Metallileht (oktoober 2015) by Eesti Päevalehe

Metallileht

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Enn Viidik , tel 661 3338 enn.viidik@ekspressmeedia.ee, Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee

OKTOOBER 2015

TURUNDUSTREFF:

KOOLITUSTREFF

28. oktoobril Tallinnas

INTERNETITURUNDUSE MEISTRIKLASSID Tallinnas Eesti tunnustatuim internetiturunduse koolitaja

Priit Kallas

Koolitusjuhid ja spetsialistid vahetavad kogemusi, kuidas teistes organisatsioonides töötajaid arendatakse

28.10

12.11

11.11

Turundus Facebookis

Google Analytics

Google Adwords

Lisanfo www.fastleader.com Lisanfo www.fastleader.com

TÖÖKESKKONNA SPETSIALISTIDE KOKKUTULEK

5. novembril Tallinnas

MAKSUDE

AASTAKONVERENTS

26. novembril Tallinnas

Milliseid vigu tehakse maksude arvestamisel enim ja kuidas vigu vältida? Konverentsi peaesinejad: a

EV Rahandusminister Sven Sester, Maksu ja Tolliameti Peadirektor Marek Helm, Kaia Loob EMTA, Tanel Molok ja Paul Künnap Sorainen, Inga Kalda IMG Numeri jpt.

Töökeskkonna spetsialistid vahetavad kogemusi, kuidas teistes organisatsioonides on tööohutus ja töötervishoid korraldatud

Lisanfo www.fastleader.com

Metallitööstus huvitub kulumiskindlatest pinnakatetest Eron Adoberg ja Priidu Peetsalu

tade jaoks. Ettevõtetes viidi läbi tööstuskatsetused, mis on ainus viis tõestamaks kasutatud tehnoloogia ja pinde kulumiskindlust tööriista eluea tõstmisel. Antud katsed olid oluliseks kogemuseks ettevõttes töötavatele inseneridele.

Foto: Materjalitehnika instituut

Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi teadurid

Lõikeriista püsivusaja suurendamine võimaldab kasvatada ettevõtte tootlikkust ja efektiivsust. Metalltooteid valmistavate ettevõtete toote hinna üks olulisi kulukomponente on tootmises kasutatavate lõikeriistade (freesid, puurid ja stantsitemplid) maksumus. Lõikeriista püsivusaja suurendamine võimaldab saavutada kokkuhoidu stantside ja rakiste valmistamisele, hooldamisele ja inseneride probleemide lahendamisele kulunud ajas. Tootmisel ei teki ootamatuid tõrkeid ja seisakuid ning seeläbi paraneb ettevõtte tarnekindlus. TTÜ-s on viimased 10 aastat igapäevaselt tegeletud kulumiskindlate pinnakatete arendamisega lähtuvalt Eesti metalli töötlevate ettevõtete vajadustest. Pinde näol on tegemist aurustumisprotsessis konkreetsele pinnale sadestunud kihiga (PVD – physical vapor deposition), mis sadestatakse 400–500 ºC temperatuuri juures detaili pinnale. Pinde üks oluline omadus on tema paksus, mis ei mõjuta detaili mõõte, jäädes vahemikku 1–5 mikronit.

Sellist tüüpi pinnakatteid kasutatakse peamiselt metallitööstuses ning täpsemalt kulumiskindlust nõudvate detailide puhul (nt puurid ja freesid, stantsitemplid, plasti ja metalli survevaluvormid jne). Samuti on tehnoloogia kasutust leidnud ka sisepõlemismootorites, kosmosetööstuses ja ehtetööstuses dekoratiivsetel eesmärkidel. Oleme saavutanud tulemusi, mille abil on võimalik pikendada ettevõtetes olemasolevate ja uute tööriistade eluiga 3–4 korda. See omakorda tõstab tööriista tootlikkust, mis on eriti tuntav suurte tootmismahtude korral.

Eesmärk tõsta konkurentsivõimet Aastatel 2012–2015 viidi kahe ülikooli (Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikool) ning ettevõtete Metaprint AS, Norma AS, Kitman Thulema AS ja Teratoimituse Eesti OÜ koostöös läbi Euroopa Liidu fondidest rahasta-

Ettevõtted oon rahul

Valik kulumiskindla pindega lõikeinstrumente.

tud projekt „Kõrgtehnoloogiliste õhukeste pinnete rakendamine tööriistade kulumiskindluse tõstmisel”. Projektis osalesid 15 teadlast ülikoolist ja kaheksa inseneri ettevõtetest. Projekti käigus uuriti erinevate keemilise koostisega pinnakatete nagu TiN, TiCN, TiAlN ja AlCrN ning erinevat tüüpi alusmaterjalide nagu stantsiterased, kiirlõiketerased, kõvasulamid, omavahelist sobivust ning lahendati protsessi käigus

tekkinud probleeme. Tähelepanu pöörati ka tööriista valmistamisel kasutatud materjalidele ja töötlustele, mis mõningatel juhtudel on tööriista eluiga oluliselt mõjutavad faktorid. Uurimisgrupis tegeleti tööriistade kulumise ja kildumise/purunemise mehhanismide uurimisega. Laboratoorsetes kontrollitud tingimustes tekitati sarnased kulumismehhanismid ja saadud andmete modelleerimisel saadi teada pinge olukorrad tööriis-

520 6456

Saavutatud tulemused olid ettevõtete jaoks üle ootuste head. Projekti raames suurendati tööriistade püsivuse aega nende valmistamise tehnoloogia muutmise ning alusmaterjali ja pinnete valiku kaudu. Materjalide vormimise vallas suudeti Metaprint AS-i mehaanikainseneri Helmut Geršmani sõnade kohaselt saavutada neljakordne tootlikkuse kasv, kusjuures tööriistad ei olnud selleks ajaks mitte kulunud, vaid võimaldasid veel edasist tootmist. Samas juurutas ettevõte koostöös TTÜ-ga projekti käigus praktika, kus tööriista ei lastud lõpuni ära kuluda, vaid saadeti ennetavalt TTÜ-sse taastamisele ehk ülekatmisele. Seeläbi kadus vajadus tellida uusi tööriistu ning sai piirduda vaid oluliselt väiksemate pindamiskulutusega. Peamiselt õhukest teraslehte töötlev ettevõte Kitman Thulema AS suutis projekti käigus

saavutada tööriista rohkem kui kolmekordse tootlikkuse kasvu. Eriti hästi tuli see esile roostevaba terase töötlemisel. Rahaliselt vähenes tehnoloog Viljar Kasemetsa sõnade kohaselt aastane tööriistade kulu 2,5 korda. Rahvusvaheline turuliider autotööstuse turvavarustuse tootmisel AS Norma kasutab õhukesi kõvapindeid juba mitmeid aastaid. AS-i Norma Tööriistavabrik juhi, Ragnel Priske sõnul on nende teadlikkus keeruliste spetsiaaltööriistade valmistamise, kasutamise ja hooldamise osas kasvanud. Tänu teadlikkuse kasvule on suudetud tõsta konkurentsieelist pingelises komponentide tootmises. Antud projekti tulemusi on võimalik edukalt rakendada ka teistes ettevõtetes, kes on huvitatud oma tootlikkuse tõstmisest ning on valmis lähenema tootmisprotsessile süsteemselt, alustades juba tööriista projekteerimisest. TTÜ võib neile ettevõtetele pakkuda konsultatsioone ning analüüsida tekkivaid probleeme kõikides tööriista valmistamise ja kasutamise etappides. Ettevõtete probleemid on üldjuhul sarnased, kuid erinevused detailides nõuavad igal korral personaalset lähenemist.

Metalli hind – nõudlusest pakkumiseni Foto: Shutterstock

Erik Aru Mõni uudishimulikum võib uurida, kust metalli hinnad tulevad. Eks nõudlus ja pakkumine määrab, vastab majandusteoreetik. Kui mingit metalli on meil palju, on see ka odav. Kui on seda vähe, siis kallis. Vanaraua kokkuostuhinda vaadates näib asi selge. Näiteks esimene ettevõte Google’i otsingu järel „vanametalli kokkuost” on Tolmets. Kilo vase eest saab 3,50 eurot, sama suur kogus rauavaba alumiiniumvalu maksab 92 senti, kilo kaheksaprotsendilise niklisisaldusega roostevaba terast 75 senti, tsingikilo hinnaks on aga 31 senti. Lihtne ja arusaadav, igaüks võib oma peas võrdlused luua – kahe kilo tsingi eest saab poest liitri kilepiima, kallimat sorti suitsupaki eest tuleb tasuda kilo vaske.

USA kesklääne terase kilohind oli sügisel 0,40 eurot.

naga on ostjad nõus soetama – ja müüjad loovutama teatud koguse mingi puhtusastmega metalli standardsete tarnetingimuste korral – nagu näiteks saadetise asukoht. Arvatagi on kauba hind erinev ostja jaoks vastavalt sellele, kas see asub New Yorgis või Hinna kujunemine on Mumbais, kas saadetise transporkeerukas di-, tolli- ja kindlustuskulud makTeine asi, mis mõjutab, on aga sab tema või müüja. Sellepärast maailmaturuhind. Nii näiteks teaantaksegi metallide võrdlushind tab Tavid, et kulla ja hõbeda kokkukindlaksmääratud tingimustega ostuhinnad just sellest sõltuvadki. lepingute alusel. Kui nüüd küsida, mis on maailmaNende lepingute hinnad selturuhind, siis... siin kipuvad asjad guvad Chicago kaubabörsile kuukeerulisemaks minema. Keda see luval New Yorgi kaubabörsil, kus suurt ei huvita, võib lihtsalt juuresolevat graafikut vaadata, kus on kaubeldakse eri metallide tulevinäha, kui palju maksab eri metalkutehingutega – ehk siis lepinlide kilogramm eurodes mõõdetugutega, mis annavad õiguse osta na. Nagu näha, võib mõne metalli või müüa teatud koguse metalli kilogrammi eest soetada korraliku teatud kuupäeval teatud hinnaauto, teise eest saab Tallinna keskga. Seega, maailmaturu hinna turult vaevalt 50 grammi tilli. teada saamiseks tuleb vaadata, Silma hakkab ehk seegi, et millised on nende metallide tulemõnel puhul on siinse kokkuostu vikutehingute hinnad. hinna ja maailmaturu vahel korNeid on juba veel keerulisem ralikud käärid. Siin võib ühest külinimkeelde tõlkida. Heites pilgu jest mängida rolli see, kui mõnest Finance Yahoo! kodulehele, mis metallist on Eestis millegipärast on üks mugavamaid finantsala üleküllus ja see lööb siinse hinna tasuta teenuseid, saame teaalla, teisalt võib aga näiteks maada, et alumiiniumi standardse ilmaturul kaubeldava metalli puhtulevikutehingu massiühiku tusaste olla hoopis erinev siinsest. eest tuli 9. oktoobril välja käia Kui nüüd maailmaturu hinna 1593, hõbeda eest 15,82, kulla kujunemise detailidesse minna, eest 1157,1, pallaadiumi eest siis see tekib selle põhjal, mis hin703,45, plaatina eest 979,2 ja vase eest 2,42 dollarit. Kui veel vaaMetalli maailmaturuhind data kaubabörsi Metall kilohind eurodes enda kodulehele, Alumiinium 1,402041894 leiab sealt näiteks Hõbe 447,7043408 ka tsingi ja uraani Kuld 32745,80864 hinnad – vastavalt Pallaadium 19907,56122 1839 ja 37,3 dollaPlaatina 27711,2573 rit. See ei tähenda Tsink 1,618553072 sugugi, nagu oleks Uraan 72,37373751 alumiinium kallim Vask 4,695561522 kui kuld või plaaHiina rauamaak, 62% 0,048257349 tina – ja loomuliUSA kesklääne teras 0,403592571 kult ei ole see ka sada korda hõbeAllikad: finance.yahoo.com, cme.com, EPL-i arvutused dast väärtuslikum.

Metalle raske võrrelda Kuigi kõigi metallide hindu mõõdetakse USA rahas, muudab nende võrdlemise keeruliseks see, et eri metallide puhul on juttu eri kogustest ja lepingute täitmine toimub eri kuupäevadel – näiteks alumiiniumi, pallaadiumi ja plaatina puhul räägitakse tavaliselt kuu lõpul toimuvast tehingust, mõne teise puhul aga kolme kuu pärast sooritatavast ostust-müügist. Mis veel hullem, osa metallidest mõõdetakse kaaluühikutes, millel pole meetermõõdustikuga erilist seost. Raua puhul tuleb omakorda mängu see, et seda metalli sisaldavate materjalide kohta on börsil noteeritud kõikvõimalikke hindu, sõltuvalt sellest, millega täpselt tegu. Näiteks 62-protsendilise rauasisaldusega Hiina rauamaak maksis 54,83 dollarit tonni kohta, USA kesklääne kuumvaltsitud teras aga 416 dollarit lühikese tonni (ehk 2000 naela ehk 907,2 kilo) kohta. Väärismetallide – hõbeda, kulla, pallaadiumi ja plaatina – kaaluühikuks on Troy unts (ehk 31,1 grammi). Teiste metallide koguseid kaalutakse tonnides – peale uraani ja vase, mida kaalutakse naelades (0,4536 kilogrammi). Peale selle leidub veel hulgaliselt peensusi, traditsioone, mida asjatundjad une pealt teavad, ja mille muutmine tekitaks täieliku segaduse. Palju hullema, kui on nende kõikide omavaheliseks võrdluseks ümberarvutamise vaev. Mis mõjutab aga maailmaturu hinda? No eks sedagi mõjutab nõudlus ja pakkumine, lisaks sellele veel ka turul kauplejate ootused. Need kõik võivad sõltuda igasugu imeasjadest. Hiljuti näiteks oli Financial Timesis artikkel sellest, millisest metallist juhtmed valib Hiina oma elektrivõrgu uuendamiseks – kas alumiiniumist või vasest? Kuna Hiinas tuleb juhtmeid palju välja vahetada, siis võib otsuse mõju metallide hinnale olla märkimisväärne.

Robotihuvi viis välja freespinkide tootmiseni Foto: EDM OÜ

Signe Kalberg EDM OÜ on noorte asutatud Eesti ettevõte, mis valmistab ja disainib arvuti teel juhitavaid freespinke ning 3D-printereid. Nii Kersti Vatter kui ka Matis Averin kinnitavad ühest suust, et nende kaks aastat tagasi loodud firma on suure tõenäosusega ainus Eestis, kes valmistab erilahendusega CNC-freespinke. Just selliseid, millega saab freesida tervenisti välja neljateljelise mudeli. Matis meenutab, et kõik sai alguse Tartus, kui ta õppis ülikoolis arvutitehnoloogiat, töötas AHHAA-keskuses ning ehitas endale robotit. Selleks aga oli vaja freespinki. Freespinke tahtsid aga paljud kasutada ning Matisel ei jäänud muud üle, kui ise vajalik freespink valmis teha. „See sai 30 cm pikk ja 20 cm lai, millega sai lõigata nii plastmassi kui ka puitu. Tuttavaid, kes ka endale freespinki tahtsid, oli siis mitmeid ja sealt tuligi idee hakata ise erilahendusega freespinke ehitama,” meenutab Matis.

Kvaliteet ületab hinda Esimene freespink töötas ühikatoas, nüüdseks on sellest alles vaid foto. Tuttavad, kes olid õhi-

ja raamatupidamist. Noored usuvad oma firma tulevikku. „Tänasel päeval on kvaliteetsed freespingid veel üsna kallid. Odavama klassi alumiiniumpingid ei pea aga kaua vastu. Seepärast leidsime, et oleks vaja toota terasest, kiireid ja vastupidavaid ning soodsaid pinke vastavalt soovija vajadustele,” ütleb Kersti Vatter. Kasu oleks sellest kõvasti, sest uute freespinkide ostmine välismaalt käib paljudele firmadele siiski veel üle jõu. „Soovime pakkuda kvaliteetseid, ent taskukohaseid mehaanilisi seadmeid, et meie kliendid saaksid lihtsama vaevaga oma erisuguseid tooteid arendada,” kinnitavad Matis ja Kersti. Kersti

Matis Averin 4-teljelise CNC-freespingiga, mis on optimeeritud puidust jalalabade freesimiseks.

nas ja valmis ka endale freespinki tellima, kadusid töö eest tasumise juttu kuuldes. Kuid idee oli idanema pandud. „Mul oli vaja luua firma, mille kaudu freespinke müüa ning vajasin ka turundusabi. See oli mulle täiesti võõras maailm. Läksin Kersti juurde jutuga, kas ta saab mind

natukene aidata,” pajatab EDM-is (Electromechanical Design & Manufacturing) tootearenduse eest vastutav Matis, kuidas nad koos Kerstiga kokku said ja oma firma tegid. Matise vastutada on seadmete väljatöötamine ja ehitamine, majandusteaduskonna taustaga Kersti Vatter haldab turustamist

Valik näidiseid eriotstarbeliste freespinkide võimalustest.

Foto: Signe Kalberg

sõnul on nende noor firma paari aasta jooksul valmistanud viiskuus freespinki. Kui erilahendusega CNC-freespink võib mujalt ostes maksta kuni 500 000 eurot, siis EDM OÜ-st võib selle tellida märksa odavama hinna eest. „Üks firma tuli kindla sooviga, et kas me suudame teha freespinki, mille töökiirus oleks pool miljonit eurot maksvast seadmest kiirem. Kui sellel kallil seadmel kulus detaili freesimiseks 20 minutit, siis meie 12 000 eurot maksev ehk 40 korda odavam pink suutis täpselt samasuguse detaili valmistada 15 minuti ja 32 sekundiga,” pajatab Matis. Ta lisab, et tootevalikus on nii kindlaks otstarbeks mõeldud pingid – trükkplaatide, puidu, alumiiniumdetailide ja muu freesimiseks – kui ka kliendi soovidega arvestades loodud erilahendustega pingid. „Näeme, et freespinkide maailmas on vaja revolutsioonilisi tooteid – ja just selle nimel me ka töötame,” ütleb Matis. Matis on võimeline välja töötama lisaks EDM-i standardmõõtudega mudelitele nii erilahenduste kui ka erinevate mõõtudega pinke. Kui standardsuurus ei sobi, aga pink ise küll, tasub küsida konkreetset võimalust ja pakkumist. Kolmeteljeline hobi CNC-freespink on parim modelleerimisva-

TÖÖRIISTAD ÕIGLASE HINNAGA!

Lohu 12B, Tallinn

Tartu: Vasara 52D Pärnu: Tallinna mnt 84

Lühinumber

5 Foto: Signe Kalberg

ta freesida väikedetaile plastist, puidust, värvilistest metallidest (sh alumiiniumisulamid); freesimise jäägid saab tagasi. Teenusena teeme ka detailide disaini ja/või optimeerimist 3-või 4-teljelise pingiga freesimise jaoks,” selgitab Matis.

3D-printer valmistub Euroopat vallutama Alates 2014. aastast ehitavad noored ka 3D-printereid. Printeri prototüübi valmistamiseks kulus Matisel veidi üle aasta, sest väga palju oli vaja katsetada ja õppida. Matise sõnul on nende printer ainuke teadaolevalt Eestis otsast lõpuni disainitud ja ülikiire 3D-printer, millega on võimalik printida ABS-, PLA-, PE-, HIPS-, PA- ja muudest plastmaterjalidest detaile. Kahe fila-

Kersti Vatter näitab neljateljelisel freespingil valmistatud puidust jalaosa.

hu, vaha, puit- ja plastdetailide ja värviliste metallide freesimiseks ning pea kõikide materjalide graveerimiseks. Nimi juba ütleb, et masstoodangut sellega ei tee, kuid selle vastu on huvi tundunud disainerid, kunstnikud, käsitöötegijad. Suur kolmeteljeline freespink sobib samuti eelnimetatud materjalidest esemete ja detailide valmistamiseks, kuid ta on võimsam kui standardpink, võimaldades freesida materjali

kiiremini. Neljas ehk pöördtelg sobib puit- ning plastdetailide ja pehmemate värviliste metallide (messing, vask, väärismetallid jms) lõikamiseks ning kõikide metallide graveerimiseks. Neljanda teljega on võimalik detaili pööramine freesimise ajal ning ka näiteks ümarpindade graveerimine. Kersti näitab sellise pingiga valmistatud jala mudelit. „Kui freespinki endale päriseks ei soovita, siis saame aida-

3D-printeriga on võimalik teha huvitavaid asju.

Foto: Signe Kalberg

Aliko toetub kogemustele ja kvaliteedile Seadmete kõrge kvaliteet ja panustamine personali professionaalsusesse on teinud Aliko üheks juhtivaks eksperdiks omal alal. Soomes Tamperes asuv Aliko Oy Ltd pakub rasketööstusele lehtmetalli töötlemiseks kompleksseid lahendusi alates 1978. aastast. „Kui 37 aastat tagasi alustas firma tegevust giljotiinkääride valmistamisega, siis juba mõni aasta hiljem lisandusid seadmete hulka ka painutuspingid ja vesilõikusseadmed,” ütleb firma tegevjuht Stanislav Demin. Peaaegu 40 aastat kogemusi lehtmetalli töötlemisseadmete alal ja aktiivne ning pidev arendustöö võimaldavad toota Soomes kohapeal kvaliteetseid ning vastupidavaid seadmeid, mis rahuldavad ka kõige nõudlikuma kliendi vajadusi. Aliko peamisteks turgudeks on praegu Soome, Baltimaad ja Venemaa, kuid firma tooted on jõudnud ka mujale Euroopasse, Aasiasse ning isegi Põhja-Ameerikasse. „Uuenduslikkus, tehnoloogiaalane oskusteave ja kogemused koos võimega klienti mõista tagavad tellija vajadustele vastava töökindla ja vastupidava süsteemi. Kompleksne lahendus aga võimaldab tootmistegevuses kii-

ALIKO Giant uue põlvkonna 8-meetrine võimas painutuspink ALIKO SP8000–1200, seadme painutusjõud 1200 tonni.

reid ja säästlikke muudatusi ning arendusi,” märgib Demin.

Seadmed nõudlikule kliendile Aliko põhiline suund on suurte ja võimsate painutuspinkide valmistamine. Baasmudelite painutuspikkus algab 4,2 meetrist ja painutusjõud 320 tonnist. Uue põlvkonna ehk Aliko Gianti perekonda kuuluvate pinkide painutusvõimsus on juba 1000– 8000 tonni. Painutuspingile on saadaval lai valik erinevaid lisasead-

meid, mille abil saab luua vajadustele sobiva terviklahenduse. „Sõlmisime tänavu viimase 25 aasta suurima lepingu ja tarnisime Soome kliendile 14-meetrise painutuspingi, mis pannakse kokku ja võetakse kasutusele oktoobris. Soomes on kasutusel vaid kaks 14-meetrist pinki ja Alikol on eriti hea meel, et nii 25 aastat tagasi kui ka sel aastal valivad kliendid kvaliteetseid, Soomes valmistatud seadmeid,” ütleb firma ekspordijuht Natalja Alexeeva. Mitu suurt painutuspinki on müüdud ka

Baltimaadele – Eestil on endiselt suur ja oluline osa ekspordist. Aliko projekteerib ja valmistab painutuspingi tööriistu lähtudes kliendi soovidest. Tera kinnitus ja mõõdud tehakse vastavalt pingi tüübile. Kõik tööriistad valmistatakse 42CrMo4 materjalist, need on hoolega lihvitud ja karastatud, tagades sellega eriti hea kvaliteedi ja vastupidavuse. Lisaks uute seadmete valmistamisele pakub Aliko kõikide klientide kasutuses olevate pinkide moderniseerimist, sh elektri- ja hüdraulika-

mendiga printimine võimaldab printida kahe erineva materjali ja/või värviga. Näiteks miniatuurse vaasikese valmimiseks kulub EDM Machinery esimese prototüüp 3D-printeriga natuke alla kahe tunni. „Meie 3D-printer on vastupidav ja stabiilne tänu terasest konstruktsioonile, mille disainimisel on inspiratsiooniks võetud freespinkide teljestik. Printer on juhitav USB abil, Bluetoothi kaudu ning võimalik on printida ka otse SD-kaardilt. Seadmega tuleb kaasa ka garantii,” selgitab Matis, kes on endise ESTCube’i meeskonna liige. EDM Machinery kasutab oma printerites nn FDM-tehnoloogiat. See tähendab, et detaili valmistamiseks paigaldatakse sulatatud plasti kihthaaval läbi peene otsiku, järgides soovitud mudeli läbilõikeid. Prinditud detaili saab kasutada prototüübina toote disaini arendamiseks, valuvormide valmistamiseks ja mudelite koostamiseks. „Hetkel oleme 3D-printerite osas aja veidi maha võetud, sest suund on ikkagi välisturule. Euroopas lööme oma kvaliteediga läbi, meil on kindel sihtgrupp – prototüüpide valmistajad,” lisab Kersti. Lisaks 3D-printimisele on teenuste hulgas ka 3D-joonestamine, EDM-ist ostetud seadmete hooldus ja elektromehaanikaalane tootearendus (research and development).

Aliko Instruteci stend C-09 18.–20. novembril 2015 toimub Eesti Näituste messikeskuses 21. Tallinna rahvusvaheline tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess „Instrutec 2015”. Aliko stend on C-09! tööd, Cybelec-juhtploki uuendusi, tagumiste piirajate muudatustöid, CNC-kompensatsioonisüsteeme, ülemise tera kinnitusvahendeid, laser-turvasüsteeme. „Olukorras, kus paljudel ettevõtetel on kehvem majanduslik olukord ja pole võimalust uusi seadmeid soetada ega suuremaid investeeringuid teha, võib see olla suurepärane lahendus saada vananenud pingile vähemalt 10 aastat lisatööaega juurde,” ütleb Alexeeva. Kuna seadmete õigeaegne hooldus on samuti väga oluline, siis pakub Aliko oma klientidele kvaliteetseid hooldusteenuseid ning täiendavat koolitust.

Aliko Oy Ltd Hyllilänkuja 3 33730 Tampere Soome Tel +358 207 280 370 E-post: info@aliko.fi Koduleht: www.aliko.fi

Foto: Marko Mumm

Mess INSTRUTEC ootab huvilisi 18.-20. novembril Tallinnas.

MESSIKALENDER 2015 20.–22. oktoobril offshoremess OTD 2015 Norras; 10.–12. novembril mess Productronica 2015 Saksamaal (elektroonika); 9.–11. novembril mess Agritechnica 2015 Saksamaal; 18.–20. novembril tööstuslik allhanke mess MIDEST 2015 Prantsusmaal; 10.–13. novembril ELMIA, http://www.elmia.se/en/ subcontractor/ 18.–20. novembril INSTRUTEC 2015 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses; 26.–18. novembril TechIndustry 2015 (http://techindustry.lv/?lang=en) Riias; EAS-i messikülastused: http://www.eas.ee/et/ettevotjale/eksport/messikuelastused-2015 Allikad: EAS; Eesti Masinatööstuse Liit

Aliko Oy Ltd ajaloolisi fakte 1978 – Alitalon Konepaja Ky asutatud Urjalas 1978 – Esimesed giljotiinkäärid 1980 – Esimene painutuspink 1985 – Koostöö Cybeleciga (Šveits) 1988 – Esimene vesilõikus seade 1990 – Uus keevitusmasin 1990 – Ajaloo suurima ALIKO SP14000–4000 painu tuspingi tarne 1991 – Uus nimi Aliko Auto mation Oy 1994 – Uus painutusrobot 1995 – Uus plasmalõikus seade Plasmaster 1997 – Aliko Combi vesi-/ plasmalõikusseade 2000 – Koostöö Messer Cut ting Systemsiga (Saksamaa), ametlik esindaja Soomes 2004 – Tugev ekspordimüügi kasv 2010 – Aliko Automation Oy sulandub Aliko Oy Ltd-sse 2010 – Uue Aliko Giant põlv konna painutuspingid 2011 – Ettevõtte uueks tege vuskohaks Tampere 2013 – Koostöö Lazersafe’iga (Austraalia) 2014 – Uuenduslikke lahen dusi painutuspinkidele 2015 – Aliko Gianti põlvkonna suurima ALIKO SP14000–2200 painutuspingi tarne

Noored pööravad pilgu metallierialade poole Signe Kalberg

Foto: Raul Ammer

Viimastel aastatel on huvi metallitöödega seotud kutsete omandamise vastu olnud tõusuteel. Tänavune sisseastujate suur hulk näitab, et see trend püsib. „Huvi metallierialade vastu ja seega ka vastuvõtt kooli on viimastel aastatel üsna stabiilne. Küll aga suurendas meil vastuvõttu töökohapõhise õppe rakendamine. Küllap sellise stabiilse huvi tingib hästi tasustatud töökohtade olemasolu selles valdkonnas,” ütleb Rakvere Ametikooli õppedirektor Raili Sirgmets.

Lõpetajat ootab töökoht Kui Rakvere Ametikooli statsionaarsesse koolipõhisesse õppesse vastu võetud õpilased keevitaja erialal kõik ka lõpetavad, siis kolme aasta pärast on Eestis 19 keevitajat juures. Pärast keskkooli tuli keevitamist õppima aastaks 14 õpilast. Lisaks neile avas kool kaks töökohapõhist õppe gruppi: keevitajad 16 õppijat ja oktoobrikuu aluseks on koos ka koostelukkseppade töökohapõhine õppegrupp.

Järgmisel õppeaastal plaanib mehaanikakool ka kutsekeskharidusõppes vastuvõttu PJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatori erialale.

PUKA-METALL OÜ Eritellimusel roostevabast materjalist toodete valmistamine  Roostevaba terase, alumiiniumi ja musta metalli keevitustööd  Mittestandartsete metallkonstruktsioonide ja seadmete valmistamine

KÕIK METALLIST! WWW.PUKAMETALL.EE SAAREKÜLA TEE 7, UUSNA KÜLA 70102 VILJANDIMAA

E L.E 0 L TA 264 E M KA 526 U @P L FO TE

„Meie riiklik koolitustellimus on selles õppekavarühmas 70 õpilast ja praegu on koos töökohapõhiste õppuritega meil kokku 92 õppijat. Võtsime kohti üle, st kõik soovijad on õppima saanud,” märgib Sirgmets. Ta lisab, et kahjuks tuleb arvestada ka koolist väljalangevusega, sest kõik õppetööd alustanud õppurid ei lõpeta. „Keskkoolijärgsetes ja töökohapõhistes gruppides on välja langemise protsent väga väike,” lisab ta. Võrumaa Kutsehariduskeskus alustas septembris uute õppegruppidega edukalt: keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja) erialale võeti vastu 10 õppurit ja nii palju ka koolituskohti täitus. Metallide töötlemise tehniku-tehnoloogi erialal alustas õppimist samuti 10 ning mehhatroonikuks võttis kool vastu 11 õppijat. „Meil on huvi vähenenud põhikoolijärgsetel õppijatel. Huvi kasvataks kindlasti ettevõtete külastus ning ettevõtjate poolne töökohtade tutvustus, siis tekib noortel parem ettekujutus erialast,” ütleb Võrumaa Kutsehariduskeskus õppetalituse juhataja Terje Kruusalu. Novembris alustavatesse õpperühmadesse võtab Võrumaa Kutsehariduskeskus mehaanika ja metallitöötluse erialadele

vastu oktoobri lõpuni. Võimalik on õppida APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatoriks (osakutse lehtmetalli APJ laserlõikepinkide operaator), samuti metallilõikepinkidel töötaja (spetsialiseerumine APJ treipingil töötaja) – 5.taseme jätkuõppesse, kus õppeaeg on 0,5 aastat. Pool aastat õpetatakse põhihariduse baasil CNC-töötlemiskeskuse operaatoriks ja oodatud on ka aastasesse mehhatroonika jätkuõppesse. Kuna metallitööstusettevõtete juhid räägivad üha kasvavast tööjõuvajadusest, siis Kruusalu väitel saavad kooli lõpetajad kõik tööle ja õpivad hiljem ka edasi. „Küsitluse tulemused näitavad, et kooli lõpetajatel läheb hästi – nad on rahul nii töökoha kui ka palgaga.”

Koolidel on moodsad õppetöökojad Miks noored on valmis metallitööd tegema? „Meeldib, et saab CNC-pinkidel töötada. Isa ka ütles, et eriala on perspektiivne ning ettevõtetes palju vabu töökohti,” ütlevad Tallinna Mehaanikakooli pingitöö I kursuse õpilased Daniels, Stanislav, Vitali, Vladislav ja Vadim, kes vastamiseks mõtlemisaega ei vaja.

7 „Keevitaja eriala on perspektiivne, kuna makstakse hästi. Õppida on huvitav, võimalik on oskusi arendada ja ka välisriikides töötada. Tunnen, et olen ühiskonnale vajalik,” ütlevad sama kooli keevitaja kursuse 33 õpilast. Ilja palus aga pärast kooli võimalustega tutvumist ennast üle viia koostelukkseppade õppegruppi: „Ma tahan õppida töötama CNC-painutuspinkidel. Meil on perefirma ja vanaisa ütles, et kui painutuspingil töötada oskan, siis saan peale lõpetamist sinna tööle.” „Mehaanikakoolis võeti sel aastal keevitaja, metallilõikepinkidel töötaja ning koostelukksepa erialadele kokku vastu 160 õppijat, mis on kõigi aegade vastuvõtu rekord,” ütleb Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull. Möödunud õppeaastal läbis mehaanikakoolis metallierialade kutseeksamid rekordarv õppijaid. Kutsetunnistused said 79 noort spetsialisti ja see teeb mehaanikakooli suurimaks metallierialade õppekeskuseks Eestis. Vastavalt suurenevad ka ootused just alanud uuele õppeaastale. Anu Kulli sõnul võib metallierialade kasvavat populaarsust seletada esiteks sektori suurusega, mis on Eestis üks suurimatest – iga sisseastuja võib arvestada töökohaga. Teiseks põhjuseks nimetab Anu Kull hiljuti lõppenud õppekavade reformi. Piisava huvi ja pealehakkamise korral oli koolidel võimalik rahastada uute õppekavade väljatöötamist. Koolid, kus seda võimalust kasutati, said septembris alustada õppetööd mitmetel uutel ning atraktiivsetel, nagu näiteks TIG-keevitaja, metallkonstruktsioonide koostaja erialadel. „Struktuurifondide toel on viimastel aastatel tehtud investeeringuid koolide õppetöökodadesse. Kes ei ole käinud, ei ole näinud ning ei kujuta ettegi, kui hästi need varustatud on,” nimetab Kull ka kolmanda seletuse.

Keskkoolilõpetajad huvituvad metallitööst Kutsekoolid kinnitavad täna noorte suurenevat huvi erinevate metallitööde vastu. Samas on aga sisseastujate kontingent oluliselt muutunud. Kutsekoolid on siiani paljus üles ehitatud kutse-keskhariduse õppijatele ja nende vajadusi arvestades. Tänapäeva sisseastujate seas suureneb aga keskhariduse baasil kutse omandajate osatähtsus. See paneb ka kutsekoolide õppetöö korraldajate ette uued ülesanded. Õppetöö korraldamine uute sisseastujate ootustele-lootustele vastavaks kutsekoolidele raskusi ei valmista. Kulli sõnul on metallierialade kutsehariduse kõige tõsisemaks kitsaskohaks aga seis kutsestandarditega. Need on karid, millest koolid ei saa iseseisvalt ei üle ega ümber. Kutseõpe algab kutsestandardist. Just kutsestandardi abil

viiakse koolides omandatavad kompetentsid vastavusse tööturul nõutavatega. Kutsehariduse õppekavad peavad vastama kutsestandardile; rakenduskõrgkoolide õppekavad peavad arvestama kutsestandardit, kui see on olemas; üliko olid võivad õppekavade koostamisel tugineda kutsestandardile. Ka uued tehnoloogiad jõuavad kutseõppesse ainult kutsestandardite kaudu. „Teekond tootmises vajaliku kutse jõudmisest kutsestandardisse, selle vormistamiseni ja seejärel esimese lõpetajani võtab reeglina 5–7 aastat. Sellise tempo juures ei suuda kutseharidus tootmises toimuvate tehnoloogiliste muutustega sammu pidada,” möönab Kull. Piltlikult öeldes – päeval, mil esimene lõpetaja astub kutsetunnistusega töömaailma, kutsutakse kokku uue kutsestandardi väljatöötamise töörühm. Kutsekoolidel puudub aga võimalus seda protsessi muuta või kiirendada. Ainus, mida nad teha saavad, on selgitada, selgitada, selgitada. Kokkuvõttes on kutsekoolid ju ainsad lülid ahelas, kes kutseõppe protsessi tulemuste eest ka reaalselt vastutavad.

Kokkuvõttes on metalli- ja masinaehituse erialadel olemas kutsestandardid ainult keevitajate, metallilõikepinkidel töötajate ning APJ-lehtmetalli töötlemispinkide operaatorite kutsete, osakutsete ning spetsialiseerumiste jaoks. Vastavate riiklike õppekavadega ning õppetööks ette nähtud mahtudega alles tegeletakse. Kuna ei ole jõutud välja töötada hindamiskriteeriume, siis kutseeksameid ühegi vastava kutse saamiseks veel sooritada ei saa.

Foto: Jaan Štein

Võru Kutsehariduskeskuses ehitasid metallide töötlemise ja mehhatroonika õpilased bagi, mida tehakse igal aastal veelgi paremaks juhendaja Jaanis Tigase käe all. Bagi sai näha ka AHHAA isetegijate laadal 2014. a.

Oma sõna ütlevad ka tööandjad Uue kutse või olemasoleva kutse uuendamise vajadus defineeritakse tööandjate poolt. Täpsemalt tööandjate organiseeritud esindajate, tavaliselt erialaliitude, poolt. Kutsestandard töötatakse välja Kutsekoja juhendamisel ning keskmiselt ühe aasta jooksul. Kutsestandardi alusel peavad kutsehariduse administraatorid organiseerima riikliku õppekava väljatöötamise ja seegi võtab keskmiselt aasta. Seejärel töötavad koolid välja oma õppekavad ning jälle aasta kulunud. Õppetöö alustamiseks peab õppekava olema registreeritud ja see kooskõlastamiste ring võtab järgmise aasta, kui mitte rohkem. Kui kõik lülid on kiirelt toimetanud, siis võib kool kolmanda aasta septembris alustada sellele õppekavale vastavat õppetööd. „Kutsekeskhariduse omandamisele kulub kolm aastat ja nii saamegi, et isegi kiiremast kiiremini tegutsedes kulub kutsestandardist esimese kutsetunnistusega koolist lahkuva õpilaseni vähemalt kuus aastat,” selgitab Kull olukorda. Vastavalt kutseõppeasutuse seadusele on riikliku õppekava puudumisel võimalik õppekavasid koostada ka vastutava ministri loal või sotsiaalpartnerite heakskiidul. Seetõttu ei jää kutsestandardi puudumisel õppijad koolitamata. Küll aga peab kutseõppeasutus arvestama, et kui õppekava ei ole koostatud kutsestandardi alusel, siis ei saa õppijad tõestada omandatud oskusi kutseeksamil ning see omakorda on üks suur ja rasvane miinus kõigis Exceli tabelites, millega kutseõppeasutuste tööd hinnatakse.

FRONIUS TPSi - INTELLIGENTNE REVOLUTSIOON KEEVITUSES Alates 1950. aastast on Fronius International GmbH välja töötanud innovatiivseid lahendusi kaar- ning kontaktkeevituseks, eesmärgiks - “ lahti muukida ” kaare DNA ning luua täiuslik keevitussüsteem. Koos radikaalselt uue MIG/MAG seadme platvormiga juhib Fronius keevitava tööstuse uude ajastusse. Froniuse TPSi seadmepõlvkond eemaldab piirangud, mis varem on kehtinud. Koos uue tehnoloogiaga saavad kasutajad enda käsutusse keevitusseadme, mis on piiramatult kohandatav individuaalsetele vajadustele ja mille omadusi on võimalik uuendada ning kaasajastada ja mis samas on intelligentne ja väljapaistvate kommunikatsioonivõimetega. EESRINDLIKUD KEEVITUSOMADUSED TPSi kesksed funktsioonid on saanud täiesti uue ülesehituse. Oluliselt kiirem protsessor annab võimaluse kontrollida paljusid uusi parameetreid. Intuitiivne tekstipõhine displei annab kasutajale informatsiooni seadme kõikidest parameetritest, tuvastab automaatselt saadaolevad seadme võimalused ning hoiatab ohtude eest. Jobmaster põletisse integreeritud minidisplei võimaldab kontrollida seadme funktsioone töökohast lahkumata. Kaughaldus ja süsteemi analüüs on tehtud võimalikuks üle interneti. Keevitus ei ole kunagi varem olnud nii lihtne ja samas nii kõrge kvaliteediga. TEKSTIPÕHINE DISPLEI Muuhulgas eestikeelne kasutajaliides on optimeeritud keevituskeskkonna praktilisi vajadusi silmas pidades. Värvid, vaatenurk, heledus, keskkonnakindlus ja muud faktorid on loodud vastamaks efektiivse töökoha nõuetele. Intuitiivne tekstipõhine displei graafilise kasutajaliidesega muudab seadmega töötamise lihtsamaks kui kunagi varem - ka keevituskinnastega. LOW SPATTER CONTROL: LSC Kuna suur hulk täiendavat informatsiooni kaare kohta on võimalik töödelda kiirelt, siis saab seade tuvastada suure täpsusega, millises faasis on igal erineval ajahetkel metalli siirdumine keevisvanni ning ennustada täpselt lühise tekkimise hetke. Sellel hetkel reguleerib TPSi süsteemikontroller keevitusvõimsust. Efektiks on unikaalselt madalapritsmeline lühikese kaarega protsess LSC. PULSE MULTI CONTROL: PMC Suure kiirusega toimuv andmete töötlus ning täpne protsessi kontroll parandab tohutult tilga eraldumise stabiilsust. Uus impulssprotsess – PMC - suurepärane uudis kõigile, kes tahavad keevitada kiiremalt, agas samas stabiilsemalt ning konstantse tungivusega. PMC PULSE MIX Uus radikaalne lähenemine sünergilisele keevitusele - esmakordselt miksitakse lühikest kaart ning suure tungivusega impulsskaart – tulemuseks kiirem ning vähema soojussisestusega ning visuaalselt TIG keevitusele sarnanev õmblus. Täpsem informatsioon toodete kohta: Spetselektroodi AS, Türi 1a, 11313 Tallinn

www.spetselektroodi.ee

Masinaehituse instituut üllitas ajalooraamatu Foto: Signe Kalberg

Signe Kalberg Masinaehituse instituudi ajalooraamatu koostajad on püüdnud teadaoleva materjali siduda ühiseks tervikuks seisuga 2015. aasta kevad, mil selle eelkäija, masinaehitustehnoloogia kateedri asutamisest septembris möödus 64 aastat. Kui masinaehitusliku sihipärase koolituse alguseks võib lugeda aastat 1880, mil asutati Tallinna Raudtee Tehnikakool, siis kõrghariduse tasemele jõudis inseneriharidus 17. septembril 1918, kui aktsiaseltsi „A. M. Luther” uue mööblivabriku keldrikorrusel alustasid tööd Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. Neist sai alguse ja kasvas noore Eesti Vabariigi tingimustes paari aasta jooksul välja Tallinna Tehnikum.

Kildudest sai kokku tervik Millest sai alguse masinaehitustehnoloogia kateeder, milliseid ained olid õppekavas, kes olid õppejõud ja kuhu kateeder ja ta laborid on pidanud kolima, sellest tasub lugeda juba ligi 370-leheküljelisest raamatust ise. Kes aga arvab, et tal pole kannatust lugeda mahukat raamatut algusest, kus ajaloost rääkivat

Ajalooraamatut on võimalik osta TTÜ kirjastusest.

teksti ilmestavad arvukad fotod inimestest ja unikaalsed skeemid laboriruumidest, siis võib ta hoopiski alustada leheküljelt 223. Selles osas, mis kannab nime

„Tagasivaade”, on mälestuslood õppejõududelt ja õppejõududest. Koostajad on ära teinud suure ja tänuväärse töö, kuna raamatu lõpus on kateedri ja instituuti-

de direktorid ning töötajad läbi aegade koos näopildiga. Lõpetajaid on nimekirjas aastate kaupa 1923. aastast alates, neid on masinaehituse instituudi direktori Kristo Karjusti sõnul ligi 5500. Ajalooraamatu idee hakkas idanema juba 2011. aastal, mil Tallinna Tehnikaülikooli muuseumis oli näitus mehaanikateaduskonnast. Siis soikus idee mõneks aastaks ja tõusis päevakorda taas möödunud sügisel. Kristo Karjust märgib, et üsna loomulikult pole tänavu sügisel trükist tulnud raamat mitte esimene katse masinaehitustehnoloogia kateedri ja masinaehituse instituudi ajaloo kirjapanemiseks, sest üksikute lühemate artiklite ja juubeliülevaadetega on seda üritatud teha pea kogu nende ajaloo vältel. Juba 1968. aastal ilmus Vello Reediku sulest masinaehitusliku kõrghariduse ajalugu käsitlev ülikooli 50. juubeliaasta artikkel ajalehes Tallinna Polütehnik. Esimene põhjalik kateedri ajaloo käsitlus kuulub aega, mil hakati valmistuma ülikooli 50. aastapäevaks. Eda ja Rein Mesila juhtimisel sai 1975. aastal kaante vahele käsikirjaline kogumik „Masinaehitustehnoloogia kateedri ajalugu”, millele 1986. aastal lisandus II osa. Nende uuringute tulemusena ilmus TPI 50. aastapäevale pühendatud publikatsioonide sarjas 1987. aastal trükist raamat

„TPI Masinaehitustehnoloogia kateeder”. 1983. aastal ilmus Mihkel Pikneri ja Vello Raadiku ülevaade masinaehituse spetsialistide koolitamisest Tallinnas. Ilmus veel teisigi väljaandeid. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli 80. aastapäevaks koostati Mihkel Pinkeri juhtimisel kogu mehaanikateaduskonda haarav mahukas kogumik „Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998”.

Ajalugu läbi inimeste „Käesolevat ajalooraamatut tuli hakata koostama häda sunnil. Kui muuseumis oli esimene näitus, mis pühendatud mehaanikateaduskonnale, mõistsime, et tegelikult puudub meil nii kateedri kui ka instituudi perioodi kohta süstemaatiline kirjapandud ajalugu, olemasolev koosnes vaid üksikutest kildudest,” meenutab Vello Reedik, kes on masinaehitustehnoloogia kateedriga olnud seotud juba 1955. aastast. Ta lisab, et kuna aeg teeb oma tööd ja üha vähemaks jääb inimesi, kelle meenutusi kateedrist ja instituudist kirja panna, siis oligi raamatu mõte vaja ka kiiresti teostada. „Raamatu puhul on tegu on eelkõige meenutustest ja mälestusest kokku pandud teosega. Et ajalooline tõde kannatada ei saaks, on raamat varustatud Ilmar Ermuse poolt arhiivimaterjalide alusel koostatud kronoloogilise raamistikuga,” märgib Reedik.

Huvitavat ••1880 asutati Tallinna Raudtee Tehnikakool. ••17. septembril 1918 algasid Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused – kõrgharidusliku insenerihariduse algus Eestis. ••Esimesed masinaehituse tegevinsenerid said diplomi aastal 1923. ••Esimene naine asus masinaehitust õppima aastal 1921. ••Tallinna Tehnikum sai 1919. a Johan Laidoneri abiga ruumid Kanuti Gildi majja Pikk tn 20. ••Aastatel 1919–1936 õppis Tallinna Tehnikumis 1387 üliõpilast, kellest diplomi sai 297, nende seas ka 51 masinaehituse eriala inseneri. ••1936. aasta 15. septembril avati Vene-Balti laevaehitustehase peakorpuses Tallinna Tehnikainstituut, rektoriks Paul Kogerman. ••1947. aastal oli mehaanikateaduskonnas 325 üliõpilast. Allikas: Ajalooraamat „Masinaehitustehnoloogia kateeder ja masinaehituse instituut 1918–2015”

Kristo Karjust lisab, et raamatus tasub tähelepanu pöörata ka ruumide skeemidele, mis on koostatud erinevate inimeste meenutuste põhjal, kuna andmeid nende kohta polnud kuskilt saada.

NB! Pakume ka tööd CNC operaatoritele ja seadistajatele.