Eesti mõjukad (november 2017) by Eesti Päevalehe

9 772228 226012

HIND 1.60

NR 47 (267) 25. november 2017

MÄRT AVANDI

24.

KOHT

Suur erinumber 68 lk

KOHT

KAJA KALLAS

15.

KOHT

KARL VILHELM VALTER

91.

KOHT

TOP 100

JÜRI RATAS: kõige mõjukamad on minu jaoks mu abikaasa ja lapsed

WWW.KIIKRI.EE sales@metro.ee

WWW.TIVOLI.EE sales@metro.ee

A-ENERGIAKLASS NÄIDISKORTER VALMIS MEREÄÄRNE KODU KADRIORUS

MAA-ALUNE PARKIMISKOHT VÕI KÖÖK HINNA SEES! KOLI KOHE SISSE

LP 5 NÄDALA NÄGU

üütli hämmastavad seiklused

Lugesin suure huviga oma vana sõbra Arnold Rüütli mälestusi. Jah, täpselt nii see kõik oli! Küll sai selle poisiga vaeva nähtud! Tarvitses tal ainult õue minna, kui ta jalamaid vormistati kuhugi. Näiteks läksime Kalma sauna. Mina hakkan puhvetist vihta ja õlut ostma, pööran ümber – Rüütel kadunud! Otsin ja hõikan, viimaks tuleb välja – ta, sinder, on naiste poole peal! Oli jumal teab mis põhjusel naistesauna vormistatud! Kusjuures imekspandav on see, et tavaliselt pruugib ainult meesterahval paljaste naiste sekka ilmuda, kui kohe läheb hirmus kiljumine lahti. Aga Rüütlil on omadus inimesi liita, mitte lahutada. Mitte ükski naine ei kisanud, Arnold võeti kohe omaks. Kui ma Rüütli viimaks üles leidsin,

seisis ta keset naiste pesuruumi, selg väga sirge, ja kõneles tõsiselt eesti asjast. Aga alasti eided kuulasid teda tähelepanelikult, vahepeal plaksutades. Teinekord külastasime loomaaeda. Jäin veidi pikemalt hüljest vahti-

se ning süvenesid ettekandesse. Sest ega Rüütel jätnud siingi kasutamata võimalust natuke eesti asja ajada. Tema ajas seda ju igal pool! Samal ajal, kui mina mööda loomaaeda ringi jooksin ja lukkseppa otsisin, andis Rüütel ahvidele põhjaliku ülevaate Eesti põllumajanduse ajaloost. Peab ütlema, et pärast seda, kui Arnold puurist välja sai, olid ahvid väga mõtliku näoga. Ettekanne oli oma töö teinud! Loomaaia direktor kõneles, et ahvid olid pärast mitu päeva üritanud puuris rukist külvata. „Kuidas see ometi võimalik on, et sa pidevalt kuhugi satud?” küsisin ma Arnoldilt.

Selle paari minutiga, mis mul kalja ostmiseks kulus, oli ta juba kompartei liikmeks vormistatud! ma ning selle ajaga vormistati Rüütel ahvipuuri. Täielik müstika, kuidas see üldse võimalik oli – puuri uks oli lukus, trellide vahelt poleks ta sisse mahtunud – ja ometi seal ta oli. Aga ka pärdikud suhtusid Rüütlisse suure lugupidamisega, lõpetasid jalamaid karglemise ja kirpude püüdmi-

„Ei teagi kohe, mida vastata,” kostis Rüütel malbelt. „Mind vormistatakse.” Komparteisse astumisega oli täpselt sama lugu. Oli palav suvepäev, jalutasime Arnoldiga Kadriorus, tekkis janu. Kohe sealsamas seisis ka kaljaputka. „Ma võtan kaks kannu,” ütlesin mina. „Püsi paigal, poiss!” Aga mis te ise arvate, kas Arnold püsis? Ei! Selle paari minutiga, mis mul kalja ostmiseks kulus, oli ta juba kompartei liikmeks vormistatud! Ma pillasin kannud maha, sain tal veel jalast kinni – kuid ainult sandaal jäi pihku. Rüütel oli aga juba otsaga keskkomitees ja kõne-

les Käbinile eesti asjast. Ja selliseks on ta jäänud praeguseni. Alles paar päeva tagasi läksin talle külla, et mälestusteraamatusse autogrammi küsida. Ingrid tegi ukse lahti, aga keda pole, see on Arnold! „Just viis minutit tagasi sõi köögis muna!” pahandas Ingrid. „Vist on jälle kuhugi vormistatud!” Viimaks avastasime Rüütli riidekapist kasukate ja jopede vahelt. „Miks sa sinna ronisid? Seal on ju umbne!” riidles Ingrid. „Ei, peab ütlema, et polnud sugugi ebameeldiv, ma kogesin väga mõistvat ja sooja suhtumist,” vastas Arnold. Selline ta juba kord on! Samas – omal kombel ju armas. 1

Ivan Orav

POOLT JA VASTU

Kas Jüri Ratas on kõige mõjukam?

TOIMETUSELT

aasta läheb ajalukku Keskerakonna võimuvahetusega, mis muutis kogu JAH: Lõppev Eesti parteipoliitilist kliimat. Jüri Ratas oli „kliimamuutuse” keskne tegelane. Päeval, mil Ratasest sai KeskerakonRatase ja tema meeskonna taktikaliselt na esimees, võinuks teda võrrelda Titafiligraanne käik oli ka roheliste „kodusnicu kapteniga. Tema juhtida oli laev, tamine”, mis võib riigikogu valimistel anda Keskerakonnale võimaluse oma mis oli „uppumatu” – nii suur, nii kintoetajaskonda veelgi laiendada. Peamidel, nii võitmatu. Ees oli kokkupõrge selt oli see ninanips sotsidele, kes samujäämäega, mida vältida oli võimatu ja kokkupõrke tulemust ennustada raske. ti noori hipstereid himustavad. Keegi ei teadnud täpselt, kui jäägiAnu Toots Ka valitsuses kohtasid jagades on tu on vene valijate toetus Edgar Savipolitoloog Ratas näidanud end osava juhina: portsaarele. Alguses rünnati värsket parteifellid, mille puhul võib oodata ägedat ja valitsusjuhti igast küljest ning see tegi Ratase avalikku kriitikat, nagu maksud ja eelarve ning rabedaks ja vähemalt väliselt ebakindlaks. Tasapisotsiaalvaldkond, on antud IRL-i ja SDE vastusi võttis ta aga partei siseopositsioonilt ühe kaardi tada. Peaminister saab aga esineda turvalistel teeteise järel ja kohalike valimiste võit näitas valitud madel nagu sõjaline julgeolek, e-riik ja majandustaktika õigsust. Vene valijad jäid Keskerakonna kasv. Nagu Titanicu kapten, kes on võitnud hirseljataha, Savisaare laager on kaardilt kustutatud. muäratava jäämäe. 1

EI:

Ülekulutatud ja alalaekunud eelarve vastuvõtja ei saa kuidagi olla positiivses mõttes mõjukas. Populistlik valitsus saavutab näilist edu üksnes vabaduse piiramise abil.

Võimulolija on alati olemuselt mõjukas, Võimulolija saaks protsesse mõjutada ja aga edukust ja mõjukust ei mõõdeta suurem osa rahvast ootabki, et ta teeks raha, võimu ega kuulsusega. Need kõik seda kogu ühiskonnale positiivses suuon kaduvad väärtused. Edukas on oma nas. Kahjuks on juba praegu ette näha, riigi ja kodanike, nii rikaste kui ka väetiet valitsus, kes sai võimule osavate poliitte tuleviku eest võitlev ja hooliv valitsus, mängude, mitte valimiste tulemusel, on kes ei lähtu odavast populismist osta osa väiksema osa valijate esindaja, kellele ei kodanikke 64 euroga ära, vaid mõjutab lähe korda riigi pikaajaline jätkusuutRaivo Hein kõigi ühiskonnagruppide elu laiapõhjalilik ja konkurentsivõimeline strateegia. ettevõtja selt, positiivselt ja pikaajaliselt. Keskerakonna ja SDE loosung on ümberjagamine, võrdsuse tekitamine, keskmisJüri Ratas ja tema valitsus sinna kategooriasse kahjuks ei kuulu. Küllap valijad aduvad ja tunnetamine, keelamine, halluse propageerimine, veeltavad seda oma 2019. aasta tuludeklaratsiooni esigi hullem – klassiviha ausse tõstmine. See kõik tades, Lätist õlut ostes, ülekulutatud eelarve tõttu tuleb vabaduse arvel, aga vabaduseta ei saa ka olla tõusvates hindades, tulumaksu tõusus jne. Eriti õitsvat riiki. Niisamuti kui ei saa enamiku jaoks valusalt annab see tunda järgmise majanduskriikunagi populaarseks oma kuldkalakest praadiv valitsus.1 si ajal, mis ei jää tulemata.

Telli:

lehed.ee/LP, 680 4444 või klienditugi@ekspressmeedia.ee

Loe:

digileht.epl.ee

Kodune kasvatus Mitmekordne minister Marko Pomerants iseloomustas „Aktuaalses kaameras” nelja peaministrit, kelle käe all ta on töötanud, ja rõhutas Jüri Ratase puhul eelkõige kodust kasvatust. Meie toimetuste esindajad valisid Ratase 2017. aasta kõige mõjukamaks eestlaseks. Kindlasti on ta väärikus, viisakus ja tihti lausa hämmastav vaoshoitus omadused, mis on aidanud tal tippu jõuda ja seal püsida. Nimest olenemata on peaminister üldiselt mõjukas inimene, aga mitte alati kõige mõjukam. Ratase edu üks eeldus, mis pole seotud tähtsa ametiga, ongi just inimlikkus ja kodune kasvatus. Veider iseenesest, et me viisakust tema puhul nii teravalt märkame. Või märkame me teda vaadates tegelikult teiste, eelkõige poliitikute massilist ebaviisakust? Käratsemist, labast teravmeelitsemist ja varjamatut pahatahtlikkust. Kõik see on Ratasest mööda läinud, kuigi teda on aastaid ümbritsenud „parimad õpetajad”. Ka see on oskus, eristada õiget valest või lühikest rõõmu pikaajalisest stabiilsusest. Ratas tõendab, et ka head ja siirad inimesed saavad (poliitikas) läbi lüüa. Alati ei Urmo Soonvald pea olema kompromisEesti Päevalehe situ sõdalane või lihtsalt ja Delfi jõhkard. 1 peatoimetaja

Toimetus: lp@lehed.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Peatoimetaja Ingrid Veidenberg, ingrid.veidenberg@lehed.ee, tegevtoimetaja Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee, reporterid Raul Ranne, raul.ranne@lehed.ee, Kristi Sarap, kristi.sarap@lehed.ee ja Liisa Tagel, liisa.tagel@lehed.ee Väljaandja: AS Ekspress Meedia

6 Foto: Rauno Volmar

JÜRI RATAS:

minu jaoks on kõige mõjukamad inimesed mu abikaasa ja lapsed Eesti kõige mõjukam inimene, peaminister Jüri Ratas ütleb intervjuus LP-le, et kõige olulisem on lastetoast kaasa antu, selle hoidmine ja mitte pilvedesse tõusmine. Ratase tööelus on suurim nõuandja olnud tema isa Rein Ratas.

Jüri Ratase päevad on pikad ja tihedalt kohtumisi täis pikitud. Siiski leidis ta aega, et anda intervjuu Ingrid Veidenbergile (vasakul) ja Kärt Anveltile.

TOP 100

1. koht

Kärt Anvelt

kart.anvelt@epl.ee

Ingrid Veidenberg

ingrid.veidenberg@lehed.ee

Peaminister Jüri Ratase (39) jutule pääsemine pikaks laupäevaseks intervjuuks on omaette katsumus, sest tema kalender on kohtumisi, visiite ja istungeid tihedalt täis. Eesti mõjukaim inimene alustab oma päevi varavalges ja lõpetab pärast südaööd, nii sageli ka nädalavahetustel. Aga meil veab – Stenbocki maja riigivanemate saalis ootab meid kaetud kohvilaud ja peaministriga veedetud pooltund möödub tihedas küsimuste-vastuste sajus. Kuna teeme Jüri Ratasega juba teab-mitmendat intervjuud ja tunneme aastaid, palub ta – kui ajakirjanduseetika vähegi lubab – , et sinataksime. Sinavorm sobib meie laupäevase intervjuuformaadiga ideaalselt – formaalsed klaasseinad langegu! Sinu elu oleks praegu hoopis teistsugune, kui Erika Salumäe ei oleks Eesti olümpiakomitee juhi valimisel andnud oma häält Urmas Sõõrumaale. Sinust oleks saanud EOK juht, mitte Eesti Vabariigi peaminister. Kui kurb

sa kaotuse hetkel olid? Usud ettemääratusse ja saatusesse? Üks Erika Salumäe ütlus on saatnud mind päris kaua. Ta ütles pärast oma teist kullavõitu Barcelona olümpiamängudel, et kõige olulisem ei ole võita vastast velotrekil, vaid palju olulisem on see, kui sa oled enne stardipauku oma vastasest psühholoogiliselt ees. Kui palju on sinu vaim temast tugevam. Kas ma olin kurb? Jah, olin. Mäletan, et meie fraktsioon oli Eestimaal ringsõidul ja sain isa käest sõnumi: proovi sellest üle olla ja kui vähegi saad, tule maale. Ta ise sõitis just õhtuks maale (Rataste maakodu on Pärnumaal Saarde vallas – toim). Ma ei saanud minna, sest mul oli pere ees kohustusi. Aga jah, elu oleks praegu minu jaoks hoopis teistsugune. Nagu ütlesin ka EOK juhiks kandideerides: oleksin väljunud poliitikast ja olnud seal täiskohaga tööl. Läks teistmoodi. Sa ju ometi ei kahetse? Ma ei saa jah öelda, et nutaksin hommikuti sellepärast, et läks just nii. Kaotustest tuleb üle saada ja edasi minna, see on spordi põhimõte. Kuidas sa praegu hindad Urmas Sõõrumaa panust EOK juhina? On ta hakkama saanud? Ma ei ole näinud meedias väga suuri skandaale. Ma ei ole lugenud ka EOK eelarvet ega tea, kui palju nad on spon-

Jätkub lk 8

8 Algus lk 6 soreid saanud või kuidas nende komisjonid töötavad. Kui väga suurt kriitikat ei ole, järelikult igapäevane töö toimib. Soovin neile jõudu. Ma ei ole inimene, kes ütleks pärast kaotust, et mina teeksin nii- või naamoodi. Kõige olulisem on, et olümpialiikumine läheks edasi ning tüdrukud ja poisid saaksid endale uusi eeskujusid. Sa ei lahkunud Keskerakonnast kogu ajaloolise sõja jooksul. Kas see oli argus – ma ei tea, mis minust edasi saab? – või pigem kavalus, teadlik ettemäng: minust saab ühel päeval selle erakonna esimees ja peaminister? Küll oleks praegu kerge öelda, et loomulikult teadsin ette. Oli raskeid hetki, aga soovisin olla poliitikas edasi. Kümme aastat opositsioonis olla on pikk periood ja kui eriti perspektiivi ei näe, siis tekib ühel hetkel küsimus nagu selles populaarses laulus „Sein on ees”. Mis siis edasi teha? Ma ei saa eitada, et 2011. aastal Keskerakonna esimeheks kandideerides tõepoolest soovisin selleks saada. Aga erakonna esimeheks kandideerijad peavad olema valmis olema ka peaministrikandidaadid. Räägime esmalt sinu perest. Kuidas oma lastega igapäevaselt suhtled? Kas võtad vastu nende kõnesid või suhtled sõnumite kaudu? Meil on WhatsAppis moodustatud perekonna grupp, kus on abikaasa ja kolm last. Püüan sinna saata päeva jooksul vähemalt üks-kaks sõnumit. Suhtlen ka eKooli kaudu, jälgin igal päeval pingsalt eKoolist tulemusi ja helistan. Kui vähegi võimalik, teeme midagi perega koos. Päev enne isadepäeva oli meil üle pika aja võimalik koos perega minna kolmeks tunniks esmakordselt Viimsi spaasse ja lastele see tohutult meeldis. Minule ka, kuigi nad olid minust torudest sõites palju eespool. Mina pidin enne julgust koguma. Mis aines sa lapsi kõige sagedamini aitad? Oled ju lõpetanud Nõmme gümnaasiumis matemaatika eriklassi – eeldatavasti siis matemaatikas? Tõsi, see on matemaatika. Abikaasa saadab lapsed matemaatikaga alati minu juurde. Pean siinkohal tunnustama ka oma ema, kes on kolmele lapselapsele suureks toeks. Tema aitab lastel õppida pea iga päev. Kes peale ema teie peret veel aitavad? On teil koduabiline, kokk? Kindlasti aitavad abikaasa vanemad. Ja kodu aitab valvata neljajalgne parim sõber, koer. Aga meil ei ole kokka, koduabilist ega hekipügajat. Millal su lapsed Mariell (11), Oliver Jüri (9) ja Robin Roger (7) viimati isa unejuttu lugemas kuulsid? (Mõtleb.) Ammu, väga ammu. Ilmselt oled kurb, et ei näe oma laste kasvamist sellisel määral, nagu tahaksid. Muidugi. Tõmban siin paralleeli Tallinna linnapeaks olekuga, kus mu tütar kasvas pooleteiseaastaseni nii, et nägin teda väga harva. Pilte võiks sellest ajast olla koos minuga rohkem. Aga mina olen ju selle töö valinud, keegi pole mind siia jõuga surunud. Tasakaal tuleb töö- ja pereelu vahel üles leida, ma ei kurda selle üle. Kas abikaasa Karin ja lapsed mõistavad seda, kui sind ei ole päevade viisi kodus või saabud alles öösel? See ei ole suusoojaks öeldud, aga mõistavad küll. Mõni päev tagasi oli mul tarvis töökohustuste tõttu olla Berliinis Bundestagi ees ja see oli ka Eesti jaoks oluline, sest varem pole Eesti poliitikutel

olnud võimalust Bundestagi ees esineda. Kui alustasin vahetult enne esinemist kl 11 ajal Berliinis lõunasööki, siis abikaasa helistas – tegemist oli pühapäevase päevaga – ja küsis, kus ma olen. Ütlesin, et olen Berliinis, mille peale abikaasa lausus: tore, mina seda ei teadnudki! Tõusin nimelt väga vara, kui tema veel magas, ja läksin lennukile. Loomulikult ei tohi selliseid vigu teha, hiljemalt eel-

Ühel hetkel suhtled mõne riigipeaga, järgmisel mõtled, kuidas Kihnu tuletorni renoveerida. misel päeval tuleb öelda, et sind ei ole järgmisel päeval kodus. Milles sa abikaasat viimati aitasid? Laste kasvatamisel aitan. Püüan lastele pakkuda kooliviimist, nädalavahetustel läheme koos kuhugi jalutama. Pühapäevahommikused pannkoogid on aga abikaasa teha. Poes käin ma 35% osalusega. Pere koos hoidmisse annan nii palju, kui praegu on võimalik. Meil oli hiljuti suur mure: elektritööd oli vaja ära teha. Aitasin oma abikaasat nii, et mina olin välismaal, aga abikaasa läks poodi ja saatis mulle sealt pilte, mille peale ma siis vastasin, mida täpselt on vaja osta, et elektritööd tehtud saaksid. Meie koostöö toimib väga hästi. Puhanud ikka oled koos perega? Sügisesel koolivaheajal saime reedest kuni pühapäevani perega koos Hiiumaal Luidjal olla. Käisime mere ääres ja metsas jalutamas. Korra ka jooksmas ja olime lihtsalt koos. Natuke tegime ka õuetöid. See oli väga tore. On sinu lastel ka see pinge, et nad peavad tooma koju ainult viisi ja olema õpe-

Jüri Ratase aasta on olnud suurepärane - mullu novembris ametisse astunud valitsusest kostab aeg-ajalt küll raginat, ent mootor siiski töötab. Eesistumine on läinud sujuvalt ja Keskerakonna ainuvõim Tallinnas säilis. Kõik see tõi Eesti 2017. aasta mõjukaima inimese tiitli. Foto: Rauno Volmar

tajate silmis oivikud, sest nende isa on ju peaminister? Ma loodan, et seda võrdlust koolis ei tooda. Need on väga halvad võrdlused. Ei ole tähtis, kas su isa on postiljon, kraavihall või peaminister – töö on töö. Ma ei arva, et lapsed peaksid tooma koju ainult viisi, see ei ole eesmärk. Aga seda soovin küll, et nad ei tooks koju halbu hindeid, ja selle üle tuleb nendega vestlusi pidada. Tunnid tuleb ette valmistada, õppida tuleb. See on reegel. Millal rääkisid mõne oma lapsega südamest südamesse, näiteks hindest kolm? Neid jutuajamisi on nüüd kooliaja alguses olnud. Viimati mõni nädal tagasi tütrega. Et võta ennast kokku? Rääkisin ka seda, et kui ta end kokku ei võta, siis kuidas mina näen, kuidas need asjad võivad minna, ja see ei ole hea tee. Teie pere elab Pirital looduskaunis kohas. Kodu on sinu vanemate ehitatud, nemad jäid ise elama Nõmmele. Kui tihti sõidad Piritalt Nõmmele vanematele külla? Nädalas kord-paar ikka jõuan. Aga see majjakolimine oli huvitav hetk. Kui maja Pirital valmis sai, oli mul isaga päris kõva vaidlus, kes siis sinna elama läheb. Maksis tema elukogemus ja tarkus. Isa loovutas maja sulle? Ta ei loovutanud. Ta küsis mu käest: kui sinul oleks sama olukord, arvestades, et oleksid sama vana kui mina praegu ja sinu poeg oleks sama vana kui sina praegu, siis kummale sina selle annaksid? Kas tulevikule või läheksid oma abikaasaga ise sinna majja elama? Ma vastasin ausalt, et annaksin tulevikule, ja nii see saigi lahendatud. Kuidas isal praegu tervisega läheb?

Jätkub lk 10

TOP 100

JÜRI RATAS

KERSTI KALJULAID

JEVGENI OSSINOVSKI

MIHHAIL KÕLVART

Eesti peaminister

Eesti Vabariigi president

tervise- ja tööminister

Tallinna volikogu esimees

MARGUS LINNAMÄE apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees

ARVO PÄRT

KADRI SIMSON

helilooja

majandus- ja taristuminister

HANS H. LUIK Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik

YANA TOOM

ROBERT KITT

Euroopa Parlamendi saadik

Swedbanki juhatuse esimees

10 Algus lk 6 üsna kinnised oma ühiskonnas: kui näeRaskelt, stabiilselt. Ma loodan, et tasame, et midagi läheb hästi, ei ütle me sageli pisi paremini. aitäh. Tunnen arvude keelt ja võin öelda, Isadepäeval olite kogu perega Oleviste et üle kolmveerandi inimestest, kes meikirikus ja kohal oli ka sinu isa, õed, kogu le tänaval vastu tulevad, võidavad tänu teie suur pere. Inimestel, kes seda vaamaksureformile. Senisest veidi rohkem tepilti sel päeval kirikus nägid, oli hea tuleb tulumaksu maksta inimestel, kelle meel eelkõige selle üle, et nad nägid kiripalk on üle 1776 euro. Ja on tõsi, et me kusse tulnud Rein Ratast. See tähendab, palume 2100 eurot või rohkem teenivatel et läheb ju paremini. inimestel edaspidi panustada ühiskonna See tähendab seda. (Kogub ennast pisut.) solidaarsusse 36 eurot kuus. Lähme tagasi läinud aastasse, 5. Ometi, kuidas sa lohutaksid neid inimenovembrisse, kui sind valiti Keskerasi, kes on olnud tublid, edasipüüdlikud, konna esimeheks. Kui veendunud olid, andnud endast parima, saanud kõrgeet juba sama kuu lõpus oled peaminismat palka ja alates uuest aastast kaoter? Jah, olid tehtud kokkulepped Martavad iga kuu 36 eurot. Nad on olnud gus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovskiga, oma palga väärilised ja siis ütleb valitaga kõik oleks võinud ju nihu minna? sus neile, et andke osa ära. Need kokkulepped sai tehtud ikka pärast Tõsi, need, kes teenivad üle 2100 euro 5. novembrit. Siis sai tunnetuse, mis seis kuus, peavad tõesti uue süsteemi aluon toonasel koalitsioonil, kas see jääb sel andma ühiskonnale tagasi 36 eurot. või ei jää püsima. Kuu esimesel poolel See tähendab tugevamat ja sidusamat oli aga tõesti aru saada, et Keskerakond ühiskonda, see tähendab ühiskonda, ja valitav esimees peavad võtma võimalimis on võrdsem. Kokkuvõttes tähenku uue koalitsiooni loomise vastutuse enda peale. Mis on peaministri ametis teisiti, kui ette kujutasid? Peaministri roll tuleb kõige rohkem esile meeskonna juhtimises ja kui dab see minu arvates tugevamat Eestit. saad aru, et meeskond ei ole lihtmängiMa arvan, et need inimesed on nõus seljad, vaid isiksused ja ka kolm erakonlesse tugevamasse Eestisse panustama. da. Sa pead tegema kõik pingutused, et Ma arvan, et 36 eurot on nende inimeste jaoks pigem auasi, mitte see, et see võeühisosa leida. Sageli nägema, kust tagatakse nüüd minult ära. See võetakse selsi võtta ja kus juurde panna. Inimsuhetega on alati keeruline, aga oleme sel aaslepärast, et meil oleksid väiksemad ravital hästi hakkama saanud. Ka see oli uus, järjekorrad, rohkem võimalusi meditsiiet päevas on 14–15 kohtumist, kus hüpni panustada. Aga ka sellepärast, et meil pad ühelt teemalt teisele, eriti eesistumise oleks võrdsem ühiskond, nagu ma ütleajal – ühel hetkel suhtled mõne riigipeasin. See on kõigile oluline. ga kaitsepoliitika teemal, järgmisel hetSee ei ole edukamate karistamine? kel mõtled, kuidas järgmisel aastal KihKindlasti pole see edukamate karistamine, kui valitsus näeb ette näiteks doktonu tuletorni renoveerida. Mis on olnud sulle sel aastal peaministrantide toetuse tõusu, mida on pikalt-pirina kõige suurem väljakutse? kalt räägitud, aga mitte täidetud. Arvan, Ma ei ole väga originaalne, kui ütlen, et et valitsus ja riik peab kindlasti vaatama kõige suurem väljakutse on vaadata oma ühiskonna tervikpilti. lastele silma, kui nad ütlevad, et tule vaaKas valitsuses käärib? Alkoholiaktsiisi tama meie esimest ujumisvõistlust, ja ma asjus tirib rahandusminister palli oma luban seda neile. Eriti kui see on laupäeväravasse ja tahab aktsiisitõusust looval. Ja siis avan oma kalendri ja näen, et buda, majandusminister sellist võimalust ei näe. mind ei ole sel päeval Eestis. Need on kõige raskemad hetked. Samuti tõdemus, Ma ei arva, et käärib. Käärib siis, kui me et näed oma lapsi ainult magades. Jõuan ei suuda enam omavahel kokku istuda ja öötundidel koju ja varahommikul lähen. arutada. Ja tõesti, kui räägime alkohoTöö puhul on olnud kõige suurem pinguliaktsiisist, siis on väga suured teemad tus loomulikult Eesti eesistusiin kõrval. Mida see Eesti mine Euroopa Liidus. Kuidas majandusele laiemalt tähenmeie suudame 28 riiki heas dab, kui näiteks kauplused mõttes konsensuse leidmisel hakkavad Eestist välja mineabistada ja eri nurki maha ma, kui Eestist välja läheb mitlihvida. te ainult alkoholi, vaid ka toiKui seda intervjuud teeme, duainete ja ehitusmaterjalide oled valitud Eesti mõjukaisoetamine? Loomulikult on • Mariell (11) – õpib kannelt, ukulelet, maks poliitikuks ja Eesti see majandusele probleem. käib keraamikarinmõjukaimaks inimeseks. Samas – kui alkoholihingis ja inglise keeSamas on viimastel nädanad on kõrgemad, tarbitakle tunnis. latel olnud karmi kriitise alkoholi vähem. Siis on ka kat teie valitsuse olulisima õnnetusjuhtumeid ja kahju • Oliver Jüri (9) – käib ujumas, hipreformi – maksureformi vähem. Sellele on olemas fakhoptantsus, trumkohta ja tänagi kõlab pealtiline tõestus. mitunnis. kirjadest välja vaid üks: kui Kas poliitikas või peaministpalju on kaotajaid. Võitja• Robin Roger (7) – ri ametis vahel nalja ka saab? käib ujumas, maletest ei räägita. Mis tundega Millal näiteks viimati südaringis ja robootisa sellele vaatad? mest naersid? karingis. Ühelt poolt mõistva tundePeab saama nalja! Üsna sagega. See iseloomustab kõige li vaidleme üldkogu laua taga paremini meie ühiskonda. teksti ja üksikute sõnade üle, Kui teeme ise tubli teo või naaber saab et sõnastus tuleks kõigile sobiv ja täpne. millegi heaga hakkama, siis kui sageli Lõpuks vaatavad kõik Theresa Mayle otsa ja ütlevad: kallis Theresa, kas sa aitaksid, me ütleme: sul on lehed hästi riisutud ja muru pügatud. Küsin sageli ka koolis see on sinu emakeel. Siis ta sõnastab selõpilastele esinedes, kui tihti nad ütlevad le nii, et see sobib kõigile liikmesriikidetunni lõpus: kallis matemaatikaõpetaja, le. Ja keegi hüüab seepeale laua tagant: see oli suurepärane kontrolltöö, seal oli miks te küll Euroopa Liidust lahkute! Naljakad hetked tulevad ka siitsamast nii palju huvitavaid ülesandeid! Oleme

Kõige raskemad hetked on, kui olen lubanud olla laste ujumisvõistlusel, aga mind ei ole Eestis.

Jüri Ratase lapsed

Intervjuud peaminister Jüri Ratasega saab vaadata ka Delfi TV-s ja Mõjukate erirubriigis.

Ka valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver (seisab) ja peaministri nõunik Johannes Merilai saavad intervjuu kulgu jälgides muheluse suule. Foto: Rauno Volmar

valitsuse laua tagant. Kui näed, et valitsuse liikmed lähevad heas mõttes käima ja peavad kaitsekõnesid, põhjendavad ja argumenteerivad. Seda on tore pealt vaadata ja ühel hetkel siiski keskenduda tulemusele. Nalja saab ka kodus. Ühel hommikul hõikas poeg: sulle helistab Alarm. Mul oli telefon äratama pandud, aga tema luges ekraanilt, et Alarm helistab. See tegi rõõmu. Naljakas oli ka hetk, kui noo-

rem poeg palus oma üheksa-aastasel vennal toolile istuda ja pöördus tema poole: räägi nüüd oma nooruspõlvest, kuidas see kunagi oli? Naljakaid hetki tuleb ette igal pool. Tundub, et nagu varasematele peaministritele, on ka sulle hakanud Euroopas meeldima. Oled hakanud välissuhtlust armastama? Pean tunnistama, et see pakub mulle häid emotsioone. See on ka väga oluline. Ei

11 listele kohtumistele ei saa minna mütsiga lööma, seal peab olema resultaat, mingi samm, kust läheme edasi, mis jääb meelde, kus tugevdame omavahelisi sidemeid. Võtan neid kohtumisi alati tõsiselt. Kelle telefoninumbrid sul maailma vägevatest mobiiltelefoni mälus on? (Naerab.) See oleks nii eestlaslik hakata nüüd ütlema, et mul on selle, teise ja kolmanda sõbra number. Aga tõde on, et praktiliselt kõikide numbrid, kellele soovin helistada. Kelle oma ei ole, siis selle kontakti võimalus on tunni aja kaugusel. Tuleb tunnistada, et maailma vägevatega tuleb tihtilugu suhelda hilistel õhtutundidel või nädalavahetustel ja siis ei vahenda seda vestlust keegi. Lähed oma telefoni menüüsse ja valid sealt ühe, teise või kolmanda nime, olgu ta eesnimi Emmanuel, Mark või Xavier. Kas oli nii, et lähetatud töötajate teema ajal rääkisid ühel õhtul kolm korda Macroniga? Jah ja paar SMS-i tuli ka veel peale. Kas mõni kohtumine on välispoliitiliselt millegipärast eriti meelde jäänud? Jah. Olen mõelnud, et küll oli hea, et sellel hommikul paistis päike näkku kõnelejale ja selle kõneleja kõrval olnud persoonile. Kui see poleks nii olnud, siis fotoaparaadid oleksid näinud, kuidas Eesti peaministril võib tulla mõni emotsionaalne pisar, ja see poleks olnud antud juhul võib-olla kõige soliidsem. Tegemist oli 29. septembri hommikuga, mil Suurbritannia peaminister Theresa May pidas Tapal kõnet. Kõnet sõdurite ees, kes olid Suurbritanniast, Prantsusmaalt, mõned

Ühel hommikul hõikas poeg: sulle helistab Alarm. Mul oli telefon äratama pandud.

ole saladus, et eesistumise eel ja raames on Eesti võtnud liini olla kahepoolses välissuhtluses võimalikult aktiivne. Pidasin juba enne eesistumist hästi oluliseks teha kahepoolseid väliskohtumisi. Jõudsin neid teha 25 juhiga, 26. ja 27. kohtumise tegin juulis. Iga kord mõtlesin, et kui kohtumine lõpeb tõdemusega, et Eesti ja teiste riikide vahel olev sild muutus kasvõi millimeetri võrra tugevamaks, annab see riigile juurde. Sellises suhtluses pead jääma kahe jalaga maa peale ja arvestama, et kuigi sinu vastas istuvad eri riikide peaminist-

rid ja presidendid, on nad täpselt samasugused inimesed, soojad ja toredad. Kahe jalaga maa peal oled ka Eestis. Oleme kuulnud, et kui sind kutsutakse Eestis mõnele kohtumisele ja öeldakse ette lause: kohal on kõik VIP-id, siis... ... siis pole ju mind kutsutud. Sest mina ei ole VIP ja saan siis minna mõnele teisele üritusele või nõupidamisele. Jah, mulle ei meeldi väga see vipinduse asi. Ma ei tea, kes on Eestis VIP-id, mina pole see kindlasti. Ja see on, ma arvan, ka põhimõtteline hoiak, et andke andeks, aga see asi mulle ei sobi. See ei tähenda, et

see on halb asi. Aga tõsi on, et olen üsna sageli öelnud koosolekutel inimesele, kes on viidanud, et ühte või teise kohta tuleb kindlasti kohale minna, kuna seal on eliit või VIP-id, et tore, mul on siis sellel ajal vaba hetk. Sa ei salli snobismi? Ei. Ometi, kas jalg väriseb, kui vastas istub Angela Merkel, Theresa May, Emmanuel Macron? Või lähed ja teed lihtsalt oma tööd? Toon paralleeli spordist: kunagi ei saa võistlusele minna mütsiga lööma. Ka sel-

AASTAVAHETUSE PEOD VIINIS! Veeda mõnus aastavahetus suursuguses Viinis. Külasta kontserte, naudi head kohvi ja maitsvaid hõrgutisi. Reisipaketi hind 3 ööd

Taanist ja Eestist. Ja kui ma seda kõnet ja sõnumeid tema kõrval kuulasin, siis see oli väga emotsionaalne. Sellepärast NATO ongi. Sellepärast meie liitlassuhted ongi. Mitte ainult siis, kui paistab päike ja linnud laulavad, vaid need liitlassuhete ketid ja sillad on tugevad ka siis, kui on raske hetk. Ja kui läheb kümme minutit mööda ning sinna saabub ka Prantsusmaa president, siis need on hetked, mis puudutavad emotsionaalselt ja jäävad meelde. Ka seesama näide, millest korra rääkisime – Bundestagi ees esinemine. Need on igal juhul hetked, kui on võimalik teha Eestit tugevamaks, kui on võimalik anda Euroopale ka midagi enda poolt. Sinu tööpäevad venivad sageli keskööni. Kuuldavasti oled tundnud süümepiinu, kui jõuad koju kell pool kümme õhtul, sest päev sai liiga vara lõpetatud, Jätkub lk 12

SUUSAPUHKUS HIMOSEL Himosel on lumi maas ja nõlvad avatud! Suusapuhkus alates 2 ööst. Head majutuse hinnad

al. 16.50 € / in.öö

al. 475 € www.baltictours.ee ekontor@baltictours.ee +372 740 0000 +372 630 0400

12 Euroopa Liidus see suurim väärtus, mille pärast üle 70% Eesti elanikest ütleb, et nad tahavad sinna kuuluda. Annan teile seda intervjuud riigivanemate saalis. Kui kaamera filmiks siin saali seintel olevatel portreedel nende meeste surmadaatumeid, siis väga paljudel on see 1941. On ka üks daatum, mille lõpus on küsimärk, ja see näitab, kui raske on olnud Eesti jaoks, Eesti ühiskonna jaoks elu, mis algas 1940-ndatest. Ma arvan, et see väärtus, et Eesti ei ole sõjas, et ei ole sõjaohtu, on kõige suurem. Olen õnnelik selle üle, et Eesti ettevõtjad on näidanud väga häid tulemusi. Need ettevõtete juhid, kes iga päev

Kõige emotsionaalsemad on hetked, kui on võimalik teha Eestit tugevamaks, anda Euroopale ka midagi enda poolt.

Algus lk 6 palju asju jäi tegemata. Töötad ehk liiga palju? Kui töökoormus tapab, siis saab 39-aastane mees endale alati teise ameti valida. Mina ei kurda. Peaministri tööd tulebki teha kire ja sisemise põlemisega. Püüad saada infot võimalikult detailideni, see nõuabki rohkem aega. Olen selle üle õnnelik ja selleks valmis. Minu juhtimismeetod on endale asjad põhjalikult selgeks teha, seega palju kohtumisi, vähem delegeerimist. Aga tõsi on see, et praegu läheb kogu valitsusel päris palju aega eesistumisele. Vaevalt me keegi oskasime seda ette kujutada, sest Eesti pole kunagi eesistujariik olnud. Kelle nõuandeid sa kuulad? Päriselt kuulad. Eks lähemate töökaaslaste nõuandeid. Valitsuse tasandil ministrite nõuandeid olenemata sellest, millises erakonnas nad on. Riigikogus on palju inimesi, kellest pean väga lugu. Aga kindlasti on ka sõprusringkonnas inimesi, kellele mõnikord helistan ja küsin: mis sa sellest arvad? Teades samas, et sõber ei tea detaile. Aga küsin just üldpõhimõtte kohta. Ja loomulikult helistan üsna sageli Eesti ametnikele otse ja küsin: kuidas selle asjaga on? Kui on vaja kiiresti infot, on see kõige parem tee. Aga arvan, et üldjoontes on tööalasel eluteel minu suurim nõuandja olnud ikkagi minu isa. Kas Mihhail Kõlvart on järgmine Keskerakonna esimees ja peaminister? Ma loodan, et Eesti Vabariigi järgmine peaminister on see, kes saab tugeva mandaadi 3. märtsil 2019. Muidugi teen ma selle nimel tööd, et see oleks Keskerakonna liige. Aga seda ma ei tea, kes see on, seda teab kõrgem võim. Ma saan intrigeerivast küsimusest aru, aga kui Keskerakonnal on võimalik seda koalitsiooni hoida, siis, tõsi, enne järgmisi valimisi meil üks kongress on. Ju läheb peaministrikandidaadina välja see, kelle kongress valib esimeheks või jätab esimeheks. Tunned, et Kõlvart on sul kandadel?

Tunnen, et Mihhail Korb, Mihhail Kõlvart, Kadri Simson, Mailis Reps, Taavi Aas, Tarmo Tamm, Jaak Aab ja paljud teised on minu kõrval ja mina olen nende kõrval. Ma tunnen meeskonda. Aga kas Kõlvart peaministrina istuks sulle? Peame silmas tema ütlemisi-tegutsemist vene veteranide teemal, venekeelse etteütluse korraldamist jne. Ma arvan, et ta on praegu tubli linnavolikogu esimees. Ta on saanud väga kõr-

Kuigi vastas istuvad eri riikide tippjuhid, on nad täpselt samasugused inimesed, soojad ja toredad. ge mandaadi. Me võime alati filosofeerida selle üle, kas üks, teine või kolmas võiks olla peaminister. Peaministreid ei saa nii väga valida. See eeldab, et väga paljud asjad langevad kokku. Eeldab, et rahvas on andnud mandaadi ja võimaluse. See eeldab ka seda, et leiad poliitilisi partnereid, kellega koalitsiooni teha. See küsimus ei ole praegu erakonnas laual. Mis saab Keskerakonna loojast Edgar Savisaarest? Kas erakond lõpetab talle selle aastaga 2000-eurose igakuise toetuse maksmise? Inimesena loodan, et ta kosub ja tema tervis paraneb. Poliitikuna ütlen, et ta tegi oma valiku viimastel kohalikel valimistel, kus ta pööras erakonna programmile ja põhimõtetele selja. Kahju, et nii läks, aga tema valik. Nüüd piirdub tema poliitiline töö osalemisega linnavolikogus. Mis puutub tema ajaloonõuniku tasusse, siis sellisel kujul ma ei näe koostöö jätkumist. Selles sisus, mida erakond võiks soovida – oma ajalooraamat teha –, sellisest koostööst enam midagi välja ei tule. Aivar Riisalu abilinnapeaks kinnitamise puhul torkab silma poliitilise eetika

küsimus. Riisalu oli Keskerakonna liige, astus sealt välja ja liitus IRL-iga. Siis kandideeris IRL-i Tartu linnapea kandidaadina ja sinna mitte saades tuli hoopis keskerakondlikku Tallinna linnavalitsusse abilinnapeaks. Sina kutsusid teda. Kas selline poliitiline prostitutsioon on tõesti peaministri jaoks heakskiidetav? Õnneks ei saatnud ma talle tähitud kirja. Tunnen Aivar Riisalut päris hästi, oleme suhelnud väga aktiivselt alates 2007. aastast. Enne Aivari Keskerakonnast lahkumist oli meil heas mõttes viimane õhtusöök Nõmme mäe all ühes söögikohas. Aivar ütles, et lahkub järgmisel päeval Keskerakonnast. Ütlesin, et see on halb mõte, ära mine. Ta ütles, et lahkub ja läheb IRL-i. Ja läks sirge seljaga. Kordagi ei kritiseerinud ta oma endist erakonda. Me jäime aga alati suhtlema, hoidsin sidet ja tegin talle nüüd tõesti selle ettepaneku. Ta on olnud 18 aastat Keskerakonnas ja mõned aastad IRL-is. Ta ei tule praegu erakonda tagasi. Ta on ettevõtlusvaldkonnas töötanud, tegutsenud, näinud kasumeid ja pankrotte. Ma arvan, et on õige vaadata linnavalitsust natukene laiemalt. Mitte nii, et seal on kõik ainult ühest erakonnast. Nii et selline käitumine ongi täiesti aktsepteeritav? Kui inimene tänavalt pahandab, et poliitika on ebaeetiline, siis kas sa ei andnud selle sammuga hoogu takka? Ütlesin Aivar Riisalule üht. Nimelt: kui ta selle sammu teeb, siis see valitud koht, mille Tartu linna elanikud IRL-ile ja talle andsid, ei saa jääda talle või veel pikemalt mõeldes – Keskerakonnale. See peab jääma IRL-ile. Aivar oli minuga sama meelt ja nii ka tegi. Teeme aastalõpuintervjuud Eesti mõjukaima inimesega. Mille üle oled selle aasta lõpus peaministrina kõige uhkem? Selle üle, et Eesti elab rahulikku elu. Et Eesti elab elu, kus ei ole ohte, mis tähendaksid meile ebastabiilsust. Eesistumise raames olen sageli mõelnud, mis siis on

Ratas tunnistab, et Suurbritannia peaministri Theresa May (vasakul) septembris Tapal peetud kõne ajal oli tal pisar silmas. Õnneks ei pääsenud fotograafid piisavalt lähedale, et seda jäädvustada – polnuks ehk soliidne vaatepilt, arvab peaminister. Paremal Prantsusmaa peaminister Emmanuel Macron Foto: Marko Mumm

tegelikult ju riskivad oma tegevusega – kas jäävad peale ja lähevad edasi või võib tekkida pankrot. Meil on hea majanduskasv tänu neile. Olen õnnelik selle üle, et Eesti jõukus jõuab Eesti peredesse, Eesti suitsudesse-taludesse. See on kaasav majanduskasv ja ma olen selle üle õnnelik. Loomulikult olen õnnelik selle üle, et saame täiel rinnal öelda, et mõni kuu veel ja meie kallis Eesti tähistab 24. veebruaril 100. aastapäeva. Need on suured asjad. Aga lihtsalt inimesena, Jürina? Jürina see, et minu kõige noorem poeg alustas kooliteed. Tundub, et see polegi talle kõige hullem. Ta on läinud näiteks rahvatantsuringi. Meil oli väga suur vaidlus, kas seitsmeaastasel poisil sobib ikka minna rahvatantsu. Ütlesin, et oleks väga õige, kui ta seda teeb, sest see on sportlik, annab hea rühi. Lastel läheb koolis keskmiselt nagu Eesti laste enamikul ja selle üle olen kindlasti õnnelik. Mis on see, millega tahaksid peaministrina ajalukku minna? Mina ei taha seda kindlasti hinnata. Oma tööd ei saagi vast nii üles ehitada, et sellel päeval toimuva koosolekuga lähen ma nüüd ajalukku ja teisel päeval toimuv koosolek ei ole nii ajalooline. Soovin väga, et praeguse valitsuse tehtavad sammud lähtuksid kõik ühest põhimõttest ja selle poole püüdlemisest. Ma saan aru, et seda on väga-väga keeruline saavutada ja see ei sõltu ainult valitsusest, aga püüdlus on see, et saame ühel hetkel öelda: Eesti ei ole enam kahaneva rahvaarvuga riik. Millal see juhtub, on keeruline öelda. See sõltub nii paljudest asjadest – meie elukeskkonnast, sidususest, sellest, kui palju suudame hoida noori traagilistest hukkumistest eemal. Loomulikult sõltub see sündimusest jne. Aga tahaksin, et Eesti saaks ühel päeval öelda: tehtud otsused kandsid seda mõtet, et Eesti oleks taas kasvava rahvaarvuga riik. Kes on sinu arvates Eesti mõjukaim inimene ja miks? Minu jaoks on kõige mõjukamad inimesed mu abikaasa ja lapsed. Nende arvamus on kõige tähtsam ja olulisem, seda tuleb arvestada. Aga mõjukuse kohta ütlen nii, et aitäh, see on kindlasti väga auväärne. Ma ei tunne aga kuidagi, et oleksin täna, mil seda uudist kuulsin, kuidagi teistsugusem kui eile või üleeile. Ja ma ei tunne end kuidagi teistsugusena ka Euroopas, maailmas. Räägin riigipeadega, aga jään kokkuvõttes alati kahe jalaga maa peale ja selleks, kes olen. Arvan, et lastetoast antu on kõige olulisem – tuleb hoida sellest kinni ja mitte tõusta pilvedesse või muutuda teistsuguseks.

KAJA KALLAS: vahel mõtlen hirmuga,

Foto: Stinne Loo

kuidas nii töö kui ka lapsega hakkama saada

Poliitika ei ole minu jaoks elu ja surma küsimus. Mul on amet olemas ja tulen toime ka mujal, ütleb eurosaadik Kaja Kallas.

TOP 100

15. koht

Liisa Tagel

liisa.tagel@lehed.ee

Juba üle kolme aasta elab Kaja koos kuueaastase poja Steniga Brüsselis ning ühendab poliitiku- ja emarolli. Eesti Päevalehe mõjukate edetabelis paigutus Kaja (40) isa Siimust märksa kõrgemale. Poliitikaväljaande Politico edetabelis saavutas Kaja mõjukamate eurosaadikute seas 30. koha, mida ei anta niisama Brüsselis istumise eest. Talle ei meeldi eksponeerida oma eraelu, küll aga räägib ta meelsasti ideedest, mis teda puudutavad ja vaimustavad. Poliitikast või raamatutest vestel-

des kostab tema sisemine põlemine isegi läbi telefonitoru. Kas vastab tõele, et kavatsete enne oma saadikuaja lõppu Eestisse naasta? Kavatsen naasta 2019. aasta riigikogu valimisteks – see on kaks kuud enne mandaadi lõppu. Oluliselt varem ma ei tule. Eestis sosistatakse, et soovite Hanno Pevkuri esimehekohta endale. Kas kavatsete erakonnas kõrgemat kohta püüda? Erakonna aseesimehena olen juba kõrgel positsioonil. Esimeheks te kandideerida ei kavatse? Meil ei ole ju valimisi tulemas, seega pole vaja praegu selle peale mõelda. Kui meil on erakonnas valimised, siis võiks sellest rääkida. Selles mõttes oli mul imelik lugeda, kuidas Jüri Ratas ütles selle peale, et

Kaja võib küll juba mitu aastat Brüsselis olla, aga ta kinnitab, et hoiab Eestis toimuval kogu aeg silma peal ja see ei jäta teda kunagi külmaks.

15 ma kritiseerin valitsuse tegemisi, et see olevat erakonna sisekampaania. Kuidas nii? See on nii väline, kui üldse annab olla. See ei olnud üldse loogiline, kui meil ei ole praegu mingeid valimisi tulemas. Kui oleks, saaks sellest rääkida. Eestis paistab, et võtate kodumaa poliitika teemal varasemast rohkem sõna. Eks ma olen kogu aeg pilku kodul peal hoidnud ja ausalt öeldes teeb see, mis Eestis toimub, ikkagi väga muret. Olen

Praegune valitsus on palju valesti teinud ja soperdanud. Need ei ole väikesed vead, vaid suure mõjuga asjad. Brüsselis ja erakond on opositsioonis, aga ma ei saa jätta reageerimata. Praegune valitsus on palju valesti teinud ja soperdanud. Need ei ole väiksed vead, vaid ikkagi suure mõjuga asjad, mis inimese elu paremaks ei tee ja võivad Eestile kokkuvõttes valusalt kätte maksta. See ei jäta mind külmaks. Eesti ei jäta mind kunagi külmaks. Mida te peate kõige hullemaks soperduseks? Kogu maksusüsteemi pea peale keeramine on väga suur asi. Sain peaministrilt vastuseks lihtsa tabeli, et kui su palk on selline, siis saad nii palju raha. Valitsus ei võta absoluutselt arvesse, et väga paljud inimesed ei tööta enam nii, et neil on üks palk ja muid sissetulekuid ei ole. Me räägime paindlikest töövormidest ja töötamise uuest reaalsusest, kuidas tööelu uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga muutub,

aga maksupoliitika ei võta seda absoluutselt arvesse. Oleme väike riik, mis peab konkureerima teiste, endast palju suurematega. Seni on meie trumbid olnud tehnoloogia- ja digiriik ning selge maksusüsteem. Nende abil püsime konkurentsis. Miks peaks keegi Eestisse tulema, kui see muutub? Kust tulevad uued töökohad? Reformierakonna ja Keskerakonna oluline vahe on see, et Keskerakonna meelest tahavadki inimesed jääda kõige madalama sissetuleku kategooriasse. Meie aga arvame, et kõik tahavad paremat elu ja teenistust, ning soodustame seda. Teie lähenemisega jõuab rohkem inimesi keskklassi hulka? Jah. Inimesed tahavad alati elada paremini, kui nad elavad. Miks me peaksime seda karistama? Mängime niimoodi maha oma eelised suuremas pildis konkurentsis püsimisel ehk välisinvesteeringute meelitamisel. Miks te hakkasite peaminister Jüri Ratasega avalikult maksuvaidlust pidama? Ma postitan alati oma mõtteavaldused blogisse, kuhu siis veel. Teil peaks olema võimalik Ratasega eraviisiliselt vestelda. Miks te siiski selle vestluse avalikus sfääris algatasite? Olen opositsioonierakonna esindaja. Suhtlen muidugi Jüriga ka otse ja arutame eri teemasid. Aga see teema puudutab kõiki Eesti inimesi. Paljud pole sellest aru saanud. Mul on praegu postkast umbes kirjadest inimestelt, kes mu mõtteavalduse peale kirjutavad oma erijuhtumitest, mille puhul uus maksusüsteem kasu ei too. „Mul on hoopis selline elu, miks mind selle eest karistatakse?” Inimeste elu on palju komplekssem, kui uus süsteem haarata suudab, asjad lähevad keeruliseks ja inimesed ei võida kuigi palju. Paljud kirjutavad ka, et on

Üheks inimeseks, kellega ta sageli nõu peab, nimetab Kaja endist väliskaubandus- ja ettevõtlusministrit Anne Sullingut. Foto: Martin Ahven

igati nõus sellega, et rikkamad peaksid rohkem maksma. Ainult et nad ei tunne, et nemad oleksid need rikkad, aga saavad aru, et neilt võetakse midagi ära. Nad tulevad võib-olla ots otsaga kokku, aga kuuluvad süsteemi järgi juba nende hulka, kes maksuvaba tulu üldse ei saa. Maksumuudatuse peamine põhjendus on, et need, kes saavad väga vähe raha ja kellel on kõik arvel, saaksid veidigi rohkem. Kas see põhjendus ei toimi? Mulle kirjutavad päris palju ka alumise otsa palga teenijad, kelle töötasu tuleb kokku tunnipalgast, ja nad ei tea, milline see tasu lõpuks olema saab ja mida deklareerida. Pärast võib selguda, et tuleb ikkagi tulumaksule peale maksta. Kust sa selle raha võtad? Mõnes mõttes on see ka pensionäride karistamine. Räägime paindlikest töövormidest ja et inimesed peaksid saama töötada võimalikult paindlikult ja vajadusel ka pensioni või

lapse kõrvalt, aga ei soodusta seda. See ei ole mõistlik. Arvan, et see, mis päriselt juhtuma hakkab, tuleb paljudele ebameeldiva üllatusena. Inimesed peavad oma aega raiskama, et välja arvutada, mis on neile kasulik. Aeg on raha. Alati kui sa teed midagi, siis ei tee sa midagi muud. Ehk kui sa tegeled maksude arvestamisega, ei tee sa midagi kasulikku. Enamik ei suuda seda ise teha, vaid peavad nõu küsima ja kokkuvõttes maksavad oma väiksest tulust maksukonsultandile. Kas olete erakonna praeguse suunaga rahul? Uuringute järgi Reformierakonna toetus suureneb. Opositsioonis olles on meil kindlasti vaja suuremat reljeefsust, et rohkem silma paista. Mida see tähendab? Tavaliselt kasutatakse seda sõna lahmivate avalduste kohta. Ei. Meie tugevus on see, et oleme alati

Pean tunnistama, et viimasel ajal olen nõus olnud Jürgen Ligiga ja valmis alla kirjutama kõigele, mis ta ütleb. olnud väga sisulised. See, et me valitsust kritiseerime, ei ole ju lahmimine, vaid sisuliste argumentide esitamine. See on meie tugevus. Kui sa saad vastu ümmargust juttu, on sellega väga raske võidelda. Põhimõtteliselt on reljeefsust siiski vaja, et oma ideedega silma paista. Jätkub lk 16

Straipu LLC OÜ info@straipu.ee

VEEBIPOOD:

www.straipu.ee Metsakuma Sinu kodus Kui metsakumale saaks anda vormi, siis oleks see Straipu valgusti – rahu, vaikuse ja harmoonia kehastus.

Käsitööna valminud täispuidust disainvalgustid

Straipu sai alguse sellest, et me ei usu hingetusse masstoodangusse, vaid kestvasse lahendusse ja originaalsesse lähenemisse. Lambid ei peaks olema emotsioonitud tarbeesemed, mida kasutatakse ainult funktsionaalsel eesmärgil.

Meie soov on vähendada stressi töökohas ja aidata inimestel kodus lõdvestuda tänu hubasele meeleolule, mida loob disainlampide mahe valgus, hellitavalt „metsakuma”. Austame looduse puhtust ja imetleme metsa ilu. Sealt saame nii inspiratsiooni kui ka toormaterjali. Sellepärast kasutamegi valgustite loomisel ainult päris puitu. Oma toodetele iseäraliku triibulise välimuse

anname vineerplaatide, käsitöö ja voolava disainijoone kaudu. Meie jaoks on kindlasti tähtis ka uuendusmeelsus ja läbimõeldud tervik. Seetõttu on kõik Straipu valgustid alati ühes tükis, hingega tehtud, ilma nähtavate juhtmete ja muude konstruktsiooniosadeta. Puhas loodus, puhas disain, puhas nauding.

16 Algus lk 14 Kes on Eesti poliitikas teie suurimad liitlased ja mõttekaaslased? Pean tunnistama, et viimasel ajal olen pidevalt nõus olnud Jürgen Ligiga. Sellele, mida ta arvab, võiksin täiesti alla kirjutada – just ideoloogiat puudutavates küsimustes. Aga eks ma pean nõu pidevalt – Anne Sullingu, Maris Lauri, Hanno Pevkuriga kindlasti. Aga Brüsselis? Mul on oma naiskond – neli abi. See, et kõik on naised, pole taotluslik. Viimati, kui üks assistent Eestisse tagasi läks ja talle asemikku otsisime, ütlesid teised, et võiksin võtta mõne noormehe. Kandidaatidega kohtudes osutus lõpuks aga valituks taas naine – tal olid parimad oskused ja isikuomadused. Olen valinud ikka selle järgi. Teie elus on juba mõnda aega uus kaaslane, investeerimispankur Arvo Hallik. Mis teid seob? See on väga isiklik küsimus. Aga kui sul on hea kaaslane, siis räägid temaga kõigest – kõik, mis puudutab sind, puudutab ka teda ja vastupidi. Millist elu elate last üksi kasvatava emana Brüsselis? On teil abilisi? Olen põhimõtteliselt üksi, aga mul käib pikematel tööpäevadel abiks üks noormees, kes tegeleb lapsega. Olen lapsega väga palju koos nii õhtuti kui ka nädalavahetustel. Kui Brüsselis oleme, sõidame tavaliselt rongiga mõnda kohta avastama. Kodus mängime lauamänge, loeme raamatuid, paneme koos Legosid kokku. Seda viimast teeb ta viimasel ajal küll ikka rohkem üksi, minu abi ei ole vaja. Eestis käime koolivaheaegadel ja igal teisel nädalavahetusel – ma ei taha teda liiga palju lennukites solgutada. Mida püüate oma lapsele eluks kaasa anda? Mu vanemad on alati rääkinud ja oma tegevusega edasi andnud seda, et kõiki inimesi tuleb kohelda lugupidamisega, keegi pole parem ega halvem, kõigi vastu tuleb olla sõbralik. Püüan talle näidata, et oleme kõik erinevad ja meil on omad tugevused ja nõrkused. Kelleks tahtis saada väike Kaja?

Lapsega veedetud aega peab Kaja väga oluliseks. Foto on tehtud paar aastat tagasi, nüüd on Sten juba kuueaastane.

panda, siis see ei loe. See ei ole elu ja surma küsimus. Mul on amet olemas ja ma saan väga hästi hakkama ka mujal. Ma ei pea tegema seda, mida keegi teine tahab, või seisma millegi eest, millesse ma ei usu. Teie elu on tihedalt planeeritud. Mida teete, kui tunnete, et jaks on otsas? Püüan niimoodi abi paluda, et saaksin end välja magada. Üritan stepslit välja tõmmata. Lapsega olemine on minu jaoks hea puhkus. Arutame koos maailma asju. Kui olen temaga, püüan kõik segavad faktorid välja lülitada. Võimalikult palju teen värskes õhus sporti – see aitab ajuga töötamisest puhata. Püüan hoida tasakaalu. Teha tööd töö ajal ja mitte võtta seda koju kaasa. Vajan väga oma lugemisaega – kui ma ei ole sellega ammu tegelenud, tunnen, et mul ei tule uusi mõtteid, ja see häirib mind. Mida te praegu loete? Loen mitut raamatut korraga. Lõpetan just raamatut kodanikupalga poolt- ja vastuargumentidest, öökapil on Ilfi ja Petrovi „Kuldvasikas” ja pojale loen „Imeflööti” – need on ungari muinasjutud. Laps läheb juba kolmveerand kaheksa magama, et hommikul vara tõusta, seega olen pärast tema uinumist veel värske ja võimeline tööks vajalikke raamatuid lugema. Järjekorda ootab näiteks raamat sellest, kuidas vägivalla osa on meie elus vähenenud. Raamatus räägitakse muu hulgas seda, kuidas naisjuhtidega ühiskonnad on vähem vägivaldsed. Kui tunnen, et ei suuda enam erialaseid tekste haarata, lähen voodisse ja loen eestikeelseid raamatuid, peamiselt ilukirjandust. Viimati lugesin Madli Puhveli

Kõik tüdrukud tahtsid saada müüjateks, aga üks tüdruk hoiukassade peavalitsuse juhatajaks. Ma ei mäleta mingit kindlat soovi. Aga meie peres armastatakse rääkida lugu sellest, kelleks ma olevat lasteaia lõpus saada tahtnud. Nagu ikka räägiti lastega sellest enne kooliminekut. Lastevanemate koosolekul ütlesid kasvatajad, et tüdrukud tahtsid kõik saada müüjateks ja poisid miilitsateks, aga üks tüdruk hoiukassade peavalitsuse juhatajaks (see oli toona isa Siim Kallase ametipost – L. T.). Miks teil poliitikasse jõudmine nii kaua aega võttis? Osa poliitperede lapsi tegi seda juba palju varem. Tahtsin olla ise keegi. Ma ei tahtnud, et mind võrreldaks mu vanemate või vennaga, ja valisin valdkonna, kus neid ei olnud – juura. Tahtsin ise tegijaks saada. Ebaõigluse vastu võitlemine on mul alati veres olnud. Arvan, et vähemalt mingi aeg erasektoris töötamist aitab aru saada, kui raskelt tuleb iga kroon ja euro. Kogemuste najal mõistad, kuidas toimib majandus ja milline on elu. Seda on vaja, enne kui lähed selle kõige üle otsustama. Poliitikas muutub kõik kiiresti ja on hea, et mul on alati varuvariant – poliitika ei ole mu ainus valik. Kui mind ühel hetkel ei valita või valimisnimekirja ei

TOP 100

MARTIN JA MART HELME riigikogu liikmed

ARNOLD SINISALU

ERKKI RAASUKE

OTT TÄNAK

KAJA KALLAS

KELLY SILDARU

kaitsepolitsei peadirektor

ettevõtja, Luminori juht

rallisõitja

Euroopa Parlamendi saadik

vigursuusataja

ENN PANT AS-i Tallink Grupp juhatuse esimees

ANDRES ANVELT

ANDRUS ANSIP

AIN HANSCHMIDT

siseminister

Euroopa Komisjoni asepresident

Infortari juhatuse esimees

kirjutatud Lydia Koidula elulugu. Tema eluga tekkis palju äratuntavaid seoseid. Lydial olid suured ideed maailma toimimise kohta, teda huvitas poliitiline elu, aga tollane kultuur surus ta koduperenaise rolli, kus ta ilmselgelt hakkama ei saanud. Ses mõttes oli tast kahju. Tänapäeval on meil palju parem: naisi ei suruta sinna, kus nad olla ei taha. Naised on erinevad – kui sul pole tugevat perenaisegeeni, siis see on okei. Panen enda loetud raamatud ka blogisse kirja. Olete oma elus üsna palju päevikuid pidanud. Teete seda endiselt? Mul on märkmik, kuhu teen tähelepanekuid. Mõnes mõttes on see päevik – kui mul on tihedad päevad täis suuri teemasid, kirjutan endale ülevaateid. Päevadel, kus žongleerin töö ja emaks olemise vahel, mõtlen vahel hommikul hirmuga, kuidas ma selle kõigega hakkama saan. Õhtul maha istudes ja tehtust ülevaadet vaadates võid korraks mõeldagi: „Issand, ma olen ju täitsa supernaine, ära tegin!” Aga siis hakkab näiteks keegi teises toas köhima ja on selge, et võitlus ei ole selleks päevaks veel läbi. Kas loete vahel oma vanu päevikuid? Enamasti ei loe. Tahaks aega kasutada ikka mineviku-minast targemate inimeste mõtete lugemiseks. Millalgi aastaid tagasi võtsin kätte oma esimese päeviku, mida pidasin siis, kui olin 12-aastane. See oli küll huvitav lugemine, naljakas muidugi. Paljusid seal kirjeldatud sündmusi mäletasin hoopis teisiti. Eks areneme kogu aeg ja ka 30-aastast mind pole mõtet võrrelda praeguse 40-aastasega. Mis sündmused on teid elus kõige rohkem arendanud? Isiklikest ebaõnnestumistest kasvad kõige rohkem, aga need on nii isiklikud, et ma ei räägiks neist..

Foto: Tiit Blaat

Edukas jõuab kõike, sest tõuseb vara

Uni läheb enne

Kui Saaremaal elav Aivar Pohlak ei pea tööasjus Tallinna sõitma, siis magab ta poole üheksani. Hommikusöögiks sööb ta rammusast piimast keedetud putru.

le või saab asjad aetud kodukontoris. „Kui sõidan Tallinnasse, siis ärkan 6.30 ja sõidan kodunt välja 7. Kuna Tallinnast ma ei jõua kunagi tagasi enne keskööd ja osal päevadel saabun koguni kell 2 öösel, siis nn kodutööpäevadel ärkan hiljem, umbes 8.30,” sõnab Pohlak. Sarnane lugu on Tallinna linnapea Taavi Aasaga (51): kui ta tuleb päriskodust Põltsamaalt pealinna tööle, peab paraku varem ärkama. „Selgi esmaspäeval ärkasin 5.20, et kella 8-ks Tallinna koosolekule jõuda. Aga tunnistan, et olen pigem õhtu-, mitte varahommikuinimene,” sõnab Aas. Aga kui Pohlak sõidab iga tööpäeva lõpuks põhimõttekindlalt Saaremaale koju tagasi, siis Aas jääb argipäeviti Tallinna ja saab endale pikemat hommikuund lubada.

Kes on lõoke, kes on ööbik? LP uuris Eesti mõjukate hommikuharjumusi. Raul Ranne

raul.ranne@lehed.ee

„Meil on hommikuti väga selge lugu. Nagu kellavärk: täpselt 6.15 ärkab me tütar, kes loomulikult äratab üles oma väikese venna. Ja siis pole pääsu, ka vanematel tuleb ärgata,” ütleb tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (31). „Oleme abikaasaga kokku leppinud, et hoiame kordamööda hommikuti lastel silma peal, et teine saaks pisut kauem magada.” Tallink Grupi suuromanik, ärimees Ain Hanschmidt (56) magab kauem. „Midagi pole teha, olen pigem ööinimene, mis tähendab, et hommikul armastan kauem magada. Ärkan tavaliselt 8–8.30 ajal,” tunnistab ta. Räägitakse küll, et mida vanemaks saad, seda lühemaks kipub hommikune uni jääma, aga Hanschmidtiga pole seda juhtunud. Magab mõnuga. „See vist on ikka geenides – osa inimesi lihtsalt on öö-, teised pigem hommikuinimesed. Mäletan, et ka ülikooli ajal meeldis mulle pigem hilisõhtul või suisa öösel koolitöid kirjutada. Samas tean, et mõni koolivend jättis kõik tähtsad tööd pigem varahommikuks,” mõtiskleb ärimees. Vandeadvokaat Jüri Raidla (60) peab end raudseks hommikuinimeseks. Sel ajal, kui Hanschmidt hommikuunest viimast võtab, on Raidla juba ärkvel. „Nooremana oli päris tavaline aeg ärgata kell 5, kohtuistungi päeval polnud mingi ime tõusta ka kell 4, et võtta aega istungiks valmistumiseks.” Praegusel ajal lööb Raidla silmad lahti kell 5.30.

Tallinna linnapea Taavi Aas tunnistab, et pole suurem asi hommikuvõimleja. „Lasen koerad õue ja olen koos nendega natuke väljas, see on kõik.”

Kella 5 ajal ärkab ka politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher (42). „Ei saa salata, eks ole kolleegid mõnikord imestanud, kui on minult näiteks kell 5.15 hommikul meili saanud,” tunnistab ta. Varased ärkajad lähevad ka varem magama. „Vajan seitset tundi und, ei ütleks ära ka kaheksast. Kui uneaeg jääb vähemaks, pole ma hommikul just parimas vormis,” märgib Raidla. Vaher möönab, et tööpäevad on üldjuhul sedavõrd intensiivsed, et kui ta õhtul poega magama paneb, suikub ka ise. Muidugi üksnes juhul, kui tööga seotud probleemid ja olukorrad seda lubavad. Sageli paraku ei luba.

Õiguskantsler Ülle Madise (42) ütleb, et ärkab talvel kellaga ja ammu enne päikesetõusu. „Nagu vist kõik keskealised.” Ta lisab, et suvel pole talle ärkamiseks äratuskella vaja. Saaremaa kaugemas servas elava jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku (55) ärkamine oleneb sellest, kas ta peab hommikul asuma tööasjus Tallinna poole tee-

Töö enne tööleminekut Kui advokaat Raidla hommikul ärkab, suundub ta peagi oma kodusesse kabinetti ja töötab seal kuni 7.15-ni. Ta vaatab üle meiliboksi, sest rahvusvahelise haardega advokaadibürool on kliente teistestki ajavöönditest ning olulisi ja operatiivset vastust nõudvaid meile võib saabuda meie aja järgi öösel. Kindlasti vaatab Raidla hommikul üle ka kalendri – mitte ainult selle päeva tegemised, vaid kogu nädala asjad. „Olen loomu poolest planeerija tüüp. Tahan, et neist asjadest, mida mina saan kontrollida, oleks selge ülevaade.” Politsei- ja piirivalveameti juht Vaher tunnistab muigamisi, et on varahommikuste meilidega nii palju tagasi tõmmanud, et saadab need teele näiteks 5.50. „Seega on mul varahommikul aega

Elmar Vaher on varahommikuste meilidega pisut tagasi tõmmanud ja saadab need teele kell 5.50.

Ain Hans chm

Fotod: Andres Putting, Karin Kaljuläte, Rauno Volmar

e päikesetõusu ära, äratuskella pole vajagi, naerab Ülle Madise.

midt on ööinimene. „Parimad mõtted tekivadki hilisõhtul.”

MÕJUKAD UKSED 2017

Vandeadvokaat Jüri Raidla võimleb hommikuti, aga mitte eriti tihti.

mõnda mahukamasse dokumenti süveneda,” ütleb ta. Päris kindlasti on tema igahommikuseks rutiiniks tutvuda öiste operatiivsündmuste ülevaatega. Aga ta tutvub ka sellega, mida on valitsusalas toimuva kohta kirjutanud meedia. „Mulle läheb väga korda, kuidas meie organisatsioon inimestega käitub, ja see väljendub muu hulgas selles, kuidas on me tegemisi kajastanud meedia.” Kui meedias kajastatust jääb midagi silma, soovib Vaher oma hommikustes kirjades asja kohta selgitust. Või kui on põhjust, siis avaldab ta tunnustust. Tallinna linnapea Taavi Aas ütleb, et õhtuse inimesena loeb ta töösse puutuvad meilid üle hilisõhtul ja siis vajaduse korral ka reageerib neile. Hommikul laseb

ta silmad üle online-meedia pealkirjadest ja ametialased meilid võtab ette siis, kui jõuab Vabaduse platsi äärde linnavalitsusse tööle. Suurärimees Hanschmidt märgib, et juba pikki aastaid on tal hommikuti komme enne voodist tõusmist võtta paar-kolm minutit, et rahulikult mõelda, mis alanud päeval ees ootab. „Alati ei pruugi kõik ju minna nii, nagu mõtlesid, aga on siiski parem, kui päev on läbi mõeldud.” Ööinimesel Hanschmidtil tekivad parimad ideed ja mõtted sageli just hilistel õhtutundidel. „Aga tähtis on need mõtted siis ka kirja panna. Ja hommikul on mõnus õhtused geniaalsed ideed värske pilguga üle kontrollida ja kui vaja, siis kolleegidega läbi arutada, kas ikka on nii head mõtted,” ütleb Hanschmidt. Ka Taavi Aas tunnistab, et parimad mõtted tulevad pigem õhtul. Õiguskantsler Madise armastab argipäevahommikuti raadiot kuulata. Seda söandab ta nimetada oma hommikuseks rituaaliks. „Kui ajalehtede tutvustuses on midagi huvitavat, loen netist artikli kiiresti läbi. Meilid vaatan esimest korda üle enne tööle jõudmist. Mõnikord tuleb kohe vastata. Näiteks kui keegi tahab hommikusel juhtkonna koosolekul mõne teema päevakorda panna või küsib kaugtöö luba,” selgitab Madise. Jalgpalliliidu juht Pohlak ütleb, et kuna tema teekond Tallinnasse kestab kolm ja pool tundi, mõtleb ta selle aja jooksul kõik olulised asjad läbi. Raadiot ta sõidu ajal ei kuula ja parvlaeval ajalehti ei loe, kuigi võimalik ju oleks. „Helista-

mistega on nii, et neil Tallinna-päevadel alustan kõnesid veidi pärast laevalt mahasõitmist, u 9.30. Ja kuna mu Tallinna-päevad koosnevad 10–12 tundi järjest vältavatest koosolekutest, räägin telefoniga ka üldjuhul vähemalt teel Tallinnast laevani. Samas ei ole ka keskööni ja isegi kella 2-ni kestvad kõned väga suur haruldus.” Aga kuidas on neil päevil, kui Pohlak Tallinna ei sõida, vaid jääb Saaremaale koju? „Kuna meie kümneaastane laps on

Kui ilm vähegi lubab, läheb Ülle Madise jala tööle. Jooksuringi jätab ta pigem õhtuks. koduõppel, algavad pärast hommikusööki meil kodus koolitunnid. Esimest tundi teeb üldjuhul abikaasa ja mina vaatan sellal päeva tööasjad üle. Teine õppetund lapsega on minu teha, pärast seda alustan tööpäeva.”

Hommikune kehakultuur Mõjukate seas pole hommikune kehakultuur kuigi populaarne. Aivar Pohlak märgib, et kodus töötades läheb ta eriti pingelistel päevadel telefoniga kõnelemise ajaks metsa kõndima. Tubli jooksuharrastaja Ülle Madise lisab, et kui ilm vähegi lubab, läheb ta hommikuti jala tööle. Jooksuringi jätab pigem õhtuks. Ka politsei- ja piirivalve juht Vaher ei jõua hommikuti sportida. Vormi hoiab ta võimaluse korral õhtuti ja nädalavahetuseti. Minister Ossinovski hommikuseks n-ö Jätkub lk 20

20 Algus lk 19 jooksuringiks ja võimlemiseks on lapse lasteaeda viimine. „See on raudselt minu ülesanne. Ja kui ilm vähegi võimaldab, läheme lasteaeda jala. Muudeks harrastusteks ei jää kahe väikese lapse kõrvalt paraku aega.” Ärimees Hanschmidt ütleb, et püüab hommikuti võimelda. „Rõhk on siin sõnal püüan, sest ega alati ei õnnestu. Väntan veloergomeetril kümmekond minutit, kuigi võiks muidugi rohkem.

Fotod: Priit Simson, Tiit Blaat

Taavi Aas: kus ma ka ei oleks, hommikul pean korralikult sööma. See on mul raudne lihaleib on kõige sobivam. Elmar Vaher teeb silmad lahti kell 5 ja istub siis arvuti taha, et kirju saata.

Sel ajal on väga hea hommikusi uudiseid vaadata. Seejärel teen venitusharjutusi,” räägib ärimees. Mõte hommikusest võimlemisest meeldiks ka vandeadvokaat Raidlale. „Väga tahaks öelda, et teen hommikuti pisut võimlemist või jooksen, aga ega ei saa seda kinnitada. Vahel ehk küll, aga ei saa öelda, et see oleks mu igahommikune rutiin.” Ei ole hommikune võimleja ka Tallinna linnapea Aas. „Nii palju saan öelda, et kui olen Põltsamaal, siis lasen hommikul koerad – krantsi ja labradori – välja jooksma ja olen mõnda aega nendega väljas.”

Minister Jevgeni Ossinovski hommikud on varajased, sest lapsed ei lase pikalt põõnutada.

Jalgpallijuht Pohlak ütleb, et varem sõi ta n-ö Tallinna-päevadel hommikust parvlaeval kella 8.30 paiku. „Aga mingil hetkel, aasta või veidi rohkem tagasi hakkasin sööma kodus, sest abikaasa õhtul valmis pandud toit omab sümboolset vaimset tähendust,” kiidab Pohlak. Kodupäevade hommikutel sööb ta putru. „Kusjuures – kuna meie tarbime veel otse lehmalt saadavat piima, siis on see hommikusöök kindlasti väga korralik.” Minister Ossinovski tunnistab, et tema enamasti hommikul ei söö.

Ja siis tööpostile Kui laps on lasteaeda viidud, jõuab minister tööle tavaliselt kell 8.30. Umbes sama graafik on ka Elmar Vaheril. „Viin lapse kooli, kell 8.30 on esimesed kohtumised.” Vandeadvokaat Raidla märgib, et jõuab hommikuti kontorisse kell 8. Samal ajal jõuab tööle ka linnapea Aas. Viimsist kesklinna tööle sõitev ärimees Hanschmidt proovib sättida nii, et ta hommikustesse ummikutesse ei takerduks, ja jõuab kontorisse hiljemalt 9.30 paiku. .

ART-EE-1711-34

Hommikusöök söö ise Kes ei teaks hommikusöögi tähtsust rõhutavat ütlemist „Hommikusöök söö

ise, lõunasöök jaga sõbraga, õhtusöök jäta vaenlasele”? Näib, et seda ütlemist hindavad ka me mõjukad. „Söögiaeg on 7.30–7.45. Mulle meeldib hommikuti süüa, aga siiski mitte liiga tugevalt,” lausub vandeadvokaat Raidla. „Kus ma ka ei oleks, hommikul pean korralikult sööma. See on mul raudne – lihaleib on kõige sobivam,” sõnab linnapea Aas. „Jah, süüa meeldib mul hommikul korralikult – ikka praemuna ja peekon,” tunnistab ärimees Hanschmidt. Politsei- ja piirivalvejuhi Vaheri sõnul käib tema hommikurituaali hulka tass kanget kohvi ja ilmtingimata tugev taldrikutäis putru. „Hommikusöök on mõistlik: võileib, puder või omlett ja kohv,” lausub õiguskantsler Madise.

Artelac Splash annab Teie silmadele tagasi sära ning värskuse. Tootes sisalduv looduslik niisutaja hüaluroonhape rahustab ja värskendab teie silmi, leevendades väsinud, pinges ning isegi vesiste silmade sümptomeid.

Igor Mangi koer Sulfa on pühitsetud peni

Mõjukate edetabelis 22. kohal oleva astroloogi Igor Mangi koer Sulfa elab nagu tema peremeeski taevakaartide järgi. Jüri Aarma

jyri.aarma@maaleht.ee

Lamame Sulfaga toimetuse põrandal. Suur must elukas vaatab mulle uurivalt otsa. Mina, käes paber ja sulg, püüan tabada võimalust dialoogiks. „Tahad, ma räägin sulle koerte ja kasside erinevusest?” Koer tõstab koonu ja jääb kuulama. „Vaata, koer jälgib inimest ja mõtleb: „Ta on suur, kõikvõimas, söödab ja armastab mind, järelikult tema, inimene, on jumal!” Kass jälgib inimest ja mõtleb: „Ta on suur, kõikvõimas, söödab ja armastab mind, järelikult mina, kass, olen jumal!”” Sulfa mõtleb hetke, krapsab end käppadele, surub koonu mulle kõrva ja sosistab: „Tahad, ma räägin sulle loo Pavlovi koertest? Üks koer ütleb teisele: „Inimesi on väga kerge dresseerida. Näe, panen oma nina toidukaussi, üleval läheb punane tuli põlema ja see loll laborant toob mulle süüa.”” Kui vana sa õieti oled? Veebruaris sain kümme. Nüüd tahad kindlasti teada, et mis tõugu ja puha. Et siis mis tõugu ja puha? Nelja tõugu. Njuufaundlane, kolli, saksa lambakoer ja ema poolt veel Pürenee mägede karjakoer. Aga tegelikult olen Vooglaiu koer. Vooglaidu tead? Seda habemega teadlast? Seda jah. Mang pani Maalehte kuulutuse, et otsib sõpra. Ja Vooglaid tuli pak-

kuma. Asjaga oli kiire, sest minu habemik pidi horoskoobi järgi mind selle suve jooksul leidma. Külliki, see tema naine, ütles küll, et pea aasta vahet, aga Igor ütles, et horoskoop on tähtis. Et ta võttis tema ka horoskoobi järgi. Lõpuks kui ta minu juurde Kohilasse tuli, tundsime teineteist kohe ära, andsime käppa. Ta lubas kuu aja pärast uuesti tulla, aga ei tulnud. Ja Vooglaid andis mu varjupaika. Aspekt hakkas juba otsa saama. Mis aspekt? Neptuuni aspekt. Neptuun on Kalade valitseja, ma olen tegelikult Kala ka. Mitu nädalat olin varjupaigas, kuni ta sinna järele tuli. Siis läksime koju. Aga Külliki ei teadnud, et me tuleme, ja oli mossis. Mang oli ikka rahul ja hakkas isegi nutma. Ma panin ka väikese pisara. See oli rotiaastal, ma olen tegelikult Rott ka. Mangil oli pudel veini ja siis leppisime kolmekesi ära. Muidu ta ei joo. Nii me elame. Kuidas te siis elate? Noh, hommikul ta tõuseb umbes kuue paiku, siis läheme parki. Aga ega ma enne ennast kehitama ei hakka, kui tal juba see suur mantel seljas on. Mis ma asjata tõmblen. Ma olen tal tegelikult igal pool kaasas, toimetuses ka. Me saame sinuga ju ka igal neljapäeval siin kokku. Kas sa Natašat tead? Ei tule ette. Nojah, ta vist sind ka ei tea. Aga meie toimetusemaja sööklat ikka tead? Jah.

Mang viis mu varjupaigast koju. Külliki aga ei teadnud, et tuleme ja oli mossis. Mang hakkas nutma.

Igor Mang ja Sulfa uitavad kahekesi nii Tallinnas kui kaugemalgi, näiteks Helsingis ja Kuremäel. Foto: Sven Arbet

Nataša on seal kokk. Ja kui ma sööklas käin, siis on tal alati mulle kausike valmis pandud. Kodus ma pärast seda süüa ei tahagi. Kui Natašaga on ühel pool, siis sõidan liftiga üles, Mangile järele. Üksi sõidad liftiga? Üksi jah. Keegi vajutab mulle 4. korruse nuppu ja uksed lähevad ju ise kinni-lahti. Kas sa Riias oled käinud? Ikka olen. Mina ka. Ja Helsingis. Laevaga on lahe. Aga ma sõidan ainult Viking Line’iga, Tallinki ohmud nõuavad, et ma istuksin all puuris... Pohjoisesplanadil on kihvt jalutada, seal saadakse kohe aru, et välismaalt. Seal ei või muide haukuda, Soomes ei või koerad üldse haukuda. Mang käib seal oma taevaseid asju ajamas. Oled lausa pereliige? Muidugi, kokku meid kolm ongi. Mul on Mangi voodi kõrval lambanahk, seal keegi teine magada ei tohi. Umbes kümne ajal õhtul lähengi magama. Linna peal näeb sind alatasa Igori ratta kõrval silkamas. Kas ohtlik ei ole? Ettevaatlik peab olema. Aga Mang vaatab kogu aeg taevakaarte ja nende järgi peab mind üleval. Ükskord polnud tähtede seis hea ja ta jättis mu koju. Noh ja palun väga – Narva maanteel, just ülikooli vastas, lõi üks auto ta jalgratta pealt pikali. Ega palju puudu ei jäänud, et… Ma ei tea, mis minust oleks saanud. Aga ikkagi, üksi ma teda enam välja uitama ei luba. Tundud olevat üsna mõistlik ja leplik olend, kas sulle mõni asi ei meeldi ka? Need paugutamised, kui pidude ajal igasugu asju taevasse lastakse. Ja joodikud ei meeldi. Muidu võiks nad ju rahulikult juua, aga bussipeatustes kukuvad suhtlema. Ja siis need, kes kepiga käivad, noh, kes lonkavad. Kepp tundub kahtlane. Mangil ka ju kepp? Mang on erand. Ja ta ei lonka ka. Ei joo ka. Sul nimi kuidagi iseäralik – Sulfa? Tegelikult sulfiid. See on üks alkeemiline ferment. Mang peab ennast alkeemikuks ka. Pealegi on mul maandav toime. Ma annan seltskonnas pidevalt jutuainet, aitan pingeid maandada. Kõik ju tahavad kedagi silitada ja siis muudkui silitavad.

Kümneaastane Sulfa sosistab ajakirjanik Jüri Aarmale, et kohati on inimesed ikka puhta rumalad. „Joodikuid ja kepiga mehi ei salli ma ka. Neid, kes lonkavad.” Foto: Priit Simson

Ise ennast maandada ei oska, käivad saabastes ringi, paljajalu keegi käia ei taha. Kohati on inimesed rumalad. Oled Kala ja Rott, tegelikult oled koer? Sa oled ju ka Kaksik ja siis veel Jänes, aga tegelikult oled hoopis midagi muud. Ma tean küll, Mang rääkis. Aga mina olen, jah, Kalade tähtkujus ja rotiaastal sündinud. Kalad on väga usklikud või siis joodikud. Keeruline värk. Ma mõtlen iga kord selle peale, kui kirikus käin. Kirikus? Üldiselt sinna loomi ei lasta. Õnneks jah, see veel puuduks. Aga mina võin, ma olen pühitsetud koer. Kuremäe kloostri püha veega piserdatud. Sa ei usu või? Usun, usun. Mang sõitis kord sinna ja pani mu puu külge kinni. Mina tahtsin teada, mis asja ta seal kloostri kirikus ajab, ja ütlesin ühele lapsele, et lasku mind puu küljest lahti. Laps lasigi. Kirikus oli mingi teine habemega mees, käis märja pintsliga ringi ja pritsis vett igale poole. Pritsis minu peale ka. Inimesed arvavad, et nii saab igasugu asju – ja üksteist – õndsamaks teha. See mees siis pritsis ja ütles Mangile: teper u tebja svjatoi pjoss… See on vene keeles. Aga see pintsliga mees pani vähe mööda, ma ei ole mingi pjoss, see on vene keeles meessoost koer. Mina olen naissoost ja kuidas vene keeles naissoost koer on, ma parem ei ütle. Aga sellest ajast olen pühitsetud. Ja õigusega ka – kas tead, millal mu sünnipäev on? 24. veebruaril, paraadid ja puha. Ma olen vabariigi koer. Koertel on hea terav kuulmine. Kas sa muusikat ka vahel kuulad? Koos Mangiga ikka. Põhiliselt new age’i. Tümakat ma ei salli, jooksen minema. Mida sul meiesugustele soovitada on? Sedasama – ärge tümistage. Miks te küll ilma mürata elada ei oska? Maailmas on seda ikka kohutavalt palju, liiga palju. Kuule, aga ma nüüd lähen! Kuhu? Nataša juurde.

Kord polnud tähtede seis hea ja ta jättis mu koju. Ja palun väga - Narva maanteel lõi auto ta pikali!

s k e d P üha ! s e d u t s i m l va KASUTA KINKEKAARTI APOLLO KINODES, APOLLO KAUPLUSTES NING BLENDER MAHLA- JA KOHVIBAARIDES.

www.apollo.ee

Tõhusam kui kosmeetika Tabletid ilusa naha heaks

Suurim Erootikakaubamaja Baltikumis.

Suur laotuulutus! Saadaval Üle 1000 toote.

Külasta meid www.hotlips.ee või Vana-Narva mnt 20b

TALVEL ON PÄRIS NÕME KÜLMETADA – KAS POLE? Soeta endale või lähedastele jõulukingikotti sooja pidavad Snowflake sokid. Saadaval ka madal variant ning hall värvitoon. Pildil oleva Snowflake ja teised sukad, sokid leiad endale või kingi-ideeks lähedastele:

www.sokisahtel.net

Rootsi sensatsiooniline uus preparaat mõjub küpsele nahale efektiivsemalt kui ilulõikused.

Koostises on kollageeni, C -vitamiin ning granaatõuna ekstrakt. Tabletid sobivad kõigile, kes soovivad hoida naha ilu ja elastsust.

Skin Care Collagen Filleri tablette saate osta apteekidest või tootja e-poe aadressil www.newnordic.ee.

Jäädvusta oma imelised jõuluhetked paberfotole! Palju toredaid kingiideid Fotomeister Plussilt!

Fotomeister Pluss OÜ / Rävala pst. 8, 10143 Tallinn / www.fotomeisterpluss.ee

Tahad olla edukas? Võta lemmikloom! Kui mõjukas avaliku elu tegelane on koos loomaga, siis näitab see teda enamasti soojema ja inimlikumana. Argo Ideon

argo.ideon@maaleht.ee

Palju sõltub muidugi ka sellest, mis loomaga on tegemist. Näiteks IRL-i esimehe, kauase põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi puhul tulevad esimesena meelde tema Porilinna talus peetavad šoti mägiveised. „See räägib temast juba üsnagi palju,” tõdeb suhtekorraldaja Janek Mäggi. Suurte loomade puhul kerkivad esile sellised omadused nagu jõulisus ja mõneti ka heatahtlikkus. Seederil külas käinud Sakala ajakirjanik kirjutas, et mägiveised ei pelga karme olusid ja vanasõnagi ütleb, et looma järgi tunned peremeest. Ka teisest endisest põllumajandusministrist, nüüdsest eurosaadikust Ivari Padarist on varem kirjutatud, et ta pidas lehmi ja lambaid – aga viimastel aastatel pole seda enam teinud.

Foto: Arno Saar

Andrus Kivirähk sai paar aastat tagasi koeraomanikuks. „Ongi põhjust õhtul kodust välja minna jalutama, muidu vedeled diivanil ja vaatad telekat.”

kontrolöri ametist üle tulnud peaministrile pehmust ja inimlikkust, kuid tekitas ka vastakaid emotsioone. Foto, kus Miisu lööb teda silitama läinud välisministrile Kristiina Ojulandile hambad kätte, on tõenäoliselt üks Partsi ajajärgu ikoonilisemaid pilte. Kui Partsi valitsus tegevuse lõpetas, käis Eesti Ekspress Toompeal tegemas lavastatud pilti, kuidas Miisu (keda kehastas sarnane kass) Stenbocki maja ukse taha tõstetakse. Janek Mäggi tõdeb, et tänapäeva avaliku elu tegelased pole eriti kasutanud võimalust panna loom oma kuvandivankri ette, ehkki kindlasti on väga paljudel oma lemmikud. „Tipus olevate isikute väline pilt on praegu külmem, rangem, igavam, tuimem. See on teatud määral ajastu probleem. Poliitikutel justkui polekski pereelu, vanemaid, lapsi, koduloomi – nad tegelevad ainult riigi teenimisega. Tegelikult on nende elu ju märksa värvikam ja kirjum, aga seda millegipärast enamasti häbenetakse.”

Juhan Partsi Miisu tundis end Stenbocki majas tõelise peremehena. Foto: Raepress

Ninasarvik, orav, siil „Isiklikku ninasarvikut pole Edgar Savisaarel olnud, aga loomaaia ninasarvikut armastas ta kuuldavasti väga,” toob Janek Mäggi ühe ilmselt tuntuma näite, kuidas loom on mõjutanud Eesti poliitikategelase kuvandit. Mäggi nõustub väitega, et ninasarvikuga seostamine tegi Savisaare avalikus pildis justkui jõulisemaks, pidurdamatumaks. Savisaare juhitud Keskerakond kasutas seda osavalt ära. Erakonna noortekogu logol on seniajani ninasarvikuvarss ja nende kodulehel askeldab rohelise-valgetriibulistes pükstes ja kikilipsuga ninasarvik. Reformierakonnaga seostub nende vapiloom orav. Kuigi IRL ei ole ametlikult endale siili märgiks võtnud, on siilikostüümis tegelane erakonna üritustel sageli kohal – ilmselt meenutades tema „Kalevipojas” antud nõuandeid. Muidu eelistavad Eesti tuntud ühiskonnategelased pigem vältida oma loomadega avalikkuse ette sattumist, nendib Mäggi. N-ö Partsi kassid on pildilt läinud, kuvandiloojad eelistavad näidata mõjukaid poliitikuid ja äritegelasi vara-

TOP 100

Lemmiklooma olemasolu väljendab inimese avaramat maailmavaadet, tema huvi elu vastu. semast külmemana – justkui tuntud inimestel ametliku rolli kõrval mingit oma elu ei olekski. Janek Mäggi arvates äratab tähelepanu ka seltskonnameedia leigus ja tegematajätmine, sest oma tegelaste loomi ei ole lugeja-vaataja ette toodud. Kui vaadata maailma laiemalt, siis on kuulsaid koeri ja kasse väga palju. Inglismaal on kuninganna koerad peaaegu sama kuulsad kui ta ise. „Lemmiklooma olemasolu juba iseenesest väljendab inimese avaramat maailmavaadet, tema huvi elu vastu,” arvab Mäggi. Eestis on vast kõige tuntum olnud peaminister Juhan Partsi kass Miisu, kes elas tema võimuajal Stenbocki majas ja tekitas seal kuuldavasti mõnegi pahanduse. Mäggi arvates oli kass Partsi kuvandis mõnevõrra kunstlik element, sest peaministrina mõjus ta noore, veel lõplikult väljakujunemata mehena. Igal juhul lisas Stenbocki majas ringi jalutav Miisu riigi-

Rott või herilane ei kõlba Koos loomaga avalikkuse ette ilmumine võib muidugi tekitada ka teistsuguse efekti. Tuntud on juhtum, kus Venemaa presidendil Vladimir Putinil oli kohtumisel Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga kaasas suur koer. Kuna proua Merkel pelgab koeri, ei tundnud ta end sel kohtumisel häs-

Foto: Mihkel-Markus Mikk

Isiklikku ninasarvikut pole Edgar Savisaarel olnud, aga loomaaia ninasarvikut armastab ta kuuldavasti väga.

Briti endise peaministri kõuts Larry on Suurbritannia valitsushoone püsielanik keda poliitika tõmbetuuled ei kõiguta. Foto: Ben Stansall

ti. Ükski eliidi liige ei vali endale avalikuks lemmikloomaks herilast ega rotti – kuigi vähemalt kirjanduses on rott lemmikloomana täiesti esindatud ning kodudes vägagi levinud. Poliitikas väga tuntud loomtegelased on Briti peaministri residentsis elav kass Larry, keda ka Eesti valitsusjuhi delegatsioon seal mõni aeg tagasi nägi, ja nüüd Briti välisministeeriumi kass Palmerston. Mäggi sõnutsi võib kass väljendada ka salakavalust. „Mul on endal nii koer kui ka kass ja olen kasside puhul märganud, et nendega on märksa keerulisem kontakti luua. Osa inimesi ei talu näiteks kassi arrogantsust.” Tõepoolest, ka James Bondi filmide kurjal geeniusel Ernst Stavro Blofeldil oli alatasa süles hästi karvane valge pärsia kass, kelle silitamine mõjus pigem kurjakuulutavalt kui armsalt.

JÜRI KÄO ärimees, NG Investeeringute üks juhte ja suuromanikke

IGOR MANG

LAVLY PERLING

MÄRT AVANDI

ANDRUS KIVIRÄHK

TOOMAS HENDRIK ILVES

astroloog

riigi peaprokurör

näitleja

kirjanik ja ajakirjanik

Eesti Vabariigi president 2006–2016

AIVAR POHLAK

PAAVO NÕGENE

EERO EPNER

Eesti jalgpalli Liidu president

kultuuriministeeriumi kantsler

teatri NO99 dramaturg

TOIVO TÄNAVSUU ajakirjanik, vähiravifondi „Kingitud elu” üks asutajaid

Eesti autospordi vedur liigutab rahvamasse Rallimaailma tipus särava Ott Tänaku tegemised puudutavad ka spordivõõraid inimesi.

TOP 100

14. koht

Peep Pahv

peep.pahv@epl.ee

Juunikuu viimased päevad. Poola väikelinna Mikołajki suurima spaahotelli kõrvale ehitatud autode paarisrajal sõidetakse MM-ralli esimene kiiruskatse. Rahvast on murdu, paljud seltskonnad on tulnud lippudega. Peamiselt sinimustvalgetega. Mõistagi on need eestlased, Ott Tänaku fännid.

Järgmiste päevade jooksul näeb paljude kiiruskatsete läheduses Eesti numbrimärkidega autosid. Leidub kohti, kus 700–800 km kauguselt tulnud autod on parklas või teepervel ülekaalus ja eestikeelne jutt paitab kõrvu sama tavaliselt kui legendaarsel Kaugatoma kiiruskatsel. Tänakule kaasaelamiseks Poola sõitnud eestlasi on kokku tuhandeid. Eestlaste sellesuvine Poola dessant toob meelde eelmise kümnendi esimese poole, kui toonase superstaari Markko Märtini kihutamist käis Soomes vaatamas 10 000 inimest. Masse liikuma paneva jõu poolest on võrreldav ka 2015. aastal

Ott Tänaku karjääri esimene tõeliselt suur hetk: ta on äsja Sardiinias võitnud oma esimese WRC-ralli. Foto: M-Sport

27 Riias peetud korvpalli EM-i siiniaurudest kaifi püüdvatealagrupiturniir, mis viis lõule rullnokkadele. Tegelikult nanaabrite juurde 6000 eeston Tänakust saanud eestlaslast. Näiteks Eesti parima palte rahvuslik aare. Noorte kiilimänguala võrkpalli fänniarrusekummardajate kõrval lei• Sündinud: 15.10.1987 mee on väiksem, suve lõpus dub sügavas pensionieas naiPoolas toimunud EM-il käis si, kes MM-rallide ajal suure • Kaardilugeja: Martin Järveoja hinnanguliselt poolteist tuhat õhinaga jälgivad, kuidas Saaeestlast. Tänakust on saanud remaalt pärit kihutajal läheb. • Meeskond: Tänavu M-Sport, tuleval praegu enim kaasaelamist Rallisõitja isa Ivar Tänak hooajal Toyota tekitav Eesti sportlane. peab tihti vastama küsi„Eestlane vajab kangelamustele poja tegemiste koh• MM-rallide arv: 79 si ja elab neile kaasa,” tõdeb ta. Küsijad on täiesti tavaliendine rallisõitja ja nüüdne sed inimesed. „Meil on väi• MM-rallide võite: 2 Rally Estonia peakorraldaja ke autoremonditöökoda ja Urmo Aava. „Selles mõttes sisuliselt kõik kliendid küsi• MM-rallide poodiume: 11 on Tänak täielik tipp, kes oma vad Oti kohta. Mõned inimevõistlemise ajal seljatab tähesed pole autospordiga kursis • Parimad tulemused: 2017. aaslepanu poolest ka poliitskanja uurivad imelikke asju. Siis tal sõitjate arvesdaalid.” Aava kiidab seejuures tuleb neile pikalt selgitada, tuses MM-i pronks. sündmustele kiiresti reageerikuidas asjad tegelikult käiM-Spordi tiimi vat Eesti online-meediat, milvad,” sõnab ta. koosseisus meeslel on Tänaku populaarsuses Olgu pealegi, autoremonkondlik maailoluline osa. Tõsi, poleks iniditöökojas käivad inimesed, mameister mestel huvi, poleks ka rallide kes istuvad ise roolis, nii et ajal nüüd juba tavaliseks saanende huvi rallisõitja tegemisnud suurt kajastust. MM-ralli te vastu on mõistetav. Kuid sündmuste otseblogid on loetavuse pooTänakule pöialt hoidvad pensioniealilest veebiväljaannete tipus. sed naised ja lihtsalt spordikauged inimesed... Ivar Tänak on kuulnud, kuidas Uue tõusulaine osa inimesed, kellest ei oska isegi spordihuvi Tänak kuulub Eesti spordi n-ö uude tõuaimata, istuvad ralli ajal arvuti ees ja vaasulainesse. Kui veel mõned aastad tagasi tavad kiiruskatsete aegu. „Seda tehakse kurtsid spordisõbrad, et Eestis pole sport isegi perekonniti,” teab ta. enam nii selgelt pildil, nagu oli hiilgeaeTänaku teekond populaarsuse tippu gu pakkunud eelmisel kümnendil, siis on kulgenud käänuliselt. Aastaid saatis nüüdseks näib raske aeg möödas olevat. teda ebaõnnestuja maine. Mentor MarkEesti väiksusest hoolimata on taas tekko Märtini abiga jõudis ta küll WRC sarkinud neid, kellele üldrahvalikult kaaja, kuid esimene tulemine ei tähendanud sa elatakse: Anett Kontaveit, Kelly Silveel läbilööki. Enne tuli vajuda sügavasdaru, Ott Tänak. Ja Tänak püsib stabiilse põhja ja leida enda olukorrast, kus rallisõitja karjääri lõpp näis tõenäolisem selt nähtaval kogu aasta. Eksiteel on need, kes arvavad, et Tänaku tegemised lähevad korda ainult benJätkub lk 28

Ott Tänak

Soojustatud freesprussmaja

AIN

aastaringseks kasutamiseks

Tehasekomplekti hind alates

23 880.- + km

Võimalik tellida ka „võtmed kätte“ lahendus

INFO:

AS RAKVERE METSAMAJAND

www.rakveremm.ee

vanim puitmajade tootja Baltikumis

tel 326 0850, 503 5422 info@rakveremm.ee

• Freesprussist majad • Karkassmajad

28 Algus lk 26 kui selle jätkumine. Seejuures tuli taluda netikommentaatorite lajatusi ja meedia pessimismi. 2013. aastal ei sõitnud Tänak ühelgi MM-rallil. Öelnuks keegi toona, et nelja aasta pärast on Tänak Eesti populaarseim sportlane ja võitleb peaaegu hooaja lõpuni MM-tiitli eest, oleks ütlejat imedesse uskuvaks ullikeseks peetud. Tänak aga uskus endasse ja uskusid ka mõned ustavad toetajad. Kuid selleks et asjad hakkaksid ülesmäge minema, pidi toona noores rallisõitjas midagi muutuma. N-ö silmad ruudus üle võimete piiri gaasipedaali vajutavast uljaspeast pidi saama tark sõitja. Paranema pidi suhtlusvõime, tuli muutuda avatumaks. Nüüd võib ütelda, et ta sai sellega hakkama. „Tahaksin loota, et Ott on muutunud tänu minule,” naerab 2012. aastal Tänakuga tutvunud Janika, kellest on nüüdseks saanud rallimehe abikaasa ja kahe lapse ema. „Tegelikult mina seda muutumist ei näe, sest ma ei tea, milline ta varem oli. Kuid usun, et perekonna loomine on teda kindlasti mõjutanud. Seda ka rallisõitjana – Ott ei lähe enam võistlusel lihtsalt hullu panema. Tal on kodus palju, mille nimel elada.” Pärast tagasitulekut on Tänak teinud iga hooajaga sammukese edasi. Juba aasta tagasi oli ta WRC sarja tiimipealike silmis ihaldatud tegelane. Aga tänavu saavutatud kaks esimest MM-ralli võitu ja stabiilselt kõrgetel kohtadel püsimine on Tänaku väärtust veelgi suurendanud. Näiteks Toyota tehasemeeskonna soomlasest pealik Tommi Mäkinen tegi kõik, et just Tänakut tulevaks hooajaks enda teenistusse palgata. Seejuures eelistas ta eestlast viiekordsele maailmameistrile Sébastien Ogier’le.

TOP 100

HANDO SUTTER

OLEG OSSINOVSKI

RAUL KIRJANEN

Eesti Energia juht

transiidiettevõtja

Graanul Investi suuromanik

MATTI MAASIKAS

IVO LINNA

diplomaat

laulja

TOOMAS LUMAN

SVEN MIKSER

TAAVI AAS

DAVID VSEVIOV

KRISTJAN RAHU

kaubandus-tööstuskoja juht

välisminister

Tallinna linnapea

ajaloolane ja pedagoog

energiaettevõtja

Ott Tänaku autogrammiminutid kujunesid Saaremaa rallil tormiliseks tunglemiseks.

oleks madalam ja huvi toimuva vastu mitu korda väiksem. „Kui Eesti rallist võtta ära tippsõitja, oleks see nagu vestern ilma Clint Eastwoodita,” võrdleb ta. Aava nendib, et Tänakust on saanud vedur, mis veab Eesti autosporti selle kõige sügavamate pinnakihtideni välja. Tänu Tänaku positiivsele mõjule on rallimaailma pääsenud hulk eestlasi, olgu need siis tiimide taustajõud või mehaanikud. Nii nagu Märtin aitas omal ajal Tänakut, on nüüdseks juba 30-aastane Tänak aidanud nõu ja jõuga uusi noori tippu pürgijaid – näiteks tänavu koduse noortesarja võitnud Ken Torni.

„Noored vajavad eeskujusid. Tundub, et Ott on selline mees ja mitte ainult Saaremaal, vaid üle terve Eesti.” „Otil ei ole selliseid suuri võite nagu Ogier’l, kuid see pole halb, sest tulevikku vaadates on ta näljasem,” ütles Mäkinen hiljuti ajakirjale Autosport. Palkamise puhul ei käi jutt tühisest taskurahast. Eri prognooside järgi küündib Tänaku palk üle kahe miljoni euro. Viimastel aastatel autorallit valitsenud prantslane olnuks kindlasti turvalisem valik, kuid Tänaku aktsiad olid tiimipealiku silmis paremad, sest ta tõestas tänavu, et suudab sõita väga kiiresti ja seejuures ka teel püsida. Mäkineni vaistu tasub usaldada – sõitjana tuli ta neljakordseks maailmameistriks. Samavõrd kui Toyota on juba ette Tänaku tuleku üle õnnelik, kostis tema senise tööandja M-Spordi meeskonnast kahjutunnet. „Tänaku ja tema kaardilugeja Martin Järveojaga on raske hüvasti jätta. Nad olid ülitähtsad lülid meie tänavuses edus,” sõnab M-Spordi boss Malcolm Wilson, kes mängib Märtini ja ärimees Oleg Grossiga Tänaku karjääris ülisuurt rolli. Tiimipealikuna on ta aastate jooksul Tänakust tippsõitjat kasvatanud ja võimalusi andes temasse uskunud. Tänavu mängis Tänak meeskondlikus arvestuses võitnud M-Spordi edus väga kaalukat rolli. Oluline roll on Tänakul ka autoralli vastu huvi tekitajana. „Võtame kasvõi Rally Estonia – kui meil poleks sellist meest nagu Tänak, ei tuleks inimesed nii suure projektiga kaasa,” sõnab Aava, kes kavatseb kaaskonnaga tuleval suvel korraldada WRC sarja etapiks kandideerivat rallit. „Meiegi jaoks on oluline, et Tänak ja Martin Järveoja oleksid suvel WRC autoga stardis ja neile õnnestuks tuua vastaseks veel kolm-neli WRC sarja sõitjat.” Seda, milline magnet on Tänak, näitas suurepäraselt oktoobrikuine Saaremaa ralli. Pidevalt sadanud vihmast hoolimata oli pealtvaatajaid murdu. Aava ei kahtle, et Eestis jätkuks rallide korraldamine ka siis, kui meil poleks Tänaku kaliibriga tippsõitjat, kuid tase

Foto: Irina Mägi

Ott Tänak ja tema kalleim vara: abikaasa Janika, tütar Mia ja kärus sõitev pisipoeg Ron. Foto: Margus Pahv

Suurtoetaja hinnang: Tänak on aastatega küpsemaks muutunud, saanud meheks Raskematel aegadel Ott Tänakut toetanud ärimees Oleg Gross on näinud sisuliselt tervet Tänaku teekonda oma ala tippude hulka. Ta tõdeb, et Tänak on aastatega palju muutunud. „Alguses oli ta äkiline ja ütlemistes mõtlematu, aga nüüd enam selliseid asju pole. Ta on muutunud küpsemaks ja saanud meheks,” hindab Gross. „Ta mõistab, et oluline on ka rahva, fännide ja meediaga suhelda. Küllap ta mõistab, et peab suuremat pilti vaatama.” Grossi hinnangul on Tänaku areng olnud aastatega igakülgne. Rallisõbrast ärimees märgib, et vaieldamatult on paranenud Tänaku kui sõitja oskused, kuid rõhutab veel kord ka inimlikke omadusi. „Varem tundus talle,

et kõik peab tulema kätte justkui iseenesest. Nüüd on temas aga arenenud abistajate suhtes tänutunne. Oti muutumine ja areng on igal juhul positiivne,” kinnitab ta. Gross on siiani Tänakuga lähedastes suhetes ja tunnistab, et temaltki uuritakse tihti rallimehe kohta käivaid uudiseid. „Tema tegemiste kohta tahetakse teada palju rohkem, kui avalikkuse ette jõuab. Paraku pole autospordis võimalik alati kõigest rääkida,” tõdeb Gross. „Oti suurt populaarsust näitab seegi, kui palju eestlasi oli Poola ja Soome MM-rallidel. Vaevalt kõik need inimesed oleksid neisse kohtadesse sõitnud, kui oma mees ei võitleks kõrgete kohtade pärast.”

Noortele eeskujuks Ivar Tänaku hinnangul on poja edu toonud Eesti noori autospordi juurde. „Ralliga tegelemine on keeruline, selleks peab olema paks rahakott ja väga palju tahtmist. Meil on selliseid poisse, kes käivad iga päev kohal ja nokitsevad autode kallal,” märgib ta. „Noored vajavad eeskujusid. Tundub, et Ott on selline mees.” Eesti on väike, meil napib tõelisi sangareid ja need vähesed on pidevalt suure tähelepanu all. Ent Tänak pole inimene, kes tähelepanu naudiks. Ta väldib avalikus kohas silmajäämist ja seetõttu on näiteks poeskäigud jäänud abikaasa Janika pärusmaaks. „Otile suur tähelepanu ei meeldi, kuid ta teab, et see on paratamatu. Kui tahad tipus olla, tuleb meedia ja ümbritsevate inimestega suhelda,” lausub Janika Tänak. Tema sõnul pole teiste tipptasemel rallisõitjate jaoks üleriigiline tuntus kuigi tavaline. „Ogier oli üllatunud, kui kuulus on Ott Eestis. Teda ennast Prantsusmaal nii hästi ei tunta. Ilmselt tuleb suur populaarsus Eesti väiksusest.” Hiljuti levisid sotsiaalmeedias fotod, millel Tänak tutvustab lasteaialastele auto turvavarustust. Ürituste kutseid saab ta pidevalt, kuid neis osalemiseks pole mahti. Nimetatud ülesvõtted on tehtud tütar Mia lasteaia isadepäevaüritusel. „Võib-olla peetakse kutsetele eitavalt vastamist ebaviisakaks, kuid tegelikult pole see nii. Mõnikord tuleb Ott Eestisse ainult ööpäevaks ja need tunnid tahab ta veeta perega. Enda lapsed on Oti jaoks number üks,” selgitab Janika Tänak, miks rallimees tavaliselt kutsetele eitavalt vastab.

Foto: erakogu

Maa tuleb täita lastega Eesti mõjukate edetabelist koorus välja omaette edetabel neist, kes on hoolitsenud eestlaste järelkasvu eest. Eve Kallaste

eve.kallaste@delfi.ee

Foto: erakogu

Palju räägitakse sellest, kui keeruline on ühendada töö- ja pereelu. Eriti siis, kui pere on suur. See ongi raske, aga meie mõjukatel on see õnnestunud. Uuringud näitavad, et paljulapselised vanemad ajavad tööasju tihti tulemuslikumalt kui lastetud. Miks? Nad oskavad keskenduda, selekteerida, organiseerida, delegeerida, olulist ebaolulisest eristada, kiiresti reageerida ja kriise lahendada ning peale selle on neil muid üleloomulikke võimeid,

mille omandamiseks pole muud teed kui olla lapsevanem. Meie mõjukate järeltulijad kasvavad nii traditsioonilistes peredes, kärgperedes kui ka lahutatud vanemate lastena. Hoolimata peremudelist õhkub iga vastaja lausetest soovi anda oma lastele parimat. Lugedes lasterikaste mõjukate vastuseid selle kohta, missuguseid väärtusi nad tahavad isiklikku eeskuju pakkudes oma lastele edasi anda, kaldun pooldama mõtet, et riigile olulisi otsuseid võiksidki pigem langetada inimesed, kes pole lihtsalt mõjukad, vaid ka lapsevanemad.

Yana Toomil on neli poega ja tütar. Pildil on ta noorema poja Artemiga.

Kevadise puhkusereisi aegu oli Martini peres veel neli last. 2001. aastal sündis Helena, poolteist aastat hiljem Iris ja veel aasta hiljem Viktoria. Poeg Edward on praegu kolmene. Pesamuna Gloria sündis tänavu septembris.

Yana Toom (51): last tuleb usaldada isegi siis, kui ta valetab Viis last. Mõjukate edetabelis 9. koht

Last tuleb usaldada. Isegi siis – eriti siis –, kui ta sulle valetab. Juurdlemine, konksudega küsimuste esitamine jms ei õpeta lapsele muud kui valetamist. Mõistagi ei tohi last karistada pättuse eest, millest ta ise sulle rääkis. Täna teda usalduse eest ja aita probleem lahendada. Lapsevanem peab alati hoidma lapse poole. Samas ei tasu unustada, et pere ega vanemate elu ei pea tiirlema ümber lapse. Laps on pere osa, mitte vastupidi, ja mida varem ta saab aru, et temal on kodus oma roll ja vastutus, seda parem. Kuna elan neli-viis päeva nädalas Brüsselis ja kõigest kaks-kolm Eestis (kusjuures need päevad ei pruugi iga kord olla Tallinnas), siis selleks et süda sooja saaks, pole mul vaja muud kui koju jõuda. Väga vahva on lastega mängida – kaarte, sulgpalli, Twisterit või mõnda lauamängu, olgugi et pojad on minust pikemad.”

„E

simest korda sain emaks 22-aastaselt ega olnud isegi enda arvates emaks saamiseks valmis, kuid 26-aastaselt olin juba kolme lapse ema ja sain hakkama küll. Sellest ajast tean, et mida rohkem on sul kohustusi, seda tõenäolisemalt saad nendega hakkama. Oma lapsi valmistan eluks ette armastusega. See on kõige tähtsam. Minu vanemlikus kujunemises on olnud suur roll mu vanematel. Meil oli peres käibel vene vanasõna „глаза боятся, руки делают”, mis otsetõlkes kõlab umbes nii: „Silmad kardavad, käed teevad ära.” See tähendab, et ära põe, saad hakkama küll. Olen lähtunud veendumusest, et iga laps on sünnist saati isiksus. Vanema ülesanne on see ära tunda ja tema arengule kaasa aidata, mitte üritada lapse arvelt oma lapsepõlveunistusi täita.

Haridusminister Mailis Reps (42): teadmine, et oled hoitud ja armastatud, toetatud ja usaldatud, on alus kogu eluks Foto: erakogu

Martin Helme (41): kõige suurem soov on see, et laste elu oleks õnnelik Viis last. Mõjukate edetabelis 11. koht

„M

eil on Eevaga viis last. Olen kõikide oma laste sünni juures olnud, sünnituse vastu võtmise juures viibinud ja nabanööri ära lõiganud. Viimane laps sündis sõna otseses mõttes minu käte vahele. See tekitab väga olulise sideme esimesest hetkest alates. Esmakordselt lapsevanemaks saamiseks polegi ilmselt võimalik valmis olla. Olin siis 25-aastane ja olime äsja abiellunud. Tagantjärele mõeldes on nii, et tänu noorusele tulid mõned asjad kergemalt ja muretumalt, teised asjad tundusid jälle palju raskemad, kui tegelikult olid. Majanduslikult oli alguses ikka väga raske. Mul endal oli ilus lapsepõlv. Kõik suved olime maal ja mängisime õues või mere ääres. Mingil perioodil olid ka koduloomad. Saime kaasa korraliku töökasvatuse, sest pidime rohima, vett ja puid tassima. Meie suguseltsis oli veel hulk enam-vähem samas vanuses lapsi, keda ka sageli maale toodi, peale selle suveks naabertaludesse toodud lapsed. Seega oli meil suurem segasummasuvi-

la, kus lastel oli võimalik omapäi tegutseda ja omavahelised suhted klappima saada. Saime ka. Minu vanemad ja vanavanemad on edasi andnud palju elutarkust: ära valeta, ära varasta ja kui oled julgenud teha, julge omaks võtta. Mehed ei nuta, eestlased nii ei tee! Eks see kõik on mind isaks olles mõjutanud. Lapsevanemana olen kogenud palju õnnelikke hetki. Väiksemana käisid tüdrukud laulmas, nende esinemised võtsid alati silma märjaks. Üks tore lugu oli paari aasta eest, kui olime perega reisil ja mul oli sünnipäev. Sõitsime rendiautoga ühest linnast teise, kui järsku võttis Viktoria oma kohvrist flöödi ja mängis mulle laulu „Õnne soovime sul!”. Ta oli loo salaja selgeks õppinud ja flöödi reisile kaasa võtnud, et see ette kanda. Mulle ei tule meelde ühtegi ilusamat sünnipäevakinki kui flöödimäng Itaalia kiirteel auto tagaistmelt. Mu suurim soov on, et laste elu oleks õnnelik. Siit ka õpetus: leidke endale sõpru, kes teid alt ei vea, ära ei kasuta, ei klatši. Samas olge valmis neile andeks andma, kui nad eksivad, ja ära leppima.”

Kuus last. Mõjukate edetabelis 44. koht

„O

len kuue väga vahva ja tubli lapse ema. Esimese lapse sain, kui olin kahekümnendate aastate lõpus. Olime abikaasaga juba mitu aastat koos olnud ja kavatsesime pere luua, seega oli meie esimene laps väga oodatud. Emana olen elanud üle palju sügavaid

Kuue lapse õnnelik ema Mailis Reps ja tema pere: (vasakult) Elizabeth, Henry Roger, Karl Robert, Richard. Ema süles on Frederick ja isa Agris Repšsi süles Charlotte.

hetki. Kõige suuremat õnne tundsin siis, kui noorim tütar Charlotte inkubaatorist välja võeti ja iseseisvalt hingama hakkas. Kõige suurem rõõm on see, kui lastega on kõik hästi. Iga laps on isiksus ning õpetab ja arendab vanemaid omamoodi. Püüan lastele õpetada vastutustunnet. Minu ema ja vanaema kasvatasid lapsi nii, et neil kujunes julgus teha otsuseid ja kanda vastutust, mis nendega kaasneb. Meie peres ei olnud võimalik oma tulemusi ega tegemata jätmisi välja vabandada sellega, et teised tegid ka või teistel oli ka nii. Emana rõhutan alati, et oluline on õppimisvõime ja püüd õpitavat mõista. Teiseks julgustan lapsi iseseisvalt otsuseid tegema ning vigu tunnistama. Sellega käib käsikäes enesekindlus: usk iseendasse, oma suutlikkusse midagi saavutada. Oluline on järjepidevus, sest tulemused tulevad siis, kui teha tööd ja näha vaeva. Kõik ei tule kergesti kätte. Lastel peab kujunema endast adekvaatne minapilt – nii oma tugevuste kui ka nõrkustega, mida arendada. Oluline on lapsega koos olla ja aidata tal maailma mõista. Koos võib palju õppida ja õppimise all ei pea ma silmas ainult koolitükkide tegemist. Meie peres tehakse koos palju asju, näiteks aiatööd või korjatakse suvel marju. Nii lapsena kui ka täiskasvanuna on pere olnud mulle väga oluline ja soovin, et see oleks nii ka minu lastel. Teadmine, et oled hoitud ja armastatud, toetatud ja usaldatud, on alus kogu eluks.” Jätkub lk 32

! A B A V OLE T

T L A V A G U M E SEIKL IGAL POOL

MOBILVETTA, McLOUIS ning ROLLER TEAM matkaautode ametlik maaletooja Eestis Matkaautode varuosad, tarvikud, hooldus ja remont

JUST NÜÜD ON ÕIGE AEG TELLIDA ENDALE UUS MATKAAUTO 2018. AASTA HOOAJAKS! TULE TUTVU UUTE MUDELITEGA MEIE SHOWROOMIS

MOTORHOME.ee PAKUB RENDIKS UUSI, 2018. AASTA MATKAAUTOSID TUTVU RENDIAUTODE VALIKUGA MOTORHOME.ee KODULEHEL 7-kohaline matkaauto McLouis Glamys 22, 2018, manuaal

LEIA ! V I B O S E L A D N E rinevad

BRONEERI OMA 2018. aasta PUHKUS VARAKULT KIIREMATELE PAREM VALIK

e Valikus ed s i l a h o k 4- kuni 7 aautod tk a m d e u u

5-kohaline matkaauto Mobilvetta K-Silver 56, 2018, automaat MATKAAUTODE PÕHIVARUSTUS

MOTORHOME.ee pakub ainulaadset võimalust rentida matkaauto `KÕIK HINNAS´ paketiga – tingimustega palume tutvuda MOTORHOME.ee kodulehel. KÕIK HINNAS PAKETT on mugav ja aega säästev võimalus, kus kõik puhkuseks vajalik on matkaautos juba olemas. KÕIK HINNAS paketi hulka kuulub: navigatsiooniseade, ohutuspakett, välimööbel, gaasigrill koos grilltarvetega, jalgrattahoidja, lauanõude komplekt, toiduvalmistamise nõud (potid, pannid, veekeedukann, kohvimasin, pannilabidad, kulbid jne), voodiriided (tekid, padjad, voodipesu), käterätid (suured ja väikesed) kõigile autosviibijatele, hügieenitarbed (WC-paber, käterätipaber, vedelseep, duššigeel jne), majapidamistarbed (lapid, puhastusvahendid), maitseainete komplekt, jne.

www.motorhome.ee

+372 508 4767

Showroom avatud E-R kell 10-18

info@motorhome.ee

+372 527 5948

Paldiski mnt 251, Harku vald (BRC Autokeskus)

• 6-käiguline manuaal- või automaatkäigukast • Sõidu- ja magamiskohad vastavalt kohtade arvule • Markiis sõiduki küljel • TV koos DVD-mängijaga, autostereo • Tahavaatekaamera, püsikiirushoidja • Konditsioneer kabiinis • Suur garaaz tagaosas • Läbisõidupiirang puudub • Kasko- ja liikluskindlustus on hinnas

32 Algus lk 30

Teleajakirjanik Urmas Vaino (43): laps muudab iga täiskasvanut

Kirjanik ja saatejuht Mihkel Raud (48): lapsele ei tohi vastu tema tahtmist viiulit kätte suruda

Neli last. Mõjukate edetabelis 86. koht

„L

astega seotud küsimused mulle meeldivad, aga neile vastata on keeruline. Järgida üldiseid kasvatuspõhimõtteid on sama, mis minna sama kärbsepiitsaga hunte taltsutama, lõvisid peletama ja sääski kottima. Proovida võib. Mis ei tähenda, et väärtused ei peaks olema samad. Mulle tundub, et lapse ja vanema koos kasvamise seos on igapäevaelus üsna alatähtsustatud. Juba fakt, et räägitakse kasvatamisest ja kasvatamisvõtetest, on märk koolkondlikust mõtlemisest. Tundub väga ratsionalistlik, et me kasvatame kedagi. Kas sa koera kasvatad? Või ainult dresseerid? Me kasvame alati koos. Laps muudab iga täiskasvanut, muudab igal uuel ja järgmisel hetkel. Suhe lapsega ei ole ainult käskude-keeldude, hea-halva, ilusa-koleda jne skaala. Lapse ja vanema lugu on lugu ühisest mälust, osaliselt kattuvast, aga kasvavast teadvusruumist. Loo oluline osa on omavaheline ainulaadne keelesüsteem, mis on kopeerimatu, aga mida me põlvest põlve fragmentide kaudu edasi kanname. Keel ei saa elada ja areneda kohtumiste kaudu, mis toimuvad korra või kaks nädalas. Nii sünnib täiesti uus kiirkohtumiste kultuur, millel ei ole mingit pistmist „endiselt hästi läbi saamisega”. Kui mängu tulevad teine, kolmas, neljas jne laps, läheb asi veel keerulisemaks. Sest ükski laps ei ole ühegi teisega samasugune. Ei tehniliselt ega keemiliselt. Pea-

Kolm last. Mõjukate edetabelis 95. koht

„O

le keele on skeemis veel olulisi detaile, näiteks mälu ja mäletamise omapära jne. Suhe füüsilisse maailma, mida me küll väljendame keele kaudu, aga mille tunnetus on kõigil eriline. Seksuaalsus. Emotsionaalne suund jne. Kui kuulen kedagi rääkimas, et suhted lapsega ei ole pärast vanemate lahutust halvenenud ja „me saame endiselt hästi läbi”, siis mõtlen alati: millest see inimene päriselt räägib?”

Urmas Vaino 2014. aastal pesamuna Tuuli Anniga, kes praegu on juba kaheksa-aastane. Foto: Mati Hiis

len kolme vahva lapse isa. Usun, et praegu oskan olla tunduvalt parem isa ja mees kui nooremana. Esimest korda lapsevanemaks saades ei teadnud ma päris täpselt, mida see roll endast kujutab. Olin siis ise alles peaaegu laps, veidi üle kahekümne. Ma ei taibanud, kui palju naine emaks olles endast annab. Nüüd, olles taas väikeste laste isa, usun, et suudan paremini lapsevanema rolli mõista. Ja näha sedagi, kui suur on lapse ema koormus, eriti kui väikesi lapsi on kaks ja vanusevahe pole just suur. Selge see, et iga päev juhtub palju lastega seotud asju, mis on vanematele paras väljakutse, kuid ma ju tean, et nad kasvavad sellest välja. Aga oi kui palju olen pidanud laste asemel hoopis ennast kasvatama! Olen püüdnud mitte suunata lapsi nende tegevuste juurde, mis mind ennast paeluvad, vaid püüan näha, mis neile huvi pakub, milles nad on head, ja neid selles vallas julgustada. Mu mõlemad vanemad on kirjanikud, aga minu lapsepõlvekodus polnud survet, et pean ka just kirjanikuks hakkama. Mind huvitas muusika ja mul lastigi sellega tegeleda. Sellest kogemusest ja oma vanemate suhtumisest olen üht-teist õppinud ja ma pole selline isa, kes viieaastasele vastu tema tahtmist viiuli kätte suruks, kui laps näiteks hoopis tantsida soovib.

Mihkel Raud elab suurema osa aega USA-s. Mirjam, poeg Joosep ja abikaasa Liina.

Õnnelike laste kasvamise juures pean ülioluliseks kodust õhkkonda. Et lapsel oleks julgust ennast väljendada ja olla tema ise. Lapsel on hea kasvada kodus, kus isa annab emale piisavalt võimalust puhata. See, kuidas naine ennast kodus tunneb, määrab ju selle, kuidas kogu pere ennast tunneb. Oluline on ka koos veedetud aeg. Kord nädalas püüame käia muuseumis ja iga päev pargis jalutamas. Muidugi ei

Qvalitas pakub mugavat ja professionaalset arstiabi teie perele ja ettevõttele.

Põhjalik tervisekontroll annab kindlustunde

Qvalitas Arstikeskus on üks Eesti suuremaid eraarstikeskusi, mis pakub oma teenuseid juba 1996. aastast. Üle Eesti on Qvalitasel kokku viis keskust, kus pakutakse klientidele nii eriarstide teenust kui ka äriklientidele mõeldud töötervishoiuteenust.

Tervis on meie kõige kallim vara ja selle eest tuleb järjepidevalt hoolt kanda. Haiguste ennetamiseks võiksid kõik inimesed oma tervist vähemalt iga paari aasta tagant kontrollida ja seda tuleks teha enne, kui kusagilt valutama hakkab või mõni tõsisem kaebus tekib. Väga oluline on teha tervisekontroll enne treeningute alustamist, vastasel juhul võib treeningutest planeeritud kasu asemel hoopis kahju tulla. Qvalitas Arstikeskus on välja töötanud tervisepaketid terviseaudit ja tervisesportlase pakett, mis inimese elustiilist lähtudes pakuvad nii põhjalikku tervisekontrolli kui ka soovitusi tervislikuks toitumiseks ja liikumiseks.

Terviseaudit annab tervisest põhjaliku ülevaate

Tervisesportlase pakett aitab tervislikult sportida

Terviseauditi käigus kontrollitakse eri elundkondade tööd ja pööratakse tähelepanu rohkem esinevate haiguste varajasele avastamisele, näiteks südame ja veresoonkonna haigused ning sagedamini esinevad pahaloomulised kasvajad.

Pakett on mõeldud aktiivse eluviisiga inimestele, harrastussportlastele ja neile, kes alles plaanivad treeningutega algust teha. Pakett aitab välja selgitada, milline on inimese sportlik vorm ja millise treeningukoormusega treenida. Eriti oluline on see harrastussportlaste puhul, kes kiirete tulemuste saamiseks kipuvad spordiga liialdama. Pakett aitab sellised probleemid välistada.

Pakett sisaldab nii laboratoorseid analüüse kui ka uuringuid ja erialaspetsialistide vastuvõtte. Vereanalüüs annab ülevaate organismi hetkeolukorrast, D-vitamiini ja raua varudest ning veresuhkru tasemest, näitab immuunsüsteemi seisundit ja palju muud. Meestel tehakse eraldi analüüsid eesnäärme, naistel aga kilpnäärme patoloogia avastamiseks. Peale koormustesti jt uuringute sisaldab pakett kõhukoopa

organite ultraheliuuringut, mis annab hea pildi sisimas toimuvast (meestel alates 45. eluaastast on võimalus asendada see eesnäärme transrektaalse ultraheliuuringuga). Tulemuste põhjal ja iga inimese personaalsest vajadusest lähtudes otsustatakse, millise eriarsti poole pöörduda. Kui avastatakse mõni terviseprobleem, lepitakse arstidega kokku tegevuskava, mis aitab probleemile lahenduse leida. Pärast terviseauditi läbimist on inimesel terviklik ülevaade oma tervisest ja juhised, kuidas oma tervist hoida.

saab piisavalt verd ja hapnikku. Lisaks saab koormustesti abiga jälile südamehäiretele ja ületreenimise ilmingutele ning avastada näiteks südamelihase põletikku. Peale südame uuritakse põhjalikult ka kopsude tööd ja kohtutakse füsioterapeudiga.

Analüüside ja uuringutega selgitatakse välja, milline spordiala on konkreetsele inimesele sobilik. Olulist informatsiooni annab EKG koormustest, mille käigus kontrollitakse südame maksimaalset koormustaluvust ning hinnatakse, kas ta südamelihas

www.qvalitas.ee

Veel lasterikkaid mõjukaid

. Pildil on tema pere Chicagos: tütar Foto: erakogu

sunni ma neid 20 minutit ühte maali vaatama, aga ehk annavad kõik koos perega tehtud asjad neile ellu üht-teist kaasa. Ma ei tea, milliseks võib kujuneda tuleviku Eesti ja kas see sobib minu lastele. Hea oleks, kui sobiks. Aga minul pole võimalik nende eest valikuid teha ja mulle meeldib hoops niipidi mõelda, et nad on vabad otsustamaks, missugused inimesed nad on ja kus nad elada soovivad.”

• Meediaärimees Hans H. Luik (56), viis last • Poliitik Mart Helme (68), viis last • Helilooja Arvo Pärt (82), neli last • Toomas Hendrik Ilves (64), neli last • Peaminister Jüri Ratas (39), kolm last • Poliitik Andrus Ansip (61), kolm last • Kirjanik Andrus Kivirähk (47), kolm last • Pankur Rain Lõhmus (51), kolm last • TTÜ rektor Jaak Aaviksoo (63), kolm last • Ettevõtja Armin Karu (52), kolm last • Näitleja Raivo E. Tamm (52), kolm last

Urmas Sõõrumaal on seitse last: Margus (31), Tõnis (31), Maarja (27), Ander (25), Christina-Sandra (18), Katriin (14) ja Kristiin (11). „Ma olen nende kõigi üle konstantselt õnnelik,” ütleb isa.

Urmas Sõõrumaa (55) oma lastele: tubli tööga on kõik võimalik Seitse last. Mõjukate edetabelis 98. koht

„I

sana olen püüdnud edasi anda vanematelt lapsepõlves saadud õpetust, et tubli tööga on kõik võimalik, siis tuleb esile ka andekus ja õnn. Minu lapsepõlv õpetas mulle, et inimesed teavad meist palju vähem, kui arvame. Nüüdseks olen mõistnud, et asjad ja seosed on palju lihtsamad, kui arvame. Neid elu jooksul kogutud olulisi teadmisi püüan anda

edasi ka oma lastele. Lastega koos olles on minu arvates väga oluline olla kogu oma olemusega ja kõigi mõtetega kohal ehk maksimaalselt antud hetkes. Eluks tahan neile kaasa anda olulised uskumused, mis on aluseks teel edu ja õnneni. • Sina ise oled kõige tähtsam siin ilmas. • Sinu ainuke ressurss on aeg. • Mida külvad, seda ka lõikad. • Armastus on ainuke tõeline asi, mida kinkida.

• Terves kehas terve vaim.

Olen seitsme õnneliku lapse isa ja oma laste üle konstantselt õnnelik. Nendega koosolemine on minu jaoks väga tähtis. Viimatine liigutav hetk oli traditsiooniline isadepäeva ühine pannkoogihommik laste ja lähedastega. Tahaksin, et minu lapsed saaksid kasvada vabas, puhtas, turvalises ja vaimselt terves Eestis. Olen püüdnud endast selle nimel maksimumi anda.”

EERO EPNERI poliitiline poeesia Skandaalse teatri juht ja dramaturg, arvamusliider, kunstiteadlane, galerist – kõike seda on mõjukate edetabelis 29. kohale tõusnud Eero Epner.

TOP 100

29. koht

Maris Sander

maris.sander@epl.ee

Mari Peegel

mari.peegel@epl.ee

NO99 teatri juhi Eero Epneri (39) aktuaalsust Eesti kultuurimaastikul märgib EKRE möödunudnädalane ettepanek lõpetada teatri riiklik rahastamine. „Teater NO99 SA tegeleb kultuuritootmise asemel vasakradikaalse propagandaga, mille vajalikkus ja esteetiline tase Eesti maksumaksjale on raskesti põhjendatav.” Nii põhjendas EKRE riigikogule tehtud ettepanekut lõpetada Eesti ühe juhtiva teatri riigi rahaga toetamine. Ehkki teised erakonnad EKRE ettepanekut ei toetanud, oli see pretsedenditu sündmus, ennekuulmatult totalitaristlik ettepanek demokraatliku Eesti parlamendis. Läbi poliitilis-ideoloogilise prisma käsitleti seal kultuuriasutuste tegevust viimati Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal. Samal ajal on see aga hiilgav tunnustus mullu teatri NO99 juhiks saanud Eero Epnerile, kes tabas oma poliitilise poeesiaga jälle otse kümnesse. Nimelt kirjutas Epner sügisel Postimehes ilmunud essees „Kurjuse normaliseerumine” EKRE valimisprogrammist ehk nende „kümnepunktilisest põletamis-

nimekirjast” nii: „Kurjus, mis immitseb läbi meie eetiliste põrandapragude, on universaalne ja absoluutne, ja selle eiramine meie ühine kaassüü. See on kurjus, mis poob ilma nöörita. Inimest alandav, inimest mõnitav, inimeselt tema inimeseks olemist rööviv kurjus, mis on ühtäkki sedavõrd levinud, sedavõrd tavapärane ja isegi ootuspärane, et on muutumas normaalsuseks.”

Avalik intellektuaal Epner hoiatas, et sõnadel on omadus muutuda reaalsuseks. Praegu mõjub öeldu hiromandi ettekuulutusena: just sellestsamast esseest sai kaalukeel, mille pärast parlamendierakond hakkas teatrit NO99 poliitiliste vahenditega tasalülitama, viies parlamenti SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaiu varasemad soovitused. Teatri NO99 kodulehel avaldatud intervjuus on Epnerilt küsitud: „Miks teater trügib poliitikasse?” Epneri vastus on: „Sest me oleme riigiteater. Me oleme osa avalikust sektorist. Me saame raha ühiskonna käest. See paneb meile ka

Epner hoiatas, et sõnad võivad muutuda reaalsuseks. Praegu mõjub tema öeldu hiromandi ettekuulutusena.

Eero Epner esitles sel sügisel Kumus Konrad Mäe monograafiat. Foto: Toni Läänsalu/ Scanpix

kohustuse selle ühiskonnaga suhestuda. Aga muidugi me ka tahame suhestuda. See aitab lähemalt uurida võimu kui säärast, sh iseenese sümboolset võimu, millel on suur ühisosa igasuguse võimuga, sh poliitilisega.” Just võim ja poliitika on Epneri lemmikteemad. Ette- ja läbinägelikkus poliitiliste hoovuste vaheldumisest muudavad tema esseed aktuaalseks ja dramaturgia pälvib laia avalikku vastukaja. Teatri NO99 dramaturgi Laur Kaunissaare sõnul ühendavad Epnerit kui esseisti, dramaturgi ja inimest üldisemalt julgus, tarkus ja täpsus. Ta märkab ühiskondlikke tendentse: „Juba suure paugu hetkel, kui lahku triivivad galaktikad pole veel moodustunudki, kui muutused laamade liikumises on veel millimeetrites, mitte alles siis, kui klikkide hulk on ületanud kriitilise piiri ja arvajaid on rohkem kui euro eest.” Teatrikriitik Meelis Oidsalu arvab: „Epner on Eestis üks neid väheseid arvamusliidreid, keda võib klassikalises mõttes nimetada avalikuks intellektuaaliks, kellekski, kes suudab ajastu vaimu lihtsalt, aga lihtsustamata tabada, nüansseerides nii ühiskonna enesetaju.” Oidsalu võrdleb Epnerit Tom Paine’i, George Orwelli ja Hannah Arendtiga, ainult selle erinevusega, et tema peamine vahend on dramaturgia ja meie ajastu kurjus on rafineeritum. „Epner tegi oma näidendis „Reformierakonna juhatuse koosolek” sama, mida Arendt „Eichmanniga Jeruusalemmas”. Tema „Käi perse!”

monoloogi „Ühtsest Eestist” või Marju monoloogi lavastuses „Eesti tõus ja langus” kannab Thomas Paine’i kodanikukasvatuslike pamflettide paatos ja tema „Savisaares” on orwellilikku läbinägelikkust.”

NO99 hapnik Koos Epneri ja Tarmo Jüristoga muusikali „Savisaar” loonud kirjanik Aare Pilv peab Epnerit väga andekaks tekstikirjutajaks, kes suudab hästi põimida esseistlikud arutlused, poeetilise emotsionaalsuse ja talle omase kuiva huumori (mis teinekord on päris lõikav). Pilve sõnul on tal äratuntav kirjutamisstiil, kindel maailmahoiak, suur abstraheerimis- ja üldistusvõime ning hea oskus leida kõnekaid detaile. „Eero on kirjutajana, nagu mulle tundub, lennukas, leidlik, paindlik ja samas üsna enesekriitiline. Ühtlasi on ta rühmatöötaja, mis eeldab paindlikkust,” lisab Pilv. „Isiksusi, kelles selline isikupära ühineb kollegiaalse tagasihoidlikkusega, ei leidu väga palju.” Pilv nimetab Epnerit nii taustatöö tegijana kui ka teksti kirjutajana tohutult töökaks, kes on võimeline haarama suuri kompositsioone ja neid käigu pealt muutma. Teatri NO99 tekstiloome ongi suuresti Epneri nägu. „Niivõrd kuivõrd on oluline NO99, on oluline ka Eero Epner. Tema tegevust dramaturgina ja teatri kunstiliste eesmärkide sõnastaja-seletaJätkub lk 36

SISUTURUNDUS

TOIT, MIS MÕJUB SULLE HÄSTI JUBA ESIMESEST AMPSUST Nii mõnigi mõjukas, kellele see väljaanne on pühendatud, on viimase 17 aasta jooksul kindlasti korduvalt einestanud ühes eestimaises kohvikute ja bistroode ketis, aimamata, et kogu selle aja jooksul on neile sööki valmistanud ühed ja samad kokad. Stabiilse kvaliteediga vaheldusrikas toit ja teadmine, et köök maitsemeeli alt ei vea, on neid ja tuhandeid teisigi juhatanud tagasi mõnusalt kodusesse söögikohta Amps. Sedavõrd pikka aega samas toitlustusasutuses tööl püsida on ettevõtte juhi Andrus Irdoja sõnul kokale Eesti mõistes vaat et ulme. „Tegelikult on nii köögipoole kui ka saali inimesed äärmiselt tublid, paljud neist on meiega olnud kaugelt üle kümne aasta. Ju oleme siis omi asju õigesti ajanud,” rõõmustab Andrus, kes on koha sisse võtnud Järve Selveris asuva bistroosaali keskel. Siia paistab hästi kätte kõik, mis toimub ka kõrval asuvas kohviku- ja pubiosas. Kõik kolm tegutsevad ühe katuse all ja kannavad sama nime – Amps. „Päris klassikaliseks pubiks ma seda kohta seal ei nimetaks,” osutab Andrus tagumise saali poole, „et lähed õhtul ja jood õlut. Meie pubi siin Järvel on pigem söögipubi, selline hea köögiga à la carte söögikoht.” Viimases pole põhjust kahelda, sest see koht on Hõbelusika võistlusel pubitoitude kategoorias auhindu saanud. „Nädalavahetuseti siin perega einestada on üsna nutikas, sest kvaliteet on nagu restoranis, aga hind lubab end märksa vabamalt tunda. Kõigis oma kohtades oleme mõelnud nii kõigesööjatele, taimetoitlastele, laktoositalumatusega inimestele. Suurt tähelepanu pöörame väikestele külalistele. Lastemenüü toiduga käib alati kaasas kingitus, praegu on selleks helkur – kasulik asi pimedal ajal. Mängunurgad on ka, et vanemad rahus süüa saaksid. Tõsi, Kaubamajas mitte, neil endil on seal väga korralik mängunurk.” Sööklast on asi kaugel Võib ju olla suur kiusatus ühtlustada (Tallinnas) kõigi seitsme koha menüüd ja panna konveierina tööle kui üks õlitatud masinavärk. Üks suur köök, üks menüü igal pool. Amps on valinud teise tee. Iga söögikoht on nagu lapsed suures peres: välimuselt üsna ühtemoodi, kuid sisimas erinevad. Nii töötab igas kohas oma köök, kus toit valmib kohapeal. „Me teeme väga palju asju ise. Alates verivorstist, mis on juba talvemenüüs saadaval, kuni lihatoodeteni välja, näiteks Kiievi kotletini. Need on asjad, mida inimene esmapilgul ehk ei märka, kuid asudes kahvli ja noaga asja kallale, saab esimestest suutäitest aru, et tegu pole poolfabrikaatidega. Seal, kus peab olema liha, on liha. Jahu ja muid aseaineid me oma lihatoodetes ei kasuta. See kunst jäägu teistele,” selgitab Andrus Irdoja oma kokkade põhimõtteid. Kodumaise toorme kõrval seisab olulisel kohal ka toitude tervislikkus. Üle 150 aasta muutumatult serveeritud Briti kõhutäide ﬁsh

and chips on siin läbinud muljetavaldava tervenduskuuri. Jaapanipärases panko-riivsaias paneeritud ahvenaﬁlee, mille kõrvale serveeritakse frititud bataati, tartarkastet ja wakame-salatit – ei märkigi rasvastest friikatest või külmutatud kalast tehtud känakast, mis ajalehte kääritakse ja näljasele kundele tänavale kaasa antakse. Olgu kiidetud kõik Eesti kokad ja toidukohad, kus iga päev selle nimel tööd tehakse, et tänavatoit oleks kvaliteetne! Menüü muutub Ampsu kohvikutes neli korda aastas. Selle eest seisavad hea kolm peakokka, kes loovad ja katsetavad uusi toite proovisöömistel, kuhu kaastakse ka neid, kes oskavad liigutada pigem suud kui kulpi. Kui põhimenüü muutub iga kolme kuu tagant, siis eripakkumised jooksvalt ja hooajaliselt. Kui juhtub parajasti olema jahihooaeg, pakub Amps oma kundedele kindlasti kitsepraadi, suvel metsaande, talvel särtsakamaid toite, mis organismile kuuma annavad, suvel käib asja juurde kindlasti ka grill. Kes Aasia köögist lugu peab, sel tasub uurida, milline Amps seda pakub.

siingi, varajasele sööjale pakutakse toidu kõrvale kohvi ja prae kõrvale oma leiba koos maitsevõiga. Tulla tasub kindlasti ka taimetoitlasel. Teeme koostööd Tervise Arengu Instituudiga, osaledes nende kampaaniates, mis kutsuvad üles sööma rohkem köögivilja. Rääkisid ennist kolmest peakokast. Kui palju neid inimesi kokku on, kes seisavad iga päev hea selle eest, et linnarahval laud kaetud oleks? Kokku on meid üks paras suur pere. Ainuüksi siin Järve Selveris toimetab oma kolm tosinat inimest. Neid on ikka väga palju. Minu kiitus neile kõigile, saalis askeldajatest juhatajateni välja. Kui 17 aastat ühe eesmärgi nimel tööd teha, siis pole võimalik, et kõik päevad on ühtviisi head. Kas mõne kohaga olete ka alt läinud? Ikka. 2007. aasta oli meilegi raske aeg. Väga kahju, et pidime Viru keskusest

lahkuma. Arvud rääkisid teist keelt, kui oleksime tahtnud. On mõni toit kõik need aastad menüüs olnud? Kas just kõik, aga bœuf à la tartar on meie valikus püsinud juba 16 aastat kindlasti ja on väga nõutud. Ka korraliku pannkoogimenüü poolest on Amps tuntud aegade algusest peale. Toiduga on vist nagu muusikaga: mõni laul kukub välja selline, et keegi kuulata ei taha. On teil ka selliseid „laule” olnud? Iga kokk on kunstnik, kes tahab vahel katsetada oma toidus uusi noote. Meil on olnud väga põnevaid hetki. Oleme pakkunud sõna otseses mõttes konnapraadi ja katsetanud soolase jäätisega. Aga Amps pole kindlasti radikaalsete maitsete Meka. Kunagi lihtsalt katsetasime. Praegu on me toit ikkagi eestimaalasele suupärane, kvaliteetne, hooajaline ja valik võrreldes paljude teistega, kellega kõrvuti Tallinnas seda toiduasja ajame, väga suur. Nii et astuge aga läbi!

Kui veel vana aasta sees peolauda tarvis, küsi, mida arvab asjast Amps Catering! Teeme peeneid suupisteid tähtsatele äridelegatsioonidele või kartulisalatit kogu kollektiivile. Olgu seltskonda paarikaupa või sadades. www.amps.ee/catering

LEIA ENDALE SOBIV AMPS! Andrus, kuidas teha vahet Ampsu bistrool ja kohvikul? Väga lihtsalt: bistroo on pühendunud valmistoitudele. Lõunale tulijat ootab ees suur valik praade ja suppe. Seejuures on võimalik oma toitu pisut ka timmida, öelda, kui midagi ei meeldi – seda me siis taldrikule ei suru – või kui on soov saada väiksemat või suuremat portsu. Pärnu maantee ja Merimetsa Ampsu kohvikus käib prae kõrvale ka korralik salativalik. Aga kohvik? Ampsu kohvik on à la carte menüüga söögikoht. Hommiku- ja päevapakkumised on

• • • • • • •

Järve Selver Pärnu maantee 139a, Politseimaja kõrval Kaubamaja Naistemaailm Merimetsa Selver Rocca al Mare Tennisekeskus Kalevi Spordihall Tallinna Tehnikakõrgkool

Vaata pakkumisi Facebookis ja kodulehel www.amps.ee!

36 Algus lk 34 jana on raske sellest lahutada,” väidab Pilv. Talle sekundeerib NO99 dramaturg Laur Kaunissaare, kelle sõnutsi on Epneri roll NO99-s strateegiline: „Kandev sein ja samas nähtamatu hapnik. Ta on suuresti teatri NO99 tunnetatava stiili autor. Ta on mängumootor, üsna uskumatu väljakunägemisega libero, alati ja kõiges loomingu, riski, kunstniku ja tema intuitsiooni poolt, credo quia absurdum.” Praegu käivad teleseriaali „Pank” võtted, mille stsenaariumi autor on peale Epneri ka Tarmo Jüristo. Hoolimata avaliku intellektuaali staatusest on Epner väga meediapelglik. Ta annab harva intervjuusid ega soovi ka fotodele jääda.

Kunstiloolane ja galerist Eero Epner sattus teatrisse NO99 juba enne selle asutamist 2005. aastal. Nimelt meeldis Tiit Ojasoole arvustus, mille Epner kirjutas tema Vanemuises etendunud lavastusele „Roberto Zucco”. Pärast Ene-Liis Semperiga raadiosaates osalemist saigi ta ettepaneku osaleda uue teatri kontseptsiooni loomises ja hakata seal dramaturgina tööle. Epneri haridustee ja elukutse oli selle ajani olnud seotud kunstiteadusega. 2002. aastal lõpetas ta kiitusega Tartu ülikooli ajalooteaduskonna. Tema lõputöö käsitles fotograafide Herkki-Erich Merila ja Peeter Lauritsa 1992. aastal asutatud trendikat ja murrangulist kunstirühmitust DeStudio. Ülikoolikaaslase Kaarel Piirimäe meenutuste järgi oli Epner mõistlik ja sihikindel. „Tal on väga hea huumorimeel, nii teravalt irooniline kui ka absurdi kalduv. Ta seltsis teiste vaimukate inimestega, kõrtsis tiksuja ja niisama jauraja ei olnud. Mäletan, et ta käis kursuse kam-

„Savisaar” - lavastus poliitikust, kes on suurem kui elu.

baga ka korvpalli mängimas. Pärast lõpetamist me pole kahjuks suhelnud,” ütleb Piirimäe. Diplom taskus, pakkus Epner ennast tööle Tallinna galeriisse Haus. „Ta nägi selles head võimalust ennast tööalaselt arendada,” ütleb Haus Galerii juhataja Piia Ausman. Ausmanil jätkub kunagise kolleegi kohta üksnes häid sõnu, sest galerist Epner oli terane, heade kunstiteadmistega ja meeldiv suhtleja. Oluline oli tema panus näitusetekstide kirjutamisse ja kataloogide koostamisse. Sel ajal said alguse ka Epneri suhted galerii suurklientidega, kunstikogujate Enn Kunila ja Guido Sammelseljaga, kelle kunstiinvesteeringuid ta nõustas. Epneri Hausi-aega jäid ka toona Eesti ühiskonda erutanud enneolematult kõrge hinnaga kunstiostud: näiteks müüdi Konrad Mäe „Capri” oksjonil 1 006 000 kroo-

Eero Epner ja Konrad Mägi jõudsid oktoobris Rooma kaasaegse kunsti galeriisse. Fotod: Meeli Küttim, Mati Hiis, Ilmar Saabas

niga ja „Rannamaastik” 615 000 krooniga. Epner seisis ka noore Eesti kunsti eest: „Ootan põnevusega, millal jõuab laiem kunstikogujate ring kaasaegse ja noorema kunsti juurde, millal avavad erakogud end enam avalikkusele ja tekib tihedam koostöö muuseumidega. Vaikselt edasi liikudes on lootust, et jõutakse lääne avalike erakogude tasemeni, kus ei häbeneta osta ka videokunsti, installatsioone, fotograafiat,” kirjutas Epner 2004. aastal Postimehes. Guido Sammelselja kogusse ilmusidki ajapikku uued nimed. Nagu kirjutas kunstikriitik Ants Juske 2005. aastal näi-

Kuigi Epneri tegevus kujutava kunsti väljal on kaalukas, mõjub ta siiski autsaiderina.

tusest „Eesti uuem kunst Signe ja Guido Sammelselja erakogust”, oli ta astunud radikaalse sammu, eksponeerides juba kõige uuemat kunsti. „Ma ei räägi siin Sarapuust, Toltsist, Vintidest või Toomikust, vaid kunstnikest, kelle nime pole mina kriitikuna isegi kuulnud.” Sammelselja „radikaliseerumist” soodustas tõenäoliselt Epneri mõju.

Kunila kogu kuraator Epneri ja kunstikogujate koostöö jätkus ka siis, kui ta oli juba NO-sse dramaturgiks läinud. Koostöös Epneriga on Liviko suuromanik Enn Kunila omandanud ühe Eesti esinduslikuma kunstikogu. Sammelselja julgeid oste sisaldanud kollektsioon lagunes pärast ärimehe 2009. aastal pankrotistumist. 2010. aastal avati Tallinna kunstihoones 85 maaliga Kunila kunstikogu väljapanek, mis kandis pealkirja „Kölerist

Subbini. 150 aastat eesti klassikalist maalikunsti Enn Kunila kogust”. Kunstihoone toonane juhataja ja näituse kuraator Harry Liivrand nimetas Kunila kogu Eesti maaliklassikale keskendunutest üheks kodumaa parimaks. Kunstiteadlane Gregor Taul kirjutas, et Kunila kogu on tugev ja terviklik oma ohutus sirgeseljalises eesti loos. Rahvas tunnustas hea käega valitud kunstikogu sama palju kui kollektsionäär ise – 13 000 külastajaga näitus purustas kunstihoone ajaloo vaatajarekordi. Töö Kunila koguga on Epnerist teinud Konrad Mäe eksperdi. Talle usaldati kureerida ka Eesti sünnipäeva ja EL-i eesistumise tähistamiseks Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna muuseumisse viidud Konrad Mäe tööde näitus. Oktoobris avatud näitust, kuhu valiti Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogust ja erakogudest kok-

„Ühtne Eesti suurkogu” (2010) on jäänud NO99 poliitiliselt kõige laiahaardelisemaks tööks.

ku üle 60 maali ja joonistuse, toetas riik 60 000 euroga. Väljapanekuga samal ajal ilmus Epnerilt mahukas üle 400-leheküljeline Konrad Mäe monograafia. Järjekorras juba neljas isikulooline analüüs eesti hinnatuimast kunstnikust nägi trükivalgust Kunila kunstiraamatute kirjastuses Sperare.

Teatri ja kunsti ühendaja Epneri tegevus kunstiväljal on laia haardega ja kaalukas, kuid sellest hoolimata liigitab kunstikriitik Karin Paulus ta autsaideriks, kes seisab lähemal pigem teatrirahvale kui kunstimaailma kolleegidele. Pauluse arvates on Epner Enn Kunila kollektsiooni mõtestajana ja ihukriitikuna teinud väga head tööd. Sõltumatumat positsiooni ja oskust olulistel teemadel rääkida on Epner näidanud parimal viisil vast „NO99 Kunstikooli” miniloengutega.

Teleloengute sari „NO99 Kunstikool”, mis tutvustas nüüdiskunsti ja oli suunatud laiemale publikule, oli ETV eetris kaks hooaega. Kui esimesel hooajal olid lektoriteks lavakooli 26. lennu tudengid, siis teisel hooajal astus auditooriumi ette Epner ise. Saade oli mõeldud tõesti igaühele: kunstiküsimusi vaeti väga lihtsas sõnastuses ja tutvustavate slaididega. Teatraalse efekti suurendamiseks kasutati butafooriat. Oli filmitud klippe jalgpalliareenil, ilmselt selleks et illustreerida igipõlist vastandust sport vs. kultuur või siis kunsti ja publiku mõõduvõttu. Loengutes julgustas Epner inimesi end kunstile avama, seadmata küsimärgi alla kaasaegse kunsti kommunikatsioonivõimet. Seega jäi ta kunstiteadlasena ikkagi pigem kunstniku kui võimaliku kunstisõbra poolele. „NO99 Kunstikoolis” kohtusid Epneri kaks elukutset ja kutsumust – kujutav kunst ja teater – parimal moel. „Kunstiteadlasena tundub Eero Epner ühendavat oma Tartu ülikooli akadeemilise hariduse, millel on kindlad raamid, ja NO teatri kogemuse, mis taotleb raamidest väljumist. Tulemuseks on päris ainulaadne kombinatsioon. Analüütilisest filosoofiast innustatud eseme- või teosekeskne kunstiteadus ulatab käe teatrist ja näitlejatest informeeritud inimese- või kunstnikukesksele lähenemisele,” ütleb kunstiteadlane Heie Marie Treier. „Ka on Epneri kunstitekstid väga teadlikud publiku olemasolust. Mind on teda lugedes hämmastanud eristuse tegemine: ühiskonna ja teatri hetkeolukorrast kirjutades on tema tekstid täis ülitäpselt sõnastatud irooniat, kunstitekstides aga irooniat ei kohta. Kunstnike puhul võtab kirjutaja heas mõttes teenija positsiooni, olles teadlik, et teenitakse midagi, mis on suurem kui praegune hetk,” tõdeb Treier.

TOP 100

41 42 43

ARNOLD RÜÜTEL Eesti Vabariigi president 2001–2006

SIIM KALLAS Euroopa Komisjoni asepresident 2004–2014, Viimsi vallavanem

JÜRI RAIDLA vandeadvokaat, Ellex Raidla asutaja

MAILIS REPS

JAANUS VIHAND

RAIMOND KALJULAID

47 48 49 50

haridus- ja teadusminister

Coop Eesti juhatuse esimees

Põhja-Tallinna linnaosa vanem

ELMAR VAHER politsei- ja piirivalveameti peadirektor

RAUL ROSENBERG Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees

ÜLLE MADISE õiguskantsler

URVE PALO ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Marko Reikop: päikese alla või ooperisse teleajakirjanik, mõjukate edetabelis 68. koht

eleajakirjanik Marko Reikopi (48) jaoks ei pea kordaläinud puhkus tingimata tähendama Eestist ärasõitu: töörutiini taaskäivituseks piisab kodulinnast mõnesaja kilomeetri kaugusele sõitmisest. Kuid kui juba Eestist ära minna, siis ikka kaugele ja sooja kätte. „Mul on kaht liiki puhkusevorme: ühed on päikesereisid, kus paistab päike, meri on läheduses ja kus ma ei tee mitte midagi peale päikesevõtmise ja ujumise. See on mitte millegi tegemise puhkus,” ütleb Reikop. „Teine puhkuseliik, mida ma samuti harrastan, on kultuuripuhkus. Osalen väga palju kontserdi-, teatri-, ooperi- ja balletielus. Vaatajana muidugi. See võib olla Eestis, aga ka mujal, kus traavin terve päeva kunstinäitustel ja kultuuriüritustel.” Sõltumata sellest, kummale puhkuseliigile on ta häälestunud, aitavad mõlemad nii vaimu turgutada kui ka töömõ-

tetest välja lülituda. „Minu jaoks on suur meelelahutus näiteks klassikalise muusika kontserdi, ooperi või balleti nautimine ja seal istudes ei tule mul tõesti pähe ühtki tööga seotud mõtet,” kinnitab Reikop. Välismaa puhkust planeerib ta alati nii, et sihtpunkt oleks piisavalt kummaline. „Siis, tõsi, tulevad ka töömõtted pähe. Aga ainult hetkeks. Lahendan selle kiirelt: võtan telefoni välja, keeran selle laiupidi asendisse ja kulutan paar minutit kas malet mängiva koera filmimisele või intervjuule habemega naisega.” „Ma satun väga kergesti vaimustusse. Viimasel ajal meeldib mulle väga Venemaa ja just Peterburi kultuuriruum. Juba lähiajal lähen Peterburi, balletipiletid „Pähklipurejale” on juba ostetud.” Kõige ootamatum reisimisega seotud vahejuhtum meenub tal mõne aasta taguselt Kambodža reisilt. „Meil sai varakult broneeritud neljatärnihotell. Piltidelt nägi see luksuslik ja suurejooneline välja. Kohale jõudes selgus „pisike” nüanss, et seda pole veel ehitamagi hakatud.” Õnneks lahenes olukord soodsalt: kuna broneering oli tehtud internetikeskkonnas booking.com, tuli sellel juhtunu eest vastutus võtta ja leida kõrghooajal kiiresti samaväärne majutuspaik.

Klassikalise muusika kontserdi, ooperi või balleti nautimine on tõeline puhkus, kiidab Marko Reikop. Foto. erakogu

Puhkusele mine ise, töö jäta koju! Kas tõeline puhkus on palmi all või vanaema talus, peenes ooperis või metsarajal? Mõjukad räägivad, kuidas nad puhkavad.

Kadri Simson: Bekaa orgu enam ei kipu majandus- ja taristuminister, mõjukate edetabelis 7. koht

rivo.veski@epl.ee

Kristjan Ats Mägi

kristjan.ats.magi@epl.ee

Marju Lauristin: otsime abikaasaga ajaloojälgi Euroopa Parlamendi saadik, mõjukate edetabelis 72. koht

inister Kadri Simsoni (40) sõnul võib puhkus alata juba lühikesest eemalviibimisest. „Kui saan endale lubada puhkust, mis on vähemalt nädal aega pikk, siis on see puhkusereis, sest eemalolek aitab kaasa sellele, et sa iga päev ikkagi tööga ei tegele. Aga kui ma võtan puhkuseks vaba nädalavahetuse, siis ikka puhkus lähedaste seltsis,” ütleb Simson. Ühtegi konkreetset riiki või maailma piirkonda Simson ei eelista. Reisisihtkoha valik sõltub peaasjalikult sellest, kui palju aega puhkuseks on. „Kui on pikk nädalavahetus, siis on eelistus selles, et liikumisele liiga palju aega ei kuluks. Vastasel juhul eelistan riiki, kus ma veel käinud ei ole. Kus on midagi uut avastada.” Talvekrõbedase kurgukähedusega võitlev Simson ütleb, et ka päikeseotsing on üks kriteerium, eriti just talvisel ajal puhkama minnes. „Kui ma sain üheksa aastat tagasi elus esimest korda talvel soojal maal käia, siis oli see esimene talv, kus ma ühtegi viirust külge ei võtnud. Ilmselgelt Eesti pika talve jooksul päikese nägemine mõjub hästi.” Huvitavamat puhkusereisi meenutades meenuvad talle reisid, kuhu sai kunagi minna, aga enam ei läheks. „Näiteks olen ma käinud puhkusereisil Liibanonis Bekaa orus vaatamas maailmakuulsaid Baalbeki varemeid, aga praegu väljakujunenud olukorras Bekaa orgu puhkama ei tikuks.” Sel suvel võttis Simson puhkuseks ühe nädala ja käis Portugali lõunarannikul. „Portugaliga on mul meeldivad mälestused. Käisin seal esimest korda siis, kui õppisin Londonis magistrantuuris ja sain endale stipendiumi kõrvalt lubada puhkusereisi. Reisisihtkohana on see ringilii-

Rivo Veski

Talvisel ajal puhkusereisile minnes on üks kriteerium - seal peab olema soe, ütleb Kadri Simson.

kujale praktiline koht, kuna tegemist on väga väikese riigiga ja ringi sõita on tänu lühikestele distantsidele lihtne. Külaliste vastu ollakse seal sõbralikud ja maastik on maaliline,” kiidab Simson. Puhkusele minnes ei puudu Simsoni kotist raamatud. „Selleks ma teistes riikides ei käi, et otsida ideid, mida Eestis ellu viia. Tähelepanekud ja ideed võivad pigem tekkida puhkusel loetud raamatutest.” Viimasel puhkusel olid Simsonil kaasas näiteks Condoleezza Rice’i memuaarid.

arju Lauristin (77) ei tahaks oma töö ja puhkuse vahele ranget joont tõmmata. „Vaba aega tegelikult palju pole, sest töö on mul kogu aeg olnud selline, et see sisustab ka vaba aja. Mis puudutab õpetamist ja uurimist, siis ka suvepuhkusele minek tähendab tegelikkuses seda, et kolime arvutid ja materjalid linnast maale ja ühendame sujuvalt töö ja puhkuse,” tõdeb Lauristin. Kui aga tõesti on väga tarvis Eesti muremõtted seljataha jätta, võtab ka Lauristin võimaluse kodumaa tolm jalgelt pühkida ja kuhugi sõita. „Tavaliselt sõidame nädalaks kusagile ära. Eesmärk on tõesti nii ära minna, et keegi sind kätte ei saa. Et saaks olla täiesti omaette, nii et Eesti mured ei jälitaks. Selleks on meil kaks suunda: kas põhja või lõunasse. Suviti käime Rootsis, kus on meil perekondlikult seotud koht, ja talvise kaamose ajal oleme mõnikord käinud lõuna pool,” ütleb Lauristin. Organiseeritud retki ta ei armasta ja eelistab puhkuse hoida võimalikult spontaanse. „Eelistame abikaasaga kahekesi minna ja avastada.” Koos on seni käidud näiteks Kreeka saartel. „Ilmselt järgmise aasta hakul tahame minna Hispaania rannikule. Aga kindlasti mitte suurtesse puhkusekohtadesse, vaid pigem väikestesse rahulikumatesse kohtadesse, kus saab omaette olla,” kinnitab Lauristin, kelle jaoks puhkuse mõiste seostub üksindusega. Seiklemist Lauristin eriti ei harrasta, aga eksootilisemates sihtkohtades püüab ta alati rahuldada oma ajaloohuvi. „Käime abikaasaga alati kohtades, kus

Käime abikaasaga kohtades, kus on näha ajaloojälgi ja avaneb antiikmaailm, ütleb Marju Lauristin.

on näha päris ajaloojälgi. Väga põnevad on kõik need paigad, kus avaneb antiikmaailm. Mitte kusagil muuseumis, vaid täiesti sinu enda jalge all. Näiteks Türgi ranniku kohad, kus vanasti oli nii Kreeka kui ka Rooma asustus, mida tänini on näha tänapäevase elu keskel ja sees. Sellised avastused on alati väga põnevad,” tunnistab Lauristin.

Jätkub lk 40

40 Algus lk 38

Aivar Mäe: palmi alla ei igatse rahvusooper Estonia peadirektor, mõjukate edetabelis 93. koht

„O

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus (vasakul) käis suvel puhkuse ajal külas oma Soome sõpradel Simol ja Helenal. Fotol on ta Järvenpääl Jean Sibeliuse maja juures.

Roomet Sõrmus: viimati käisin Hispaanias sõbra pulmas põllumajandus-kaubanduskoja juht, mõjukate edetabelis 69. koht

„E

namasti veedan puhkehetki koos oma perega,” ütleb Roomet Sõrmus (38). „Teen ka väga palju süüa ja käin reisimas. Viimati näiteks käisin Hispaanias, seal toimus mu hispaanlasest sõbra pulm.” „Üldiselt on aga tööpäevad pikad,

nädalas töötan tavaliselt 50 või rohkem tundi,” nendib Sõrmus. „Võiks muidugi rohkem seda vaba aega olla.” Aga kui vaba hetk käes, katsub Sõrmus sellest viimast võtta. „Laupäeval ja pühapäeval tegelen ma tööasjadega nii vähe kui võimalik, olgugi et alati see ei õnnestu. Aastatega olen ma aga püüdnud seda reeglit rohkem järgida,” märgib Sõrmus. „See ei tule alati välja, aga tahe on olemas.”

len leidnud oma lõdvestusvormi enda maakodus ehk Pärnumaal asuvas vanaema talus – seal saab igasuguste asjadega tegeleda. Isegi kui mitte midagi teha ei ole, siis midagi maal ikka teha saab,” märgib Aivar Mäe (57). „Väga tihti ma seal küll käia ei saa.” Ta ütleb, et kuna ta on olnud viimased 25 aastat tööohjes, on välja kujunenud ka kindel puhkamisrutiin. „Igal juhul pole puhkus minu jaoks sõit soojale maale ega jalad seinal lamamine,” kinnitab ta. Mäe on ühtlasi Arsise kelladekooli asutaja ja juhataja. Ka sellega tegelemist nimetab ta üheks viisiks, kuidas tööelust vahepeal eemalduda. „Ma olen olnud ka lavainimene ja minu jaoks on oluline aplaus. Kellamuusika on üks variant, kuidas rutiinist välja tulla ja midagi ka hingele saada,” tõdeb ta. Sellegipoolest märgib Mäe, et tema jaoks ei olegi otseselt olemas sellist mõistet nagu vaba aeg. „Ei, kus sa sellega,” vastab ta küsimusele, kas töömõtted peast üldse kunagi täiesti kaovad. „Kuna teater töötab seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas, siis pean olema pidevalt saadaval. Täielikku väljalülitust ikkagi ei ole.” Kui tavaliselt laidetakse tänapäeva nutitelefone kui vaba aja röövleid, siis Mäe sõnul on olukord vastupidine: telefonid ja muud tehnoloogialahendused aitavad korra ära käia ja lõõgastuda, olles samal ajal siiski kättesaadav. Kuna Mäe peab aasta läbi kättesaadav olema, siis ta palmi alla puhkama

Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe vanaema talu, kus Mäe veedab suurema osa oma vaba aega.

Aivar Mäe

ei jõuagi. Ent tema jutust ei ole tunda, et ta seda nii väga igatsekski. „Polegi kunagi käinud,” muheleb ta. „Ma ei tea, mida see tähendab, ja ma ei saa seal olla. Leian oma väljundi mujalt.” Soojale maale jõuab ta ainult tööasjus – näiteks käis ta kaks nädalat Arsise kelladekooli ansambliga Maltal esinemas. „Igal juhul on see hea võimalus tavapärasest rutiinist väljuda,” kinnitab Mäe. Ka telefonikõne ajal sõidab ta parasjagu laevaga Helsingisse, kus Estonia annab nädal aega külalisetendusi. „Saad statsionaarist välja, kohtud uue publikuga, uued väljakutsed, võõras teater,” toob Mäe näiteid, kuidas kasvõi töö pärast välismaale minek ellu värvi toob.

41 Foto: Tiit Blaat

Aigar Kallas: teen sporti või matkan RMK juhatuse esimees, mõjukate edetabelis 87. koht

igar Kallas (44) veetis oma viimase puhkuse eelmisel kuul USA-s. „Käisin seal ka koolis, nii et see riik on mulle väga südamelähedane,” ütleb ta. Kallas omandas nimelt oma keskkonnaökonoomika magistrikraadi California Berkeley ülikoolist. Eredamalt on talle meelde jäänud suvine reis Sloveeniasse, kus tal õnnestus käia lastega mägijõel parvetamas. „Kõige tänuväärsem aeg on puhkusel see, kui saan koos lastega aega veeta.” Eestis olles veedab Kallas, nagu tõelisele metsamehele kohane, enamiku vaba aega õues ja metsas. „Teen sporti või käin matkamas. Väljalülitumiseks ongi need kõige paremad tegevused,” soovitab ta. „Looduses viibimine on põhiline.” Kuid nagu kõik lihtsurelikud, peab Kallas töömõtetest eraldumist üsna keeruliseks. „Oleneb muidugi tegevusest – kui palliplatsil palli taga ajada või metsas orienteerudes kaarti lugeda, siis jääb töömõteteks vähe aega,” märgib ta. „Just intensiivne tegevus ongi see, mis nendest mõtetest päästab. Ega jooks või pikem rattasõit ei aita, sinna juurde on vaja siiski mingit lisatähelepanu nagu kaart või palliplats.” Kallase jutust koorubki, et vaja on ennast kuidagi tegevuses hoida, siis ei pääse töömõtted ligi. Sellegipoolest peab ka Kallas nagu teisedki olema vabadel hetkedel tööasjus kättesaadav. „Tegelikult pean ka siis aeg-ajalt meilboksi ja telefoni jälgima,” tunnistab ta.

Urmas Reinsalu: mulle meeldib lugeda! justiitsminister, mõjukate edetabelis 92. koht

Urmas Reinsalu (42) võtab vaba ajaga seotud küsimustele vastamiseks kõigepealt natuke mõtlemisaega. „Oma vaba aega nädalavahetusel veedan ma enamasti lastega. Ja ma olen suur juturaamatute sõber,” vastab ta siis. „Mulle meeldib lugeda!” Kuid kui palju aega jääb ministril töönädala jooksul üldse lastega olemiseks ja raamatute lugemiseks? „Ega praegu pole ju sõjaaeg,” naerab Reinsalu. „Defineeritud tööaega mul ei ole, kuid õhtud on Eestis puhates eelistab Aigar Kallas sportida ja matkata. ikkagi üldjuhul vabad.” „Et sel ajal töömõtetest eemale saada, panen ma telefoni vaiksele režiimile,” nimetab Reinsalu. „Vastasel juhul lähen päris peast segi. Aga tänapäeva inimene on nutiseadmete pantvang – ka minuga on täpselt samamoodi. Ühtepidi annab nutiseade vabadust, teisest küljest võtab ära: koosolekutel näeme ju pidevalt, kuidas keegi on telefonis. Kui võimalik, eelistan puhates ikkagi nutitelefonist eemal olla.” Pikemal puhkusel käis Reinsalu viimati suvel, kui külastas perega Põhja-Itaalia linna Riminit. Milline oli kõige toredam seik? „Puhkus peabki koosnema ainult toredatest seikadest!” toonitab Reinsalu. „Hoobilt midagi kumUrmas Reinsalu tütred Elsbet (paremal) ja Liisbet püüavad suvisel malist ega koomilist meelde ei puhkusereisil Itaalias Riminis isa näole naeratust saada. tule, aga puhkus peab olema alaFotod: erakogu ti emotsioonide vaheldus.”

TOP 100

OLEG GROSS

RAIN LÕHMUS

TANEL KIIK

54 55 56 57 58 59 60

Grossi Toidukaupade asutaja

LHV asutaja ja suuromanik

peaministri büroo juht

TANTSUPEO NOORED rahvatantsijad, õpilased

RIHO TERRAS Eesti kaitseväe juhataja

VILJAR ARAKAS varavalitsemisettevõtte EfTEN Capital tegevjuht

HENRIK HOLOLEI Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht

VOLLI KALM Tartu ülikooli rektor

TAIMAR PETERKOP riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor

JAAK AAVIKSOO Tallinna tehnikaülikooli rektor

PEUGEOT KUUMAD

PAKKUMISED

LAOAUTODELE

HINNAVÕIT KUNI 6 700 €

PEUGEOT 2008 HINNAVÕIT KUNI

www.peugeot.ee/ladu

2 700€

ERIHIND AL 16 900 €

PEUGEOT 508 RXH HINNAVÕIT KUNI

6 700€

ERIHIND AL 29 700 €

PEUGEOT 3008 HINNAVÕIT KUNI

2 200€

ERIHIND AL 25 700 €

2008: Keskmine kütusekulu al. 3,7 l/100 km / CO2 heitekogus al. 96 g/km | 508 RXH: Keskmine kütusekulu al. 4,6 l/100 km / CO2 heitekogus al. 119 g/km | 3008: Keskmine kütusekulu al. 4,0 l/100 km / CO2 heitekogus al. 103 g/km

Foto: Triin Maasik

Alkeemiline

INGRID

Ingrid Peek on aastaid eestlastele parateadusi tutvustanud ja tänavu suvel sai temast Vikerraadio peatoimetaja.

TOP 100

90. koht

Siim Nestor

siim.nestor@ekspress.ee

„See on veidi trikiküsimus,” vastab Ingrid Peek (39), kui küsin, kas ta ka ise tunneb, et on suurt hulka inimesi mõjutanud. Neid, keda tema ligi paarikümne aasta pikkune askeldamine on puudutanud, peaks olema üksjagu. Selle aja jooksul on Ingrid jõudnud sehkendada popmuusikaäri olulise taustajõuna, toimetada Raadio 2-s institutsioonimõõduliseks kasvanud saadet „Hallo, Kosmos!” ja saada Eesti kõige kuulatavama raadiojaama Vikerraadio peatoimetajaks. Ingrid mõtleb ja tunnistab: „Aga ma loodan küll, et oma töö ja loomingu kaudu olen ehk mõnede inimeste hingekesi kuidagi puudutanud. Kui kasvõi üks suiku-

TOP 100

61 62 63

PRIIT ALAMÄE tarkvaraettevõtte Nortal suuromanik

TOOMAS ANNUS Merko suuromanik

KLEN JÄÄRATS valitsuse Euroopa Liidu asjade direktor

ARDO HANSSON

KRISTEN MICHAL

ARMIN KARU

MIKK MARRAN

MARKO REIKOP

69 70

Eesti Panga juht

riigikogu liige

kasiionoärimees

teabeameti juht

teleajakirjanik

ROOMET SÕRMUS Eesti Põllumajandus -Kaubanduskoja juht

MIHKEL KÄRMAS teleajakirjanik

nud olend ärkab ja saab natukene rohkem teadlikuks, õnnelikumaks, võib oma eksistentsi juba kordaläinuks pidada.” Esimest korda sai Ingrid laiemale üldsusele tuttavaks 1990-ndate teises pooles, kui ta tegi TV1 muusikasaadet „Uus viis”. Poplaulude võistlust juhtis ka ise popstaari väljanägemise ja julgusega Ingrid koos Tarmo Leinatammega. Ingrid õppis toona alles Concordia ülikoolis Hagi Šeini juhitud meediateaduskonnas. Peotäit telesaateid juhtis ta hiljemgi, aga oluliseks punktiks sai 1999. aasta, kui meelelahutusärimees Peeter Rebane kutsus Ingridi oma ettevõttesse tööle. Temast sai Baltimaade suurima meelelahutuskontserni BDG kontserdiagentuuri PR-mänedžer ja avalike suhete juht.

Unistuste pressijuht Üheksa aastat andis ta meedia kaudu hoogu Metallica, Stingi, Elton Johni, Depeche Mode’i, Rammsteini, Pet Shop Boysi, Iron Maideni, Yesi, Joe Cockeri, P!nki ja paljude teiste kontsertide õnnestumisele. Kauaaegse rokireporterina pean tunnistama, et teist nii tõhusat pressišeffi ma sellelt alalt ei tea. Kui ta oli mõne superstaariga Eesti ajakirjanduse jaoks intervjuu välja rääkinud ja see tuli teha kohe, siis ei arvestanud ta ajakirjaniku kiduraid vastuväiteid, vaid tegi selgeks, miks on ajakirjanikul oluline ennast oma lehe lugejate huvides ületada. Mõtlesin: kui mul peaks endal kunagi pressijuhti vaja minema, teeksin suure, aga kindla investeeringu, et tingimata palgata Ingrid Peek. Aastaid, kui ta koos Peeter Rebase, Helen Sildna ja teistega Eesti kontserdilavadele poppi ja rokki puistas, meenutab Ingrid ise sedasi: „See oli põnev aeg, Eesti kontserdituru kujunemise aeg, kus iga välisartisti siia saabumine oli suursündmus, mille ümber andis palju huvitavat korraldada. Olime noored ja töökad – rabasime metsikult tööd teha ja nautisime šõubisnise värvikat ja seiklusrikast elu. Meil oli tore tiim ja vaimustus oli üleval, see kandis.” Ingridis peitub loomupärane jõud inimestest hoolida ja nad hoolivusega oma tiimi saada. Kui keegi oli haige, saatis ta kohe terve hulga retsepte, mida sisse juua, millega end määrida või tupsutada ja lisas ravijuhistele alati teate: „Saadan sulle mõttes tervendavat energiat!”. Tudengipõlve afterparty Pärast BDG-s rassimist, kusjuures ta tegutses aastakese ka Club Hollywoodi programmi- ja turundusjuhina, rändas Ingrid mõnda aega mööda Euroopat. Koju jõudnud, kutsus Raadio 2 värske peatoimetaja Heidy Purga ta uuendatavasse raadiojaama, kus ta tegutses kuraditosin aastat. Algul toimetaja ja kommunikatsioonijuhina ning Raadio 2 „Aastahitist” suurema muusikasündmuse

Ingrid Peegi käima pandud nišisaatest „Hallo, Kosmos!” kasvasid välja seminarid ja festivalid.

kujundajana. Peagi maandus Ingrid ka ise eetris. Tema käivitatud saatesari „Reisipalavik” nakatas teda ennastki ja korraga oli Ingrid ei kusagil ja kõikjal. Ta liikus maailmas ringi ja saatis maakera teistelt külgedelt oma kõige väärtuslikuma energia pakikesi.

„Hallo, Kosmos!” oli mõeldud suveprojektina. Kuulajaskond muudkui kasvas, saade jätkus. „Kahekümnendates kibelesin rohkem Eestist välja maailma avastama,” ütleb Ingrid. „Kolmekümneselt Melbourne’is veedetud aasta oli fantastiline, elasin täiesti teises rütmis elu kui Eestis enne ja pärast seda. Kuna asusin ülikooli algul kohe tööle, siis tundsin, et Austraaliast saadud elukogemus oli nagu tudengiaastate olemus ühte aastakesse kokku surutud – olin vaba nagu lind, elasin peost suhu, eriti ei teadnud, mis homne toob. Üks võib-olla hinnalisemaid kinke, mida see aeg mulle andis, oli kodumaa-armastuse suurenemine. Sealt tagasi tulles tundus kogu Eesti värk palju südamelähedasem: kõik see nn rukkilillepurune rahvusromantika muutus palju armsamaks. Pärimuskultuur sai uue mõõtme, mustrid muutusid tähenduslikumaks, tajusin oma isamaad ja emakeelt, juuri.” 2010. aasta suve hakul, kui Ingrid oli Maarjamaale tagasi jõudnud, küsis Heidy Purga, kas ta sooviks suvel pühapäeviti kella kahest neljani saadet teha, seal oli saatekavas vaba koht. Ingrid tahtis.

„Algul oli see mõeldud kolmekuulise suveprojektina. Olin rõõmus, et saan teha nišisaadet, irduda peavoolust, tegeleda alternatiivsete ilmavaadetega. Saatele tekkis kohe korralik kuulajaskond, mis muudkui kasvas ning saade jätkus.” See hiiglaseks kasvanud saade oli mõistagi „Hallo, Kosmos!”, mis oli eetris seitse aastat. R2 kodulehelt on saadet järelkuulatud ja alla laaditud 2,5 miljonit korda. Saade on võõrustanud 17 eri riigi külalisi. Ja kuigi osa raadiokuulajaid on süüdistanud „Hallo, Kosmost!” maagilisi seeni söönud inimeste eetrisse laskmises, oli saates tähtsal kohal ka teadus. „Kosmoses” on käinud teadlasi, muusikuid, arste, vaimulikke ja religiooni-uurijaid, psühholooge ja terapeute, šamaane ja nõidu, vabamüürlasi ja vandenõuteooriate uurijaid, looduskaitsjaid jne.

Saatest suurem Lõpuks ei mahtunud „Hallo, Kosmos!” enam kahte raadiotundi ära. Kõrvale tekkisid sotsiaalmeedia kogukond, avalikud salvestused, festivalid ja seminarid. Detsembris ilmub Ingridilt juba teine saatematerjali põhjal koostatud raamat „Hallo, Kosmos! Elu mõte”. „Olen lapsepõlvest saadik raamatuid armastanud,” ütleb Ingrid. „Lugesin palju ja unistasin saada ulmekirjanikuks – seetõttu oli mulle mullune elu esimese raamatu ilmumine („Hallo, Kosmos! Palju õnne” – S. N.) väga eriline ja oluline sündmus.” Ingrid kandideeris suve hakul Vikerraadio peatoimetajaks ja võitis konkursi. Augustist alates on ta Eesti vanima ja suurima raadiojaama suure vastutusega tippjuht.

PILDIALBUM

URVE PALO:

Ilus poiss, lumehelbed juustes, kutsus kevadballile 1996

tahtsin meest, kes oskaks minust paremini matemaatikat

„Kohtusin abikaasa Janek Paloga Tartus. Ta on Põlva poiss, seega on meil praegu hea perega maal käia – kõik vanemad on suviti ühes suunas. Mõtlesin alati, et minu mees peab minust matemaatikas targem olema – humanitaaridega ei osanud ma eriti suhelda. Janek õppis matemaatikat. Nägin teda esimest korda tudengite sügispäevadel – ta laulis bändis, mis võitis „Tudengilaulu”. Jäi meelde, et oli ilus poiss, kes väga hästi laulis. Elasin Tartus koos kaks aastat vanema täditütre Marega Karlovas erakas ühetoalises korteris, kus oli ainult kraanist tulev külm vesi ja tualetis tuli käia üle naabrite koridori. Neil oli suur bernhardiin, kellest tuli kogu aeg üle astuda, kui tahtsid vetsu minna. Meid see ei seganud, aga külalistel oli natuke probleeme. Janek oli meie naabripoisi sõber, kes oli talle rääkinud, et olen kihvt tüdruk ja kui tal endal kaaslast poleks, prooviks mind ise „sangutada”. See tähendas siis slängis põhimõtteliselt kurameerimist. Ühel päeval enne kevade saabumist koputas Janek mu uksele – kevadball oli tulemas. Tal olid tumedad lokkis juuksed ja lumehelbed juustes – jala tuli – ja kutsus mind kevadballile. Teadsin, et ta on mu sõbra sõber ja olin näinud teda laval. Muud midagi. Aga ta oli kaks aastat noorem, ma ei vaadnud endast nooremaid. Isa on mul emast kolm aastat vanem ja arvasin, et mees peaks olema naisest vanem. Aga ballile lähed ju ikka ja ta oli väga järjekindel. Nii see läks. Abiellusime 1996. aasta 1. juunil. Oli väga palav päev, ligi 30 kraadi sooja. Enne ja pärast seda oli külm, aga meie pulmapäeval oli ilus soe ilm. Meil oli suur eesti pulm – korralik süldipidu ühes väikeses talus Põlvamaal. 20 aastat hiljem (2016) otsustasime tähistada suurelt pulma-aastapäeva ja ka siis oli imeilus soe ilm. Lapsed Laura Marii ja Robin Leon tähistasid koos meiega.”

Mõjukate edetabelis 50. koha saanud ettevõtlusministri Urve Palo (SDE) pildialbumist vaatab vastu särav ja sihikindel naine, kes hindab kõrgelt oma lähedasi.

TOP 100

50. koht

Liisa Tagel

liisa.tagel@lehed.ee

Kõige parem inimene maailmas 1984

Tõmbab tantsima 2006 „Kohe pärast ülikooli sain tööle firmasse Saint-Gobain Ehitustooted AS Isover, kus töötasin peaaegu 15 aastat. Mul ei ole elus palju ülemusi olnud, aga kõik, kes olid, on olnud mentori eest. Isoveris oli Pekka Rantala, kes õpetas mulle, 28-aastaselt juhiks saanule, et kui sul on kellegagi mingi probleem, ära kunagi kirjuta, vaid helista või saa kokku. Kui inimene kuuleb su häält või näeb nägu, jõuab sõnum hoopis teisiti kohale, kirjapildis võib kõik valesti võimenduda. Olen mõned korrad siiski selle põhimõtte vastu eksinud. Pildil harjutan oma viimase firmapeo etteasteks, peagi läksin juba poliitikasse. Tol ajal oli saade „Tantsud tähtedega” väga populaarne ja otsustasime juhtkon-

naga teha klientidele etteaste. Kõik viis juhtkonna liiget õppisid profitantsijaga koos ühe numbri selgeks. Päris etteaste ajal oli mul muidugi seljas palju uhkem kleit ja partner kandis frakki. Kliendid andsid esinejatele punkte ja mina võitsin. Olin ettevõtte juht, ju see oli ikka žest ka. Aga ma poleks elu sees osanud siis arvata, et osalen ühel päeval ise päriselt selles saates. Lapsepõlves Värskas tantsisin mõned aastad võistlustantsu ja mulle meeldib väga šõutants. Vaatasin alati Reet Kriegeri tantsustuudio tüdrukuid, nina vastu ekraani. Värskas oli midagi säärast võimatu teha, meil ei olnud sellist võimalust. Küll ma oleksin tahtnud. Unistust viib praegu ellu mu 12-aastane tütar Laura Marii, kes jõudis juba seitse aastat tagasi šõutantsu. Mina üldse ei surunud, suunasin teda hoopis laulma, sest ta on väga musikaalne. Ta ise tahtis ja tantsib väga hästi.”

„Mu vanaema Ella kasvatas üksi üles neli last. Minu ema oli pesamuna, kes sündis sõja ajal. Vanaisa oma viimast last ei näinudki, sest ta tapeti enne mu ema sündi. Ellal oli küllalt suur talukoht, mille lauta toodi vägisi terve kolhoosi lehmakari, ja see naine, kes elas üksi oma nelja lapsega, lüpsis ja hooldas tervet kolhoosi karja, omad loomad veel peale selle. Ta ei virisenud kunagi, kuigi ta elu oli väga raske. Ta oli üdini hea inimene. Ma ei ole näinud ühtegi teist sellist inimest. Minu ema on üsna palju tema moodi, aga vanaema vastu ei saa keegi. Täditütar Marega, kes on minust kaks aastat vanem, olime suviti vanaema juures ja ma mäletan, et joonistasime kogu aeg. Hommikul ärkasime üles, hakkasime joonistama ja nii õhtuni välja. Tädi vahel ikka pahandas, et tüdrukud peaksid õue minema. Meil polnud aega – me joonistasime. Pil-

dil oleme Marega (vasakul) jõuluajal vanaema juures. Praegu on mu jaoks oluline inimene mu mehe vanaema Karin-Kalliki Palo (86), eluaegne õpetaja. Tunnen temas sugulashinge. Ta on vaimselt ja füüsiliselt väga ärgas, ühiskonnaeluga kursis, toimetab arvutitega, jälgib, mida ma poliitikas teen, kirjutab mulle, julgustab ja toetab. Tema pealt näen, et vanusel pole mingit tähtsust, kui sul on tervist ja oled ärksa olemisega.”

Nii kui ministriks saan, juhtub midagi

Esimesena kingipaki järele 1976

2008 „Siin olen juba rahvastikuminister ja käisin ühel üritusel Setumaal rahvast tervitamas. Me ei ole juurtelt setud, olime Värskas sisserändajad. Seda kultuuri olen hakanud armastama ja mõistma alles täiskasvanuna. Erasektorist poliitikasse minek oli väga suur muutus. Poliitikasse jõudsin ajal, kui olin seitse aastat Isoveri juhtinud, mind valiti Äripäeva aasta naiseks, kõik oli kuidagi liiga mugav. Mul oli väike tütar ja mõtlesin, mis saab tema tulevikust: kui ta läheb kuskile mujale õppima, kas ta ka tagasi tuleb? Vaatasin, et riigid, kuhu lahkutakse, on tihti sellised, kus on sotsiaaldemokraadid kaua võimul olnud ja ühiskonda kujundanud. Mind kutsuti, kandideerisin valimistel, aga riigikokku ei saanud. Sellest polnud midagi. Aga siis kutsus Ivari Padar mind täiesti ootamatult rahvastikuministriks ja nii see läks. Mul on läinud nii, et kui saan ministriks, siis selles valdkonnas kindlasti juhtub midagi. Rahvastikuministriks sain napilt enne pronksiööd ja pärast seda vaatasid kõik minu otsa, et mida ma nüüd ruttu teen, et homme oleksid kõik integreerunud.”

„Olin selline laps, et kui jõuluvana tuli, olin kohe platsis ja ootasin nii kaua, kuni mina ka oma paki sain. See kingitus siin pildil ei ole minule, vaid minu kõrval olevale poisile. Praegu on minu nelja-aastane poeg Robin Leon täpselt samasugune – kohe kraps kohal. See on väga naljakas, kuidas lapsed on nii meie moodi.”

Kõige ilusamad unenäod on koolist 1980 „Kass Kiisi on mu elus väga olulist rolli mänginud – ta elas ligi 20-aastaseks. Kui ma ta sain, olin väike ja kui ta suri, olin juba ülikoolis. Ta oli minu hea sõber. Emase kassina oli tal aeg-ajalt ka poegi ja ma võtsin nad tihti korviga oma voodisse kaasa. Praegu on meil peres kääbusšnautser Carlyto ja kilpkonn Kilbu. Pildil olen juba koolilaps. Mul oli Värskas väga helge koolipõlv. Tihti räägivad inimesed, et näevad tänini õudusunenägusid koolist ja ärkavad, hirmuhigi otsa ees. Kui mina kooli unes näen, on need ühed kõige ilusamad unenäod. Mul vedas õpetajatega tohutult: algklassides oli mul imetore õpetaja Kristi Jalukse. Kui ema oli ära, siis käisin näiteks õhtuti õpetaja juures käsitööd tegemas ja ma polnud ainus, seal oli alati veel lapsi.”

Ei julgenud keskkooli medaliga lõpetada

Varalahkunud suur eeskuju

1992 „Pildil mängin värske korporatsiooniliikmena Rebasteatris „ohjeldamatu ajuga jänest”. Mängisin kogu kooliaja kooliteatris ja mõtlesin isegi näitlejaks saamisele. Otsustasin aga lõpuks majandust õppima minna, sest mulle meeldis väga matemaatika. Kaalusin ka matemaatikaõpetajaks saamist, aga tundus, et seal võib olla liiga vähe loomingulisust – Pythagorase teoreem on ju igal aastal sama. Olin koolis väga hea õpilane – kogu aeg viieline, aga kusagilt tuli mõte, et ma ei tohi lõpetada keskkooli medaliga, pean saama kolm nelja! Teadsin lapsest saadik, et tahan minna ülikooli, aga ei tahtnud olla tüdruk, kelle peale näidatakse: näe, lõpetas medaliga, aga ülikooli ei saanud. Lõputunnistusele saingi kolm nelja. Tartusse majandust õppima sain aga sisse. Kaks esimest ülikooliaastat ei olnud ma üldse silmapaistev ega aktiivne, aga kolmandal tegin väga õige otsuse: minust sai korporatsioon Amicitia liige. Sellega algas tegus tudengielu ja sealt on pärit mu kõige lähemad sõbrad. Teisel pildil olen juba pärast ülikooli lõppu koos väga hea sõbranna Triinuga volbripidustustel. Tema õppis farmaatsiat ja korporatsioonita poleks me kunagi kohtunudki.”

2008 „Mul ei ole eriti olnud iidoleid ja pole tänaseni, olen suhteliselt isepäine, aga viis aastat vanem vend Urmas oli minu jaoks alati eeskuju. Alati targem, alati edukam, alati minu jaoks arvamusliider. Kahjuks ta suri kümme aastat tagasi raskesse haigusesse – see oli meie perele väga suur löök ja on siiani. Pilt on tehtud aasta enne tema lahkumist minu sünnipäeval. Ta on olnud minu elus väga oluline inimene.”

Maatööst sai mõõt täis 1987

Haapsalu jäi südamesse 1973 „Olen sündinud Haapsalus. Elasime seal küll vaid mu kolmanda eluaastani, aga Haapsalu on mulle kuidagi hinge jäänud. Kui Värskasse kolisime, olin esimesed kuud kogu aeg küsinud, millal me koju ära lähme. Heitsime vanema venna Urmasega vanematele Haapsalust ära kolimist sageli ette.

Pilt on tehtud ühel õhtul, kui ema Hilja-Eletiine ja isa Rein läksid kinno. Isal on lutipudelid käes, kõik vajalik seitsmekuuse minu eest hoolitsemiseks pandi kaasa. Vanemad elavad praegu talvel Viimsis ja suvel Värskas. Tänavu suvel pidasid nad 50. pulma-aastapäeva ja mul on vedanud, et nad on koos ja olemas.”

„Veame siin emaga heina. Olen füüsilist maatööd oma elus nii palju teinud, et ei taha seda enam nähagi. Isa ja ema olid metsainsenerid, aga kui nad maal elasid, siis pidasid muidugi ka loomi, et paremini hakkama saada. Masinaid ei olnud, majapidamine oli selleks liiga väike, kõike tuli ikka ise teha. Kui keegi räägib praegu romantilisest heinateost, ei suuda ma temaga kuidagi suhestuda. Ma ei taha enam ei heina teha ega rohida ja üleüldse ei köida maatööd mind kuidagi. Tegelikult olin väiksest peale väike „linnainimene”, aga olen muidugi teinud kõike, mida vaja. Kasvatasime broilereid – kitkusin kanu ja müüsin neid turul. Käisime Pihkvas, Petseris ja korra isegi Leningradis oma kaupa müümas, peale broilerite muidugi hooajalisi aiasaadusi. Müüa mulle meeldis – see oli posi-

tiivne osa. Majandusinimene paistis välja. Värska on praegu minu pelgupaik: kui tahan puhata, lähen Värska männimetsadesse jalutama, seenele ja marjule. Olen tegelikult väga kehv korilane – natuke korjan, aga mulle meeldib rohkem jalutada.”

SISUTURUNDUS

EESTIS TÖÖTATI VÄLJA KÕIGE TÕHUSAM VIIS TÕSISEST ÜLEKAALUST PÄÄSEMISEKS Eesti esimene butiik-meditsiiniagentuur The Health Clinic kannab sloganit “Changing lives” ehk emakeeles “muutes elusid” on üllas, kuid mis olulisem - aus.

Nimetatud meditsiiniagentuur pakub lisaks võimalusele oma välimust viimse lihvini tohterdada ka võimalust oma elukvaliteeti kardinaalselt parandada ja potentsiaalselt oma elu päästa. Alles hiljuti tegi The Health Clinic avalikuks oma uusima programmi, mis kannab kõlavat ning lubavat nimetust “Poole Kergem Elu”. Tegemist on kõige terviklikuma bariaatriaprogrammiga, mille tulemusena on inimesel võimalik kaotada enam kui pool oma kehakaalust, kuid mis veelgi olulisem - muuta edukalt oma harjumusi ja seeläbi parandada oma edasise elu kvaliteeti.

Vajadus edukamate kaalukaotusmeetmete järele on selgelt olemas, sest tõsine ülekaal ning sellest tingitud rasvumine on ohtlik haigus, mis painab tänapäeva arenenud ühiskonda. Probleemi nimetus on küll “ülekaal” ja “rasvumine”, kuid selle tähendus on midagi hoopis olulisemat - lühenenud elu. Me kipume unustama, et maailmas on ainult üks tõeliselt väärtuslik vara; meie aeg, sest me ei saa seda mitte kunagi tagasi. Raha on võimalik teenida, võita, leida. Aega ei ole võimalik juurde saada, seda on võimalik ainult kaotada või, targasti elades pikendada ja hoolitseda selle

eest, et see on kulutatud kvaliteetselt, mitte märkamatult ja niisama möödaminnes. Kõik teavad, et suitsetamine on tervisele halb, et see mitte ainult ei või tappa, vaid tapab ja just sellepärast on suitsetamise populaarsus kahanevas trendis. Täpselt samamoodi teavad kõik, et ülekaalulisus on halb, et see mõjub kehvasti tervisele, enesetundele ja enesehinnangule, kuid kaugeltki mitte kõik ei anna aru, et ülekaal ja rasvumine võib olla samasugune surmaotsus nagu ahelsuitsetamine.

KUI OHTLIK ON RASVUMINE? Vaatame otsa faktidele: • Südame- ja veresoonkonnahaigused on viimase 15 aasta jooksul olnud peamine meeste haigestumise ja suremuse põhjus. Mida tähendab olla paks? Rasvumine algab siis, kui keha kulutab pikemat aega energiat vähem kui toodab. • Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6-13aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. • Eestis on sagenenud esmahaigestumus erinevatesse üleliigse kehakaaluga seotud haigustesse nagu rasvumise ja liigtoitumise muud vormid ning II tüüpi diabeet. 2015. aastal kaotasime kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga. Need numbrid ei ole muutunud paremaks, vaid vastupidi. • Jätkuvalt on probleemsed ka eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Tervisespordiga ei tegele üldse 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest, miks ülekaaluliste osa on meestel tõusnud 39, naistel 28 protsendini. Rasvunute osa jäi meestel siiski samale tasemele (19%), naistel suurenes minimaalselt (20 protsendini), oluliselt tõusis rasvunute osa aga noorte meeste seas. Seega on ligi 60% Eesti meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga. Samuti äratab tähelepanu suur rasvumuse tõus kõrgharitud ja eestlastest naiste seas. • Uuringud väidavad, et iga 1kg ülekaalu, mis on kogunenud pärast 18. eluaastat, kukub naistel tõenäosus elada kauem kui 70. eluaastani 5%. Probleem on päris ning tagajärjed on tõsised. Just seetõttu on The Health Clinic’u üheks tuumiktegevuseks bariaatriline- ehk kaalukirurgia. Bariaatriline kirurgia on meditsiinivaldkond, mille eesmärk ja tulemus on pakkuda konkreetseid, koheseid ja mõõdetavaid tulemusi kaalu alandamisel.

SISUTURUNDUS

Milles on kurja juur, ehk kuidas on võimalik, et kehakaal niivõrd hullusti käest ära läheb? Nagu elus ikka - mida suurem on probleem, seda mitmetahulisem see on ja seda raskem on panna näppu peale ühele konkreetsele algpõhjusele. Inimloomuses on veeretada süüd ära enda pealt. “Ma olen selline, sest mu vanemad olid sellised”. Kui küsida vanematelt siis tuleb vastus sarnane või sama. See on isegi omamoodi poeetiline, sest kui piisavalt kaugele minevikku vaadata jõuame me välja Aadama ja Eevani ja õunasöömiseni - Eeva süüdistab Aadamat, Aadam madu. Kui Jumal mao käest aru pärib, on madu vait - sest madu on jumala vasak käsi ja kuidas sa ikka iseennast vastutusele võtad. Nagu öeldud - poeetiline.

Rääkides rasvumisest on vastuseid, selgitusi ja põhjendusi mustmiljon ning mida umbmäärasemad need on, seda tugevamini neid ettekäändeks tuuakse - “geenid”, “stress”, “pole aega treenida”, “dieet ei sobi” jne. Hea uudis on see, et rasvumine ja ülekaal on probleemid - hea uudis on see just seetõttu, et probleemid on iseenesest lahenduva iseloomuga, tähtis on vaid välja selgitada algpõhjused. Nagu enamik sääraseid probleeme - peituvad algpõhjused sügaval inimese mõtlemises ja harjumustes. See tõsisasi oli ka inspiratsiooniks “Poole Kergem Elu” bariaatria tervikpaketi väljatöötamiseks. Miks on “Poole Kergem Elu” kõige terviklikum bariaatriaprogramm maailmas?

“Poole Kergem Elu” kontseptsiooni raames on bariaatrilise kirurgia protseduur käsitletav vaid ühe aspektina tootest - see võimaldab hoida kokku aega ning oluliselt kiirendada tervenemisprotsessi, füüsiliselt piirates võimalust tagasilanguseks. Antud tootekontseptsioon on märgiline ning selgelt eristuv tavapärastest kaalukirurgia protseduuridest just seetõttu, et pakett pakub terviklikku lahendust, mille esmane direktiiv on lahendada aluspõhjuseid, mis on viinud inimese olukorrani, kus on vajalik kirurgiline sekkumine kehakaalu vähendamiseks. Põhjus, miks toote nimi on “Poole Kergem Elu” Nimevalik on tingitud sellest, et me pakume midagi enamat kui

kaotust kilogrammides ja keha rasvaprotsendis; see annab inimestele tööriistad ning juhised, mis võimaldavad neil suhtuda endasse ning ümbritsevasse positiivsemalt, enesekindlamalt ning oluliselt elujaatavamalt. Eesmärk on muuta inimese elu paremaks läbi üleliigse eemaldamise. Üleliigsena ei tule hetkel käsitleda pelgalt kilogramme, vaid ka negatiivsust, pessimismi ning üleüldist minnalaskmisementaliteeti, mis on lubanud antud probleemil niivõrd kaugele areneda. Keha ja vaim on lahutamatud ning The Health Clinic mõistab seda. Just seetõttu ongi loodud selline unikaalne toode - programm, mis kergendab keha ning rikastab vaimu; mille tulemusena on edasine elu piltlikult öeldes poole kergem.

Kuidas saavutada “Poole Kergem Elu”, ehk kuidas see uus ja innovaatiline terviklahendus toimib? Piltlikult näeb programm välja selline: OTSUS › MEELESTATUS › PROTSEDUUR › JÄRELHOOLITSUS › TULEMUS Otsus

Protseduur

Otsust oma elu muuta ei saa teha inimese eest mitte keegi teine, kuid niikaua kui suust soe õhk välja käib on areng võimalik. Otsus liituda pakutava teenusega on vaja inimesel ise ära teha. Kui otsus kontroll oma elu üle endi kätesse võtta on tehtud, on The Health Clinic ühes oma spetsialistide ning kogemusega inimesel toeks igal sammul.

Iga inimene on individuaalne ja seetõttu on ka sobilikke protseduure erinevaid. Täpselt õige ning sobiliku protseduuri soovitab kirurg ning otsus langetatakse üheskoos patsiendiga.

Meelestatus Olles langetanud otsuse liituda “Poole Kergem Elu” programmiga on vaja häälestada inimese meelestatust. Mida vanema inimesega tegu on, seda raskem see ülesanne on ning see saab toimida üksnes siis, kui inimene on avatud muutumisele - samas, kuna ta on juba registreerinud ennast programmi, võib eeldada, et pinnas muutuseks on olemas. Pisikesed kõrvaltegevused ning lisandväärtused, mida “Poole Kergem Elu” programm pakub tõlgenduvad edukaks tulemuseks. Meelestatuse mõjustamine jätkub ka järelhoolitsuse vältel.

Järelhoolitsus Bariaatrilise kirurgia protseduur tähendab iseenesest elumuutvat otsust - eeskätt tähendab see, et muutma peab oma toitumisharjumusi. Just seetõttu on programmi kaasatud ka kliinilise toitumise spetsialist Anni Laas - kelle ülesanne on individuaalselt igale patsiendile arvestada välja, kui palju ning milliseid erinevaid toitaineid inimene vajab. Rääkides toitumisest on see vaid pool lahendusest. Teine ja sageli olulisem pool on oskus nimetatud toitainetest ka maitsvad toidud valmistada. See on Erik Orgu ülesanne, kes on loonud Anni Laas’i ettekirjutuste põhjal maitsvad menüüd. Täiendava lisandväärtusena on osa “Poole

Kergem Elu” programmist ka personaalsed konsultatsioonid Erik Orguga. Lisaks toitumisele on oluline ka kehaline aktiivsus. “Poole Kergem Elu” programm tähendab, et inimene saab pooleaastase liikmestaatuse valitud spordiklubis, esmased sportimistarbed ja personaalkonsultatsiooni treeneriga. Mis teeb “Poole Kergem Elu” programmi tõeliselt eriliseks on aga see, et lisaks füüsilisele, on hoolika tähelepanu all ka inimese vaimne tervis, meeleseisund ning motivatsioon - sest just vaimne osa annab inimesele jõudu edasi liikuda, kui uued elumuudatused rasked näivad. Liitudes programmiga, saab osaline ühes põhjalike toitumisja teejuhiste ning retseptiraamatuga kaasa ka raamatuid mida lugeda, filme mida vaadata ning muid tõhusaid motivatsioonitööriistu - kõik eesmärgiga tugevdada vaimu, panna inimene vaatama sügavamale iseendasse ning mõistma, milleks tegelikult

võimelised ollakse. “Poole Kergem Elu” on uuendus, mida lugematu hulk inimesi on vajanud suure osa oma elust. See on vastus küsimustele, mida paljud ei ole osanud veel küsidagi ja see on lahendus, mis toodab tulemusi. Esmane eesmärk on programmil küll aidata inimesel kaotada suur hulk kaalu märkimisväärselt väikese ajaga - mis juba iseenesest võib olla elupäästev. Kaugem eesmärk on aga inspireerida inimest uuele ning täisväärtuslikule elule. Muuta mitte ainult keha, vaid kasvatada ka vaimu ja seeläbi pakkuda rikkalikumat ning elujaatavamat homset ning edasist. Paljude jaoks on kahtlemata oluline ka see, et see programm on kättesaadav sisuliselt kõigile - paindlikud makselahendused võimaldavad selle suure ning elumuutva protseduuri eest tasuda pea et märkamatult, mitte et elule ja tervisele hinda oleks võimalik määrata.

Täpsemat infot “Poole Kergem Elu” programmi kohta leiab www.thehealthclinic.eu kodulehelt või otse ühendust võttes. Kontaktinfo: +372 6 000 925 | clinic@thehealthclinic.eu

KARL VILHELM VALTER: elama peab täiel rinnal! Elu on elamiseks ja seda tuleb teha lennukalt, ütleb Karl-Vilhelm Valter ülieduka 2017. aasta kohta, kus üks tegemine ajas teist taga.

Raketisaate võit, Rujaga lava jagamine ja linnapeakandidaatide pihtide vahele võtmine – selle ja palju muuga sai hakkama 17-aastane koolipoiss Karl Vilhelm Valter.

TOP 100

91. koht

Kristi Sarap

kristi.sarap@lehed.ee

„Võib-olla peaks superstaarisaate ka läbi tegema? Eelmisel aastal „Rakett”, järgmisel aastal „Superstaar”. Elama ju peab,” naerab Karl Vilhelm Valter, kelle hiilgavale aastale andis hoo sisse teadussaate „Rakett 69” võit. Tõsi, tema sõnul on kõik aastad olnud üht- või teistpidi hoogsad. Pigem tõi saade ta avalikkuse ette. Kas ja mida ta aga uusaastaööl 2017. aastaks soovis? „Täpselt ei mäletagi. Eks ma soovisin, et oleks jõudu ja jaksu kõike samamoodi edasi teha. Midagi erilist küll ei mäleta,” meenutab Karl Vilhelm aasta algust. Kõik, mis edasi tuli, on olnud projekt projekti järel, üks kogemus teist taga ajamas.

pidu – laulupidu ja Ruja kontsert Pärast raketisaadet avasid kaks selle suve suursündmust noore muusiku jaoks uusi uksi ja pakkusid meeldejäävaid elamusi. Laulupeol käis ta esimest korda ringi kaameraga ja täitis tänapäevase ajakirjaniku rolli, tehes laulu- ja tantsupeo nädalast Delfi vahen-

dusel vlogisid ehk videopostitusi. „See oli äge, sest see oli esimene kord meediaga koostööd teha ja selle telgitaguseid näha. Tuli hästi välja, seega jätkasin ka pärast laulupidu nendega koostööd,” on Karl Vilhelm rahul. See aga ei jää kindlasti viimaseks laulupeoks, videokaameraga kõikjal kohal olemine oli lihtsalt teistsugune kogemus. Teise ürituse mainimine tekitab Karl Vilhelmi jutusse mõtliku pausi, andes aimu, et tegu oli tõesti millegi suurega. „Ruja kontsert oli nii minu kui ka kõigi teiste poiste jaoks kõige kõvem kontsert, mis me andnud oleme. 15 000 inimesele laulda oli võimas. Teha muusikat, mida on tehtud juba nii kaua ja mille power on rohkem kui võimas. Me panime veel oma power’i ka sisse,” ütleb Karl Vilhelm, kes valati pärast kontserti positiivse tagasisidega üle. „Ja kuidas need inimesed kõik kaasa laulsid! Viimaste lugude ajal sai kananahatada küll,” meenutab ta. Muusikaga tegeleb ta ka praegu. Tehakse nii koolibändi kui ka ansamblit Arg Part, mis jõudis hiljuti „Noortebänd 2017” poolfinaali. Bändi esimene lugu „Arg part” olevat aga päris palju mõjutusi saanud just Ruja muusikast. Kunagise menubändi tänapäevast versiooni poisid kindlasti ei viljele. Esimene lugu sai lihtsalt rujalikust helilaadist inspiratsiooni.

(nulli)ring Kas temasugusel talendil ebaõnnestumisi ka ette tuleb? Nulliringi või läbikukkumist, kus midagi ikka täiesti viltu läheb? Karl Vilhelm ei oska selle peale midagi nimetada. Kui aga läbikukkumine võrdsustada piinliku olukorraga, siis neid meenub talle kaks. Esimene oli seotud sellesama Ruja suurkontserdiga. Rida sõnu läks lauldes kaduma, aga õnneks ei saanud keegi aru. Karl Vilhelmi sõnutsi tuleb sellised korrad lihtsalt välja mängida. Teine aps meenub enne valimisi Delfiga tehtud järgmisest projektist, kus ta

Karl Vilhelm Valteril läksid küll suure laulmise peale mõned sõnad meelest, kuid see ei kahandanud grammigi tunnet, mida pakub 15 000-pealine publik.

Lõpetasin Raivo Aegiga telefoniintervjuu sõnadega: „Aitäh, härra Vakra.”. Oi, see oli piinlik! koos sõber Jaagup Tuisuga röstis Tallinna linnapeakandidaate. Poliitikud pidid lahendama vaimukad ülesanded vahukommide, tšillikaunade ja veepüstolitega. Noortel ideedest puudust ei tulnud. Selleks et linnapeakandidaatidega aeg ja koht kokku leppida, võtsid poisid nendega isiklikult ühendust. „Olin just enne Raivo Aegiga rääkimist lõpetanud Rainer Vakraga. Lõpetasin Raivo Aegiga telefoniintervjuu sõnadega: „Aitäh, härra Vakra, et leidsite aega...” Tõmbasin kohe tagasi ja jätkasin: „... härra Aeg tegelikult ikka.” Oi, see oli piinlik! Vabandasin ja rääkisime edasi. Poliitikute kohta enne andmeid uurides läksid kõik tege-

lased lõpuks peas segamini. Respekt ajakirjanikele, kes selles infohulgas kiiresti orienteeruda suudavad!” Karl Vilhelm tunnistab, et pärast seda kogemust hindab ta debatte, kus ajakirjanik poliitikuid intervjueerib, palju rohkem. „Kui poliitik ei taha või ei tohi rääkida, siis suudab ta ikka väga oskuslikult küsimusest mööda laveerida. Olla ajakirjanik ja püsida selle ree peal ning hoida hoogu oli, olgem ausad, ikka paga-

49 na keeruline,” tunnistab reporterileiba maitsnud Karl Vilhelm.

tüdruk Kui palusin tal nimetada lõppeva aasta tippsündmuse, siis polnudki selleks raketisaate võit. „„Rakett 69” on ka kindlasti vägev mälestus, aga tegelikult on see aasta toonud mu ellu paganama ägeda tüdruksõbra. See ongi minu enda jaoks kõige ägedam. Olen alati mõelnud, et perekond on kõige tähtsam,” selgitab ta. Võrdluseks toob ta teadusmaailma teerajajad, kellest keegi polevat nimetanud Nobeli preemia võitu oma kõige olulisemaks saavutuseks. Nemadki on tähtsaks pidanud perekonda.

KOMMENTAAR

Surnud hobuse peksmine Hendrik Agur GAGi direktor Meenub, kuidas meid kutsuti kevadel ERR-i hooaja lõpupeole mängima ja telliti „Horoskoobi” kontserdi projektist kvartetti, kes laulis „Romantikat”. Karl Vilhelm ajas sõrad vastu ja ütles, et tema ei taha seda lugu enam laulda, sest see olevat nagu surnud hobuse peksmine. Suure vaevaga suutsid teised teda veenda, et seekord tuleb ikka lugu ära teha, kui soovitakse. Sellist suhtumist on veel olnud. Kui lood hakkavad ära tüütama ja neid on juba pal-

ju mängitud, lööb tal esimesena „bloki ette”. Kord vaatas ta bändikaaslase laulmist tuima pilguga pealt ja mossitas tükk aega. Siis pidas pika loengu, kuidas pole mõtet üldse lavale minna, kui sul midagi öelda pole ja oled seal nagu tuim pakk. Tihti enne esinemist vaatan Karl Vilhelmit, et see vend ei tee täna küll piuksugi: mossitab, on turris ja pahur. Aga kui ta lavale astub, siis sünnib ime ja lava on teda täis. Ilmselt on tema enne esinemist turritamine nagu enese kogumine. Kuid vahetevahel keksib ta enne esinemist ja mängib lolli nagu teise klassi poisiklutt. Kunagi ei tea, kuidas seekord on. See on karlilik.

Kevadel Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikooli lõpetanud noormees tunnistab, et saate eest tuli ka pisut lõivu maksta. Pärast finaali läks ajagraafik nii kiireks, et füüsikaeksami kordamistundidesse ta ei jõudnudki. „Üllatuseks sain eksami nelja. Matemaatika tuli viis, paar punkti jäi maksimumist puudu, ja eesti keel oli ootuspäraselt neli.” Kooliteed jätkas ta GAG-s, sest see kool pakub parimaid võimalusi ja Karl Vilhelm on enda sõnul õppinud neid võimalusi kasutama. Kui palusin kaaslastel lahtise peaga poissi ja säravat esinejat iseloomustada, tuli kõigi suust esimesena sõna „andekas”. Raketisaate superfinaalis osalenud Gert Leesi (22) sõnul on teadussaate noorimat võitjat raske iseloomustada. „Kindlasti tark, hea juht, parajalt edev. Temaga meenub kohe saate eelvoor, kus ta jäi teiste seast silma sellega, et ei püsinud paigal ja loopis pidevalt mingit palli.” Gerdi arvates ongi Karl Vilhelmi tugevuseks osavus ja tarkus ning suutlikkus vähese ajaga hea lahendus leida. Kitarristist bändikaaslane ja hea sõber Johannes Pihlak iseloomustab teda bändiproovi kaudu. „Ta on hästi vabameelne muusik. Ta ei karda valesid noote mängida ega uusi asju katsetada, ta ei hoia kindlalt mingist stiilist kinni. Eksperimenteerib ja teeb lollusi, kui on ja ka kui ei ole vaja,” ütleb Pihlak. Ta lisab, et bändis polevat Karl Vilhelm suur staar, vaid pigem üks pundist. Mis ei tähenda, et kui solistil midagi pähe tuleb, võtab ta kohe ohjad enda kätte. Johannes meenutab üht toredat seika sõbra andekuse tasemest. „Kui kellel-

gi on kusagilt midagi puudu või midagi katki, siis Karl võtab ja teeb selle korda. Tal on koolikotis kõik olemas: teibirull, näpitsad, nuga ja kõik muud vajalikud asjad. Ükskord mul jäi kidrarihm maha, ta tegi sellestsamast teibirullist uue ja läksime kohe telesse live’i.” Kas andekal noormehel on ka nõrku külgi? Gert ütleb teadussaate tegemist meenutades, et vahel võinuks Karl natuke rohkem teisi kuulata. Johannes sõnab esimeseks, et Karli nõrkus on tema tüdruk Roosi. Pärast väikest muiet lisab bändi-

Karl teeb kõik korda: tal on koolikotis nuga, teibirull, näpitsad ja muud vajalikud asjad. kaaslane: nõrkus on tema puhul seegi, et ta on andekas igal alal, mistõttu tal ei ole aega ühegi asjaga pikalt tegeleda.

aasta pärast Seitse aastat on parajalt pikk, ent piisavalt lühike aeg. Kuhu võib Karl Vilhelm selleks ajaks jõuda? Gert Leesi arvates võiks ta olla avaliku elu tegelane, miks mitte ka muusik. Igatahes ootab teda helge tulevik, on Gert oma konkurendis kindel. Bändikaaslane Johannes usub, et Karl Vilhelm jääb Eestisse ja temast saab šõumehest teadlane. „Arvan, et õppima läheb ta pigem midagi teadusalast, mis ei keelaks tal olla ka väga äge muusik. Ka selliseid näiteid on palju olnud.” Kuid kus näeb üdini andekas noormees ennast ise seitsme aasta pärast? „Ma arvan, et teen sama asja – elan täiel rinnal,” arvab Karl Vilhelm.

TOP 100

TANEL PADAR

MARJU LAURISTIN

KAUPO KARELSON

HENRIK KALMET

JÜRGEN LIGI

VALDO KALM

RAIN LAANE

HANNO PEVKUR

JAANUS MURAKAS

AIVAR PILV

muusik

poliitik

teleprodutsent

näitleja

riigikogu liige

Tallinna sadama peadirektor

haigekassa juhatuse esimees

Reformierakonna esimees

E-piima juhataja

vandeadvokaat

MÄRT AVANDI. Mees, kellele võib alati kindel olla Märt Avandi jalajälg Eesti ühiskonnas on 2017. aastal sügavam kui ühelgi teisel näitlejal. Kuidas ta seda teeb?

TOP 100

24. koht

Erik Moora

erik.moora@ekspress.ee

30 miljonit silmapaari. See on väga suur hulk. Umbes nii palju lugesin kokku Märt Avandiga seotud või tema juhitud projektide vaatajaid. Saate „Su nägu kõlab tuttavalt” kolm hooaega, kolm Eesti Laulu finaali, kevadine „Suure tähe väike täht”, hittfilm „Tulnukas” – neid on vaadatud kokku miljoneid kordi. „Tujurikkuja” sketše on vaadatud ligi 15 miljonit korda. Ja kui palju on neid, kes on aastate jooksul näinud „Malevat”? Ja „Tuulepealset maad” või „Kättemaksukontori” esimesi hooaegu? Järgmisel pühapäeval juhib Märt näosaate finaali, mida vaatab kõrgajal vähemalt 400 000 inimest. Võib eksimist kartmata oletada, et Avandi on viimastel aastatel enim Eesti inimeste silma all olnud näitleja. See on Eestis suur asi. Eesti rahvas on väga näitlejausku, oma lavastaare armastatakse palavalt. Nad on peale oma meelelahutajarolli ka arvamusliidrid ja eeskujud, isegi kui nad ei ole seda millegagi ära teeninud. Kui mõni väljaanne paneb esikaanele näitleja, siis see müüb. Praegu, 2017. aastal müüb Märt Avandi. Ja ta on selle ära teeninud. Näosaate produtsent Kaupo Karelson: „Kui küsida, miks Märt Avandi juhib Eesti vaadatuimat saadet, siis on vastus lihtne: ta on parim. Heal saatejuhil peab olema sõbralikkus, austus vaataja ja huvi oma ekraanikaaslaste vastu. Seda ei saa teeselda.” Nii et vaieldamatult on tegemist esimeelelahutajaga. Aga siin Avandi roll ja mõju alles algab.

Kevadisel teatripäeval valiti ta Eesti parimaks meesnäitlejaks. Ta on viimastel aastatel teinud mitu edukat kontserdituuri. Ta mängis peaosa „Vehklejas”, kandideeris sellega Kuldgloobusele ja oli Oscari kandidaatide lühivalikus. Ta juhib Eesti vähihaigete laste vanemate liitu ja korraldab Pardirallit. Kui ta võtab kätte ja hakkab triatloni tegema, on ta eeskujuks tervele põlvkonnale laiskvorstidele. Ta mängib paljudes reklaamklippides.

100% kindel mees Kõigi nimetatud tegemiste seast oleks juba ühestki enamikule meist rohkem kui küll. Miks see tal õnnestub? Abikaasa Liis-Katrin Avandi: „Märt on tööloom ja tema peale saab alati kindel olla.” Märdi suuremate teleprojektide produtsent Kaupo Karelson: „Inimesena on ta mees, kellele võib alati 100% kindel olla.” Sõber Ott Sepp: „Märt on suurepärane enam-vähem kõiges, mida ette võtab. Ta valdab eri žanre ja meediume ning pühendub kõigile asjadele võrdselt, olgu selleks siis lavatöö, film, mõni humoresk või saatejuhtimine. Kui talle tundub, et mingil põhjusel ei suuda ta pii-

Ma pean endale tõestama, et saan asjadega hakkama. Näiteks triatloniga. Või otsesaatega. savalt tasemel olla, siis ta pigem loobub sellest tööst. Ta on alati kindel valik.” „Tujurikkuja” ja „Maleva” režissöör Kaaren Kaer: „Sest ta on töökas, väga andekas, intelligentne, siiras ja südamlik inimene.” 2011. aasta sügistalvel tegime järjekordset „Tujurikkujat”, üht raskemat, sest Hiid-Ansipi sketš tähendas tehniliselt

keerulisi võttepäevi. Rohkem kui kord kestsid võttepäevad üle 24 tunni järjest. Samal ajal olid Märdil etendused, kontserdid. Koormus ja pinge, millega Märt pidi toime tulema, oli üleinimlik. Ja samal ajal oli väga raskelt haige Märdi ja Liis-Katrini kallis poeg Albert. Nad olid abi leidmiseks teinud sõna otseses mõttes kõik, mis on inimlikult võimalik. Nad olid otsinud kogu maailmast, haaranud igast võimalusest. Aga abi oli otsa saanud. Nüüd tuli olla toeks Albertile, abikaasale ja väikesele vennale. Ma ei mõista siiamaani, kuidas Märt sellega toime tuli. Ka sel ajal mõtles ta kaasa, aitas uusi sketše kirjutada ja arendada. Mis veel tõestaks, et see inimene ei vea kunagi alt? Pole kahtlust, et armastatud näitleja suur perekondlik traagika avab talle hulga südameid. Märdile on iseloomulik, et ta ei ole seda kasutanud enda huvides, vaid on vähihaigete laste vanemate liidu kaudu paljusid teisi aidanud. „Perede toetuseks on õnnestunud koguda kindlasti üle poole miljoni euro, aga ma täpselt ei teagi,” pakub Märt. „Kord ühel Pardirallil tuli Evelin Võigemast minu juurde ja ütles: „Vaata nüüd, Märt, millega Albert on hakkama saanud…”” Tegelikult on see kõik muidugi paljude tublide vanemate pingutus, rõhutab Avandi.

Suur pabistaja Kuidas on kuulsus ja edu Märti muutnud, küsin tema abikaasalt. „Kodusemaks,” tuleb kiire ja konkreetne vastus. „Märt on muutunud ettevaatlikumaks, isegi kartlikumaks kodust välja minnes. Täpselt nagu Jaak Joala laulus, et kes kuulsust on tundnud, see tahab neist ahelatest vabaks,” sõnab ta. „Alles välisreisil olles tunneme, kuidas siinne avalik tähelepanu ja pidev äratundmine ikkagi väsitab.” Ka Märt ütleb, et kõige rohkem meeldib talle kodus lihtsalt niisama lösuta-

da. „See on minu jaoks parim puhkus. Ma pean aina enam lugu üksiolekust, kui oled päriselt üksi.” Ka Pärnus elamise üheks suureks plussiks nimetab ta seda, et kui lapsed on magama pandud, saab minna ja teha oma õhtuse jooksuringi otse kesklinnas. „Mõnikord läheb nii hästi, et ma ei kohta selle tunni jooksul mitte ühtegi inimest.” Ega sa pole vahepeal ometi päris inimpõlguriks hakanud? Naerab. „Natuke vist olen jah.” Hoolimata välisest mänglevast kergusest, millega Märt galasid juhib ja lavarolle loob, tähendab see talle suurt eneseületust. „Enne otsesaadet on mul ikka koletu närv sees. Mõnikord on see läinud ikka täitsa käest ära.” „Ta põeb väga-väga-väga palju,” kinnitab Liis-Katrin. „Kaks nädalat enne etendust on ta väga hädas, väga enesekriitiline. Mina siis lohutan, et see on sul alati nii, kõik läheb lõpuks hästi. Tema ütleb: jah, ma tean, et olen seda varem öelnud, aga seekord on asi ikka eriti hull.” Küsin Märdilt: kui see kõik tuleb alati suurte sünnitusvaludega, siis mis sind kodust välja ajab? Mis on sinu edasiviiv jõud? „Edevus.” Edevus? „Jah, edevust ja ambitsiooni on mul piisavalt palju, et ma vahel lausa kannatan selle all. Ma lihtsalt pean pidevalt endale tõestama, et ma saan asjadega hakkama. Nagu näiteks triatloniga. Või mõne suure otsesaatega.” Viimane ühine ülesastumine Ott Sepaga oli Oti stand-up’i tuuril, kus Märt vahel abiks käis. Tuuri korraldaja Karl Kermes ütleb: „Mulle tundub, et Märt käivitab eestlases ühe igatsusliini. Ta mõjub nagu tegelane lapsepõlvest. Ta mõjub väga õilsana, nagu d’Artagnan. See pole nõukanostalgiline Bojarski-igatsus, vaid ikka see õige Dumas’ d’Artagnan… Aga võib-olla siiski natuke ka Bojarski.” Saabuva suve suurprojekt on etendus ühest eestlaste armastatumast lauljast Jaak Joalast. Peaosas on Märt Avandi.

Foto: Liina Ristoja

2016. aasta talvel Hollywoodis. Film „Vehkleja”, kus Märt Avandi oli peaosas, kandideeris Kuldgloobusele.

WRAP+BURGER

Eesti elu suunajate aastaring Eesti Päevalehe ja Delfi mõjukate edetabelisse valitud väärikate persoonide seas on värvikaid kujusid, kes vajasid karikatuuril jäädvustamist.

TOP 100 karikatuur 2017. aasta mõjukas number üks on peaminister Jüri Ratas, kel on riigitüüri hoides käevangus parteikaaslased Kadri Simson ja Yana Toom. Kes tegelikult rooliratast keerab ja mis suunas? EKRE mehed Mart ja Martin Helme on kahtlemata Eesti kõige värvikam mustvalge poliitikatandem. Men in black. Kas tulevikus peaksid ka vapilõvidel olema mustad kaabud? Üks vapiloom juba aimab halba ja laseb jalga. Peaministri võimuliitlast, tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovskit peeti varem koalitsiooni veduriks. Tänavu jätkus meediamagnaatide rüütliturniir: Eesti Meedia omanik Margus Linnamäe ja Ekspress Meedia suuromanik Hans H. Luik nüpeldavad teineteist mõõkade asemel humaanselt ajalehtedega, kilpideks kuulikindlad äpid. Rallituus Ott Tänak avab vana hea tava järgi hiigelpudeli Dom Pérignoni. See aasta oli talle silmapaistvalt edukas. Tähetark Igor Mangi ustav kaaslane Sulfa on peremehele just ühe tähe vaatlemiseks kohale toonud. Helilooja Arvo Pärti võib vabalt nimetada ka Eesti kultuuri suursaadikuks maailmas. Pärdil on nii võimas haare, et tema jaoks on käkitegu haarata kaenlasse tiibklaver. Kes suudaks järele teha? President Kersti Kaljulaid on esimene Eesti naine Forbesi saja mõjukama naise seas.

Illustratsioon: Hillar Mets

Veeda e k h o r e t s u m ela s u t e h a v a l a d nä s i s i i r a P

Elegantne Pariis köidab meeli kaunite kunstide, maailmakuulsate vaatamisväärsuste ja hõrkude kohvikutega. Jäädvusta eriline hetk ajaloolise Eiffeli torni või triumfikaare taustal, võta aega romantiliseks jalutuskäiguks maalilise Seine’i kaldal. Lõpuks viivad kõik teed Pariisis Louvre’i kunstimuuseumi „Mona Lisa” maali juurde. See naeratus jääb Sind pikaks ajaks saatma. Soovime sulle igaks laupäevaks elamusterohkeid hetki!

Kõigi LP tellijate vahel läheb loosi luksuslik reis Pariisi Louvre’i kunstimuuseumi külastusega! Telli: epl.ee/pariis või 680 4444

VAID

Lisainfo: klienditugi@ekspressmeedia.ee või 680 4444. Kampaania kestab kuni 05.01.2018.

5€

Nüüd tellides

kuus

„Mona Lisa” ehk „La Gioconda” Leonardo da Vinci maailmakuulus maal, mis valmis aastatel 1503–1519.

Vinklist väljas ehk er Kas mõjukad on mõjukad sellepärast, et on heas vormis, või on nad heas vormis sellepärast, et on mõjukad? Jaan Martinson

jaan.martinson@epl.ee

President Kersti Kaljulaid saavutas tänavu veebruaris Finlandia-hiihtol 50 km suusamaratonil naiste seas 70. koha. „Ma ei tee sporti. Ma liigun, et pea oleks selge ja jaksaks tööd teha,” ütles ta. Foto: Karli Saul

Mõjukate edetabelit lugedes võib üks tõsiasi märkamata jääda. Ent kui manada persoonid ükshaaval silme ette ja läheneda neile atleetlikust vaatevinklist, siis suuremalt jaolt kõik on erakordselt sportlikud, justkui Eesti koondis ja mitte sumomaadluses. Kui rahvas ja eelkõige lapsed on üha rohkem ülekaalus või suisa rasvuvad, siis eliidi kohta seda öelda ei saa. Pärast kiiret ja pealiskaudset arvutust võib kinnitada, et saja mõjukama seas on kõigest umbes kümme ebasportlikku tüüpi. Siit alatine filosoofiline küsimus: post aut propter? Kas pärast seda või selle pärast? Kas mõjukad on mõjukad sellepärast, et on heas vormis, või on nad heas vormis sellepärast, et on mõjukad? Isegi neil, kel pole sportlikke saavutusi ette näidata, on seos kehakultuuriga ja märksa tihedam, kui pealtnäha paistab. Näiteks Andrus Kivirähk pole enda sõnul võitnud ühtki diplomit ega täitnud ainsatki VTK normi (küll aga jooksis ülikooli kehalise kasvatuse tunnis mööda paarist filoloogist ja ühest matemaatikust), on kirglik jalgpallifänn ja saab aru, mis on keha kultuur. Milles peitub mõjukate spordilembus? Ilmselt selles, et tegu on mõistuspäraste inimestega, kes saavad aru, kui suur

väärtus on hea tervis. Nagu ütles intervjuus ERR-ile president Toomas Hendrik Ilves, kes ajas end vanas eas tugitoolist püsti: „Ühel hetkel sai mulle selgeks, et täiesti mõttetu oleks 58-aastaselt ära surra. Ütleme nii, et kehakaal ületas liiga palju mõistlikku normi ning see hakkas tervisele, enesetundele ja töövõimele halvasti mõjuma. Võtsin end kätte ja sundisin takka, jälgisin, mida sõin, ja hakkasin end liigutama.”

Erakordselt sportlik esikümme Kui käia mõjukate edetabelis läbi esikümme, siis sportlikkust on seal küll ja veel. Jüri Ratas on nii kõva mees, et kuulus korvpallis Eesti noortekoondisse ja mängis kolm hooaega meistriliigaski. Kuna tulemus oli kesine – parimal hooajal viibis ta platsil keskmiselt 8,38 minutit ja viskas 3,8 punkti –, otsustas ta minna poliitikasse ja hakata peaministriks. Ent sport pole talle tänini võõras, igal aastal toimub pealinnas isegi Ratase rattasõit.

Kui asetada mõjukad joonele ja viia finiš 42,195 km kaugusele, siis kes saaks vastu Kersti Kaljulaidile?

HEAD LUGEMIST! Margaret Atwood

Lee Child

Varrak, 408 lk

Varrak, 376 lk

TEENIJANNA LUGU Terrorirünnakus tapetakse USA president ja enamik kongressi liikmeid. Valitsus on ametist kõrvaldatud ning võimu on üle võtnud rõhuv ja ülimat kontrolli rakendav Gileadi Vabariik. Raamatu peategelane Offred on riiki valitseva komandöri ja tema kibeda naise leibkonna teenijanna, kes veel mäletab endist elu, enne kui ta kaotas kõik. Nüüd peab ta kandma punast rüüd ja valget tiibadega tanu, mis varjab näo. Tema ainus otstarve on lapsi ilmale tuua. Ohust hoolimata õpib Offred tasapisi tundma riigiaparaadi toimemehhanisme ja riskib reegleid murdes eluga.

Carl-Johan Forssén Ehrlin

TRAKTOR, KES TAHAB MAGAMA JÄÄDA Varrak, 32 lk Tegu on kolmanda raamatuga psühholoogihariduse saanud rootsi kirjaniku Carl-Johan Forssén Ehrlini rahvusvaheliselt menukast sarjast, mis aitab lastel hõlpsalt uinuda. Seekordses uneraamatus võtab traktor Allan lapsed kaasa uinutavale ringreisile oma talu vahetusse ümbrusesse. Teel kohatakse Haigutavat Porgandit, Väsinud Puud, Poolunes Leod ja teisi, kes jagavad oma kogemusi, kuidas nemad õhtuti magama jäävad. Loo eesmärk on aidata lapsel lõõgastuda, et ta muutuks uniseks ja saaks rahulikult uinuda. Autor on lisanud juhtnöörid, kuidas lugu võiks ette lugeda, et see oleks võimalikult mõjus.

RASKEM TEE Jack Reacher on üksi, just nõnda, nagu talle meeldib. Palavat ja elektrilist New Yorgi õhtut nautides vaatleb ta meest, kes läheb üle tee pargitud Mercedese juurde, et sellega minema sõita. Autos on miljon dollarit lunaraha. Raha maksja Edward Lane on pere tagasisaamiseks valmis rohkemgi maksma. Lane ise juhib ülimalt ebaseaduslikku palgasõdurite ettevõtet. Oma kaunitarist naise ja lapse leidmiseks ei kohku ta tagasi ühestki rahasummast ega vahendist. Kättemaksuks kavatseb ta valla päästa Jack Reacheri, maailma parima tagaajaja.

Sirje Helme

101 EESTI KUNSTITEOST Varrak, 216 lk Igal rahval on oma kultuurimärgid, mida peetakse oluliseks, hinnatakse ja mille järgi tihti orienteerutakse laiemas kultuuriloos. Raamatu eesmärk on need kultuurimärgid esile tuua. Igast perioodist on ära märgitud mõni iseloomulik teos, mille kaudu lugeja saab keskajast tänapäeva liikuda. Raamatusse valitud teosed on ligi 700aastasest ajavahemikust, seega on valik rikkalik. Nii pika aja jooksul ei muutunud mitte ainult kunst ise, vaid ka kunstiteose mõiste ja arusaamine kunstist. Raamatus on ära toodud algteadmisi vanemate kunstiteostega seotud kommete ja arusaamade kohta ning selgitatud teostel kujutatud sisu.

Foto: Rauno Volmar

akordselt sportlikud

Spordipisikust nakatunud Toomas Hendrik Ilves teeb heategevuslikul teatejooksul soojendusharjutusi.

Rakveres avati 2010. aasta augustis seal elanud Arvo Pärdi auks skulptuur „Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Foto: Arno Saar

Kui asetada mõjukad joonele ja viia finiš 42,195 km kaugusele, siis kes saaks vastu president Kersti Kaljulaidile? Tema maratonijooksu rekord on 3:52 ehk muljetavaldav. Ometi kuulutas Kaljulaid läinud talvel pärast Finlandia-hiihto 50 km pikkust suusamaratoni: „Ma ei tee sporti. Ma liigun. Liigun selleks, et pea oleks selge ja jaksaks teha tööd. Ma ei loe suusakilomeetreid. Kui lumi on maas ja aega leian, lähen sõidan.” Võiks eeskuju võtta. Jevgeni Ossinovski on mõjukaim suitsumees – aga kus siis veel poliitilist malet mängida (ta mängib ka mittepoliitilist) kui mitte nurga taga kolleegidega tossutades. Ent tervise- ja tööminister kompenseerib pahet aeg-ajalt kopse puhastades. Näiteks Võhandu süstamaratonil, kus ta pidi „Pealtnägija” ajakirjanikuga läbima

kahesüstal 100 kilomeetrit. Aeg 16 tundi, 14 minutit ja 28,6 sekundit polnud hea, kuid tervislik. Kellega kindlasti tüli norida ei tasu, on Mihhail Kõlvart. Taekwondo musta vöö omanikuna on ta harrastanud ka karated ja poksi ning lööb vajaduse korral jalaga puutahvli puruks. Eesti taekwondo liidu president on treeninud tiitlimedali võitjateks viis noort. „Vormis püsimiseks otsustasin koduse garaaži asemele teha väikse spordisaali. Püüan iga päev vähemalt pool tundi harjutada,” kirjeldas Kõlvart oma trenniplaani. Margus Linnamäe elu ja tegevust varjab saladuseloor, kuid sport, küll elitaarne, on tema sõber. Linnamäe mängib golfi (händikäp 17 näitab, et tegu on üle keskmise golfariga), tennist ja ratsutab.

2009. aasta augustis Tallinna Vabaduse väljakul peetud tänavakorvpalliturniiril näitas oma oskusi kossumees Jüri Ratas, kes toona pidas riigikogu asespiikri ametit. Foto: Andres Putting

Maailmakuulus rattur Pärt Kellele jalgrattureist on Eestis püstitatud ausammas? Mõistagi Arvo Pärdile – „Poiss rattaga” Rakveres. Lapsepõlvesõbrad on meenutanud, et staadion ja spordisaal kiskunud muusikakooli tõttavat noormeest kui magnetiga enda poole, ent Pärt jäi meelekindlaks. Kadri Simsonit on nimetatud Eesti poliitika maratoonariks. Ent ta osaleb ka rahvajooksudel ning teinekord paneb uisud alla ja imestab, et kõrgelt kukkuda on valusam kui noorena madalamalt. Simson on sooritanud ka langevarjuhüppe – sport seegi. Hans H. Luik tundub liiga intellektuaalne selleks, et kujutada teda ette higise ja lõõtsutavana maratonifinišis või suusarajal uisusammu rühkimas, jalad harkis ja habe härmas. Aga vormis Luik end hoiab. Lastega ujumine ja uisutamine olevat ta tervislikem harjumus. Kui sul on viis last nagu Yana Toomil, siis tegeled piisavalt rööprähklemisega, et füüsilist koormust kätte saada. Rähklemise lõppedes hakkas paraku kehakaal

PROMO

kerkima, alla sai selle dieediga. „Nüüd tunnen end hästi, jaksan sõita jalgrattaga 30 – 40 kilomeetrit päevas,” kinnitas Toom mõni aeg tagasi LP-le. Muide, Toomi arvates tegelevad Eestis integrat-

Hans H. Luik tundub liiga intellektuaalne, et kujutada teda higisena finišis. Ent vormis ta end hoiab. siooniga ainult kaitsevägi, Keskerakond ja sport. Robert Kitt, samuti intellektuaal, mängib tennist ja talle tehti kolm aastat tagasi keeldumist välistav pakkumine läbida Tartu suusamaratonil pool võistlusmaad. Ta punnis ära ja lubas pikale distantsile minna siis, kui lühemal saab aja alla kolme tunni. Seni pole saanud.

ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA!

REGISTRATUURI TELEFON 675-00-57

Dr NATALJA BULATTŠIK (D00891) – peaarsti asetäitja

MEIE REISIDEL ON PARIM HINNA JA KVALITEEDI SUHE! Dubai kultuuri- ja puhkusereis

25.02–04.03

al 950 €

Barcelona ja Calella rannapuhkus

28.05–02.06

al 680 €

Portugali ringreis ja rannapuhkus

07.–12.06

al 795 €

Maaliline Garda järv ja Verona

10.–15.06

al 695 €

Pariisi Disneyland

13.–16.06

al 555 €

Taani Legoland ja Legohouse UUS!

30.06–06.07

al 495 €

Horvaatia-Bosnia rannapuhkus

01.–08.07

al 750 €

Iirimaa – rohelise saare ajatu ilu

09.–15.07

al 990 €

Sloveenia mägedest rannikuni

24.–31.07

al 790 €

Assoorid – paradiisi metsikum pale

04.–11.08

al 1390 €

Rumeenia ringreis

18.–22.08

al 695 €

Omaan – kõrbed, mäed ja India ookean

19.–26.10

al 1790 €

Tellimisel korraldame grupireise, kooliekskursioone ja koolitusreise (koolitusluba olemas).

Selgroo- ja Liigestehaiguste Ravikeskus Goltsman Therapy

„Peegeldunud” valud ehk milline seos on seljavalul kõhuga? Tihti patsiendid imestavad: valutab ju selg, aga arst katsub kõhtu. Kõhu palpatsioon on klassikaline diagnoosimismeetod, mida mulle õpetati ülikoolis juba esimestel kursustel. Arstid on seda meetodit kasutanud veel enne röntgeni, tomograafi ja teiste aparaatide leiutamist. Kui kõht ei tööta normaalselt, siis tekivad probleemid ka mujal, eriti selgroo ja liigeste piirkonnas.

oogika on järgmine. Peale selle, et kõik siseorganid on omavahel seotud, kinnituvad need selgroole kui alusele. Lülisambal on ka niinimetatud juhi ehk reguleerija funktsioon. Selgroog on alati kursis sellega, kus ja mis toimub. Spetsialistil jääb ainult teatud algoritmi järgi diagnostikat teha ning kindlaks määrata, kas tegemist on seljahaiguse või niinimetatud peegeldunud valuga. Toon näite. Vastuvõtule tuleb inimene ja kaebab seljavalude üle. Pärast selgroo uurimist teeme kõhu diagnostikat. Küsin, kas kõht teeb muret. Ei, vastab patsient. Katsun diafragma piirkonda ja selgub, et valu on ikkagi tunda. Palun patsiendil hingata kõhuga. Mõne minuti pärast tunneb patsient seljas kerget leevendust. Miks? Patsient taastas nimelt kõhupressilihaste töö, tasakaalustades ja kõrvaldades sellega liigse pinge nimmepiirkonnas. Kui kõht on täis, siis avaldab kõht seljale suuremat survet ning seljalihastel tuleb rohkem pingutada selle nimel, et pinget tasakaalustada. Pikaajaline

ülepingutus aga muudab lihased nõrgemaks. Algul võib organism häiret kompenseerida teiste lihaste töö arvelt, pikaajaline pingutamine võib aga kaasa tuua rühihäirete, radikuliidi, peavalude jne tekke. Laisk seedimine võib põhjustada seljavalusid Nüüd aga uurime, miks on soolestik loid ega taha söödud toitu edasi lükata. Põhjuseid on palju. Üks nendest on ebaregulaarne toitumine. Inimesed söövad sageli kiirustades kuiva toitu, lisaks on eluviis passiivne. Töölt koju saabunud, söövad nad kõhu täis ja sätivad end diivanile teleri ette pikutama. Veel võib üheks põhjuseks olla teatud vitamiinide või ensüümide puudusest tingitud ainevahetushäire. Probleeme põhjustab ka vedelikupuudus, mis soodustab kõhukinnisuse teket ning põhjustab kolesteroolitaseme ja arteriaalse vererõhu tõusu. Kõik justkui teavad, et organism on üks tervik ning kõik selle osad on omavahel seotud. Kuid organismi vastastikuse seotuse mehhanismid panevad patsiente aina hämmastuma.

TOIT

Pasta- ja piparkoogisõltlane

RAIMOND KALJULAID Söön jõulude ajal palju piparkooke ja kosun kõvasti, mistõttu aasta alguses tuleb rohkem trenni teha, ütleb mõjukate edetabelis 46. koha saanud linnapoliitik Raimond Kaljulaid.

Silja Luide

toiduajakirjanik

Poolteist aastat Põhja-Tallinna linnaosavanemana töötanud Raimond Kaljulaid (35) on laiemale üldsusele tuttavaks saanud peamiselt tänu oma suurepärasele tulemusele viimastel kohalikel valimistel. Aga seda, et Raimond pole kibe käsi ainult turunduses ja poliitikas, vaid saab ka köögis oivaliselt hakkama, teavad eelkõige sõbrad, kes on ise tema juures maitsvaid õhtusööke nautinud. Raimond Kaljulaiu kokaoskuste uurimiseks ja kulinaarsete nõuannete saamiseks läheb LP talle koju külla. See aga – üllatus-üllatus – ei asugi Põhja-Tallinnas, vaid hoopis kesklinnas. Selgub, et Raimond tahaks väga elukohta vahetada, on juba poolteist aastat kinnisvarakuulutusi lapanud ja käib alatasa kortereid vaatamas, aga pole veel leidnud midagi sellist, mis meeldiks. On oluline, et uues kodus oleks suur ja mõnus köök, kus sõpru kostitada. Sulle meeldib süüa teha? Mulle kohutavalt meeldib süüa teha ja kõige parem on, kui on veel mõni sõber või sõbrad külas, kellega samal ajal lobiseda. Püüan teha mitte liiga keerulisi asju, pigem eelistan võimalikult loomulikke toiduaineid. Eriti lõbus on toiduvalmistamine Vahemere maades, Portugalis ja Prantsusmaal, kus on väga head kohalikud toiduained, häid rohelisi salateid, palju värsket kala ja mereande. Slow cooking mulle eriti ei meeldi, ahju kasutan harva. Pigem teen midagi tervislikku ja maitsvat suhteliselt kiiresti. Ainult pikkadel nädala-

vahetustel, kui mul on koguni kaks vaba päeva (seda juhtub viimasel ajal umbes neli korda aastas), mässan pool päeva juurviljaborši jaoks aedvilju hakkides. Taimetoitlus levib järjest rohkem. Kuidas sinul lihasöömisega lood on? Mõni aasta tagasi hakkasin rohkem lugema loomade õiguste kohta. Soovitan kõigile Carl Safina raamatut „What Animals Think”, pärast selle lugemist on erakordselt keeruline mõnda looma ära süüa. Keskmine siga on sama tark või nutikam kui koer, aga oleme teinud ideoloogilise valiku, et sigu sööme ja koeri mitte. Aga kui kujutada ette, et poes oleksid terjerikotletid või taksiviinerid või keegi räägiks teleris, et bernhardiiniliha on lastele kasulik, koeralihatööstus majandusele väga vajalik ja loob palju töökohti, siis läheks ju kõigil süda pahaks. Tegelikult on ka kanad huvitavad, aga olen praegu joone tõmmanud loomade juurde. Söön kala, kana ja mune, samuti piimatooteid, kuigi riisipiim meeldib mulle rohkem kui lehmapiim. Kahtlustan, et see ainult süveneb. Olen teadlikult proovinud tarbida vähem ja mitte osta liigseid asju. Elan üsna väikeses korteris, kuigi võiksin lubada endale suuremat. Selle raha eest, mis üle jääb, saab lubada endale midagi muud, näiteks osta raamatuid või reisida. Oled sa tee- või kohviinimene? Kunagi jõin väga palju kohvi, aga mind häiris sellest sõltumine, et enne kohvi joomist hommikul oled kuri ja nähvad teistele. Vahetasin kohvi rohelise tee vastu, joon seda päevas paar tassi ja püsin ärkvel ilma kohvita. Sa ei joo ka alkoholi?

Jah, juba üle kümne aasta. See oli täielik juhus. Lihtsalt otsustasin ühel nädalavahetusel mitte välja minna, vaid detox-pausi teha. Nii hea enesetunne oli, et mõtlesin, et ka järgmise nädala lõpus ei joo. Siis juba proovisin kuu lõpuni ilma alkoholita olla ja vaatasin, et täitsa hea on. Seejärel mõtlesin, et ei joo kuni jaanipäevani, sealt edasi vaatasin, et proovin aasta lõpuni. Ma ei välista, et ühel heal päeval, kui ma enam avalikus poliitikas ei ole ja kolin näiteks Portugali ookeani äärde elama, hakkan portveini jooma.

igav. See on minu arvates põhjus, miks juuakse nii kohutavalt palju. Eestis on ju päris keeruline mitte alkoholi tarbida. Kõik küsivad siis ju: mis sul viga on? Just sotsiaalne surve teeb asja keeruliseks. Seda küll, kogu aeg küsitakse. Õhtuti väljas käies on päris naljakas kaine pilguga vaadata, mis pidudel toimub, ja neid end kella kolmeks julgeks joonud mehi, kes püüavad baarileti ääres võluvad välja näha ja pakuvad tütarlastele, et teeksid neile ühe joogi välja. Enamasti see ju ei toimi, kuigi terve ööklubiäri on sellele illusioonile rajatud, et toimib. Tegelikult aga mitte! Toidusõbra ja Vahemere köögi austajana seisad sinagi dilemma ees, sest seal kuulub ju klaasike veini iga toidu kõrvale. Ma ei vaata seda sellise pilguga. Mul tekib hoopis küsimus, miks näiteks on kanep illegaalne, aga veini võib osta, kuigi tegemist on samamoodi uimastava ainega. Sa ise tõmbad kanepit? Enam ei tõmba. Aga kindlasti peaks olema võimalik kanepit legaalselt omandada ja see valdkond peaks olema reguleeritud. Eesti riik teeb valesti, et karistab uimastitarvitajaid nende sõltuvuse eest. See ei aita probleemi lahendada. Fakt on see, et karistamine pole teinud midagi targemat kui viinud meid uimastiprob-

Ma ei välista, et ühel päeval kolin Portugali ookeani äärde elama ja hakkan portveini jooma. Mul ei ole ideoloogiliselt midagi alkoholi vastu ja ma ei jaga Jevgeni Ossinovski entusiasmi alkoholi tarbimise piiramisel. Nii palju, kui mäletan, siis oli alkoholi tarvitamine kõige lõbusam osa minu Tartu ülikooliaastatest, sest tegin seda kunstiakadeemia vahetusüliõpilaste seltskonnas. Loengud olid selle kõrval erakordselt igavad ja intellektuaalselt vähenõudvad. Üldse oleksid semiootikaõpingud Tartus ilma alkoholita olnud täiesti talumatud. Lõpuks ei aidanud isegi veinijoomine ja ma jätsin ülikooli pooleli, vältimaks seda, et suren igavusse. Tervise arengu instituut peaks pöörama märksa rohkem tähelepanu sellele, et inimeste elu on üksluine ja

Jätkub lk 58

Foto: Karin Kaljuläte

Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid ei söö liha ega võta napsu, kuid fännab Vahemere kööki, eriti Itaalia toite.

SISUTURUNDUS

MAIASMOKA KOHVIKUL ON TALLINLASTE SÜDAMES ERILINE KOHT Tallinna vanalinnas Raekoja platsi vahetus läheduses paikneb õdus ajaloohõnguline kohvik Maiasmokk, mis pakub lisaks suurepärasele kohvile ning koogi- ja saiakestevalikule võimalust kergeks soojaks eineks. Samast leiab ka erilise martsipanitoa, kust saab ülevaate selle hõrgu maiuse ajaloost ja võib imetleda martsipanimaalimise peent kunsti. Pika ajalooga vanalinna kohvik

II korruse restorani uus hingamine

Tallinna vanima tänaseni tegutseva kohviku ajalugu ulatub aastasse 1864, mil baltisakslane Georg Stude ostis Pikale tänavale maja koos väikese kondiitriäriga. Kondiitriäri laiendes rajas ta suursuguse, tänaseni säilinud hoone. Georg Stude äri valmistas käsitööna martsipanikujukesi ja šokolaadimaiuseid, samuti suurepäraseid kooke ja torte.

Algselt I korrusel paiknenud kohvik laienes 1980. aastatel restoranina maja II korrusele, kus kunagi asus Georg Stude esinduslik korter. Tegemist oli äärmiselt populaarse söögikohaga, kuhu pääses tihti üksnes tutvuseid kasutades. 2015. aastal sai hoone II korrus uue stiilse sisekujunduse, et taas vastu võtta hõrkudest maitsetest ja ajaloost lugupidavaid külastajaid. Legendaarsed road uues kuues

1913. aastaks said kohvikuruumid oma praeguseni säilinud luksusliku välimuse. Enamgi veel kui punakast puust pronkskaunistustega vitriinid ja müügiletid, püüab külastajate pilku haruldane maalingutega klaaslagi. Maiasmoka kohviku akent kaunistab viimastel aastatel aga mitmeid disainiauhindu võitnud steam punk ‘i võtmes kohvitasside ja lusikatega dekoreeritud vaateratas. Ajaloo keerdkäikude tulemusel sai Georg Stude ärist osa tänapäeva Eesti suurimast ja armastatuimast kondiitritööstusettevõttest Kalev. Kookide ja tortide valmistamine jäi endisesse asukohta, millest hiljem sai kohvik Maiasmokk.

Kohviku teise korruse menüüst leiab mitmeid eestipäraseid roogasid, ammu tuntuid, aga uues võtmes. Nimetada võiks siin suitsuküüliku-kartulisalatit portveinikastmega või tõelist klassikat – selget kanapuljongit vutimuna ja pirukaga. Menüü on mitmekesine ja seal leidub maitseelamusi kõigile. Maitsva kõhutäie saavad nii klassikalise pardiﬁlee kui ka kala armastajad, salatite ja suppide fännid, veiselihapasta ja hirveliha gurmaanid. Staarroaks on kujunenud aga hoopis imemaitsev ja efektse välimusega peedi-sinihallitusjuustuorsoto. Tõelisi maiasmokki rõõmustavad tortide-kookide kõrval kindlasti suus sulav šokolaadi-avokaadovaht vaarikakastmega ning kerge ja õrn astelpaju-rabarberi-kodujuustumaius. Maiasmokka on oodatud ka kõige väiksemad külastajad – kohvikul on eraldi lastemenüü ja väike mängunurk.

Kohviku teise korruse ruume on võimalik rentida ühtlasi erinevate ürituste tarbeks. Sealne eriline interjöör ja ruumide lahendus aitab muuta koosviibimised ja maitseelamused tõeliselt meeldejäävateks. Kohvik Maiasmokk E-R 08.00-21.00 L-P 09.00-21.00 Pikk tn 16 maiasmokk@kalev.eu tel: +372 646 4066

58 Algus lk 56 leemi poolest Euroopa tippu. Kui kanepist räägitakse, siis kõik alati ütlevad, et sellest saab kõik alguse, kuid arvan, et viinajoomine saab ka alguse sellest, et juuakse siidrit. Aga siidrit me ei ole ära keelanud! Räägime su kokandushuvist. Mis toiduained sul külmkapis alati olemas on? Spinat, munad, mozzarella, suvikõrvits, avokaado. Püüan varuda ka tuunikalakonserve ja tomatipastat. Neist on alati võimalik teha kiire pasta, mis muide on väga maitsev, kui lisada ka spinatilehti. Kõige rohkem valmistan omlette, sest neid on lihtne teha ja mul on alati külmkapis mune. Kui sageli käid poes ja mis on su lemmikkohad, kust toitu ostad? Vanasti käisin poes peaaegu iga päev, viimasel ajal olen hakanud nädala sees rohkem väljas sööma. See muide ei ole üldse tark mõte ja püüan end sellest nüüd jälle tasapisi võõrutada. Valimiskampaania ajal ei olnud lihtsalt aega ei poodi minna ega süüa teha. Elurütm on siiamaani sassis ja see ei ole hea. Kalamaja külje all Kalasadamas on kalaturg, mis mulle väga meeldib. Aga kuna see on lahti laupäeva hommikuti ja ma käin reede õhtuti tihti väljas, siis ma ei jõua turule peaaegu mitte kunagi. Eestis on pisut keeruline. Iga kord, kui olen olnud pikemat aega välismaal, siis viimast korda supermarketit külastades nutan ja unistan ajast, mil ka Eestis on nii hea valik värskeid salateid, juurvilju ja kala. Ma muidugi saan aru, et seda aega ei tule mitte kunagi. Pean leppima sellega, et põhjamaal ongi elu kulinaarsest aspektist täpselt nii kurb ja üksluine. See-eest on meil metsades väga kenad matkarajad. Kust saad kokkamiseks inspiratsiooni ja ideid?

TOIT

Omlett suvikõrvitsa, avokaado ja mozzarella ’ga 15

minutit

sööjat

• 5 muna • pool keskmist suvi-

kõrvitsat • peotäis spinatilehti • 120 g (1 pall) mozzarella’t • 1 suurem küps avokaado • oliiviõli, soola, musta pipart ja sidrunit

Viiluta suvikõrvits ja pane oliiviõliga pannile küpsema. Ei ole vaja pruunistada, vaid lasta madalal tulel pehmeks küpseda. Samal ajal vahusta munad kausis vispliga kergelt läbi. Ära liiga pikalt vahusta, muidu muutub munaroog kõvaks. Rebi mozzarella tükkideks, haki spinat. Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi ja võta viljaliha lusikaga välja. Pigista avokaadole sidrunimahla ja jäta seisma. Lisa munasegu pannile ja lase sellel aeg-ajalt segades küpseda. Jaga muna-suvikõrvitsaroog kahte kaussi, puista peale hakitud spinat, avokaado- ja juustutükid, nirista oliiviõli, jahvata musta pipart ja paku kõrvale rukkileiba.

Kokaraamatutest ja ajakirjadest. Ma ei ole väga täpne retseptide järgija. Lihtsustan neid või teen ümber. Mida pakud külalistele? Väga erinevaid asju. Enamasti teen kas mõne pasta, näiteks tuunikalast tehtud kotlettidega tomatikastmes, mis on väga maitsev! Kui keedan suurema koguse suppi, siis peab kutsuma sõpru külla seda ära sööma. Mida pakud ootamatutele külalistele? Mul ei ole käinud ühtegi ootamatut külalist sellest ajast peale, kui ma olin kahekümnendate eluaastate alguses ja vahel nädalavahetuseti tuli mõnele ootamatule külalisele midagi hommikusöögiks valmistada. Kuna see oli enamasti pühapäeva hommik või pigem isegi pärastlõuna (siis pole see ilmselt enam hommikusöök, vaid brantš), tegin enamasti pannkooke. Elasin ühe väikese nurgapoe lähedal ning piima ja mune neil ikka oli. Sellised pannkoogid on väga võluvad ja aitavad kaasa sellele, et „ootamatu külaline” tahab sinuga ka tulevikus kokku saada. Mida oma sünnipäeval alati valmistad? Ma ei ole suur sünnipäevade tähistaja. Enamasti on mul väga kiire ja sünnipäev ei tule meelde, enne kui see juba käes on. Seetõttu kipun ma sünnipäeva puhul, eriti kui see on tööpäev, tegema mõne kiire pasta või midagi muud, mille valmistamine ei võta kaua aega. Kui aga sünnipäeva tähistan, siis üldiselt olengi mina köögis ja külalistel on pidu. Mida ise külla minnes kaasa küpsetad, valmistad või ostad? Veini. Kuna ma ise alkoholi ei joo, siis ostan veini täielikult selle järgi, kui õnnestunuks pean pudelil oleva sildi disaini. Ja kui vein ongi vastik (mida keegi pole mulle ausalt öelnud), siis vähemalt on ilus vaadata. Kui lähen külla vanaisale ja on parasjagu jõululähedane aeg, siis

Raimond Kaljulaiu firmaroog on suvikõrvitsa täidisega omlett,

Foto: Karin Kaljuläte

mis on parajalt rammus ja teeb kõhu tükiks ajaks täis.

ostan Pihlaka pagariärist piparkooke – neil on kõige paremad piparkoogid! Olen neist täielikus sõltuvuses ja mõistagi on nende vanaisale viimine vaid ettekääne osta siis juba paar pakki ka koju. Vähemalt pooled neist, mis ma vanaisa juurde viin, söön temaga teed juues ära. Tulemus on, et ma võtan aastavahetuseks juurde ja pean jaanuaris-veebruaris neli korda nädalas trennis käima ja tervislikult toituma. On sul rahvusköökide seas oma lemmik? Itaalia köök! Arvasin pikki aastaid, et mis need pitsad ja pastad ka väärt on. Aga kaks aastat tagasi Veneetsias olles sain esimest korda aru, et mis puudutab toidu valmistamist, siis on itaallased maailma parimad. Pean Euroopa Liidu pühaks kohuseks maksta aegade lõpuni nende võlgu, kuni nad teevad nii hästi süüa! Mida sa hommikuks süüa armastad? Kui mul on kaks-kolm tundi aega, mida juhtub umbes kolm korda aastas, siis ma armastan omlette. Enamasti on aega palju vähem ja siis söön hommikusöögihelbeid või leiba avokaadoga. Vahepeal sõin hommikuti palju, viimasel ajal aga üha vähem. Selle tulemusel olen lõunaks nii näljane, et söön mida iganes. Kuna enamiku Eesti toidukohtade lõunapakkumised on täiesti kohutavad (nagu ka kogu ülejäänud menüü), siis ongi nii õige. Kui jätta kõrvale mõned üksikud toidukohad, siis ongi Eestis võimalik väljas süüa ainult pimestava näljaga. Kas eelistad magusat või soolast? Muidugi ma eelistan magusat. Mu lemmikmagustoit on La Muu vanillijäätis. Aga kui sul on juhtumisi töö, kus keegi ikka teeb sinust pilti ja avaldab selle kusagil, siis sa lihtsalt ohkad kurvalt ja võtad külmkapist jälle spinatit. Mis on su lemmikõhtusöök?

TOP 100

RAIVO E. TAMM

MARILYN KERRO

ANU SAAGIM

INDREK SAAR

ANETT KONTAVEIT

URMAS VAINO

AIGAR KALLAS

JAAK AAB

89 90

näitleja

selgeltnägija

seltskonnategelane

kultuuriminister

tennisist

ajakirjanik

RMK juhatuse esimees

riigihalduse minister

VÄINO KALDOJA autokaupmees, Eesti Energia nõukogu esimees

INGRID PEEK esoteerikasaate juht

Juustumaailma tase Eesti piimafarmist Eestimaal kasvanud söödast on võimalik saada piima, millest valminud juustud toovad koju kätte juustumaailma klassikalised head maitsed. Andre Juustufarmis on kõige alus lehm, omade kõnekeeles Mummuke. Tema annab piima, millest tehakse juustu, mis on pälvinud tunnustust nii kodu- kui ka välismaal. Andre Juustufarmis on inimesed loomade teenistuses. Hoolega kasvatatud sööt, hoitud loomad ja armastus juustu vastu annavad tulemuseks

juustu, mis on hea kaaslane eri päevatoimetuste ja erilisemate hetkede juures. Andre Juustufarmis valmistatakse Hollandi tüüpi juustusid. Eri retseptid ja laagerdusajad annavad vähemalt üheksa eri nimetusega juustu. Kõigil oma maitse, iseloom ja maitsemaailm. Kõige vanemad juustud on kaheaastased, sest juustutootmisega tehti algust 2015. aasta sügisel. Need juustud võistlevad maailma tippklassi kuuluvate kaua laagerdunud kõvade juustudega.

Juust – iga päeva unistus! www.andrefarm.ee

Viimasel ajal on selleks Tokumaru vürtsikas koorene mereanni-yakisoba. Mida valmistad kiire argipäeva õhtul? Juurvilju riisinuudlitega. Tallinna parimad söögikohad? Tokumaru Solarises, Salt Kadriorus, Kivi Paber Käärid Telliskivis (neil on hea vegeburger!), St. Vitus Kalamajas (soovitan nende lõhekotletti). Lapsepõlve lemmiktoidud? Kanasupp. Iga kord kui teen kanasuppi, tuleb mulle meelde vanaema. Esimesed katsetused köögis? Lapsena tegin võileibu. Üksinda elama hakates hakkasin ka rohkem süüa tegema. Mida sa mitte kunagi ei sööks? Vahel korraldatakse õhtusöögiga üritusi, kus on sadu inimesi. Tavaliselt vastutab toitlustuse eest mõni peoteenindusettevõte. See toit on alati küsitav. Arukas on enne kodus süüa. On sul meeles kõige naljakam äpardus köögis? Alustan kokkamist alati mõttega, et kui tulemus on ka kohutav ega kõlba süüa, siis on alati olemas Wolt ja saab tellida pitsa. Aga suurim õnnestumine köögis? Olen tihti köögis, teen süüa, sõbrad istuvad mu köögilaua ümber ja lobisevad, olles unustanud, et ma seal toimetan. Näen, et kõigile maitseb, neil on kodune ja hea. Mind ümbritsevad erakordselt head ja targad inimesed. Suurim õnnestumine on see, kui neil on meeldiv õhtu. See paneb mind mõtlema, et tuleks kiireimas korras sõpradele üks õhtusöök korraldada. LP lugejatele jagab Raimond oma firmaroa retsepti, milleks on omlett suvikõrvitsa, avokaado ja mozzarella’ga. See on hea toekas ja toitev hommikusöök, mida nautida enne loodusesse matkama minekut, et kõht kaua täis püsiks.

MOOD

Ülikond teeb mehe Lips, triiksärk ja ülikond – kas see on mugavus või kindla peale minek? Mis teeb ülikonna mõjukaks? Mari-Liis Helvik

Catwalk.ee toimetaja

Mõjukate tabelis on arvukalt mehi, kes kannavad iga päev ülikonda – näiteks poliitikud Hanno Pevkur, Andrus Ansip, Jevgeni Ossinovski, ärimees Urmas Sõõrumaa ja pankur Erkki Raasuke. Mida ütleb Lerman nende ülikonnavalikute kohta? „Andrus Ansipi ja Hanno Pevkuri üli-

kondade valik on suurepärane. Jevgeni Ossinovski ruudulisest riidest ülikonnad ei tohiks tema valijaskonnale aga imponeerida. Liiga efektsed ülikonnad võivad töölisklassi eemale tõugata. Erkki Raasukese sportlik figuur, head ülikonnad ja laitmatu stiilitunnetus moodustavad väga hea terviku. Urmas Sõõrumaa ülikonnad, mis on valmistatud ülikondade Mekas Itaalias, on loomulikult väga head.” Poliitikute välimus peaks pisiasjadeni paigas olema. Hanno Pevkuri puhul nii ongi.

Foto: Kalev Lilleorg

Foto: Priit Simson

Eesti tuntuim ülikonnameister Marco Lerman tõdeb, et poliitikute välimus on enamasti pisiasjadeni paika pandud. „Tume ülikond, hele särk ja sobiv lips, mis teeb nad teineteisega sarnaseks, aga näitab nende enesekindlust ja professionaalsust,” ütleb Lerman. Tema sõnul pööratakse mõjukate välimusele alati tähelepanu, olgu tegemist pidulike sündmuste, tähtsate kohtumiste või lihtsalt igapäevaolukordadega. Milline on hea ülikond? „See on tehtud mehe mõõtude järgi ja stiililt sobivana. Kõige tähtsam on ülikonna lõige. Isegi kõige kallimast riidest õmmeldud ülikond ei näe hea välja, kui see ei istu mehe figuurile. Ülikond ei tohiks olla liiga kitsas ega liiga lai, ülikonna varrukad ei tohiks olla liiga pikad, särgi mansett peab natuke varruka suust välja paistma. Püksid ei tohiks olla liiga pikad, kinga peale peab laskuma üks väike volt,” selgitab ta. „Odavast materjalist halvasti istuv ülikond näeb välja nagu porine auto.”

Ruudumustriga tuleb ettevaatlik olla

Asjatundlik silm tunneb ära, et Urmas Sõõrumaa eelistab ülikondade puhul Itaalia kvaliteeti.

Erakond Eesti Pensionäride Liit Loodav erakond kutsub aktiivseid inimesi olenemata vanusest oma mõtete ja ideedega uude erakonda panustama. Meie eesmärk on muuta pensioniiga Eestis turvaliseks ja auväärseks. Eesti praegune poliitika ei tegele piisavalt aina suureneva ühiskonnagrupi õiguste ja vajadustega nagu õiglane pension jms. Pigem on pensionäriseisus ja vananemine tõrjutud ja alavääristatud. Tahame, et vanadus- ja töövõimetuspensionäridel ning erivajadustega inimestel oleks hääl ja võimalus kõige kõrgemal tasandil enda eest seista. Euroopa teistes riikides tegelevad pensionäride õiguste ja probleemidega erakonnad nimetusega 50+. Kutsume ka Eestis nooremaid inimesi julgelt osalema pensionäride elu korraldamises. Me kõik saame vanaks – otsustame siis koos, kuidas seda väärikalt teha! Ootame e-kirju ettepanekute ja sooviga olla asutajaliikmed aadressile info@eepl.ee.

61 Foto: Eero Vabamägi

Foto: Karli Saul

Foto: Karin Kaljuläte

„Jevgeni Ossinovski ruudulised ülikonnad ei tohiks tema valijaskonnale imponeerida,” ütleb ülikonnameister Marco Lerman.

Marco Lermani klientide hulka kuulub ka Andrus Ansip.

Erkki Raasukese stiilitunnetus pälvib Lermanilt üksnes kiidusõnu. Fotol abikaasa Riina Raasukesega Jätkub lk 62

SISUTURUNDUS

UUDIS! Paira MAKSATILGAD Taimsed tilgad maksa kaitsmiseks Miks on maks organismile väga tähtis? Maksal on tähtis ülesanne muuta seedetraktis lagundatud kehavõõras toit metaboliitideks ja töödelda neid inimesele vajalikeks ühenditeks. Kuna töötlemise käigus tekivad ka organismile kahjulikud ühendid/mürgid, siis on maksa tähtis ülesanne viia mürgid välja enne, kui nad suudavad suuremat kahju tekitada. Mis võib põhjustada maksa kahjustumist? Alkoholiga liialdamine, vale toitumine, ülekaalulisus, teatud ravimid, infektsioonid, kahjulikud keskkonnamõjud võivad tekitada maksale suure koormuse. Pikaajaline maksa kahjustamine aga võib viia maksahaigusteni. Miks tuleb oma maksa eriti hoida? Selleks, et maks suudaks hoida teie tervist, tuleb hoolikalt hoida ka tema enda tervist.

Kuidas oma maksa kaitsta? Apteekidesse on tulnud müüki kiiresti imenduvad taimsed Paira Maksatilgad, mis stimuleerivad maksa funktsiooni, sapi moodustumist ning sekretsiooni. Maksatilgad kaitsevad maksa raskesti seeditava toidu ja liigse alkoholi tarbimise puhul ning aitavad kiirendada mürgiste ainete väljaviimist ning organismi füsioloogilist puhastumist. Paira Maksatilgad sisaldavad rosmariini ekstrakti,, mis omab hepatoprotektiivseid omadusi - aitab kaitsta maksa ja säilitada selle füsioloogilist puhastavat funktsiooni. Lisaks toetab rosmariin seedetrakti funktsioone, mürgiste ainete väljaviimist neerude kaudu ning organismi füsioloogilist puhastumist. Artišoki ekstrakt on organismi puhastava sapieritust soodustava toimega, mis toetavad nii maksa tervist kui ka neerude normaalset

sekretoorset funktsiooni. Koostises olev võilille juur omab prebiootilisi omadusi, millega aitab kaasa seedetrakti heaolule. Paira Maksatilgad sobivad täiskasvanutele ja lastele üle 12. eluaasta. Toote kasulik toime avaldub pikemaajalisel kasutamisel. Toode ei sisalda alkoholi.

Ainus maksa kaitsev taimekompleks vedelal kujul – imendub kiiresti, abistab tõhusalt.

Saadaval apteekides. Tootja: Paira, Pae 8, Tallinn

MOOD Stiilne lips ja stiilsed prillid on Toomas Hendrik Ilvese asendamatud aksessuaarid.

Moodne soeng lisab stiilipunkte

Olgu riietuse ja soenguga, kuidas on, aga välimuse (ja kindlasti ka enesetunde) puhul mängib olulist rolli veel üks nähtav aspekt: inimese figuur. Õnneks on sport ja tervislikud eluviisid üha populaarsemad ning nii mõnedki mõjukate nimekirjas olevad mehed on just praegu elu parimas vormis. Tanel Padar, Raivo E. Tamm ja Jürgen Ligi on kõigest mõned, kes on oma spordilembuse poolest tuntud. Toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu ütleb, et nimetatud mehed on oma vanusest ja pingutusest olenevalt saavutanud maksimumilähedase vormi, mida saab soovi korral veelgi parandada. „Soovin neile jõudu ja jaksu ning loodan, et nende elustiilimuutus on lõplik.” Hea vormi eelised ulatuvad välimusest palju kaugemale. Tööalase edukuse seisukohast on tervislik toitumine ja treening väga tähtsad, rõhutab Orgu. „Paraku paljud töökad ja edukad inimesed ei usu sellesse, enne kui ise kogevad. Olles pea 15 aastat nõustanud ja treeninud juhtival positsioonil inimesi, olen saanud absoluutselt kõigilt tagasisidet, et nende töövõime on paranenud. Pole ka midagi imestada, sest on teadus-

Saatejuht Marko Reikop on üks mõjukaid mehi, kes julgeb ägedate soengutega üllatada. Foto: Madis Veltman

Juuksestilist kiidab Urmas Vaino hiljutist stiilimuutust: „See on täiesti kümnesse!” Foto: Taavi Sepp

likult tõestatud, et regulaarselt füüsiliselt aktiivsel inimesel on parem stressitaluvus, reaktsioon, mõtlemisvõime ja näiteks ka mälu.” Ebatervislikku eluviisi vabandatakse tihti välja kiire elutempoga, ent Orgu sõnul pole asi ajapuuduses, vaid valedes prioriteetides. „Kõigil inimestel on tegelikult aega, et teha trenni ja järgida tervislikku toitumist. Igaüks peaks oma tervise eest hakkama hoolitsema enne, kui midagi juba valesti on (terviserike või töövõime langus).” Ta rõhutab, et ka puhkamist ei tohiks alahinnata. „Ülepingutamise eest võib kõrget hinda maksta. Heaks enesetundeks ja vormiks on vaja head trenni, toitumist ja puhkust ning eirates neist kasvõi ühte, ei saa sa head enesetunnet ega vormi.”

Kes teeb, see jõuab! Erik Orgu on veendunud, et tervislikuks eluviisiks leiab aega ka kõige tihedama graafikuga inimene – kõik oleneb prioriteetidest. Tanel Padar on siin suurepärane eeskuju.

Viimastel aastatel on mehed ka aksessuaaridega julgemad – puidust lipsud, silmatorkava disainiga käekellad ja värvilised sokid on kõigest mõned detailid, mis meeste välimuses hoobilt silma paistavad. Mida jälgida, kui kantakse ülikonda? Montoni meesterõivaste peadisaineri Peeter Rästa sõnul on parim järgida reeglit: pigem vähem kui rohkem. „Arvan, et tõsiseltvõetavam on komplekt, mis ei ole aksessuaaridega üle pingutatud. Lipsu soovitan kanda vaid siis, kui selleks on tõesti vajadus või tegemist on piduliku sündmusega. Rinnaräti võib lisada, aga see on juba maitse küsimus. Mina soovitan rinnaräti pigem korrektselt kokku murda ja panna rinnataskusse nii, et seda on vaid pisut näha. Samuti soovitan eelistada ühevärvilisi rinnarätikuid – nii on sõnum, mida selline rõivastus endas kannab, pigem enesekindel ja konkreetne. Liiga paljud vidinad näitavad minu jaoks pigem ebakindlust,” lausub Rästa. Tema hinnangul on ülikonna kandmise suurimad vead klassikalised apsud: „Näiteks ülikonna pintsaku alumise nööbi kinninööpimine, liiga pikad varrukad ja liiga pikkade pükste kandmine. Ülikonna pintsak on juba konstrueeritud nii, et alumine nööp ja nööpauk ei ole päris kohakuti ning kui see nööp kinni panna, hakkab pintsak pisut kiskuma. See on vana traditsioon ja kui keegi kannab iga päev ülikonda, siis selle pisikese reegli võiks endale meelde jätta. Muide, kolme või enama nööbiga pintsaku ülemise nööbi võib samuti lahti jätta, kui soov on.” Ta toob esile veel ühe tüüpvea: ülikonna vale hoidmise. „Pintsaku koht ei ole kindlasti nagis ega keemilise puhastuse traatpuul, vaid selleks ette nähtud riidepuul. Kui pintsak on mingil kahtlasel riidepuul lössi vajunud, siis seda on ka hiljem kandes kilomeetri kaugusele märgata.”

Foto: Madis Veltman

Heas vormis mõjukad

Liiga palju vidinaid on märk ebakindlusest

Foto: Rauno Volmar

Riietuse kõrval püüab alati pilku soeng, mis võib välimusega lausa imet teha. „Eesti mehed on oma soengutega aina julgemad ja katsetatakse ühe rohkem omanäolisi lahendusi. Aga näiteks naaberriikidega võrreldes võiksid meie mehed palju julgemad olla,” ütleb Intersaloni juuksur ja juuksestilist Liina Heck. „Endiselt on väga moes n-ö suitsuste üleminekutega külgedelt lühemad ja pealt pikemad lõikused. Aga vahelduseks pikemate juuste üle pea või küljel kandmisele soovitatakse nüüd juukseid kanda hoopis paksemalt näo poole suunatuna. Pea kõikide lõikuste juurde sobitatakse habet, mis on endiselt väga trendikas,” tutvustab Heck meeste ilusuundi. Mõjukate nimekirjast leiab palju moodsate soengutega mehi, näiteks saatejuhid Urmas Vaino ja Marko Reikop ning noorte teadussaate „Rakett 69” võitja Karl Vilhelm Valter. „Urmas Vaino uus stiil on täiesti kümnesse,” kinnitab Heck. „See teeb teda märksa värskemaks, habe vormib väga kenasti näojooni ja annab juurde mõnusat maskuliinsust. Samuti juukselõikus. Lihtsalt suurepärane kooslus ja Urmas kannab selle ideaalselt välja.” Marko Reikop on oma soengustiilidega alati julge olnud – ja miks ka mitte, arvab juuksur. „Ekraanil olev inimene ei tohikski halli massi sulanduda. Kindlasti tasuks Markol proovida ka viimast trendi ja juukseid kanda vahelduseks hoopis näo poole suunatult, usun, et see oleks samuti väga fresh! Ja Marko kannab kõik oma soengud ideaalselt välja.” Teadussaate „Rakett 69” võitja, noore muusiku Karl Vilhelm Valteri soengut kiidab Heck samuti: „See toob esile tema juuste eripära. See on väga stiilne, mõjub värskelt ja sobib noormehe näojoontega valatult. Stiilne soeng toetab kandjat ja tema olemust. Neil meestel on see õnnestunud.” Heck lisab, et kuigi me seda tihti ei adu, mängib soeng välimuse puhul suurt rolli. „Rohkem avalikkuse ees olijatel soovitan usaldada professionaalide nõuandeid. Ka kõige konservatiivsem persoon võib ootamatult üllatuda, kui stiilselt saab olla ikkagi konservatiivne, ent mitte vanamoodne või oma harjumuspärases peegelpildis kinni.”

Foto: Andres Putting

Algus lk 60

Aivar Pohlak ja vest kuuluvad kokku – isikupärane stiil ühegi aksessuaarita.

TOP 100

KARL VILHELM VALTER teadussaate „Rakett69” võitja, kooliõpilane

URMAS REINSALU

AIVAR MÄE

RASMUS PUUR

MIHKEL RAUD

ANVAR SAMOST

justiitsminister

rahvusooperi Estonia juht

dirigent

kirjanik, saatejuht ja muusik

ajakirjanik

KEIT KASEMETS Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht eesistumise ajal

URMAS SÕÕRUMAA

URMAS VIILMA

100

JÜRI LUIK

EOK president, ärimees

EELK peapiiskop

kaitseminister

Kuulutuste tellimine lihtsamast lihtsam – kuulutus.lehed.ee. Vali rubriik, kirjuta tekst ja tasu – kõik ühest kohast! Info telefonil 680 4444.

KUULUTUSED LP 63

ligi pooled sel aastal Eestis müüdud uutest raskeveokitest on scaniad. Valides parima ei saa eksida!

OST Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

29. novembril kell 18 HELI LAAKSONENI ÕHTU Särav ja ülipopulaarne soome murdeluuleta ja stand up- esineja Heli Laaksonen esitleb hiiu keeles ilmunud valikkogu “Ole ise”. Kaasa teevad kogu hiiundaja Järvi Kokla ja lätindaja Guntars Godiņš. Õhtu toimub eesti ja hiiu keeles. Korraldajad ja toetajad: Eesti Kirjanike Liit, SA Hiiumaa muuseumid, Soome Instituut, Soome Kirjanduse Teabekeskus FILI, Eesti kultuurkapitali Hiiumaa Ekspertgrupp Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€ Toetab Kultuurkapital

1Ostame autosid igas seisus, võtame arvelt maha. Tel 5823 8310.

64 LAUPÄEV TELES

ETV 07.30 Niimuudu om: Lõõtsameistrid 07.50 Leiutades Eestit: Günther Andrease stressilaadur SL* 07.55 Ringvaade* 08.55 Üks koorilaul: Mets 09.00 Töörööbikud, 12/17* 09.30 Uudishimu tippkeskus, 11/16* 10.00 Maahommik 10.45 Õnne 13 (subtiitritega) 25* 11.15 Pealtnägija (subtiitritega)* 12.00 Punane sekund, 10/10: Kiiruse ületamine* 12.25 Osoon* 12.55 LIVEstonia, 23/24 13.25 Pulss 1, 3/10: Elujanu (Syke, Soome 2014)* 14.15 Loomaarst doktor Mertens 4, 8/13: Kahe heinakuhja vahel (Tierärztin Dr Mertens, Saksa 2013) 15.00 Suud puhtaks (subtiitritega)* 16.25 Hommik Anuga* 17.40 Doktor Martin 7, 8/8: Doktorit ei ole 18.30 Aktuaalne kaamera 18.40 Loodusdokk: Suured ränded, 2/3: Karibud 19.40 Tareq Taylori Põhjamaade kokakunst 3, 6/12: Põhja-Sjælland (Rootsi 2014) 20.05 Reisile minuga 12: Pórose ja Spetsese saared Kreekas 20.30 Õnne 13 25 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Koduigatsus 4, 2/12: Heas mõttes halb 22.30 Telelavastus: Oma Maapäev (ETV 2007). Dokumentaalne telelavastus 23.10 Maapäevalised (ETV 2008). Valitud hetki telelavastuse „Oma Maapäev” kaadritagusest elust 23.30 Hetk ajaloos: Karavan ja koerad 23.35 Eesti aja lood: Algus 00.00 Ööülikooli rännakud, 1/8: Bioloog Kristjan Piirimäe (ETV 2013) 01.03 ERR.ee uudised

PÜHAPÄEV TELES

KANAL 2 06.15 07.05 08.00 08.15 08.40 09.10 10.10 10.40 11.30 12.00 13.00 14.00 15.00

Mudilaste saladused, 7 Kiired ja ilusad Gruusias, 8/10* Top Shop Mr Bean Alvin ja koopaoravad Kodutunne, 191* Hommik lemmikutega, 6/6 Hooaeg Rooli võim Roaldi nädal: Kosjakontor* Radar, 125* Nukumaja, 11* Inga Lindström: Greta pulm (Inga Lindström: Gretas Hochzeit, Saksa 2016). Romantikafilm

17.00 19.00 19.35 21.05 21.35

Sajandi valitsejanna, 61 Reporter+ Galileo, 280 Heeringas Veenuse õlal, 4 Ameerika talent, 35. Meelelahutuslik saade, milles esinejad võistlevad miljoni dollari suurusele auhinnale. Raudteemees (Railway Man, Austraalia/Šveits/ Inglise 2013) Mälupokker, 9/12* Nädalalõpp Kanal 2-ga, 94* Tantsi, kui oskad Igal kodul oma lugu, 21 Reporter+*

23.30 01.45 02.35 03.50 05.20 05.45

TV3 06.30 07.25 07.50 08.15 08.35 09.00 09.30 10.00 10.30 11.00 11.30 12.00 13.05 14.10 15.45 17.55 19.00 19.30

ETV Südameasi 9, 8. Võõraste lahkus Ämblikmees, 4 Yo-Kai kell, 5 Galaktika valvurid, 3 Ämblikmees, 4* Simpsonid 21, 19. Lapsuke ja vaal Simpsonid 21, 20. Armastav järelevalve Hommiku maitsed Kodumäng Nurgakivi Naistesaade Merivälja 1, 12. Lõpplahendus. Viimane osa!* Kuuuurija* Eesti selgeltnägijate tuleproov, 8. Finaal!* Midsomeri mõrvad 8, 8. Midsomeri rapsoodia Kättemaksukontor 18, 12. Reetmine, 2* Seitsmesed: Uudised KINO3: Kuidas taltsustada lohet 2 (How To Train Your Dragon 2, USA 2014). Animakomöödia

21.30 KINO3: Võtaks vabalt (No Strings Attached, USA 2011) Briti talent 11, 7* Stoker (USA 2013) Midsomeri mõrvad 8, 8. Midsomeri rapsoodia* Nurgakivi* Seitsmesed: Uudised Südameasi 9, 9. Negatiivsed võnked

23.50 01.15 03.00 04.40 05.10 05.40

07.30 Üks tegu: Mängimine 07.40 Üks tegu: Hobuse rautamine 07.50 Tareq Taylori Põhjamaade kokakunst 3, 6/12: Põhja-Sjælland (Tareq Taylor’s Nordic Cookery, Rootsi 2014)* 08.15 11 000 aastat hiljem: Eesti võimalus (ETV 2008) 09.00 Tähendamisi: Reformatsioon 500 09.05 Prillitoos 10.00 Hommik Anuga 11.15 Wend Weis, 6/10: Kirbla* 11.45 Reformatsioon 500, 4/8 12.15 Telelavastus: Oma Maapäev (ETV 2007)* 13.00 Maapäevalised (ETV 2008)* 13.15 Hetk ajaloos: Karavan ja koerad* 13.20 Eesti aja lood: Algus (ETV 2007)* 13.50 Loodusdokk: Suured ränded, 2/3: Karibud (Nature’s Great Migrations, Inglise 2016)* 14.40 Unustamatu 2, 2/3 (Unforgotten, Inglise 2016)* 16.10 Koduigatsus 4, 2/12: Heas mõttes halb (A Place to Call Home, Austraalia 2016)* 17.05 Iseolemine, 6/10* 17.35 Tagasiteed ei ole* 18.05 Reisile minuga 12: Pórose ja Spetsese saared Kreekas* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.40 Lääneranniku eestlased. Los Angeles 19.20 Foyle’i sõda 3, 2/4: Vaenlase tuli (Foyle’s War, Inglise 2004) 20.55 Leiutades Eestit: Adanna Emily loomade keelt tõlkiv kaelarihm 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport. Sport 22.00 Hetk ajaloos: Toompead rünnatakse! 22.05 Lõksus – tapja meie seas 1, 10/10 22.55 Vennad Dasslerid 1, 2/2 (Die Dasslers, Saksa 2016). R: Cyrill Boss ja Philipp Stennert. O: Christian Friedel, Hanno Koffler, Hannah Herzsprung, Alina Levshin, Joachim Król, Johanna Gastdorf, Rafael Gareisen. 00.26 ERR.ee uudised

KANAL 2

TV3

06.15 07.05 08.00 09.25 10.00 11.00 11.30 13.00 14.30 15.00 16.00 17.00

Minu salajane veidrus, 1/3 Radar* Galileo* Kuldvillak* Pilvede all, 218* Oled jätnud jälje, 8/10* Suur komöödiaõhtu, 31* Nädalalõpp Kanal 2-ga, 94* Heeringas Veenuse õlal, 8 Kiired ja ilusad Gruusias, 8/10* Siberi võmm, 34. Saatus oli siin* Lena Lorenz: Eluunistus (Lena Lorenz: Lebenstraum, Saksa 2016). Romantikafilm 19.00 Reporter+ 19.35 Kiirtee: kontrolli alt väljas (Collide, Saksa/Inglise 2016). R: Eran Creevy O: Anthony Hopkins, Nicholas Hoult, Felicity Jones, Ben Kingsley

06.30 07.25 07.50 08.15 08.35 09.00 09.30 10.00 12.00 13.05 14.40 15.15 15.50 18.00 19.00 19.30 21.05

21.35 Surmarelv 4 (USA 1998). R: Richard Donner O: Mel Gibson, Danny Glover, Joe Pesci. Ülimenuka märulikomöödia neljas film 00.15 Pimeduse äärel (Edge of Darkness, Inglise/USA 2010) 02.25 Raudteemees (Railway Man, Austraalia/ Šveitsi/Inglise 2013)*. R: Jonathan Teplitzky O: Colin Firth, Stellan Skarsgard, Nicole Kidman. Romantiline põnevusdraama 04.15 Tantsi, kui oskad 05.45 Reporter+*

01.00 01.55 02.45 04.30 04.55 05.25

Südameasi 9, 10. Hollywood või röövlibande Ämblikmees, 5 Yo-Kai kell, 6 Galaktika valvurid, 4 Ämblikmees, 5* Simpsonid 21, 21. Moe kurb kiri Simpsonid 21, 22. Naabermaja Bob Kuidas taltsustada lohet 2 Padjaklubi 8, 12. Pulmakellad. Hooaja viimane !* Me armastame Eestit Reis Siberi südamesse: Baikal, 3* Stop! Midsomeri mõrvad 9, 1 Papad-mammad 3, 12. Hooaja viimane !* Seitsmesed: Uudised Su nägu kõlab tuttavalt 6, 9 KINO3: Sangarid (Eesti/Soome/Läti 2017). R: Jaak Kilmi. O: Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet, Veiko Porkanen, Henrik Kalmet, Ott Sepp, Marika Barabanštšikova, Tõnu Kark, Andres Dvinjaninov, Esko Salminen jt

23.10 KINO3: Ma ei tea, kuidas ta seda teeb (I Don’t Know How She Does it, USA 2011) Rosewood 1, 14. Vesipea ja kõvad hoobid Politseipere 5, 14. Vaeste sissekäik Midsomeri mõrvad 9, 1* Stop!* Seitsmesed: Uudised Südameasi 9, 11. Liha ja veri

Vastus ilmub 02.detsembri LP-s. Lahtistele postkaartidele või meilile kirjutatud vastuseid ootame 29. novembriks aadressil Narva mnt 13, 10151 Tallinn, Eesti Päevaleht või ristsona@gmail.com märksõnaga LP ristsõnad.

Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimuse. 18.novembri laupäevalehes ilmunud ristsõna õige lahenduse „Ootusärevus” eest saab auhinna Astrid Pung! Palju õnne! Palume Teil pöörduda Eesti Päevalehe leviosakonda telefonil 680 4444.

Rända si kus ehe nna, ja äge!

Jalgrattareis Marokos. Tuhande ja ühe öö linnadest kõrbedüünidele. Aeg: 7. - 15. aprill 2018 Hind: € 1190

Krossireis Marokos. Mootorrattaga liivadüünides. Aeg: 7. - 15. aprill 2018 Hind: € 2490

Matkareis Iraanis. Kuumavast kõrbest salamõrtsukate kindlustesse.

Matkareis Gröönimaal. Viimaseid „valgeid laike“ avastamas.

Aeg: 3. - 13. mai 2018 Hind: € 1590

Aeg: 23. mai - 2. juuni 2018 Hind: € 2290

Matkareis Indoneesias, Sulawesi saarel. Tana Toraja surnute kultust uudistamas.

Jalgrattareis Portugalis. Porto, Portvein ja Douro jõe org.

Aeg: 1. - 9. juuni 2018 Hind: € 1190

Aeg: 16. - 24. juuni 2018 Hind: € 1790

Jalgrattamatk Gruusias. Rattareis Thušethis: fätirattaga perifeeriat avastamas.

Krossireis Gruusias. Krossikaga Gruusia metsikuid mägismaid avastamas.

Aeg: 23. juuni - 1. juuli 2018 Hind: € 1090

Aeg: 23. juuni – 1. juuli 2018 Hind: € 2190

Matkareis Altais, Venemaal. Jalgsimatk keset Siberi ürgloodust.

Jalgrattareis Taga-Karpaatias, Ukrainas. Lvivist üle mägede Ungari piiri äärde.

Aeg: 19. - 29. juuli 2018 Hind: € 1490

Aeg: 20. - 28. juuli 2018 Hind: € 950

+372 5872 2433 I info@andmoments.com I www.andmoments.com Reiside hinnas sisaldub kohapealse programmi hind, hinnas ei sisaldu lennupiletid sihtkohta ja tagasi, kui ei ole märgitud teisiti. Kiiretele broneerijatele suured soodustused!