakkijad, ekspedeerijad, laadijad, vastavuskontrollijad. Omad koolitusnõuded on isegi nendele rollidele, kelle puhul on deklareeritud, et ohtliku kaubaga ei tegeleta. Paraku on nende teadmiste levik justkui salainfo. Üldsus ei ole teadlik isegi sellest, et reeglid eksisteerivad ja mis valdkonnad võiksid reguleeritud olla. Tulemuseks on nördinud saatjad, kelle saadetis ohtliku veose kahtlusega vahetult enne lendu peatatakse. Isegi reeglitest teadlik olles tähendab nendega vastavuses püsimine saatjale korralikku aja- ja majandusLehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika UUDIS
Post11 on aasta tarneahelategija Omniva tütarfirma, rahvusvahelist e-kaubandust korraldav Post11, kuulutati 8. veebruaril toimunud Eesti tarneahelate juhtimise ühingu PROLOG rahvusvahelisel ärikonverentsil aasta tarneahelategijaks. PROLOGi juhatuse esimees Tõnis Hintsov ütles, et Post11 on Aasia e-kauba Euroopasse toomise logistika kontseptsiooni edukas rakendaja. Ta on olnud selles väga edukas – loonud Eestisse Aasia kauba Euroopa jaotuskeskuse ning eksportinud kontseptsiooni edukalt ka Eestist välja. “Post11 ei ole küll suutnud asendada Eestist kadunud söetransiiti tonnides, kuid saadetiste arv on tänu tema tegevusele oluliselt suurem ning Eesti on endiselt pildil kui Aasia-Euroopa siiditee üks osa,” lausus Hintsov.
PROLOGi juhatuse esimees Tõnis Hintsov annab auhinda üle.
Post11 operatsioonide juht Gunnar Aru ütles, et kui siiani on logistikateenus olnud ülesehitatud peamiselt ärilt ärile, siis nüüd hakkab see üha enam üle minema teenuseks ärilt kliendile. “Pange end selleks valmis ja siis tuleb selliseid Post11 Eestisse rohkem,” soovitas Aru. Eesti tarneahelate juhtimise ühing annab aasta tarneahelategija tiitli ettevõttele või isikule, kes on paistnud oma tarneahela juhtimises silma uuendusmeelsusega või parandanud ärikeskkonda, mis annab võimaluse
Foto: Sander Gering
tarneahelaid efektiivsemaks muuta. Eelmisel aastal pälvis esimese tarneahelategija auhinna Tallink Grupp, kes töötas välja ja rakendas uue logistikakontseptsiooni, korraldades ümber oma Läänemere laevade varustamise. Samuti tõi liinile uue nüüdisaegse LNG-kütusel töötava laeva Megastar, mis tõstis oluliselt efektiivust ja vähendas ökoloogilist jalajälge.
veoste õhutranspordil? likku kulu. Nõutav on küllaltki kulukas ja keerukas erikoolitus, mille saamiseks on võimalused Eestis piiratud ning tihti tuleb seda väljastpoolt otsida. Ka nõuab see iga kahe aasta tagant resertifitseerimist, rääkimata probleemidest vajalike sertifitseeringutega pakendite hankimisel. Varem on ekspedeerijad aidanud saatjaid dokumentatsiooni vormistamisel, kuid nõuetekohane pakkimise osa oli kuni eelmise aasta keskpaigani peaaegu katmata. Head teenust ei tasu endale hoida Suuresti oli probleem ka vajalike eripakendide kehv kättesaadavus Eesti turul. Laovarusid ei hoitud ja üksiktellimuste korral olid transpordikulud ebamõistlikud. Sarnase probleemiga puutusid kokku ka Meedres Inspection Service OÜ juhid Andres Petuhov ja Margus Kalda, kui nad ei leidnud oma firma kütuseproovidele vedajat. Probleemi lahendamiseks võeti ühendust lennundussektoris vajalike koLehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
gemustega inimestega ja nii sündiski Andrese ja Marguse ettepanekul koostöös lennuveo spetsialisti Andre Lõivuga Meedres Dangerous Goods OÜ. Juba alguses otsustati, et head teenust ei hoita ainult endale. Meedres Dangerous Goods OÜ pakub klientidele saadetiste ettevalmistamisel nii osalist abi, nt pakendite leidmisel või dokumentatsiooni ettevalmistamisel, aga ka täislahendust, mis sisaldab pakendamist, dokumentatsiooni ning vajadusel sobiva vedaja leidmist. Tänu firma kompaktsusele lähenetakse igale tellimusele individuaalselt ja arvestatakse täpselt kliendi soovidega, tagades seejuures kiiruse – senini on kõik tellimused õnnestunud täita kinnituse saamisest 24 h jooksul. Tutvuge meie tegevusega Facebookis www.facebook.com/meedresDG või võtke ühendust meilitsi dgr@meedres.com VEEBRUAR 2018 • 17
logistika
E-kaubanduse võidukäik püstitab ülesandeid Vastab DHL Express Eesti tegevjuht Kristina Laaneots.
Kristina Laaneots
Foto: DHL Express Eesti
Saksamaal Düsseldorfis asuv innovatsioonikeskus arendab kõige muu hulgas välja sorteerimiskeskuste roboteid, isesõitvaid ladude pakikärusid ning elektrilisi sõidukeid, mis suudavad vajadusel juhile järgneda. Praegu Saksamaal eriti populaarsed DHL-i värvides, kollased punase kirjaga postiautod on võimelised ise sõitma, kui pakke või postisaadetisi on ühes piirkonnas tihedalt ja juhil pole otstarbekas pidevalt kabiini istuda. Uudne võimalus aitab kokku hoida nii aega kui ka kütust.
KAS SELG TEEB HAIGET? Back on Track soojustpeegeldav seljavöö aitab selga kindlalt toestada ning valusid ja põletikke leevendada.
Toodet saab osta Ülikooli Apteekidest!
Vaata lähemalt: www.backontracksport.ee 18 • VEEBRUAR 2018
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Ihaldatud elektriauto DHL soovis oma kulleritele linnasõitudeks elektriautot. Ükski autotootja ei viitsinud selle projektiga tegeleda. Kullerfirmal ei jäänud muud üle, kui ise autotootjaks hakata. Plastikust kabiiniga auto sõidab ühe laadimisega 80 kilomeetrit ja maksab 35 000–40 000 eurot. Varsti lisandub kullerile järgnemise funktsioon ehk kulleril ei ole vaja tihedate peatuste korral autosse istudagi, sõiduk järgneb talle ise. Auto on saanud nii populaarseks, et DHL Express Eesti juht ütleb, et pole lootustki, et meie väiksele turule neid autosid jagataks. Autotootjad muidugi kahetsevad, et ise tootma ei hakanud. Allikas: Logistikalahendus.ee
Plastikust kabiiniga auto sõidab ühe laadimisega 80 kilomeetrit. Uuringi alustuseks, kas ja kui palju on DHL Express Eesti tegevust lihtsustanud innovatiivsed lahendused. Millist võimekust kliendile pakute? “Meie näeme innovatsiooni siin natuke teistmoodi. Äge oleks ju elektriautosid ära kasutada, kuid Eesti
Foto: Juuli Nemvalts
infrasüsteem ei vea veel välja. Alustaksime veidi lihtsamatest lahendustest. Eelmisel aastal kasvasid meie mahud üle kümne tuhande saadetise kuus ning erakliendi saadetised moodustavad praeguseks pea pool ettevõtte kaubamahust. Last mile ongi meile
kõige suurem väljakutse, sest kodusele aadressile tellides võib vedaja ainult eeldada, mis kell eraklient kodus viibib. Seetõttu on üha enam üles kerkinud saadetise üleandmise täpse kellaaja ja aadressi küsimus. Selleks võiks klient juba e-poes ostu sooritamisel ära määrata ajavahemiku, millal
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Leipzigi täisautomaatne sorteerimiskeskus on viimase kümne aastaga kolm korda suuremaks kasvanud.
Täisautomaatne logistikakeskus Leipzig on kasvanud arvestatavaks transiidipeatuseks DHL-i globaalses võrgustikus. Sinna on rajatud täisautomaatne sorteerimiskeskus, mis on viimase kümne aastaga kolm korda suuremaks kasvanud, näidates rahvusvaheliste ekspresstarnete pidevat dünaamilist kasvu. Keskuse uus sorteerimistehnoloogia on selle tööstusharu esimene. Kompleks koosneb mitmesugustest uuenduslikest konveieritehnoloogiatest. Need võimaldavad kuni 170 kilogrammi kaaluvate pakendite täielikku automatiseeritud käsitsemist, mis muidu oleks standardsete konveierilintide jaoks liiga rasked või mahukad. Unikaalne on euroaluste konveier, kus saab aluseid automaatselt sorteerida. Sorteerimiskeskuse laienemine hõlmab kogupindalaga 44 000 ruutmeetrit, millest 40 000 ruutmeetrit on laohoone ja veel 4000 ruutmeetrit on moodsatele bürooruumidele. Tootmisvõimsuse laiendamine ja eelkõige uue sorteerimistehnoloogia kasutuselevõtmine pakuvad kahte olulist eelist: veelgi suuremat kiirust ning veelgi suuremat töökindlust.
20 • VEEBRUAR 2018
Lihtne lahendus Näide uuendusest, mis oli lihtsalt lahendatav. Palju inimesi ei viibi kodus, kui postisaadetis saabub tööajal. Nii sündiski idee: töötajad, kes elasid Tallinnast väljaspool, said koju sõites neile koduteele jääva kliendi saadetise kaasa võtta. Võitsid kõik. Lisaks paki kiirele kohaletoimetamisele teenisid töötajad väikese lisatasu ja olemasolevat ressurssi saadi paremini ära kasutada.
ta märgitud aadressil viibib. Praegu on meie klientidel võimalik saadetise kohaletoimetamise päeva ja kohta muuta pärast seda, kui saatja on saadetise teele lähetanud. Samas on inimesed nii liikuvaks muutunud, et oodata paar tundi paki kohaletoomist võib olla neile üsna keeruline,” kirjeldab Laaneots lähituleviku ülesannet. Eraklient vallutab turgu “Internetikaupade mõlemasuunaline vedu on jätkuvalt tõusev trend,” kommenteerib Laaneots kliendiportfelli. “Traditsioonilise B2B turu ehk ettevõttelt ettevõttele lähetatud saadetiste kõrval liigume selliste lahenduste poole, kus igal kliendil on võimalik oma tellimus kätte saada ööpäev ringi,
Foto: DHL
sest kullerteenuse põhimõtteks on saadetise võimalikult kiire kohaletoimetamine. E-kaubanduse globaalne võidukäik on arenenud suuresti tänu rahvusvahelisele kullerteenusele.” Ta lisab, et enamik e-kaubanduse ostudest tehakse emotsioonide ajel, kus klient tahab meeldima hakanud eset kätte saada homme või kohe. Seetõttu on e-kaubanduse tarnepartner üks kliendi rahulolu ja kordusostu määravaid elemente. Õnneks on eestlased pakiautomaadid hästi omaks võtnud. Pisut segadust tekitav on, kui kaubanduskeskustes seisavad erinevate vedajate kapid ning tuleb nõutult ridade vahel ekselda. “Pean mõistlikuks, et tulevikus kasutaksid kõik vedajad ühist unisex-pakiautomaatide võrgustikku, nagu Cleveron arendas ja Collect.net turule tõi,” räägib Laaneots. Vastuseks küsimusele, kas Eestis on töö sorteerimiskeskuses automatiseeritud, vastab Laaneots, et DHL Expressi Euroopa suurim ja nüüdisaegseim täisautomaatne sorteerimisjaam asub Leipzigis. DHL Expressi Tallinna lennujaama kaubaterminali poolautomaatne sorteerimisliin vastab meie oludele, sest sellelt laadivad kullerid kaubad otse kaubikutesse. Juuli Nemvalts
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus rajab logistilist silda EL-i ja Venemaa vahele SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) on peaaegu kümne tegutsemisaastaga meelitanud regiooni üle veerandsaja ettevõtte ja arendanud nii tootmis- kui ka logistikaettevõtetele välja üle 134 eri suuruses kinnistu, mis ootavad ettevõtjaid-investoreid.
Ei ole saladus, et tööhõive ja ettevõtlus kipuvad n-ö äärealadel ehk vaevalisemalt edenema. Üheks keerukamaks piirkonnaks on viimastel kümnenditel olnud Ida-Virumaa. Ent olukord on muutumas ning selle taga on innovaatiline ja nüüdisaegne organisatsioon IVIA – avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on vabariigi valitsus (rakendusüksus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ning Lüganuse, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. Suurim missioon on luua uusi töökohti logistika- ja tootmissektoris „Meie peamine eesmärk on aidata kaasa uute töökohtade loomisele Ida-Viru maakonnas kui n-ö turutõrkega piirkonnas. Positsioneerime end kolmel tasandil: sotsiaalse ettevõttena, promotsiooniagentuurina ja arendusorganisatsioonina,” räägib SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik. Sotsiaalse suunana toob ta välja motiivi meelitada Ida-Virumaale uusi välisinvesteeringuid. „Ennekõike oleme fookuse seadnud välisinvesteeringutele ja selles suunas teeme ka lõviosa oma turundustegevustest,” jätkab Kuusmik. Tema sõnul võtavad uued ettevõtted üldjuhul töötajad üle ja seda juba suurema tasuga, mis omakorda avaldab survet regiooni palgatasemele. Lähema 10–15 aasta perspektiivis on sihiks kasvatada piirkonnas rahvaarvu, uute kontaktide loomiseks välisettevõtjatega osaletakse nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel messidel, seminaridel ja ettevõtluskonverentsidel. Et Eestit ja Ida-Virumaad maksimaalselt nähtavaks muuta.
Tööstuspargi esimene etapp
Kohtla- Järve Tööstuspargi visioon
Kohtla-Järve Tööstuspargi taristu rajamine
20 000 m2 logistikakeskus Narva Tööstuspargis
Sihtasutuse tegemisi toetab EL-i struktuuriüksuse poolelt EAS, kõik ehitus- ja arendustegevused korraldab IVIA koostöös kohaliku omavalitsuse asutustega. Arendustegevuste alla käib tootmis- ja logistikaettevõtetele suunatud taristu ning maatükkide arendamine sobivateks kinnistuteks, mida on uutel tulijatel võimalus kas välja osta või seada hoonestusõigus. „Üldjuhul näeb koostööleping ette, et pärast lepingu sõlmimist ja kinnistu oma valdusse saamist tuleb teha investeeringud nelja aasta jooksul. Et maamüügi otsust teha, peab ettevõte esitama äriplaani,” jätkab Kuusmik. Ida-Virumaal sündinuna ja kasvanuna on ta kodukanti panustanud nii tööd, aega kui ka suure osa oma hingest.
logistika- ja tootmisettevõtete seas, kes näevad piirkonnal üha suuremat võimalust. Praeguseks on IVIA tegutsenud üle seitsme aasta, välja on arendatud 250 ha jagu maad. Piirkonda on investeerinud ettevõtted Venemaalt, USA-st, Saksamaalt ja veel paljudest Euroopa riikidest, sh Eestist ühtekokku 60 miljonit eurot. Loodud on üle 400 uue töökoha. EL-il ja Venemaal on ühine piir nelja riigiga: Leeduga (Kaliningradi oblast), Lätiga (piirialadel peamiselt metsad), Soomega (keerukam asjaajamine) ja Eestiga. „Narva ja Ivangorod on väravaks ning seega on asukoht meile logistiliselt kõige paremad kaardid kätte mänginud,” tõdeb Kuusmik. Venemaale, iseäranis Moskvasse, on üritatud (Euroopast) kaupa vedada ka Valgevene kaudu, ent Peterburiga seoses suundub kaubavoog ikka Narva ja Ivangorodi juurde. See on ettevõtjale vägagi soodne keskkond. Kuusmik toonitab piirkonna tugevat infrastruktuuri ja toob näiteks Sillamäel tegutseva sadama. „Ka sealsed mahud on kasvamas,” lausub ta. On, mille üle rõõmustada.
Universaalne asukoht – keskpunkt EL-i ja Venemaa vahel Kuusmiku hinnangul peitub IVIA universaalsus ennekõike asukohas, mis on omamoodi sillaks kahe suure majanduspiirkonna – Venemaa ja Euroopa Liidu – vahel. Viimane on ka argument piirkonna üha atraktiivsemaks muutumisel ennekõike
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
VEEBRUAR 2018 • 21
logistika UUDISED
Foto: Rauno Volmar
Nordica teenindas 2017. aastal kokku 613 000 reisijat Võrreldes 2016. aastaga kasvas riikliku lennufirma klientide arv 63% ja ettevõte kindlustas Tallinnast lendavate lennufirmade seas selge turuliidri positsiooni. 2017. aastal suurenes ettevõtte lennukipark kümne lennuki võrra ning aasta lõpuks oli ettevõttel 16 lennukit. Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm märkis, et selja taga on tegus ja kiirelt möödunud aasta. “Nordica saavutas 2017. aastal rohkem, kui olime oma plaanides arvestanud. Eelkõige tahame tänada oma reisijaid usalduse ja partnereid koostöövalmiduse eest. Oleme saanud eestlaste eelistatuimaks lennufirmaks, aga meie soov on sel aastal pühenduda teenuse ja kvaliteedi arendamisele,” lisas Tamm. Ettevõtte teatel lõpetab firma oma teise majandusaasta kasumlikult. Allikas: Nordica
Foto: Shutterstock
Elroni rekordiline aasta Elroni rongidega sõideti eelmisel aastal üle 7,3 miljoni korra, reisijate arv on kasvanud 8%. “2017. aasta oli Elronile igas mõttes edukas – suurenesid nii rongisõitjate arv kui ka piletimüügi tulu,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. “Ettevõtte tulemused ületasid aasta alguses seatud eesmärke. Kõikidel kuudel tegime reisijate arvu osas eelnevate aastatega võrreldes parema tulemuse ning detsembri keskpaigas ületasime 7 000 000 reisija piiri – esmakordselt Elroni ajaloos küündis ühe aasta jooksul reisijate arv nii kõrgele.
Eriti edukas oli möödunud suvi, mil suutsime kolmel järjestikusel kuul – nii juunis, juulis kui ka augustis – püstitada piletitulu rekordi.” 2017. aasta jooksul tehti Elroni rongidega 7 333 000 reisi, mis on pool miljonit sõitu ehk 8% rohkem kui 2016. aastal. Elroni mullune piletitulu kasvas aastaga 9% – 13,2 miljoni euroni. Allikas: Elron
Tallinnas kohtusid Eesti ja Soome transpordiministrid Veebruari alguses kohtusid Tallinnas Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner ning Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson, et arutada päevakajalisi majandus- ja transporditeemasid.
22 • VEEBRUAR 2018
Tallinnas peetava FinEst Linki projekti konverentsil peetud kohtumisel arutasid ministrid kaht Soome lahe äärset pealinna ühendava raudteetunneli võimalikke mõjusid regiooni majandusele, aga ka Soome transporditeenuste seadust ning Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) uue perioodi maksetega seonduvat. “Praegu käivad Euroopa Komisjonis arutelud CEF-programmi jätkamise ja selle tulevaste investeeringumahtude osas. See programm on olnud siinse-
le majandusele tohutuks toeks, kasvõi näiteks Rail Balticu projektile, millest ka Soome tulevikus kasu saab. Võimalik püsiühendus tulevikus võimendaks seda veelgi,” leidis minister Simson. Lisaks arutasid ministrid Soome ettepanekut muuta Euroopa Liidus ühtselt nn suveajadirektiivi ja loobuda seeläbi kellakeeramisest. Minister Simsoni kinnitusel väärib Soome ettepanek kindlasti arutelu ja toetamist. Allikas: mkm.ee
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TAASTATUD PIDURISADULAD
Identsed uute pidurisadulatega
Kvaliteet garanteeritud!
www.truck-center.ee
logistika UUDISED
Tallinki laevad saavad nutikad olustikusensorid Tallink sõlmis koostöölepingu Soome merendusvaldkonna idufirmaga Fleetrange, kes paigaldab 13-le Tallinki ja Silja Line’i laevale reaalajas informatsiooni edastavad nutikad IoT-süsteemid, mis edastavad laevadelt kaldale mitmesugust detailset teavet – alates laevade liikumisest ja lõpetades hetkeseisu kõige täpsema ilmainfoga ning ülevaatega ümbritsevast laevaliiklusest ja lainetusest. “Oleme kogu meie laevastikku hõlmavat jälgimissüsteemi otsinud juba mõnda aega ning Fleetrange’i lahendus sobib meie nägemusega omada väga operatiivset ülevaadet laevadest reaalajas koos detailse liikumisinformatsiooni ja videopildiga. Lisaks suurel hulgal infot, nagu tuulesensorid, täpsed ilmaennustussüsteemid ning mitmed teised võimekad tööriistad, mis meie kaptenite tööd reiside pla-
neerimisel hõlbustavad. Silja Symphony, Silja Serenade ja Star varustati Fleetrange’i sensoritega juba kahe kuu eest. Pärast eduka testperioodi lõppu oleme valmis paigaldama süsteemid kogu laevastikule, et tõsta selle mobiilse lahenduse kaudu veelgi pakutava teenuse kvaliteeti ja turvalisust,” ütles Tallinki laevateeninduse juht Tarvi-Carlos Tuulik. “Fleetrange’i eesmärk on pakkuda
Pärast eduka testperioodi lõppu paigaldatakse süsteemid kogu laevastikule.
konkurentsivõimelise hinnaga nutikaid tehnikalahendusi, millega kaasneb mugav informatsiooni jagamine ning hea kasutajatugi. Leping on meile märgilise tähtsusega ja annab hea võimaluse testida Tallinkiga ka uut automaatset efektiivse reisiplaneerimise süsteemi BOQA,” sõnas Fleetrange’i tegevjuht ja asutaja Henrik Ramm-Schmidt. Fleetrange’i IoT-süsteem pakub reederitele ja laevakaptenitele palju erinevaid lahendusi, et aluse ümber toimuvaga võimalikult hästi kursis olla. Laeva asukoha reaalajas jälgimist täiendab detailne teave laeva liikumise kohta. Koos andmetega videokaameratest tuule-, sademete- ja jääsensoritega loob see ülitäpse ülevaate kõigest laevaga ja laeva ümber toimuvast. Allikas: Tallink Foto: TIIT BLAAT
Maailma esimene päikeserong Detsembris tegi Austraalias oma esimese lühikese, kuid ajaloolise sõidu täielikult ainult päikeseenergial sõitev rong. Byron Bay Railroad Company ehitas ühe vana rongi ümber nii, et see liigub päikese jõul, tõestamaks kontseptsiooni toimimist. Rongi laetakse peatustes ja katustel olevatest päikesepaneelidest. Esialgu liigub see kolme kilomeetri pikkusel marsruudil. Algul oli rongil kaks diiselmootorit, millest üks asendati elektrimootoriga 24 • VEEBRUAR 2018
ja 77 kWh akudega, mis hoiavad rongi liikumas ka pilvise ilmaga. Teine diiselmootor säilitati igaks juhuks. Rongis on 100 istekohta ja see väljub igal täistunnil. Ettevõtte esindaja sõnul on autod väikesed, nende katusele ei mahu palju paneele. Need ka pidurdavad ja kiirendavad pidevalt. Rongid on suuremad ja stabiilsema liikumisega, mis teeb need paremateks päikeseenergia kasutajateks. Taastuv energia murrab transpordisektorisse ka mujal. Mullu jaa-
nuarist on näiteks tuul varustanud energiaga Hollandi raudteed, Indias on rongide katustel paneelid, mis annavad toidet rongi tuledele ja konditsioneeridele. Päikese kasutamist transpordis uuritakse ka Inglismaal. Kuigi Byron Bay rong on ainult katsetus, on see hea näide, kuidas väiksemas kohas transporti edendada ja jätkusuutlikule transpordile tähelepanu juhtida. Allikas: byronbaytrain.com.au
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
UUDIS
Boschil ja Daimleril ühtne telemaatikaplatvorm Bosch tutvustas jaanuaris Las Vegases tehnikamessil CES hulka innovatiivseid auhinnatud logistikalahendusi. Kategoorias “Tech For A Better World” pälviti auhind koostöös ettevõtetega Daimler Trucks ja Fleetboard arendatud ühenduvusmooduli ja ühise telemaatikaplatvormi eest. Platvormi kaudu on Bosch ühendatud veokitega kogu maailmas. “Ühine telemaatikaplatvorm on suurte kaubaveokite uute digitaalteenuste aluseks. Need võimaldavad veoettevõtetel vedusid paremini planeerida, masinaparke otstarbekamalt kasutada ja kaupasid turvalisemalt sihtpunktidesse toimetada,” ütleb ettevõtte Robert Bosch GmbH juhatuse liige Dirk Hoheisel. Ühine telemaatikaplatvorm loodi koostöös Daimler Trucksi ja Fleetboardiga ning seda kasutatakse kogu maa-
ilmas veokite andmekeskusena. Ühtlasi on see aluseks uutele digitaalteenustele, nagu Mercedes-Benz Uptime. Platvorm jälgib veokite tehnilist seisundit reaalajas ja saadab sellekohast teavet, võimaldades masinaparkide juhatajatel tuvastada rikkeid enne nende toimumist. Nii välditakse planeerimata parandustöid ja saab optimeerida planeeritud remonditöökoja külastusi. See suurendab vedude usaldusväärsust ja vähendab kulukaid veokite töö-
seisakuid. Tulevikus võimaldab Boschi ühine telemaatikaplatvorm teha tarkvaravärskendusi traadita võrgu kaudu. Värskendused hoiavad sõidukite süsteemid ajakohasena ning säästavad juhtide ja masinaparkide juhatajate aega, vähendades remonditöökoja külastuste arvu. Lisaks võimaldavad need installida otse veokitesse uusi ja täiustatud funktsioone. Järgmise põlvkonna salong, hoiatused ja kaitse Bosch loob järgmise põlvkonna mootorsõidukitele futuristliku salongi. Juhi ja sõiduki vaheline viie ühendatud ekraaniga liides muudab sõitmise ohutumaks ja stressivabamaks ning võimaldab juhtidel keskenduda paremini liiklusolukorrale. Salongikaamera ja hääletuvastustarkvara
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Praegune veokite salongidisain jääb minevikku. Koostöös Boschiga luuakse järgmise põlvkonna mootorsõidukitele futuristlik salong. Foto: Shutterstock
tuvastavad juhi ning laadivad automaatselt mitte üksnes tema isiklikud istme ja peeglite seadistused, vaid ka lemmikesitusloendid. Juhid saavad kasutada teabe-, meelelahutus-, navigatsiooni- ja kliimasüsteeme kas hääljuhtimise või taktiilse tagasisidega puuteekraanil, ilma et peaksid pilgu teelt ära pöörama. Hoiatused kriitilistes olukordades: liiklusummik mäeharja taga või varjatud külgmiselt teelt ootamatult lä-
henev sõiduk. Kui sõidukid suhtlevad üksteisega ja ümbritseva keskkonnaga, saates hoiatusi selliste kriitiliste olukordade kohta, muudavad need sõitmise ohutumaks ja stressivabamaks. Boschi uus ühenduvuse juhtseade (CCU) on integreeritud seade, mis reguleerib sõiduki ja X-i (sõiduki ja kõige muu) vahelist sidet. Sõiduki ja X-i CCU ühildub kõigi kehtivate sidestandarditega, nagu Wi-Fi, LTE või DSRC ja seda saab rakendada kõikjal maailmas.
Boschi tütarettevõtte ESCRYPT loodud sissetungi tuvastus- ja vältimissüsteem IDPS kasutab spetsiaalset turbetarkvara ühendatud sõidukite potentsiaalsete rünnakute tuvastamiseks ning analüüsimiseks, võimaldades rakendada kiiresti tõhusaid vastumeetmeid üksikute sõidukite või terve masinapargi kaitsmiseks. Allikas: Interesting Engineering
logistika UUDISED
Norra teeb kõik lühilennud elektriliseks Norra püüab muuta aastaks 2040 kõik lühimaalennud 100% elektrienergial toimivaks. Nii oleks see esimene riik maailmas, kus lennukid riikliku kava alusel elektri jõul lendama pannakse. Norra lennujaama operaatori Avinori tegevjuht Dag Falk-Petersen ütles, et kuni 1,5-tunnised marsruudid ehk kõik lennud Norra siseliinidel ja lennud Skandinaavia pealinnadesse peaksid olema täielikult elektrilised. Esimene elektriliin peaks avatama juba 2025. aastal. Falk-Petersen väitis, et elektrilennukite käitamine on poole soodsam ja oluliselt vaiksem kui tavapäraste lennukite kasutamine. Kuni Norra lennureisimisel jõutakse 100% elektri kasutamisele, loodetakse hübriidmootoritele ja biokütustele. Siseriiklikud lennureisid Norras moodustavad 2,4% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Teist sama palju lisavad rahvusvahelised lennud. “Kui me saavutame eesmärgi, pole lennureis enam kliima probleem – see on lahendus,” ütles Falk-Petersen. Euroopa Komisjoni lennundusvisioon 2050. aastaks nõuab CO2 vähendamist 75% võrra, lämmastikoksiidide vähendamist 90% võrra ja müra vähendamist 65% võrra. Kuigi Norra on Lääne-Euroopa suu-
Kõik kuni 1,5-tunnised marsruudid tahetakse teha 100% elektriliste lennukitega. rim nafta- ja gaasitootja, ollakse elektritranspordi pioneer. Seal on maailma suurim elektriautode arv elaniku kohta. Iga kolmas uus auto oli mullu hübriid, samal ajal kui 18% olid täielikult elektrilised. Alates 1990. aastatest on Norra valitsus toetanud elektriauto ostmist. Aastaks 2025 kavatseb valitsus peatada sisepõlemismootoriga autode müügi. Raske ja väikese mahtuvusega akutehnoloogia on seni pidurdanud elektriliste õhusõidukite arengut, kuid muutused on tulekul. Kuigi lennukitootja Airbus peatas oma täielikult elektrilise lennuki E-Fani aren-
Foto: Shutterstock
duse 2016. aastal, tehakse koostööd Rolls-Royce’i ja Siemensiga hübriidse kütuseelementi kasutava mudeli E-Fan X kallal, mis peaks õhku tõusma 2020. aastal. Mullu novembris asus Easyjet koostööle USA firmaga Wright Electric ja lubas tuleval dekaadil pakkuda täielikult elektrilisi lähilende. Wright Electric arendab 100% elektrilennukit, mille lennuulatus on 335 miili. Ligikaudu viiendik Easyjeti reisidest kuulub sellesse vahemikku. Allikas: Interesting Engineering
Shenzhenis vaid elektribussid Hiina suurlinn Shenzhen Guangdongi provintsis on maailmas esimene, millel oli 2017. aasta lõpuks täielikult elektriline bussipark.
28 • VEEBRUAR 2018
11,9 miljoni elanikuga linn on aastaid maadelnud raske õhusaastega, mille tagajärg on sagedased sudud. Elektrisõidukid võeti kasutusele, et puhastada õhku ja vähendada heidet. 2011. aastal testis Shenzhen, kuidas elektrisõidukid suudavad rahuldada linna transpordivajadusi. Vaid kuus aastat hiljem on kõik linna 16 000 bussi elektrilised. Eesmärk täideti maailmas esimesena. 2015. aastaks oli linna teedel 3600
elektrilist bussi, mis aastaks 2016 tõusis 9000ni; 2017. aasta maiks oli see arv 14 500. Ülejäänud diiselmootoriga bussid asendati aastavahetuseks. Kuigi Hiinas toodetakse palju elektrit kivisöest, väheneb toodetud süsinikdioksiidi heitmete kogus 48% ja metaaniheitmete kogus 100%. Samuti on linna eesmärk kogu taksopargi elektrifitseerimine 2020. aastaks. Allikas: Interesting Engineering
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
logistika
Kasutatud haagise ost on tihtipeale väga tark otsus! On müüja koos kaubaga ja on ostja, kes kaupa enda kätte soovib. Kahjuks ei ole nad lähestikku ning ostjal ja müüjal tuleb välja mõelda lahendus. Mis see muu olla saab kui leida keegi, kes kauba kohale toimetab. Praeguseks on transporditeenust pakkuvaid ettevõtteid palju ja konkurents sel turul on iga aastaga uusi mõõtmeid võtmas. See tähendab, et mõiste „tark majandamine” tuleb aina enam päevakorda. Nii peab transpordiettevõte leidma viisi, kuidas toimetada kaup sihtkohta kvaliteetselt, kuid samas võimalikult madalate kulutustega. Selle eest, et tunda, kuidas kokkuhoid tulemusi annab, on aastaid hoolt kandnud OÜ Krone ScanBalt, kes on ostnud-müünud uusi ja kasutatud veokeid ning haagiseid. Aastatepikkune turul tegutsemise kogemus on andnud ettevõttele enesekindluse, et nad suudavad koos kliendiga välja töötada lahenduse, kus nii veok kui ka haagis oleksid täpselt see, mida klient vajab, ja et ka masina tasuvus oleks võimalikult lühikese ajaga. Siin tulevad mängu ekspertsus ja kogemus, et ka ostja lahkuks tundega, et tegi hea diili. Üks hea koht, kus teha arvestatav kokkuhoid, on transpordiettevõttel haagise soetamine. Neid leiab igas hinnaklassis ja on oluline panna paika, mille veoks seda haagist kasutama hakatakse. See on tavaliselt koht, kus ettevõtja pöördub OÜ Krone ScanBalt poole, sest nad on omal alal tegutsenud aastast 2002 ja vaevalt et leidub Eestis transpordiettevõtet, kes neist midagi kuulnud ei ole. Kliente on ettevõte oma professionaalse tegutsemisega leidnud paljudest maailma piirkondadest. Lähis-Ida ja Kesk-Aasia kliente pöördub ettevõtte poole igal nädalal. Krone ScanBaltil on kasutuses üle-Euroopaline ostu-müügiandme-
baas Krone Used, kus on üle 4000 kasutatud haagise. Kui kohapeal ei ole kliendile sobilikku, ei jää ta sellest kindlasti ilma. Kasutatud haagis on hea valik just alustavale ettevõttele. Ajalugu on näidanud, et pärast Krone ScanBalti lähemat inspektsiooni on kasutatud haagise soetamine madala riskiga. Kõik, mis on haagise edasisele kasutajale oluline, suudab spetsialist tuvastada juba puhtalt visuaalsel vaatlusel. Ainus, mis jääb esmavaatlusel varju, on pidurid ja rattalaagrid, kuid need on OÜ Krone ScanBalti spetsialistid enda haagistel juba üle vaadanud ning vajadusel ka parandustööd teostanud. Mida ei tohiks kasutatud haagise puhul karta, on mõõdukas rooste – see on aastaid vanal haagisel täiesti normaalne nähtus ja ei ole üldpildis oluline. Kõik, mis hiilgab, ei ole kuld. Vahel võib see pärl olla lihtsalt mõnevõrra räsitud ilmega ning on vaja treenitud silma, et seda märgata. OÜ Krone ScanBalti müügiosakond pakub ka proovisõidu võimalust ja kindlasti kasutage seda. Kasutatud haagis võib olla uuest isendist sageli poole odavam, kuid olla samas kõigest viis-kuus aastat vana, mis ei ole usaldusväärsete tootjate koostekva-
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
liteeti arvestades mingi vanus. Proovisõiduga saab ühtlasi kindluse, et teete enda ettevõtte jaoks hea valiku ning jooksvalt saavad lahendatud ka kõik tekkivad küsimused. Haagis, nagu iga teine töövahend, vajab ainult head peremeest, kes tema eest hoolt kannaks. OÜ Krone ScanBaltile annabki võimaluse enesekindlalt tegutseda see, et kuigi neil on palju kliente nii ostjate kui ka müüjate seas, on aastatega tekkinud klientidega vastastikkune usaldus. Kliendid teavad, mis on Eestis asuva ettevõtte standardid ja eks me kõik õpime ebaõnnestumistest. Pärast paari kulukat altminekut tegevuse algaastail on ettevõte tänu neile õppetundidele tugevam ja veelgi teravama silmaga. Kokkuvõtteks julgustame just eriti alustavaid transpordiettevõtteid, kes tahavad alustada, kuid kel on rahaliselt kitsas, käia OÜ Krone ScanBalti nõustamisel, et leida sobiva hinnaga hea haagis. Nende aastatega saavutatud professionaalsus ja väljakujunenud sidemed tarnijatega lasevad ka klientidel vabamalt võtta, sest teatakse, et nad saavad enda raha eest just selle, mida nad tegelikult vajavad. Nende kontor asub Maardus, Kroodi 7.
VEEBRUAR 2018 • 29
logistika
Foto: Shutterstock
Tunnel annab majandustsoonile hoogu juurde Veel mõned aastad tagasi tundus Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ainult ilusa unistusena. Harjumaa omavalitsuste liidu väliskoostöö nõunik Kaarel Kose on idee juures olnud algusest peale. Nüüd on jõudnud rahvusvaheline töögrupp tunneli esimeste uuringuteni, mis näitavad, et utoopia võibki teostuda. Intervjuu Kosega. Kas projektil on lootust realiseeruda? Nüüd juba arvan, et on reaalne võimalus. Veendun üha rohkem, et see tasub ennast ära. Küll kaudsemal viisil, kui piletitulu ja kaine kalkulatsioon seda ütleb. Olulised on väärtused, mida projekti elluviimine võimaldab. Tallinna-Helsingi tunnel annab maamärgi, mis näitab, et oleme võimelised tegema suuri asju. Äsja valminud realistlik tasuvusuuring annab positiivse fooni projektiga edasiminekuks. Projekti hinnati kaks-kolm korda konservatiivsemalt, võrreldes sarnaste mujal tehtavate projektidega. Otsene tasuvusarvutus näitab, et tunnel pole mõistlik. Milles on selle positiivne mõju? Tunnel ei ole omaette eesmärk. Sellest pole kasu, kui ei arendata ühisturgu, teaduse ja arenduse koostööd. Eesmärk on suurem ja võimsam majandustsoon. See on tõhus vahend innovatsiooni arendamiseks, uute ideede, inimeste jne koondamiseks. 30 • VEEBRUAR 2018
Kui tõenäoline on, et Eesti riik leiab raha tunneliks, kui puuduvad vahendid isegi neljarealiseks Tartu-Tallinna maanteeks? See on valikute ja prioriteetide küsimus. Minu meelest ei peaks üldse ehitama neljarealist maanteed, kus autod liiguvad ikka keskmiselt 90 km/h. Vaja oleks arendada raudteed, kus rong sõidab 200 km/h ehk Tallinnast Tartusse saaks umbes 45 minutiga. Kui ehitame maanteid, siis tuleb autosid lihtsalt juurde. Kui tahame autostumist vähendada, peame arendama ühistransporti.
Mida uurisite? Valmis simuleeritud tunnelilahendus. Näidati, kus võiksid olla rongijaamad, kui pikk oleks tunnel, kuidas seda ühendada olemasoleva taristuga. Samas ei tähenda, et tunnel selliselt realiseerub. Uuring annab aluse välja arvutada võimalused, ehituskulud, projekti keskkonnakoormuse jne. Näiteks tuleb ehitamise ajal transportida 1000 veokitäit pinnast päevas. Kuhu see ladustada ja kuidas transpordilogistika korraldada? Valmis ka esialgne kalkulatsioon, mis andis projekti maksumuseks 13– 20 miljardit eurot. 2050. aastaks projekt otseselt ära ei tasu, kuid kaudseid positiivseid mõjusid arvestades küll. Mis edasi? Uuringu põhjal saab valitsuse tasemel otsuse teha, kas tahame asja edasi ajada. Kui see on Eesti ja Soome valitsuste prioriteet, saab kaasata ka Euroopa Liidu, sest kohaliku toetuseta ei hakka EL seda toetama. Tunnelil on üle-Euroopaline mõõde. EL on teinud Kesk- ja Lõuna-Euroopasse suuri investeeringud, nüüd on aeg panustada ka põhja, kus Soome on üks tublimaid ühisesse kassasse panustajaid. Samas on nende ühendused muu Euroopaga viletsad. Teema on kindlasti laual Soome-Eesti tippkohtumisel.
TALLINNA-HELSINGI TUNNEL OLEKS MAAILMA PIKIM RAUDTEETUNNEL Tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit inimest reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas. Tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Autoreisirong, veoautorong ja kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ning nende rongide kiiruseks oleks 120–160 km/h. Allikas: FinEst Linki projekti uuring
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
e t s i g a a h g n i n e d o t Veoau , a k i t s o n g a i d a j s u d l o o h , t n o m e r s u l t i s ä k u j h a k a j ö ö t i r elekt
20 minuti kaugusel Tallinnast tel 5354 3829, 5373 8119, info@karoservis.ee www.karoservis.ee, Rebase 10, 79702 Kohila
LOGISTIKA VEEBRUAR 2018
Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond