LP Soovitab (oktoober 2015)

Page 1

Soovitab Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Reklaam: Heike Kiiv , tel 680 4459 , heike.kiiv@ekspressmeedia.ee

Oktoober 2015



RUBRIIK

Kõige kallimad hetked ja inimesed

SISUKORD Kuidas lapsi õue meelitada?

5

Auto tuleb enne suurt talve Meil on neli aastaaega. Kahjuks ei oska me seda looduse andi eriti hinnata. Lõputu ving ilma üle on kui rahvussport. Eks ole see tegelikult ka mõistetav, sest seda igale aastaajale omast ilu jagub ainult üksikuteks päevadeks. Enamiku ajast pilvitab või lahistab taevast halli vett. Meenuvad kohe ka lõputult pimedad mudased õhtud ja krooniline valguse puudus. Klassikaline meie kliima – 9 kuud kehva suusailma. Samas… Ei maksa unustada meie hunnituid valgeid suveöid, uduloorides hilissuveõhtuid, erkvalgeid lumevaale, täisilus suve lõõmavat kuumust…Tegelikult oskab igaüks meist sellesse nimekirja nimetada kümmekond imelist loodushetke. Lõplik nimekiri oleks kui ülemlaul neljale aastaajale. Kogu eelnev jutt sai tõuke ühest kuldse sügise laupäevast. Päevast, kus kõik looduse poolt pakutu oli täiuslik. Imeline valgus, kuldsed-punased lehed, sügisene päikesekuld, sügise luksuslik mee ja maa lõhn. Hingates oli tunne, nagu hingaks valgust ja kulda. Lehtedes sahistades meenusid nii mitmedki teisedki kaunid kuldsed sügised. Igaüks mälestusse jäänud kui ilu ja elurõõmu hetked, mis aitavad pimedatel ja poristel hetkedel hingepidet leida. Ja kui palju inimesi oli sel päeval seda looduse lahket palet nautimas. Tohutu hulk inimesi: üksikuid, paare, perekondi, sõpruskondi. Kõigil silmad säramas ja paled lahked. Selliseid hetki tulebki hoida. Ja inimesi. Inimesi, kes on kõige kallimad, kes säravad halli argipäeva ja meeli pigistava stressi vahelt, vastu ja kiuste. Kõige lähedasemad. Iga koos oldud aeg, iga koos tehtud tegu on midagi sellist, mis jääb alles. Hoidkem kokku ja nautigem hetki, mis seda väärivad. Sellest on rohkem rõõmu kui lõputust vingust. Elagem nüüd. Piret Tamm

asjatundjate poolt üle vaadata

8

5

Taimede kinnikatmisega ei maksa tormata, sest liigvarane katmine võib teha halba

12

14

Tule linnast välja ja avasta Eestimaad! 14

Spaareeglid kehtivad kõigile

16

Puuviljad menüüs

19

Tai köögi maitsed

20

20

Maailma pea kõige kuulsam eestlane 23

25 Muusikaline november

25

Lõuna Ehitus on ettevõte, kellelt saad tellida kvaliteetse ja aruka ehitustöö, kui sind huvitab: Kilpmajad Suvilad

Hoonete rekonstrueerimine Lautade ehitus

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevuseks on peatöövõtukorras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni „võtmed kätte“.

Soovitab Oktoober 2015 3


Ilmub novembris! Martin Kukk

KUUS KUUD KUUMUST: ESTCOY 12 AFGANISTANIS Kujundanud Villu Koskaru Kõva köide, 216 lk + 16 lk pilte

Pamela Druckerman

Kerry Lord

Marie Kondo

PRANTSUSE LASTETUBA

LÕNGAST LOOMAAED

Inglise keelest tõlkinud Eve Rütel

Inglise keelest tõlkinud Liia Tammes

JAAPANI KORRASTUSKUNST Korrastamise elumuutev vägi

Kujundanud Angelika Schneider Pehme köide, 368 lk

Pamela Druckerman kolis perega Pariisi, kuid Enne järjekordse patrulli algust valdab sind tal ei olnud mingit plaani hakata „prantsuse alati pisike ärevus või hirm – suuremalt jaolt emaks“. Kuid siis ta märkas, et prantslaste lapsed pelgad astuda isevalmistatud lõhkekehale –, magavad öösel paremini, nad söövad isegi porrukuid kontrollpunktist väljudes ei mõtle sa lauku ja lasevad vanematel rahulikult kohvi juua. enam muule kui vaid ülesande täitmisele. Sa Kuidas nad seda saavutavad, nii et lapsed on ikka ei kuuletu sealjuures mingile massoonimaffiale rõõmsad ja loomingulised? ega poliitikule, vaid oma jaoülema käskudele ja korraldustele. Ühel hetkel avab vaenlane su „Prantsuse lastetuba“ ei ole kasvatusõpik, see üksuse pihta tule, püüdes teid tappa. Ta ei soovi, on pigem lõbus ja õpetlik sissevaade erinevaet sina oma kaaslastega külaelanikele eluliselt tesse kultuuridesse ja arusaamadesse perekonna vajalikku veetruupi parandama saabunud ehita- tähendusest. jaid julgestaksid… Major Martin Kukk on teeninud Eesti Kaitseväe Scoutspataljonis ja Maaväe Staabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistani Islamivabariigis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoni ülem.

Pehme köide, 128 lk Järgmise kaheteistkümne kuu jooksul kasvas loomade kollektsioon nädalast nädalasse suuremaks ja lõpuks valmis Edwardi loomaed koos neljakümne täpse tööjuhendiga. Need armsad loomad on tõelised isiksused, sest nad on heegeldatud lihtsate töövõtetega ja üksikasjalike juhendite järgi, mis aitavad algajal heegeldajal kohe tööga pihta hakata. Igal loomal on oma ainulaadne kuju, mille heegeldamisel võite muuta heegelnõela suurust ja lõnga, luues neli erineva suurusega looma.

Inglise keelest tõlkinud Krista Eek Kujundanud Angelika Schneider Kõva köide, 216 lk Seadke kodu jäädavalt korda ja vabastage see liigsest kolast imelise KonMari korrastusmeetodi abil. Marie Kondo, Jaapani ekspertkorrastaja ja professionaalne koristaja, aitab oma inspireeriva ja üksikasjalise meetodi abil teie eluruumid lõplikult korda seada. Kui kodu saab korda, siis avastate, et muutuma hakkab ka teie elu. Tunnete end enesekindlamana, muutute edukamaks ning kogete energiat ja motivatsiooni elada just sellist elu, millest olete alati unistanud. Kui olete “Jaapani korrastuskunsti” läbi lugenud, siis julgete jätta seljataha oma elu negatiivsed aspektid: suudate tunda ära halva suhte ja teha sellele lõpu, lakkate pidevalt muretsemast ja kaotate lõpuks ometi liigsed kilod, millest olete soovinud lahti saada. Marie Kondo meetod toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”.

Sophia Loren

EILE, TÄNA, HOMME. MINU ELU Tõlkinud Jana Linnart

Ilmub novembris! Tom Santopietro

HELISEVA MUUSIKA LUGU Inglise keelest tõlkinud Heija-Liis Ristikivi

Värsid tõlkinud Kulno Süvalep ja Mihkel Mõisnik Kujundanud Liis Karu Kõva köide, 412 lk + 16 lk pildiplokk Hulgaliselt auhindu võitnud „Heliseva muusika“ esilinastumisest möödus 2015. aastal 50 aastat. Filmiperekond Trappidest on rohkem dollareid sisse toonud vaid „Tuulest viidud” ja „Tähesõjad”. Autor avab fenomeni nii filmi võttegrupi, näitlejate kui ehtsa perekond Trapi kaudu.

Kujundanud Angelika Schneider Kõva köide, 408 lk Sophia Loreni autobiograafia maalib mitmemõõtmelise portree naisest kuulsuse taga. Iga peatükk algab kirja, foto või esemega, mis äratab ellu mälestusi, lugusid ja väikseid saladusi. Mälestuste varakambrit nagu iseenda tunnete, kogemuste ja seikluste aardelaegast uurides räägib Loreni tark ja avameelne hääl üksikasjalikult ja terava huumoriga oma elust. „Eile, täna, homme“ on sama elegantne, meeltlahutav ja meeldejääv nagu Sophia Loren ise.

Annika Koppel

KARU SÜDAMEGA MEES Arvo Iho elu ja looming Kujundanud Andres Tali Kõva köide, 352lk+ pildiplokid 3x16 lk Arvo Iho filme on autasustatud 29 rahvusvahelise auhinnaga, teda ennast nii NSV Liidu riikliku preemiaga kui Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemiaga. Arvo Iho elu meenutab lugusid sarjast „Seiklusjutte maalt ja merelt“: boheemlikud kooliaastad Moskvas ja sõprus Andrei Tarkovskiga, esimene mängufilm koostöös Leida Laiusega. Operaatorist režissööriks kasvamine. Raamatus ka rikkalik fotovalik.

MAAILMAPÄRAND Kõigi maailmapärandi paikade üldtunnustatud teejuht Pehme köide, 912 lk Maailma erakordseimate paikade üldtunnustatud teejuhi uusim, ajakohastatud trükk - Üle 700 jalustrabava foto - UNESCO maailmapärandi 1007 paiga kirjeldused - Asukohakaart iga paiga juures


Kuidas lapsi õue meelitada? Foto: Shutterstock

Tänapäeva kiire elutempo, motoriseerumine ja arvutistumine on viinud selleni, et lapsed veedavad üha vähem aega värskes õhus. Uurisime vanematelt, missugused on lahendused, et lapsed arvutite ja telekate tagant õue saada. Väikeste lastega pole probleemi, neil on lasteaias kohustuslikud õuemängud ja päevase värske õhu normi saab lihtsalt täis, aga koolilastega on mure. Hommikul viiakse nad autoga tundidesse, päeval väike sõit ühissõidukiga huviringi, pärast tööd korjatakse nad linna pealt uuesti üles ja suundutakse koju. Siis on vaja õppetükke teha ja nõnda see päev ainult tubastes tingimustes möödubki. Kas tuleb tuttav ette? Õpetajad kurdavad, et rühmaga näitusele või jalutuskäigule minnes selgub, et paljudel lastel pole korralikku sügistalvist garderoobi. Kasvueas lastele lihtsalt jäetakse paks jope ja talvesaapad ostmata, sest neid eriti vaja ei lähegi. Jalutuskäik kodust kooli ja tagasi „Minul pole tüdruku õuesaamisega erilist muret. Elame uuselamurajoonis ja meie tänaval on enam-vähem samaealisi tüdrukuid seitse. Peaae-

Juba esimesest klassist alates õpetasime koolitee selgeks ja hommikune 20minutiline jalutuskäik on igapäevane, sõltumata ilmast. gu iga päev mõeldakse midagi ühiselt välja. Vahel on vaja kellelgi noorema vennaga mänguväljakule minna ja kõik lähevad kaasa. Teinekord on kavas ühine koertega jalutamine,” tutvustab uusrajoonide võlusid 11aastase Birgiti ema Margit. „Rulluisud ja jalgrattad on samuti kõigil olemas ning vast rajatud kergliiklustee annab võimaluse pikemateks retkedeks.” „Elame Kalamajas ja vabas õhus liikumine pole probleem. Käin kesklinnas tööl, Liisi käib kesklinnas koolis. Jalgsi on mugav igale poole minna.

Juba esimesest klassist alates õpetasime koolitee selgeks ja hommikune 20minutiline jalutuskäik on igapäevane, sõltumata ilmast. Ka koolist koju tuleb tüdruk jala, tantsutrenni suundub jala. Ainult vahel õhtuti, kui on külm ja pime, lähen mina või läheb abikaasa talle autoga järele. Kokku tuleb päevas umbes tunnike jalutamist,” peab üheksaaastase tüdruku ema seda piisavaks. Kohustuslik koeraring iga päev „See on meie peres valus teema,” vastab 15aastase Markuse ema Marit küsimusele, kuidas lapsed toast õue saada. „Markus on tubli spordipoiss ja käib ka kitarritunnis. Kõikjale saab laps väikese jalavaevaga, sest bussipeatused asuvad nii kooli kui ka kodu ees. Igapäevast liikumist, eriti värskes õhus, on seetõttu vähe.” „Markusele meeldib rattaga sõita, aga sügisel pori ja pimedaga ei ole see

Soovitab Oktoober 2015 5


PERE nii lustlik. Talle meeldib ka suusatada, aga viimased lumevaesed talved on sellelegi hobile kriipsu peale tõmmanud,” kurdab ema. „Niisama õue minekuks puudub motivatsioon. Samaealisi poisse meil läheduses ei ela või pole me neid üles leidnud. Ja ega ma väga tahakski, et ta ei tea kellega hängimas käiks. Põhikoolis on õppimist parasjagu, aga kõige suurem ajaröövel on muidugi arvuti, mille taha poiss end igal vabal hetkel unustab. Peaks vist arvuti rõdule paigutama, siis oleks tunnid värskes õhus garanteeritud,” muigab Marit. „Värske õhu vanne käime saamas koolivahe­ aegadel puhkusereisil.” „Meie peres on õues käimisega kõik korras,” arvab Nõmmel elav Kristiina. „Meil on koer, kes iga päev jalutamist

Meri meelitab me lapsi aastaajast olenemata, geenid vist. Jooksevad, lennutavad lohet, kaevavad liivas ja pilluvad kive – siiani pole tüdinenud. nõuab ja sügisel-talvel, kui vara pimedaks läheb, on ainus võimalus koeraring päevavalges teha lastel, kes koolist lõunaks koju jõuavad. Nad teevad seda meeleldi.” Koos sportimine on motivaator „Kuna meie pere lapsed on väga hõivatud vanemate võsukesed, piisab vaid hõikamisest, et nüüd lähme kõik koos õue ning suure jee-hüüde saatel panFoto: Shutterstock

nakse end kibe­ kähku riidesse. Koos minek ongi peamine võimas motivaator, kuidas lapsed välja saada – sellisel juhul neid (veel) ei huvitagi, mida me seal tegema hakkame,” ütleb Luisa (9) ja Anna (3) ema Agne. „Mis aga alati väga meeldib, on koos sportimine. Tüdrukud kimavad tõukeratastega mulle järele, kui jooksen või kepikõndi teen – tekib isegi selline võistlusmoment ja see neile sobib. Teiseks meeldib neile teha kõikvõimalikke lihtsamaid aiatöid, näiteks riisuda, õunu korjata, midagi tassida, kasta vms. Elame hooviga linnamajas ja kõik need tegevused on võimalikud,” loetleb naine. „Meri meelitab me lapsi aastaajast olenemata, geenid vist. Jooksevad, lennutavad lohet, kaevavad liivas ja pilluvad kive – siiani pole tüdinenud, küllap vanuse kasvades see mingil hetkel enam nii pole. No ja muidugi seikluspargid! Kui olen valmis piletiraha värskes õhus viibimise eest välja käima, siis mõlemad naudivad sealsetel radadel turnimist nagu väiksed pärdikud,” lisab Agne lõpetuseks.

Toas on arvuti ja telekas väga suureks magnetiks. Kettagolfi korv meelitab aeda Hans (15) ja Henri (13) käivad tenniseja korvpallitrennis. Suvel pole mingit probleemi, et poisid toast välja saada. Sügise saabudes kolivad treeningud sisse ja värskes õhus viibimist jääb vähemaks. Toas on arvuti ja telekas väga suureks magnetiks. „Kodus on mänguvõimalustega aed (batuut, korvpallirõngas), aga selliseid sportlikke mänge, mida kinnaste ja sallidega harrastada saab, on vähe,” kurdab poiste ema Inga. „Tänavu sügisel kinkisime poisile sünnipäevaks ketta­golfi korvi ja mõned kettad. Paistab, et otsus oli õige, sest nüüd käiakse üsna sagedasti aias kettaid loopimas,” rõõmustab ema uue hobi üle. „Pimedate õhtute ja talvise lume vastu mõtlesid lapsed samuti lahenduse välja: ketastele on muretsetud leedribad ja lumes mängimiseks plaanitakse neile külge kleepida pikad värvilised lindid – nõnda saab hange peitunud kettad kerge vaevaga üles leida. Ootan huviga, kas need lahendused ka toimivad.” Külli Värnik 6 Oktoober 2015

Soovitab


USALDA OMA JOPET

LAPSED

KUNI KÕIK

NOORED

KUNI KUNI

NAISED

KUNI KÕIK KÕIK

MEHED

KUNI

-70% -50% -50% -50% -40% -20% -20% -20%

www.hawaii.ee TALLINN Hawaii Express Pirita Pirita tee 102, tel 53 443 777 Hawaii Express Al Mare Paldiski mnt 96, tel 53 333 396 Hawaii Express Järve Pärnu mnt 186, tel 53 333 566 Hawaii Express Kristiine Endla 45, tel 53 333 665 VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, tel 53 333 266 TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, tel 53 333 502 Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, tel 53 333 603 RAKVERE Hawaii Express Laada 14, tel 53 333 721 VILJANDI Hawaii Express Leola 61, tel 53 333 591 HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, tel 53 333 149 OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1a, tel 53 333 629 VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, tel 53 333 617


Auto tuleb enne suurt talve asjatundjate poolt üle vaadata

Fotod: A-Katsastus OY

Nii nagu hoolitseb inimene enda eest, peaks ta hoolt kandma ka oma auto tervise eest, ütleb A-Ülevaatus OÜ tegevjuht Andres Soots. Ja nagu talvesaapad viime kingsepa kätte, peaks autoga samuti asjatundja jutule minema. „Talvesaapad vaatame üle ja kingade eest hoolitseme ka enne uue hooaja algust. Kuid auto tervis tõuseb päevakorda tavaliselt alles siis, kui kätte jõuab iga-aastane ülevaatuse aeg või on midagi juba täiesti korrast ära, muul ajal mitte,” nendib mootorsõidukite tehnilise kontrolliga tegeleva AÜlevaatus OÜ tegevjuht Andres Soots. „Tõsi, auto eest hoolitsemine on kallim kui jalavarjude korrashoid, kuid ka turvariskid on korrast ära autol suuremad. Kui auto hea tehniline seisund südameasjaks võtta ja sellega samm-sammult tegelema hakata, pole see rahakotile nii tuntav.” Just praegu on paras aeg mõelda auto tehnilisele seisukorrale – kas sõiduk on valmis vastu minema pikale talvele ja veab viperusteta kevadeni välja või tuleb teha mõningaid hooldustöid. Siin aitab autoomanikku hea diagnostika, sest ise ei pruugi kõiki ebakõlasid näha või kõiki tehnonõudeid tunda. Spetsialist kuulab ja annab nõu Kui autoomanik läheb A-Ülevaatuse mõnda teeninduspunkti konsultatsioonile, käiakse sõiduki juures üle 8 Oktoober 2015

Soovitab

kõik, mis võimalik – alates esitatud autodokumentide kontrollist. Kontrollitakse heitgaase, pidureid, tulesid, rehve, kere seisukorda, lisavarustust jms olemasolu ning nõuetele vastavust. Kõik see võtab aega 15–20 minutit – kõrvalt vaadates tundub, et spetsialist justkui ei teegi midagi. Autoomanikule antakse tagasisidet tema sõiduki seisukorra kohta: mida on vaja auto juures korda teha ja kas sõiduk on avalikel teedel liikumiseks kõlblik. Pisemate vigade puhul saab kohe abi, näiteks uue pirni või kojamehe järele ei pea linna teise otsa sõitma, see paigaldatakse vajadusel ja võimalusel sealsamas. „Lähtume sellest, et rumalaid küsimusi pole olemas. Klient ei pea ise kõike oma autost teadma, selleks oleme meie. Tänapäeva uued autod on

nii peened mehhanismid, et ei saagi eeldada, et autoomanik oma sõidukit hästi tunneks.” See kõik käis sõiduki vabatahtliku kontrolli kohta, kuhu hea autoomanik võiks oma sõidukiga, nagu öeldud, tulla vähemalt iga uue hooaja algul. Palju tullakse autole kontrolli tegema enne sõiduki ostmist või selle müüki. Samas on võimalus lasta kontrollida oma sõidukil tulekustutit, sõidumeerikut, teha erinevaid teste (pidurid, heitgaasid jms). Lähiajal hakkame pakkuma klientidele võimalust broneerida aeg tehnoülevaatusele ja samuti muudele teenustele. Broneerimise süsteemi kasutusele võtmisega loome klientidele suurema võimaluse oma aega planeerida, aga samuti jääb võimalus meid külastada elavas järjekorras.

Kontrolli tulesid Seinast mõne meetri kaugusel lülita autol lähituled põlema ja jälgi, kuidas tuled seinale paistavad (oluline on, et auto seisaks tasasel pinnal). Kui ühe laterna valgusviht näitab liiga alla või üles, siis see viitab sellele, et midagi on valesti ja tuled vajavad reguleerimist. Siinkohal soovitan, et sügisel on väga palju meie ajast pimedat aega ja on mõistlik kontrollida tulede vastavust. Andres Soots



Kaks nippi soojuspidavuse taastamiseks! 1. Vuukide nõuetekohane hermetiseerimine 2. Maja värvimine termovärviga Neli kõige levinumat probleemi Kõik me tahame, et meie kodu oleks ilus ja modernne. Ilusa kodu nimel teeme euroremondi. Vahetame välja vanad aknad ja uksed, seinad krohvime ja pahteldame sirgeks, värvime ja tapeedime, vahetame põrandakatted ja välisukse tiheda helikindla ukse vastu. Kõik nagu oleks kõige paremas korras aga varsti ilmuvad üllatused. Neli kõige põhilisemat probleemi: toad on külmad, seinu pidi jookseb alla vesi, tuul puhub seinast läbi, lae ja välisseina nurgad hallitavad.

Entigrena OÜ renoveerib igal aastal suures ulatuses 2-3 aastat tagasi tehtud asjatundmatute ettevõtete vuugitöid! Tähelepanu välisfassaadile Elamu elulised probleemid algavad just sealt. Enamasti mõeldakse välisfassaadi all välisilmet ning hinnatakse selle olukorda vastavalt. Loomulikult tuhmunud fassaadivärv ei tee maja veel külmaks. Küll aga teeb seda pudenenud krohv ja tühjad vuugivahed. Kui me näeme palja silmaga välisseintes pragusid ja ära kukkunud krohvi siis on kahjustused juba suured. Küsimus seisneb selles, kui arukalt suudame edasi toimetada, nii et ei tehtaks rumalaid vigu. Arukas lähenemine on pool võitu Paljudel juhtudel ei saavutata fassaadi soojustamisega soovitud tulemist. Miks? Enne fassaadi remonti tuleks teha maja väliseinte korrasoleku hindamine. Mitte visuaalselt, sest me ei näe kõiki mikromõrasid ja tegelikku olukorda, mida on tekitanud vahelduvad ilmastikuolud. Tuleb võtta ka proovikehasid puurimise teel ja lasta laboris hinnang anda.

Entigrena OÜ pakub ainsana Eestis vuukidele 5 aastase garantii!

Kuluefektiivseimaks soojustuseks vali termovärv! 80-ndatel tsiviilvajadustele kohaldatud kosmosetehnoloogia on nüüdseks jõudmas ka Eesti renoveerimismaastikule. Keraamilise termovärvi täitematerjaliks on seest õõnsad naatriumboorsilikaadist keraamilised kerakesed, mis moodustavad 50% pinnakatte mahust. See omakorda võimaldab värvil hajutada kuni 80% nähtavast päikesekiirgusest ning peegeldab tagasi 96% infrapunasest kiirgusspektrist. Termovärv loob pinnale õmblusteta kile, mille läbilaskvus on valikuline. Kõrgenenud niiskuse tingimustes polümeerid paisuvad ja kate muutub veekindlaks. Kuivades oludes annavad polümeerid liigse niiskuse ära, muutes katte aurumolekulidele läbitungivaks ning hingavaks. Entigrena OÜ termovärvi ClimateShield ametliku maaletoojana ning teenuseprotsessi algusest lõpuni kontrollija ja teostajana suudab pakkuda turul pretsendenditut kvaliteeti.

Termovärviga värvitud maja saavutas esimesel talvel kokkuhoiu küttekuludelt tervelt 11%!

Kontrollida, kas akna ümbrused on vett ja niiskust pidavad. Vastu punnitav makrofleks ei taga niiskuse ja vee juurdepääsu takistamist paneeli, vaid soodustab hoopiski seda. Aknaümbrused peavad olema korrastatud kas liistuga või siis mastiksiga. Enne maja soojustamist tuleb vuugid remontida. Suur osa vett ja niiskust satub just vuukidest paneeli soojustusse, mis muudab paneelid külmasillaks. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed ja paisuvuugid võivad põhjustada maja ennetähtaegse ja katastroofilise lagunemise.

Termovärviga värvitud maja Tartus.

Aivar Grünthal Entigrena OÜ juhataja +372 5039585 www.entigrena.ee



AED

Taimede kinnikatmisega ei maksa tormata, sest liigvarane katmine võib teha halba Üldjuhul ei olegi tarvis taimi talveks kinni katta, sest lumi pakub neile piisavat külmakaitset. „Kui keegi väga tahab, siis pangu pigem moe pärast ja kergelt, näiteks kuusekoksi või natuke kooremultši. Kui neid ei ole, siis ärgu hakaku punnitama,” soovitab meisteraednik Arnold Hannust. Kindlasti ei tohi taimi katta nende enda kuivanud lehtede või vartega. Ahvatlus võib olla suur, sest sügisel lõigatakse ju pojengidelt, floksidelt ja teistelt püsililledelt kuivanud varred maha. Niimoodi aga säilivad taimehaigused – need pesitsevad taime varte ja lehtede peal.

12 Oktoober 2015

Soovitab

„Kui neid ei eemaldata ega põletata, siis kujutage ette, kui hästi haigused end tunnevad,” selgitab Hannust. Kes tunneb muret oma aias kasvava külmahella taime, näiteks suurelehise hortensia või magnoolia pärast, mähkigu noore taime okste ja tüve ümber kangast. Taimele võib teha ka varjualuse: torka taime ümber maasse tokid ja tõmba selle peale varjutuskangas, mis püüab tuule kinni ja kaitseb külma eest. Kasvades taime külmakindlus enamasti suureneb ja kui midagi külmubki, siis on need noored, esimese või teise aasta võrsed, mis ei põhjusta taime hukku. Roosid tahavad katmist Kindlasti tahavad talveks kinnikatmist roosid. Jättes selle tegemata, on vähe lootust, et kevadeks veel peenras midagi järel on. Kui on tunda, et talv

hakkab ligi jõudma (tõenäoliselt mitte enne novembrit), maa kahutab ja külmetab, on aeg roose mullata või katta kuiva turbaga. „Juhtugu talv siis kasvõi üleöö tulema, ei olegi sellest lugu, sest mullakuhjake on roosile piisav kate,” kinnitab Hannust. „Kui aga talve veel ei tule, siis passime momenti, millal maa pealt külmub, ning võime seejärel roosid kinni katta.” Enne seda tuleb võrsed lühemaks lõigata, ent mitte nii madalaks kui kevadeti, et jääks ikka „suremise” ruumi ka. Hannusti sõnul pakuvad roosidele head kaitset kuuseoksad, mis peavad kinni ka sademed. Kui oksi pole kusagilt võtta, võib roosid katta ka õhku läbilaskva kangaga, väga hea on varjutuskangas. Mitte mingil juhul ei tohi taimedele talveks panna katteloori. „Kui päike kevadel välja tuleb, tekib katteloori all


kohe kasvuhoone, seda aga ei tohi juhtuda. Meie eesmärk ei ole taime kuumutada, vaid hoida külma eest, hoida teda jahedas,” põhjendab ta. Kangaga kaetud roosid vajavad sademetekindlat katust, milleks võib olla näiteks tükk vineeri või tõrvapappi. „See ei tähenda, et taim kaetakse üleni kilega ja pannakse servadele kivid ka veel peale. Õhk peab saama läbi käia. Sõna otseses mõttes on vaja katust, aga mitte seinu,” rõhutab Arnold Hannust. Ka roose tuleb katta pigem vähem kui liiga palju. Kui roos on mullatud ja teda rohkem ei kaeta ning paljad oksad külmuvad, ei juhtu sellest midagi, sest kevadel oleks need nagunii maha lõigatud. Roosipõõsa maalähedane osa on aga kaitstud. Liigne katmine peidab endas suurt ohtu: taim võib minna hauduma. Paksu katte all (eriti juhul kui väljas pole külm) on soe ja niiske. Sellistes tingimustes arenevad seened ja ründavad roosi pehmeid oksi. Tekivad seenhaigused: koorepõletikud ja mädanikud. Arnold Hannust toob näiteks külmumata maale sadanud lume mõju, mille

Foto: Shutterstock

AED

Enne rooside katmist tuleb võrsed lühemaks lõigata, ent mitte nii madalaks kui kevadeti, et jääks ikka „suremise” ruumi ka.

tõttu näib muru kevadel justkui hallitavat. Sama võib juhtuda ka mahlaste lillevarte, talivilja või teiste taimedega ja see on ülekatmise tagajärg. Neil juhtudel pole küll katjaks olnud inimene, vaid loodus, aga täpselt sama sünnib siis, kui inimene katmisega liiga agaraks läheb. „Taime katame sellepärast, et me ei tea kunagi, milline tuleb talv – kas on lund või ei ole,” nendib Hannust. „Kui lund on, ei ole vaja katmise pärast muretseda.”

Kui lund ei tulegi Juhtub aga, et lund maha ei tulegi ja ilm püsib soe, on targem katted roosidelt maha võtta, et taimedele õhku anda, ning ka mullahunnik laiali kiskuda. Sama tuleb teha siis, kui kevad saabub väga vara – ei maksa oodata aprillikuuni. „Sünteetilised varjutuskangad on head, need saab vajadusel kiiresti maha võtta ja kui ülehomme jälle külmaks läheb, siis kohe uuesti peale rullida,” soovitab Hannust mugavamat võimalust. Lehtede ja okstega katmise korral ei käi see nii üks-kaks-kolm. Võib juhtuda sedagi, et lund ei tule, ent ilm läheb siiski krõbekülmaks. See juhtus näiteks 2006. aastal, mil pakane tegi paljudes aedades kõva laastamistööd. „Sellises olukorras peab jooksma ummisjalu taimi katma,” tõdeb staažikas aednik. „Kuuseokstega, tekkidega, linadega, kaltsudega, varjutuskangaga, ka kattelooriga – kõigega, mis aitaks. Kui pole midagi peale panna, siis külmuvad taimed ära, ka külmakindlad taimed.” Kristiina Viiron

Soovitab Oktoober 2015 13


RUBRIIK

Tule linnast välja ja avasta Eestimaad! Foto: Joosep Martinson

Sügiskuud on Eestimaa looduse kirevatesse värvitoonidesse haaranud ning just praegu on parim aeg seda silmailu nautlema minna.

Foto: Joosep Martinson

Nädalavahetus on hea võimalus end argipäeva toimetustes eemale viia ning leida aeg iseenda ning pere jaoks. Mõnusa elamuse saamiseks pakub Eestimaa palju avastamist väärt kohti, mis muudavad nädalavahetuse lõbusaks ning kvaliteetaeg perega on garanteeritud. Põhja-Eesti Kedagi ei jäta külmaks Põhja-Eesti pankrannikud. Suursugust vaatepilti saab uudistada näiteks Paldiskis Pakri poolsaarel. Seal asub ka Eesti kõrgeim majakas ning elavad haruldased krüüslid, kes väljanägemiselt meenutavad väikesi pingviine, mis muudavad selle paiga eriliseks loodus- ja linnuvaatlushuviliste jaoks. Jalutades Paldiski linnas ning Pakri poolsaarel, võlub vaatepilti veelgi enam värviline loodus ja turgutav meretuul. Ida-Virumaa Kes ütles, et Eestis pole mägesid? On küll, Ida-Virumaal Kiviõli-Sonda tee ääres asub Baltikumi kõrgeim tehismägi, mis praeguseks on kattunud erineva taimestikuga ja puudega. Mäe otsast avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale ja tööstusmaastikule, mis tänu sügiskuule on värvunud kirgastesse toonidesse. Mäel pakub 14 Oktoober 2015

Soovitab

Foto: Mart Vares/puhkaeestis.ee

seiklusvõimalusi Kiviõli Seikluskeskus, kus saab sooritada Eesti pikimat 600-meetrist trosslaskumist. Kiviõli tuhamäest paarikümne kilomeetri kaugusele jääb Kohtla Kaevanduspark, kus sel aastal avati uus näitustemaja – Rikastusvabrik. Rikastusvabrikus on mahukas ekspositsioon nii põlevkivi tekkimisest, selle leiukohtadest, kaevandamisest kui ka kasutamisest. Muuseumi kõige põnevam eksponaat, millest lapsed ja ka emad-isad kaugemale tihti ei saa, on esimesel korrusel asuv puurimismasin. Rikastusvabriku maja on sissepääsuks kogu Kaevandusparki. Siit saab alguse ka ekskursioon kaevanduse allmaakäikudesse.

Järvamaa Wile farm, Eesti Ringhäälingumuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum kutsuvad üheskoos osa saama põnevatest tegevustest. Kes pole veel kuulnud alpakatest, siis neid vahvaid tegelasi tasub külastama minna Wile Alpaca Farmi. Farmis on 24 mitmes erinevas värvitoonis alpakat, on kes oma loomult uudishimulikud ja leebed. Nende villa peetakse lambavillast 7 korda soojemaks ja 3 korda tugevamaks ning allergiavabaks. Enne külastust tuleb kindlasti farmi ette helistada ning oma tulekust teada anda. Eesti Ringhäälingumuuseumis asub raadio ja televisiooni ajalugu tutvustav püsinäitus esimesest saatekatsest kuni tänapäevani. Muuseumis saab kuulata erinevaid kuuldemänge ning võimalus on ka ise oma kuuldemäng üles salvestada, mis hiljem saadetakse osalejatele, mis jääb ilusaks mälestuseks. Omaenda kätega ja ehtsast piimast saab valmistada jäätist Eesti Piimandusmuuseumis. Vana meieri püsiekspositsioon läbi kahe korruse annab põgusa ülevaate alates piimandusalase tegevuse algusest mõisameiereide näol ning piimanduse arengust taludes 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Muuseumis on välja pandud taludes kasutusel olnud puidust piimatöötlemisseadmed, aga ka hiljem kasutusele võetud metallist koorelahutajad ja võimasinad. Avastamisväärt kohti perega puhkamiseks Eestis leiad Puhka Eestis veebilehelt www.puhkaeestis.ee



SPAA

Spaareeglid kehtivad kõigile Me kehtestame kodus kindlad reeglid, aga avalikes kohtades pigistame ettekirjutuste osas silma kinni. Nii ei sulpsa me kodubasseini higisena ning mudaste jalgadega, kuid avalikes ujulates-basseinides ei pea oma pesematust sugugi taunimisväärseks? Miks me siis erinevates kohtades erinevalt käitume? Ühelt poolt on see kindlasti kultuuri, kuid teisalt suhtumise küsimus – võõras mure! Fra Mare Thalasso Spa juhataja Maret Suklese sõnul tuleb seda aeg-ajalt ikka ette, et välismaalastest spaakülastajad väljendavad suusõnaliselt või majasisestes kliendiküsitluslehtedes nördimust selle üle, et eestimaalased ei käi enne basseini minekut või saunast tulles duši alt läbi ning ei pese end puhtaks. Loomulikult ei käi see üldistav väide kõigi eestlaste kohta, kes spaa veeprotseduure kasutavad, kuid enamasti jäävad pesemist ärgitavad sildid-piktogrammid siiski kaasmaalaste poolt vajaliku tähelepanuta. Maret Sukles lisab, et väär oleks arvata, et kõik välismaalastest kliendid on perfektsed, kuid nende puhul on muretsemiseks siiski vähem põhjust. „Nad tulevad ühiskonnast, kus neile istutatakse see teadmine juba lapsest saati sisse, et enne ühiskondlikku basseini minemist tuleb ennast korralikult puhtaks pesta. Nende suhtumine hügieeni on lihtsalt teistsugune,” tõdeb Maret Sukles. Eks kasvatusprotsess

PEA VEEL MEELES! • Veega seotud hoolitsustesse minnes (v.a vannid, veealused massaažid) on sobilik kasutada ujumisriideid. • Kui sul on kaasas lapsed, ära jäta neid järelevalveta. • Basseini- ja saunapargis kanna ujumisriideid. • Turvalisuse huvides on basseini- ja saunapargis klaasnõude ning -pudelite kasutamine keelatud. • Spaahoolitsustega ei sobi kokku alkohol ja uimastid. Allikas: Fra Mare Thalasso Spa

16 Okroober 2015

Soovitab

algabki maast madalast. Kui koostöös lasteaia- ja kooliõpetajate ning treeneritega tehakse väikelastele pidevat selgitustööd käitumisreeglite ja hügieeni vajalikkusest, kannab see suureks saades ka vilja. Teadlikkus paraneb tasapisi Samuti jääb üha vähemaks neid kliente, kes jalutavad porgandpaljalt spaasauna oma kasevihaga ning määrivad end ühiskondlikus saunas kokku mee- ja soolamaskiga. Kui alastus on puhtalt kultuuri küsimus, siis oma isikliku kaseviha keelustamise taga on väga lihtne põhjus: enamik spaade keriseid ei ole selliste vihtade jaoks mõeldud ja lahtised lehed kipuvad süttima. Samuti pole mõnus istuda eelnevast kliendist maha jäänud kleepuva meemassi sisse. Oma maskide kasutamine on aga lubatud privaatsaunades, mis hiljem põhjalikult puhastatakse. Samas on spaajuhtide hinnangul võrreldes aastatetaguse ajaga eestlaste arusaamad hügieenist siiski palju paremaks muutunud ning ka teadlikkus tõuseb tasapisi. Enda raseerimist või kulmude-juuste värvimist avalikus duširuumis enam ikka ette ei tule. Ja kui varem arvati ekslikult, et tugev kloorilõhn basseinis või basseinist väljumisel tähendab ülemääraseid kloorikoguseid, siis täna oskavad paljud kliendid seda otseselt seostada vee mustusega. „Tugev kloorihais basseinis või basseinist väljumisel ei tähenda seda, et seal on liiga palju kloori, vaid et vesi on must. Ja see viitab otseselt sellele, et

keegi on end pesemata jätnud,” tõdeb Maret Sukles. Terviseamet selgitab, et vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algselt vette lisatakse ning millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. See pole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjusta naha ja silmade ärritust. Seotud kloor on aga see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka klooramiinideks. Mida suurem on basseini koormus ja vee reostumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus. Kas ja kuidas teha märkus? Hügieeniprotseduure eiranud eestlasele võiks ju ideaalis iga kord märkuse teha, aga tegelikus elus pole see nii lihtne. Enamik korrale kutsutavatest võib hingepõhjani solvuda. Osa armastab sellisel juhul ka põhjenduseks tuua, et käis juba kodus või spaahotelli vannitoas duši all. Samuti ei ole puht füüsiliselt võimalik iga isiku hügieeni igal ajahetkel kontrollida. Alkoholiga on aga lood teised, sest joobele viitavad nii alkoholilõhnad kui ka olek. Enamasti on tuvastatav ka narkojoove. Sellisel juhul on igal spaatöötajal õigus kliendi teenindamisest keelduda, sest lisaks reeglite rikkumisele seab klient suurde ohtu ka oma tervise. Vilve Torn

Foto: Shutterstock

Võrreldes aastatetaguse ajaga peavad eestlased spaaetiketist oluliselt rohkem kinni.


Puhkusepakett

Hind alates

39â‚Ź

Pakett sisaldab: t .BKVUVT LBIFLPIBMJTFT UPBT Ă‚Ă‚ t )PNNJLVTĂ‚Ă‚L CVGGFU MBVBT t FSJOFWBU IPPMJUTVTU WBMJLVTU t 4QBB KB TBVOBLFTLVTF LBTVUVT t Ă&#x;IUVTĂ‚Ă‚L IPUFMMJ SFTUPSBOJT t 3 - UBTVUB Q²²TF Ă‚Ă‚LMVCJTTF

Pakettide täielik valik ja eripakkumised www.kubija.ee

Puhka kauni VĂľrumaa looduse ja ilusa männimetsa keskel! .²OOJLV " 7ĂƒSV t 5FM t JOGP!LVCJKB FF t XXX LVCJKB FF

www.mannimaja.ee Riia mnt 52d, Viljandi Tel: 372 435 4845 mannimaja@mannimaja.ee

Peatuspaik Viljandis!

Soovitab Oktoober 2015 17



TOIT

Puuviljad menüüs Immuunsüsteemi tugevdamisel on ülitähtis toitumine. Eriti sügisel tuleb olulist tähelepanu pöörata köögi- ja puuviljade osakaalule igapäevases toidusedelis. Vitamiinide ja mineraalide allikana sisaldavad need rohkelt antioksüdante, mis tegelevad haiguste tõrjumisega meie kehas. Mida kirevamat värvi on juur- või puuviljad, seda enam antioksüdante nendes on. Iga toidukorra juurde peaks kindlasti kuuluma üks ports köögivilju või siis puuvili. Toome välja mõned retseptid, kuidas puu- ja köögivilju lisada toitudesse. Kuna meie kliimas on värske puuvilja saamine keeruline, siis sobivad puuvilja asendama ka 100% mahlad ja naturaalsed puuviljahoidised.

Kaerahelbesmuuti See toitev smuuti sobib hästi hommikusöögiks, kuna sisaldab päevaks vajalikke süsivesikuid, mis annavad kehale energiat ja tagavad, et aju hakkaks laitmatult tööle. Goji- ehk taralõngamarjad on pungil C- ja E-vitamiini, samuti leidub neis ohtralt karotenoide ja muid kasulikke ühendeid, mis kaitsevad keha põletike ja enneaegse vananemise eest ning tugevdavad immuunsüsteemi. • • • • • • • •

1 külmutatud banaan 1 väiksem pirn 1,5 dl mandlipiima 5 tl goji-marju 1‒2 sl sidrunimahla 0,25 tl kaneeli 0,5 dl kaerahelbeid 6‒8 jääkuubikut

Koori ja tükelda banaan ning hoia 5‒6 tundi sügavkülmas. Koori pirn, eemalda südamik ja tükelda. Pane kõik koostisosad blenderisse ja blenderda ühtlaseks smuutiks. Kui sa ei soovi jääd lisada, sobib ka toasoe vesi. Retsept on pärit Ajakirjade Kirjastuse vastilmunud raamatust „Lihtsad smuutid”. Autorid Erle Jõema ja Külli Holsting on kaante vahele kogunud retseptid, mis on lihtsad ja pakuvad inspiratsiooni erineva kooslustega smuutide valmistamiseks.

Soe ja vürtsine õunajook • • • • • • • • • • • •

500 ml õunamahla 200 ml vett 1 tl kooritud ingverit 2 ebaküdoonia marja 2 tüümianivart 2 tk tähtaniisi ½ vanillikauna 5 tera vürtsi 3 tera nelki 5 tera rohelist pipart 1 kaneelikoor Serveerimiseks pohli

Aseta vürtsid veega keema ja keeda tasasel tulel umbes 10 minutit. Lisa mahl ja kuumuta keemiseni. Serveeri pohlamarjadega. Retsept: Angelica Udeküll

Apelsini-köögiviljasmuuti • • • • • •

500 ml apelsinimahla 150 g nuikapsast 100 g pirni 50 g varssellerit Paar vart peterselli 10 jääkuubikut

Koori köögiviljad ja lõika väiksemateks tükkideks. Aseta kõik koostisosad blenderisse, lisa jääkuubikud ja purusta, kuni tekib kreemjas jook. Retsept: Angelica Udeküll

Smuutimenüü Viru Cafe Lyonis Kõigi terviseteadlike ja vitamiinirikka toidu austajate rõõmuks pakub Viru Cafe Lyon alates 1. oktoobrist rikkalikku smuutimenüüd. Valikus on 20 erilist maitset magusast kuni soolaseni. Smuutid on tehtud kohapeal värskelt pressitud mahla baasil. Menüüs on ka lai valik värskelt pressitud mahlasid. Mõned näited: • Kolmekesi klaasis ehk banaani-, greibija apelsinismuuti • Tembutav porgand ehk porgandi-, maasika-, õuna- ja kiivismuuti • Kama kaks ehk kama-, datli-, vaarikaja jogurtismuuti • Šokohoolik ehk šokolaadi-, maapähklivõi- ja vaarikasmuuti

Soovitab Oktoober 2015 19


Tai köögi Tai köök on üks maailma populaarsemaid. Kui CNN International viis 2011. aastal läbi küsitluse „Maailma 50 kõige maitsvamat rooga”, siis 35 000 hääletaja puhul näitas see, et 50 maitsvaima hulka mahtus Tai köögist enim roogi, tervelt seitse: tom yum goong (4. koht), pad Thai (5. koht), som tam (6. koht), massaman-karri (10. koht), roheline karri (19. koht), Tai praetud riis (24. koht) ja moo nam tok (36. koht). McDang (kodanikunimega Sirichalerm Svastivadhana), Tai toiduekspert, staarkokk ja toidukirjanik, on ainuke Tai kokk, kellel on oma kursus („Tai kokanduse printsiibid”) Le Cordon Bleu Kulinaariakoolis. Ta on oma kursusega sa-

manimelises raamatus kirjutanud: „Mis on Tai toit? Igal maal on oma toidud. Need peegeldavad selle maa kultuuri, keskkonda, väärtusi. Tai puhul meenuvad sõnad: keeruline, detailidele pööratud tähelepanu. Tekstuur, värv, maitse, koostisosade raviomadused, ja muidugi hea maitse. Me ei pööra tähelepanu mitte ainult sellele, kuidas toit maitseb, me pühendume ka sellele, kuidas see välja näeb, kuidas see lõhnab, kuidas see sobitub ülejäänud toiduga. Me mõtleme kõikidest eine osadest kui tervikust – sum rap Thai (Tai komme süüa) on termin, mida me kasutame üksikosade kohta, mis teevad Tai toidust Tai toidu.”

Kana rohelise karriga Tai köögi vürtsikas karrihautis on üle võetud Indiast. Tailased maitsestavad seda punase või rohelise karripastaga ja rasva asemel pruugitakse kookospiima. Vaja läheb: • 400–500 grammi kanafileed • tumedat sojakastet • 2–3 sl rohelise karri pastat • mõned varred rohelist sibulat • 500 ml kookospiima • 1 sl tumedat või palmisuhkrut • 3 küüslauguküünt • pöidlasuurune jupp ingverit • 1 sl kalakastet • veidi jahu ja õli Lõika kanafilee umbes 1 x 2 cm kuubikuteks, veereta kanatükke tumedas sojas ja siis jahus. Kuumuta pannil õli ja prae keskmiselt kuumal pannil kanatükke õlis umbes 5 minutit (vahepeal keera tükke ümber, et küpseksid igalt poolt). Võta kana pannilt ära ja tõsta kõrvale.

Alanda veidi kuumust ja prae pannil 2 sl karripastat umbes minuti. Lisa hakitud roheline sibul, hakitud küüslauk ja hakitud ingver. Hauta paar minutit. Lisa pannile kana, sega ja kalla peale kookospiim. Lisa veel kalakaste ja 1–2 sl tumedat soja ja tiba suhkrut. Kogused on kõik umbkaudsed, timmi nende lisatavate ainetega maitse parajaks – soola ei ole vaja lisada, nii kalakaste kui soja on ise piisavalt soolased. Hauta umbes 20 minutit. Serveeri aurutatud riisiga ja peale puista ohtralt koriandrit. Retsepti juhised pärinevad Tuuli Mathiseni blogist: toiduteemal.blogspot.com.ee


Fotod: Shutterstock

maitsed Tom Yum Goong Tai kuulus magushapu supp krevettidega. Eelmainitud hääletuse 4. koha omanik. Retsept pärineb umami.ee saidilt. Kogus neljale. Vaja läheb: • 1 l kanapuljongit • 4 sl sidrunheina (või 2 värske sidrunheina vart) • 4 sl galangalit (või 4 cm värsket) • 5 kahvrilaimi lehti • 2–3 šalottsibulat • 2 tomatit (hakitud) • 1 peotäis šampinjone või austerservikuid • 10 krevetti • 4–6 sl vahukoort • 400 ml kookospiima • 2 sl Tai tšillipastat (nam prik pao) • 1–2 tl palmisuhkrut • 4–6 tl kalakastet • kahest laimist pigistatud mahl • 1 peotäis värsket koriandrit • veidi tšillihelbeid Valmista kõik ette. Pese galangalijuur korralikult ja viiluta diagonaalis peenteks viiludeks või leota kuivatatud galangalit kuumas vees. Kui kasutad värsket sidrunheina, siis eemalda

sellelt välimine kiht, haki ülejäänu diagonaalis peenteks viiludeks (PS! Supi sees võib kasutada kogu sidrunheina, ka vart). Eemalda laimilehtedelt leheroots. Koori krevetid, jäta saba külge, tee noaga seljale sisselõige ja puhasta. Lõika laimid sektoriteks ja eemalda kivid, et oleks hea mahla välja pigistada. Koori šalotid, lõika pooleks. Lõika tomatist sektorid. Pese ja haki koriander. Aja puljong tugevalt keema. Lisa galangal, sidrunhein, laimilehed, šalotid ning keeda mõned minutid. Lisa tomat ja seened. Keeda veel veidi. Lisa tšillipasta (see ei ole üldse vürtsine, pigem magus), sega ja aja keema. Lisa krevetid. Kui krevetid hakkavad valmima, seega peaaegu kohe, maitsesta suhkru, kalakastme ja laimimahlaga, et leida piisav magusus, soolasus ja hapukus. Lisa vahukoor ja soovi korral kookospiim. Sega pidevalt, et supp jääks kreemjas, mitte tükiline. Võta tulelt, lisa tšilli (ettevaatlikult, juurde saab alati lisada), maitse üle, kas supp on samal ajal soolane, magus, hapu, vürtsine ja kreemine. Maitsesta veel, kui vaja. Raputa üle värske koriandriga ja serveeri Tom Yum aurutatud jasmiiniriisiga. Lihtsama raja valijad võivad osta poest Tom Yumi valmispastat.

Soovitab Oktoober 2015 21



JOOK

Maailma pea kõige kuulsam eestlane Puhas loodus, kiiksuga mõtted, Tallinna vanalinn, ITlahendused, laulupidu, meri ja valged ööd – need on Eestiga assotsieeruvad märksõnad. Kuulsaid inimesi või kaubamärke – no mitte eriti. Või siiski … Üks ja ainus – Vana Tallinn. Meil pole uhkustada sadu aastaid vanade kuulsate märkidega, aga meil on päris oma Vana Tallinn. Kuuekümnendatest pärit legendaarset likööri on valmistatud Tallinna südames järjepidevalt ning väsimise märke ei ole. Vastupidi – toode, mis 30 aastat tagasi oli otsekui salakaup, on praegusajal üks Eesti suurimaid ekspordiartikleid ning kodumaal kõige armastatum liköör. Kuidas sündis Vana Tallinn? Kuuekümnendad on ajastu, millele paljud mõtlevad tagasi heldimusega. Purunesid kivistunud sotsiaalsed normid, andes teed uuele suunale kunstis, moes, muusikas, aga ka vabas käitumises. Isegi Nõukogude Eestis oli natuke kergem hingata. Meid külastas üha enam turiste nii idast kui ka läänest. Gagarin lendas ümber Maa ning Neil Armstrong kõndis Kuul. The Beatles vallutas kõigi noorte südamed täiesti teistmoodi muusikaga ning tüdrukud hullutasid miniseelikutega. Isegi konservatiivsetes tööstusettevõtetes puhusid natuke vabamad tuuled ning õhus oli indu kuskilt kaugelt tulnud käskudest, et nüüd on käes aeg valmistada midagi uut. Vana Tallinna loomise võtmeisikuteks on Liviko legendaarne liköörimeister Ilse Maar, villimistsehhi juhataja Bernhard Jürno ja tehasemeister Jaan Siimo. „Veel enne sõda sai Siimo Prantsusmaal maitsta mingit erilist likööri ja sellest ajast peale unistas ta teha midagi analoogset ka Eestis,” rääkis kunagises intervjuus liköörimeister Maar. 1960. aastatel olid liköörid ülimagusad ja enamasti mar-

jased. Vana Tallinna värsked tsitruselised, tol ajal ennekuulmatu eksootiline rumm ning seest soojendavad vürtsid vallutasid väga kiiresti rahva südame nii siin- kui ka sealpool piiri. Huvitav fakt on seegi, et tootele nime leidmisel oli üks variant Kevade Uim! Uus eriline maitse tekitas uued võrdlusmomendid. Eriline maitse Pool sajandit ja üle 120 miljoni pudeli hiljem on Vana Tallinn ikka veel oma populaarsuse tipul. Ühest heast mõttest Liviko tootmisruumides on nüüdseks saanud Eesti visiitkaart maailmas. Pea igaüks, kes läheb Eestist välismaale ärireisile või niisama sõbrale külla, võtab kostiks kaasa just Vana Tallinna. Vana Tallinna tuntakse nii Eestis kui ka mitmekümnes muus riigis, kuhu likööri eksporditakse. Toote edust ja heast maitsest räägivad mitmed auhinnad rahvusvahelistelt alkoholiga seotud võistlustelt. Sel ainulaadsel likööril otsest konkurenti polegi. Vana Tallinn on kange rummipõhine liköör, mille maitset ilmestavad eksootilised vürtsid ja värsked tsitruselised. Vana Tallinna juuakse nii külmalt kui ka tuliselt. Seda imetletakse, nauditakse ja hinnatakse. Jääkuubikud, viil sidrunit või apelsini ja Vana Tallinn moodustavad klaasis klassika, mille saatel saavad lood erilise tähenduse. Likööri lisatakse kokteilidesse, mida jagatakse maskiballidel, ning pakutakse musta tee kõrvale, millega kosutatakse rändajaid pärast retke arktilises tundras.

Muna ei ole ainult hommikuse omleti jaoks! Munavalge annab kokteilile pehme maitse ning kena vahukrooni. Sour-kokteilid said tuntuks juba 19. sajandil ning eristuvad oma hapuka maitsega, mis saavutatakse üsna suure hulga sidruni- või laimimahla kasutamisega. Traditsiooniliselt on sour-kokteilis üks klassikaline kange alkohol – liköör, viski, rumm või džinn. Likööri kasutades ei pea lisama eraldi siirupit, mis teeb kokteili valmistamise veelgi lihtsamaks.

Kokteile Vana Tallinnaga Vana Tallinn Sour • 4 cl Vana Tallinna (40% vol) • 3 cl värskelt pressitud laimimahla • 3 tilka Angostura Bitterit • 1 munavalge • jääkuubikuid • veidi apelsinikoort Klaas: martiini- või viskiklaas Pane kõik koostisosad šeikerisse ja raputa korralikult läbi, kurna klaasi. Pigista apelsinikoorest veidi aromaatseid õlisid – nii annad kokteilile viimase lihvi.

Vana Tallinn Daiquiri Daiquiri kokteil pärineb Kuubalt, kus seda hakati valmistama 20. sajandi alguses sealse rahvusliku alkoholi ehk rummiga. Vana Tallinn põhineb just rummil, olles seega hea valik veidi alternatiivse Daiquiri valmistamiseks. • 4 cl Vana Tallinna (40% vol) • 3 cl värskelt pressitud laimimahla • 1 cl greibisiirupit • jääkuubikuid Klaas: martiiniklaas

Pane kõik koostisosad šeikerisse ja raputa korralikult läbi, kurna klaasi. Pigista peale greibikoore eeterlikke õlisid.

Anna-Kai Tõrs, Liviko tootejuht

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

Fotod: Tootja

Soovitab Oktoober 2015 23


hooaja peatoetajad

concert.ee

Iiri jõulud Christy O’Leary (vokaal, torupill, vilepill, viiul; Iirimaa) Olof Ericsson (viiul, arranžeeringud; Rootsi) Örebro Keelpilliorkester (Rootsi) Iiri jõululaulud, džiigid, valsid, Vivaldi, Turlough O’Carolan

R 20. november kell 19 Tallinna Jaani kirik Piletid Eesti Kontserdi kassades, Piletimaailmas ja Piletilevis

Eesti Kontserdi suurtoetaja

Ametlik autopartner


KUHU MINNA?

1. oktoober

• Lastemuusikal „Nukitsamees” Vanemuise väikses majas kell 12 • Perehommik Annikaga Viljandi Pärimusmuusika Aidas kell 12 • Hortus Musicuse pühakutepäeva kontsert „Venite ad me”/„Tulge mu juurde” Kaarli kirikus kell 16 • Ansambel Harmoonia kontsert Vene kultuurikeskuse väikses saalis kell 17 • Tõnu Kõrvits „Lageda laulud” Tartu ülikooli aulas kell 17 • Hingedeaja kontsert Kadrioru kunstimuuseumis kell 17 • Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi uue plaadi „Tulevikupärimused” esitluskontsert Viljandi Pärimusmuusika Aidas kell 17 • Kontsert „Paris, mon Amour”. Armunute linna armastuslaule esitavad sopran Géraldine Casanova (Prantsusmaa) ja tenor Oliver Kuusik Keila-Joa lossis kell 17 • „Kuula, palun!” 14. heategevuskontsert Maarja küla toetuseks Vanemuise suures majas kell 18. Eesti näitlejad ja Jaan Tätte laulavad Jaan Tätte laule • Lauri Saatpalu, Peeter Rebane, Raivo Tafenau „Sa oled hea” Nõmme kultuurikeskuses kell 18 • Sopran Iris Oja ja orelimängija Ulla Krigul Nõmme Lunastaja kirikus kell 19 • Kontsert „Trubaduuride laul”. Hingedeaeg ja isadepäev Kõltsu mõisas kell 19 • C-JAM. Heategevuslik isadepäeva kontsert kell 18 Tartu Pauluse kirikus

2. november

• Vene romansside kuningas Aleksandr Malinin Vanemuise kontserdimajas kell 19 • „Kuula, palun!” 14. heategevuskontsert Maarja küla toetuseks Vene teatris kell 19. Eesti näitlejad ja Jaan Tätte laulavad Jaan Tätte laule • Kontsert „Trubaduuride laul”. Hingedeaeg ja isadepäev Puurmanni lossis kell 20

3. november

• Viimsi Happy Jazz Festival. Kontserdid toimuvad 3. kuni 7. novembrini Rannarahva Muuseumis, pubis Black Rose, Viimsi meelelahutuskeskuses ja Viimsi koolis. Laval Marko Matvere, Olav Ehala, Nele-Liis Vaiksoo jpt • Gooti metallibänd Moonspell klubis Tapper kell 18 • Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett Saue kontserdisaalis kell 18.30 • Kontserdisari „Muusika ja aja lood”. Insomnia kvartett Eesti Okupatsioonide Muuseumis kell 19

Foto: Ilmar Saabas

Muusikaline november

Kontserdisarja „Eliitkontserdid” käigus saab kuulda Rein Rannapit.

• Igor Mamenko huumoriõhtu Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Põlva kultuurikeskuses kell 19 • Jaan Tätte merejutud ja laulud Eesti Üliõpilaste Seltsi saalis kell 19 • Mari Kalkun, Pastacas, Tuulikki Bartosik ja erikülalised. Uue plaadi „Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontsert restoranis Kamahouse kell 19 • Noorte koorijuhtide kontsert Tallinnas Metodisti kirikus kell 19 • Prantsuse pianist Lucas Debargue. Uue Steinway&Sons kontsertklaveri avaõhtu Mustpeade majas kell 19 • Ansambel Gretagrund Kuressaare kultuurikeskuses kell 19

4. november

• Kitarrivirtuoos DiDuLa Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Belgia klaveriduo „B!z´art” Võru kultuurimajas kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Koit Jaak Joala laulud Kose kultuurikeskuses kell 19 • Argentiina Tango Ranas – Duo Porteño de Tango, Sandra Uusberg Estonia kammersaalis kell 19 • Mari Kalkun, Pastacas, Tuulikki Bartosik ja erikülalised. Uue plaadi „Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontsert Mooste Moksis kell 19 • Ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” rahvusooperis Estonia kell 12

• Ooper „La Traviata”, Anu Kaal 75 rahvusooperis Estonia kell 19 • Ooper „Carmen” Vanemuises kell 19

5. november

• Kitarrivirtuoos DiDuLa Nordea kontserdisaalis kell 19 • Kontserdisari „Eliitkontserdid”, Rein Rannap ja keelpillikvartett Prezioso Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Viimsi kirikus kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Olustvere mõisas kell 19 • Mari Kalkun, Pastacas, Tuulikki Bartosik ja erikülalised. Uue plaadi „Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontsert Stedingu majas kell 19 • Sari „Kirjanik ja džäss”. Jürgen Rooste, Priit Aimla bänd Mustpeade majas kell 20 • Ameerika Ühendriikide indiepopi bänd Craft Spells Rock Cafes kell 20

6. november

• Ekskursioon rahvusooperis Estonia kell 17.30 • Kontsert „Aastaajad”. Tšaikovski 175 Kadrioru lossis kell 18 • Lühiballetid „Gatsby” ja „La Dolce Vita” Vanemuises kell 19 • Pärt ja Mahler Estonia kontserdisaalis kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Saku mõisas kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19

Soovitab Oktoober 2015 25


KUHU MINNA? • Viljandi kultuurimaja sünnipäev Viljandi Sakala keskuses kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Põltsamaa kultuurikeskuses kell 19 • IDeeJazz, põhiprogrammis on neljal laval 16 hoolega valitud sündmust. 6. kuni 8. november Tartus • Eesti rahvusmeeskoor „Unustatud laulud“ Tartu ülikooli aulas kell 19 • Jesse Campbelli soolokontsert Nordea kontserdimajas kell 19

7. november • Pärastlõuna Tallinna Kammerorkestriga Nõmme kultuurikeskuses kell 15 • Vokaalstuudio „Eho” kontsert Vene kultuurikeskuses kell 17 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Vihula mõisas kell 17 • Eesti rahvusmeeskoor „Unustatud laulud” Telliskivi loomelinnakus kell 17 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Viljandi Pärimusmuusika Aidas kell 17 • „Viru varietee 2015” Park Inn by Radisson Meriton Tallinn hotellis kell 19 • Õhtu Kálmániga Vanemuise väikses majas kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19

• Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Ammende villas kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Taagepera lossis kell 19 • Bonzo „Sügise süles” Karlova teatris kell 20 • NOM – Sankt-Peterburgi kuningad CatHouse Concert Hallis kell 21 • Serebro klubis Factory kell 22 • Sash Vabankis kell 23

8. november

• Muusikal „Detektiiv Lotte” Vanemuises kell 12 • Mari Kalkun, Pastacas, Tuulikki Bartosik ja erikülalised. Uue plaadi „Upa-upa ubinakõnõ” esitluskontsert Pärnu uue kunsti muuseumis kell 15 • Ballett „Kesköö Pariisis” Vanemuises kell 16 • Pianist Alexandra Nomidou (Kreeka/ Prantsusmaa) Kadrioru kunstimuuseumis kell 17 • Ilja Lunin (balalaika) ja Alexander Pelëvin (laulja ja kitarrist) „Süda ei taha rahu” Hopneri majas kell 17 • Bonzo „Sügise süles” Viljandi pärimusmuusika aidas kell 17 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Paide kultuurikeskuses • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Nõmme kultuurikeskuses kell 18 • Taisi laululaste isadepäeva kontsert „Kallis issi” Tallinna lauluväljaku klaassaalis kell 18

• Gypsy Symphony Orchestra of Budapest „100 viiulit” Nordea kontserdimajas kell 20

9. november

• Gypsy Symphony Orchestra of Budapest „100 viiulit” Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Rapla kultuurikeskuses kell 19

10. november

• Gypsy Symphony Orchestra of Budapest „100 viiulit” Pärnu kontserdimajas kell 19 • Kontserdisari „Eliitkontserdid”, Rein Rannap ja keelpillikvartett Prezioso Estonia kontserdisaalis kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Viljandis Sakala keskuses kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Varstu kultuurikeskuses kell 19

11. november

• Ballett „Bajadeer” rahvusooperis Estonia kell 19 • Ansambel Mumiy Troll Saku Suurhallis kell 19 • Buenos Aires, Cafe 1930 Estonia talveaias kell 19 • Metallbänd Sepultura klubis Tapper kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Tartu Pauluse kirikus kell 19 • Kontsert-õhtusöök, Teele Viira & bänd esitab Amy Winehouse´i laule restoranis Maikrahv kell 19

Ootame Teid tähistama igapäeva parimaid hetki ning nautima lummavaid vaateid üle Tallinna silueti. Brasserie-restoran „Teletorn“ asub Teletorni 22. korrusel, 175 meetri kõrgusel maapinnast, pakkudes Teile põnevat kooslust Jaapani värskusest, Aasia tulisusest, Prantsusmaa traditsioonidest ning parimast Eesti toorainest. Avatud esmaspäevast pühapäevani 10.00-18.00 Õhtusöök 19.00-23.00 Elav muusika igal reedel & laupäeval Põnevad õhtusöögid iga kuu teisel teisipäeval! • 10. novembril kell 20.00 „Kosmiline õhtusöök“ - maisest toorainest, kosmilises võtmes 4-käiguline õhtusöök sobivate jookidega. Hind 55€ • 8. detsembril kell 20.00 „Carte Blanche“ - üllatustega õhtusöögi menüü on salastatud ning see, mida sööte, saab selgeks alles serveerimisel. 5-käigulise õhtusöögi juurde on sommeljeed hoolikalt valinud ka sobivad joogid. Hind 50€ Brasserie-restoran Teletorn Õhtusöögid sisaldavad: Kloostrimetsa tee 58a • tasuta sissepääsu teletorni +372 58150020 • õhtusööki koos jookidega www.teletorn.ee • muusikalist meelelahutust restoran@teletorn.ee • õhtusöögid juhatab sisse https://et-ee.facebook.com/RestoranTeletorn Chef de Cuisine Priit Toomits

Kohtumiseni Põhja-Euroopa kõrgeimas brasserie-restoranis!

26 Oktoober 2015

Soovitab


• Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Tartu Salemi kirikus kell 19

12. november

• Päevane kontsertkohtumine Marju Kõivupuuga Viljandi Pärimusmuusika Aidas kell 13 • Ooper „Carmen”, Urve Tauts 80 rahvusooperis Estonia kell 19 • Kontserdisari „Sibelius 150”, Vanemuise sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis kell 19 • Kontserdisari „Eliitkontserdid”, Rein Rannap ja keelpillikvartett Prezioso Pärnu kontserdimaja suures saalis kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Mustpeade majas kell 19 • Kontsert-õhtusöök, Bonzo Al Bastiones kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Võru kultuurimajas kell 19 • Ansambel Sadamasild „Sina Jää” Karlova teatris kell 19 • Muusikust joogi Satyadevi kontsert Hopneri majas kell 19 • Helilooja Pierre Boulezi 90. sünnipäevale pühendatud kontsert, ansambel U: ja EMTA uue muusika ansambel Kultuurikatlas kell 19 • Villu Veski & Tiit Kalluste „Elu ilma Grammyta” Tallinna teletornis kell 20

13. november

• Ekskursioon rahvusooperis Estonia kell 17.30

Foto: Urmas Lauri

KUHU MINNA? • Operett „Tsirkusprintsess” rahvusooperis Estonia kell 19 • Kontserdisari „Sibelius 150”, Vanemuise sümfooniaorkester Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Harmoonia sari. Beethoven ja Raudalu Estonia kontserdisaalis kell 18 (sissejuhatav kammerkontsert) ja 19 • „10 maailma operetti” Sankt-Peterburgi muusikaliteatri „Peterburgi operett” esituses Narva kultuurimajas Rugodiv kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Kuressaare kultuurikeskuses kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Tõrva kirik-kammersaalis kell 19 • Scandinavian Guitar Duo Pärnu raekojas kell 19 • Muusikust joogi Satyadevi kontsert Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis kell 19 • Poola folkmuusik Ania Broda Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 19 • Martin Matti mälestuskontsert „Bona Fide” teater NO99 džässiklubis kell 21 • Los Angelese post-rocki duo El Ten Eleven Rock Cafes kell 21

14. november Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” kõlab novembris mitmel pool Eestimaal.

• Muusikaliteatri „Peterburi operett”, lastemuusikal „Bremeni linna moosekandid” Narva kultuurimajas Rugodiv kell 11 ja 16

Soovitab Oktoober 2015 27


KUHU MINNA? • Suur muusikaakadeemia, Ivo Sillamaa 60 Väravatornis kell 16 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Tõstamaa rahvamajas kell 16 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Vihula mõisas kell 17 • Stuudio „JOY ja sõbrad” 20. tegutsemisaastale pühendatud kontsert Vene kultuurikeskuses kell 18 • Ooper „Rinaldo” rahvusooperis Estonia kell 19 • „Night Fever”, the very best of Bee Gees Nordea kontserdimajas kell 19 • „10 maailma operetti” Sankt-Peterburgi muusikaliteatri „Peterburgi operett” esituses Kohtla-Järve kultuurikeskuses kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Bonzo „Sügise süles” Rakvere teatri kohvikus kell 19 • Sindi Rock Sindi seltsimajas kell 20 • Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni motohooaja lõpupidu Rock Cafes kell 23

15. november

• Moskva suurte nukkude teater „Pingvinjenok Pororo” Vene kultuurikeskuses kell 12 • Muusikaliteatri „Peterburi operett” lastemuusikal „Bremeni linna moosekandid” Nordea kontserdimajas kell 13 • Kontserdisari „Aladini imelamp” „Viis eesti muinasjuttu” Estonia kontserdisaalis kell 14

• Ooper „Jevgeni Onegin” Vanemuise väikses majas kell 16 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Padise mõisas kell 16 • Kellaviietee muusikasalong Keila-Joa lossis kell 17 • Vabariikliku keelpillimängijate konkursi 2015 laureaatide galakontsert Kadrioru kunstimuuseumis kell 17 • „Klassika forever” kell Vene kultuurikeskuse väikses saalis kell 17 • „10 maailma operetti” Sankt-Peterburgi muusikaliteatri „Peterburgi operett” esituses Nordea kontserdimajas kell 18 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Märjamaa rahvamajas kell 18 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Nõmme kultuurikeskuses kell 18 • Vene kultuurikeskuse Retroklubi. Kontsertkava „Utjossovi aeg” Vene kultuurikeskuses kell 18 • „Tähesära”. Valik tuntumaid ja tundmatuid džässilugusid Liisi Koiksoni repertuaarist Estonia talveaias kell 19

16. november

• Lugemised Kloostri Aidas „Juveliiri poe ees” Kloostri Aidas kell 19 • Elka Nordea kontserdimajas kell 19 • Etnorokkmuusikal „Salme” Salme kultuurikeskuses kell 19

HEA VÕIMALUS VEETA SPORTLIKULT AEGA PERE VÕI SÕPRADEGA UISUTADES!

17. november • Komöödia „Sublimatsija ljubvi” Vene kultuurikeskuses kell 19 • Kontserdisari „Romantiline klaver”, Mariam Batašvili Estonia kontserdisaalis kell 19 • „Õhtu Kálmániga” Vanemuise väikses majas kell 19 • „Minu Hispaania aias”. Kõlavad tuntud pasodooblid ja coplad. Estonia talveaias kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Mustpeade majas kell 19

18. november • Lastemuusikal „Nukitsamees” Vanemuise väikses majas kell 12 • Richard Straussi koomilise ooperi „Arabella” kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis kell 19 • Aleksander Mihhailovi loominguõhtu Vene kultuurikeskuses kell 19 • Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Tartu Salemi kirikus kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Võru kultuurimajas kell 19

19. november • Kontserdisari „Lõunamuusika”, ansambel Rüüt Estonia kontserdisaalis kell 15 • Ooper „Rehepapp” Vanemuise väikses majas kell 19

Suurepärane kingitus isadepäevaks. Pärast uisutamist saab meie uuenenud kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat (v.a. koolivaheajal) – 4€ lapse jääpilet koos uiskudega. Lisaks pakume rühmasoodustusi alates 10. inimesest, peresoodustusi ja firmadele ürituste korraldamise võimalust.

28 Oktoober 2015

Soovitab


KUHU MINNA? • Kontsert-õhtusöök, Liis Lemsalu Al Bastiones kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Ammende villas kell 19 • Ansambel Sadamasild „Sina Jää” Mooste mõisa folgikojas kell 19 • Sari „Kirjanik ja džäss”. Rauno Pella ja Andre Roots Mustpeade majas kell 20 • Bonzo „Sügise süles” Saku mõisas kell 20 20. november • Lastenäidend „Väike prints Hamlet” Estonia kammersaalis kell 12 ja 14 • Ekskursioon rahvusooperis Estonia kell 17.30 • Mari Jürjens „Enne lund” Ülenurme muusikakoolis kell 18 • Ooper „Carmen” rahvusooperis Estonia kell 19 • Kontserdisari „Dream Big Jazz” Evald Vain 100. Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Sarja „Romantika” kontsert „Kaks tuvi” Estonia kontserdisaalis kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Iiri jõulud: Christy O’Leary (vokaal, torupill, vilepill, viiul; Iirimaa), Olof Ericsson (viiul, arranžeeringud; Rootsi), Örebro keelpilliorkester (Rootsi) Jaani kirikus kell 19 • Märt Avandi & Kõrsikud „Elud, asjad” Viimsi huvikeskuses kell 19

• Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Vihula mõisas kell 19 • Inese akustiline kontsert „Iseendale” Kostivere kultuurimõisas kell 19 • Moekontsert „Trash to Trend” Kultuurikatlas kell 19 • Jaan Sööt „Õhtu laulud” Karlova teatris kell 20 • Teet Vellingu esikalbumi „Vend August” esitlus teater NO99 džässiklubis kell 21 • James Arthur Club Factorys kell 21.30 • Rhapsody Queen Tribute Cafe Amigos kell 22

21. november

• Rein Rannap-Andrus Kivirähk „Vana saabas” lugejale, klaverile, plokkflöödile ja kammerorkestrile Mustpeade majas kell 12 • Sügise hingamiskontserdid „Eneseteostus ja küllus” Tervendavate Helide Keskuses kell 15 • O. Lundi nimelise vokaalstuudio kontsert Vene kultuurikeskuses kell 17 • Ansambel „Belõi Orjol” Vene kultuurikeskuses kell 18 • Muusikal „Helisev muusika” Vanemuises kell 19 • Kontserdisari „Dream Big Jazz”, Evald Vain 100 Pärnu kontserdimajas kell 19 • Ballett „Kesköö Pariisis” Vanemuise väikses majas kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19

• Helin Mari Arder „Vaid see on armastus” Saka mõisas kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Mõisaküla kultuurimajas kell 19 • Mari Jürjens „Enne lund” Kumus kell 19 • Kadri-Kantri: Justament, neid toetavad linetantsu traalerid Hajameelsed Kunznikud Viljandi pärimusmuusika aidas kell 19 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Narva Geneva keskuses kell 19 • Sünnipäevakontsert NUKU koor: VIIS! Estonia kontserdisaalis kell 19 • Moekontsert „Trash to Trend” Kultuurikatlas kell 19 • Bonzo „Sügise süles” Kuressaare Arensburg Boutique Hotel & Spas kell 20

22. november

• Lastenäidend „Väike prints Hamlet” rahvusooperis Estonia kell 12 ja 14 • Muusikalavastus „Tooma Jõululegend” Salme kultuurikeskuses kell 15 • Ooper „Carmen” Vanemuises kell 16 • Operett „Savoy ball” rahvusooperis Estonia kell 17 • Kontserdisari „Dream Big Jazz”. Evald Vain 100 Jõhvi kontserdimajas kell 17 • Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Kadriorus” August Friedrich Oelenhainz. „Johann Kaspar Lavateri portree” Kadrioru lossis kell 17

KULDSED HETKED KOOS HEA KAASLASEGA EI UNUNE! Villa Ammende pakub kultuuripaketti, et saaksite koos kaaslasega nautida kultuurisündmusi Pärnus ja unustada argimured Villa Ammende luksuslikus miljöös. KultuurIPaKEtt sIsaldab:

 Majutust koos rikkaliku hommikusöögiga   Suupisted koos vahuveiniga Teie toas saabumisel   Kaks pääset Endla teatrisse või Eesti Kontserdi kontserdile Pärnu Kontserdimajas   Pääset kahele ööklubisse Sugar (R - L)   Tasuta parkimine valvega kinnises sisehoovis  Paketi hind majutusega alates 139€ teie meeldejääva elamuse eest hoolitseb Villa ammende professionaalne meeskond. Võtke julgelt ühendust ja küsige lisainfot: tel. +372 44 73 888, sale@ammende.ee

Info tel. 44 73 888 I sale@ammende.ee I www.ammende.ee I Mere pst.7, Pärnu, Estonia

Soovitab Oktoober 2015 29


KUHU MINNA? Foto: Martin Dremljuga

• Kontsert-õhtusöök: Nele-Liis Vaiksoo, Lembit Saarsalu ja Olav Ehala Viljandi Sakala keskuses kell 19.30 • Hinnatud muusikud esitavad armastatud kitarristi Bill Frisell albumi „Ghost town” muusikat teater NO99 džässiklubis kell 21 • Räppar NANA Vabankis kell 23

28. november

Bonzo esitleb novembris oma uut plaati „Sügise süles”.

• Kristiina Ehin ja Naised köögis Laitse graniitvillas kell 17 • Kellaviietee Keila-Joa lossis kell 17 • Ansambel Sadamasild „Sina Jää” Viljandi gümnaasiumis kell 17 • Ansambel „Belõi Orjol” Narva Geneva keskuses kell 18 • Jaan Sööt „Õhtu laulud“ Nõmme kultuurikeskuses kell 18 • Disney filmimuusika kontsert „Seitsme maa ja mere taga” Nordea kontserdimajas kell 19

23. november

EK:labor esitleb „Mehaaniline klaver” Kultuurikatlas kell 21

24. november

• Muusikalavastus „Tooma Jõululegend" Salme kultuurikeskuses kell 11 • Kristiina Ehin ja Naised köögis Valga kultuuri- ja huvialakeskuses kell 18 • Kontserdisari „Dream Big Jazz” Evald Vain 100 Estonia kontserdisaalis kell 19 • „Teid armastasin”. Kõlavad kaunimad klassikalised vene romansid Estonia talveaias kell 19 • Kontserdisari „Muusika Eestimaale – Juhan” Kuressaare kultuurikeskuses kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Salme kultuurikeskuses kell 19 • EK:labor esitleb „Mehaaniline klaver” Kultuurikatlas kell 22

25. november

• Lasteballett „Inetu pardipoeg“ Teatri Kodus kell 11 • Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus kell 18 • EK:labor esitleb „Mehaaniline klaver” Kultuurikatlas kell 18 ja 21 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Rae kultuurikeskuses kell 18 • Ballett „Pähklipureja” rahvusooperis Estonia kell 19 • Kontserdisari „Sibelius 150” Estonia kontserdisaalis kell 19 30 Oktoober 2015

Soovitab

26. november

• Lastenäidend „Väike prints Hamlet” Estonia kammersaalis kell 12 ja 14 • Koit Toome ning Jorma Puusaag. Jaak Joala laulud Haljala rahvamajas kell 18 • Ooper „La Traviata” rahvusooperis Estonia kell 19 • Atlan Karp ja Ralf Taal Kadrioru kunstimuuseumis kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Jaak Sooääre laulud Juhan Liivi tekstidele Jõhvi kontserdimajas kell 19 • EK:Labor esitleb: (V)IHA & ARMASTUS Vene kultuurikeskuses kell 19 • Alen Veziko ja Pärt Tarvas „Ikka veel teel” Saku mõisas kell 19 • „SIBELIUS 150” Viljandi Baptisti kirikus kell 19 • Bonzo „Sügise süles” Ammende villas kell 19 • Ansambel Sadamasild „Sina Jää” Kuressaare linnateatris kell 19

27. november

• Teatriseiklus ooperi- ja balletisolistide, koori ja orkestriga rahvusooperis Estonias kell 12 • ERSO lõunakontsert: Superman Estonia kontserdisaalis kell 13 • Ekskursioon rahvusooperis Estonia kell 17.30 • Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdisari „Vitraažid”, 12 patukahetsuse psalmi Viljandi Jaani kirikus kell 18 • Ballett „Bajadeer” rahvusooperis Estonia kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Erso: Superman Estonia kontserdisaalis kell 19 • Larissa Rubalskaja Vene kultuurikeskuses kell 19 • Märt Avandi & Kõrsikud „Elud, asjad” Aruküla rahvamajas kell 19 • „Novembrikuu tantsumaja” Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Seto pidu, Toomas ja Meel Valk. Lee Tauli tudengitrio. Kell 19 õpituba: „Kargus ja kasatski”, samme õpetavad Jane Vabarna, Jaan Sarv. Kell 20 tants

• Muusikalavastus „Tooma Jõululegend” Salme kultuurikeskuses kell 11 • Muusikal „Lotte Unenäomaailmas” Vanemuises kell 12 ja 18 • Klaveriloomade jõulukontsert „Lumised lood” Estonia talveaias kell 12 • Perekontsert „Genka Nu Jazz-Hop” Tartu Elleri kooli Tubina saalis • Ansambel Hortus Musicus „See magus piin” Väravatornis kell 16 • Piit ja Tuut piparköögis Piip ja Tuut Mängumajas kell 16 • „Maagiline Vivaldi” Keila-Joa lossis kell 17 • Viru Varietee Park Inn by Radisson Meriton Tallinn hotellis kell 19 • Kontserdisari „Kuldne klassika: Tšaikovski” Estonia kontserdisaalis kell 19 • Ballett „Kesköö Pariisis” Vanemuises kell 19 • Starlight Cabaret kabareeõhtu „Life is a Cabaret” restoranis Merineitsi kell 19 • Larissa Rubalskaja Narva kultuurimajas Rugidov kell 19 • Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserdisari „Vitraažid”, 12 patukahetsuse psalmi Niguliste kirikus kell 19 • „Jõuluootus”. Esinevad Pärnu kunstide maja kollektiivid koos sõpradega Lätist, Leedust, Armeeniast ja Venemaalt. Pärnu kontserdimaja suures saalis kell 19 • Jõulujazz 2015, Kellylee Evans Vabal Laval kell 19 • Jõulujazz 2015, Lauri Saatpalu & Band „Isaga draakonil” Pärnu Endla Küünis kell 19 • Jaan Sööt „Õhtu laulud” Kuressaare Arensburg Boutique Hotel & Spas kell 20

29. november

• Lastenäidend „Väike prints Hamlet” Estonia kammersaalis kell 12 ja 14 • Muusikal „Lotte Unenäomaailmas” Vanemuises kell 12 ja 18 • Kontserdisari „Kuldne klassika: Tšaikovski” Pärnu kontserdimaja suures saalis kell 17 • Kellaviietee Keila-Joa lossis kell 17 • Ansambel Sadamasild „Sina Jää” Viimsi Püha Jaakobi kirikus kell 17 • Antonio Sanchez Vabal Laval kell 18 • Märt Avandi & Kõrsikud „Elud, asjad” Laitse graniitvillas kell 19

30. november

• Muusikalavastus „Tooma Jõululegend” Salme kultuurikeskuses kell 13 • Flamenkokuningad Los Vivancos Nordea kontserdimaja kell 19 • We Came As Romans Tapperis kell 19




Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.