Meestele Meestest
NOVEMBER 2013 Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459
pärnu spordihallis 10. novembril kl 11-16
Terve päev toimuvad põnevad võistlused isadele ja lastele. Näha saab võimsat tehnika väljapanekut. ürITus ON TasuTa!
Tule ja veeda perega üks lõbus päev! www.isadepaev.ee
3 3
Meestele Meestest
Isapuhkusele jääb aastas üle tuhande mehe Foto: Tiit Blaat
Küll visalt, ent siiski kasvab meeste arv, kes otsustavad oma pisikeste lastega koju jääda. Kaire Talviste
3
3-aastane Andri Volman on kahe tütre uhke isa ja lastega kodus olnud viimased 2,5 aastat. Täpselt päeval, kui tema naine läks esimese lapsega dekreeti, täitus ka Andri salasoov, et ta enam ei peaks naasma kaupluse juhataja töökohale. Vahepeal sündis veel teinegi tütar ja nüüd on terve pere neljakesi kodus ja kavandab maale kolimist. Andri jäi esimese lapse, kümnekuuse Friidaga koju siis, et kui tema abikaasat tagasi Stockmanni juhiabi kohale oodati. „Minul polnud selle vastu midagi, et lapsega koju jääda. Meil oli rahulik ja tore imik,” lisab Andri. Valmis kõige hullemaks Enne beebi sündi oli Andri valmistunud hullemaks, sest oli oma sõprade pealt näinud, milliseid probleeme võib väikeste lastega olla. Ent esimesed kuud Friidaga näitasid, et elu beebiga võib olla päris „chill”. „Meil oli lihtne ja tore ehk selle pärast, et olime hullemaks valmistunud,” meenutab Andri. Kodus mängiti üheskoos, käidi pargis jalutamas ning mänguväljakul ja kui söögiaeg kätte jõudis, kärutas isa lapse ema töö juurde – kõik klappis ilusasti. „Algul panin ikka tähele, et inimesed vaatasid mind, kui ma lapsega ringi käisin, uhke nägu peas. Eks ma ise vaatasin ka, kui noor isa lapsega ringi käis. Mida aeg edasi seda vähem panen tähele,” lisab ta. Kuni laps oli rinnapiimatoidul, kasutati ka marlimähkmeid. „Oskasin neid kokku panna ja lapsele pükstesse toppida. Kui olid kakased, siis panin äädikavette ligunema, hiljem sai need masinaga puhtaks pestud. Soovitan seda lapimajandust küll proovida,” ütleb ta.
Andri Volman on kahe tütre uhke isa ja lastega kodus olnud viimased 2,5 aastat.
Nõnda kestis see elu neil 7 kuud, mil naine jäi teise lapsega dekreeti. Vaid paar korda kogu selle aja jooksul tuli Friidal nii suur emaigatsus peale, et Andri oli sunnitud naise koju kutsuma. Suurt valgustumist sellest, mida laps kõike oma vanemale õpetab, pole Andri kogenud. „Mul on mugavad ja rõõmsameelsed lapsed ja ma ise pole ka kriisi või stressi keskel. Meil on päevakorral rohkem eksistentsiaalsemad teemad – finantsid, elukeskkonna vahetus ja mis saab edasi,” lisab ta. Küll aga on kasvanud isas sisemine rahu, leplikkus ja kannatlikkus. „Varemalt olin ikka kärsitum. Olen õppinud ka enda ego alla suruma,” ütleb ta. Andri usub, et talle on isaks olemisel suureks abiks olnud tema lapsepõlvekodu ja terve pere, kust ta on saanud vajalikul määral eeskujusid. Ta teab, et vanematel tekib sageli küsimus, kas ta on hea või halb vanem. „Ma ei mõtle, et ma olen halb isa. Ma armastan oma lapsi ja see on põhiline,” ütleb ta.
Lapse sünd kui elumuutus Ta leiab, et elumuutus, mis kaasneb lapse sünniga, on keerulisem kui laps ise. Eriti kui suhtleja inimene on ühtäkki koju naelutatud, sest ühel hetkel tahaks jälle kodust välja saada. „Kõigega saab tegeleda, kui on toetav abikaasa. Kõik sõltub lõpuks iseenda tahtmisest ja viitsimisest,” on ta veendunud. Nii lõpetas tema abikaasa kevadel kahe lapse kõrvalt ka ülikooli ära. Egon (31) jäi isapuhkusele viie aasta eest, kui esimene tütar oli mõnekuune. Sujuvalt jätkus puhkus teise lapse sünniga ja siiani töötab Egon kodus. „Piir vanemapuhkuse lõppemise ja muu elu vahel on hägune,” tõdeb ta. Kuigi ka abikaasa oli sel ajal kodune, õppis Egon selgeks mähkmevahetuse ja sellegi, kuidas lapse jonni taltsutada. Algus oli raske ja veidi närviline, sest mees ei osanud beebiga toimetada, ent lõpuks loksus kõik siiski paika. Isapuhkuse ajal ehitas ta ka perele kodu, mis pole veel küll päris valmis, aga kus saab juba sees elada. Keerulisemaks läks elu taas siis,
kui sündis ka teine laps ja see nõudis ka Egonilt suuremat pühendumist. Ta nägi kõrvalt, milline trall käis kahe väikese lapsega ja püüdis võimalikult palju naise koormust vähendada. Kogu seda kogemust hindab ta aga positiivseks. „Hea asi isapuhkuse juures oli see, et sai aja maha võtta ja oluliste asjadega tegeleda. Kodu ehitada ja perega koos olla. Polnud vaja päevad läbi eemal olla,” ütleb ta.
Isad lapsepuhkusel •• 30. septembri seisuga oli vanemahüvitis määratud 17 272 isikule, neist 1003 olid isad. •• 2012. aastal määrati vanemahüvitis 17 573 isikule, 1007 korral isale. •• 2011. aastal oli vanemahüvitis määratud 18 905 isikule, neist 989 korral isale. •• 2010. aastal määrati vanemahüvitis 17 235 isikule, neist 955 korral isale. Allikas: sotsiaalkindlustusamet
4 4
Meestele Meestest
Isadepäevaks tort või kook –
lihtne teha ja kiirelt valmis Foto: Shutterstock
Mascarpone-kook vaarikatega Lihtsa vaevaga valmiv hõrk mascarpone-kook, mille täidises võib kasutada ka tavalist kohupiima või ricotta’t. Valmista samal päeval, kui serveerid, nii maitseb kook kõige paremini. Põhi: •• 1 pakk Erika tordipulbrit •• 150 g võid Täidis: •• 250 g mascarpone- või Tere toorjuustu 400 g või maitsestamata Crème Bonjouri •• 150 g hapukoort •• 2 muna •• 1dl suhkrut •• 1 tl vanillsuhkrut •• 3 dl külmutatud vaarikaid, võib ka muid marju Näpi või ja tordipulber ühtlaselt tükiliseks. Sega omavahel mascarpone, hapukoor, munad, suhkur ja vanillsuhkur ning lisa vaarikad. Puista 2/3 purutainakogusest küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Vala vormi mascarpone-segu ja puista peale ülejäänud puru. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit. Enne lahtilõikamist lase koogil täielikult jahtuda. Kogustest saab 10 koogitükki. Allikas: toidutare.ee
Kodune 20 minuti tort Munade arv oleneb küpsetusvormi suurusest. Mida suurem vorm, seda rohkem mune. Keskmise vormi jaoks kulub: •• 5 toas eelnevalt soojas seisnud muna •• 5 supilusikat suhkrut •• 5 supilusikat nisujahu •• noaotsatäis soola •• keedist vabal valikul Kaunistamiseks: •• 100 g võid •• 100 g šokolaadi- või kohupiimakreemi Nonparelle või beseevõi martsipanikaunistusi või erinevaid marju või puuvilju. Munakollased eraldatakse munavalgetest. Munavalgetele lisatakse noaotsatäis soola ja vahustatakse kõvaks vahuks. Samal ajal segatakse munakollasele suhkur ja klopitakse segu lahti. Jahu sõelutakse suhkruga segunenud munakollasesse rahulikult ja aeglaselt. Lisatakse vahustatud munavalge. Segunenud mass valatakse plaadile ja kuumutatakse eelsoendatud plaadil 10–15 minutit. Küpsust kontrollitakse puit- või metallvardaga, millele ei tohi tainast külge jääda. Valminud küpsetis poolitatakse ning ühele poolele määritakse keedis. Kaks poolt pannakse kokku. Soovi korral sulatatakse või madal temperatuuril, lisatakse šokolaadiliistakud. Segamisel tekkinud mass valatakse tordile. Peale väikest jahtumist kaunistatakse lisanditega. Šokolaadi asemel võib kasutada kohupiimakreeme. Ideest teostuseni kulub ligi 20 minutit. Allikas: perekond Ormus Kolust
Kõige paremini maitseb isadepäeval isetehtud kook.
Pruuni-valgetriibuline küpsisetort •• 2 dl 35% rõõska koort või 4 dl paksendatud
hapukoort või paksemat kohupiimakreemi
•• 1 sl suhkrut •• 1 tl vanillsuhkrut •• 1 pakk kandilisi kakaoküpsiseid (või Irish
Creami) Kaunistuseks: •• purustatud pähkleid või mandleid või marju Vahusta rõõsk koor mõlema suhkruga kõvaks vahuks; hapukoorele lisa suhkur lihtsalt juurde. Tõsta igale küpsisele kuhjaga teelusikatäis vahukoort ja lao küpsised püstiasendis tihedalt üksteise kõrvale piklikule kandikule. Kata toidukilega ja hoia vähemalt 6 tundi või järgmise päevani külmas. Eemalda kile, puista koogi pinnale pähkli- või mandlipuru ja šokolaadilaaste. Lõika kook keevas vees hoitud noaga lühemateks tükkideks, need omakorda pikuti viiludeks, et näidata triibulist lõikepinda, mis on eriti kena 45° nurga all lahtilõigatuna. Kui ei taha triibulist torti, võib küpsised laduda ka lapiti. Allikas: toidutare.ee
Kirju koer •• 600 g küpsiseid (3 pakki) •• 400 g haput marmelaadi •• 100 g tumedat šokolaadi •• 200 g taluvõid •• mandleid •• 2 dl piima •• 2 sl kakaod
Piima võib asendada suhkruta kondenspiimaga, sest küpsised on isegi magusad, kuid või kogust ei soovita vähendada, sest see aitab koogil serveerimisel n-ö kõvana püsida. Marmelaadi, šokolaadi ja mandlite asemel või nendega koos võib kasutada vastavalt maitsele ka eelnevalt leotatud rosinaid, halvaad, pähkleid, beseetükke, jne. Mida peenemaks teha küpsised, seda rohkem kulub vedelikku ja vastupidi. Rullimismaterjaliks on kõige parem paks küpsetusfoolium või toidukile, sest harilik õhuke foolium kipub avamisel katki minema ja panema peaks seda igaks juhuks vähemalt kahekordselt. Allikas: toidutare.ee
5 5
Meestele Meestest
Mehed koos, elu hoos
Foto: Nõmme Vanameeste Klubi
Nõmme Vanameeste Klubi on tõestus sellest, et väärikasse ikka jõudnud härra pole torssis sussisahistaja. Vilve Torn
N
eli aastat tagasi asutas Nõmmel elav Urmas Lepik väärikas eas härrasmeeste suhtlusklubi. Selle aasta oktoobris pidas kelmika kõlaga Nõmme Vanameeste Klubi oma neljandat sünnipäeva. „Eks see mõte tuli elust enesest. Vaatasin Nõmme tänavapildis jalutavaid mornide nägudega mehi ja mõtlesin, millega nad küll omi päevi või õhtuid sisustavad? Mis meid tulevikus ees ootab, kui pensionäridena koduseinte vahele lõksu jääme, naine turjal näägutamas?” Neid küsimusi oma peas mõlgutades panigi Urmas Lepik kohalikku lehte ülekutse koguda kokku soliidsesse ikka jõudnud mehed. Aastaid ei kahanda mehe väärikust Klubi juhatuse liige Tiit Luiga ütleb, et üleskutsele reageeris esimese hooga kuus meest. Veel sama päeva õhtul, 1. oktoobril, pandi koos alus klubi asutamiskogule. Juhatuse liige Jaak Sal-Saller ütleb, et täna on nimekirjas üle kolmekümne liikme ning klubisse kuuluvate härraste keskmine vanus on 75 – see on suurem kui Eesti mehe oodatav eluiga! Tiit Luiga sõnul on klubi vanimal liikmel vanust 85 eluaastat, kuid kõrge iga pole grammigi härra
Uskumatu, aga Nõmme Vanameeste Klubi liikmed ei pelga ka deltaplaaniga lendamist.
väärikusest kahandanud. „Ta on igal klubiüritusel ülikonnas ja lipsustatud, v.a 30–50-kilomeetristel jalgrattamatkadel,” ütleb Tiit Luiga. Kui algusaastatel tunti suurt puudust oma ruumidest ja koos käidi seal, kus parasjagu vaba pinda leidus, siis tänaseks kogunevad härrased igal teisipäeval kl 16 Kivimäe raudteejaama hoonesse. Klubi käsutuses on paar hubast ruumi koos kööginurgaga. Kogu vajamineva mööbli, köögisisustuse, arvutid ja ka suure teleri on klubiliikmed ise muretsenud ja ostnud. Siin on ka koroonalauad, oma raamatukogu ja arvutiklass nelja arvutiga. Tiit Luiga sõnul on usinad õppurid IT-tarkuste omandamisel juba nii kaugele jõudnud, et kõigile küsimustele ei oska paugupealt vastatagi. Arvutitund toimub igal kolmapäeval. Jaak Sal-Saller lisab, et hoone keldris on klubil ka oma puutöökoda. Kui kellelgi tekib soov pildiraami valmistada, puuskulptuuri teha või logisevat aknaraami parandada, saab ta siin selleks võimaluse. Vajalikud elektri-, kütte- ja veearved kaetakse liikmemaksust laekuva raha eest, mille suurus on 5 eurot kuus. Urmas Lepik ütleb, et liikmemaksu tasumine näitab kõige paremini ka tõsist tahet klubisse kuu-
luda. „Kui klubiliige pole kolm kuud liikmemaksu tasunud, arvatakse ta klubist välja. Samuti tuleb klubist lahkuda neil, kes pole pikemat aega ühestki koosviibimisest osa võtnud.” Olgu siinkohal veel lisatud, et alkoholilembestel meestel pole samuti klubisse asja. Tiit Luiga ütleb talle omasel muhedal moel, et loomulikult seisab ka klubi köögikapis pudel head konjakit, kuid sealt võetakse pisike pits pigem kellegi sünnipäeva või suurema tähtpäeva puhul. Mehed kui elujõu etalonid Nõmme Vanameeste Klubil on ka oma blogi, mida järjepanu tekstide ja lustlike fotodega täiendatakse. Sellesse blogisse on koondunud kogu klubi tegevus ja mõne vingus koduskonutaja paneb sealne kindlasti kadedalt või mõtlikult kukalt kratsima. Kuidas mõned mehed igale poole jõuavad ja nii palju korda saadavad? Tiit Luiga sõnul on klubi tõesti palju ette võtnud. Käidud on ekskursioonidel, näitustel, matkadel, huvija kalapüügireisidel nii Eestis kui ka väljaspool. Kõigi ürituste üleslugemiseks tuleks see nimekiri üsna pikk (üle 150 ürituse nelja aasta jooksul) ja sestap peaks iga huviline vanameeste blogi oma silmaga kaema.
Samuti üritavad klubiliikmed igaks teisipäevaks leida külalise, kes oma põnevatest hobidest, ettevõtmistest, uurimistöödest, reisidest vms räägiks. Nii on silmaringi avardanud kirja- ja teadmamehed, meedikud, õppejõud jne. Jaak Sal-Salleri sõnul tulevad esinejad klubisse meelsasti ja neid kordi on tõesti vähe, kus vestlusring sellepärast ära jääb, et kutsutav liiga suurt tasu nõuab. Pigem on ülekaalus ikka need lektorid, kes tulevad ja oma elust honorari küsimata räägivad. Ka noorema põlvkonna tegemised pole klubile võõrad. Jaak SalSaller räägib ühest toredast suvest, mil klubi veetis mitu päeva koos Eestisse saabunud Euroopa noortega. „Neil silmad särasid ikka täiega, kui nad nägid vana Žigulid, vanu tööriistu ja said koos meiega toimetada.” Klubiliikmed õpetaksid ja hariksid meelsasti ka siinseid koolinoori, kuid Tiit Luiga sõnul suhtub meie noorem põlvkond eakamatesse siiski veel teatud võõristusega. Urmas Lepik ütleb lõpetuseks, et eks meesteklubisid tegutseb Eestimaal veelgi, aga kui keegi nüüd sellest loost innustatuna tahab samasugusele klubile aluse panna, on nemad igati valmis oma nõu ja jõuga aitama.
7 7
Meestele Meestest
ABC King –
teab, mis on mehele hea! Praegusel sügistalvisel ajal tuleb otsida jalanõusid, mis hoiavad jalad kuivad ja soojas. Selle hooaja lemmikud on kindlasti kõikvõimalikud poolsaapad ja rändurroomikud, aga ilma teeb ka linnastiil, mis võtab klassikalised kingamudelid ning keerab neile juurde suurlinlikumat ja moodsamat vunki. Hooajad vahetuvad, aastaajad vahetuvad, aga meeste jalatsimoes on muutumatult paigas peamised kriteeriumid, mille järgi tehakse oma ostuotsuseid – praktilisus, mugavus ja kvaliteet. Jah, kvaliteet, sest enamik mehi ei jookse, pea laiali, iga moevooluga kaasa ning üks õige jalanõu peab vastu pidama ikka mitu talve. Sellegipoolest tuleks lössi vajunud käimad uute vastu välja vahetada ning kui seda teha, siis parem juba moodsalt!
Clarks 109 €
Andrea Morelli 204 €
Kenzo 239 €
Clarks 134 €
Lacoste 164 €
Vagabond 99 €
Andrea Morelli 259 €
Ten Points 139 €
Meeste kingamoes teevad ilma saapad Elegantse ja klassikalise ülikonnasaapa kõrval on ka palju karvase voodri ja mehiste pannaldega rändurroomikuid, mis sobivad ideaalselt nii linnapilti kui ka metsa või maale minekuks. Värvidest on peale igihalja musta kanda kinnitanud ka kaamelipruun, sinine ja hall. Pildil on veel metallik, karamell ja pastelltoonid. Kusagile pole siiski kadunud klassikalised meestekingad, kuid tavaliste ja igavate mudelite asemel on rõhku pandud isikupärale ja stiilsusele. Samuti teevad ilma kõikvõimalikud asjalikud kaunistused: lukud, pandlad ja nöörid. Materjalidest on sileda naha kõrval lemmikuks seemis- ja karusnahk. Vaata ka: www.abcking.ee
Isadepäeva pakkumine Kõik meestejalatsid -20% Pakkumine kehtib ABC Kinga kauplustes 6-10.novembril tavahinnaga toodetele Partnerkaardi ettenäitamisel. Ilma Partnerkaardita soodustus -15%!
G-Star 219 €
Clarks 144 €
8 8
Meestele Meestest
Meeste prillimood
pakub julgeid värve Foto. Signe Kalberg
Meeste prilliraamide kollektsioonid on värvirikkamad kui kunagi varem, eelistatud on mustad, pruunid ja sinised prilliraamid.
arendades suurt tähelepanu prillikandja mugavusele. Samas rõhutatakse ka prille kui moeaksessuaare ja stiilielemente,” märgib Kullamaa. Kuigi eelistatumatest värvidest on esikohal ikka veel must, on mehed üha julgemad ja lisaks mustale ja pruunile on kolmandal kohal sinine värv.
Signe Kalberg
J
uristina töötav 32-aastane Martin tunnistab, et teab hetke prillimoest vaid niipalju, kui palju ta näeb teisi mehi prille kandmas. „Ise ma seda moodi ei järgi ja ei osta endale ka moes olevaid nohikuprille paksude mustade raamidega. Ma valin prillid selle järgi, kuidas ma nendega välja näen ja iseendale meeldin,” selgitab ta. Prillide valikul lähtub ta eelkõige oma näokujust, et prillid ei oleks silmadest liiga eemal, liiga kitsad või laiad. „Kõige tähtsam on just prillidega endale meeldimine,” lisab Martin. Magistrant, 35-aastane Erik kannab aga just selliseid prille, mille kohta Martin on andnud nimeks „nohikute prillid”. Erik kinnitab, et ta ei järgi prillimoodi mitte kunagi, ei vaata ka brändi, ei ole seda kunagi vaadanud. „Niikuinii tuleb valdav osa raamidest kahest Itaalia tehasest, seal ka dikteeritakse prillimood,” märgib ta. Eelistatult mustad prilliraamid on kandja jaoks ka universaalsed, mida saab kanda igasuguse riietusega ja sõltumata ametist.
Mehed vaatavad ka värve Eagle Visioni Tallinna Pärnu maantee kaupluse juhataja Hille Kullamaa sõnul võib praeguses meeste prillimoes märgata järjest julgemaid värve. „Tegelikult pole enam suurt vahet, kas tegu on naistele või meestele mõeldud prilliraamidega. On raame, mis sobivad nii meestele kui naistele, nn unisex-raamid,” selgitab ta. Siiski on järjest enam rõhutatud ülimehelikud ning vastandiks ka ülinaiselikud prilliraamid. Moekate prilliraamide, mis on vähem tuntud brändid, hinnad algavad
Eagle Visioni vanemoptometristi-konsultandi Gerli Tedre näppude vahel on valik erinevaid meestele mõeldud prilliraame. 62 eurost ning kallimatel, brändi prillidel 90 eurost. Prille ei osteta mitte iga kuu ja valikut tehes tuleks võtta aega ning mõelda läbi mitmed asjaolud. Prillid võiksid olla ikkagi kooskõlas isiku ja elustiiliga. Kui mehel on kasutada on üksainus prillipaar, siis peaks see talle sobima igas olukorras: tööl, vabal ajal või õhtul teatris. Eagle Visionist tellitakse palju toonitud prille, näiteks roheliste raamide sisse pannakse täiesti rohelised või rohelised üleminekuga prilliläätsed. Julgemad ostjad hindavad väga ka neoontoonides raame. „Nagu öeldud, on moes taas vär-
vilised raamid. Kuju poolest on aga väga popid näiteks Ray-Bani Aviatori ja Club Masteri stiilis prilliraamid, kuid üha nõutumad on ka ümmargused, John Lennoni stiilis prilliraamid,” ütleb Kullamaa. Hooaja prillimoes teeb ilma mitmekihiline plastmaterjal, kus iga kiht on eri värvi. Mitte ainult noored, vaid ka vanemad mehed proovivad ja ostavad meelsasti kolmekihilisi plastraame, mille raami esiosa ja tagaosa on erinevat värvi, neid eri kihte eraldab teineteisest veel kolmandat värvi õhem kiht. „Prillimaailmas pööratakse nii prillide raamide kui ka klaaside valmistamise tehnoloogiat
Ostja tuleb kindla sooviga Kuna suuremates optikasalongides ulatub prilliraamide ja päikeseprillide mudelite valik üle tuhande, tasub enne prillide ostmist mõelda hoolikalt läbi oma soovid. Eagle Visioni vanemoptometrist-konsultant Gerli Tedre märgib, et sobiva prilliraami valimine on peen kunst, mille juures tuleb arvestada nägemisteravust, näokuju, kulmujoont, silmade värvi ja palju muud – lõpuks loeb ikka see, millist raami ostja ise endale soovib. „Umbes pooled prilliostjad tulevad poodi üsna kindla sooviga, ülejäänud proovivad erinevaid variante. Hea, kui kaasa võetakse ka sõpru, kes ütlevad oma arvamuse,” ütleb Tedre. Kodus võiks aga siiski varem valmis mõelda, kas eelistatakse metall- või plastikraame või ihaldatakse hoopis tagasihoidlikke ilma raamita prille. Maailmas on praegu prilliraami materjalidest moodsaim ja eelistatuim plast. See lubab kombineerida omavahel erinevaid värvitoone ja nii saavutada julgeid ja ebatavalisi värvilahendusi. Plastraamide puhul kasutatakse ka pindade värvimist, mis lubab osa raamist katta värviga ning osa jätta läbipaistvaks. Sellega saavutatakse visuaalselt kerge ja õhuline tulemus. Metallraamidest on eelistatud kergeid, titaanist valmistatud raamid. Ka nn raamita ning tamiiliga prilliraamid on jätkuvalt moes. Prilliraamide disainerite eriliseks lemmikvõtteks on aga kõikvõimalike materjalide kombineerimine. Julgemalt kasutatakse ka nahast, puidust ning luust detaile, mis võivad olla valmistatud nii naturaalsetest kui ka kunstmaterjalidest.
10 10
Meestele Meestest
Unehäired seavad ohtu elu,
tervise ja pereõnne
Eesti meestel esineb rohkem unehäireid kui Eesti naistel, ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst ja Eesti Unemeditsiini Seltsi president dr Erve Sõõru. Vilve Torn
M
eessoo esindajatel on unega rohkem probleeme juba sünnist saati, ütleb dr Sõõru
ja lisab, et poisid on sagedasemad uneskõndijad, samuti esineb neil rohkem unepaanikat ja uneaegseid hingamishäireid. Üks põhjusi on siin arsti sõnul kindlasti organismi eripära. Dr Sõõru sõnul ei teadvusta väga paljud enesele, et kvaliteetse ööune saabumiseks tuleb eeltöö päeval ära teha ja ka unekvaliteeti halvendavad tegurid peavad jääma ennelõunasesse aega. Inimesel on oma kindlad unetsüklid ja oma bioloogiline rütm ning kui neid tsükleid teadlikult häiritakse, teeb see tervisele palju kahju. Tohtri
sõnul annavad väga halba eeskuju riigikogu ööistungid, kus und ei väärtustata. Taunimisväärt on ka sisustusajakirjadest tuttavad pildid, kus klanitud ja viimseni välja peetud magamistoas laiutab seinal suur teler. „Televiisori koht pole magamistoas,” on arst resoluutne. Elu karmimad õppetunnid Oma ööunest tuleb hoolida ja sellel, kuidas me magame, on meie elus kanda suur roll ja vastutus. Dr Sõõru toob ehmatava näite elektrikust, kes posti otsas töötades ühtäkki ma-
Kui mees norskab nii, et isegi naabrid magada ei saa, tuleb selle probleemiga tegeleda.
MEES ON MEES ON MEES – KA PÜHADE AJAL! HOMi kollektsioonidest leiavad sobiva mudeli nii noored kui ka juba soliidses eas mehed. HOM pesu kandja on mehelik, julge, stiilne ning oskab hinnata mugavust ja kvaliteeti.
HOM Eestis müügil: TALLINN: Kristiine keskus - kauplus "Triumph" Ülemiste keskus - kauplus "Triumph" Rocca Al Mare - kauplus "Triumph" TARTU: Tasku Keskus, kauplus "Triumph“ Lõunakeskuses - kauplus "Triumph" PÄRNU: Kaubamajakas kauplus"Triumph".
HAAPSALU: Haapsalu Kaubamaja pesupood "Eeden" VÕRU: Kagukeskus - pesupood "Eeden" JÕHVI: Narva mnt. 5 - kauplus "Valik Pesu" RAKVERE: Kroonikeskus - kauplus "Valik Pesu" KURESSAARE: Tallinna mnt. 8 - "Ferrumi pesupood"
www.hom.com www.facebook.com/hom.underwear
11 11
Meestele Meestest
Foto: Shutterstock
gama jäi ja alla kukkus. Mehe enda sõnul ajas talle une peale rutiinne töö. See õnnetus lõppes õnnelikult ja mees ei saanud suuri vigastusi. Või võtame näiteks ühissõidukijuhina töötava mehe. Kui ta ärkab hommikul väsinuna või kannatab tõsiste unehäirete all, on ohus kõik tema kaasliiklejad. Arst teab ka juhtumit, kui Saksamaal sõitis kaugsõiduauto teelt välja ja selle juht peeti kinni. Autojuhile tehti Saksamaal ka uneuuringud ja unehäirete ilmnemisel tal Eestisse omal käel enam sõita ei lubatud. Ühe hea õppetunni annab arst veel. Oktoobri alguses viidi Eestis läbi üleriigiline teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!” Selle kampaania ajal peatus viies suuremas Eesti linnas unebuss, kus sõidukijuhid said end tasuta testida ja nõu küsida. Tulemus jahmatas. „Nii mõnigi autojuht ajas simulatsioonitestil kellegi alla. Oli neidki, kes panid pea roolile ja jäid magama. Siit loo moraal: mehed, kui te olete hommikuti väsinud ja teil kipub roolis olles tukk peale, siis palun laske ennast uurida enne, kui õnnetus käes,” annab arst nõu, sest kahjuks teab ta patsienti, kes ravimata unehäirete tõttu avarii põhjustas ja oma pereliikmed kaotas.
Peatselt muudetakse Eestis autojuhtide tervisetõendite väljastamise korda, kuid unearstid oskavad juba täna vastuvõtul ära tunda unise, potentsiaalse liikussõnnetuse põhjustaja ja teda ravida. Pealegi läheb unehäirete ravimata jätmine riigile kordades rohkem maksma, sest unetusest tulevad muud haigused – südamelihaste infarkt, suhkruhaigus ja insult on uneapnoe tüsistused. Mehed, arsti juurde! Unehäirete puhul tuleb abi otsida ja esmane initsiatiiv peaks tulema pereliikmetelt. Kui naist hakkab ühel momendil segama mehe hingamisseisakute tõttu tema une valvamine, sage tualetis käimine, voodis rähklemine, uneskõndimine või rahutute jalgade sündroom, tuleks too kas või kättpidi perearsti juurde tirida – siin pole ju unehäire üksnes mehel, sest magada ei saa ka naine. Dr Sõõru teab oma praktikast juhtumit, kus voodis rapsinud mees naisel ninaluu katki lõi. Kuigi see on arsti sõnul äärmuslik näide, viitab see ometi olukorra tõsidusele. Abi tuleb otsida ka siis, kui magades tehakse imelikke hääli, krigistatakse hambaid või norskamise tõttu n-ö seinad kajavad. „Tean paari, kes polnud veel abieluski, aga juba kur-
E r i s t a b
m E h E d
tis naine, et ei saa mehe imelike ja inisevate häälte tõttu magada. Naine lindistas need hääled ja nad otsisid koos abi.” Hammaste krigistamisest rääkides ütleb arst, et vahel on see seotud üleelamistega, kuid vahel polegi põhjus teada. Tähtis on teada, et selle vastu on ravi. Sama on norskamisega. Kui aga mees vaatamata pereliikmete veenmistööle ikkagi vedu ei võta, võiks ta endale teadvustada, et süvenevate unehäirete korral on ohus ka tema potents – kui hapnikku pole, ei tööta ükski elund.
Küsi abi •• Eesti unemeditsiini keskused •• SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinik, dr Marlit Veldi ja dr Heisl Vaher •• SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik, dr Tuuliki Hion •• SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinik, dr Rain Jõgi •• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, dr Erve Sõõru •• Mae Pindmaa Unekliinik, dr Mae Pindmaa
www.unemeditsiin.ee
p o i s t E s t
baldessarini-fragrances.com
N o v e m b r i s t u a l e t t v e e o s t j a l e k i N g i t u s e k s p u l k d e o d o r a N t.
b a l d E s s a r i n i , s E c r E t m i s s i o n , a m b r è , p r i v at a f f a i r s . K a m pa a n i a K E h t i b ta l l i n n a K a u b a m a j a s , ta r t u K a u b a m a j a s j a i . l . u . p o o d i d E s .
12 12
Meestele Meestest
Mehelikkust ohustavad
stress, ülekaal ja alkohol Foto: erakogu
Ülekaalulisel mehel võivad tekkida seksiprobleemid ja väheneda viljakusvõime. Kristiina Viiron
Ü
lekaal ja liigne alkoholitarbimine ei jäta muude tervisenäitajate kõrval mõju avaldamata ka n-ö mehelikkusele – väheneda võib näiteks soov seksida või ei ole erektsiooni lihtne saavutada. Ka põhjus, miks kurg lapsi ihkavat paarikest külastada ei taha, võib peituda mehe ülekaalus või liigses napsilembuses. Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuse meestearst Kristjan Pomm tõdeb, et seda juhtub tema praktikas üsna sageli, et vastuvõtule tuleb keskeas või ka nooremas keskeas mees, kelle keha funktsionaalsus peaks olema oma parimas vormis, aga ometi selgub, et seks meest ei tõmba ning ka erektsiooni on raske saavutada. Niimoodi kurtvate meeste puhul tuleb kindlasti hinnata mehe kehaehitust ja sageli on ülekaal põhjuseks, miks seksielu enam sujuda ei taha. Tihti on põhjus ka kombineeritud – liigne kehakaal pluss stress. Dr Pomm osutab, et viimatised Tervise Arengu Instituudi andmed meeste kehakaalust pole kuigi rõõmustavad – 2012. aastal oli 35,9% mehi vanuses 16–64 ülekaalulised, 18,6% aga suisa rasvunud. „Ülekaal ja meessuguhormooni tase on otseses seoses – suure kehakaalu korral muutub mehe hormonaalne regulatsioon ja meessuguhormooni tase langeb,” märgib dr Pomm. Vähenenud hormoonitase aga põhjustab väsimust, kurnatust, raske on keskenduda, langeb suguiha ning kaasneda võivad ka erektsioonihäired. Dr Pommi sõnul saab meest nende hädade puhul küll ravimitega ajutiselt aidata, aga kui mees ise kehakaalu langetamiseks midagi ette ei võta, siis püsivat tulemust loota ei saa. „Sageli hakkab mees, kel on õnnestunud kaalu langetada, end pa-
Meestearst Kristjan Pomm tõdeb, et ülekaal ja napsilembus avaldavad kahjustavat mõju seksuaaltervisele. remini tundma, ka tema seksuaalne võimekus paraneb ja selle nimel on paljud mehed valmis toitumisharjumusi muutma,” nendib dr Pomm. Liiga palju alkoholi Vastuvõtule pöördunud meeste tervisekäitumist uurides küsivad arstid enamasti ka alkoholitarvitamise kohta. Dr Pommi sõnul jäetakse sageli aga õlle tarvitamine mainimata – see justkui polekski osa meeste silmis alkohoolne jook. „Samas aga tuleb jutu käigus välja, et õhtuti juuakse prae kõrvale kaks klaasi õlut,” märgib dr Pomm. „Pudel õlut katab juba kuskil 7% päevasest kalorivajadustest,” osutab doktor. Alkoholitarvitamise puhul on eestimaalasi puudutavad näitajad Tervise Arengu Instituudi andmetel murettekitavad. Mullu tarbisid Eesti elanikud 10,4 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta. Mehi, kes hindas oma alkoholitarbimist mõõdukaks, oli 35%, palju jõi enda hinnangul 5% meestest. Kõige menukamaks joogiks eestimaalaste seas on õlu, mida joodi mullu 77,43 liitrit inimese kohta.
„Krooniline alkoholitarvitamine rikub mehe munandite talitlust ja toimib toksiliselt munandites paiknevatele Leydigi rakkudele, mis on seotud meessuguhormooni tootmisega. Alkohol muudab ka hormoontasakaalu ja ainevahetust, mis viib omakorda meessuguhormooni taseme alla ning kõrgeneb naissuguhormooni tase,” selgitab dr Pomm. Tulemuseks on jällegi suguiha langus, väsimus, erektsiooniprobleemid. Alkoholismi korral võib kaasneda ka suguaktiga seotud naudingulisuse langus või ka raskused seemnepurske saavutamisel. Kurg ei tule külla Liigses kehakaalus ja alkoholiga liialdamises võib peituda ka põhjus, miks mehel ei õnnestu isaks saada. „Ülekaal on ilmselgelt riskitegur,” kinnitab dr Pomm, et liigsuur kehakaal mõjutab hormoonsüsteemi ja sperma viljakusnäitajate langust nii seemnerakkude arvu, liikuvuse kui ka ehituse puhul. Ülekaalulistel meestel võib seemnerakkude arv seemnepurskes olla kolmandiku
võrra väiksem kui normkaalulistel meestel. Kirjeldatud muutused spermas on jällegi seotud negatiivsete nihetega mees- ja naissuguhormooni tasemes, mille tulemusel munandid enam ei tooda piisaval arvul seemnerakke ning ka nende liikuvus ja ehitus on halvemuse suunas muutunud. Tüsedate meeste sperma viljakust näitavad parameetrid võivad osutuda oluliselt kehvemateks kui normaalkaalus meeste sperma viljakusnäitajad. Kaalu alandades on doktori sõnul sageli näha ka viljakusvõimekuse näitajate paranemist.Kui liigsest alkoholitarvitamisest ei ole mehe munandites või hormoontalitluses püsivaid muutusi tekkinud, on võimalik alkoholist loobudes viljakusvõimekust parandada. Doktor Pomm märgib, et nii nagu teistegi tervisehädade puhul, on sageli palju abi elustiili korrigeerimisest: kaalu langetamisest, alkoholist ja suitsetamisest loobumisest, mis kehtib ka seksuaaltervises ilmnevate probleemide korral. Ravimitest üksi ei pruugi kasu olla, kui puudub soov tervislikeks eluviisideks.
TEGUTSE TARGALT - ÕPI TUNDMA OMA GEENE!
SA POLE RAHUL OMA KEHAGA?
Infot saab ka Tallinna spordiklubidest Scala Fit F Fitness itness itn sC Cl Club ub jja a Arig Arigato, r rig samuti OÜ-st Figuurisõbrad Südameapteekidest. amuti tti OÜiguu isõbra r d ja Biokliinik ning ra g Süda pteekidest Toote kasutamiselToote lugegekasutamisel tähelepanelikult kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga. lugege tähelepanelikult kasutusjuhendit
ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga.
14 14
Meestele Meestest
SOS-isa:
see ei ole lastekodu, vaid on laste kodu Foto: Kristiina Viiron
Kristiina Viiron
„M
ul on kuus last erinevate emadega,” muheleb Ivar Pärnaste, Põltsamaa SOS Lasteküla SOS-isa. Naljaga pooleks öeldud küll, aga tegelikult täitsa tõsi – Ivaril on esimesest abielust poeg, abikaasa Signega samuti poeg ning koos Signega on nad nüüd neljandat aastat Põltsamaa Lastekülas emaks ja isaks neljale poisile. Sten Robinile (16), Heldurile (15), Kevin Gerdile (9) ja Kristole (8). Põltsamaa kolme majaga lasteküla on Eestis esimene, kus lapsi asusid kasvatama nii ema kui ka isa. Lapsed, kel ei ole võimalik elada oma vanema(te) juures, saavad ikkagi kasvada perekonnas. „See ei ole lastekodu, vaid on laste kodu,” osutab Ivar. Elu SOS-kodus kulgeb nagu igas teiseski kodus – vestlused, ühised teejoomised, väljasõidud ja pühapäevahommikud, kus pannkooke teeb kindlasti isa Ivar. Ema ja isa aitavad lapsi koolitöid teha ning vaatavad tehtu üle. Kui kõht on tühi, saab süüa – ranget päevakava, et see kell on söömine ja too kell telekavaatamine, ei ole. Küll on kokku lepitud – ja nii kogu külaga –, et argipäeval tulevad lapsed koju õhtul kell kaheksa ja puhkepäeval kell üheksa. Lapsed tohivad teistel külas käia ja ise külalisi kutsuda. Signe naerab, et telesaadete pärast läheb kolmel põlvkonnal vahel vaidluseks: väiksed poisid tahavad vaadata multikaid, suured action-filme ja vanemad näiteks „Selgeltnägijaid”. Ema-isa tavaliselt taanduvad. Rahuliku meelega Isa on selles peres see, kes väikestele poistele kindlasti head-ööd-musi tegema peab. Hellust tahavad poisid väga – väikesed, keda hellitavalt juntsudeks kutsutakse, ronivad meelsasti isale sülle ja külje alla. Ja kuigi suured poisid just sülle ei tiku, tahavad nemadki kehalist lähedust. Lastega, kelle elusaatus on olnud väga raske, kohe nii raske, et ei usukski, kui toimikus poleks kirjas,
Isa Ivar oma juntsude Kristo ja Kevin Gerdiga. ei ole lihtne. „Aga kärades ei saavuta midagi,” teab Ivar, mööndes, et vahel peab siiski ka valju häält tegema. „Isa peab olema juht, ja kui keegi poistest tahab sind ära kasutada, pead olema diplomaat,” pajatab ta. Kõige olulisem on järjepidevus – kui oled otsuse vastu võtnud, et nii on, siis nii ka jääb. Kõige rangem karistus Helduri meelest, mida ema ja isa rakendavad, on õuemineku keeld. „Aga sel on ikka sada põhjust, ega niisama naljalt keeldu ei tule,” täheldab Signe. Ivar näib olevat rahuliku meelega ja nii see tõesti ema kinnitusel ka on. „Isa annab ikka kaua toksida, enne kui ta keema läheb,” ütleb Signe. Siiski on vahel ette tulnud momente, kus on tunne, et astuks uksest välja või kui silm läheb enesehaletsusest märjaks. „Vahel tundub, et mida parem oled, seda halvem oled,” nendib Ivar. Selline hetk võib olla näiteks siis, kui keegi suurtest poistest ei tule ööseks koju ja ei ole öelnud ka, et ära jääb, rääkimata sellest, kuhu jääb. Ivar ja Signe tõdevad, et vastutus on suur ja kui oma lihaste laste puhul võid sa sellisel puhul aimata, kuhu ta minna võis, siis nende poiste
puhul ei tea seda kunagi. Kui läks äkki endise pere juurde või... Hea isa Ivar ja Signe räägivad, et pereks saamise algusaegadel suhtusid nad lastesse ülimalt kaastundlikult, johtuvalt laste karmist minevikust. „Kui laps midagi tahtis, siis ta kindlasti seda ka sai. Algul püüdsime igaühele ka just tema meele järgi süüa teha,” meenutab Signe. Nüüd on suhtumine muutunud loomulikumaks. Väikesed ütlevad Signele ja Ivarile ema ja isa. Suuremad kutsuvad nimepidi, aga kui väikestega räägivad, siis ütlevad – mine ema juurde või küsi isalt. Peretunde loomine ja üksteisega arvestamine ei lähe hõlpsalt. „Aga Otepää seikluspargis käies vaatasin, et lapsed, kes kodus nägelevad, nende vahel oli õlg õla tunnet tajuda küll. Suuremad ootasid väiksemaid järele ja julgustasid. Üks poiss kardab meil kõrgust, siis teine niisugustes kohtades väga toetas,” rõõmustab Ivar. Isadepäeva eel on paslik ka poistelt uurida, mida nemad oma isast arvavad.
„Hea isa,” ütleb Kristo ja Kevin Gert lisab: „Teeb meile nalja.” Näiteks igal hommikul pudrurallit, mis näeb poiste kirjeldusel välja nii, et isa ütleb: „Kiivrid pähe! Võti süütelukku! Start!” Misjärel lähebki lahti pudrusöömiseks. Ühistest tegevustest nimetavad poisid kohe suvist aiamaja ehitust. „Mina värvisin maja, tegin aknaääri tasakesi, et Kristol lihtsam oleks,” jutustab Kevin Gert, mispeale Kristo arvab, et tema ehitas maja vennast siiski rohkem. Igas kuus on emale ja isale ette nähtud kümme puhkepäeva, siis sõidavad Signe ja Ivar Põltsamaa lähistele koju ning laste juurde tuleb tädi. Aga ka vabadel päevadel on mõtted ikka poiste juures ning igal õhtul soovivad nad telefonis kindlasti head ööd. Kui Ivar hommikul E-Piima, kus ta igapäevaselt ametis on, sõidab, võtab ta poisid autole ja viib kooli. „Annan aru, et lapsed jäävadki meile eluks ajaks,” ütleb Ivar. „Ega nende suureks saamisega meie kooselu lõpe. Alati võivad nad meile tulla ja oleme nõus neid igati aitama.”