Metallileht (november 2015)

Metallileht

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

Reklaam: Enn Viidik, tel 661 3338 enn.viidik@ekspressmeedia.ee, Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EMi lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee

NOVEMBER 2015

2

Paide Masinatehas astub pika sammuga homsesse Foto: Paide Masinatehas

Signe Kalberg Kui Paide Masinatehas on kogunud tuntust nii siin- kui ka sealpool piiri eelkõige sõsarettevõttele Meiren Engineering OÜ lumesahkade tootmisega, siis HUMUSe kaubamärgiga omatoodang alles hakkab turgu vallutama. „Praegu on meil tootmises 11 haagisemudelit, kõige esimene oli heinarullihaagis, mis korjab ise põllult rullid kokku ja on kokkuvõttes tavalisest rullide kokkukorjamisest kuni kuus korda efektiivsem,” kinnitab Paide Masinatehase (juriidilise nimega PMT OÜ) tootearendusjuht Kristofer Talviste. Kui ta neli aastat tagasi masinatehasesse praktikale tuli, ei osanud noor mees aimata, et leiab just kodulinnast endale huvitava töö – arendada välja tehase omatoodang.

Olla iseenda peremees „Meil on palju ettevõttele suuri nõudmisi ja paindlikkust esitavaid projektitöid ja allhankeid.

See omakorda tähendab suuri riske ja sageli ka üleliigset ajakulu. Omatoodanguga aga saame

ükskõik millise materjali veoks.

Kivide ja kruusa vedamiseks tuleb lihtsalt haagise siseküljed ja põhi valmistada kulumiskindlast terasest.

Pakub kõva konkurentsi

Humus 18T haagis koos tootearendusmeeskonnaga, kuhu kuuluvad (vasakult): Henri Saar, Kristofer Talviste ja Valter Sard.

olla ise enda peremees, kujundada hinda vastavalt nõudlusele, ise müügi eest vastutada ja saavutada tootmises palju suurem efektiivsus,” nimetab Talviste põhjuseid, miks tehas on hoogsalt omatoodangu väljatöötamisega tegelenud.

HUMUSe tootesarja kuuluvad laadimisseadmega varustatud heinarullihaagis, 7-, 9-, 12- ja 18-tonnise kandevõimega universaalsed kallurhaagised, platvorm- ja loomaveohaagised. Põhitoodang eksporditakse Skandinaaviasse, kuhu

jõuavad ka üheksatonnise kandevõimega kallurhaagised, mida kasutatakse eelkõige ehitussektoris ratastega ekskavaatorite järel.

Talviste sõnul on HUMUS-sarja uhkuseks heina- ja silorullihaagis, eriliseks muudab selle haagisele juurde konstrueeritud laadimisseade. „Kui tavapäraselt tuleb ruloone laadida kas eraldi traktoriga või haakida haagis traktori küljest laadimise ajaks lahti, siis meie haagisega töötades ei pea traktorijuht laadimise korraldamiseks kordagi

põllul peatuma ja tööjõudlus on märksa suurem,” selgitab ta.

Omatoodangu väljatöötamine pole vaid ühe-kahe aasta töö. Isegi selline lihtne masin, nagu haagis pealtnäha on, nõuab esmalt prototüübi ehitamist, siis katsetamisi ja mudeli täiustamist. „Teeme praegu 100 haagist aastas, suudaksime teha 1000, kui loobuda allhanketöödest, aga sealhulgas jätkates ka lumesahkade tootmist,” ütleb tootearendusjuht.

HUMUS-seeria teisi, kallurhaagiseid saab peale vilja kasutada

520 6456

Eestis on haagiste tegijaid alla kümne, Paide Masinatehas end kohmetuna teiste tegijate seas ei tunne. „Teeme tehniliselt hästi läbimõeldud toodangut, kasutame kvaliteetset materjali Rootsist ja mujalt Euroopast. Disaini juures püüame säilitada lihtsat ja puhast joont ning tagada parima funktsionaalse lahenduse,” nimetab Talviste neid toodangu tugevusi, millega võita kliente.

Tugevuseks võib nimetada ka Paide Masinatehase seadmeparki.

Haagiste, koppade ja haaratsite valmistamiseks on olemas täielik tehnoloogiline tsükkel koos vajalike oskuste ja seadmetega. Näiteks on tehases ka kaks robotkeevitust, mida sellel talvel hakatakse omatoodangu valmistamise jaoks juurutama. Samuti CNC-treipink, millega saab töödelda kuni kolme meetri pikkuseid võlle. Lisaks sellele on masinatehases mitmed laser-, plasma- ja gaasilõikepingid, suur painutuspinkide grupp, millest suurim on pink, kuhu mahub kuni 7,1-meetrine metallileht ja

mille pressimisjõud küünib 800 tonnini. „Jalga turu ukse vahele saada pole kerge, kuid põllumajandusja ehitussektoriga on meil kenasti läinud,” annab Talviste teada, et omatoodangu puhul on ees huvitav tööpõld. Sihiks on peamiselt Eesti, Rootsi, Norra, Soome ja Taani turgude najal kasvatada omatoodangu mahtu enam kui pooleni kogutoodangust. Talviste märgib, et omatoodangul on veel arenguruumi, esialgu jäädakse pidama ikkagi põllumajandus- ja ehitusvaldkonda.

Kuid HUMUS-sarja kõrval on arenduses ka MEGA kaubamärk, mida kannavad Paides toodetavad kopad ja haaratsid. „Need on arendatud koostöös norrakatega ja oleme sellega juba aasta aega tegelenud. Kuid võin kinnitada, et suudame võistelda maailma parimatega, kasutame tootmises ka Rootsis toodetud parimaid teraseid ja parimaid oskusi. Kogu toodang läheb Skandinaaviasse, kus eelistatakse eelkõige kõrget kvaliteeti,” ütleb Talviste.

Paide Masinatehasest tuleb aga veel uudiseid. „Oleme arendamas uut kaubamärki tööstustele mõeldud ladustamissüsteemile,” kergitab Talviste uudistelt katet.

3 Foto: Meiren

Nutisahk annab lumelükkamisele uue kvaliteedi Signe Kalberg Meiren Engineering OÜ uue põlvkonna Maantee lumesahk – elastne ja vaikne terade liikumissüsteem – tagab puhta pinna ka kehvades ilmastiku ja -teeoludes.

Suur maanteesahk koosneb veidi enam kui 1300 detailist ja igal neist on oma kindel otstarve. See, mis nähtav väljast, on vaid osa sellest suurest tööst, mida teevad insenerid ja disainerid oma töölaua taga.

2003. aastal asutatud Meiren kuulub täna oma lumekoristuslahendustega Põhjamaade turuliidrite hulka, hõlmates sealsest turust umbes 20 protsenti. Paide Masinatehasest, kus Meiren Snow’ kaubamärki kandvad sahad valmivad, jõuab aastas teehooldajateni kuni 200 lumesahka, mis pälvivad kiitust ning nopivad auhindu. Näiteks aastal 2013 pälvis Meireni uudne külgnihutusega lumesahk Rootsis aasta innovatsiooniauhinna.

Loorberitel ei puhata Koostöös sakslaste ja rootslastega on Meiren välja arendanud uue insenerilahenduse, mida

võib nimetada innovaatiliseks, nuti- või targaks sahaks. Eesmärk on optimeerida mehaanilist lumekoristamist ning ühtlasi piirata teekatet ning loodust kahjustavate kallite jää- ja lumesulatuskemikaalide kasutamist.

Mis siis teeb nn nutisaha eriliseks? „Tegu on teehoolduse demoautoga, mida juhitakse multifunktsionaalse juhtkangi (joystick) ning puutetundliku ekraaniga varustatud uudse juhtsüsteemi abil. Süsteem võimaldab valida ja eelseadistada lumesahkade töörõhkusid ning teehooldusseadmeid saab juhtida nii juhtkangiga kui ka ekraanilt. Iga kasutaja saab tulevikus salvestada omale meelepärased seaded,” selgitab Raoul Renser, MEIREN Engineering OÜ tegevjuht ja tootearenduse peadisainer.

Uudne lumesahk (MSPN 4604) on pälvinud suurt huvi lumekoristajate seas.

Kui tavalisi lumesahkasid saab peale pööramise lisaks vaid tõsta ja langetada, siis uudset lumesahka saab ka nihutada vasakule ja paremale. Sõidu suunda muutmata saab sahaauto mööduda teetakistustest. Kui töötavad nii auto esi- kui ka külgsahk, on võimalik ühe autoga puhastada kaheksa meetri laiune tee, mis tavaliselt on kahe auto töö. Hüdrauliline

lisatera jagab ilmastiku- ja teeoludes survet esitera ja lisaterade vahel. Sahkade külge pandud andmeid salvestavad sensorid ja GPS-seade annavad tervikpildi teehooldustööst. Andmete analüüs võimaldab korrigeerida näiteks saha pöördenurka, survet maapinnale, auto teekonda ja sõidukiirust, mahasõitude koristamist jne. Nii optimeeritakse

lumekoristusprotsessi, vähendatakse teedel kasutatavat soola ja graniitkillustiku hulka ning hoitakse raha kokku.

Uudsed lahendused „Sahkade valmistamisel kasutame CAD-CAM-tehnoloogiat – projekteerime tooted arvutiga ning osa infost sisestatakse otse arvutist tööpinkidesse,” selgi-

tab Renser. „Tugevusarvutustes kasutame toodete modelleerimiseks FEA- (Final Elements Analyze) meetodit, kus arvuti abil testime hoolikalt toodete tugevust ja jäikust, ka peame oluliseks, et mass oleks optimaalne.” Uued lahendused teevad Meireni sahad eriliseks ning Renseri sõnul ei kopeeri firma teisi tootjaid. Näiteks sellist Meireni saha kummitera kiirkinnituse tehnoloogiat ei kasuta ükski teine tootja. Osaliselt kulunud terad saab umbes viie minutiga madalamale reguleerida. Uudse lahendusena on sahkade ülaosa valmistatud erilisest plastist, mis teeb saha veidi kergemaks ja vähendab vibratsiooni ning müra. Elastse plastist saha hõlma servade purunemisoht on väiksem, samuti talub see plast suurepäraselt külma, säilitades omadused koguni 100 miinuskraadi juures.

Kodukasutajatele Meiren sahkasid ei paku, Meireni toodang on mõeldud üksnes professionaalsetele teehooldusfirmadele. Kõige minevam kaup ongi maanteesahk, sahategijate suurimaid teoseid, 7,5 ja 9 m laiuseid spetsiaalsahku tavaliikleja aga harilikult ei näe, need tõrjuvad lund Eesti lennuväljadel. Nende kahe saha vahele jäävad libliksahad, linnasahad, maanteesahad, kokku umbes 30 erinevat sahamudelit, mis jõuavad lisaks Eestile nii Soome, Taani, Rootsi, Norrasse, Islandile, Lätti kui ka Saksamaale.

VÄRVILINE KORROSIOONIKAITSE TERASTOODETELE! Kuumtsinkimine + pulbervärvimine = Duplex System Duplex System - Korrosioonikaitse terviklahendus Zincpotist Kevadised tutvumishinnad Duplex pinnakattele

Info: 510 1211 • info@zincpot.ee • www.zincpot.ee • AS Paldiski Tsingipada • Värvitoonid Teknoselt (www.teknos.ee)

4

Tööstusmess Instrutec pöörab tänavu pilgu noortele ja esitleb tootmistehnika viimaseid saavutusi Foto: Eesti Näituste AS

Foto: Eesti Näituste AS

Lauri Kool Novembri teises pooles toimub Eesti Näituste messikeskuses Tallinna rahvusvaheline tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess „Instrutec 2015”. Ehkki tegemist pole nii tuntud messiga kui Teeviit või Tourest, on Instruteci ajalugu niisama muljetavaldav, tänavu peetakse messi 21. korda.

Messi korraldajaks on juba aastaid Eesti Näituste AS koostöös Eesti Masinatööstuse Liiduga.

Tänavuse messi põhijõud on Eesti Näituste poole pealt Epp Sultsmann, kes on Instruteci projektijuht, ja Eesti Masinatööstuse Liidu büroojuht Triin Ploompuu.

Mess on arenenud koos riigiga Epp Sultsmann ja Triin Ploompuu märgivad, et Instruteci areng on olnud seotud olukorraga Eesti töötlevas tööstuses. Messi igaaastane suunitlus on muutunud vastavalt sellele, millised probleemid ning suunad masina- ja

Aasta 1998. Instruteci algusaegadel tekitasid elevust erinevad Kemppi demonstratsioonid.

Messi on viimastel aastatel külastanud 50 000 huvilist, osalejaid on 80 ringis.

aparaaditööstuses aktuaalseteks on osutunud.

Kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 2004. aastal oli Instrutec Eesti Näituste messiportfelli kõige rahvusvahelisem mess. Huvi nii Eesti kui ka kogu Baltikumi turu vastu oli suur. Messil osales sel ajal eksponente nii Aasiast kui ka Euroopa kaugeimast paigust.

Tänasel päeval on rahvusvahelisuse mõiste saanud teise tähenduse, sest paljud rahvusvahelised ettevõtted on avanud Eestis kohaliku esinduse või leidnud ametlikud edasimüüjad.

Instruteci külastajate ja osalevate ettevõtete arv on viimas-

väljas Nordcity Center, Duroc Machine Tool, Hansamaaler Viimistlustehnika ja Toolexpert.

Korraldajad rõhutavad, et tänavu pälvib senisest suuremat tähelepanu sektori järelkasv – Eesti Masinatööstuse Liidu „In-Action” alal leiab erinevaid tegevusi tudengitele ja õpilastele, et propageerida nii huvi tehnoloogiate ja insenerõppe vastu. Ka on noortele messikülastus tihti esimeseks kokkupuuteks tulevaste tööandjatega.

Lisaks erinevatele eksponaatidele ja stendidele on messil oluline osa ka teavitustööl ja seminaridel.

Koostöös Eesti Töötukassaga korraldatakse selle aasta messil

tel aegadel püsinud stabiilsena.

Osalevad ettevõtteid ja organisatsioone on olnud 70–80 ja messi on külastanud kolme päeva jooksul kuni 5000 inimest.

Selle aasta märksõnadeks on koostöö ja tulevaste tegijate toetamine Sel aastal on end messile registreerinud üle 70 ettevõtte ja organisatsiooni Eestist, Lätist. Leedust, Soomest, Rootsist ja Poolast.

Tänavuse messi märksõnaks on koostöö erinevate tööstusvaldkondade erialaorganisatsioonide vahel. Suurimate ekspositsioonipindadega on messil sel aastal

PUKA-METALL OÜ Eritellimusel roostevabast materjalist toodete valmistamine  Roostevaba terase, alumiiniumi ja musta metalli keevitustööd  Mittestandartsete metallkonstruktsioonide ja seadmete valmistamine

KÕIK METALLIST! WWW.PUKAMETALL.EE SAAREKÜLA TEE 7, UUSNA KÜLA 70102 VILJANDIMAA

IN

E L.E 0 L TA 264 E M KA 526 U @P L FO TE

seminar tööstussektori tööhõive teemadel. Toimub ka arutelu Eesti tööstuse lähituleviku arengusuundade, konkurentsi- ning koostöövõimaluste üle. Programmis veel mitmeid seminare, mis tutvustavad erinevaid tööstusvaldkonnas olulisi teenuseid. Kõik seminarid on eelregistreerimisega, et korraldajad oskaksid huvilistega arvestada.

Korraldajate suurim väljakutse – et kõigile jaguks elektrit Tööstusmessi korraldamine erineb oluliselt teiste erialamesside organiseerimisest. Aasta-aastalt suureneb messihallides reaalselt

töötavate tootmisliinide ja tehnoloogiliste seadmete arv. Lisaks elektrienergiale vajatakse messil suurtes kogustes suruõhku, kohtventilatsiooni jms. Epp Sultsmann ja Triin Ploompuu rõhutavad, et on suur rõõm, kui messile jõuavad tippseadmed, mis on tihti küll eelnevalt juba müüdud-ostetud, kuid enne tehasesse paigaldamist näidatakse neid ka messil.

Epp Sultsmann tunnistab, et tegemist on küll erialamessiga, aga kui inimene on huvitatud messi seminaridel käsitlevatest teemadest või on soov tutvuda uute tehnoloogiliste seadmetega, on ta samuti messile igati teretulnud.

Selle aasta messi suuremad korraldustööd on tänaseks lõpetatud ja kuigi mess ise pole veel alanud, on korraldajad valmis kinnitama, et peagi algav Instrutec ei jää viimaseks, sest nii pika ajalooga mess on karastunud majanduse tõmbetuultes ja jäänud Eesti messimaastikul kindlat püsima.

Tulevikus tahaksid Epp Sultsmann ja Triin Ploompuu, et Instrutecist saaks kogu tööstusvaldkonna tippsündmuses Eestis ja kohtumispaik tööstushuvilistele.

Instrutec 2015 toimub Eesti Näituste messikeskuses 18.–20. novembrini.

PULBERVÄRVIMINE LASERLÕIKUS VESILÕIKUS

Ahi 1: pikkus 4800 mm; laius 1600 mm ja kõrgus 1800 mm Ahi 2: pikkus 6300 mm; laius 600 mm ja kõrgus 2300 mm koos pikendusega pikkus kuni 9000 mm (eritariif) Ahi 3: pikkus 4000 mm; laius 1500 mm; kõrgus 1700 mm

Pulbervärvimine: +372 55 35 921, +372 53 477 977, kontakt@ossmet.ee Vesilõikus ja laserlõikus: +372 52 166 11, laser@ossmet.ee

5

Vanametalli kokkuostuhind näitab jätkuvat langust Agne Narusk Hinnalanguse põhjusteks on nii üldine madal maailmahind kui ka sõidukite sundkindlustus.

Vahetult enne esimest oktoobrit – kui Eestis hakkas kehtima sundkindlustus ka seisvatele (vanadele) autodele – toodi vanametalli kokkuostu märgatavalt rohkem autosid kui muidu.

Romusid jätkus veel ka paari esimesse oktoobrinädalasse, kuigi mitte palju, kinnitasid neli vanametalli kokkuostjat, kellega õnnestus vestelda.

Autoomanikel okas hinges Kuid vanade autode omanikel on okas hinges – võrreldes suve lõpuga on metalli kokkuostuhind tuntavalt langenud. „Kui juulis oma maja ümbrusest kokku korjatud laadungiga vanametalli kokkuostu läksin, sain ligi 200 eurot. Kraami oli natuke üle tonni. Nüüd viisin roostes Honda ära ja sain auto eest, millel olid kõik osad olemas, ka korras aku, 60 eurot kätte,” ütleb Kesk-Eesti mees Ivo. „Oleks teadnud, oleks aku ja muu vajaliku kraami enne maha võtnud.”

Sama räägib septembri vii-

masel nädalal oma Jõhvi lähistel seisnud Žiguli 05 kokkuostu viinud Jaak: „66 eurot sain kätte.

Samas, ühe samasuguse lammutasin ise osadeks ja olen neid üksikult müües teeninud juba sada eurot. Ja parimad osad, nagu korras aku näiteks, on veel müümata.”

Meest pahandab nõue, et sõidukit saab autoregistrikeskusest maha võtta tõendi alusel, mille tohib välja anda vaid vastavat litsentsi omav vanametalli kokkuostja. Romuautode omanikele tähendab see selget „vastu pükse saamist”, nagu ütleb Jaak. Mehe sõnul oli vanarauaplatsil toona näha vaid üksikuid vanu autosid, mingit järjekorda kuskil polnud, kuigi seisvate autode omanikke sellega hirmutati. Kas siis saab madalat kokkuostuhinda panna üksnes kehtima hakanud sundkindlustuse süüks?

Selgub, et ei saagi. Suurem põhjus peitub hoopis vanametalli maailmaturu hinna järsus languses. 22. oktoobri Saarte Hääl kirjutab, et kui 2013. aastal ostis Saaremaal tegutsev Vanametalli Kokkuost OÜ rauda kokku hinnaga kuni 180 eurot tonn, siis nüüd pakub sama ettevõte tonni raua eest kuni 65 eurot. „Musta metalli hinnad on langenud viimased viis kuud ja ei oska öelda, kas põhi on käes,” ütleb ettevõtte juht Jaani-

ka Roosman väljaandele.

Kokkuostjad ütlevad, et hinnalangus võib jätkuda veel vähemalt pool aastat ning puudutab veidi ka värvilisi metalle. Vanametalli on inimestel käes palju, kuid kokkuostjatel pole kasumlik seda osta, rääkimata müüjate suurest kahjust.

Kuusakoski AS-i ostujuhi Toomas Kollamaa sõnul oli oktoobri keskpaigas vanametalli maailmaturuhind ligikaudu 50 protsenti väiksem kui mullu septembris.

Vanametalli tuuakse Kuusakoskisse tema sõnul tunduvalt vähem kui varem. „Just eraklient on ära kukkunud. Ettevõtted ja organisatsioonid toovad ikka, kuna neil hakkavad suured vanametalli kogused tööd segama,” ütleb Kollamaa BNS-ile. Sama kinnitavad ka EPL-i poolt küsitletud kokkuostjad.

Foto: Andres Putting

Romud vanametalli Vanad autod Kuusakoski platsil.

Mugavus maksab samuti Ehkki hinnad on all, maksab natuke ka mugavus. Koos kõikide osadega (mootor, käigukast, sillad, starter, generaator, aku), kaasa arvatud ohtlike vedelike või osadega (bensiin ja/või gaasiseade, diiselkütus, pidurija sidurivedelik, mootori-, käigukasti- ja tagasillaõli, rehvid) sõiduki äraviimise võimalus on hea kerge lahendus neile, kes ei soovi seisvast autost lahtisaamisega

rohkem vaeva näha. Kui vaja, tulevad vanametalli kokkuostjad sõidukile ise järele või laenutavad tasuta järelhaagise.

Kui keskkonna tervis vähegi korda läheb, tasub valida selline vanametalli kokkuostja, kes suudab tõendada, et kohaletoodud auto aku, rehvid, must ja värviline metall suunatakse taaskasutusse ning vedelikud lähevad edasi ohtlike jäätmete käitlejatele.

Lohu 12B, Tallinn

Vanadest sõidukitest ja romudest vabanemisel tuleb arvestada järgnevaga: •• ainult ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav romusõiduki käitluskoht saab esitada elektroonse lammutustõendi maanteeameti liiklusregistrile, mille alusel kustutatakse romusõiduk ARK-i andmebaasist; •• sõiduki võib tuua lammutamisele vaid omanik või volitatud esindaja; •• volikiri peab olema esitatud korrektsel ja puhtal paberil, minimaalne blanketi mõõt 14,8 x 21 cm (volikirja näidised on suuremate kokkuostjate kodulehekülgedel), •• vastuvõtupunktis kontrollitakse üle sõiduki dokumendid, registreerimisandmed ja tunnused ning auto üleandja isik.

Allikas: Metallileht

6 Foto: Jürgen Vooglaid

Toimiv koostöö innustab teadlasi ja ettevõtjaid Ingrid Hindrikson

TTÜ rektor Jaak Aaviksoo üle andmas tunnustust TTÜ koostööprojekt 2015 – „Nutika linna valgustuse juhtsüsteem” TTÜ Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi professor Toomas Rangile ja tehnoloogia arenduskeskuse ELIKO juhile Indrek Ruisole.

Ülikoolid on otsustanud ühendada jõud, et koostöö ettevõtetega saaks uue hoo.

Tänapäeva majanduses on toimumas juba suurem konkurents mitte ettevõtete endi, vaid koostöövõrgustike vahel – konkurentsivõimelisem on see teadusasutus või ettevõte, mis kuulub tugevasse ja toimivasse koostöövõrgustikku. Üha rohkem rõhutatakse toimivate koostöövõrgustike osatähtsust ettevõtte või teadusasutuse hindamisel ja positsioneerimisel.

Läbi edulugude targale koostööle

Usaldusväärsed lahendused tootmisprotsesside automatiseerimiseks. ÅF-Automaatika OÜ on maailma juhtiva andurite ja protsessijuhtimise seadmete ning protsessilahenduste tootja

partner Eestis.

ÅF-Automaatika OÜ • Lesta 14, Tallinn 13516 tel 6718130 • Tähe 114c, Tartu 51013 www.automaatika.ee

On empiiriliselt tõestatud, et inimesed ja asutused võivad koostööd tehes jõuda kiiremini uuenduste rakendamiseni ja paremate majandustulemusteni. Erinevatel koostöövormidel on mitmeid võimalusi probleemide ühiseks lahendamiseks, protsesside kiirendamiseks ja võimendamiseks ning kulude kokkuhoiuks. Majanduses on küsimuseks, kuidas saaks osapooli rahuldavas koostöös edukamalt juhtida ettevõtete arendustegevust ning olla seeläbi kiirendiks uute toodete, teenuste ja ärimudelite tekkimisel. Hea koostöö eeldab osapoolte vahel vajalike seoste tekkimist ja nende toimimist. Oluliseks on siinjuures ühise visiooni nägemine, ühise strateegia kujundamine ning ühiste ressursside loomine ja nende jagamisoskus.

Koostöö edukusele aitavad kaasa nii riik, teadus kui ka ettevõtlus – kõigil osapooltel on võimalus panustada toimivasse ühistegevusse, kuid koostöö toimub ikka inimeselt inimesele tasandil.

Teada on, et eestlasi ei peeta eriti avatud suhtlejaiks ja nii on ka koostöö erinevate asutuste vahel visa arenema. Meil on ka vähe uuritud koostöökultuuri Eestis.

Peaksime ehk rohkem märkama aktiivseid koostöömeelseid inimesi, kes protsessiga kaasa lähevad usus, et koos tegutsemine on paremate tulemuste kiirendi ja võimendi. Läbi edulugude saame innustada targale koostööle.

Ettevõtte ja ülikooli koostööst Ettevõtete ja ülikoolide koostööks on mitmeid erinevaid tasandeid ning viise (tudengite õppepraktikad ettevõtetes, praktikute külalisloengud ülikoolides, ühisprojektid, ühised tehnoloogiasiirde ehk arendustegevused, ühislaborid, rahvusvahelised koostööprojektid, „rätsepa ülikonna meetodil” teadlaste tugi ettevõtete arendusprobleemide lahendamisel jpt).

Selles koostöös on nii indiviidi kui

ka organisatsiooni tasand alates väikeprojektidest mitme osaleja ja erineva huvigrupiga kuni strateegiliste partnerlussuheteni (avaliku ja erasektori partnerlus, ülikoolide vaheline partnerlus, klasterdumine).

Erinevates koostöövormides ülikooli ja ettevõtete vahel on määravaks osapoolte ühishuvi koos tegutsemiseks ning koostööseoste toimivus. Heas koostöös tekib osaliste vahel üksteist toetav ja täiendav sünergia (win-win ehk võidavad kõik meetod), mis loob uuendusi ja toob osalistele arendusprotsesside läbi kasu. Sellises sünergilises tegevuses tööstusettevõtete ja ülikooli vahel toimub kiirem ja efektiivsem tehnoloogiasiire, mis on suunatud uute toodete tekkele, tehnoloogiafirmade arengule ja uute ärimudelite loomisele.

Toimivas koostöös tekivad tugevad seosed ettevõtete ja teadusasutuste vahel teadusmahukaks ühistegevuseks tehnoloogiasiirde protsessides. Seega koostöö aluseks on teatud ressursside loomine ja nende ühiskasutamine ning seejuures ka ühiste väärtuste jagamine.

Seetõttu on ülikoolid otsustanud ühendada jõud, et koostöö ettevõtetega saaks uue hoo.

Ülikool-ülikoolkoostööst ettevõtetele Eesti on väikeriik. Meie üks suuri tarkusi on tegutseda koos, et võimendada nõnda meie kompetentse ja väärtuspakkumist ettevõtjaile nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Selleks on kaks Eesti juhtivat ülikooli löönud käed ja alustanud ühiskoostööplatvormi kujundamist, mille idee autorid olid TTÜ innovatsiooni- ja rahvusvaheliste suhete prorektor Tea Varrak ning TÜ arendusprorektor Erik Puura.

Kootöös tööandjatega arendatakse välja ja integreeritakse tööturu vajadustele vastav teenuste kogum ja nende arendamise süsteem ülikoolides ja nende allasutustes.

Korraldatakse valdkondlikke ja valdkondade üleseid ühisüritusi, sidumaks teadlasi ja tööandjaid, ning analüüsimaks maailma trende ja valdkondade tulevikusuundi. Tutvustatakse teadusarenduse võimalusi.

Algatatakse ülikoolidevaheline valdkondlikke teemakesksete ühisürituste korraldamise traditsioon. Ühiskorralduse sünergia kaudu toimub ülikoolidevaheliste uute koostööideede tekkimine, ühiste teenuste pakkumine jt koostöötegevuste algatamine.

7

Kiiver diagnoosib ajutraumasid Foto: Maia Kask

Signe Kalberg TTÜ-s koostööna välja töötatud ajulaineid stimuleeriv kiiver on suureks abiks traumaatiliste ajukahjustuste varajaseks avastamiseks ja raviks reanimobiilides.

Üks küsimus: miks on vaja olla õigel ajal õiges kohas?

Ingrid Hindrikson, ülikoolidevahelise koostöövõrgustiku projektijuht TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusest Mektory, koostööfestivali „Õigel ajal õiges kohas” korraldaja: Paljud ettevõtjad on öelnud, et eduni viis neid võimalus olla õigel ajal õiges kohas ja kohtuda õigete inimestega. 14. oktoobril toimus TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory sõpruskohtumine ettevõtjate ja teadlaste vahel. Andsime ettevõtjaile võimaluse saada nende jaoks olulistele küsimustele vastuseid meie edukamatelt teadlastelt. Festivalil oli osalejaid ligi 500, neist 170 tippteadlast ja sama palju ettevõtjaid ning esitleti üle 100 teadussaavutuse 17 erinevas teematoas ja edulugude seminaril. Festival andis külastajatele ülevaate, mida tänane teadus pakub, kuidas leida tuge ja uusi koostöövorme oma ettevõtte probleemide lahendamiseks või arendamiseks.

Festival oli esimeseks sammuks ühistegevustes, kuid kavandame edasiseks mitmeid olulise tegevusi. Koostöös TÜ-ga töötatakse välja ühine intellektuaalomandi alane praktilise koolituse süsteem.

Samuti täiendõppekursused tööandjatele ja ka ülikoolide liikmeskondadele ning tugevdatakse sidet innovatsioonisüsteemi teiste osalistega (investorid, inkubaatorid,

teaduspargid). Analüüsitakse ja korrastatakse tööandjale arusaadavaks uurimisgruppide, erinevate instituutide teadlaste kompetentside, taristu ja pakutavate tehnoloogiliste võimaluste teemade sisud ja nende kirjeldused – keskendutakse seoste leidmisele erinevate struktuuriüksuste ning ka ülikoolide vahel. Ühtlustatakse ülikoolidevahelised infoplatvormid ja pakutavate teenuste nn kirjeldused, vormid.

Käivitatakse nn T-HelpDesk ehk ühine sisenemispunkt ettevõtete ja ülikoolide vaheliste teenuste, pakutavate võimaluste tutvustamiseks. Seejuures tagatakse ülikoolide poolt kiire vastamine ettevõtete ja asutuste päringutele ning koostöösoovidele (5 tööpäeva jooksul). Võrgustik kaasab projektidesse parima kompetentsi erinevatest ülikoolidest. Luuakse ettevõtetele võimalus saada vajadusel ülikoolide ülest abi. Koostöövõrgustik arendab välja ühise teenusepakkumise süsteemi valdkonnapõhiselt nii Eesti kui ka välisettevõtetele. Ülikoolide nn tehnoloogiasiirde üksuste vahel areneb koostöö uuele tasemele ja koos laiendatakse tegevust rahvusvahelisel tasandil, sh osaletakse erinevates võrgustikes ja programmides. Loodame, et T-HelpDeskiga liituvad kõik Eesti kõrgkoolid ja teadusarendusasutused.

MESSIKALENDER 17.–20. novembril Prantsusmaal Pariisis tööstuslik allhankemess MIDEST: http://www.eas.ee/et/eas/yritused?task=displayevent& id=1793 26.–28. novembril Lätis Riias TechIndustry 2015 25.–29. aprillil 2016 Hannoveris: http://www.hannovermesse.de/ home 10.–13. mail 2016 ELMIA mess Rootsis: http://www.elmia.se/en 29. august kuni 1. september 2016 Norras offshore-tööstuse mess ONS 2016: http://www.eas.ee/et/eas/yritused?task=displa yevent&id=2021 27. september kuni 29. september 2016 Soomes Tamperes Alihankinta 2016 16.–18. novembril Tallinnas Instrutec 2016

Allikas: Eesti Masinatööstuse Liit

Selle aasta lõpuni osaleb Tallinna tehnikaülikooli masinaehituse instituut seitsmenda raamprogrammi projektis EmerEEG. TTÜ mehaanikateaduskonna dekaani, professori Tauno Otto sõnul arendab kaks aastat kestnud projekt kaasaskantavat seadet, mida kasutatakse reanimobiilides traumaatiliste ajukahjustuste varajaseks avastamiseks ja raviks, vältimaks hilisemaid tõsiseid terviseprobleeme. „Arendatav tehnoloogia põhineb olemasoleval aju elektritegevuse mõõtmisseadme tööpõhimõtet kirjeldaval patendil EP 2427107 B1 ning on selle edasiarendus meditsiinilise rakendamise poole,” selgitab Otto. Ta lisab, et projekti käigus on välja töötatud uudne elektroodi tehnoloogia, millele on samuti patenditaotlus sisse antud.

Nagu juuresolevalt pildilt näha, on seadme põhiosaks inimese pea kujuline elektroodidega rikastatud silikoonmembraan. Seda defor-

Ajulaineid mõjutava kiivri üks väljatöötajaid, masinaehituse instituudi teadur Henrik Herranen.

meeritakse kontrollitult erinevat mõõtu peadega sobituma – elektroodide paigutus patsiendi peal on ideaalilähedane EEG signaalide hea kvaliteediga mõõtmiseks. Lisaks mehaanilisele süsteemile on seadme juures oluline roll ka mõõtelektroonikal, millega mõõdetakse kvaliteetselt aju elektrisignaale ning vajadusel kasutades telemeditsiini, edastatakse andmed analüüsimiseks õige kvalifikatsiooniga personalile.

„Seade võimaldab objektiivselt ja usaldusväärselt diagnoosida ajutrauma põhjuseid ning ajukahjustusi. Täiendavalt pakub see võimalust läbi viia personaliseeritud aju kahjustuste ravi, kasutades qEEG ja HD-TES meetodeid, mis vähendavad ajukahjustustega kaasnevaid tõsiseid terviseprobleeme tulevikus,” selgitab Otto.

Projekti eest vastutav täitja on dotsent Kristo Karjust, põhitäitjateks on insener Karl-Kristo

Vene, teadur Henrik Herranen, juhtivteadur Juri Majak, vanemteadur Meelis Pohlak, nooremteadur Maarjus Kirs ja professor Tauno Otto.

Projekti partnerid on Smartbrain AS (Norra), NeuroConn GmbH (Saksamaa), Primasil Silicones Ltd. (Suurbritannia), Meytec GmbH Informationssysteme (Saksamaa), University of Gottingen (Saksamaa), SINTEF (Norra), Cardiff University (Suurbritannia).

8 Foto: Hendrik Osula

Mehed panevad metalli hinge helisema Signe Kalberg Firma Disainmeti omanike, tartlaste Timari Toode ja Janar Nageli originaalsed loomakujulised aiagrillid on lisaks huvitavale väljanägemisele saanud kiita ka funktsionaalsuse eest.

Janar Nagel, millest ja millal firma alguse sai?

Alguse sai see kõik ebaõnnestunud kingariiulist. Ühel päeval pärast pikka ja tõsist märkimistööd sai riiul ikka nihu lõigatud, see ajas närvi mustaks ning tolleks päevaks aitas tööst. Läksime hoopis metsa RMK rajale jalutama ja lõket tegema. Sel lõkkeplatsil ringi vaadates tuligi mõte, et miks metsas ei võiks olla lahe loomakujuline grill, mis läheks metsateemaga kokku.

Kui kaua grillide väljamõtlemine ja teostus aega võttis?

Ideest esimese prototüübini läks aega umbes pool aastat, mille sisse kulus lugematu kord katsetusi, sest grill peab ikka korralikult töötama. Lisaks disainile on äärmiselt oluline toote funktsionaalsus. Poolikut asja pole mõtet turule tuua, sest Eesti on väike ja kõige paremini töötab „suust suhu” müük. Head kiidetakse, kuid kordades rohkem laidetakse pisematki viga. Kõik katsetu-

Rein Küttner – 75 Tauno Otto, TTÜ mehaanikateaduskonna dekaan 25. novembril tähistab oma 75. sünnipäeva Eesti masinaehituse grand old man Rein Küttner. „Hea tuju grill” ning Timari Toode (vasakult), Janar Nagel ja Indrek Katušin.

sed on end õnneks kuhjaga ära tasunud, sest siiani oleme enda grillide kohta ainult head kuulnud. Grillid töötavad hästi ja peavad tulele ning ilmastikule hästi vastu. Meie kaheaastased grillid näevad välja nagu uued, ei mingit roostet.

Esimene grill oli karu, millega oli ka kõige rohkem tegemist.

Järgmiseks hakkasime tegema sarvelisi, nende teostus tuli vähe kergemalt, kuna olime kogunud teadmisi ja läbi kogemuste olid tekkinud ka teatud töövõtted.

Teadmised ja kogemused on selles valdkonnas väga olulised.

sem idee ja teostus. Kui toode on valmis, siis suudavad seda paljud järgi teha. Oleme tihti kuulnud inimesi ütlemas: „Väga hea idee, lõikan enda töökojas selle ise välja.” Veel hullem on aga nendega, kes tahavad tooteid hakata massiliselt tootma ja ise müüma. Ei ole ju mingi saladus, et tootmiseks on odavamaid kohti kui Eesti.

Tööstusdisainlahenduse kaitsmine annab kindluse, et meie ideed ei saa varastada. Ja kuna meie eeliseks on just ideed ja teostus, oleme oma grillide disaini kaitsnud, registreerides tööstusdisainlahendused.

Mis oli selle juures kõige huvitava ja raskem?

Naljatlemisi öeldes – kõige raskem oli metall, mida tõstsime, sest kõik muu, mis teeme, on huvitav. Isegi tekkivad probleemid on huvitavad, sest neile tuleb lahendused leida.

Kõige raskem on kahtlemata müük, sest inimesteni jõudmine on kallis. Toote väljamõtlemine ja valmistamine on huvitav ja ka tulemus on suhteliselt kiiresti näha. Õige müügikanali leidmine ja sissetöötamine nõuab aga aega ja palju vahendeid. Alustaval ettevõttel on mõlemat keeruline leida.

Kes on disainer, kes töö teostaja?

Põhiline nupumees ja n-ö disainer on Timari Toode, kuid tooted sünnivad ikkagi suuresti meeskonnatöös. Mina enne mõõdan ja siis lõikan. Timari pigem lõikaks ja alles siis vaataks, kas on ka midagi mõõta, nii nagu kunstiandega inimestele kohasem.

Kolmas mees pundis on Indrek Katušin, kes oma konservatiivsete mõtete ja hea maitsega annab head nõu ja samas hoiab ettevõtte finantspoolel silma peal.

Miks peaks iga metallidisainer ka oma tööstusdisainlahenduse registreerima?

Iga toote puhul on kõige oluli-

Milliseid teenuseid ostate sisse?

Ostame sisse teenused, mis nõuavad kalleid masinaid, nagu näiteks laserlõikus ja pulbervärvimine. Omame ka häid suhteid paljude väikeste Tartu metallitöötlusettevõtetega, nende käest saame abi, kui omal nupp otsas.

Esmatähtis on saada hea ja kvaliteetne tulemus.

Kuhu oma toodetega tahate jõuda?

Kui maailma vallutamise plaane peas poleks, siis ei oleks ka ettevõtet loodud. Kuid esmalt tahame Eestis saavutada turuosa, mis lubaks hakata vaatama tõsisemalt välisturgude poole.

Esmajoones soovime müüa ikka lähimates naabermaades. Oleme juba praegu müünud Soome, Lätti, Rootsi ja Norra.

Milliseid uudseid mõtteid veel mõlgutate?

Mõtteid on tohutult, aga tuleb olla rahulik, et ei teeks kiirustades läbimõtlemata otsuseid.

Hetkel töötame kahe projektiga.

Arendame ühte uut huvitavat toodet, mida Eestis veel ei tehta, ka see on seotud välistingimustes toidutegemisega. Nimelt kohtusime Grillfestil Emil Rutikuga, kellel oli väga lahe idee teha pitsaahi. Tal olid mõtted paberil ja esimesed prototüübid tehtud ning ta otsis ettevõtet, kellega koos pitsaahjusid tegema hakata. Kuna talle meie grillid meeldisid, hakkasimegi koos pitsaahju välja töötama. Meile omaselt on tegemist ikka ehtsa asjaga ja pitsa valmib puudega köetavas ahjus. Teine projekt on seotud hoopis valgustitega. Mõlemad projektid peaks lähikuudel valmis saama.

Eesti TA akadeemik, emeriitprofessor Rein Küttner on oma pikaajalise eduka tegevuse tulemusel kujunenud Eesti üheks tunnustatumaks masinaehituse valdkonna teadlaseks ja õppejõuks. Nõmme 28.

7-klassilises koolist õpinguid alustanud reaalainete huviline noormees läks pärast põhikooli lõpetamist õppima Tallinna Polütehnikumi elektriseadmete erialale. 1960. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis masinaehituse tehnoloogia, metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal, mille lõpetas cum laude 1965. aastal. Ta suunati tööle masinaehitustehnoloogia kateedrisse assistendiks ja aastatel 1967–1970 oli ta aspirantuuris. 1971. aastal kaitses Rein Küttner tehnikakandidaadiväitekirja Leningradi Täppismehhaanika ja Optika Instituudis teemal „Mehhaanilise töötluse optimaalsete režiimide metoodikate uurimine ja väljatöötamine”. Rein Küttner on töötanud TPI masinaehitustehnoloogia kateedris alates 1959. a, alustades vanemlaborandina ja tõustes ametiredelil kateedri juhatajaks. 1991. a omistati talle professori kutse. Ta oli aastail 1991–2000 TTÜ teadusprorektor, 2001–2004 masinaehituse instituudi direktor ja aastast 2005 kuni emeriteerumiseni 2010 tootmistehnika õppetooli professor. 1997. a valiti Rein Küttner Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks ja ta töötas aastail 1997–2012 Eesti TA informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhatajana.

Rein Küttner

Rein Küttneri osalemisel ja juhendamisel on Eestis välja kujunenud tugev ja rahvusvaheliselt tunnustatud masinaehitusliku raalprojekteerimise koolkond. Ta on avaldanud üle 125 teadusliku artikli ning ühe monograafia. Pikaajalised koostöösidemed seovad teda Dresdeni, Stockholmi, Darmstadti, Budapesti, Helsingi jt tehnikaülikoolidega. Ta on stažeerinud New York Queens College’is, Kieli Majandusakadeemias, Trondheimi Ülikoolis jne. Ta on olnud mitmete rahvusvaheliste konverentside programmikomiteede (PROLAMAT, INFERT jt) liige, osalenud mitmete seltside ning ühingute juhatuste töös.

Akadeemik Rein Küttnerit on autasustatud erinevate medalite ja aukirjadega. 1987. aastal omistati talle ENSV teenelise inseneri aunimetus; 2003. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk; 2004. aastal TTÜ teenetemedal „Mente et Manu”.

Tema osalusel on valminud käsiraamat „Uuenduslik tootmine” (2011) ja „Masinaehituse tehnoloogia kateeder ja masinaehituse instituut 1918–2015” (2015), valmimas on „Nüüdistootmine” ja „Tootmisõpetus”.