M채nguleht
Reklaamlehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Janno Lamsoo janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646
veebruar 2013
2
Mänguleht
Ümbermaailmareisile kodust väljumata Juba paar kuud saavad kõik rännuhuv ilised emotsioone ja seiklusi tulvil ümberilmareisile minna nii, et koduseinte vahelt väljuma ei peagi. Vilve Torn Selle pealtäha teostamatu võimaluse annab uus lauamäng „Eestlaste ümberilmareisid”. Mängu üks autor, ka ise laias maailmas omajagu rännanud-seigelnudavastanud Maris Pruuli ütleb, et algne idee pärineb Regio kartograafia osakonna juhatajalt Leida Lepikult. Tema oli seda mõtet kandnud juba paar aastat ja möödunud suvel otsustatigi n-ö liha luudele kasvatada. Kuigi lauamängu väljatöötamise taga seisis terve meeskond, sai kõige raskema koorma oma õlule siiski Maris – just tema pidi määratu suure koguse alusmaterjali läbi töötama ja otsustama, mida mängus kasutada, mida
mitte. Läbi tuli sirvida raamatuid, blogisid ja fotoalbumeid. „Valiku tegemine oli kohati uskumatult raske, sest üks foto on ilusam kui teine ja iga järgnev seik kõnekam eelmisest. Samas oli see ütlemata rõõmus ja põnev periood, ehkki väga intensiivne. Tahtsime, et esindatud oleks võimalikult erinevad sõiduvahendid. Jälgida tuli, et marsruudid ei kattuks ja võimalikult suur osa maailmast saaks kaetud,” selgitab Maris. Sõelale jäid Ahto Valter kui päris esimene eestlasest ümber maailma purjetaja ja Lennuk kui esimene Tallinnast teed alustanud purjekas. Peale selle kanti mängule „Veerevate eestlaste” autoreis, Kariina Tšursini ja Margus Sootla kolmeaastane reis mootorratastega, Raimo Laosma jalgrattamatk ja päris lennukiga tehtud grupireis. Osa reise tuli kahjuks välja jätta, poleks mängule ära mahtunud. Marise sõnul oli Käsmust pärit purjetamiskuulsuse Ahto Valteri (ümberilmareis 1938–1940) jälgedes käimine ja toonaste sündmuste taastamine ehk raskeim,
kuid kindlasti väga põnev osa. „Alles 1990-ndate lõpus jõudis Eestisse kindel info, et Valter ikka tegi oma 1938. aastal Ameerikast alanud ümberilmareisi lõpuni. Alanud sõda ja raudne eesriie tekitasid aastakümneteks infosulu.” Hindamatut abi Valteri teekonna kaardistamisel andis režissöör Jaanis Valk, kel on praegu pooleli film esimesest Eesti lipu all ümber maailma purjetanud mehest. Samuti aitas toonastele
Maailma kõige tormisema paiga võib ületada nii nelja-aastane põnn kui ka 80-ndates vanaema.
Meeskonnamäng Loquiz kutsub inimesed loodusesse seiklema! Seiklusfirma 360 KRAADI on juba aastajagu pakkunud võimalust lüüa kaasa uues ja innovaatilises meeskonnamängus Loquiz. Igas vanuses inimestele mõeldud mäng annab võimaluse saada uusi teadmisi ning panna end proovile erinevates situatsioonides. Alar Linna, seiklusfirma 360 KRAADI üks seiklusmängude tiimi juhtidest kinnitab, et Loquis mängu näol on tegu meeskonnamänguga, kus tavaliselt saab osaleda kuni 100 inimest, igas meeskonnas 4–5 osalejat. Siiski on ette tulnud ka mänge, milles osalejaid lausa 200 ringis. Seda kõike vabas õhus. Mäng on suunatud eelkõige gruppidele. Vanusepiiranguid ei ole, kuna mängu on võimalik programmeerida erinevatele raskusastmetele. Ja mis põnev ja uudne – mängu südameks on iPad. „Tegu on meie endi poolt välja mõeldud mänguplatvormiga, mille teeb eriliseks see, et kui varem on kasutatud meeskonnamängude ja meeskonnatreeningute juures kas paberit ja pliiatsit või muid abivahen-
deid, siis nüüd on kogu meeskonnamängu süda iPad,” tutvustab Alar Linna, lisades, et iPad juhib mängu, esitab küsimusi, juhatab maastikul ehk on tõesti, nagu juba öeldud, mängu süda. „Loomulikult on mängul ka mängujuht, kes juhendab ning aitab vajadusel, nii et hätta ei peaks keegi jääma,” lisab ta. Kogu teadmisi vabas õhus Alar Linna sõnul on boonuseks see, et Loquiz mängu saab nautida vabalt valitud keskkonnas. „Meie ise kasutame mängu üle Eesti, kuid kasutajaid on ka Lätis ja Soomes. Eestis plaanib mängu kasutusele võtta ka turistidele suunatult Otepää Turismiinfokeskus,” selgitab Alar Linna, kinnitades, et mäng sobib oma olemuselt ka koolidele õuesõppe korraldamiseks, samuti ajaviitesõidul näiteks Tallinna–Tartu bussis või kasvõi turismipunktides väliskülalistele. Seda seetõttu, et mängu sisu saab hõlpsasti vahetada, muutes selles atraktiivseks just sellele sihtgrupile, kellele vaja.
arhiivimaterjalidele ja vanadele ajaleheväljalõigetele ligi pääseda avardunud netiajastu. Alguses tuli Marisel pead murda ka Raimo Laosma marsruuti kokku pannes – tema väntas jalgrattaga ümber maailma aastail 2010–2011. „Raimo blogi oli küllaltki napisõnaline, keskendus suuresti kilometraažile, enda füüsilisele vormile, ilmastikutingimustele. Üldisemat infot läbitud paikade kohta oli teiste reisidega võrreldes võrdlemisi napilt. Kui ma aga Raimoga kohtusin, avanes minu ees nii põnev inimene ja nii värviline maailm, et mul oli jällegi raske otsustada, mida ma tahan kindlasti kasutada ja millest pean kahjuks loobuma.” Küsimusele, kui suurt abi andsid tekstide koostamisel ja valikute langetamisel abikaasa ja tuntud ilmaränduri Tiidu reisipäevikud-raamatud, vastab Maris: „Muidugi tegin ma Tiidu, aga iseäranis tema kirjutistega tihedat koostööd. Oleme ju ka väga palju maailmas koos rännanud. Saan teda kaasautoriks pidada küll.” Lõpuks sai suur töö
Maris Pruulile meeldib mängida ja mänge välja mõelda.
„Oleme mängu korraldanud näiteks Tallinna vanalinnas, Pirital, Nõmme pargis, samuti Toosikannu ja Laulasmaa maastikel, Vihula mõisas – võin öelda, et põhimõtteliselt kõikide suuremate Eesti majutusasutuste juures,” sõnab Linna, selgitades juurde, et mängus kasutatakse erinevaid küsimusi ja ülesandeid. Mängu võib seadistada konkreetsete objektide ja vaatamisväärsustega seotult, pildi ja videoga, lisada põnevaid faktiküsimusi ning nautida tiimiga koostegemisi. Teadmistekontroll Eesti kohta populaarseim Alar Linna kinnitusel on võimalik mängust väga erinevaid versioone luua. Vanusest lähtudes saab pakkuda eakohast ajude ragistamist nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Muretsema ei pea ka muukeelsed inimesed, kuna mängu keelt on võimalik seadistada ümber – nõnda saab igaüks, kui ta just väga eksootilist keelt ei räägi, mängida emakeeles. Samuti muuta mängu sisu ehk valida sobivaima teemamängu. Siinkohal kinnitab Alar Linna, et praegu on konkurentsitult populaarseim firmadevaheline võistlusmäng Eesti Vabariik 95, kus saab Eesti Vabariigi kohta uusi teadmisi ammutada ning seniseid proovile panna. Rohkemat infot mängu kohta ja kätt pulsil hoida saab meie kodulehel: www.360.ee Tere tulemast mängima!
Mänguleht Foto: erakogu
siiski kaardistatud, katsemängud mängitud, marsruutide raskus balanssi aetud ja lauamängule asetus kuus ümberilmareisi. Hakkame siis mängima! Kui ma ühel viluvõitu talveõhtul mängu karbist välja võtan ja sellega esimest korda tutvust teen, tabab mind üsna kohe rõõmus avastus: seda lauamängu saab mängida ka üksi. Samuti jõuab mulle kui esmamängijale varsti kohale, et vanusepiire see lauamäng ei sea. Maailma kõige tormisema paiga Hoorni neeme võib mängijate seltsis ületada nii nelja-aastane põnn kui ka 80-ndates vanaema. Samuti paneks see lauamäng geograafiatunnis särama iga õppuri silmad, sest täringut veeretades ja ümberilmareisijate jälgedes astudes jäävad maailmajaod, mandrid, maailmamered ja pealinnad kindlasti paremini meelde. Iga marsruudiga on kaasas pisike voldik, mis on Marise sõnul kõigest
Mõne marsruudi puhul liigutakse aga hoopis mõned sammud tagasi, sest eksimine on nii inimlik.
väike värav laiemate teadmisteeesmärkide juurde. Kui mängija leiab end ühtäkki eikellegimaalt ja tal tekib sügavam huvi, otsib ta lisateavet entsüklopeediast, raamatutest või internetist – nii laienebki silmaring. Marise sõnul on „Eestlaste ümberilmareisidel” teiste lauamängudega sarnased reeglid. Vali vaid meelepärane marsruut, veereta täringut ja oota astumiseks oma järge. Kui mängija jõuab näiteks Põrgu Eeskotta Uus-Meremaa Põhjasaarel, tuleb tal käik vahele jätta, et sealse imelise maailmaga tutvuda. Ahto Valteri jälgedes purjetades peab Kookossaarele jõudes pausi tegema, sest on jõulud ja aastavahetus, teisal tuleb aga tõtata kaptenit pantvangist päästma. Kui paik kätkeb endas rohkesti ohte, tahetakse kiiremini kõrbest joogiveeni pääseda või tuleb näiteks olude sunnil vahepeal autokastis edasi reisida, liigutakse kohe mõned sammud edasi. Näiteks Rollingute jälgedes sõites peab kohe viis sammu edasi astuma siis, kui öösel tuleb Albaanias üle mägede põgeneda. Ja ega Bekaa orus pole ka turvaline pildistada-jalutada. Mõne marsruudi puhul liigutakse hoopis mõned sammud tagasi, sest eksimine on inimlik. Mootorratturite jälgedes sõites tuleb Kanadasse jõudes uuesti Mehhikosse pöörduda, sest ootamatult selgub, et kõik seal varem üles võetud pildid on hävinud – posti- või tollitöötaja valgustas filmirullid ära. Marise sõnul on iga
Kui mängija jõuab näiteks Põrgu Eeskotta Uus-Meremaa Põhjasaarel, tuleb tal käik vahele jätta.
marsruudi puhul pauside või kiirendustega ära märgitud reaalsed reisil aset leidnud sündmused – see pakubki põnevust ja n-ö päris reisimise tunnet. „Hasart haarab mängijat nii ehk naa. Samuti on siin alles see, mille nimel ikka mängitakse – võit. Iga mängija tahab ju kiiremini oma turvalisse kodusadamasse pääseda.” Üks suur eelis on sellel mängul veel. Täringut veeretades ja ringi uudistades meenuvad seigad endagi reisidest. Kui vahel kiputakse kaaslasi oma pildialbumitega ära tüütama, siis seda mängu mängides ja mõne konkreetse paiga puhul lisapilte välja tuues asetuvad need konteksti ja on kõigile põnevad vaadata. Tulevikuplaanide kohta ütleb Maris, et kindlasti tasub kaaluda mängule järje tegemist, sest huvitavaid eri liiklusvahenditega ümber maailma seiklejaid lisandub aina. Ja loodetavasti ei pea kaua ootama ka harivat ja põnevat reisimisega seotud arvutimängu.
3
4
Mänguleht
Marek Reinaas: eestlased on pokkeris kõvad tegijad! Marek Reinaasi tuntakse ettevõtja, reklaamimehe ja ka telenäona, kuid viimased kolm aastat on ta pidanud veel üht auväärse nimega ametit: ta on pokkerihuviliste eestkõneleja ehk Eesti turniiripokkeri föderatsiooni (ETPF) president. Pokkerini jõudis Marek enda sõnul sõprade abiga ja on turniiripokkerit hobikorras mänginud alates 2007. aastast. Tema juhitud organisatsiooni kuulub kaheksa klubi ja paarsada aktiivset pokkerimängijat.
•• Mis on turniiripokker ja kuidas seda mängitakse? Turniiripokkerit ei tasu segi ajada kasiinomänguga, kuigi praeguste seaduste tõttu korraldatakse pokkeriturniire valdavalt tõesti kasiinoruumides. Siin võistlevad mängijad aga üksteise, mitte kasiino vastu ja pikas plaanis jääb peale see, kellel on suuremad teadmised, oskused ja kogemused. Lühemas perspektiivis on oma roll kindlasti ka õnnel. Sportlikku ehk turniiripokkerit saab tipptasemel mängida tuhandetes pokkeritubades üle maailma või hoopis interneti vahendusel kodust lahkumata. Pokkerit saab mängida väga mitmel tasandil – olgu selleks siis seltskondlik mäng sõpradega, osalemine turniiridel aktiivse hobimängijana või profimängija karjäär. Pokkeriturniiridel ei tehta otseselt ühtegi rahalist
panust, küll aga kehtib enamasti osavõtumaks, millest moodustub ka auhinnafond. Levinuim pokkeriversioon on No Limit Texas Hold’Em, kuid mänge on kümneid. Võistelda saab ka kahekesi, kuid enamasti mängitakse kuni kümnest inimesest koosnevate laudkondadena. Suurematel turniiridel alustab korraga kümneid või sadu sel-
Pöidlad tasub pihku suruda aprillis, kui Eesti koondis osaleb hinnatuima võistkondliku turniiri Nations Cup finaalis.
Eesti pokkerikoondis Viinis pärast maailma hinnatuima võistkondliku pokkeriturniiri Nations Cupi eelvooru võitmist.
AASIA REIS Lõbus. Hariv. Reisiteemaline lauamäng.
d
u õeld m a lj is vä tud. Eest a mist l a v ja
Hea kingitus Aasias käinud või sinna reisida plaanivale sõbrale! Lauamäng ja reisiteatmik-entsüklopeedia nii lastele kui täiskasvanutele. Hea geograafia õppevahend lastele ning palju vajalikku infot täiskasvanutele (tuntud isikud, vaatamisväärsused, kaubamärgid jne).
Suurim pokkerikaubamaja Eestis
Mänguleht liseid laudkondi. Eri mängude reeglitega saab tutvuda ETPF-i kodulehel. •• Milliseks hindad Eesti pokkerimängijate taset? Võib öelda, et eestlased on turniirpokkeris päris kõvad tegijad! Häid tulemusi on mitmeid: just paari nädala eest võitis Uku Valner ühe hinnatuma netipokkeri tiitli – ligi 8000 osalejaga Sunday Millioni nimelise turniiri. Ka liveturniiridelt on meil mitmeid häid tulemusi: näiteks Imre Leiboldi MM-osavõistluse, Janar Kiivramehe maailma pokkeriturnee ja Raigo Aasmaa Euroopa karikaturniiri finaallauad. Kuigi nende kolme tuntuma turniirisarja tiitlivõiduni keegi veel jõudnud ei ole, on see minu arvates ainult aja küsimus. Pöidlad tasub pihku suruda aprillis, kui Eesti koondis osaleb hinnatuima võistkondliku turniiri Nations Cup finaalis. Eestlased sillutasid endale tee finaali Euroopa tsooni kvalifikatsiooniturniiri võiduga möödunud novembris. Kokkuvõttes tundub, et pokker on viimastel aastatel Eestis läbi teinud tubli arengu ja tänaseks korralikult kanda kinnitanud nii vahva hobi kui ka paljude jaoks suisa elukutsena. •• Kumb siis on pokkerimängija jaoks olulisem – tiitel või võidetud raha? Pokkeri näol on tegemist selle sajandi kõige kiiremini are-
Pokkeri näol on tegemist selle sajandi kõige kiiremini areneva mõttemänguga. neva mõttemänguga, millel on maailmas hinnanguliselt üle 100 miljoni harrastaja. Kuna inimeste hulk on sedavõrd suur, on ka arvamused, ootused ja prioriteedid täiesti erinevad. Turniiripokkeris on tiitlil vähemalt sama suur tähtsus kui sellega kaasneval preemial. Oleme varasematel aastatel jaganud Eesti meistritiitleid ka tasuta turniiridel ja nende populaarsus ei jää grammigi alla auhinnafondiga turniiridele. Möödunud aastal osales pokkeri Eesti meistrivõistluste populaarseimal turniiril 504 inimest. Meistrivõistlused on aga kohekohe ukse ees ja usun, et 28. veebruarist 9. märtsini Tallinnas peetavast kaheksast tiitlivõistlusest koosneva turniirisarja osavõtt saab olema varasemast veelgi suurem. •• Räägi pisut ka ETPF liikmetest ehk Eesti pokkeriklubidest: kes saavad või peaksid nendega liituma? Kodus sõpradega kord kuus pokkerit mängivate inimeste jaoks polegi sel võib-olla suuremat mõtet – pigem koondab ETPF
Reval Park Hotel & Casinos algavate tänavuste Eesti pokkeri meistrivõistluste kava Kuupäev Algus Turniir 28. veebruar
17.00
NLHE rahvaturniir 1A
28. veebruar
22.00
NLHE rahvaturniir 1B
1. märts
17.00
NLHE rahvaturniir 1C
1. märts
22.00
NLHE rahvaturniiri finaal
2. märts
12.00
NLHE põhiturniir 1A
3. märts
12.00
NLHE põhiturniir 1B
4. märts
18.00
H.O.R.S.E.
5. märts
18.00
Pot Limit Omaha
6. märts
18.00
NLHE 6-max
6. märts
18.00
Naisteturniir
7. märts
18.00
Pot Limit Omaha Hi/Lo
8. märts
12.00
NLHE põhiturniiri 2. päev
9. märts
12.00
NLHE segapaarismäng
9. märts
12.00
NLHE põhiturniiri finaal
* Lisainfo veebilehelt www.etpf.ee
ikka neid, kes soovivad turniiripokkeriga veidi tõsisemalt tegeleda. Liituda saavad kõik pokkerihuvilised, kel on vanust vähemalt 21 eluaastat. Klubide kohta leiab infot ETPF-i kodulehelt ja huvilised saavad nendega liitumise asjus otse ühendust võtta. Igapäevaselt toimetab föderatsioon koos pokkeriklubidega sarnaselt
mõne aktiivse spordialaliiduga: koondis esindab Eestit rahvusvahelisel tasandil, korraldame Eesti meistrivõistlusi, klubide karikavõistlusi, maavõistlusi ja teisi turniire, premeerime aasta edukamaid, peame suve- ja talvepäevi jne. Kokkuvõttes moodustavad Eesti aktiivsed pokkerimängijad toreda ja ühtse kogukonna.
www.etpf.ee
XI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED POKKERIS TÄNAME TOETAJAID!
5
6
Mänguleht
Mänguarvuti nõuab neljakohalist summat Arvutimängud on koduarvuti jaoks üks nõudlikumaid hobisid. Hans Lõugas EPL-i tehnoloogiatoimetaja Mõne arvamuse järgi on arvutimängud head, arendavad koordinatsiooni, treenivad otsuste langetamist, reageerimist ja meeskonnatööd. Teised väidavad, et need tekitavad hoopis arvutisõltuvust, võõrandavad inimestest ja muudavad kere kiduraks. Kumb arvamus paika peab, selle üle vaieldakse lõpmatuseni, kuid miljonid inimesed mängivad ja see on koduarvuti jaoks üks nõudlikumaid hobisid üldse. Sellepärast kulub mänguarvuti peale neljakohaline summa. „Mänguarvuti hinnapiir on üldjuhul 850–900 eurot,” ütleb Ordi tootejuht Meelis Lain, kuid selle summaga saab läbi juhul, kui kodus on monitor, klaviatuur, hiir ja kõrvaklapid või kõlarid juba olemas. Samuti ei kuulu hinna sisse tarkvara ehk Windowsi litsents. Laini sõnul on arvuti enese hinnapiir olnud sama juba aastaid ja selle rahaga saab masina, mis veab välja mitu aastat, enne kui uute mängude jaoks aeglaseks jääb. Tema sõnul peaks arvutil olema Inteli i5 või i7 protsessor
ja Nvidia GT600 seeria või ATI Radeon 7700 seeria graafikakaart. Operatiivmälu võiks olla neli kuni kaheksa gigabaiti. Selliste näitajatega masin maksabki Ordil 900 eurot, hinna sees on ka klaviatuur ja hiir. „Muidugi saab mõnda näitajat ka lahjemaks teha, siis mahub hinna sisse ka näiteks Windows,” ütleb Lain.
ütleb Ots. Ka tema sõnul tuleks hea mänguarvuti jaoks valida u 1000-eurone komplekt. Nagu öeldud, saab selle eest korraliku protsessori ja mänguriklassi graafikakaardi. „Kõvaketta suurus ei ole üldjuhul oluline ning selles hinnaklassis/konfiguratsioonis arvutitel on see juba piisava kiiruse ja suurusega,” lisab ta. Meelis Laini sõnul on kõvaketta asemele või kõrvale täienduseks võimalik panna ka SSD ehk solid state drive – see pole tavaline kõvaketas, vaid kiipidega andmekandja. SSD on tavalisest kettast mitu korda kiirem, kuid ka kallim. „Mõistlik oleks arvuti väikse mahutavusega SSD-l hoida opsüsteemi ja paari mängu, sellega paraneb oluliselt mängude laadimisaeg,” ütleb Lain. Meediat, nagu fotod ja filmid, võiks hoida suure mahutavusega odaval tavalisel kõvakettal. „Kindlasti on hea mänguelamuse saavutamiseks vaja juurde valida ka kvaliteetne monitor, siinkohal tuleks kindlasti vaadata resolutsiooni (vähemalt 1920 x 1080) ja reageerimisaega,” soovitab Ots. Samuti võiks tema sõnul kaaluda mänguritele toodetud kõrvaklappe, hiirt, klaviatuuri ja hiirematti. Neid saab peensusteni seadistada, kuid need on ka väga mugavad. „Tuntumateks tegijateks on Razer ja Roccat,” ütleb Ots.
Foto: Shutterstock
Pane paika eelarve ja soovid Elioni IT-valdkonna juht Aivar Ots ütleb, et mänguarvutit valides tuleb eelkõige määratleda oma eelarve suurus ja mängud, mida soovitakse mängida. „Ka kõige värskemate mängude puhul on miinimumnõuded suhteliselt keskpärased,” sõnab ta. „Alati on küll vaja Windowsi opsüsteemi, kuid ülejäänud parameetrid vastavad u 600-eurose lauaarvuti omadustele.” See aga ei tähenda, et selle raha eest saab mängudest maksimumi võtta. „Arvestama peaks, et miinimumnõuetele vastav arvuti ei taga kindlasti sujuvat mängukogemust ja mängu efektid tuleb n-ö madalaks kruvida,”
Kindlasti on hea mänguelamuse saavutamiseks vaja juurde valida ka kvaliteetne monitor.
Mänguarvuti peale kulub üldjuhul neljakohaline summa.
Hea lauamängu retsept: lihtsad reeglid, näpuotsaga nutikust ja põhjalik katsetusfaas Hea lauamäng müüb end ise, väidavad „maailma suurima ja vanima seni tegutseva Eesti lauamängukirjastuse Revaler” juhid. Ja neil on õigus. Kuidas see käib? Eestlaste lauamänguajalugu pole ju kuigi pikk. Meie kodudes pole raamaturiiulitele tasakaaluks välja käia sama kaalukat lauamängude kogu, nagu on tavaline vanemates Euroopa riikides. Ometi on Revaleri lauamängud (selle nime taga tegutsevad kaks mänguhuvilist sõpra) valmis teinud oma 15 lauamängu. Neist parima müügieduga mängu „Mees, kes teadis ussisõnu” müüdi esimese kahe kuuga üle 10 000 eksemplari. Mänguviirus levib järgmiselt: seltskonnas on keegi, kes mängu tutvustab, üheskoos mängitakse, mäng tundub selge, põnev ja lustlik, tekib hasart, mis nakatab ja järgmisena ostavad mängu endale ka kõik ülejäänud osalised. Mängivad oma sõpradega ja vaimustuse sunnil sokutavad mängu ka lähikondsete jõulukingikotti või sünnipäevakinkide hulka, ja nii see ketti mööda edasi lähebki. Et sarnaselt mõjuvat mängu
Foto: Karin Kaljuläte
Lauamängud on Eestis kasvav trend, usuvad Priit Isok (vasakul) ja Asko Künnap.
luua, ei tohi ükski detail juhuse hooleks jääda. Priit Isok ja Asko Künnap mõtlevad ise välja mängumootorid, ühtegi ideed nad välismaalt sisse ei osta. „Meilt „Tsirkust” ei saa. Need jäägu supermarketite teha,” ütleb Asko. Nende mängudes on kombineeritud mälu, strateegia ja risk. Järgmiseks panevad nad suurt rõhku reeglitele. „Need peavad mahtuma ära A4 paberilehele, peavad olema külluslikult illust-
reeritud ja nõnda esitatud, et kui üks mängija on need läbi lugenud, võibki hakata mängima,” selgitab Priit. Mängude videojuhendid on üles laaditud ka Youtube’i. „Pole inspireerivamat asja kui ebatäiuslikkus,” arvab mängude teine isa Asko. Näiteks toob ta välismaalt sisseostetud mängud, mille juhendid on pikad ja keerulised. Kui tõlkija on olnud lohakas, on mänguga alustamisel üks takistus lisaks. „Keegi ei viitsi
piiblipaksuseid juhendeid lugeda. Mängude tegemisel on meie eesmärgiks lihtsus. Paljud välismaa mängud on juba sellised, et kui esimesi versioone pole mänginud, siis järgmistest aru ei saagi,” selgitab Asko. Mängud tavalistele inimestele Revaleri mängud on n-ö nongamers tüüpi mängud ehk mängud tavalistele inimestele. Nende mängimiseks ei pea olema laua-
mängu-guru, igaüks saab hakkama. Üks mängukord mahub tunni aja sisse, on hariv ja lustlik. „Kas meeldib või mitte,” on asi lihtne, arvab Priit. See on ka lauamängu müügi edu saladus. Igav mäng hääbub kiiresti. Nõnda siis võtsid Priit ja Asko ette paki paberit ja lõid juba 11 aastat tagasi oma esimese mängu „Farlander”. Mehed ei läinud niisama mütsiga lööma – mäng nimetati nii Soomes kui ka Rootsis aasta mängu nominendiks. Ka järgmiste mängudega pole latti alla lastud. Järjepanu on ilmunud: „Võidab see, kel surres kõige rohkem asju”, „Hundimäng”, „Metsa peremees” (koostöös RMKga), „Danse Macabre” (koostöös Eesti Kunstimuuseumiga) „Kalevite maa” (koostöös kommivabrikuga Kalev), „Reis ümber Euroopa”, „Kalale”, viimasena „Lotte lauamäng” (koostöös Eesti Joonisfilmiga), Ussisõnade laiendus „Rehepapp”, jpt. Ideid ammutavad mehed nii kultuuriruumist kui ka elust enesest. Näiteks mängu „Kalale” ideed sündisid Hiiumaal purjetades ja kalastades. Sõru sadama kõrtsis mängu katsetades sai Asko tunnistust sellele, et ta pole ainuke, kellele lauamängud rõõmu pakuvad. Vanad merekarud olid
lausa sabas, et saaks mängu proovida. „Meie mängude puhul on eriline see, et need on jõhkralt inimeste peal katsetatud,” ütleb Asko uhkusega ja lisab: „Laste ja ka vanurite peal.” Katsetamine võib kesta poolest aastat kuni aastani, et selguks kõik nüansid, mis vajavad täiustamist. Nõnda sünnib tõeliselt tore ja mängitav lauamäng. Revaleri mängud on lõbusad, reeglid lihtsad ja igas mängus on näpuotsatäis nutikust peidus. Ei piisa sellest, et veeretad täringuga aina kuusi. Näiteks Lotte mängus täringut polegi. Nii Priit kui ka Asko leiavad, et neis on säilinud paras annus lapsemeelsust, et sellist lauamängukirjastust sellise eduga juhtida. Mõlema jaoks on see mõnus hobi: üks mäng aastas, tosin ideed riiulis, paar tükki väljatöötamisjärgus. Kui tegu oleks põhitööga, siis ilmselt kaoks sellest ka õhin ja ind, millega mehed mänge välja nuputavad, arvavad mõlemad. Järgmisena võib neilt oodata midagi soome-ugri teemal, samuti kõlas paljulubavalt mäng elu mõttest. „Lauamängud on Eestis kasvav trend, arenguruumi veel on,” usub Priit.
Mänguleht
PlayStation 4 üllatav esitlus Selle aasta lõpuks tuleb müüki PlayStation 4 – suurte mängukonsoolide kaheksanda põlvkonna esimene teadaolev esindaja. Lauri Jürisoo Mina isiklikult ei uskunud, et see juhtub nii ruttu, aga hiljutine kõlakas sai tõeks. Sony kinnitas hiljutisel meediaüritusel tõepoolest kauaoodatud ja kõmu tekitanud PlayStation 4 olemasolu – see on suurte mängukonsoolide kaheksanda põlvkonna esimene teadaolev esindaja. Võis koguni arvata, et eelmise põlvkonna moodustanud masinad (Microsofti Xbox 360, Sony PlayStation 3 ja Nintendo Wii) jäävad nn konsoolide sõja viimaseks raundiks. Nende tootmine tõi oodatust vähem tulu, praegused seadmed on võimekuselt veel piisavalt head ning maailm ei vaja vist enam uusi üha kallemaid-võimsamaid konsoole. Mänguarenduse trendid liiguvad ju mujale (nutiseadmed, brau-
seripõhisus ja üldse social gaming). Selliste arengute valguses tundub üsna usutavana levinud hüpotees, et tulevikukonsoolid on odavad digiboksilikud kastikesed, mis toetuvad võrgundusele ja n-ö pilveteenustele. Igatahes, PS4 olemasolu on ametlikult välja hõigatud ja hulk ahjusooja infot koos sellega. Välimust veel ei tea ••1•• PS4 ilmub selle aasta lõpus, või nagu SCE tippjuht Andrew House sõnastas, holiday 2013. Hind on senini teadmata. Kõlakate põhjal ilmub kaks mudelit hinnaga 429 ja 529 dollarit. ••2•• Sony ei näidanud üritusel veidral kombel PS4 ennast. Seega ei tea veel nüüdki, milline see välja näeb. ••3•• Kinnitust ei leidnud ka kõlakas, et PS4 põlgab kasutatud ehk eelnevalt omatud mänge – see on mängumaanidele uute konsoolide puhul tähtis. Sony pole samas muidugi ka kinnitanud, et PS4 sööb kasutatud mänge... ••4•• Põhiprotsessori abikiip võimaldab allalaaditavaid mänge alustada juba enne, kui need täismahus andmekandjale jõuavad. ••5•• PS4 ei tunnista PS1–PS3 plaate, kuid nõustub n-ö nende
Foto: Shutterstock
lõbuvara pilvest striimima. Sony ei taha sellisest potentsiaalsest tuluallikast muidugi loobuda. Loodame vähemalt, et vanem lustivara on PS4 jaoks hoolega läbi testitud ja võimalikud probleemid eemaldatud. ••6•• DualShock 4 uuendab vana hea puldidisaini lahedate lisadega: share, kõrvaklapipesa,
žestitundlikkus (nagu PS Move, aga ilma spetsiaalse puldita) jt. ••7•• Uus PS Eye kaksikkaamera võimaldab näotuvastust (sisse logimiseks), tõhusamat žestide ja kasutaja asendi äratundmist ekraani ees, pultide tagaküljel LED-ribade abil kindlakstegemist, mis pult kuulub millisele kasutajale jne. Kaamerad paku-
vad 1280 x 800 lahutust, mikrofone on isegi neli.
kasutajale edastada, et ta näiteks raskest kohast edasi aidata.
Märksõnaks sotsiaalsus Mängukonsooli PS4 arendati viis aastat ja eesmärk oli mõistagi kujundada sellest tänapäeva meediatehnika tootjate Püha Graal: see üks asendamatu ja kõikjal viibiv seade. See tähendabki, et PS4 keskne märksõna on sotsiaalmeedia, sisu jagamine ja üldse sotsiaalsus. •• DualShock 4 puldile on isegi lisatud nupp share. •• Facebooki äpp kuulub põhirakenduste hulka. •• PlayStation Store muutub nii moodsaks kui võimalik: proovi tasuta, soovi korral jaga tuttavatele, kui meeldib, osta. •• PSN õpib teie eelistustega arvestama ja võib automaatselt digisisu alla laadida. •• Valitud mängud ja videovaatamine laienevad teisele ekraanile Vita, Apple’i või Androidi nutiseadme näol. Selleks on eraldi äpp. •• Jagada saab ainult kuni kümnesekundilisi videoklippe; siin on kindlasti tulevikule mõeldes arenguruumi. •• Gaikai tehnoloogia võimaldab oma mängustriimi teisele PS4
Mängud, mängud, mängud... Bungie salaprojekt „Destiny” ilmub Xbox 360 kõrval samuti PS3 ja PS4 väljalasetes. Et sama firma seeria „Halo” megaedu tõi Xboxidele seni konsoolide sõjas üldse arvestatava positsiooni, saame näha, mida Sony teeb, et inimesed tahaksid „Destiny” osta just MänguJaamadele. PS3 ja PS4 väljalasked valmivad ka Blizzardi megahitist „Diablo III”, mis on seni saadaval vaid Windowsija Mac-arvutitele. See on kogunud kuhjaga laitusi, kuid müüb siiski mühinal. Kui tootjad suudavad vältida uuel platvormil senist põhimiinust (serveri- ja ühendusejamad), võib siit sirguda uuskonsoolide esimene megahitt, ja PS3 tohutu eelis tulevaste konkurentide ees. Ja muidugi PS4 teadaolevad eksklusiivid: „Killzone: Shadow Fall”, „The Witness” (indie-hiti „Braid” autorilt), „inFamous: Second Son”, „Knack”, ralli „Driveclub”. NB! Artikkel on lühendatud variant Delfi Forte mänguosas 21. veebruaril ilmunud loost.
7
Tule ja veeda mõnusalt ja taskukohaselt aega
AL MARE BOWLINGUS! Korralda meil firmapidu, seminar, nõupidamine või tähista sünnipäeva
BOWLING ON LAHE! Anna teada oma soovidest ja meie hoolitseme juba kõige muu eest! Ruumidele ja konverentsitehnikale lisaks pakume toitlustamist ning kohvipause. Soovi korral aitame korraldada ergutava bowling’u-turniiri! Vaata www.AMB.ee või helista ja küsi lisa telefonil 656 2964. Paldiski mnt. 96, Tallinn