Mõjukad (detsember 2016) by Eesti Päevalehe

KERSTI KALJULAID

Kahe kuuga eeskujuks ja mõjutajaks

Biorobootik Maarja Kruusmaa Valmistume muutusteks Kaido Höövelson Võidusoov on ikka veres Jaan Puusaag Dividendid sotsiaalmaksu alla

Eesti Päevalehe ja Delfi tänavuse aasta mõjukaimaks inimeseks sai president Kersti Kaljulaid. Alo Raun Tõenäoliselt tuleb Kaljulaidi võit paljudele üllatusena, nagu alles hiljuti imestati tema kiire tõusu üle presidendikandidaadiks ja seejärel presidendiks. Ent kes on Kersti Kaljulaidi elukaart lähemalt jälginud, märkab, et nii nagu presidendiamet on tema karjääri loogiline jätk, on ta olnud varemgi mõjukas ja on raske uskuda, et ta ei jätka samas vaimus ka Kadrioru lossis. Milles siis seisneb Kaljulaidi mõju? Lühidalt öeldes tema julguses teha teisiti, mõttejõus ja sihikindluses. Teisiti sõnastades: ta on tabumurdja, visionäär ja heas mõttes tülikas. Allpool selgitan, mida nende kolme tunnuse all mõtlen.

Kaljulaid kui tabumurdja

Ebamugav sekkuja

FOTO: INTS KALNINS

Kersti Kaljulaid.

Kersti Kaljulaid on elav tõestus sellest, et president ei pea olema kiilanev vanahärra, vaid võib vahel olla hoopis nooruslik naine. See on oluline kuvandimuutus. Eestis, kus poliitika on ikka olnud meeste mängumaa, on Kaljulaidi presidendiks valimine tähelepanuväärne läbimurre, mis ei jää positiivselt märkamata ka näiteks rahvusvahelises sugudevahelist võrdsust mõõtvates indeksites. Selles küsimuses jõudsime lõpuks Lätile ja Leedule järele. Kersti Kaljulaidist saab eeskuju paljudele naistele ja tüdrukutele, kes alles valivad oma eluteed. Ta on eeskuju, kes annab innustust pürgida kõrgele ja kaugele. Selle murrangu vilju nopime veel ka aastakümneid hiljem. Kersti Kaljulaid on Eesti ajaloo noorim president (46), ja see sobib hästi Eesti poliitika üleüldise noorenemislainega. Ta asetub võitjate põlvkonna nooremasse otsa, mis on hea kombinatsioon elukogemusest ja piisavast vitaalsusest. Kohati tundub, et Kaljulaidi häi-

Suurim mõju on mõttel Urmo Soonvald Eesti Päevaleht, Delfi, Maaleht ja LP valisid teist aastat Eesti mõjukamaid inimesi. Uuringust selgusid meie mõjukaim poliitik, ettevõtja, haridus- ja teadusinimene, riigiteener, põllumees, kultuuri- ja sporditegelane. Kes aga on mõjukas? Võtsime uuringu aluseks hulga parameetreid (vt altpoolt), ent isegi teadust tegemata võib öelda, et mõjukas on see, kes on oma ala tipus. Ja see ala peab olema ühiskonnale oluline. Kas mõjukusega kaasneb ka avalik tuntus, on iseküsimus. Selles ajakirjas leidub näiteks intervjuu TTÜ biorobootika keskuse juhi Maarja Kruusmaaga, kelle nimi pole vahest tuntud igas seltskonnas, kuid kelle mõju teaduse tulevikuvaatele on igal juhul märgatav. Mõjukus ei ole seega pelk mõjuvõim, millega annaks kaubelda, vaid väljendub eelkõige ideedes ja eeskujus. Mõjukas isik pole see, kes väidab endal olevat mõju otsustajatele, vaid kelle enese mõtted toovad muutusi – olgu see uus valitsus, seni viljelemata muusikastiil või kõiki tüüdanud tühise probleemi lahendamine.

rib, kui tema puhul rõhutatakse päevaga, Kaljulaid aga vaatas tusugu või nooruslikkust, olgu posilevikku. tiivses või muus kontekstis. Siiski President ja kirik võttis ta ise kuu aja eest isadepäeJuba kuu aega enne isadepäeval julgelt sõna n-ö moodsate isava, täpsemalt 10. oktoobril paisde kaitseks, mis on tavaliselt fetis Kaljulaid silma veel ühe julge ministide pärusmaa. Ta rääkis 21. ja ebatraditsioonilise sammuga: sajandi isadest, kes hakkavad oma ta loobus tänujumalateenistusest, lastele emaga võrdväärseteks vamida Eesti evangeelne luterlik kinemateks nii igapäevatöid tehes rik (EELK) ametisse nimetamise kui ka vaba aega veetes. päeval presidendi auks korraldab. „Tööandjad peavad valmis oleEsimese Eesti riigipeana murdis ta ma selleks, et järjest rohkem võtaLennart Meri ajal vad lapse haiguse tekkinud tava. pärast haiguslehKersti Kaljulaidist Sellega andis te isad, on õhtusaab eeskuju paljuKaljulaid sümselt koosolekult dele naistele ja tüd- b o o l s e s õ n u lasteaeda lippami: riik ja kirik vad isad. Neil on rukutele, kes alles see õigus. Just nivalivad oma eluteed. on Eestis lahus, ateistil on õigus melt – neil on see jääda oma veenõigus ja mitte kodumuste juurde ja ta ei pea vorhustus,” ütles president. See on mitäiteks kirikus käima. Varasevarasemate isadepäevakõnedega mate riigijuhtide luteri kirikuvõrreldes julge retoorika – tavaga flirtimisega võrreldes on selpäraselt on ju tegemist olnud traline vaatenurk Euroopa kõige ilditsiooniliste pereväärtuste pidu-

malikuma riigi jaoks märksa loomulikum ja teiste usundite vastu õiglasem. Ka selle sammu mõju on laiem kui ühe inimese ja kiriku suhe: see on samm usu ja kiriku rolli vähendamise poole Eesti elus laiemalt. President Kaljulaid selgitas oma valikut sotsiaalmeedias järgmiselt: „Ma austan inimeste usuvabadust. Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse.” Ta rääkis, et kui teda kutsutakse kirikusse laulatusele, matusele või veteranipäevale Eesti eest langenud sõjamehi mälestama, siis ta läheb sina. „Kuid riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa,” lisas president.

Kuidas sündis tulemus Eesti mõjukamate inimeste edetabeli koostamiseks tegi toimetus eelvaliku isikutest, kes peaksid ühes või teises kategoorias esindatud olema. Siis lisasime järgnevad kriteeriumid: 1) Juhan Kivirähki ja Turu-uuringute AS-i esinduslik uuring, kus osalejad (1015 inimest) hindasid mõjukaid iga kategooria piires ja kõigi kategooriate peale kokku. 2) sotsiaalmeedia võrgustik ehk kontaktide arv Facebookis, Twitteris, Instagramis ja LinkedInis 3) 2016. aasta jooksul meedias esinemine 4) mõjuvõrgustik ehk olulisemate organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse kuulumine 5) mõju oma elualal ehk küsitlus teiste sama valdkonna mõjukate seas.

Kersti Kaljulaid Jõgevamaa gümnaasiumis noortele eeskujuks

FOTO: ANNI ÕNNELEID

Mõnusat koduteed! Maailmas on palju põnevaid kohti, kuid on üksainus tõeline kodu. Maailmas on palju toredaid automarke, kuid on vaid üksainus KIA. Soovime kõigidele klientidele ja koostööpartneritele rahulikku jõuluaega ja alati meeldivat koduteed! KIA Auto AS

Meie jõulusoovidega ühinevad

Tallinnas Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. Tartus Autospirit Tartu, Turu 47. Pärnus United Motors, Tallinna mnt 82. Haapsalus Tradilo, Tallinna mnt 73. Kohtla-Järvel United Motors, Järveküla tee 22. Rakveres Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. Narvas Analan Auto, Tiimani 5. Viljandis Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. Kuressaares Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. Valgas Salome Valga, Pihlaka 2.

Kaljulaid märkis, et tal ei ole midagi ühegi Eestis tegutseva kiriku vastu ja tema pereringis austatakse üksteise vabadust uskuda seda, mis on igaühele oluline. Kuigi president on jõudnud vahepeal kohtuda EELK peapiiskopi Urmas Viilmaga, näitavad märgid, et presidendi ja kiriku vahele jääb distants. Kaljulaid ei osalenud eelmise nädala neljapäeval Tallinna toomkirikus traditsioonilisel advendikontserdil, kuhu Viilma kutsus valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud. Võib arvata, et need on alles esi esed seisuko avõtud ja žestid kümnete omataoliste seas, millega Kaljulaid mõningatele ühiskondlikele nähtustele isikliku hinnangu annab: midagi julgustab ja kuskil hoogu maha võtab. See on osa presidendi sümboolsest mõjust, ühiskonna mõjutamisest eeskuju ja tegude kaudu. Ühiskonna mõjutamise kunsti paistab Kaljulaid valdavat väga hästi. Jääb vaid loota, et ta oskab piiri pidada ega vihasta üldsust liiga välja.

Kersti Kaljulaid huvitub kergesti. Näiteks kaitseväe õppust külastades katsetas ta ka ise rõhksideme paigaldamist. FOTOD: ANDRES PUTTING

Kaljulaid kui visionäär See, et Kersti Kaljulaidist sai esimene naispresident, pealegi suhteliselt noorelt, ei tulnud päris iseenesest, vaid põhineb aastaid tema kaubamärgiks olnud töökusel ja nutikusel. Ka sõnumid meeste-naiste võrdõiguslikkusest ja usuvabadusest on märk Kaljulaidi väljakujunenud terviklikust iseteadlikust maailmapildist, mille vaimu ta ka presidendiametis jätkab, nagu näha. Presidendi relv on eelkõige sõnad, millele annavad jõu mõtted. Paljud meist on kogenud Kaljulaidi mõttejõudu Kuku raadio „Eurominutite” või „Keskpäevatunni” saadet kuulates ja tema artikleid lugedes. Peaminister Mart Laari nõunikuna aastail 1999– 2002 mõjutas ta otseselt näiteks Eesti praeguse kolmesambalise pensionisüsteemi sündi ja toona käimas olnud erastamist, sealhulgas hoidis ära Eesti Energia vähemusosaluse NRG Energyle müümise. Peale selle hoolitses ta toona Isamaaliidu programmi arendamise eest ehk tegeles peaministripartei ideoloogiatööga. Terav mõistus, süsteemsus ja

enesekindlus annavad Kersti Kaljulaidile head eeldused kujuneda presidendina Eesti esivisionääriks. Eesti Nokia otsimine ja tiigrihüpe võivad loota sama värvikat ja ambitsioonikat venda või õde, kes vastab tänapäeva Eesti proovikividele. Esmaspäevases Eesti Päevalehes kirjutas Mart Laar, et Kaljulaidil on kombeks võtta iga probleem esiti algosakesteks lahti ja panna seejärel uuesti hoolikalt kokku. Ta teeb endale temaatika selgeks sellisel tasemel, et suudab näha korraga probleemi tervikpilti ja oskab rääkida samas küsimuses kaasa ka spetsialisti tasemelt. See muudabki Kaljulaidi mõjukaks. Tõenäoliselt ootab Eestit lähiajal ees samasugune audit. „Tundub, et tal on nüüd plaan Eesti riik ja rahvas vähemalt enda jaoks osadeks lahti võtta ja taas kokku panna,” ennustas Mart Laar.

Liberaalne konservatiiv Seda, milliseks visiooniks tasub valmis olla, näitavad Kaljulaidi kõned, artiklid, raadioesinemised ja lalki jeldatud žestid se ni e-

tab ta ennast liberaalsema kontiivsus seisneb selles, et riigi roll servatismi esindajaks, mis tähenon aheldatud baasdokumenti, kus dab üldjoontes parempoolset vaaon lõplikult jaotatud selle eesmärk det sotsiaal-majanduslikele küsining selle teenimiseks sätestatud mustele, ent avatust väärtusteeõigused, kohustused. Et riigi ekmadel, nagu näiteks seksuaalväsistentsi aluseks ei saa olla muud hemuste õiguste (kooseluseadus) kui kestmise jätkumine ning Eesvõi pagulaste vastuvõtmise puhul. ti kontekstis tähendab see eesIsade rolli tähtsustamist lastekasti keele ja kultuuri prevalentsi,” vatuses ja kirikuvastasust on sakirjutasid nad Kaljulaidi valimise muti raske pidapäeval ilmunud da traditsioonimemorandumis. listeks konservaPoliitika.guru Ühiskonna mõjutatiivseteks väärmärg ib, et teimise kunsti paistab tusteks. Rahvussalt tähendab see Kaljulaid valdavat küsimuses on ta inimeste põhiõiväga hästi. avatud konserguste kaitsmist: vatiiv, vastanduõigusi ei saa des ühelt poolt vähendada, vaid kosmopolitismile, ent teisalt ainult avardada. Samuti pooldab EKRE-likule endassetõmbunud ta seisukohta, et valitseda ja otsukonservatismile. seid langetada tuleb tasandil, kus Portaali poliitika.guru pidasee on kõige õigem ja efektiivsem. vad uue põlvkonna politoloogid Praktikas tähendab see võimu ja nimetavad eetilisest riigist rääülesannete detsentraliseerimist kivat Kaljulaidi põhiseaduslikuks keskvalitsuse tasandilt kohaliku vabariiklaseks. „Tema konservaomavalitsuse kätte, sealt oma-

Kersti Kaljulaidi meeskond püüab tema kuvandit pehmendada näiteks jooksuharrastust esile tõstes. FOTO: SERGEI STEPANOV

1. 190,5 koht

punkti

Kersti Kaljulaid president Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

199 174,5 200 195,5 183,5

korda kodanikuühiskonnale (kohalikele seltsidele ja ühingutele). Kersti Kaljulaidi mõtetega tutvudes jääb silma, et ta pöörab palju tähelepanu ka sotsiaalsetele küsimustele. See vastab muu hulgas ühiskonna ootusele, mis tuli eriti selgelt esile suviste presidendiväitluste käigus: vajame presidenti, kelle nägu on pööratud rohkem riiki sissepoole ja kes on nõrgematele ühiskonnaliikmetele vähemalt moraalseks toeks. Siit võiks järeldada Kaljulaidi maailmavaate vasakpoolset mõõdet, ent seostuvatele küsimustele pakub ta mõõdukaid, et mitte öelda parempoolseid lahendusi. Paistab, et Kaljulaid ei poolda laustoetusi (n-ö lennukilt raha külvamist), vaid otseselt hädasolijate aitamist. „Eetiline on selline Eesti, kes enesekindlalt aitab nõrgemaid eelarvest, enne kui hakkab kulutama neile, kes peaksid olema tugevad,” kõneles Kaljulaid tänavu augustis Paides Arvamusfestivalil.

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

EDETABEL

Kokku Kersti Kaljulaid president

190,5

Taavi Rõivas endine peaminister (RE)

181,3

Toomas Hendrik Ilves president

177,4

Jürgen Ligi endine välisminister (RE)

173,1

Jüri Ratas peaminister (KE)

172,25

Jevgeni Ossinovski tervise- ja tööminister

171,7

Kadri Simson majandusja taristuminister (KE)

168,2

Martin Helme EKRE aseesimees

Yana Toom Euroopa Parlamendi liige (KE)

167,3

Mart Helme EKRE esimees

167,2

Urmas Sõõrumaa suurärimees, U.S. Ivest AS-i nõukogu esimees

160,8

Jaak Aaviksoo Tallinna tehnikaülikooli rektor

158,6

Gerd Kanter kettaheitja, olümpiavõitja

156,85

Margus Tsahkna kaitseminister (IRL)

Ülle Madise õiguskantsler

156

155,4

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

167,7

Tehnoloogiakonverentsi Slush avapidu Helsingis. President keskel koos modell Carmen Kassiga Samuti pooldab Kaljulaid seda, et ga eelkäijast rohkem kursis. Sariigi asemel aitaksid hädasolijat muti lubas ta kantslist õpetussõsenisest rohkem tema kogukonnade lugemise asemel poliitikunakaaslased ja tuttavad ehk kotega rohkem otse suhelda ja oma danikuühiskond. „Eetiline riik on seisukohti väljendada. tänulik oma kodanikele nende paTaavi Rõivase valitsusele nuse eest ja pakub vastu tervist, umbusalduse avaldamise päeval haridust, kultuukutsus ta kõig i ri, vabadust. See parlamendieraEetiline on Eesti, kes kondade esimekõik ei pea maksenesekindlalt aitab ma ülearu palju, hed ükshaaval nõrgemaid, enne kui enda juurde Kadkui kaasata mittemateriaalsed riorgu külla, milhakkab kulutama väärtused nagu lele ongi järgnetugevatele. kodanike vaba nud presidendi koostöötahe,” ütvarasemast tiheles ta samas kõnes. Õpitud abidam suhtlus uue valitsuse ja potuse, riigile lootmise asemel ise liitikutega. Silmatorkavama uuenhakkama saama innustamine viidusena seati sisse peaministri ja tab, et Kaljulaid ei eelista hädasopresidendi regulaarne kohtumine. lija aitamisena mitte kala, vaid piSee tähendab presidendile otgem õnge koos õpetusega, kuidas sekanalit valitsuse tegevuse mõjukala püüda. tamiseks. Tõsi, tal puuduvad otsesed hoovad võimuliidu seadusteOodatav otsesuhtlus ga kooskõlas olevaid tegemisi piiKolmas viis, kuidas Kersti Kaljulairata, ent valitsuse küsimusi tekidi mõjukus avaldub, on isiklikult tavad otsused peavad hakkama käe Eesti poliitika pulsil hoidmine läbima ka n-ö Kaljulaidi testi. Kui ja tihe kontakt valitsusega. mõni ettepanek on ikka poolikult Juba ametisse astumise ajal ette valmistatud või presidendile andis president mõista, et soovib ei meeldi, peab peaminister Jüri hoida end Eesti poliitika arenguRatas tõsiselt pingutama, et pre-

FOTO: ARON URB

sidendiga kohtudes mitte häbisse jääda. Küll Kersti Kaljulaid oskab vajaduse korral olukorra ebamugavaks muuta ja see on hoob, millega otseselt poliitikat mõjutada.

Hoiab initsiatiivi Ebamugav partner on Kaljulaid ka paljudele teistele. Kui luteri kirikust sai juba räägitud, siis probleeme on tal ka ajakirjandusega. Presidendikandidaadi kandidaadiks esitamisest kuni ametisse astumiseni oli Kaljulaid meediale ja seeläbi avalikkusele maksimaalselt avatud, päevad möödusid intervjuusid andes. Praeguseks on olukord muutunud: presidendi kantselei ütleb järjest ära ajakirjanike intervjuu- ja kommentaaripalvetele – kümnetele, kui mitte juba sadadele. Iseenesest on selline enesekehtestamine mõistetav: president ei peaks olema meedia ja teiste inimeste lükata-tõmmata, vaid hoidma initsiatiivi enda käes. Teisisõnu tähendab see kommunikatsiooniplaani, mille sisu on üleminek reageerimiselt proaktiivsele lähenemisele, presidendi institutsiooni ja Kersti Kalju-

laidi isiku põimimisele uueks mõjukaks ja mõjusaks tervikuks. See tähendab ka n-ö taseme hoidmist: kuna presidendi vahedaim relv on tema sõna, tuleb seda hoida devalveerumast. Teisalt, kui Kersti Kaljulaid potentsiaalse presidendikandidaadina välja käidi, peeti üksmeelselt tema suurimaks puuduseks vähest tuntust. Nüüdseks on teadlikkus temast suurenenud, kuid distants jäänud.

Pisut kramplik maneer Kõik inimesed, kellega ma seda artiklit kirjutama valmistudes suhtlesin, ütlesid kui ühest suust, et neil on Kersti Kaljulaidiga seotud positiivsed ootused, ent ta on jätnud endast pigem külma ja robotliku mulje. Tema sõnavõtud on olnud kramplikud ja rahvale kauged, jättes sõnavõtjast mulje kui introvertsest jääkuningannast Kadrioru lossi suletud uste taga. Kui sinna lisada Kaljulaidis peituv loomulik elitaarsus, on põhjust muretsemiseks küll. Jah, Kersti Kaljulaidi kuvandit püütakse pehmendada, kuid

üks valitsus väsis pigem kildhaaSilmatorkava ja teise sündi alval ehk aeglases les sepistati, peatempos (näiteks uuendusena seati le selle pikale verõhutades tema sisse peaministri ja tervisejooksuharpresidendi regulaar- ninud presidendivalimised. Mil rastust). Õnneks ne kohtumine. määral Kaljulaid on see ka miski, ü l a l k i r j e l d at u d mida annab tõesti mõjuvõimu edasi rakendab, sõlmuuta. Pealegi ütleb ka minu enda tub eelkõige temast endast. isiklik kogemus sellest, kuidas me Lõpetuseks pöördun tagakümmekonna aasta eest Brüssesi Marju Lauristini juurde. Asjali kohvikus lõbusalt juttu puhusiolu, et mullu võitis aasta mõjukaime, et tegemist on sümpaatse ja ma inimese tiitli Lauristin ja tänarõõmsa inimesega. Ka Kaljulaidiga vu Kersti Kaljulaid, on omamoodi lähedalt kokku puutunud inimesümboolne teatepulga edasiandsed räägivad, et turvalises keskmine. Pärast Kaljulaidi presidenkonnas on ta hoopis teistsugudiks valimist kirjutas sotsioloog ne, vaimult vaba ja vallatu inimeJuhan Kivirähk Äripäevas, et pidas ne. Kui te seda kohe kuidagi uskuaasta alguses Eesti parimaks poda ei suuda, kuulake kasvõi mõnda tentsiaalseks presidendiks Marju kunagist Kuku raadio „KeskpäevaLauristini. tunni” saadet. Ja lisas: „Kersti Kaljulaiu puhul Mingis mõttes on ka aasta oleme saanud ühiskonnaelu probmõjukaima inimese tiitel Kaljuleemide mõistmise ja sõnastamilaidile avanss, nii nagu USA presise võime poolest Marju Lauristidendile Barack Obamale anti juba niga võrdväärse, ehkki pisut nooametiaja alguses Nobeli rahupreerema eksemplari.” Tundubki loomia. mulik, et Kersti Kaljulaid võttis Avansi taga on temale seatud just Marju Lauristinilt üle ka mõkõrged ootused, ent ka Eesti pojukaima inimese teatepulga. liitika üldine segaduste aeg, kus

President Kersti Kaljulaidi esimene välisvisiit viis ta laevaga Soome. Pildil tutvub president kaptenisillal laevapere tööga.

FOTO: PRIIT SIMSON

FOTO: TIIT BLAAT

KAIDO PADAR:

vahel tuleb lihtsalt autopiloot peale panna 16

Suursaarte vahel liiklust korraldava TS Laevade juht Kaido Padar on viimase aastaga kogenud uskumatult palju avalikkuse pahameelt, ent pole sel lasknud end kursilt vĂ¤Ă¤rata ega oma tuju rikkuda. Kuidas ta seda suudab?

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

Ann-Marii Nergi

EDETABEL

Kokku Marina Kaljurand endine välisminister

153,8

Ragnar Klavan Eesti jalgpallikoondise kapten

153,7

Urmas Paet Euroopa Parlamendi liige (RE)

153,5

Andrus Kivirähk kirjanik ja ajakirjanik

151

20 Ott Tänak rallisõitja

150.,

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

nikuna töötas Padar nii Ratta Tallinna linnapeaks kui ka riigikogu 9. detsembril möödus täpselt aasaseesimeheks oleku ajal. Sahistati, ta sellest, kui Kaido Padarist sai et Ratas kutsub teda taas, seekord riikliku parvlaevanduse käilakupeaministri tiimi. „Meil oli sellest ju ja kaanepoiss. Sellest „ujuvast põgusalt juttu,” tunnistab Padar tsirkusest” (Padar rõhutab naerulja ta suu tõmbub kriipsuks, andes sui, et seda väljendit kasutas siismärku, et seda lauset ta ei laienda. ki Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Arvatavasti loodavad kõik, et Vedler, mitte tema) ehk parvlaePadari juhitud Tallinna Sadama vade ehitusest ja liikluse ülevõttütarfirma TS Laevad saab need misest võiks lausa raamatu välkauaoodatud parvlaevad lõpuks ja anda. Padar on sel kohal töömandri ja suursaarte vahel sõitle hakkamisest ma. Poole pealt alates vahelduva loobumist ei oska Juht on see, kes eduga päevikut Padarist justpeab oma töötajaid pidanud ja kohakui kahtlustadati absurdi küüngi. Kuigi jah, vett kaitsma, põhjendab divaid olukordi ja vilet on ta aasPadar oma pidevat nii paberile kui ka ta jooksul näinud meedias esinemist. aja nappuse kormitme mehe eest. ral mällu talletaTa adub, et nud. Kirjanikuks ta siiski ei haklaevadega seotut tulebki väsimaka, sest hea juhina, aga eelkõige tult selgitada, sest on ju fakt, et hea töö ärategijana teab ta, et pakaks kuud pärast lubatud tähtaerem on kõigiga hästi läbi saada ja ga ei näe me ikka Tõllu ega Piretit sõpradena lahku minna. Kunagi Saaremaa vahet sõitmas ega Leigju ei tea, mis ameti elu järgmiseks rit ja Tiiut Hiiumaa rahvast vedapakub. Samamoodi jõudis hiljuti mas. tema juurde ringiga tagasi nüüdne Vahepeal tundus, et Padar peaminister Jüri Ratas, kelle nõuteeb selgitustöö ära ka poliitikute

Maailm suhkrutoosis. Umbes selline on väljastpoolt paistnud kogu Kaido Padari viimane aasta: ajakirjanik küsib, tema selgitab kannatlikult. FOTO: TIIT BLAAT

151. 74,6 koht

punkti

Kaido Padar riigiettevõtte TS Laevad juht Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

79 50,5 54 124 65,5

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

eest, kui kostsid jälle hõiked „Kes vastutab?”. „Meil oli algusest peale nii kokku lepitud,” ütleb Padar. „Oli selgelt paigas, et juht on see, kes peab oma töötajaid kaitsma ja motiveerima. Ja ausalt öeldes on see, et üks äriettevõte on meedia nii suure tähelepanu all, mind paar korda ikka võnkuma löönud. Siis mõtled ise ka, et milleks see kõik.” Ta märgib, et alguses esitasid töötajad väga palju miks-küsimusi. Nad ei saanud aru, kuidas meedia saab üht või teist nii kirjutada. Ei ole ju tõsi! „Ma pole elu jooksul kuulnud vist rohkem kuulujutte, kui on parvlaevaehitusega kaasas käinud,” naerab Padar. „Vahepeal alustasin igat hommikut ajakirjaniku kõnega „me saime sellise vihje”.” Ta tunnistab siiski, et just tema paistab firmas välja ja vastab pea alati telefonile. Ta on andnud nii palju intervjuusid, et inimesed poes juba vahivad, tunnevad ära. „Aga päriselt tegijad on kõik need, kes tagatoas tunde lugemata tööd teevad, ja need, kes n-ö Bermuuda kolmnurka sõidavad – nii nimetame me liini Tallinn-

EDETABEL

Kokku Armin Karu kasiinoärimees, OEG nõukogu esimees

149,75

Edgar Savisaar Keskerakonna asutaja

149,75

Ivari Padar riigikogu liige, SDE

148,85

Riho Terras kaitseväe juhataja

146,8

Eiki Nestor riigikogu esimees (SDE)

146,15

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

Kõige Kõige Mõjukam Mõjukam kuumtsinkija kuumtsinkija Eestis Eestis   www.galv-est.ee tel   

stan ul da sk õned e ed on alliks läinud selle aja a õi ju õelda a is nii vi a uud kui eisid da aail a e e likult on see vä a in eline t va el oled kodust ja e e juu est kol nädalat ä a va el kuu ae a ada il on neli last aine on ul ä ae and võta al ju t d koju kaasa ta vastu ta ka nelja a vlaeva eest ja t le et tal on elus olnud neli le ini likku katsu ust Esi ene oli su teko aldajana allinna linna ea i õisa juu es keda ada ea siiani o a a i aks õ eta jaks eejä el linna ea atas keda nu eldi lõ utult te a noo use ja ko ene atuse tõttu ol andaks tuli niva kus t nädalad olid taas vä e alt kuue äevased a neljas on siin a ko d olen ikka tule use ä a teinud kuidas siis n dki ul on elus ldse le uste a vedanud i a elt on i da i õ ida olnud a kinnita et loo ulikult ita asju itte isiklikult võtta a el see õnnestu va el itte ada eenuta ae a kui t tas ii ifi as niva ostitee nuste divisjoni ju ina ja i al aas tal oli vaja koondada ea sada ini est iis võid ääkida alju ta ad et ä a võta isiklikult ikka on vä a aske

Mida teha? Kaido Padar sõnastas viis asja, mida tuleks Eestis kohe praegu paremini teha

Minu sooviks on, ja olen sellele palju mõelnud, kuidas saaks Eesti olla suurem kui ta tegelikult on. Siin on viis aspekti: • Esiteks peab fookus olema haridusel, veel enam, kui see praegu on. Igat last peab väärtustama, temaga tegelema. • Teiseks jätkata IT edulugu, et Eesti oleks IT arvamusliider kogu maailmas. • Kolmandaks tooksin esile siitkaudu transiidi taastamise. • Neljandaks – meil puudub riigi 30 aasta visioon, puudub institutsioon või erakond, kes selle sõnastaks või selle peale mõtleks. • Viiendaks ja seda riigi äriühingu juhina – meil on vaja õhukest, veel õhemat riiki.

tis ookeanil sõl e a ani na u oisike ae u on aevades ja a tud nii et ada keskendu i e klienditeenindusele ja oik oia val ivatel laevadel sil a eal ul on alju tuttavaid kes e listavad ulle kui ida i ja as ti on ja a olen selle eest ää etult tänulik ust el nädalava etusel Võttis silma märjaks te elesin siin iiu aa ill lauda E otsionaalseks kiskus ka no de a ja teisel nädalal tualetiuste ve il kell kui teine ju a a is ästi kinni ei ta tnud seis tuse lii e a t oik ada ile elis ta a nae a ida i selline ta a tas ja tles et ei e läks ist siside on vä a oluline teele il a võttis täitsa ä jaks si usele kas aa e aa ada i sõnul otivee i teda le oleks ikka i silda vaja vasta a vlaevade iline ise eest i a ta et ise i kui sild tule on lae äev ta a saa a see et nad vad ko alikud ja nõuavad te as vää tuslikud ka telt ko alikku Padar võtab kõik viie või k ne kau a e a anna aasta ä ast ks kvaliteedis jä ele omaks, raputab ki aksu aksja ee e asja lõ u tuhka pähe, sent silla ä ast ni leks et lõ tunnistab üles ja aisku ei lä eks u ei näeks a a kahetseb kibedalt. aa lased ääki te elikult ju a sid ulle selle a ei i ja teis seoses e nalja a a a ei jul te laevade tulek aista kla e seda vist edasi ääkida iidla sed o kasid ke endatult kui said sed saavad a aseks itsita a ei i teele anna ad tlesid et da eata tlikult ole e nende nõudlike klient ada on doku endif iik ja ee oli eile suu i ko li ent veendunud et i a sa ja otsus ei i teekonnale Eestisse ea ole a infos stee is talle elatakse distantsilt tuliselt kaasa tatud nin i ale otsusele on või tu li aadike u a va alt s alik sealtsa ast ka õ jendused isesi ookeanilaineid Eile sõi

Kaido Padar tunnistab, et saarte laevaliiklusega askeldades on FOTO: TIIT BLAAT ta isegi paar korda mõelnud: milleks see kõik? leida. Ta oli Tallinna Sadamas esimene, kes lasi end ise auditeerida. Audiitorid vaatasid teda tookord tõesti pungis silmadega. Aastaga on TS Laevad teinud 101 juhatuse otsust, 37 nõukogu otsust ja viis erakorralist nõukogu otsust ning registreerinud üle tuhande kirja. Kõik selleks, et igat sammu oleks võimalik kontrollida. Samuti on Padar vabandaja. See on kindlasti üks põhjuseid, miks temaga nii rahul ollakse. Ta lihtsalt võtab kõik omaks, raputab tuhka pähe, tunnistab üles ja kahetseb kibedalt. Padar teab, et nii on hea ka meediaga suhteid hoida, sest viha lahtub sellisel juhul kiiremini. Talle on isegi öeldud, et ta palub liigagi palju vabandust. Kui 1. septembril andsid Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Padar pressile aru, miks ikka veel ühtegi laeva kohal pole ja kust võetakse asenduslaevad, tunnis-

tasid nad mõlemad, et olid lihtsameelsed ja uskusid laevatehaste kinnitusi – kohati lausa graafikust ees olemisest. Kaua sa ikka kahe morni näoga mehega pahandad! Tänu (õpitud?) isikuomadustele püsib Padar ametis. Näiteks EAS-ist sule sappa saanud Hanno Tombergile sai saatuslikuks just tema paindumatus ning võimetus vigu tunnistada ja vabandust paluda. Samuti ei pidanud riiklikku lennufirmat käivitanud Erik Sakkov aastatki vastu, sest võttis iga kriitikanoolt liiga isiklikult ja pidas Nordicale mõnd teist lennufirmat eelistanud eestlast sisuliselt riigireeturiks. Kaido Padar ütleb neid näiteid kuulates, et ega läbipõlemise vältimiseks head retsepti polegi. „Vahel vist peab lihtsalt autopiloodi peale panema.” *„Ei ole silda ega laevu vaja, lükkame Hiiumaa Saaremaale tammiks,” ütlesid saarlased.

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

EDETABEL

Kokku Sven Sester rahandusminister (IRL)

142,1

Tiit Vähi Silmeti suuromanik

142,1

Indrek Tarand Euroopa Parlamendi liige

141

Kaido „Baruto” Höövelson endine sumomaadleja

138,95

Siim Kallas Reformierakonna auesimees

137,35

Arto Aas endine riigihalduse minister (RE)

137

Allar Jõks vandeadvokaat

136,5

Mailis Reps haridus- ja teadusminister (KE)

136,25

Kaur Kender kirjanik

136,25

Hanno Pevkur endine siseminister (RE)

135

Taavi Veskimägi riigiettevõtte Elering juht

133,4

Andres Anvelt siseminister (SDE)

133,2

Hans H. Luik meediaärimees, Ekspress Grupi suuromanik

132,8

Mihhail Kõlvart Tallinna abilinnapea (KE)

132,75

Andrus Ansip Euroopa Parlamendi liige (RE) POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

132,75

PALJU ÕNNE!

Mõjukaimad noored emad-isad

Selle aasta mõjukaimate edetabelist leiame mitu peret, kellel on olnud õnn tänavu titevarbaid kasta, ja mõnedki, kellele tuleb peagi perelisa. Marianne Ubaleht Ühiskondlik mõjukus ei tähenda, et isiklik elu peab jääma elamata. Küllap väljendub meist igaühe kestvaim mõju just perele elatud ajas ja laste kaudu muudetud maailmas. Edetabeli 3. kohalt leiame president Toomas Hendrik Ilvese, kes tähistas ühes abikaasa Ieva Ilvesega pisipoeg Hans Hendriku sündi. Eesti eelmine esipaar, kelle suhtest kuulsime alguses vaid ähmaseid sahinaid, sai 28. novembril oma esimese ühise lapse. Hans Hendriku nimes kajastub president Ilvese suguvõsa ajalugu: Toomas Hendriku vanaonu, ema kasuisa vend Hans Rebane oli 1927.–1928. aastal Eesti Vabariigi välisminister. Jevgeni Ossinovski ja tema abikaasa Triinu Ossinovski said 23. novembril pisitütre vanemateks. Tüdrukule pandi nimeks Marta. Meedias kirjutati, et nimi pärineb Hispaaniast, olgugi et kõlab meile koduselt. Jevgeni Ossinovski täpsustas meie onomastikateadmisi ja selgitas, et tegemist on arameakeelse nimega ‫ ָּא ְתרַמ‬. Ossinovskite peres kasvab juba paariaastane poeg Artur. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhina pani endine haridusminister aga leivad ühte kappi Keskerakonnaga, korraldas lapseootuse aegu edukalt valitsuspöörde ning on nüüd töö- ja tervishoiuminister. Hannes Hanso ja tema abikaasa Riina Hanso tervitasid kolmandat last möödunud suvel. 30. juunil

sündis nende kahele ühisele lapsele, Henri Kristjanile ja Mari Ellile pisike õde, kellele pandi nimeks Miia Laura. Hannes Hanso kahe vanema, eelmisest abielust sündinud lapse nimed on Toomas ja Saara Triinu. Hannese ja Riina kolmanda lapse ootus sai laiemalt teatavaks tänu valitsuse pressikonverentsile, kus toonane peaminister Taavi Rõivas eitas tõsiasja, et tema elukaaslane Luisa Värk ootab teist last. Rõivas ütles nimelt, et Hanso täitvat riiklikke iibeootusi juba tema eest. Taavi Rõivase ja Luisa Värgi teine laps peaks sündima aastavahetuse paiku. Peres kasvab juba 7-aastane Miina Rihanna. Kadri Kõusaar, kelle viimatine film „Ema” kinnitati ametlikult Eesti Oscari-kandidaadiks, sünnitas 20. septembril teise lapse. Kadri ja tema abikaasa Martin Browni perekonnas kasvab juba poeg Maximilian. Nüüd sündinud poja nimeks sai Sebastian Frederick. Kõusaar sai laiemalt tuntuks noore mehe enesetapust kõneleva filmiga „Magnus”, taasiseseisvunud Eesti esimese ja seni ainsa ärakeelatud filmiga. Ühtaegu oli „Magnus” esimene Eesti film, mis valiti Cannes’i festivali mängukavasse. Omaette esiletõstmist väärib presidendikski kandideerinud Mailis Reps, kes ootab koos Läti advokaadist abikaasa Agris Repšsiga kuuendat last. Peres kasvavad juba 12-aastane Richard, 10-aastane Elizabeth, 8-aastane Karl Robert, 4-aastane Henry Roger ja aastane Frederick.

Hannes ja Riina Hanso

Kadri Kõusaar ja Martin Brown

Luisa Värk ja Taavi Rõivas

Mailis ja Agris Reps

Toomas Hendrik ja Ieva Ilves

Jevgeni ja Triinu Ossinovski

Tee oma silmadele kingitus Tippkvaliteediga prilliraamid Silmalaseri Kawe esindusest PÃ¤rnu mnt 15, Tallinn

silmalaser.ee DR. KAI NOOR SILMAKABINET / TEGEVUSLUBA L03064

Kes kardab Yana Toomi? Minuga hirmutatakse valijaid, tõdeb Yana Toom. Samal ajal on ta kindel, et tegelikult ei karda teda keegi, kõige vähem veel needsamad hirmutajad. Julia Rodina Euroopa Parlamendi saadik, keskerakondlane Yana Toom on ühteviisi tuntud nii eestikeelse kui ka venekeelse lugeja jaoks – teda justkui polekski vaja tutvustada. Venekeelne lugeja teab raudkindlalt, kellega on tegu: venelaste õiguste eest seisja, venekeelse koolihariduse jätkamise pooldaja, üleüldse tubli inimene. Eestikeelne lugeja teab ka, kes on Yana Toom,

9. koht

167,3 punkti

Yana Toom Euroopa Parlamendi liige (KE) Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

197 161 129,5 180 169

aga tema arvamus erineb venelaste omast otsustavalt: Yana Toom on teadagi Kremli käsilane, selge oht Eesti Vabariigi järjepidevusele ja eesti keele kestmisele. Endine ajakirjanik Yana Toom oskab ennast igatahes teravalt väljendada, jääb mulje, nagu räägiks ta alati just seda, mida arvab. Vene valijatele lähevad sellised isikuomadused väga hästi peale. Eelmise aasta mõjukate poliitikute edetabeli kohta ütles ta: „See väärib oma kohta kuskil poliitilise analüütika ja horoskoobi vahel.” Tähtede seis on aga olnud selline, et tema nimi sisaldub ka 2016. aasta mõjukate edetabelis, väärikal 9. kohal. Venekeelsete Eesti elanike jaoks olete te üks mõjukamaid poliitikuid. Kuidas te eestikeelsele lugejale seletaksite – tänu millele püsib teie toetus nii kõrge? Mõjukus ja valijate toetus ei ole sünonüümid. Minu puhul seisneb mõjukus ilmselt selles, et ma pressin vene probleemi püstitamist peale. Ei lase seda n-ö vaiba alla peita. Ja Euroopa Parlamendi kõrge tribüün on selles hästi

abiks. Mis aga puudutab toetust – siin ei ole eestikeelsele valijale vaja midagi seletada. Iga valija valib poliitikut, kes peegeldab maksimaalselt tema vaateid ja ei tee kompromisse omakasupüüdlikest kaalutlustest lähtudes. Mis on see, mida Eesti poliitikud vene valijate juures ei mõista? Seda, et nad on omaenda kodus. Ilma ühegi agata. Kas nüüdisaegne poliitik peab olema populist? Kas teie olete? Ma tean viit populismi definitsiooni. Arvan, et neid on rohkem, aga mulle ei sobi mitte ükski nendest, mida ma tean. On ka selline sõimusõna – populist. Jah, mind on nimetatud ka ka selleks. Mis aga puudutab edu poliitikas, siis populaarne sentents vox populi, vox Dei, mida lääne tsivilisatsioonis on kombeks kasutada tähistamaks demokraatia võidukäiku, võtab ju tegelikult kokku ka populismi kvintessentsi. Ei ole vähe Eesti ajakirjanikke ja poliitikuid, kes teid kardavad ja peavad teid riigile ohtlikuks. Mis teie arvate, milles on põhjus? Ma ei usu, et poliitikud või aja-

Yana Toom teab, et rahva hääl on jumala hääl. FOTO: RAUNO VOLMAR

Bussireisid Eestimaal

TIIT REISID OÜ TALLINN Tatari 6 tel 662 3762 tallinn@ tiitreisid.ee KÄRDLA Sadama 13 tel 463 2077 hiiumaa@ tiitreisid.ee

Soodustused:

püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele Täpsem info

tiitreisid.ee

Hiiumaa: 27.05 - 28.05 Tuulekala festival; 08.07 - 09.07 Käsitöölaat; 05.08 - 06.08 Kohvikutepäev; Hind al. 115€ Kihnu: 17.06; 29.07 Hind al. 85€ Kirde Eesti: 02.07; 19.08; 23.09 – Silmu festival; Hind al. 55€ Mulgimaa: 30.07 Hind al. 55€ Peipsi rannik ja vanausulised: 23.07; 26.08 - Kallaste mee- ja sibulalaat; 16.09 Varnja sibula ja jõhvikalaat. Hind al. 45€ Jõgevamaa ja Jääaja keskus: 13.08 Hind al. 55€ Vormsi: 10.06; 01.07; 12.08 Hind al. 45€ Võro- ja Setomaa: 08 - 09.07; 05-06.08 Seto kuningriigi päev. Hind al. 120€ Noarootsi ja Haapsalu: 18.06; 22.07; 20.08 Hind al. 38€ Saaremaa: 17-18.06; 12 - 13.08 Hind al. 120€ Ruhnu 02 - 04.08, Hind al. 190€

Lennureisid Rooma: (lennureis) 21.04 - 25.04 Hind al. 750€ reisisaatja Dr. Arne Hiob. Reformatsiooni 500 aastapäev Saksamaal - M.Lutheri ja J.S.Bachi radadel: 29.0606.07 Hind al. 1050€ Reisisaatjad dr. Arne Hiob ja pr. Andres Uibo Pariis: 18 - 21.08 Hind al. 690€ Püha maa Iisrael: 19-27.03 Hind al. 1300€ reisisaatja dr. Arne Hiob. Moskva: 27-30.07 Hind al. 560€

Patmos: 9-16.09 Hind al. 990€ reisisaatja dr. Arne Hiob. Rumeenia: 09-16.09 Hind al. 705€

Bussireisid kodust kaugemale Kevadine Holland, Keukenhof ja Lisse lilleparaad: 18-25.04 Hind al. 450€ Peterburi: 27 - 30.04; 18 - 21.05; 20 - 23.07; 17 - 20.08; 21.09 - 24.09 Hind al. 245€ Sigulda taime- ja lillelaat: 30.04 Hind al. 40€ Ahvenamaa: 15 - 18.06; 06 - 09.07; 03 - 06.08 Hind al. 275€ Kesk-Norra: 11.07 - 18.07 Hind al. 540€ Lõuna-Soome: 20 - 22.07; 23 - 25.08 Hind al. 220€ Valgevene ringreis: 28.06 - 02.07; 27 - 31.07; 23-27.08 Hind al. 340€ Kaliningrad ja Jantarny: 09-12.08 Hind al. 285€ Petseri-Pihkva-Novgorod: 13 - 16.07 Hind al. 280€ Läti-Kuramaa: 23.07 - 25.07 Hind al. 210€ Leedu: 13 - 16.07; 10.08 - 13.08 Hind al. 260€ Lõuna-Poola ja Slovakkia: 04 - 10.07 Hind al. 410€ Viiburi-Peterburi: (läbi Soome) 03 - 06.08 Hind al. 260€ Karjala: Kizi-KivatsiSortavala-Valamo-Kinerma 15-20.08. Hind al. 340€

kirjanikud mind kardavad. Minua i utatakse see on fakt a a hirmutavad need, kes ise ei tunne vähimatki hirmu. See on Eesti poliitilise kultuuri osa ja muuseas, see on ka populistlik võte: ühendada sinu enda hirmutatud inimesi ühise „vaenlase” vastu. Kas teid peab kartma? Olete te Eesti kestmisele ohtlik? Nagu ma juba ütlesin, tegelikult mind ei kardeta. Mis tunne on hääletada vastu, kui enamus on poolt? Soovitan järgmisel toimetuse koosolekul proovida. Uskuge mind, naudite seda väga. Ja võimalik, et paari aasta pärast saate peatoimetajaks. Igal juhul minuga just nii juhtuski. (Viimati hääletas Toom Euroopa Parlamendis näiteks resolutsiooni vastu, mis kutsus üles võitlema Venemaa ja Islamiriigi Euroopa Liidu vastase propaganda vastu. Varem on ta hääletanud näiteks Ukraina ja Venemaa rahuplaani resolutsiooni vastu toi Eesti poliitikutest olete kõige sagedam, kui mitte ainus Venemaa telesõude külaline. Palun öelge,

miks nende saatejuhid ja külalised nii agressiivselt käituvad? Sest nad on venelased. (Kui vaadata Venemaa riiklike kanalite jutusaateid, siis hakkab kohe silma, et olenemata saate teemast karjutakse üksteise peale, segatakse vahele, mõnikord ka kakeldakse. Viimane skandaalne juhtum oli kanali TVC saate „Hääleõigus” salvestamise ajal: venemeelne Ukraina poliitik Igor Markov tungis kallale oola ajaki janikule o asž a iej žukile toi Kas saatejuht Vladimir Solovjov usub seda, millest räägib? Või on see kasulik ampluaa? Ei oska öelda, kas Solovjov usub sellesse, millest räägib, aga ta kindlasti teab, mida räägib. (Solovjov on jutusaadete „Kahevõitlus” ja „Pühapäeva õhtu Vladimir Solovjoviga” saatejuht ja Putini Venemaa poliitika usin toetaja toi Mida peaks tegema kanaliga ETV+, et seda vaataks rohkem kui 0,5% auditooriumist? Vallandama [Artemi] Troitski ja kutsuma tööle Solovjovi. Muuseas, siis ei peagi vallandama.

KAIDO HÖÖVELSON:

mõtlen poja sünnile, koduigatsusele ja meediaärile. Vabavõitlus on hobi Kaido Höövelson alias Baruto kummutab arusaama, nagu pühenduks ta pärast sumokarjääri peamiselt vabavõitlusele. Andres Vaher Kaido on selle jutu rääkimise ajal kodust kaugel. Lääne-Virumaa sünni- ja vanematekodust tuhandete, Jaapani Tokyo-kodust sadade kilomeetrite kaugusel. Ta valmistub treeningulaagris MMA-karjääri kolmandaks matšiks, mis toimub 29. detsembril Saitamas ja kus vastaseks on kohalik tegija Tsuyoshi Kosaka. Kõlab ju nagu päris tõsine tippspordivärk, eks ole? Aga tegelikult muutus 2013. aasta 11. septembril, päeval, kui Kaido teatas hiilgava sumokarjääri lõpust, kõik. „Mul on tõesti hea meel selle üle, et ma eestlastele endiselt korda lähen. Aga vaadake…” ütleb vestluskaaslane telefonitoru teises otsas, kui kuuleb mõjukate sportlaste pingerea kõrge neljanda koha pälvimisest. Ta teeb lühikese pausi, otsib justkui sõnu, muigab kergelt ja ütleb: „Te näete ja loete minust nüüd kui vabavõitlejast. Aga te ei näe seda, mida näevad miljonid jaapanlased siin,

kus ma olen tegelikult viimasel ajal märksa rohkem pildil. See võitlusevärk on mu jaoks lihtsalt tore hobi, mille eest ka makstakse. Kuid leiva toob mu lauale meediaäri.”

Vabakutseline talent Kaido püüab eestlasele, kes ei saagi tema igapäevategevust ja -haaret suures, kauges ja võõras kultuuris kuidagi hoomata,

KALENDER, MIS ANNAB SULLE

MÕJUVÕIMSA SOODUSTUSE, KUI SA SEDA SOOVID! Puhastuskuu

Värskuskuu

i Airv itamtein mõjuka 2017 kalender

Kuivuskuu

Dyson V8 – akutolmuimeja, mis maailma puhastab.

Stadler Form Robert – õhupesur, mis sisekliimat värskendab.

Stader Form Oskar Big – õhuniisuti, mis kuivust vähendab.

Soojuskuu

Tolmukuu

Külmakuu

Veito Blade 2500 – soojuskiirgur, mis lõket asendab.

Airvitamin AIR 1001 – õhupuhasti, mis allergiat alandab.

Soojuskiir H2.5R – soojuskiirgur, mis valgust ja sooja annab.

Tuulekuu

Niiskuskuu

Tarkuskuu

Dyson AM07 – ventilaator, mis tuult tiivikuta teeb.

Stadler Form Albert – õhukuivati, mis pesugi kuivatab.

Dyson Cinetic Big Ball – tolmuimeja, mis laste järel koristab.

Mõõdukuu

Rõskuskuu

Lõhnakuu

Stadler Form Selina – hügromeeter, mis mõtted äratab.

Dyson AM09 HOT & COOL – ventilaator, mis kütab ning jahutab.

Kõik mõjukad kaubad ootavad Sind meie kaupluses või e-poes! Kauplus Airvitamin Kaupmehe 6, 10114 Tallinn tel 642 0093, 5635 6112 info@airvitamin.ee www.airvitamin.ee

Stadler Form Jasmin – aromisaator, mis jõulud kohale toimetab.

E-poest tellimisel kaupade kohalevedu tasuta.

teha reaalsuse klaarimaks näideKas üha suurenev kuulsus on pite kaudu. gem nauding või segaja, ei oska „Sumomaadlejana olin popp Kaido kindlalt öelda. „Oleneb päepoiss eelkõige vanainimeste hulvast. Kui on raske olnud ja tunnen gas. Nemad on seal põhipublik. väsimust, siis võtaks vahel natuke Aga nüüd, kui mind näeb teleris vaiksemalt. Aga ei saa – olen ju nii pidevalt saadetes ja sõudes, olen suur, paistan igalt poolt kohe välsaanud tuttavaks märksa nooreja. Teist minusugust välismaalast male ja laiemale auditooriumile. siin naljalt ei kohta.” Tuleb tunnistada, et viimasel ajal Publikumagnet läheb kogu see värk kuidagi eriti Seetõttu käibki Kaido vahel töölt kiiresti,” ütleb Kaido, kes on tiheära. Nagu praegu Jaapani mere damal kuul eetris kuni 30 saates. ääres laagris eelseisvaks duelNii et televisioon on praegu liks valmistumas. „Enne matši on kindel põhitöö, sõnab Kaido. „Ei vaja võtta kuu-kaks, et end uuesole võimalik öelda üht kindlat suti n-ö järjele aidata ja vormi kohet, kui palju panustan televisiooguda. Vana rasva peal on vahenile ja kui palju spordile. Aga piipeal natuke liugu lastud. Võhmarid on mu jaoks selgelt paigas: esle pole mõju jäämalt töö ja siis nud avaldumah o b i . P ro b l ee See võitlusevärk on ta. Aga ei midami pole, leian tagi hullu – haksakaalu kergesti. lihtsalt tore hobi, kab juba tulema, Töö eest teenin mille eest ka makskus ta pääseb! Sel nii palju, kui leian takse. Leiva toob perioodil suhtun võimalust sellelauale meediaäri. ja tegelen võitluga tegelda. Mul ei seks valmistumiole kuupalka, olen sega tõsiselt ja pühendunult, kuid nn vabakutseline talent. Kõik sõltäielikult ei saa tööst välja lülituda, tub minust endast. Teen kõike, silmad tuleb pidevalt lahti hoida. žan id on vä a e inevad

REISIBÜROO

Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki-ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

Rüütli 14, Tallinn 10130  Tel 372 6 444 744 / 6 418 285  info@mainedd.ee

www.mainedd.ee KRUIISIREISID MIAMI - KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 30.11-11.12.2017 / H: 3499€ LAPENTANNA - VIIBURI KRUIIS 16-18.06, 21-23.07, 18-20.08.2017 / H: 265€ GOTLANDI KRUIIS 11.06, 18.06, 09.07, 16.07, 23.07, 06.08.2017 HINNAINFO TULEKUL

KAUGREISID USA LÄÄNERANNIK 23.09-07.10.2017 / H: 3599€ AUSTRAALIA - UUS-MEREMAA 11-26.11.2017 / H: 4589€ ARGENTIINA - BRASIILIA 21.10-08.11.2017 / H: 3999€ VIETNAMI KAUNID PAIGAD 23.03-03.04.2017 / H: 2250€ KUUBA-KARIIBIMERE PÄRL CANCUN - MEXICOCITY 20.03-02.04.2017 / H: 3220€ HONG KONG - MACAU - TAIVAN - FILIPIINID 15.05-28.05, 17-30.10.2017 / H: 2999€ DUBAI - ABU-DHAABI ARAABIA ÜHENDEMIRAADID 08.04-15.04.2017 / H: 1399€ INDONEESIA - JAAVA - BALI - SUAWESI 14-26.10.2017 / H: 2899€

EUROOPA REISID HISPAANIA - PORTUGAL - ANDORRA GIBRALTAR 30.09-10.10.2017 / H: 1089€ HORVAATIA - AADRIA MERE PÄRL 24.06-01.07.2017 / H: 790€ PÕHJA SAKSAMAA MEKA - RÜGEN VALGETE KALJUDE SAAR 21-27.08.2017 / H: 555€

ISLAND - KARM IMEDEMAA 14-18.07.2017 / H: 1099€ KÜTKESTAV PÕHJA POOLA 17-22.07.2017 / H: 470€ LÕUNA-POOLA - VARSSAV - KRAKOV ZAKOPANE 09-14.09.2017 / H: 470€ RIIA JÕULULAAT 17.12.1016 / H: 29€

EESTI REISID JÕULULAAT KÕUE MÕISAS JA ATLA KERAAMIKA PADA 18.12.2016 / H: 30€ EESTI RAHVA MUUSEUMI KÜLASTUS 14.12.2016; 08.01, 11.02, 22.02, 11.03.2017 H: 35€ MUHUMAA - SAAREMAA - VILSANDI 30.06-01.07, 12-13.08.2017 / H: 119€ SAAREMAA - ABRUKA - SÕRVE SÄÄR GOODKAARMA SEEBIKODA 01-02.08.2017 / H: 119€ RÄPINA MÕISA AIAD - PIUSA KOOPAD PIIRISSAARE 12-13.08.2017 / H: 129€ RUHNU SAARELE 05-07.07, 11-13.08.2017 / H: 174€ PAKRI SAARED –JA PALDISKI 12.06 / 08.07 / 23.07 / 20.08 / 07.09.2017 H: 36€

LINNAPUHKUS LONDON - WINDSORI LOSS 05-08.05, 09-12.07.2017 / H: 565€ ANTIIKNE ROOMA 17-20.03, 07-10.07.2017 / H: 650€ RODODENDRONITE ÕITES HANSALINN BREMEN 19-22.05.2017 / H: 389€ VIIN - SUURSUGUNE UNELMATELINN JA SUVEÖÖ KONTSERT 24-26.05.2017 / H: 630€ MAAILMALINN PARIIS 02-05.06.2017 / H: 650€

Vabavõitluse ringist tuleb Kaido Höövelsonile eluks vajalik adrenaliinilaks. Päris tööks või uueks karjääriks ta seda siiski ei pea. FOTO: ERAKOGU

29. 138,95 koht

punkti

Kaido „Baruto” Höövelson MMA sportlane, endine sumomaadleja Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

155,5 124,75 129,5 143 142

Käin edasi-tagasi: olen umbes viis päeva siin, siis sama kaua linnas. Kõik sujub kenasti igal rindel.” MMA tähtsuse ja tähenduse mõtestab ta enda jaoks lahti nii: „Esiteks hädavajalik adrenaliinilaks. Teiseks mõnus ja huvitav viis end veidigi liigutada ja vormis hoida. Kui õige karjäär läbi, muutud ju laisaks. Enne polnud võimalustki end lõdvaks lasta, nüüd tuleb veidi ikka tagant sundida. Õnneks aitab ka treener kõvasti kaasa.” Laekvere poisil on seljataga kaks MMA-matši ja kaks kindlat võitu a va avõitleja staaž on täpselt ühe aasta pikkune. Kaido mühatab: „Olen täielik amatöör, kes pistab rinda proffidega. Mul algab teine aasta, neil 22. aasta. Tehniliselt on vahe üüratu. Kõik see tuleb, aga ainult ajaga. Keha peab õiged liigutused meelde jätma. Seni ei jää mul üle muud, kui panna maksma oma trumbid: suurus ja jõud.” Arvestades erinevaid staatusi nii kogemuste- kui ka treeningupagasis võiks Kaido uut lemmikala ju üsna pingevabalt võtta.

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

EDETABEL

Kokku Urmas Kruuse endine maaeluminister (RE)

132,4

Indrek Neivelt Pocopay asutaja ja juhatuse esimees

132,05

Indrek Saar kultuuriminister

131,65

Marju Lauristin Euroopa Parlamendi liige (SDE)

129,9

Hannes Hanso endine kaitseminister (SDE)

129,25

Tarmo Soomere teaduste akadeemia president

129,15

Erkki Raasuke pankurl

129,1

Kaja Kallas Euroopa Parlamendi liige (RE)

128,8

Robert Kitt Swedbank Eesti juhatuse esimees

128,65

Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksja

127,5

Mart Laar Eesti Panga nõukogu esimees

126,4

Urmas Reinsalu justiitsminister (IRL)

125,35

Taavi Kotka

majandusja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler

Rain Rosimannus

ettevõtja, poliitmaastiku kujundaja

124,1

Artur Talvik riigikogu liige (VE)

122,25

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

125,2

Kõik läheb ülesmäge: Eestis loeme peamiselt saavutustest vabavõitluse alal, kuid Jaapanis suureneb FOTO: ILMAR SAABAS Höövelsoni kuulsus teletähena. „Ei saa...” kõlab vastu. „Ma ei arsid ju kutsuda ka mõne ameerikmasta eriti kaotada. Pole MMA-s lase. Aga kes sel juhul publiku saaveel kaotanud, ei teagi, mis saab, li toob? Olen täiesti kindel, et tänu kui see ühel päeval peaks juhtumu televärkidele on keegi tulnud ma. Suur võidusoov on küll vanast ka mu matši vaatama.” ajast verre jäänud.” Ainus miinus: koduigatsus Kaido kutsuti võitlema sarKaua ta soovib nööride vahel lööja Rizin Fighting Series, kus ta on ke jagada ja vastast „lämmatada”, nüüdseks jõudnud veerandfinaaKaido ei tea. Ei tea isegi seda, millini. Kuna sealne võistlussüsteem liseks kujuneb uuel aastal ta telepõhineb loosimisel, polegi sporttöö. Kõik saab selgemaks alles pälasel endal heitluste korraldamirast elu tähtsaimat päeva. seks vajadust ega võimalust mi„Jaanuari lõpus sünnib meie dagi teha. perre poeglaps,” ütleb kaheksa „Tahtsin pärast judot ja sumot aastat Jelenaga abielus olnud Kaipäris kontaktala ka proovida. Aga do. „Ootame, valmistume ja seejäsee, et kohe pakuti osalemist nii rel mõtleme edasuures sarjas, oli si. Seni võtan raveidi ootamatu. Olen noor inimene, hulikult igal rinTahtjaid sinna on mul on kõik nii hästi, del. Kõik plaanid küll ja küll – üle laia ilma,” räägib kui saab olla. Arvan, on tehtud ainult sinnani ja edasise Kaido taustast. Ja et olen küll õnnelik. kohta pole midalisab otsekoheOlen superrahul. gi suurt ega väiselt: „Nad võik-

kest otsustanud. Kiiret pole kuhugi. Elan n-ö päev korraga.” Jutusoonele sattunud Kaido hakkab rääkima õnnest. Küsimusele, kas ta tunneb end õnnelikuna, vastab: „Aga mis üldse on õnn? Olen noor inimene, mul on kõik nii hästi, kui saab olla. Arvan, et olen küll õnnelik. Olen superrahul. Kuigi… mis seal salata: satun Eestisse väga harva ja koduigatsus tuleb ikka päris tihti peale. See on ainuke miinus. Üritan pidevalt Eesti uudiseid lugeda, aga see palju ei aita. Näiteks poliitikarindelt ei ole küll ühtegi positiivset mõtet silma jäänud.” Sellest hoolimata lõpetab Kaido vestluse positiivse mõtlemise kiirkursusega: „Aga vaatame, mis elu toob – äkki pakutakse vahepeal ministrikohta, siis saan kiiremini tagasi tulla… Pealegi: Eesti ja Jaapan on ju peaaegu naaberriigid, ainult Venemaa jääb vahele.”

MÕJUKAD INIMESED VALIVAD FIRMA JUHTIMISEKS

SISUTURUNDUS

MÕJUKA TARKVARA! Epicori uue põlvkonna tarkavaralahendus aitab sinu ettevõtte oluliselt efektiivsemalt tööle panna, kajastades ettevõtte äriprotsesse ja koondades info ühte kohta, mistõttu on äritegevus läbipaistev ja reaalajas kättesaadav. Veel võimaldab see juhtkonnal igapäevast tegevust paremini planeerida ja töötada välja ka plaane järgnevateks aastateks. Juhtivad ettevõtted soovivad eristuda läbi pideva arengu, mis aitaks luua konkurentsieelise kaudu uute toodete ja teenuste pakkumise, töötajate produktiivsuse ning kliendi rahulolule keskendumise. Efektiivsemat otsuste vastuvõtmist mõjutab aga konteksti pandud rollipõhine informatsioon, mistõttu on vaja analüüsida paremate äriplaanide väljatöötamiseks konkreetseid äritingimusi, tagada nähtavus igapäevastesse tegevustesse ja luua suurem äritegevuse läbipaistvus. Tulemuste mõjutamiseks on vaja juhtida nende saavutamiseks vajalikku protsessi ja mõõta selle käigus sooritatud tegevusi. Mõõta ja tagasisidet tasub aga anda võimalikult vara, et töötajal oleks võimalik koheselt oma järgmist sooritust parandada.

Äritarkvara Epicor ERP pakub uut lähenemisviisi ettevõtte ressursside planeerimisele, võimaldades suurendada organisatsiooni iga ala tootlikkust ja innustades kasutama äris uuenduslikke lahendusi. Tegemist on tõeliselt innovaatilise lahendusega, mis aitab ettevõttel optimeerida jõudlust üle kogu ettevõtte, olenemata sellest, kas tegutsetakse lokaalses, regionaalses või globaalses mastaabis.

Kuidas see töötab? Andmed on kõige väärtuslikumad, kui need on toodud kokku ühte andmemudelisse, kus ühe infosüsteemi andmeid saab kõrvutada teise infosüsteemi omadega. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ehk ei maksa alahinnata lihtsa visuaali jõudu. Roheliste ja punaste tulukestega graafikust on palju lihtsam ülevaadet saada, kui numbritabelis näpuga järge ajades.

Sama oluline kui on reaalaja andmeanalüütika, on seda ka ettevõttesisene kommunikatsioon. Epicor ERP lahenduses on sees ka ettevõttesisene suhtlusplatvorm ehk n-ö firmasisene Facebook, kus on võimalik luua gruppe, vahendada operatiivselt infot grupisiseselt ning iga töötaja saab hallata ja jälgida just temale olulist informatsiooni.

Kuhu pöörduda? Andares Consulting OÜ tugevuseks on mitmekülgne meeskond, mis koosneb pikaajaliste kogemustega erinevate valdkondade spetsialistidest, ja lojaalsed kliendid, kellest paljudega on tehtud pikaajalist koostööd. Epicori tarkvaraga töötamise kogemus pärineb Andares Consultingu spetsialistidel juba aastast 1995, mille jooksul on nad osalenud majandustarkvara juurutamisel paljudes Eesti suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Andares Consulting OÜ teenuseid kasutab Eestis käesoleval ajal üle 50 kliendi.

Vaata www.andares.ee või küsi lisainformatsiooni info@andares.ee või telefonil 6 776 790.

MÕJUKATE KRIMINAALSEM POOL

Kes kulutavad kohtuuksi? Kohtuskäik pole mingi häbiasi, oma õigused tuleb maksma panna ja kõverused sirgeks venitada. Allpool väike valik Eesti mõjukate mõjukatest kohtuasjadest. Risto Veskioja Mõjukus toob peale sõprade ka hulga vaenlasi. Seda tõestab ka Eesti Päevalehe ja Delfi mõjukate inimeste edetabel, millest näeme, et paljude mõjukate päevi varjutavad sageli lõputuna näivad kohtulahingud. Esiteks poliitikud. Kurikuulsaimat protsessi alustab peagi üks Eesti teenekamaid poliitikuid, Tallinna linnapea kohalt tagandatud keskerakondlane Edgar Savisaar. Prokuratuur paneb Hundisilma valitsejale Savisaarele ja pikalt tema juhitud Keskerakonnale, Tallinna linnavalitsuse nõunikule ja volikogu esimehele Kalev Kallole ning viiele ettevõtjale süüks laialdasi korruptsioonikuritegusid. Kuigi süüdistus esitati veteranpoliitikule alles möödunud nädalal, räägitakse juba mullu septembrist, kui kahtlustus avalikuks tuli, võimuringkondades, et tegemist on ilmselt sajandi protsessiga. Aga Savisaar pole mõjukate seltskonnas ainus poliitik, kes kohtuuksi kulutama hak-

kab. Neist ustest on juba aastaid sisse-välja käinud Reformierakonna võimupaar Rain ja Keit Pentus-Rosimannus. Kurikuulus Autorollo ettevõtte tsiviilvaidlus, milles võlausaldajad süüdistavad muu hulgas firma omaniku Väino Pentuse tütart Keit Pentus-Rosimannust ja tema abikaasat Rain Rosimannust ettevõtte tühjakskantimises, on käinud korduvalt eri kohtuastmetes. Viimase otsuse tegi ringkonnakohus tänavu oktoobris, kui otsustati, et maakohtu otsus, millega esitati nõudeid ka Rosimannuste vastu, tuleks osalt tühistada. See otsus rõõmustas Rosimannuseid ja Keit jõudis ka meediaga rääkides avaldada heameelt „nõiajahi” lõpu üle. Kuid õnn oli üürike. Pankrotihaldurid teatasid paar päeva hiljem, et viisid kaasuse riigikohtusse. Nii et aastaid kestnud võitlus jätkub. Poliitikute kõrval on sunnitud kohtutes vaidlusi pidama ka mitu mõjukate edetabelisse pääsenud ärimeest. Näiteks on koos Savisaarega saanud süüdistuse erakondade suurrahastaja, kaubandus- ja kinnisvaraärimees Hillar Teder. Prokuratuur

süüdistab teda kinnistute soodsa vahetamise eest Keskerakonnale tänutäheks ligi 200 000 euro laenamises. Kohtulahingut tuleb ilmselt pidama hakata ka aastaid Eesti rikaste edetabelit juhtinud, kuid nüüd peale abielulahutuse ka korruptsioonisüüdistusega maadleval suurärimehel Oleg Ossinovskil. Uue valitsuse ühe korraldaja Jevgeni Ossinovski isa Olegi süüdistab Läti prokuratuur Läti Raudtee endisele juile is a onisele oole iljoni euro suuruse altkäemaksu andmises. Ossinovski rääkis hiljuti LP-le antud intervjuus, et tegemist oli sõbrale makstud avansiga tema tulevaste teenete eest, mis pidid aitama Ossinovskil lihtsamini Venemaa turule jõuda. Saaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo veab aga kaigast sealse lehega Meie Maa, mille vastu on ta artiklite tõttu esitanud nõudeid kogusummas 72 857 euro eest. Peale selle andis Leedo firma Väinamere Liinid väidetavate valeandmete esitamise eest kohtusse endise majandusministri Urve Palo. Selles asjas tuli viimati novembri keskel ringkonnakohtu lahend Palo kasuks. 1. detsembri seisuga ei olnud kumbki pool otsust riigikohtusse kaevanud, aga neil on veel vähemalt nädalake aega seda teha. Suurärimees Jüri

Käo on aga seotud kurikuulsa Liviko kartellijuhtumiga, sest tema juhitavale investeerimisfirmale NG Investeeringud kuulub suurem osa Livikost. Prokurör on sellele firmale, selle kahele töötajale ja ühe praeguseks äriregistrist kustutatud äriühingu kahele töötajale esitanud süüdistused konkurentsikuriteos. Süüdistust vaagitakse praegu kohtus. Mõjukate tabelis samuti figureeriv ärimees Marcel Vichmann on hädas Ukraina võimudega. Vichmann rajab äripartneritega Ukrainasse Musta mere äärsesse kuurorti promenaadi, kuid kohalik külanõukogu süüdistab teda mitmes rikkumises. Lugu ja süüdistused on vastuolulised ja segased ning mõlema poole versioone toimuvast on keeruline tõendada. Poliitikute ja ärimeeste kohtusse sattumist oleme harjunud päris tihti nägema, ent kirjanikke mitte. See on juhtunud ühe Eesti tuntuma kirjaniku Kaur Kenderiga, keda prokuratuur süüdistab tema teose „UNTITLED 12” tõttu lasteporno tootmises ja levitamises. Kender vastas hiljuti kohturuumides psühholoogiaekspertide küsimustele, näitamaks, et ta ei ole (ega olnud teose kirjutamise ajal) hull. Süüasja edasine käik sõltub kohtuekspertiisi tulemustest.

Need suust imenduvad kapslid on võimelised muutma kiiresti Teie elukvaliteeti, toimides otse põhjusele, mitte ainult sümptomitele.

Üüliväikesed (nano-) kristallid läbivad rakuseinu, jõuavad probleemini vere kaudu kiiresti ning mõjutavad efektiivselt kogu organismi. Toimivad otse põhjusele, mitte ainult sümptomitele. Juba hästi tuntud sini-valged kapslid tootes NANOHAP™ sisaldavad osakesi, mis toimivad tõhusalt liigeste ja seljaprobleemide korral. Nad üksnes ei leevenda paljude liigeseprobleemide vaevusi, vaid mõjuvad nende põhjusele otse raku tasandil. Rohe-valged kapslid tootes NANOHAP™ Bone Extra, on mitmekülgsete omadustega bioloogiliselt sobiv nanomaterjal kogu organismi luukoe tugevuse parandamiseks, sealhulgas hambaemaili defektide taastamiseks, aga toimib väga hästi ka luumurdude, -traumade ning samuti operatsioonijärgsete haavade kinnikasvatamise kiirendajana. NANOHAP™ on loodusliku koostisega kehaomane nanoaine, millel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid ega konflikte tarvitatavate ravimitega. Kasutamine: Sisse võtta 1 kapsel hommikul, teine õhtul, ööseks. Terve kapsel lahustada suus, ainult süljes, et imendumine toimuks suu ja neelu limaskestadelt.

Fääri saared või Usbekistan? Telli Maaleht paberil või digis ja võida!

Loosi läheb 6 reisi!

Telli: klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee/telli tel 680 4444

Kui juba oled Maalehe tellija, registreeru loosi: maaleht.ee/telli või telefonil 680 4444 36

Ida-Euroopa s TOMMY CASH

Mitu tiiru üle vindi keeratud kuvandiga räppar mõjub kui mõnda kõhedasse kangialusesse riputatud plakat „Welcome to Estonia!”. Marianne Ubaleht Kes on Tommy Cash? Lugeja, kes sellenimelisest artistist, Eesti mõjukate edetabelis 85. kohale jõudnud räpparist midagi kuulnud

pole, võiks kujutleda end 1996. aastasse, suvalise halli paneelmaja leherohelisse paraadnasse. Trepimademel võiks jõlkuda üks potisoengus ja jooksudressis noorsand. Ta ei ole narkomaan ega

a suursaadik

kakle kellegagi, vaid ümiseb vaikselt, veeretab huulte vahel hambaorki ja tervitab kerge noogutusega mööduvaid prouasid. Viisakas poiss, aga pisut imelik. Nüüd kõnnib seesama tüüp Londonis, Pariisis, Berliinis ja Tel Avivis. Seljas on tal uus ja läikiv jooksudress – mõistagi legendaarne Adidase kolmetriibuline ehk vene keeli „tripoloski”. Nina all on tal peenike, pisut perversne vuntsitriip, peas punupatsid.

Tommy Cash on fännidega suheldes üsna vahetuks jäänud. Lava ees ei ole kunagi teda ja publikut eraldavaid tõkkeid, ei füüsilisi ega vaimseid. FOTO: MARIANNE UBALEHT

Tommy Cash, kes nimetab end postsovetliku räpi viljelejaks, esindab oma mõneti nilbelt stereotüüpse lavavälimusega seda isikut, kes tahaks oma vana 3. seeria BMW-ga mööda Lasnamäe kanalit tuisata ning seista keset lörtsisadu Õismäe paneelmaja rõdul ja sealt suitsukonisid alla loopida. Hingelt idaeurooplane, CV järgi skandinaavlane, ennekõike eestlane. Kuidas pääses see tundmatu ja tähtsusetu äärelinnanooruk järsku otse püünele?

Ei häbene midagi „Minu suhe Tommyga võis alata 2014. aastal, kui tal oli Telliskivis esimene live,” meenutab nihilist.fm-i peatoimetaja Siim Sinamäe. Juba esimese kontserdi käigus saatis Tommy lavalt kanepipläru rahva sekka suitsetada. Enne esimest kontserti oli tal just välja tulnud esimene muusikavideo, laulule „Guez Whoz Bak”. Seda ta kontserdil ei esitanud, ent otsus kirjutada oma esimeseks suureks hitiks mõeldud laul iseenda comeback’ist viitab teatavale enesekindlusele. Sinamäe sõnab, et ehkki kõik oleks nagu juba ammu öeldud, suutis Koplist pärit Cash Ida-Euroopa ikkagi lahedaks rääkida. „Meil on postsotsialistlik taak küljes. Me oleme ida ja Tommy Cash ei varja seda. Ta võtab selle omaks ja müüb seda. Ta on nii ida kui ka lääs korraga,” lausub Sinamäe. Seega ei esinda Cash päris Ida-Euroopat, vaid seda eelarvamust, mis võiks lääne inimesel ida poole jäävast rahvast olla. Sinamäe ei pea Cashi muusikat läbinisti algupäraseks, ta kuuleb selles vihjeid näiteks LõunaAafrika hiphoprühmale Die Antwoord. Kergesti mingisse stiili liigitatav see siiski pole. DJ Questi ehk Janno Sooääre arvates on määratlematus suur osa Tommy Cashi muusika võlust: „Kui ta varem oli enam-vähem hiphopi piirimail, siis nüüd… Mingi hop see on!” Sooäär usub, et praeguseks on Cash leidnud oma tee. „Ma ei oskakski teda enam kellegagi võrrelda,” tõdeb ta ja lisab, et paralleelid Die Antwoordi või Danny Browniga on pigem minevikku jäänud. Minevikku pole aga jäänud Cashi palade plahvatuslik mõju.

Kust kõik alguse sai? Pikajuukseline Tommy 2014. aastal, kui pelgalt kiharad, peenike vunts ja triibuFOTO: EERO VABAMÄGI dress oli kõik, mida „šokeerimiseks” vaja.

Tommy Cash • Kodanikunimi: Tomas Tammemets • Sünnipäev: 18.11.1991 • Abilised: Anna-Liisa Rink – Tomas Tammemetsa elukaaslane ja partner in crime. Üheskoos on nad stiliseerinud ja lavastanud kõik Tommy videod ja paljud fotoprojektid. • Janar Aronija – videote „Guez Whoz Bak” ja „Euroz, Dollaz, Yeniz” režissöör

Tema viimatinegi lugu „Winaloto” andnud. Hulk edukaid Eesti artisüllatas Sooäärt. „Mäletan, et mänte, näiteks Trad.Attack! ja Ewert gisime seda esimest korda klubis and The Two Dragons, on just riija karbid olid lahti – kust ta selligi abiga pisut hoogu juurde saase saundi on saanud? See kõlas nii nud. Sinamäe peab seda strateeehedalt, puhtalt ja hästi.” Tema sõgiliseks veaks: „Tommy Cash on nul võib heaks märgiks pidada ka nagu kiri „Welcome to Estonia” ööklubide publiku Balti jaama seireaktsiooni Cashi nal!” Riikliku raKui ta varem lugudele. „Selle hastuse puudust oli enam-vähem hip- peab probleemiks loo peale reageehopi piirimail, siis ritakse ja mitte ka Sooäär. „On ainult Tallinnas,” p u s h ’ it u d a s j u , nüüd… Mingi kinnitab Sooäär. kus on midagi hop see on! Igal juhul eestlaslikku, aga saab Cashist juba kui nüüd Tommy mõnda aega rääkida kui maailmaCashile mõelda... Mis tema muutasemel artistist, sellest annavad sikas, imagos või visuaalides eesttunnistust esinemised Euroopa laslikku on? Aga ikkagi peaks teda pealinnades ja mujalgi. Omade, ka riiklikul tasandil toetama. Kui imeväheste vahenditega. sellele poisile raha ka anda, mis ta EAS ega ükski teine Eesti orsiis veel kõike teha võiks!” ganisatsioon ei ole Tommyle raha Aga on ta ikka piisavalt „Ees-

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

FOTO: MARIANNE UBALEHT

EDETABEL

Andres Herkel Vabaerakonna esimees

Kelly Sildaru

122

vigursuusataja, X-Mängude võitja

121,65

Jaanus Marrandi OÜ Estonia nõukogu esimees

121,2

Ksenija Balta kaugushüppaja

120,45

Aivar Pohlak Eesti jalgpalliliidu president

119,15

Kristen Michal

endine majandusja taristuminister (RE)

118,85

Jüri Käo

NG Investeeringud OÜ juhatuse esimees

117,8

Marek Helm maksu- ja tolliameti juht

117,7

Alar Karis riigikontrolör

117,65

Arnold Rüütel president

116,75

Ott Kiivikas kulturist

116,25

Helen Sildna Tallinn Music Weeki korraldaja

116,2

Tõnu Post

Eesti põllumeeste keskliidu president

Maris Lauri

endine haridus- ja teadusminister

116,1

115,9

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

122,05

Enn Pant Tallink Grupi nõukogu esimees

Tommy Cash andis oma viimase kodumaise kontserdi selle aasta septembris Telliskivi loomelinnaku Punases majas. Mõistagi täissaalile, tõestades, et väike lava ei tee temast väikest artisti.

Kokku

ti värk”? Räpib ju mingi imeliku aktsendiga, mitte heas ja tuttavas puises inglise keeles. „Öelda, et see on Eesti muusika, on selle piiramine või kammitsemine,” tõdeb Sooäär. Kodumaisuse puudumisest räägib ka asjaolu, et Cashi lavaisiksus on üle võlli idaeurooplane, keda on üsna raske tõsiselt võtta. „Tommy viib Eesti pildile millegi muu kui suitsupääsukesega,” kiidab Sinamäe. Cash on Ida-Euroopa kaup, mis ei esinda üksnes Eestit. „Ei olegi vaja sinimustvalget igale poole toppida,” sedastab Sinamäe. Sooääre jaoks avaldab enim muljet tõik, et Tommy Cash pole lihtsalt räppar, vaid artist – kunstnik, kui nii võib öelda. „Saab ühe käe sõrmedel üles lugeda Eesti artistid, kes lähevad lavale ja tõmbavad endale kogu tähelepanu,” kiidab Sooäär Cashi hingestatust. Temaga nõustub pikaaegne Raadio 2 juht, praegune riigikogu liige Heidy Purga. „Pean silmas tervikut. Kindlasti ka see mõjuv puudutus, mida inimesed tajuvad,” lahkab Purga Cashi fenomeni. Julgus mõjub. „Ta on leidnud midagi, selle endanäolise originaalse loovuse ja lähenemise vormi muusikas, laval. Oma loo, mida jutusta-

da ja millele saab kaasa elada.” Just nimelt loo – Tommy Cash suudab väga hästi eristada oma pärismina ja lavalist isiksust. Sooäär meenutab, et teadis Tommy Cashi nägupidi varasemast ajast, kui tulevane artist veel ettekandjaametit pidas – oli vaikne ja viisakas, isegi ontlik noormees. „Viisin alles hiljem kokku, et see on seesama poiss!”

Meediale tänuväärne leid Kui edukas Tommy Cash ikkagi on? On tal mingi mõju – Eesti avalikkusele, oma muusikalisele nišile? Purga ei pea Tommy edukust mõõdetavaks. „Neid muusikaekspordiartikleid ehk meie omanäolisi ja andekaid muusikuid on kindlasti teisigi. Muusikatööstus töötab ikka kindlatele auditooriumitele, on samamoodi nišistunud nagu subkultuursed vormingud ikka. Üsna keeruline on objektiivselt midagi mõõta,” tõdeb Purga. „Ta on vahest enim üllatust ja furoori tekitanud oma uudsusega, omanäolisusega,” toob Purga esile. Tõsi, pala „Winaloto” sai maailma muusikapressis tähelepanu videoga – midagi säärast polnud ilmselt tõesti varem nähtud. „Meedia jaoks on tema looming hea, sest on millestki eri-

lisest kirjutada. Tema persoon, muusika ja laval olek on mõnes mõttes kirjeldusteks ja loo edasijutustamiseks tabatavam kui mõni edukas elektroonikaartist, kes võib samuti staadionitäit inimesi hulluma panna,” resümeerib Purga. Aga on ta lavale astunud, et jääda, või naaseb sealt paari aasta pärast maisematele radadele nagu enne teda paljud, kes on lubanud ja püüdnud maailma vallutada? „Usun, et niikaua, kui ta sisemuses enda lava- ja muusikalugu edasi jutustada suudab ning end hästi nii lavastaja, näitleja kui ka stsenaristi rollis tunneb, läheb kõik nii, nagu ta endale ette on kujutanud,” jätab Purga uksed lahti.

83. 110,4 koht

punkti

Tommy Cash muusik Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

123 159,5 54 150 65,5

“Hästi tasakaalustatud ja kestev aroom ning küpsete puuviljade ja tamme nüansid loovad täiusliku maitseelamuse.”

FOTO: TIIT BLAAT

BIOROBOOTIK MAARJA KRUUSMAA:

peame olema valmis suurteks muutusteks Tänavu riigi teaduspreemia pälvinud ja Eesti mõjukate teadustegelaste nimistus 23. kohale platseerunud biorobootikaprofessor ja arvutiteadlane Maarja Kruusmaa usub, et infotehnoloogilise revolutsiooni muutuste tuules peab ta elu jooksul veel mitu korda sootuks uue ameti õppima. Madis Aesma Kohtume TTÜ professori ja biorobootika keskuse juhi Maarja Kruusmaaga seal, kus robotid sünnivad. Või õigemini seal, kus neid kokku pannakse, TTÜ biorobootika keskuses. See on hubane madala laega kompleks, üks sein kaetud teadushuumorit täis väljatrükkidega, ühes ruumis narivoodi hilja peale jäävatele inseneridele ja laual piparkoogid. Alustasite arvutite ja arvutivõr-

kudega, aga nüüd tegelete robootikaga. Kuidas see nii läks? Kas robotid osutusid põnevamaks? Mõlemat pidi. See oli ka juhuste kokkusattumus. Kui sa oled noor teadlane ja alustad karjääri, ega sul ei ole siis päris vaba valikut, mida teha. Ühelt poolt on sinu huvid ja kompetents, teiselt poolt see, kas sa leiad sobiva juhendaja, kas tal raha on ja mille jaoks tal raha on. Mingil ajal hakkad end teadlasena defineerima. Mõnes mõttes on see ka sotsiaal-

ne küsimus: defineerid end mingi teadlaste kogukonnaga ja oled osa sellest. Oleneb siis ka seltskonnast, kelleks sa saad? Oleneb näiteks sellest, millisesse seltskonda sa tahad sattuda. Allveerobootika on kallis teadus, mille sisenemisbarjäär on väga kõrge. Ei ole nii, et oo, ma hakkan homme peale! Seetõttu pole seal nii palju mängijaid, Euroopas on võib-olla 15 teadusgruppi, kus seda tõsiselt tehakse, ja mul-

le näiteks see seltskond meeldib. Tean neid kõiki isiklikult ega taha sealt ära minna, nad kõik on toredad inimesed. Teisest küljes olen interdistsiplinaarne, mulle meeldib teiste aladega imelikke lõimumiskohti leida. Biorobootikas endaski on ju iseenesest koos kaks vastandlikku asja: bioloogia ja tehnitsism. Jah, ongi. Ja interdistsiplinaarsed alad on mõnes mõttes ka selline social engineering, et peab oskama rääkida inimestega, kes on sinust väga erineva mõtlemisega. Pead oskama kuulata ja neist aru saada. Mõnega on see hästi lihtne, ta oskab ennast laiemalt esitleda või edastada, mida ta teeb, aga mõni ei oska. Mul on olnud õnn töötada hästi paljude erinevate teadlastega. Ja mitte ainult tead-

Täname oma kliente ning koostööpartnereid eduka aasta eest ja kohutme uuel aastal!

FOTO: TIIT BLAAT

laste, vaid ka muude alade inimeste, tuukrite või moekunstnikega. Mõni oskab väga lihtsalt ja selgelt seletada ja rumalatele küsimustele vastata. Sa pead need inimesed üles leidma, siis on hästi huvitav. Kuidas üldse robotit defineerida? Mulle on justkui meelde jäänud, et robot on seade või mehhanism, mis suudab ise otsuseid langetada. Robotil võiksid olla veel kaks komponenti. Esiteks võiks ta suuta maailma ise tajuda. Tal peaksid olema mingid andurid, et ta saaks aru, mis toimub. Siis, nagu sa ütlesid, peab ta suutma otsuseid langetada. Ja tal peavad olema täiturid, mille abil ta ümbritsevat maailma mõjutab. Arvuti võib ju ka üliintelligentseid otsuseid teha, aga ta ei suuda neid täide viia, tal pole füüsilist võimet näiteks võtta objekt ja asetada see teise kohta. Kevadel lõpeb teil üks allveerobootika projekt, mis on käinud 2014. aastast. Milles see täpselt seisneb? Mul on paralleelselt päris palju projekte. See konkreetne, Fishview seisneb selles, et me siin

Maarja Kruusmaa • Arvutiteadlane • Tallinna tehnikaülikooli professor, biorobootika keskuse juhataja • 1989. aastal lõpetas Tallinna polütehnikumi • 1994. aastal lõpetas Tallinna tehnikaülikooli arvutite ja arvutivõrkude eriala • 2002 kaitses Rootsis Chalmersi tehnikaülikoolis doktoritöö

oma uurimisgrupis mõtlesime väljaoks natuke liiga paks. Ja Helja uue viisi, kuidas robotid maalo Kitty – sa saad aru, miks ta on ilma tajuvad. See on bioloogiast Hello Kitty. inspireeritud ja Te i s e s t o a s mõeldud allveeukse kõrval seiMinul on ka vastik keskkonna jaoks. na ääres kastis on Kaladel on selline tõepoolest tema vaadata, kui nad romeeleelund nagu botkoera jalaga löö- ise – allveerobot küljejoon – kui läHello Kitty, kes vad. Milline inimene hed poodi ja osrümba järgi hinlööb koera jalaga? tad kala, siis näed nates võiks vaka seda joont. See balt olla keskmion tegelikult meeleelund, millega se kalaleti boss, muidu meenutab kala tajub end ümbritsevat keskaga kalatoorikut, millele on unuskonda: survet, rõhku, jõevoolu tatud silmnägu ja soomused peakiirust. Ja ka turbulentsi, keerile joonistada. „Praegu ei ole enam seid. Me tegime selle järele. Tegiaru saada, miks ta Hello Kitty oli,” me esimese roboti, kellel on uus kahetseb Kruusmaa. „Tal oli roomeeleelund. Fishview’ puhul panisa saba, aga värv on ära kulunud.” me selle roboti jõkke ja uurisime, Peale kastis puhkava Helmida kala tunneb. Oot, ma vaatan, lo Kitty on ses toas ka kaks akkas ta on meil kuskil olemas. vaariumi. Ühest, väiksemast jõlliKruusmaa hõikab kuhugi teistab meid kasvude vahelt üksildatesse ruumidesse: „Kus Homer on?” ne päris kuldkala. Teises, suure„Portugalis,” vastab meeshääl mas, ent muidu täiesti tühjas aklabori sügavusest. vaariumis ujub sihitult ringi all„Aga Hello Kitty?” veeroboti U-CAT mudel. Seda me„Tagaruumis.” rikilpkonna järgi modelleeritud roHello Kitty? Miks on robotitel botit kasutavad allveearheoloogid. sellised nimed? Kas kuldkala on ka kuidagi teaduHomer sellepärast, et ta sai kala sega seotud või lihtsalt maskott?

Meil oli neid neli, aga kaks said mingi imeliku haiguse ja neil kukkusid uimed ära. Üks tegi enesetapu, hüppas akvaariumist välja. Aga sellele kalale siin ei saa kedagi juurde panna, ta läheb teisele kalale kohe kallale. Nad on päris vastikud tüübid. Hoiame teda siin üksi, ise on süüdi. Mis kala järgi on tehtud Hello Kitty? Vikerforelli. Kui lähemalt vaadata, siis tal on külje peal augud – need ongi rõhuandurid. Kes Hello Kittyst kasu lõikavad? Selle projektiga uurime me kalapääsusid (hüdroelektrijaamade juures olevad kalade läbipääsuteed – M. A.). Nendega on nii, et see, et paljud neist ei toimi, on avalik saladus. Kala ei saa aru, miks ta peaks kalapääsu minema – mis on ka loogiline. (Näitab arvutist hüdroelektrijaama fotosid.) Siit paisust tuleb alla umbes sada kuupmeetrit vett, aga siit kalapääsust kolm kuupmeetrit. Tuleb kala, vaatab: ahah, kuhu ma siit lähen? Kuidas kala aru saab, et ta peaks kalapääsu minema?

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

EDETABEL

Kokku Paavo Järvi dirigent

115,85

Kaia Kanepi tennisist

115,5

Tõnis Lukas Eesti Rahva Muuseumi direktor

115,35

David Vseviov ajaloolane

114,85

Tanel Bulitko

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees

Margus Hunt

ameerika jalgpallur, Cincinnati Bengalsi kaitsja

113,5

Roomet Sõrmus

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees

113

Anett Kontaveit tennisist

112,45

Allar Levandi endine kahevõistleja, spordiärimees

111,55

Margus Linnamäe

suurärimees, UP Invest OÜ omanik

111,45

Elmar Vaher

politsei- ja piirivalveameti peadirektor

111,2

Arvo Pärt helilooja

110,8

Tommy Cash muusik

110,4

Reet Aus moedisainer

110,25

Jaan Sõrra Tartumaa põllumeeste liidu juht

110,05

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

114,35

Ta ei saa midagi aru. Üks signaal, mille kala veelt saab, on see, mis tuleb voolust. Ta peab ülesvoolu minema, aru saama, milline on ülesvool. Elektrijaamast tulev vool on tugevam ja sellepärast ei taha kala sinna niresse minna? Jah. (Vaatame pilte, millest ühel hulbib kalapääsukanalis tõepoolest tüse robotkala Homer – M. A.) Me käime ja paneme kala kanalis eri kohtades vette ja teeme signaalianalüüsi. Siit on ka visuaalselt näha, mida kala näeb, kui ta on mingi konkreetse koha peal. (Vaatame analüüsitulemusi, mis meenutavad ümmargusi spidomeetreid. Kahjuks jäävad need treenimata silmale siiski mõistetamatuks – M. A.) punkti koht See on siis see, mida ta näeb, mitte see, mida ta tunneb? Probleem on selles, et kuna meil arvutiteadlane, Tallinna tehnikaülikooli endal ei ole sellist elundit nagu biorobootika keskuse juht küljejoon, peame me uurimisInimeste arvamus 38 tulemusi kuidagi teisiti esitama. Sotsiaalmeedia 101,25 See on üldse hea küsimus: kuidas Mõjuvõrgustik 54 esitada infot, mille lugemiseks sul 16 Esinemine meedias sensorit pole? 65,5 Mõju oma elualal Ja robotid on kõik otsast lõpuni siinsamas tehtud? Meenub Boston Dynamics, kelle Jaa. Kui ma nüüd mõtlema hakkan, aasta algul üleslaaditud videod siis esimesega hakkasime vist teenda ehitatud robotitest inimesi gelema 2009. aastal. Sestsaadik vihastasid ja hirmutasid. oleme sellega tegelenud. Muid Sa mõtled seda Big Dogi? (BD asju oleme ka muidugi teinud. loodud robotkoer, keda teadlaBiorobootikat kohtab palju ka sed katsevideos jalaga lõid, Younäiteks ulmes „Star Trekist” tube’i vaatajad olid väga nördinud „Westworldini”. Kõik androidid ja – M. A.) muu säärane on ka ju biorobooJah, see koerrobot ka. Aga nad tika. Kui kaugel võiks olla sellitegid ka ühe humanoidi, keda ne android, kellest me ei saa aru, nad samamoodi kolkisid ja üritakas ta on inimene või robot? sid pikali lükata ja sellega inimeSee on ses mõttes hüpoteetiline si vihastasid. Tundub, et inimeküsimus, et sellist robotit ei ole sed hakkavad väga ruttu robotist ju kellelegi vaja. See pole omaetmõtlema kui perte eesmärk. Ma ei soonist, elusolentea, kas sa tahad Mõtlesime välja uue dist. endale magamisviisi, kuidas robotid Aga minul on ka tuppa tegelast, vastik vaadamaailma tajuvad. kellest sa ei saa ta, kui nad Big aru, on ta inimeSee on bioloogiast Dogi jalaga lööne või robot? inspireeritud. vad. Milline norEi. maalne inimene Ma loodan, et inilööb koera jalaga? Ma saan muimene ikkagi mingil määral kontdugi väga hästi aru, et see on marollib või otsustab, kas ta tahab sin, aga mingil teisel tasandil. sellist tehnoloogiat kasutada või Kui keegi võtaks teie robotkala ja mitte. On küll näiteid, kus teadseda vastu puupakku taoks, kas lased on oma aruga laheda roboti oleks ka valus? valmis teinud ja inimesed mõtleNo see on teine asi, seda ma ei vad, et ei tea nüüd ikka...

182. 54,95

Maarja Kruusmaa

antropomorfiseeri. Pigem oleks küsimus, et miks sa lõhud mu asju. Aga miks me peaksime vastumeelsusest üle saama? Kui me saame üle vastumeelsusest robotite peksmise vastu, siis saame äkki varsti üle ka vastumeelsusest inimeste tagumise vastu. Minu arust oli see Boston Dynamicsist tõeline meediaprohmakas. Peale jalaga löömise on inimestel robotitega muidki muresid. Paljud kardavad, et robotid võivad nende töö ära võtta. Ühiskond muutub niikuinii ja muutused saavad olema väga suured. Kui mõelda tööstusrevolutsioonile, kui hästi suur osa töökohti kadus ja hästi palju uusi juurde tekkis, ning mõelda inimeste kohanemisraskustele, siis ma usun siiani, et see oli suurem nihe mõtlemises kui praegune IT-revolutsioon. Inimeste arusaam elust muutus ja need kataklüsmid, mis järgnesid – arvan, et nende põhjus oli, et inimesed ei suutnud muutusi mõtestada, tundsid end pidetuna. Kui tehnoloogia areneb edasi nii nagu praegu, peame olema valmis suurteks muutusteks ja ennetavalt mõtlema, kuidas reageerida. Kas need muutused ei hakka tasapisi juba kohale jõudma? Äkki me ei saa arugi, kui kaugele oleme jõudnud? Ma arvan, et see on paratamatu, et tulevikus ei ole sul mingit kindlat töökohta. Olen täiesti kindel, et pean oma elus veel väga mitu korda ümber õppima. Muutused on nii põhjapanevad, et seda, mida ma praegu oskan, ei ole kellelegi vaja. Ja neid muutusi ei oska me ettegi kujutada? Esimene asi on see, et on tööd, mida on väga lihtne automatiseerida – hästi defineeritud keskkonnas tehtavad füüsilised tööd. Aga näiteks kui palju andmeanalüüsi ja andmetöötlust jääb inimeste teha? Praegu on hästi hea näiteks suurandmete ja selliste asjadega tegeleda. Aga me tegeleme samal ajal ka nende protsesside automatiseerimisega. Mõtestamine, millised ülesanded jäävad sellises ühiskonnas inimestele, on tegelikult töö, mis tuleks meil koos ära teha. Mis meist saab, millised on valikud.

võidab see, kes otsustab kohe Heinla on kaasa löönud kümmekonna idufirma juures. Üks on legend, ühel on potentsiaali, ülejäänud kõrbesid. Villu Zirnask Skype’i kaasasutajana tuntuks saanud Ahti Heinla (mõjukate ärimeeste edetabelis leiame ta 23. kohalt) ütleb, et ta elus on ainult kahte tüüpi aegu: aeg, kus ta teeb mõnd start-up’i, ja aeg, kus ei tee. Praegu on aeg, kus ta teeb, ja start-up võtab pea kogu tema aja. Ajaga on selles maailmas üldse väga keerulised lood. Ahti Heinla kinnitusel ei saa ülemaailmses konkurentsis ühegi ettevõtmise alustamist pikalt analüüsi-

da ja arutada, et kindla peale välja minna. „Kujutlege järve, mille keskel oleva saare saab endale see, kes sinna esimesena jõuab. Globaalse konkurentsi puhul ei ole selle järve kaldal ainult paar-kolm inimest, vaid kallas on inimesi tihedalt täis. Paljud neist, näiteks hiinlased ja ameeriklased, on ülisuure motivatsiooniga ja harjunud rohkem töötama kui eestlased. Ei ole aega uurida, kas vesi on soe või külm, kas seal on alligaatoreid vms. Võidulootus on üksnes

FOTO: RAUNO VOLMAR

AHTI HEINLA:

sellel, kes teeb intuitsiooni põhjal kiire otsuse ja hakkab minema.” Heinla nüüdne ettevõtmine – iseliikuvate pakirobotide arendaja Starship Technologies – on tänavu edenenud nii hoogsalt, et sellel võib-olla Skype’i kuulsuse ületamise potentsiaali. Kuigi Starship Technologiesi pakirobotid on alles katsetamise ja juhtprojektide faasis, on nad maailma meedias juba ohtralt kajastamist leidnud. Heinla sõnul on firma vastu algusest peale suur huvi olnud, see on magnetina tõmmanud investoreid, töötajaid, äripartnereid. „Me lahendame probleemi, millest kõik saavad aru,” selgitab Heinla. Kaupade koju transportimise vajadusest ei pääse kuidagi, aga see ei ole nauditav tegevus, pigem nagu raisatud aeg. Riiete ostmist on võimalik nautida, aga toidukaupade tassimist eriti mitte. Kulleriteenus on kallis – isegi kui ainult miinimumpalka maksta. Heinla räägib, et on kaasasutajana tegev olnud kümmekonna idufirma juures. Laialt tuntud on neist üksnes Skype ja Starship. Teised on põhja läinud, enne kui

Koduloomadki peavad harjuma – omapäi askeldavad robotid on tulevik. avalikkus neist kuulis. „Alguses on suured mõtted, aga siis selgub, et klientidel pole siiski nii suurt huvi, või ei tule tehniline lahendus nii hõlpsalt kätte, kui arvati.”

147. 77,05 punkti

koht

Ahti Heinla

Peagi üksi tänavale

Skype’i kaasasutaja Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

38 136,25 129,5 16 65,5

Kaks ja pool aastat tegutsenud pakirobotite ettevõttega läheb seni kõik libedalt. Robotid on katsetamise käigus praeguseks sõitnud ligikaudu 20 000 kilomeetrit,

FOTO: VALLO KRUUSER

viies linnas käivad juhtprojektid. Heinla sõnul on seadusandjad robotite turvalisuse küsimuses ranged, aga vastutulelikud, mõistes, et pakirobotid tulevad tänavatele varem või hiljem. „Praegu ei saa veel öelda, et me toode on valmis,” tunnistab Heinla, sest siiamaani kõnnivad inimesed katsete ajal robotitega kaasa. „Aga liigume eesmärgi poole, et pakirobotid töötaksid iseseisvalt.”

JAAN PUUSAAG:

elus peab olema rõõmu ja vabadust, pillimängu ja golfi FOTO: PRIIT SIMSON

Ehitusvahtude tootja Krimelte suuromanik, Eesti mõjukate ärimeeste edetabelis 20. koha pälvinud Jaan Puusaag annab Eestis tööd umbes 200 inimesele, Moskva lähistel ligi 60-le ja Barcelonas 100 kohalikule. Kadri Paas Kuidas elab üks Eesti mõjukamaid ettevõtjaid? Stereotüüp näeb ette, et ärimees kirjeldab oma elu pigem otsata kiirusega oravarattas kihutamisena ning räägib lõpmatuist tööpäevist ja pidevatest loobumistest – äri esmalt, elu seejärel. Aga Jaan Puusaag loobus Krimelte tegevjuhtimisest juba 2007. aastal. Elu tahab elamist ning elus peab olema rõõmu ja vabadust, pillimängu, tennist ja golfi. „Ma pole kunagi töötanud 25 tundi päevas. Ma ei tee sellest probleemi, kui pean kodus õhtul kell 23 töömeile saatma. Seevastu võin võtta järgmisest päevast näiteks

pool vabaks, et puhata ja tennist mängida. Suhtun tööaega paindlikult ega sea endale piire, et töö kestku kindlasti kaheksast viieni ja kõik,” ütleb Puusaag. Kunagi käis ta ka Lohusalu kandis surfamas, aga see võtnud golfilt ja tenniselt palju aega ära, nii et nüüd on ta veemõnudest loobunud. Puusaag räägib hispaania keelt ja elab vahelduva eduga juba kümme aastat Hispaania lõunarannikul. Kuna Puusaage on kuus, peab ka elamine keskmisest suurem olema. Iga kord, kui Puusaagid soojale maale lendavad, eelneb sellele põhjalik lennupiletite klapitamine. Tallinnast ei pääse ju otse paljudesse sihtpunktidesse,

109. 96,05 koht

punkti

Jaan Puusaag ehitusvahtude tootja Krimelte juht ja üks omanikke Inimeste arvamus Sotsiaalmeedia Mõjuvõrgustik Esinemine meedias Mõju oma elualal

79 119,25 172,5 44 65,5

mistõttu peab otsima kokku kõige mugavamad lennukite väljumise ja kohalejõudmise kellaajad. See on tüütu, aga Hispaania lõunaranniku hüved kaaluvad kuhjaga üles väiksed ebamugavused, mis sinna jõudmisega kaasnevad. Kuigi lõunarannikult võiks ka merel ja isegi ookeanil käia, ei ole Jaan Puusaag mereinimene, kaatri- ega jahiomanik. „Mu abikaasa ei kannata sugugi kõikumist. Nii kui väike loksumine tekib, on kohe süda paha,” muigab Puusaag. Nii piirduvadki nad maiste lõbudega. „Ma ehitasin sinna majja päris klassikalise sauna. Kõik küsisid, kas sul on Hispaanias külm, et sauna ehitasid, aga selgus, et sel on jumet küll ja veel. Kasutame seda Hispaanias olles väga tihti. Jõulude ajal on pere Eestis, aga aastavahetus veedetakse seekord hoopis Bali saarel. Unistuste elu, vähemalt kõrvalt vaadates. Et nii elada, peab olema ettevõtja.

EESTI MÕJUKAD – LOGO EST

EDETABEL

Kokku Volli Kalm Tartu ülikooli rektor

109,85

Tõnu Kaljuste dirigent

109,05

Keit PentusRosimannus endine välisminister (RE)

108,9

Kristo Käärmann TransferWise’i asutaja

107,2

Andres Metspalu Eesti geenivaramu juht

106,8

Mart Noormaa

füüsik, EstCube’i projekti eestvedaja

105,8

Matti Maasikas diplomaat

105,65 See pilt on küll mõni aasta vana, aga iseloomustab Jaan Puusaagi ellusuhtumist hästi. Teadaolevalt on FOTO: TIIT BLAAT ta sina peal ka trompetiga.

100

Lavly Perling riigi peaprokurör

105,5

Heiti Hääl Alexela Grupi suuromanik

104,4

Mart Juur kirjanik ja ajakirjanik

104,05

Oleg Ossinovski transiidiettevõtja

103,55

Hendrik Agur Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor

103,5

Toomas Luman suurärimees

103,2

Ardo Hansson Eesti Panga president

101,5

Mati Polli RMK nõukogu esimees

101.3,

POLIITIK

MAAELU EDENDAJA

ETTEVÕTJA

KULTUURITEGELANE

RIIGITEENER

SPORTLANE

HARIDUS- JA TEADUSTEGELANE

Dividendidele kehtigu sotsiaalmaks Jaan Puusaagil on mõte, kuidas leevendada praegust segast omanikutulu maksustamise olukorda. „Eestis on üle 100 000 registreeritud ettevõtte. 7% neist annab 92% maksutulust. Selge, et ka maksuameti ressurssi jagub pigem selle seitsme kontrollimisele kui ülejäänutele. Statistikast ilmneb, et 2300 juhatuse liiget võtab ainult dividende. 1300 juhatuse liiget saab töötasu kuni 400 eurot kuus, võttes samal ajal dividende keskmiselt 3575 eurot kuus, ja 5040 ei saanud üldse töötasu, aga maksid sotsiaalmaksu 117,15 eurot kuus, mis on sotsmaksu miinimum,” kirjeldab Puusaag olukorda. Lahendus võiks olla see, et kõik ettevõtlustulu saavad residendid peaksid Eestis maksma soovitavalt vähemalt 16,5% sotsiaalmaksu endaga seotud ettevõtete summaarsest dividenditulust. „Teisest otsast oleks see sotsiaalmaks piiratud sotsiaalmaksu laega. Seega ettevõtja, kes on maksnud sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu lae ulatuses, ei pea rohkem tõestama, milline on tema töösuhe ettevõtete-

ga, kust ta saab dividenditulu või ka lihtsalt tulu mistahes alusel,” selgitab ärimees. Ettevõtja, kelle dividenditulu ja sellele vastav sotsiaalmaks jääb allapoole sotsiaalmaksu lage, maksab sotsiaalmaksu 16,5% väljamakstud dividendide summalt, kuid mitte rohkem kui sotsiaalmaksu laele vastav summa. „Kui näiteks ettevõtja teenib palgatööl oma lae täis, ei pea ta dividendidelt juurde maksma. Kui jääb sisse vahe dividenditulu ja palgatulu vahel, on soovittaav maksta puuduv osa juurde, kui tulu pole passiivne,” toob Puusaag näite. Maksu arvestus toimuks füüsilise isiku tasemel ja tema makstud sotsiaalmaks ja saadud dividenditulud koonduvad tema maksudeklaratsioonile. Kogu arvestus oleks lihtne ja selge. „On väga oluline aspekt, et selliselt makstav täiendav sotsiaalmaks dividendidelt on vabatahtlik. Kuna ettevõtlustulu võib olla ka passiivne, ei saa eeldada, et igasugune dividenditulu peaks olema maksustatud. Kui näiteks pensionär on teinud kunagi

hea investeeringu ja naudib nüüd pensionilisa passiivsest dividenditulust, ei tohiks seda maksustada,” rõhutab Puusaag. „Kogu kirjeldatud süsteem toimiks eelkõige vabatahtlikkuse alusel, aga tingimus on, et juhul kui sotsiaalmaks, mis lähtub sinu dividenditulust, on makstud, ei tohi olla rohkem mingit küsimust, kas töösuhe on varjatud või mitte, aktiivne või passiivne. Kodanik on oma kohustuse täitnud.” Miks 16,5%? „See oleks pool summast, mida makstaks vastavalt summalt töölepingu alusel. See on ühest küljest boonus selle eest, et ettevõtjana inimene riskib ja loobub tagatistest, mis tal oleks töölepinguga töötades. Teisest küljest oleks see piisavalt mõistlik summa, mille eest ennast varjata poleks mõtet, nii nagu praegu pole mõtet jamada kasumi peitmisega ja dividendi tulumaksu optimeerimisega. Nii nagu tulumaksu dividendilt, nii saab ka sotsiaalmaksu dividendilt maksta siis, kui raha on. Kui on raha dividendi jaoks, on ka sotsiaalmaksu jaoks,” usub Puusaag.

Aastatetagused ebaõnnestumised Paekivitoodete Tehase, Mateki ja Parmeki müügimehena ehmatasid toona 20. eluaastates Puusaagi kõvasti. „Mulle öeldi, et ma ei saa hakkama,” meenutab ta. Ta tuli mitme tööandja juurest ära täpselt samasuguse diagnoosiga, kuid mõtles, et saab hakkama, aga mitte kellegi väntsutatava orja, vaid iseseisva tegutsejana.

Imenoorelt ärimeheks 1994. aastal asutas Puusaag koos sõber Jaanus Paeväljaga oma äri, millest 51% kuulub siiani neile. „Olin 25 ja Jaanus Paeväli oli 23, kui oma firmaga alustasime. Meie puhul toimus iseõppimine protsessi käigus. Loomulikult tekkis ka küsimusi, kuidas ühte või teist asja tehakse. Viskasime omavahel nalja, et huvitav, kuidas nad päris firmades neid asju teevad. Lahendusi leidsime raamatutest, teiste juhtidega suhtlemisest,” räägib Jaan paarikümne aasta tagusest ajast. Krimelte 2015. aasta aruandest selgub, et omanikud määrasid endale 1,4 miljonit eurot dividendi,

aasta varem 2,8 miljonit eurot. Ettevõtte tegevusaruandes väidetakse, et Krimelte areneb järjepidevalt ja ühekomponentse polüuretaanvahu tootjana kuulub Eesti firma kindlalt Euroopa kolme-nelja suurema tootja hulka. Krimelte ostis 2014. aasta alguses 75% enamusosaluse Hispaania perefirmas Olivè Química. Eesti oludes tähendab perefirma midagi pisikest, ent Hispaanias on selle tähendus midagi muud. Hispaania firmal on tütarfirmad Portugalis, tootmisüksus Prantsusmaal ning müügiüksused Pariisi lähistel ja Ühendkuningriigis. Puusaag nimetas Olivè omandamist „Aktuaalses kaameras” otsesõnu vanasse Euroopasse pileti ostmiseks. „Olivè Química kaubamärk on vanas Euroopas väga soliidne ja tuntud kaubamärk,” rõhutas ta toona. Nüüdseks on Barcelona lähistel asuvast perefirmast saanud tavapärane Krimelte tütarfirma oma kohapealse juhtkonna ja asjaajamisega. „2015. aasta põhilisteks märksõnadeks võikski pidada Olivé Química S. A. edukat in-

jonit eurot,” nenditakse aruantegreerimist gruppi ja kriisi jätkudes. Selle aasta alguses Vene turg vat süvenemist meie kõige suustabiliseerus, samuti arenevad remal turul Venemaal. Kui müük Kesk- ja Lääne-Euroopa turud. Hispaania tehasest kasvas aasJaan Puusaag võtab arve rahuta varasemaga võrreldes ligi 15%, likult. Kuigi Krimelte käive vähesiis müük Venemaale vähenes sanes mullu 84 miljoni ja kasum 1,4 mal ajal u 30%, jättes sellega olumiljoni euroni – aasta varem olid lise jälje ka grupi kogutulemusevastavad summad 95,4 ja 2,3 mille. Grupi konsolideeritud müügijonit eurot –, ei ole tegelikult mitulu vähenes 2014. aastaga võrreldagi hullu lahti. Kui ülisuur Vene des ligi 12% ja moodustas 84 milturg on viimaste aastate jooksul jonit eurot. Enamik toodangut, üle vaesunud, tuleb 96%, müüdi välissellega arvestaturgudele,” seisab Viskasime da ja toota sellele Krimelte tegeomavahel nalja, et turule odavamat vusaruandes. huvitav, kuidas nad kaupa. Kui EesKrimelte suutis oli 2008–2011 remad turud olid päris firmades neid suuremat sors e e j u u r e s Ve asju teevad. ti kriis, valmistanemaa, Hispaasid siinsed lihania, Poola, Leetööstused ka kallite sinkide asedu, Prantsusmaa, Eesti, Ukraina, mel lihavabu vorste ja viinereid. Läti, Suurbritannia, Rumeenia jt. Turu ostuvõimet peab operatiiv„Olgugi et tänu tooraine hindade selt jälgima. mõningasele langusele ja efektiiv„Arvestades Krimelte senist suse kasvule õnnestus kasvatada arengut, 2015. aasta suhteliselt grupi konsolideeritud brutokasurasketes tingimustes tehtud tulemi määra, vähenes ennekõike Vemust ja plaanitud investeeringuid, nemaa käibe vähenemisest kontvõib öelda, et Krimelte ettevõtted serni teenitud ärikasum kolmantegutsevad jätkusuutlikult ja plaadiku võrra ja moodustas 2,3 mil-

nis on jätkata nii tooteportfelli kui ka müügigeograafia laiendamist,” on Puusaag veendunud. Muutused on õhus, maailm pole enam see, mis oli mõne aasta eest. Kuid jätame kõrvale Donald Trumpi ja Brexiti ning vaatame lähemale: kuidas Jaan Puusaagile uus valitsus meeldib? „Ütleme nii, et kardetust märksa etem,” muigab Puusaag. Ta kiidab Ratast selle eest, et valitsus ei kehtesta klassikalist astmelist tulumaksu, ei langeta protsendi võrra sotsiaalmaksu – see olnuks tema arust täiesti mõttetu liigutus – ega sea uuesti sisse ettevõtete tulumaksu reinvesteeritud tulule. Kõik muud muudatused on pudi-padi. „Astmeline tulumaks oleks karistanud neid, kes on andekamad ja töökamad. Praegu kedagi ei karistata,” tunnustab ärimees. Üks, mille valitsus võiks ükskord samuti ära teha, on sotsiaalmaksu lae kehtestamine. „Arvutasime tööandjate keskliidus, et see võiks olla umbes kolme keskmise palga juures ehk umbes 3500 eurot kuus. Sel juhul oleks sel mõtet,” sõnab Puusaag.

Puusaagi idee järgi peaksid kõik Eesti ettevõtlustulu saavad residendid maksma endaga seotud FOTO: PRIIT SIMSON ettevõtete summaarsest dividenditulust vähemalt 16,5% sotsiaalmaksu.

MÕJUKAS NAINE – erand või iseenesestmõistetavus?

Edukas ja mõjukas naine torkab ühiskonnas silma umbes sama teravalt kui üksik tsivilist kaitseväelaste seas. See ei pea nii olema, naised! FOTO: ANDRES PUTTING Astuge julgemini esile, ärge kartke, et erinete. Sellel pildil külastab president Kersti Kaljulaid õppust Okas.

Tänavuse mõjukate edetabeli esikümnes on kaks naist. Esiviiekümnes on neid kaheksa. Euroopa arenenud riikide sekka on meil seega veel tükk maad minna. Ingrid Veidenberg Naiste mõjukust ja kaalu ühiskonnas aitas kõvasti suurendada oktoobris valitud Eesti esimene naispresident Kersti Kaljulaid. Polnud palju vajagi, et Kaljulaid mõjukate edetabelis sekundiga esimeseks tõuseks. Olgugi et ta on olnud ametis ainult paar kuud ega ole teinud ühtki ühiskonda raputanud sammu, kõnet, ülesastumist ega märguannet. Sellist, mis targad pead ümarlaudade ümber kokku tooks ja presidendi sõnastatud mõjukatele mõtetele mõtlema paneks. Anname presidendile aega mõjukust suurendada ja tunneme rõõmu tugevast mär-

guandest, mis alates sügisest on on ka tuuma. Peaasi et ta on ilus naistele antud. Ei ole ühtki põhja soovitatavalt ka hea perenaine. just, miks naine ei võiks olla preSellise suhtumise kujunemises on sident. Nagu ka presidendikandisuuresti süüdi ka naised ise, kes daadid Marina Kaljurand ja Maion pigem elanud pehmes mugalis Reps oma tevustsoonis ja lükgevusega edaskavad esindamiNaised on lihtsalt tasid: naised, tulse võimaluse korliiga tagasihoidlikud r a l a l a t i m e h e ge ometi meeste ega kipu oma selja tagant välja, ette. Näen seda edusammudest võtke vastutus ja iga nädal laupäeandke endast pavalehte LP kokmeedias rääkima. rim! Kaotada pole ku pannes. Eesju midagi. tis on väga väike Kuigi Eesti on juba 25 aastat valik tuntud naisi, kes konkureeiseseisev riik, on ikka veel levinud riksid oma eeskujuga n-ö mehementaliteet, et naise roll on olla likes valdkondades: poliitika, äri, pigem mehe käevangukaunistus, teadus. Kui naine on ajalehe esikelle puhul pole tähtis, kas temas küljel või ajakirja kaanel, esindab

ta enamasti pehmet ala, on laulja, muusik või näitleja. See aga ei tähenda, et meil ei ole tarku naisi – nad on lihtsalt liiga tagasihoidlikud ega kipu oma edusammudest meedias rääkima. Erinevalt meestest. Võib-olla tõstab Kersti Kaljulaidi eeskuju targad ja tegijad naised pikka aega kultiveeritud „mehe kaela” ja taustamängija staatusest julgemalt pea ehk tegija kohale.

Potentsiaalsed mõjukad Peame olema uhked, et juba teist aastat võidab mõjukate edetabeli naine. Eelmisel aastal oli see professor Marju Lauristin. Kuna tabel kujunes suuresti rahvaküsitlu-

se tulemusel ehk valiku tegid inimesed meie hulgast, tuleb tunnistada, et nii naistel endil kui ka meedial tuleb tegijate naiste tutvustamiseks veel palju tööd teha. Et ka rahvas saaks aru, kelle otsused, mõtted ja teod meid tegelikult mõjutavad. Muidu näeme edetabelis aastast aastasse samu inimesi, keda rahvas tunneb meedia kaudu. Tõeliselt mõjukate otsuste tegijad võivad nende varju jääda. Näiteks ei leia sel aastal poliitikute edetabelist sotsiaaldemokraatide esimest naist Urve Palot, kelle majandusministrina tehtud „mehine” otsus korraldada riigihange toob uuel aastal Saaremaa ja mandri vahelisse laevaliiklusse uue kvaliteedi. Palo oli ka uue koalitsiooni sünni telgitagune mõttesuunaja ja üks koalitsioonileppe läbirääkijaid. Väga oleks tahtnud mõjukate naiste edetabelis näha ka Kristi Liivat, kes pärjati mõni nädal tagasi aasta kodaniku tiitliga ja kelle algatusel sai au-

Urve Palo otsused panid laevaliikluse uut moodi käima FOTOD: ILMAR SAABAS, PRIIT SIMSON, EERO VABAMÄGI, MIHKEL MARIPUU

Naiste ajastu on alanud. Meie valitsuses võiks olla lähiaastatel vähemasti 40% naisi. gustis Paide Vallimäel teoks juba neljas Arvamusfestival. Kui enamik meediaettevõtteid ja arvamusliidreid sõidab sinna kohale, et Eesti elu puudutavaid teemasid arutada, ei saa selle ürituse ja algatuse mõju ühiskonnale alahinnata. Euroopas lendavad kõrgelt kaks naist: Maive Rute on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja ja Riina Kionka Euroopa Ülemkogu juhi Donald Tuski peanõunik rahvusvahelistes suhetes. Nende naiste tehtud mõjukad otsused ei määra ainult Eesti, vaid kogu Euroopa elu. Nad on praeguses Euroopas kõrgeima lennuga Eesti taustaga ametnikud.

Kultuurivälja kangelannad

Marika Vaarik mõjutab oma suurrollide kaudu kogu ühiskonda.

Mõjukad ka välismaal Mõjukate naiste esirinnas oleks tahtnud näha juba 20. korda rahvusvahelist ja kõrgetasemelist Pimedate Ööde filmifestivali vedavat Tiina Lokki. See festival toob igal aastal Eestisse filmitegijaid ja -asjatundjaid üle maailma ning kohalikule inimesele kõrgfilmi-

kunsti koju kätte. PÖFF paneb meist rääkima ka rahvusvahelise meedia. Selle eest peame tänama naist, kel on mõjujõudu mitte ainult Eesti, vaid ka maailma kultuuriringkondades. Ka president pidas seekordse PÖFF-i lõpugalal kõne, tõstes sellega esile Tiina Loki suurt tööd festivali korraldamisel. Samas kategoorias on ka Jazzkaare korraldaja Anne Ermi värvikas isik. Puhtast entusiasmist alanud Jazzkaar on arenenud rahvusvahelistes muusikaringkondades tõsiselt võetavaks džässifestivaliks ja toonud väikse Eesti džässimaailma kaardile. Ä r i n a i s t e s t võ i k s Ta l l i n na Lennujaama vastse juhi Piret Mürk-Dubout’ kõrvale mahtuda ka Tallink Silja tegevjuht Kadri Land, kelle vastutada on lõviosa Tallink Grupi laevandusärist. Landi tehtud otsused mõjutavad otseselt Helsingi-Stockholmi-Tallinna laevaliiklust, seega võib tema mõju tunnetada iga üle lahe reisija. Oma kindel mõjusfäär on ka aastaid Eesti liisingühingute liitu juhtinud Reet Häälel. Liisingud kuuluvad iga pere argipäeva, aga kui palju oleme teadvustanud, et Eesti liisinguteema eestkõneleja ja mõjuisik on üks karismaatiline naine?

Riina Kionka, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski nõunik

Kadri Land vastutab suure osa Tallink Grupi laevandusäri eest.

Kultuuritegelaste hulgas on üks mõjuvõimsamaid naisi kindlasti NO-teatri näitleja Marika Vaarik. Ta mõjutab oma suurrollide kaudu eri põlvkondi, vanu ja noori. Eesti teatriliidu aastapreemiate jagamisel parimaks naisnäitlejaks tunnistatud Vaarik kõnetab publikut ühtviisi veenvalt nii „Savisaare” muusikalis Edgar Savisaart kehastades kui ka Veiko Õunpuu lavastatud etenduses „Ema Courage”, kus ta nimitegelasena inimhinge keerukust edasi andes publiku sõna otseses mõttes pahviks lööb. Marika Vaariku mõjukas lavaisik toob saalid alati publikut täis ja sealt lahkutakse pagasiga, millest jätkub elulist mõtteainet pikaks ajaks. Kui ajakiri Time valib aasta mõjukaid, on seal mõjuvõimsate presidentide ja riigijuhtide kõrval esikümnes ka vägevad meelelahutustegelased. Time’i esikaant on kaunistanud nii Madonna kui ka Lady Gaga nägu. Meelelahuta-

FOTO: VALLO KRUUSER

Maive Rute, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja

Anne Erm, Jazzkaare looja FOTO: TANEL MEOS

Kristi Liiva, Arvamusfestivali korraldaja ja FOTO: ILMAR SAABAS aasta kodanik

jate mõju ei saa alahinnata väikses Eestiski. Siiani pea igal nädalal mööda Venemaad tuuritav ja Vene telekanalite tohutu vaatajaskonnaga populaarsetes saadetes üles astuv Anne Veski on kindlasti mõjukas mitte ainult keskealiste eestlaste, vaid ka siinse venekeelse elanikkonna hulgas. Mõjukust suurendab hoogsalt ka Sandra Vabarna, kes koos trupiga Trad.Attack! tiirutab popikastmes selitatud regilauluga üle maailma, tutvustades Eestit. Eestlase süda on Sandral juba kindlalt vallutatud.

Maailmas ringi vaadates on ilmselt kõige mõjukam Eesti naine Carmen Kass, kellele järgneb aastate jooksul terve plejaad moemaailmas tööd ja tunnustust leidnud Eesti soost modelle. Carmen tegi nõukogudeaegsest Eestist pärit naisena midagi, mida polnud keegi siinkandis varem suutnud: sai maailma tipptegijaks modellimaailmas. Tunnustatud fotograafide ja moeloojate hulgas pole ilmselt kedagi, kes ei teaks, et Carmeni juu-

Time’i mõjukate nimistus on olnud ka näiteks Madonna. Meelelahutajate mõju tuleb hinnata.

Rohkem enesekindlust! Kui meeste tabelis võiks mõjukaima tiitlit püüda Tanel Padar, kes on muutnud kümnete tuhandete meeste mõtteviisi, sundides nad oma eeskujuga diivanilt püsti tõusma ja sporti tegema, siis naiste seas kannab samasugust mõjuvõimu Evelin Ilves. Tervislikke eluviise propageerides on temagi näidanud, et on võimalik kaotada kehakaalus ja saavutada füüsiline vorm, mis lubab mittesportlasena võistelda tõsiselt võetavatel spordivõistlustel ja lüüa kaasa rahvaspordiüritustel. Evelin Ilves on oma sõnavõttudega mõjutanud eestlaste toitumisharjumusi ning tänu pidevale näpuviibutamisele sööb keskmine Eesti pere usutavasti vähem „kräppi” ja rohkem ise küpsetatud leiba.

Tiina Lokk, PÖFF-i algataja

FOTO: KARIN KALJULÄTE

red on pisikeses Eestis. Samuti võtab lauljatar Kerli võimsalt võimu rahvusvahelises muusikamaailmas, luues hitte, mis jõuavad kõnekatesse edetabelitesse – ja mitte ainult ühe korra. Naiste ajastu on alanud. Meie valitsuses võiks olla lähiaastatel vähemasti 40% naisi, nagu riigikoguski. Eesti on ka küps saama esimest naispeaministrit. Selleks peaks ühiskond – ehk meie kõik – ja ka meedia süstima naistesse rohkem enesekindlust. Kivi on veerema lükatud ja seda peatada ei ole loodetavasti enam võimalik.