Metallileht 2013

Metallileht August 2013

Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond

Projektijuht: Terje Kõrm terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514

Kuumtsinkimine – hinnatud pinnakattemeetod kogu maailmas Baltimaade võimsaim kuumtsinkimise tehas Galv-Est AS Harjumaal pakub kvaliteetset kompleksset kuumtsinkimist.

Galv-Est AS teenused: ••teraskonstruktsioonide kuumtsinkimine ••tsingikihi passiveerimine ••õhutusavade tegemine ••pisidetailide tsinkimine tsentrifuugi meetodil püsiklientidele ••toodete pakkimine ja komplekteerimine pakkelehtede järgi ••toodete hoiustamine ••toodete maha- ja pealelaadimine ••kliendi soovil toodete projekteerimise nõustamine kuumtsinkimiseks

AS Galv-Est suure tsinkimispaja külje all on palav, sest sulatsingi temperatuur pajas on 450 kraadi. Tehase tsingivann on aga Baltikumi suurim, kuhu mahub sisse isegi 13,8 meetrit pikk ja 2,70 meetrit lai detail.

450 °C temperatuuri juures reageerivad tsink ja teras keemiliselt omavahel, moodustades pinnale kindla ja hooldusvaba korrosioonikaitse.

Kuumtsinkimise eesmärk on terasmaterjali kaitsmine korrosiooni eest, selle vastupidavuse suurendamine.

Lisaks on tsingitud pind ka silmale ilus vaadata.

Tüüpiline tsingitud pinnakatte kestvus olenevalt keskkonnatingimustest ulatun kümnetesse aastatesse.

Edu aluseks on järjepidev töö

2004. aastal alustas Harjumaal Kiiu külje all tootmistegevust kuumtsinkimise tehas Galv-Est AS. Sellega tekkis võimalus ka Baltimaades nii suuregabariidiliste ja keeruliste teraskonstruktsioonide kui ka väiksemate ja lihtsamate toodete kvaliteetseks kompleksseks kuumtsinkimiseks. „Üheksa-aastase tegevuse jooksul on Galv-Est AS pidevalt arendanud tehnoloogiat ja meeskonna koostööd kuumtsinkimiseks vajaliku parima kvaliteedi saavutamiseks,” märgib Galv-Est AS-i juhatuse liige Viktor Jürgenson.

Kuumtsinkimise protsess on korrosioonikaitseline töötlus, milles tsingitavad tooted kaetakse õhukese tsingikihiga. See protsess koosneb mitmest etapist ja võib olla erinevatel kuumtsinkimisettevõtetel enam või vähem täiuslik. Musta metalli tsingikihiga katmisest saab abi materjali vastupidavuse suurendamisel vaid siis, kui tsinkimisele toodav teras on kvaliteetne ja sobiliku keemilise koostisega.

AS-i Galv-Est tehases on lisaks suuregabariidilistele vannidele kasutusel moodne tehnoloogiline tsükkel, millesse on lülitatud kõik vajalikud protsessid ja seadmed, mis võivad positiivselt mõjutada toodangu kvaliteeti, keskkonna seisukorda ja töötajate turvalisust.

Tehase tsinkimisvann on Baltikumi suurim.

Konkurentsivõime kasvab Kuumtsinkimine pikendab raua eluiga.

Värv dekoreerib tsingikihti

Tsingitud detaile kasutatakse maailmas mitte ainult korrosioonikindluse eesmärgil, vaid järjest enam ka arhitektuursetel ja dekoratiivsetel eesmärkidel. Tasub aga silmas pidada, et kuumtsinkimise eesmärk on eelkõige korrosioonivastane kaitse, mitte niivõrd dekoratiivse pinnakatte saavutamine. Selleks, et saavutada esteetiliselt ilus pinnakate, on tänapäeval üha enam levinud kuumtsingitud pindade ülevärvimine, mis omakorda veelgi pikendab toote eluiga.

Tsingitud pinna värvimisel on teatud eripärad, mis tulenevad pinna vähesest karedusest ja keemilistest ühenditest, mis tsinkkattele moodustuvad. Kui siiani tuli värvimisele minevaid kuumtsingitud detaile enne mehaaniliselt pu-

Fotod: Eero Vabamägi

hastada ja karestada, siis passiveeritud detailid on kohe valmis värvimiseks.

See eeldab tsingipinna korralikku ettevalmistust enne värvimist. „Oleme aastatega investeerinud nii uude tehnoloogiasse, seadmetesse ja keskkonnatingimuste parendamisse. Samuti oleme uuendanud pinna kvaliteedi eelnevat puhastamist ja rakendanud tsingikihi uue tehnoloogilise järeltöötluse – passiveerimise, et lihtsustada kliendile tsingitud toodete ettevalmistust värvimiseks,” ütleb Jürgenson.

Passiveerimise tagajärjel muutub tsingitud pind passiivseks ehk pinna oksüdeerumine peatub, säilitades sellega tsinkimisjärgse tulemuse. Läikiva ja heleda tsingitud pinna garanteerib minimaalne Si sisaldus ( alla 0,05 %).

AS-i Galv-Est passiveeritud tooted ei vaja värvimiseelset lisatöötlust.

Jürgensoni sõnul on laienenud kuumtsinkimise teenuste võimalus tõstnud Eesti metallitööstuse konkurentsivõimet välisturul, kus terastoodete pinnakaitse kuumtsinkimise meetod on tunduvalt rohkem levinum kui meil.

Kuna kuumtsinkimise eelisteks võrreldes teiste pinnakatetega on toodete pikaajaline kasutusaeg ja ekspluatatsioonikulude minimeerimine, eelistavad sealsed tellijad aastakümnetepikkusele kogemusele tuginedes kuumtsinkimist teistele pinnakatmise moodustele. „Näiteks 2003. aastal oli tsingitud terase maht iga elaniku kohta meiega sarnaste kliimatingimustega PõhjaEuroopa riikides neli kuni viis korda suurem kui Eestis,” märgib Jürgenson.

On selge, et ka Eestis muutub tulevikukulude kokkuhoidmise tarkus aasta-aastalt üha populaarsemaks: terase kuumtsinkimise tõusu trend jätkub. „Tundes kodumaise metallitöötleja vajadusi ja peamisi turusihte, oleme kindlad, et suurte tehniliste võima-

Kas teate, et: ••iga 90 sekundiga roostetab maailmas tonn terast, ••korrosiooni põhjustatud kulud moodustavad 4% arenenud riikide SKP-st, ••30% kogu maailma tsingi toodangust tuleb taaskasutatavatest allikatest, ••80% tsingist, mis on olnud ringluses, suudetakse suunata taaskasutusse, ••kuumtsingitud terase vastupidavus võib hooldevabalt ulatuda kuni 100 aastani.

lustega ja kaasaegse tehnoloogiaga suudame tagada lisaks suuremõõtmeliste toodete tsinkimise ainulaadsele võimalusele ka teisi kindlaid konkurentsieeliseid nagu toodete kõrge kvaliteet, sobivad tarnetähtajad ja kliendisõbralik hinnatase,” ütleb Jürgenson.

Ta lisab, et Galv-Est AS püüab oma tegevusega tuua Eesti turule teadmist, et teraskonstruktsioonide tõhusaim pinnakaitse – kuumtsinkimine – on muutumas tavapäraseks ja lõpptellijal on alati õigus seda nõuda.

Galv-Est AS Kuusalu vald, 74604 Kiiu, Harjumaa tel 603 5770 galv-est@galv-est.ee www.galv-est.ee klienditeenindus: tel 603 5773, 53 33 0093

2

Kõrgtehnoloogiline kutseõpe Tallinna Tööstushariduskeskuses Rein Pikner, Tallinna Tööstushariduskeskuse metalli- ja keevituseriala juhtõpetaja

Tööstusettevõtete vajadusi spetsialistide järele suudavad ja peavad katma eeskätt tehnoloogiliselt ja tehniliselt hästi varustatud kutseõppeasutused.

Tänane kõrgtehnoloogiline tööstus vajab suurepäraste teadmistega oma ala spetsialiste, kes oleksid suutelised programmeerima, seadistama ja hooldama mitmeotstarbelisi tööpinke ning seadmeid. Seda eesmärki silmas pidades on Tallinna Tööstushariduskeskus (TTHK) teinud tõsiseid pingutusi, et tõsta kooli mainet ettevõtete silmis noori heatasemelisteks erialaspetsialisteks koolitades. See on osutunud võimalikuks tänu eeskätt praktiliste kogemuste saamiseks välja ehitatud tehniliselt hästi varustatud laboritele ja õppetöökodadele ning seda nii „tütarlaste kui noormeeste erialade” ettevalmistamisel.

Keskus uueneb pidevalt

Tallinna Tööstushariduskeskuse 15 erialal õpib 1800 noormeest ja neidu.

120 õpetajaga koolis toimub õppetöö eesti ja vene keeles. Õpiaeg on sõltuvalt erialast 1–3,5 aastat. Lähtuvalt erialast võetakse vastu kas põhi- või keskkooliharidusega õpilasi.

Pakutakse ka töökohapõhist õpet.

Näiteks keevitajaks saab õppida nii põhikooli kui ka keskkooliharidusega. Esimesel juhul on õpiaeg pikem ja omandatakse ka keskharidus.

Tallinna Tööstushariduskeskus on viimase kümnendi jooksul tundmatuseni muutunud nii õppekorpuste välis- kui ka siseilme poolest.

Uuendused ei ole piirdunud ainult kooli raamatukogu, söökla, konverentsisaali, klassiruumide ja koridoride ning ventilatsiooni- ja küttesüsteemide renoveerimisega. Täiesti uue ilme ja sisu on saanud õppetöökojad ja laborid. Investeeringute maht kümnel viimasel aastal on olnud üle 10 miljoni euro.

Koolil on väga hea varustusega elektrotehnika-, automaatika-, sh hooneautomaatika-, hüdraulika-, CNCpinkide programmeerimis-, pneumaatika-, APJ-metallilõikepinkide, IT- ja teised laborid. Koolis on juuksuri eriala omandamiseks moodne juuksurisalong, moodsate õmblusmasinatega õmblustöökojad.

Viimase nelja aasta jooksul on renoveeritud ja uute seadmetega varustatud metallilõiketöökoda, milles on 32 EMKO firma trei- ja freespinki, automaalri töökoda nüüdisaegse tehnilise varustusega koos värvisegamisjaamaga. 2009. aasta sügisel valmis lehtmetalli töötlemistöökoda, mis on üks paremini varustatud ja moodsaim kutseõppe töökoda nii Balti- kui ka

CNC-tööpingi operaatori-seadistaja elukutse omandanud noorel spetsialistil pole töökoha leidmisega vähimatki muret.

Skandinaavia riikides.

Seadmete hankijana võitis riigihanke AMADA kaubamärki kandev firma, kes tarnis koolile neli moodsat lehtmetalli töötlemise pinki – laserpink, stantspink, giljotiin ja painutuspink.

Idee alustada lehtmetalli töötlemise spetsialistide ettevalmistamist tuli mitmetelt Eesti ettevõtetelt, kellel oli raskusi endale vajalike lehtmetalli tööpinkide operaatorite leidmisega.

Lehtmetalli töötlemispingid võimaldavad TTHKs viia läbi erineva tasemega koolitusi tasemekoolitusena, täienduskoolitusena nii päevastes kui ka töökohapõhistes õppevormides. Lehtmetalli õppetöökoja sisseseade valikul lähtuti järgmistest kriteeriumidest ja põhimõtetest.

Tehnoloogiate valik

Õppetöökoda sisustati moodsate tööstuslike lehtmetalli töötlemisseadmetega, seetõttu langes lehtmetalli lõikamise puhul valik kolmele kõige parema suutlikkuse ja levimuse suhtega tehnoloogiale – giljotineerimine, stantsimine ja laserlõikus. Detaili tasapinnalisele väljalõikamisele lisandus loomuliku osana toorikute painutamine painutuspingis, mis näiteks tsingitud või roostevabade detailide puhul võib sageli olla töötlemise viimane protsess. Täna ei piisa vaid heast tööpingist, vaid vaja on ka võimekat tark-

vara, et pinki opereerida. Selle nimel ehitati õppetöökoja ruumi õppeklass. Õppeklass on masinate eelnevaks seadistamiseks varustatud 17 arvutiga, mis sisaldavad Amada Linea 5 (CAM) tarkvara.

valik pingile, mille tagatoe kaugus on arvjuhtimisega seatav, aga lõiketerade pilu ja nurga seadistamine käib manuaalselt, et teadvustada tulevastele operaatoritele nende parameetrite olulisust.

Giljotineerimine

Stantsimine

Giljotineerimine on üks enam levinud ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel ehk ülatera (liikuv) surutakse vastu matriitsi ehk alatera (fikseeritud). Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 5–10% materjali paksusest ja lõikenurk on 0,5°–2,5°. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 15–60% paksuse ulatuses (sõltuvalt materjalist) annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plast, kumm jne. Levinuimad on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide töötlemisel kasutatakse ka manuaalseid ja pneumaatilisi seadmeid. Õppetöökotta on üles seatud arvjuhtimisega Amada GSII 630 hüdrauliline giljotiin, mis võimaldab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast 3 m ulatuses. Õppetöö tõhustamiseks langes

Stantsimine on laialt kasutusel õhema lehtmaterjali (tavateras, kuni 6 mm) töötlemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual Xja Y-telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali.

Revolverstantsid võimaldavad teha ka mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei suruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist

toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured.

TTHKs töötab arvjuhtimisega Amada AC255NT lehetöötluskeskus. Rohkem kui 30-aastase arengu jooksul on jõutud pärast mehaanilisi ja hüdraulilisi ajameid servoelektriliste ajamiteni, mis võimaldavad eriti täpset löögihaamri positsioneerimist, suurt jõudlust ja väikest energiatarvet. Lisaks revolverstantsile on õppetöökojas ka täisautomaatne stantsimistööriistade teritusseade Amada Togu.

Laserlõikus

Laserlõikus on oma universaalsuse, suure jõudluse, kõrge täpsuse, hea lõikekvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geomeetria puhul peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plast, vineer jne.

Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega.

Materjal sulab ja/või oksüdeerub

3 ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja seeläbi suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Õppetöökojas kasutatakse Amada Quattro 1 kW laserit, mis nii oma võimsuse kui ka töölaua mõõtmete poolest on üks väiksemaid, samas saab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast.

Kõik eelkirjeldatud seadmed on hangitud Euroopa Struktuurifondide finantseeringutega (ESF vahendid kutseõppe arendamiseks) ja koostöös Elukestva Õppe Sihtasutusega INNOVE. Metallitöötlemise erialasid õpetatakse Tallinna Tööstushariduskeskuses nii klassikalise päevase kui ka töökohapõhise õppevormi alusel.

Viimane on mõeldud ennekõike juba ametis olevatele, kuid n-ö iseõppinud või vaid pealiskaudse koolituse läbinud CNC-tööpinkide operaatoritele.

Tööandjad on huvitatud CNC-pinkide spetsialistide täiendkoolituse võimalustest tööd ettevõttes katkestamata, n-ö sessiooniõppena.

Samuti on enam kui kindel see, et CNC-tööpingi operaatori-seadistaja elukutse omandanud noorel spetsialistil pole töökoha leidmisega vähimatki muret.

Painutus

Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise üheks olulisemaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks.

Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on raadiusmatriitsid, U-matriitsid, serva voltimismatriitsid (hemming – ingl k) või ka täiesti eritellimusel valmistatud tööriistad. Esmapilgul võib painutamine tunduda lihtne, kuid tegelikult mõjutavad mitmed faktorid täpset tulemust.

Laserlõikuspink.

Õppetööks on kasutusel Amada HFE 80-25 hüdrauliline painutuspink, mille 800 kN painutusjõudu saab rakendada 2,5 m pikkusele töölauale. Masinaga on sõltuvalt tööriistavalikust võimalik töödelda kuni 6 mm materjali kogu töölaua pikkuses ja 12 mm materjali 1 m ulatuses.

Arvjuhtimine kontrollib 7 telje tööd: lisaks kahe töösilindri juhtimisele on tagatoel 5 arvuti poolt seadistatavat telge, mis võimaldab painutada ka väga keerulisi detaile.

Fotod: Tallinna Tööstushariduskeskus

Kutseõpe pakub noortele huvi Lehetöötlusseadmete ülaltoodud tehniliste iseloomustuste kirjeldusele toetudes on TTHKs kõik eeldused õpetada lehetöötluses kasutatavate põhiseadmete ehitust ja tööpõhimõtteid. On hea meel tõdeda, et kutseõppe arendamisele on aasta-aastalt järjest suuremat tähelepanu osutatud.

Tänu ühiskonna arusaamade muutumisele ning teadus- ja haridusminis-

teeriumi eestvedamisele on kutseõpe noorte hulgas üha populaarsemaks saamas, mida ilmekalt tõestab mitmetele erialadele kandideerijate rohkus ja konkurss.

Kutseõppe populariseerimine noorte hulgas leiab vaid siis kandepinda, kui meie kutsekoolid on varustatud uusima tehnoloogiaga ja nendes koolides töötavad väga heade teoreetiliste ning praktiliste oskustega kutseõpetajad, keda oma töö eest ka vääriliselt tasustatakse.

Tallinna Tööstushariduskeskus Tallinn, Sõpruse pst 182 tel: 654 2833 e-post: info@tthk.ee www.tthk.ee

3 a.

66 aastat ajalugu = kogemused ja kvaliteet Fortaco Estonia OÜ toote- ja teenusevalikusse kuuluvad keeviskomponendid ja -konstruktsioonid, operaatorikabiinid, koostetööd ja nn võtmed-kätte-tarned, samuti mehaanilise töötlemise ja alltöövõtualased teenused.

Narvas asuv Fortaco Estonia OÜ on ligi 330 töötaja ja 20 000 m² tootmispinnaga Fortaco Groupi ettevõte, mis valmistab metallkonstruktsioone Fortaco tellijatele üle kogu Euroopa. Tootmisettevõte pakub tellijatele tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, kogu toodang läheb täielikult ekspordiks.

Ajalugu algab Baltijetsist

Ettevõtte ajalugu sai alguse 1947. aastal, mil asutati NSV Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumile kuulunud sõjatööstustehas Baltijets, millest sai nõukogude ajal Kreenholmi kõrval Narva linna nimekaim tööandja.

Tehase põhitegevuseks on aastate jooksul olnu seadmete ja aparaatide valmistamine aatomielektrijaamadele, meditsiini- ja olmetehnika tootmine, generaatorite valmistamine meteoroloogiajaamadele jms. 1985. aastal alustas tehas esimesena kogu riigis personaalarvutite Juku tootmist koo-

lidele. Sellest ajast on tehas säilitanud sellised sõjatehase põhieelised nagu kõrge tehniline kultuur ja distsipliin, suurepärased insenerid ja hea materiaaltehniline baas.

1993. aastal kujundati tehas Baltijets ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Balti ES, 1995. aastal aga muutus see erastamise tulemusena aktsiaseltsiks Balti ES. 1997. aastast alates kuulus AS Balti ES Taani kontserni A.P. Møller-Mærsk Group, mille põhitegevusalaks olid tavaliselt mereteed pidi kulgevad konteinerveod. Sel ajal tegeles tehas põhiliselt metallkonstruktsioonide (merekonteinerid, laevaehitusmoodulid jms) ehitamisega.

Juba tollal muutus tehas tuntud Euroopa tellijate silmis usaldusväärseks tarnijaks. 95% toodangust eksporditi Läände, sellest 60% Taani.

Kuus aastat tagasi, aastal 2007, tõusis tehase pikaajaline koostöö äriühingutega Kalmar, Loglift ja Multilift uuele tasandile: tehas astus Soome korporatsiooni Cargotec, mis tegeles peale- ja mahalaadimisseadmete tootmisega maanteeveokitele, laevadele, sadamatele, laoterminalidele ja mereplatvormidele. 2008. aastal nimetati tehas ümber Hiab Balti AS-iks, 2009. aastal aga Cargotec Estonia AS-iks.

Ettevõtte kogu toodang läks ekspordiks.

Eelmise aasta algul omandas Cargotec Estonia tootmise Soome äriühing Komas Group ning tehase uueks nimeks sai Komas Estonia OÜ.

Kui selle aasta algul ühendasid Komas Group ja Ruukki Engineering oma tootmised Fortaco Groupiks, nimetati Narvas asuv tehas ümber Fortaco Estonia OÜ-ks.

Praegu koosneb tehas kolmest tootmishoonest, kus paiknevad ettevalmistamise jaoskond (muu hulgas ka laser- ja plasmalõikus), keevitusjaoskond (nii käsitsi- kui ka robotkeevitus) ja mehaanilise töötlemise jaoskond, samuti värvimistsehh (märg- ja pulbervärvimine), koostetsehh ning lao- ja bürooruumid.

Fortaco Estonia OÜ: Linda, 20 20309 Narva tel.: + 372 35 69675 faks: + 372 35 69635 E-mail: fortaco.estonia@fortacogroup.com www.fortacogroup.com

Narvas asuv Fortaco Estonia OÜ valmistab metallkonstruktsioone Fortaco tellijatele üle kogu Euroopa.

••Fortaco Estonia OÜ asutati 2012. aastal firmade Komas ja Ruukki Engineering toomisüksuste ühendamise teel.

••Sellele ühendamisele aitas kaasa äriühing CapMan, mis praegu jätkab uues äriühingus põhilise aktsionärina.

••Fortaco Estonia OÜ pakub kõrgelt spetsialiseerunud insenerlahendusi kogu tarnevõrgu ulatuses gruppi kuuluvate tehaste kaudu Soomes, Eestis, Poolas, Ungaris ja Slovakkias.

••Fortaco Estonia OÜ omab ISO 9001 sertifikaati (Kvaliteedijuhtimise süsteem), ISO 14001 sertifikaati (Keskkonnajuhtimise süsteem), OHSAS 18001 sertifikaati (Töötervishoiu ja tööohutuse süsteem) ja ISO 3438 sertifikaati (Keevitustööde kvaliteedisüsteem).

4

100 aastat roostevaba terast Priit Kulu Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi professor

Aastatel 1904–1911 said Prantsuse uurijad sulamid, mis vastavad tänapäeva roostevabadele terastele.

Rauda tunti juba pronksiajal, s.o ligi 1200 aastat eKr ja täna võime rääkida rauast, mida on tuntud enam kui 3000 aastat. Esimene rauasulatusahi u 1300 a eKr arvatakse olevat olnud kasutusel Israelis. Esimesed raudasjad – relvad, tööriistad on pärit aga Assüüriast perioodist u 1000 a eKr. Roomlastelt (eelkõige Kreekast) levis raua töötlus ka Euroopasse, mil tekkis vajadus raudesemete järele. Tööstusrevolutsiooni tõttu 19. sajandil kasvas vajadus nii Euroopas kui ka Ameerikas oluliselt raua, eelkõige teraste järele tänu raudteede ehituse, laevaehituse, masinaehituse ja sõjatehnika arengule. Tol ajal toodeti põhiliselt toormalmi ja seda kõrgahjus; deformeeritavate rauasulamite ja terase tootmine oli väike. Toormalm oli küll hea valusulam, aga ta ei ole sobilik kasutamiseks ehituses, masinaehituses jm.

Pöördeliseks terase tootmisel sai Gateway Arch

Bessemeri konverteri loomine (1856. a) ning tööstusliku elektriahju kasutuselevõtt Prantsusmaal (1899. a). Alates 1920. a sai viimane põhiliseks mooduseks legeerteraste valmistamisel.

Peale II maailmasõda võeti Austrias bessemerprotsessi asemel kasutusele aluseline hapnikuprotsess. Seega võime lugeda moodsa terase tootmise alguseks 1850-ndaid. Nii hakkas kasvama oluliselt terase toodang nimetatud perioodil: kui britid valmistasid terast 1840. a ainult 1,3 mln tonni, siis aastal 1913 oli see juba 10,4 miljonit; Saksamaal kasvas terasetoodang 0,19 mln tonnilt (1859. a) 19,3 mln tonnini (1913. a); Venemaal 2,2 mln tonnilt (1870. a) 14,1 mln tonnini (1913. a).

Veidi teadmisi

Mis vahe on raual, malmil ja terasel?

Raud Raud on olnud sajandeid tähtsamaid tehnometalle. Leviku poolest maakoores on raud neljandal kohal. ÜRO andmetel hinnatakse rauda jätkuvat veel ligi 150 aastaks, samas kui selliste oluliste metallide nagu volframi, koobalti, nikli ja teiste varusid hinnatakse ainult aastakümnetega.

Rauda ei leidu ehedal kujul, põhiliselt on ta maagi – oksiidi – kujul.

Metalse raua saamine seisneb rauaGupta sammas

oksiidide taandamises vastavast ahjus, lisades rauamaagile lubjakivi ja koksi (süsinikku) ja juhtides sinna õhku. See võimaldab saada sulametalli – malmi, mis on suure süsiniku ja kahjulike lisandite sisaldusega.

Ka Eestis on rauda toodetud, mille õitseaeg oli 12.–13. sajandil. Toormeks oli soorauamaak, selle taandamine leidis aset selleks ehitatud spetsiaalsetes rauasulatusahjudes. Tõsi, raua sulamiseni küll ei jõutud. Lisandid saadud poorsest käsnrauast eemaldati järgneva sepistamisega. Tõsi, 14. sajandil raua tootmine hääbus.

Malm Kõrgahjust tulev toormalm sisaldab 3–4,5% süsinikku, 2,5–3% mangaani ja räni ning suurel määral ka fosforit (kuni 2%) ja väävlit (kuni 0,1%). Sellisena ei sobi ta kasutamiseks. Toormalm töödeldakse ümber teraseks, väike osa malmiks (suurem osa malmist toodetakse vanametallist).

Mis on siis tavamalm? Ta on rauasüsinikusulam, mis sisaldab kuni 5% süsinikku, 0,5–1% mangaani, 1,2– 3,5% räni, kümnendikes protsentides ka fosforit ja väävlit. Mangaani- ja ränisisalduse kaudu on võimalik reguleerida malmi struktuuri ja selle kaudu ka mehaanilisi omadusi. Tuntumad on hallmalmid, milles kogu süsinik või Sibeliuse monument

suurem osa sellest on vaba grafiidina ja valgemalmid (süsinik on seotud olekus – tsementiidis). Seetõttu on viimased väga kõvad ja kulumiskindlad.

Malmid on väga heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, hea vedelvoolavus), aga ka kasutusomadustega (tõmbetugevus kuni 1000 N/mm2-le, hea kulumiskindlus, hea vibratsioonisummutavus). Malmi puuduseks on haprus.

Kui Eestis toodeti möödunud sajandi 90-ndatel malmi 50 000–60 00 tonni aastas, siis nüüdseks on see langenud kordi.

Teras on rauasüsinikusulam, mis sisaldab kuni paar protsenti süsinikku ja tavalisandina mangaani ja räni, vähesel määral väävlit ja fosforit.

Erinevate teraste arv ületab kümmet tuhandet, kusjuures u 50% tänapäeval valmistatavatest terasemarkidest ei eksisteerinud ligi 10 aastat tagasi.

Põhiline terasegrupp on süsinikehk mittelegeerterased ja legeerterased. Viimaste hulka kuuluvad erineva koostisega ja mitmeotstarbelised terased: madallegeerterased, kõrglegeerterased, ja kõrgtugevad terased, korrosioonikindlad terased, tööriistaterased.

Kui mittelegeerteraste tugevus on piires 800–1000 N/mm2-ni, siis kõrg-

tehnoloogiliste teraste tugevus ulatub juba üle 2000 N/mm2-le ja seda eritöötluste kaudu.

100 aastat roostevaba terast

Et olla korrektne, peaksime rääkima korrosioonikindlatest terastest. Termin „roostevaba teras” (on tulnud saksa keelest) on aga laialt levinud nii kõnepruugis kui ka tehnilises kirjanduses.

Raua ja mittelegeerteraste puuduseks on nende madal korrosioonikindlus – kaitsmata raud ja teraskonstruktsioonid roostetavad läbi ligi 15 aasta jooksul.

Juba vanal ajal otsiti võimalusi raua kaitsmiseks korrosiooni eest.

Roomlased kasutasid roostetamisvastase vahendina pliivalge, kipsi, pigi ja bituumeni segu – nad kujutlesid, et roostele on see segu vastumeelt. Selline kaitse korrosiooni vastu on tuttav meile ka 30-ndatest, mil võõbati/õlitati auto põhjasid analoogsete segudega.

Miks aga püsib tänapäevani ühe maailmaimena tuntud umbes 400 a m.a.j rauast valmistatud kuulus Delhi (Gupta) sammas? Miks see ei roosteta? On kindlaks tehtud, et selle korrosioonikindlust ei taga ei raua suur puhtusaste ega ka kroom (põhilisand Chrysleri kõrghoone

Austraalia Parlamendihoone

5 tänapäeva roostevabades terastes), vaid sambametalli suur fosforisisaldus ja keskkonna niiskus, mille tulemusena moodustub kaitsev kile.

Esimesena roostevaba rauakroomisulam valmistati 1821. a Prantsuse metallurgi Berthier’ poolt. Sulamite puuduseks oli väga suur haprus. See oli tingitud asjaoludest, et 19. sajandil ei suudetud toota väikese süsiniku- ja suure kroomisisaldusega raua sulamit – roostevaba terast.

Aluminotermia loomise puhul Saksamaal Hans Goldschmidti poolt 1890. a tekkis võimalus väikese süsinikusisaldusega või ka süsinikuvabade kroomisisaldavate rauasulamite tootmiseks. Aastatel 1904–1911 said Prantsuse uurijad sulamid, mis vastavad tänapäeva roostevabadele terastele. 1911. a avastas Monnarth seose kroomi ja korrosioonikindluse vahel.

1912. a patenteerisid Kruppi insenerid roostevaba terase Thyssen Krupp Nirosta nimetuse all. Analoogsed avastused leidsid aset ka mujal: 1912. a patenteeriti USA-s ning loodi Inglismaal Sheffieldi laboris martensiitne roostevaba teras – s.o karastuv roostevaba teras, mis sobib lõikeriistade, kirurgiliste instrumentide jm tarbeks.

1929. a toodeti USA-s juba enam kui 25 000 tonni roostevaba terast.

rafineerimistehaste siseseadmete, ehituskonstruktsioonide ja arhitektuuris viimistlusmaterjalide valmistamiseks.

Nad olid ja on ka praegu asendamatuteks apelsinimahla, hapete jms transportimiseks vajalike mahutite ja tankerite ning töötlemisseadmete valmistamisel.

Mis annab roostevabale terasele nende erilised omadused – hea korrosiooni- ja kuumuskindlus, kõrge tugevus, suur sitkus jt? Need on eelkõige legeerivad elemendid terastes: kroom, nikkel, titaan, molübdeen jt. Kroom (vähemalt 12%) tagab terase korrosioonikindluse, tugevuse ja kõvaduse; nikkel sitkuse; titaan, molübdeen ja teised kuumkindluse ja -tugevuse. Ja seda moodustuva struktuuri kaudu.

See võib olla eelkõige ferriit või austeniit (muuseas, austeniitterased on ka mittemagnetilised terased).

Kui ferriitsed, austeniitsed ja martensiitsed roostevabad terased on tuntud alates roostevaba terase kasutuselevõtust, siis tänapäeval on loodud vanandatavad roostevabad terased (võimalik saada kõrgtugevaid teraseid – tõmbetugevus kuni 1800 N/mm2) roostevabad dupleksterased (struk-

Petronase kaksiktornid

tuur koosneb ferriidist ja austeniidist vahekorras 50:50, on sitked ja kõrge voolepiiriga ning vastupidavamad korrosioonile võrreldes täisausteniitsete ja täisferriitsete terastega). Nimetatud omadused on saavutatavad Cr ja Ni õige vahekorra, Mo lisamise ja läbi spetsiaalse kuumtöötlemise. Vajadus viimatinimetatud teraste järele on eelkõige paberi- ja tselluloositööstuses, aatomienergeetikas jm.

Roostevabu teraseid me leiame enda ümber igalt poolt: ehituses, juveelitööstuses, koduses majapidamises, autodel dekoratiivosadena, meditsiiniinstrumentidena, tööriistanduses.

Samas aga kasutatakse roostevabade teraste potentsiaali ebaratsionaalselt – et anda mingile detailile korrosioonikindlus (see on seotud ainult pinnaomadustega), kasutatakse selle tagamiseks legeerivaid elemente ainult 3–5% ulatuses.

Palju ratsionaalsem on pinna korrosioonikindluse tagamiseks mitmesuguste pinnete ja pinnatehnoloogiate kasutamine. Olgu see siis pindlegeerimise, termokeemilise töötluse, pihustus- ja sadestuspinnete jpm kasutus.

Huvitavat: mõningad märkimist väärivad näited roostevabade teraste kasutuse kohta: ••600 jala (190 m) kõrgune kaarsild (Gateway Arch) USA-s St. Louisis, ••452 m kõrgused Petronase kaksiktornid, ••Austraalia Parlamendihoone (sisaldab 220 tonni roostevaba terast), ••Sibeliuse monument Helsingis, ••Thamesi väravad – puitkonstruktsioonid, mis on kaetud 0,3 mm paksuste roostevaba teraste lehtedega.

Allikas: Priit Kulu

Rohkem kui 150 roostevaba terase marki

Tänapäeval valmistatakse üle 150 erineva roostevaba terase margi.

Need on terased, mida kasutatakse kodumajapidamismasinate ja -tarvete, meditsiiniaparatuuri, suhkru

Edu tagab oskus hoida kõrgel kvaliteeditaset Aimar Roomets, projektijuht 22 aastat tagasi Hanila vallas asutatud ettevõte K.MET AS on tunnustatud traaditoodete valmistaja ka väljaspool Eestit.

Võrreldes algusaegadega on ettevõte tundmatuseni muutunud. Kunagisest, käsitööna ostukorve tootvast, mõnekümne töötajaga väikesest värkstoast on kasvanud välja automatiseeritud tootmistehnoloogiaga ettevõte, mis paikneb u 4000-ruutmeetrisel tootmispinnal ja milles töötab ligi 70 inimest. Ärikontakte omatakse üle Euroopa.

Suurem osa toodangust leiab sihtkoha väljaspool Eestit, valdavalt PõhjaEuroopas ja Austrias, kuid ka Lätis ja Leedus. Konkurentsis ollakse peamiselt Põhjamaade firmadega, Eestis ollakse juba ammu liidripositsioonil.

See ei ole aga põhjuseks loorberitele puhkama jääda. Firmas toimub pidev areng, küll täiustades juhtimisprotsesse ja muutes vastavalt turu nõuetele firma sisemist struktuuri, kui ka soetades uusi tipptehnoloogial põhinevaid tootmisseadmeid. Protsesside juhtimiseks on kasutusel majan-

dustarkvara ja tootearenduseks tootearendustarkvara.

Kuid tehnoloogilise täiuslikkuse poole püüdlemisel ei unustata ka inimest. On ju ilmselge, et ka parimgi tehnika omapäi ei toimi. Ega selline suhtumine pole meile kogu aeg omane olnud. On ka arvatud, et vaja vaid käske jagada ja küll kõik toimib.

Kuid süüvides põhjustesse, miks meil tootlikkuse näitajad madalamad kui sarnastes ettevõtetes mujal, hakkasime taipama juhtimise peenhäälestuse tähtsust. Lõputu kontrollimise asemel üritasime otsustamise tasandi viia võimalikult allapoole, usaldades oma töötajaid, ja tulemused ei lasknud end kaua oodata. Tootlikkuse näitajad pöördusid tõusuteele.

Headel töötajatel peavad olema ka head töövahendid, seepärast ei koonerdata tehnoloogiasse investeerimisel.

Kogu traadi eelneva töötlemise protsess on automatiseeritud. Traadi painutusel töötavad ainult robotpingid.

Et tõsta veelgi tööviljakust ja pakkuda paremat kvaliteeti, uuendati tänavu juba niigi automatiseeritud traadi sirgestamise ja mõõtu lõikamise protsessi tehnikat.

Traadist punktkeevisvõrke, mida varem tehti käsitsi, toodetakse prae-

gu automaatsel võrgukeevituspingil ja et pingi võimsusest ei jätku kõigi tellimuste täimiseks, on aasta lõpus oodata uue masina saabumist. Oma paremate tehniliste võimalustega võimaldab see laiendada ka keevisvõrkude sortimenti, millest tähtsaimaks peame roostevabast traadist võrkude tootmise võimalust.

Pinnakatteks kasutame pulbervärvimise tehnoloogiat, mis hiljuti sai uudsel geeltehnoloogial põhineva rasvaärastuse süsteemi koos keskkonnasõbraliku ventilatsioonisüsteemiga.

Käsitööd nõuab veel ainult ruumiliste traattoodete koostamise tehnoloogia, vajalikke automaatseadmeid pole lihtsalt olemas, kuid unistada neist oskame. Osalesime Euroopa Liidu rahastatavas kasutajasõbralike koosterobotite loomise programmis katsetajafirmana. Praegu oleme tegevad järgmises sarnases teadusprojektis, mis on keskendunud robotite intelligentsetele juhtimissüsteemidele. Hiljuti võttis meiega ühendust Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsiooni- ja Ettevõtluskeskus. Juba esimeses põgusas vestluses leidsime, et koostöövõimalusi oleks teadusasutusega mitmeid ja küllap me juba sel sügisel mingi tegevusala välja valime, millega algust teha.

Painutuspinki on taltsutamas Simo Saun.

Eelloetletuga aga firma vajadused veel ei piirdu. Et asutakse vanades, amortiseerunud, hoonetes, muutub uue tootmispinna teema iga päevaga aktuaalsemaks. Sest kuidas muidu kasutada säästlikumalt järjest kallinevat kütteenergiat ja hoida kokku ettevõttesisese logistika arvel. Lähteülesande püstitamisega projekteerija juba tegeleb ja kuigi asukoha otsingutel on saadud esimene negatiivne kogemus, on plaan uusi hooneid ehitada endiselt jõus ning ettevalmistusi tehakse ka vanade jätkuvaks kasutuseks.

Foto: Aimar Roomets

K.MET AS Kõmsi tee 17 Hanila vald 90102 Läänemaa Tel: +372 477 5380 e-post: kmet@kmet.ee www.kmet.ee

6

Nurkrauast tipptasemel masinaehituseni Fleibel Group OÜ-l on kümneaastane kogemus tipptasemel masinaehitusettevõtete allhankijana.

Fleibel Group alustas tegevust masinaehituse ja metallitööstuse valdkonnas 2000. aastal, kui Ain Vilkisel tuli langetada väga oluline otsus. „Kuna olin just tööta jäänud, pidin otsustama, kas asutada oma firma või jääda pensionile. Otsustasin siiski oma ettevõtte kasuks,” meenutab ta.

Hästi on meeles tal ka masinaehitusettevõtete mess Tamperes, kuhu ta läks vajalikke kontakte looma. Võib ehk tunduda uskumatuna, kuid koostöö maailmakuulsa Oy AB Bronto Skyliftiga sai just alguse sellelt messilt ja tellimusest 20 nurkrauale. Tellimus on aga tellimus ja mõistetav ka suurfirma esindajate kahtlus, kas ühele väiksele Eesti firmale võib ikka usaldada täpset tööd, häid masinaid ja kogemustega töömehi eeldavaid tellimusi. „Nüüd on meie tootenimistus ligi 3000 positsiooni alates lihtsatest detailidest kuni keerukate koostudeni. Ja meie suurimateks klientideks on Bronto Skylift OY AB, Metso Paper Inc, Metso Minerals Inc, MDC Max Daetwyler Eesti AS ja Pesmel Eesti AS,” ütleb Vilkis.

Lihtsast keerulisemaks

Kuigi kõige esimene tellimus oli lihtne nurkraud, mida valmistatakse ka tänaseni, on firma eelkõige spetsialiseerunud keeruliste masinaehituslike keeviskonstruktsioonide ja detailide valmistamisele ning töötlemisele.

Suurklient Bronto Skylift OY valmistab võimsaid autotõstukeid, sealhulgas lõviosa on mõeldud päästeasutustele.

Tõstukid kui lõpptoodang pannakse kokku Soomes, Poris ja Tamperes. „Oleme neile suurim allhanke tegija, nimetusi on ligi 3000, mida neile teeme, käibest annab Bronto ligi 90 protsenti,” ütleb Ain Vilkis. Fleibelis valmistatakse näiteks Bronto tõstukja päästeautode pöördjaluseid, selleks tehakse Tallinnas ise nii lõikamis-, painutamis- ja keevitustööd. Bronto firma tõstuk- ja päästeautod on kuulsad üle maailma ja firma on sel alal maailmas üks suuremaid tegijaid.

Juba aastaid on suur osa kasumist reinvesteeritud uutesse seadmetesse ja tehnoloogiasse. Kui Fleibel hakkas ise seadmeid ja detaile valmistama, oli Mustamäel vaid 500 m² tootmispinda.

Ain Vilkis ja legendaarne nurkraud.

Foto: Signe Kalberg

Foto: Toomas Simon

Happekindlast roostevabast terasest (AISI316) pumba korpuse töötlemine sisetreipingis.

Nüüd on Fleibel Groupi kasutuses 1350 m² tootmispinda Tallinnas Peterburi tee 94A ja 1900 m² tootmispinda Silikaltsiidi 3f.

Ettevõtte areng on olnud pidev ning kasvanud on kõik olulisemad majandusnäitajad. Ain Vilkis meenutab, et kõigepealt oligi tema ainus töötaja, tööaeg kestis 24 tundi, sest tellimused olid vaja täita tähtajaliselt. Just probleemid allhankijatega, kes ei suutnud kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada, viisid selleni, et viiemeheline töötajaskond on kümne aastaga kasvanud poolesaja inimeseni. Kõik nad on rikkalike kogemustega oma ala spetsialistid, kes suudavad leida lahenduse kõigile kliendi nõudmistele. Masinaehitusettevõtted kurdavad heade spetsialistide põuda, seda nimetab ka Ain Vilkis oma firma jaoks üheks suurimaks probleemiks. „Eestis ei koolitata inimesi, kes suudaks töötada suurtel CNC-töötlemiskeskustel ja sisetreipinkidel, nappus on ka praktikabaaside ja õpilaste koolitajatest,” märgib ta.

Fleibelil on vedanud – tootmise laienedes Peterburi teele koliti pinna-

le, kus enne oli töötanud samuti masinaehitusega tegelev firma. Mis aga lõpetas tegevuse ja jättis tööta väga head töölised. Kuna majanduslanguse ajal polnud teistel firmadel vajadust oskustööliste järele, olid inimesed meelsasti valmis üle tulema Fleibelisse. Nii said tööd head spetsialistid ja polnud ka Fleibelil muret töötajate leidmisel.

Tellimused eeldavad häid masinaid

„Fleibeli tegutsemisaastate jooksul võib eristada kolme olulist hüpet,” ütleb Fleibel Group OÜ juhatuse esimees Toomas Simon. Esimene toimus kümmekond aastat tagasi, kui seni vaid tellimustele vahendajaks olnud Fleibel hakkas ise masinaehitusdetaile valmistama. „Kuna tähtaegadest kinnipidamine on üks tähtsamaid eeldusi tellimuste juures, siis ei saanud firma lubada selliseid probleeme, mis olid tekkinud allhankijatega,” selgitab Vilkis.

Järgmine suurem areng toimus kuus aastat tagasi, kui selleks ajaks Mustamäel 500 ruutmeetril olev toot-

mine laienes Peterburi teele. Tootmispind kahekordistus, töötajaid oli siis juba üle 20. Täienes ka masinapark. „Olime nii palju edasi arenenud, et meile usaldati teha üha keerulisemaid detaile ja seadmeid. Paraku ei olnud Eestis selliseid tööpinke, mida oli vaja eriti keeruliste ja täpsust vajavate detailide valmistamiseks, või oli need niivõrd ülekoormatud, et taas ohustas see meie kui allhankija suutlikkust tellimusi õigeaegselt ja kvaliteetselt täita,” ütleb Vilkis.

Neli aastat tagasi ostis Fleibel Group endale painutuspingi, mille painutuspikkus on 4000 mm ja painutusjõud 400 tonni. Sellised pingid on mõeldud ettevõtetele, mille tootmine eeldab kiiret ja kõrget täpsust. Fleibel suutis majanduslangusest hoolimata kasvatada arukate ja ettenägelike otsuste ning investeeringutega käivet ligi 45 protsenti, mis oli väga hea tulemus. „2010. aastal oli selge, et olemasolevast tootmispinnast ei piisa, leidsime sobivad ruumid Männikule Silikaltsiidi tänavale. Töötajate arv kasvas 33-ni. Tegime ka suurinves-

Fleibel Group OÜ käive (mln eurot) 3,4

3,5

3,5

3,0 2,5

2,3

2,0 1,5 1,0 0,5

Alumiiniumi keevitust igas firmas ei tehtagi, küll aga Fleibelis. Foto: Toomas Simon

2010

2011

teeringu ja ostsime sisetreipingi TOS Varnsdorf WHQ-13, mille positsioneerimistäpsus on +/- 0,01 mm meetri kohta, ja laserlõikekeskuse BALLIU LD2000,” meenutab Vilkis. Ühe keskmise suurusega firma jaoks on miljoni euro eest osta tippseadmeid suur investeering, kuid Vilkise sõnul oli selline samm hädavajalik – ohus olid tellimuse täitmised. Kuna tegu on väga kalli pingiga, milliseid Eestis on vaid kümmekond, siis töötab see 7 päeva nädalas ja tööpuudust ei ole. Laserlõikepink võimaldab nüüd Fleibelil ka ise allhanget teha teistele masinaehitusfirmadele, kel sellist tööpinki pole.

Tipptasemel seadmed võimaldavad teha sellist tööd, millega jääb rahule ka kõige nõudlikum tellija. „Kvaliteedinõuded on tellijate poolt kõvasti tõusnud, need eeldavad lisaks tipptasemel seadmetele ka tipptasemel töölisi. Meie keevitajad on kõik sertifikaatidega,” ütleb Simon.

Kui panna edurivisse Eesti masinaehitusettevõtted, mida Eestis on ligi 20, siis pingerea esikümnes särab ka Fleibel. Hea näide sellest, et alustada võib ka nurkraudadest, kuid ei pea sugugi ainult neid tegema jääma.

Fleibel Group OÜ Kontor: Silikaltsiidi 3f Tootmine: Peterburi tee 94a, Silikaltsiidi 3f, Tallinn tel: 5649 5720 email: fleibel@fleibel.ee www.fleibel.ee

2,1

0,0

Tooted-teenused ••mittestandardsed detailid ••keeviskonstruktsioonid ••alumiiniumist keeviskonstruktsioonid, ••roostevaba terase töötlemine ja keevitamine ••laserlõikus ••plasmalõikus ••gaasilõikus ••lehtmaterjalist detailide painutamine ••lehtmetalli lõikamine ••kliendi jooniste põhjal masinaehituslike detailide ja sõlmede valmistamine ••väikepartiide ja üksiktoodete treimise, freesimise ja sisetreimise tööd

2012

2013 prognoos

Allikas: Fleibel Group OÜ

7

Kohalik metalliturg on ülekonkureeritud Kaire Talviste

Teave ••Ehitusvaldkonnas tegutsevad metalliga eelkõige õhukesest teraslehest ehitustoodete (katusekatted, erinevad profiilplekid, terasroovid jne) tootjad, ehituslike metallkonstruktsioonide tootjad ja teiste ehitusmaterjalide tarbeks metalltoodete tootjad (nt armatuurvõrgud, taridetailid jne).

••Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus on esindatud esimese ja kolmanda jaotuse ettevõtteid. Peamine metall, mida kasutatakse, on teras.

••Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid.

kaire.talviste@epl.ee

Buumi järel kolm korda langenud müügimahud pole taastunud.

Raskem on koduturule orienteeritud metalliala ettevõtetel. „Ehitussektoris valitseb endiselt madalseis, eelkõige meie koduturul. Ärevaid noote turgude jahenemisest on kuulda ka Soomest. Rootsi ja Norra on veel vist optimistlikumad,” annab olukorrast kiirülevaate Esco AS/ Weckman Eesti juhataja ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liige Peep Siimon.

2007/2008. aastal langesid paljude Eesti ettevõtete müügimahud kuni kolm korda ega ole siiani taastunud. Näiteks on Weckmani toodete müük koduturule veidi üle poole buumiaegsest tasemest. „Just saadud kiirstatistika näitab, et tänavune aasta pole meie valdkonda pööret toomas,” lisab Siimon. Mullusega võrreldes on Weckman Eesti teraskonstruktsioone tootnud 2% ja katusematerjale 20% vähem.

Kohalik turg on Siimoni hinnangul tugevalt üle konkureeritud ja mõnes valdkonnas toodetakse üle turu vajaduste. „Et müüa, peavad hinnad olema äärmiselt madalal tasemel. See mõjutab kindlasti ka lõpp-produkti kvaliteeti ja kannatab tarbija,” ütleb ta. Ellujäämise nimel peavad metalliala ettevõtted pakkuma tarbijale midagi lisaks – ehitust, hooldust vm sarnast

Ehitusvaldkonnas tegutsevad metalliga eelkõige õhukesest teraslehest ehitustoodete (katusekatted, erinevad profiilplekid, terasroovid jne) tootjad.

Foto: Tiit Blaat

tegevust, mis annab ka lisatulu.

Paljude ettevõtete jaoks on madalseisu aidanud kompenseerida eksport.

Nii mõnedki teraskonstruktsioonide tootjad on leidnud ekspordikanalid Skandinaaviasse ja neil ei lähe üldse halvasti. „Korralikum hind ja korrektsed maksed − see on iga ettevõtja unistus,” tõdeb Siimon. „Oleme meiegi saanud müüa Weckmani profiilplekki Skandinaavia projektidesse, mille

põhikomponendid on tootnud Eesti masinaehitusliku metalliala allhankevõrgustik. Ainult kohalikul turul toimetamine ei ole väga roosiline.”

Ehitusvaldkonnas tegutsevate metalliala ettevõtete käekäik sõltub suuresti sellest, kui palju projekteeritakse, ehitatakse ja renoveerimisse investeeritakse. „Selles osas saab riik olla heaks toetajaks raskematel aegadel ja eks ole ka euroraha abiks,” lisab Siimon.

Masinatööstuse potentsiaali allhangete tegijana hindab ta heaks, seda eelkõige ekspordi suunal. „Eestis on mitmeid metalliala ettevõtteid, kes suudavad luua lõpptooteid alates projekteerimisest kuni koostamiseni. Nemad seisavad turul kõige kindlamatena,” ütleb ta.

Räägitakse ehitussektori hinnaindeksi kasvust ca 5% aastas, ent ehitusmaterjalide hinnad on arvestuslikult tõusnud 0,8%. „See tähendab, et

materjalide tootjad pole ehitushinna kasvust endale saanud praktiliselt midagi. Hinnad on vaatamata sisendite kallinemisele jäänud viimastel aastatel samale tasemele,” tõdeb Siimon.

Terase hind oli maailmaturul tipus 2008. aastal, langes madalseisu 2009. aastal ja pärast seda on tõusude ja mõõnadega lainetanud enam-vähem stabiilsel tasemel. Tavaliselt aasta lõpus hinnad langevad ja aasta alguses veidi tõusevad. Tänavuseks aastaks ei ole oodata suuri hinnamuutusi, küll aga maailmamajanduse paranedes võivad tuleva aasta algusest terase hinnad tõusma hakata.

Stabiilsus pidevas kriisihirmus ja karmis hinnavõitluses Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee

Eesti turg on väike ja suhteliselt ebastabiilne. Tootmismahtude tagamiseks on Viljandi Metall sunnitud vaatama suuremat turupiirkonda.

Viljandi Metalli juhatuse liikme Jaak Sule sõnul on logistiliselt sobivamad Põhjala riigid, mis kriisiaastatel olid suhtelist heas seisus, ent täna ei saa seda enam väita.

Konjunktuuriinstituudi andmetel läheb Eesti metallitööstustel suurepäraselt (palgad tõusevad, müügimahud kasvavad, juurde võetakse uusi töölisi). Kas julgete seda statistilist väidet praktikuna ka kinnitada?

Ei julge statistikat kinnitada ega ka ümber lükata. Viimasel kolmel aastal võime märgata pigem stabiilsemat tootmistaset, mida „rikastab” pidev kriisihirm ja karm hinnavõitlus. Meie sektori rentaablus on teinud vähikäiku ja kahjumlik tootmine pole erakordne.

Kindlasti on selle põhjuseks palkade tõstmise surve ja ega väikese tähtsusega ole ka energiahindade ühesuunaline liikumine. Töötajate arvu kasvatamine pole alati positiivne trend. Pigem tuleks tehnoloogiate arendamisega seda vältida, et ka sisuline tööviljakus kasvaks. Inflatsiooni arvel palka kasvatada on kerge, aga teha seda töö inten-

siivsuse tõstmise ja hea korralduse abil on palju keerulisem. Selles suhtes on meil veel pikk maa minna.

Ehitussektoris armastatakse võrrelda kõike 2007. aastaga, kui majandus õitses. Kuidas paistab selles valguses metallitööstus?

Eks need kriisieelsed aastad olid mingis mõttes majanduslik anomaalia, mida suuresti põhjustas nn virtuaalne raha ja näiline rikkus. Pankade käitumist siis ja täna ei saa võrrelda. Majanduse jahutamine on paljusid oluliselt kainestanud ja paraku ka hukule viinud.

Kes tõusuharjal madalat profiili hoidsid, on tänu toonasele „rasvakihile” jätkuvalt tegusad ja kindlalt maa peal. Sarnaselt käitusime ka meie ja tulevik ei paista liiga tume. Paraku ei oska me ennustada maailma majanduse käike ja selles osas ei julge väga optimistlik küll olla.

Kuivõrd mõjutab metallitööstuse käekäiku kohalik turg?

Tehaste toodangust valdav osa on suunatud ekspordile (ca 60−70%) ja kohaliku turu mõju on sedavõrd väiksem.

Ehitussektoris töötame aga suurel määral koduturul ja siin valitsevad olukorrad mõjutavad meid vahetumalt. Prognoosid teadupärast ei ole selles osas roosilised ja sõltuvad väga palju riigi investeerimispoliitikast, mis omakorda EL-i järgmise eelarve perioodi käivituskiirusest.

Millistele turgudele müüte kõige

enam ja millised on olulisemad eksporttooted?

Välisturud on meile elulised tähtsad.

Skandinaavia ja Soome turg on meile olulisemad, sest nende logistiline asukoht on soodsaim ja ka sealne hinnatase on Euroopa mõistes oluliselt kõrgem.

Unistame ka Kesk-Euroopa turgudest, aga konkurente sinna jagub ka mujalt idapoolt. Idaturule minek on meile alati tundunud veidi Vene ruletina ja ilma mõne suure partnerita me sinna ei tiku.

Oluliseks partneriks Rootsis on tööstuslikke filterseadmeid tootev Camfili kontsern, kelle vahendusel ekspordime nende seadmete komponente üle maailma. Ka Soomes oleme leidnud endale pikaajalised lojaalsed partnerid, kellega oleme koos üle elanud nii halvad kui head ajad.

Metalliga tegelejate potentsiaal Eestis on kõrge, eriti toodete osas, mille tootmist on raske mehhaniseerida.

Foto: Toomas Simon

Kui tugevana näete Eesti metallitööstust ja mis mõjutab metallitööstuse käekäiku kõige enam?

Usun, et metalliga tegelejate potentsiaal Eestis on kõrge, eriti toodete osas, mille tootmist on raske mehhaniseerida. Meie oskustöötajate tase pole halb ja veel on inimestel soovi ning tahet midagi oma kätega valmistada. Iseasi, millise raha eest. Ilmselt see viimane ongi määrava tähtsusega tulevikku hinnates. Kui me ise kaotame tahte tegeleda asjastatud tootmisega ja peame selle tarbeks tooma siia vähem maksvaid muulasi, ei ole sellel tööstusharul helget tulevikku. Soome näide on meile ju nii lähedal.

Teave ••AS Viljandi Metall on nn grupiettevõte (VMT grupp), kuhu kuuluvad tütarja sidusettevõtted, mis on põhiliselt orienteeritud teraskonstruktsioonide tootmisele ja montaažile.

••Tootmisega tegelevad 4 tootmistsehhi Viljandis, Põltsamaal, Karksi-Nuias ja Turbas, kus töötab kokku ca 220 inimest.

••Valdav osa Viljandi Metalli toodangust on ehituslikud teraskonstruktsioonid ja nende montaažiks on loodud ehitusettevõtted Eestis (VMT Ehitus) ja Soomes (VMT Steel), kus on palgal ca 70 töötajat.

••Sidusettevõtetes on osalus tsinkimistehases Kiiul (GalvEst AS) ja terastoorikute tehases Rae vallas (TerasToorik AS), mille tegevused toetavad Viljandi Metalli tootmisprofiili.

••Üheks tegevusvaldkonnaks on kujunenud ka masinaehituslike teraskonstruktsioonide tootmine põhiliselt projektipõhilise tegevusena, kus püsipartneriteks Skandinaavia ja Soome ettevõtted.

8

Desintegraator –

Foto: Signe Kalberg

väike- ja suurettevõtte asendamatu abimees Löökveskis on võimalik jahvatada anorgaanikast kuni bioloogiliste materjalideni. Töödelda on võimalik ka vedelikke.

Tootmisdirektor Jaan Külaviir näitab desintegraatori mudelil, kuidas seadeldis töötab.

Desintegraator Tootmise OÜ on masinaehitusettevõte, mis eriprojektidena valmistab mitmesuguseid seadmeid peenjahvatuse, purustamise, segamise ja emulgeerimise ning homogeniseerimise otstarbeks. Firma on Eestis ainus omataoline.

Kuna lisaks valmistatakse firmas vedelike ning pastade plasttaarasse või purkidesse pakendamise seadmeid peamiselt toiduainetööstuses kasutamiseks, on Desintegraator Tootmise OÜ suureks abiks just neile väikeettevõtjaile, kes tegelevad toiduainetega, tahavad teha näiteks looduskosmeetikat või jahvatada aiasaadusi edasiseks turustamiseks.

Veskeid ja purusteid kasutavad ka suuremad ettevõtted. Nii näiteks on üheks püsikliendiks Raplamaal asuv Salutaguse pärmitehas, kus kasutatakse Desintegraator Tootmises valmistatud seadmeid. Samuti kasutab Rakke lubjatehas firma toodangut.

Suurtootmisesse ja laborisse

Desintegraator on polüfunktsionaalne, peenjahvatuseks ette nähtud löökveski.

Materjali jahvatamine desintegraatoris toimub kiirete, üksteisele järgnevate löökide toimel, kusjuures jahvatatav materjal liigub kettakujuliste, sõrmjate või labakujuliste löökelementidega tööorganite vahel keskelt väljapoole, muutudes järjest peenemaks. „Oleme välja töötanud ja valmistame erinevate tootmisvõimsustega desintegraatoreid tööstuslikuks otstarbeks, kus tunni jooksul töödeldava materjali hulk on väike, vaid 100–120 kilogrammi, aga ka veskeid, mis suudavad tunniga peeneks jahvatada 40 tonni materjali,” selgitab Desintegraator Tootmise OÜ tootmisdirektor Jaan Külaviir. Desintegraatoreid valmistatakse aga ka laboratoorsete teaduslike uurimistööde tarbeks ning materjalide testimiseks.

Kui klient tuleb firmasse sooviga osta desintegraator, eelneb tellimisele reeglina tema nõustamine ettevõtte spetsialistide poolt selle seadme sobilikkuse kohta seadme tellija tootmistehnoloogiasse. „Enne kui me pole veendunud, et suudame kliendi soovi täita, lepingut ei sõlmi. Vajadusel teeme aga meie laboratooriumis analoogsel seadmel kontrollkatsed,” ütleb Külaviir.

Alati on võimalik konstruktsiooni kohandada kliendi vajaduste järgi, mis peaks tagama ostetud tehnika mugava ja otstarbeka kasutamise.

Külaviir märgib , et 39 tegevus-

Aastate lõikes tehakse ligi 75–80 protsenti seadmeid ekspordiks, valdavalt veskeid erinevate materjalide peenjahvatuseks.

Foto: Desintegraator Tootmine OÜ

aasta jooksul on firma insenerid välja töötanud suure hulga erinevaid veskeid, segisteid, emulgeerimis- ja homogeniseerimisseadmeid ning mitmesuguseid abiseadmeid nende masinate rakendamiseks erinevate valdkondade tehnoloogiate tarbeks.

Pidevalt toimub arendustöö seadmete täiustamisel ja uute loomisel. „Oleme õnnelikud, et meil on omatoodang ehk suudame valmistada seadmeid ideest lõpptooteni. Mõned kurdavad, et saaks ometi allhankest lahti, meie teeme kõik ise, mis tagab kvaliteedi, kiiruse ja soovitud tulemuse,” sõnas Külaviir. „Teeme ju piltlikult öeldes rätsepatööd, mitte masstoodangut, sest arvestame iga kliendi soovidega,” lisab ta.

Tehnoloogiliste seadmete ekspluateerimisega kaasnevad paratamatult remondi ja kulunud osade vahetamise vajadused. Ka sel puhul saavad kliendid seadmete tootjalt abi.

Desintegraator Tootmises valmistatud seadmed on tuntud ka väljaspool Eestist.

Aastate lõikes tehakse ligi 75–80 protsenti seadmeid ekspordiks, valdavalt veskeid erinevate materjalide peenjahvatuseks ning jahvatusmooduleid „Meil on müügiesindajad lisaks Venemaale ja Ukrainale ka näiteks Moldovas, Poolas, Tšehhis, Soomes

ja isegi Austraalias. Olen ise käinud Austraalias meie valmistatud seadmeid üles panemas,” ütleb Külaviir.

Jahvatab ja purustab

Desintegraatorite kasutusala on väga lai. Neid võib kasutada mineraalsete materjalide, nagu näiteks soolad, mikroväetised, lubjakivi, täiteained, katalüsaatorid jt, või siis sünteetiliste materjalide (kanifol, vaigud) ja bioloogiliste materjalide, milleks on näiteks suhkur, kohv, kakao, maitseained, kuivatatud marjad ja juurviljad, piimapulber, kaseiin, želatiin jt, jahvatamiseks peensuseni 0,04–0,20 mm.

Desintegraatorid komplekteeritakse abiseadmetega neisse lastud materjali doseerimiseks, jahvatussaaduse kogumiseks ja väljalaadimiseks, jahvatusel tekkiva tolmu eraldamiseks ning elektriliseks juhtimiseks.

Võimalus on komplekteerida desintegraator abiseadmetega materjalide jahvatamiseks inertgaasi keskkonnas või kriogeenjahvatuseks vedela lämmastikuga. Korrosioonikindluse tõstmiseks valmistatakse seadmed sageli roostevabast terasest.

Desintegraator Tootmises valmistatakse kümmekond erinevat löökveski mudelit, mida on võimalik omakorda vastavalt kliendi soovile täiustada, kohandada. „Pakume oma klientidele

lisaks veskitele võimalust tellida meilt vajamineva tootmisliini projekteerimist koos tehnoloogiaga ning täiskomplekti seadmetega ja tootmisliini paigaldust,” ütleb Külaviir.

Kui kliendil on soov saada materjali jämedamat jahvatust, võib ta valida erinevate purustite seast sobiva.

Rootorveski sobib pehmete, kuivade, väheabrasiivsete teraliste materjalide (teravili, maitseained, soolad) jahvatamiseks (peenestamiseks ).

Rootor-löökpurusti aga mineraalsete suuretükiliste materjalide nagu kivisüsi, paakunud soolad ja väetised purustamiseks. Trummelpurusti on mõeldud kuivade teraliste bioloogiliste materjalide (kardemon, pipar, kohvioad) tükeldamiseks peensuseni vahemikus 0,4–2,0 mm.

Ketas-nugariiv sobib hästi toore juur- (kapsas, porgand, peet) ja puuviljade peenestamiseks (riivimiseks). „Purustite projekteerimisel ja valmistamisel lähtume töödeldavast materjalist ja tellijapoolsetest nõuetest seadme sidumiseks konkreetsesse tootmisprotsessi. Võime komplekteerida purusti abiseadmetega materjali doseerimiseks, produkti vastuvõtuks ja muud vajalikku,” sõnab Külaviir.

Abimees pastade valmistamisel

Homogeniseerimisseadmeid kasutatakse loomsetest (kohupiim, kala, maks, liha) ja taimsetest (maapähklid, päevalille seemned, kakaooad) materjalidest pastade valmistamiseks.

Nelja tüüpi pideval töörežiimil töötavaid pöörleva rootoriga emulgeerimisseadmeid kasutatakse stabiilsete homogeensete emulsioonide, suspensioonide ja pastade valmistamiseks.

Näiteks emulgaatorseade ERV-2 on mõeldud majoneesi, ketšupi, kastmete valmistamiseks. Vee ja masuudi baasil küttesegude, vesiemulsioonvärvide ja liimide valmistamiseks sobib emulgaatorseade ER. Dispergaatorit kasutatakse bioloogiliste (kosmeetika kreemid) ja mineraalsete (fosfokipsi segud, masuudi jäätmed) pastade ja suspensioonide valmistamiseks. „Emulgeerimisseadmete projekteerimisel ja valmistamisel lähtume töödeldavate materjalide omadustest (viskoossus, tahke faasi peensus, temperatuur jne) ja tellija nõuetest seadme sidumiseks konkreetsesse tootmisprotsessi. Võime komplekteerida emulgeerimisseadme koos abiseadmetega materjali eelnevaks segamiseks, doseerimiseks jne,” selgitab Külaviir.

Toode vajab ka pakendit

Pakendamisseadmete väljatöötamist ja valmistamist alustas firma 18 aastat tagasi seoses toiduainetetööstuse väiketootjatele valmistatavate emulgaator- ja homogenisaatorseadmetega.

Oli ju vaja nendes toodetavad emulsioonid ja pastad pakendada tavaliselt plastist topsikutesse ja seejärel hermeetiliselt sulgeda alumiiniumfooliumist või kilest kaanega.

Euroopa turul pakutakse küll hulgaliselt pakendamise automaatliine, kuid need ei sobi väiketootmise tarbeks oma suuruse, keerukuse, jõudluse ja muidugi hinna poolest. Puudust tuntakse väiksemate, paindliku käsitsemise võimalusega, poolautomaatsete, konkreetsele tootmisele kohandatud pakendajate järele. „Meie pakutavad seadmed võimaldavad doseerida vajaliku koguse vedelikku või pastat etteantud plasttopsikusse või purki, asetada sellele alumiiniumfooliumist kaas ning sulatada kaas topsile (purgile). Soovi korral on võimalik jätta ära mõnda operatsiooni täitev sõlm (näiteks kaane topsile asetamise manipulaator või töölaua automaatliikumine) ning teha seda käsitsi. Seadme tellijal on võimalik valida neid vastavalt oma vajadustele ja võimalustele,” selgitab Külaviir.

Tooted ja teenused

••desintegraatorid ••purustid ••emulgeerimisseadmed ••segamisseadmed ••pakendamisseadmed ••vajamineva tootmisliini projekteerimine koos tehnoloogia ja täiskomplekti seadmetega ning tootmisliini paigaldus

Kontakt Peterburi tee 71, Tallinn Tel: +372 620 5000 Faks: +372 620 5001 E-post: desi@desi.ee www.desi.ee