Metallileht

Metallileht

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Enn Viidik enn.viidik@lehed.ee, tel 661 3338

Märts 2014

www.metallimarket.ee Metallimarket on profiilide ja tarvikute kauplus, kes müüb metallprofiile vastavalt kliendile vajalikus koguses ja mõõdus.

Pakume klientidele teenusena metallide keevitust, pindade töötlemist ja katmist ning lõikamist ja transporti. Omatoodanguna pakume laias valikus ja vastavalt klientide soovidele terasaedasid – aiaposte ja konstruktsioonide valmistamist!

Vajadusel ka aedade paigaldust! Tootevalik kodulehel www.metallimarket.ee

Metallimarket – raudne valik.

AKM Metall OÜ Mob: +372 5041424

Tel: +372 6616603 Sepapaja 14, Tallinn, Ülemiste City

Avatud: E - R 8:30 – 17:00 info@metallimarket.ee

2

Metallitööstus sulandub üha enam teadusega ühte Foto: Rauno Volmar

Kairi Oja Enam ei pelga ka väikesed ja keskmise suurusega tootmisfirmad kõrgkoolide teadjameestelt mõne mure lahendamise tarvis nõu küsida.

Metallitööstust peetakse üle maailma traditsiooniliseks ehk nn vanaks tööstusvaldkonnaks. Ka Eestis jagub inimesi, kes leiavad, et nõnda materjalimahukat ja suhteliselt väikese kasumlikkusega tootmisvaldkonda pole mõtet siinmail pikalt arendada.

Tõepoolest, Eesti tulevikuedu võiks rajaneda IT- ja kosmosetehnoloogiate arendamises ja sellealases innovatsioonis. Aga siiski on just metallitööstus ning sellelt lähtuv eksporttoodang olnud aastakümneid paljude riikide, sealhulgas ka Eesti rahvuslik uhkus ja majanduse vundament. Selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted ei ole loodud kerge tulu teenimiseks, oma kestvus saavutatakse põhjaliku ja aeganõudva strateegia kujundamisega, üha olulisemaks muutub selles ka tootearendusse kaasatud teadlaste roll.

Arenduskeskus tuleb appi

Teadusalasele koostööle kõrgkoolidega ja innovatsioonile üldisemalt sunnib metallitöötlejaid üleüldine majanduslik ja pidevalt

muutuv turuolukord. Eriti oluline on see firmadele, kes varem tegutsesid põhiliselt ehitussektoris, mis täna oma heitliku iseloomu tõttu enam ühelegi tarnijale täit kindlustunnet pakkuda ei saa.

Tootmissektori konkurentsivõime parandamiseks ja tootmise automatiseerimise edendamiseks loodi EAS-i ja Euroopa Regionaalarengu Fondi poolt kuni 2015. aastani euroliidu raha toel töötav OÜ Innovatiivsete Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (IMECC).

IMECC-il on 18 partnerit, sh mitmeid tööstusettevõtteid, kusjuures lisaks rakendusuuringutele pakutakse ka erinevaid teenuseid ettevõtetele.

Metallkonstruktsioone, sh ka Meireni kaubamärgiga lumesahkasid tootev AS Paide Masinatehas liitus omal ajal IMECC-iga ennekõike eesmärgiga edendada ettevõtte tootearendust ning avardada selle abil ekspordivõimalusi. Tehas on panustanud oma inseneridele, et keskenduda omatoodete väljaarendamisele ning nende müügile ennekõike piiri taga. Aastatel 2010–2012

OÜ Meiren Engineering on abi vajanud disaini ja toodete turundusstrateegia väljakujundamisel.

sai ettevõte EL-i regionaalarengu programmi raames ka toetust ekspordi arendamiseks.

Paide Masinatehas müügidirektor Toomas Molok tunnustab IMECC-i loomist ja hindab seal tootmisettevõtetele pakutavaid tehnoloogilisi ja insener-tehnilisi võimalusi kõrgelt. Näiteks võimaldavad IMECC-i keevitusrobotid arendada metallitööstusettevõtete keevitustehnoloogiaid ja automatiseerimisprotsesse. Samuti võib firma just enda vajadusi ja olukorda arvestades leida kulu- ja

TTÜ pakub tootjatele lahendusi ••Konsultatsiooniteenus – nõustamine, kliendi tegevusalal eksperthinnangute andmine.

••Arendusteenus – kliendi tegevusprotsessi arendamine (tehnoloogia, logistika, juhtimine jne), ettepanekute tegemine protsesside parendamiseks ja muutmiseks ning osalemine uute protsesside väljatöötamisel ja juurutamisel.

••Uuringuteenus – uute teadmiste, tehnoloogiate, toodete jm loomisele suunatud rakendus- ja/või alusuuringud.

••Laboriteenus – hinnangu andmine tehnoloogiale, tootele, toormele jm koostisele ja/või parameetritele (näiteks hinnang standardile vastavuse osas).

••Täiendõppeteenus – täiend- ja ümberõppe korraldamine.

••Konverentsiteenus – konverentside ja seminaride korraldamine.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

3

Helgetele peadele silm peal

Peamiselt lumesahkasid tootvas OÜ-s Meiren Engineering on insener-tehniline projekteerimine ning tootearendus ettevõttesiseselt heal järjel, abi aga vajati disaini ja toodete turundusstrateegia väljakujundamisel. 2011. aasta sügisest kuni 2012. aasta kevadeni viidi Meirenis läbi tootearendusprotsesside ajakohastamise projekt, mille jooksul toimus kaks koolitust ja tosinkonna töötaja kolmeetapiline tehnoloogiaalane nõustamine.

Meireni tegevjuht ja juhatuse esimees Toomas Uibo kinnitab, et ettevõttes on olemas selged reeglid, kuidas ühte toodet arendama peab. „Tahame tooteid arendada selliselt, et see annaks minimaalse kulu ja maksimaalse tulu. Seda kõike on üsna kerge kirja panna,

Innovatsioonikeskus annab eksportivale ettevõttele hoogu juurde

Metallifirmade eksport kulgeb hüplikult

884

1023,5

1036,4

INNOREG-projekti käigus Tehnopolis valminud innovatsioonikeskuses saab valmistada kõrgtehnoloogilisi seadmeid ning pakkuda konkurentsi Euroopa tippkeskustele.

559,2

793,9

1012,4

827,4

726,7

metalltoodete eksport (mln eurot)

564,1

asjasäästlikke lahendusi tootmise automatiseerimiseks, äri ja tootmise planeerimise integreerimiseks ning edumeelsete tehnoloogiate rakendamiseks. „Eks tulemus sõltub ikkagi ettevõttest endast ja selle juhtide tahtest, aga IMECC-is on igatahes kõik võimalused loodud – seal on unikaalsed tööpingid, saab ehitada prototüüpe ja proovida erinevate materjalide sobivust,” kirjeldab Molok. Ta usub, et kui euroliidu toetus ükskord lõpeb, suudab IMECC end ka suurepärase tehnoloogilise baasiga ka ise kenasti ära majandada.

Allikas: statistikaamet

aga selle järele elamine ei lähe paraku nii lihtsalt,” kirjeldab Uibo oma kogemust ja avaldas usku, et ollakse õigel teel.

Ta märgib, et Meireni puhul on tegemist integreeritud tootearendusega – protsessi on peale inseneride kaasatud ka müük, turundus ja tootmine.

Et koostööst teadusasutustega võib seni niisama vaikselt oma elu tiksunud ärimudel tiivad saada, on mõistnud juba paljud ettevõtjad. Näiteks Põhjamaade autotööstusele veokite elektrisüsteemide kaabeldusi valmistav ettevõte PKC Eesti on võtnud sihiks toetada TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühisprojekti Formula Student Team. Ettevõtte esmane huvi on meelitada juba n-ö koolipingist enda poole kõige helgemaid päid. Mitte sussilohistajaid, vaid

noori, kel võime ka ise oma peaga mõtelda ja loovust ilmutada.

Alates tudengivormeli meeskonna asutamisest 2007. aastal on see kujunenud noorte edumeelsete inseneride rammusaks kasvulavaks. Selle eest, et firmad saavad vormelimeeskonnast oskuslikku tööjõudu, panustavad nad vastutasuks oma aega, oskusteavet, tehnoloogilisi võimalusi ning raha. Tänaseks on TTÜ vormelitiim üles kasvatanud juba kolm põlvkonda noori insenere ja tehnikateadlasi.

PKC Eesti tegevjuht Ivo Volkov kinnitab, et ettevõtte läbisaamine mõlema kõrgkooliga on suurepärane, sestap päädis see mullu detsembris PKC ja FS Teami vahelise koostöölepinguga. Veel toetab PKC iga-aastase robootikavõistluse Robotex läbiviimist.

Ehkki Eestis on juba praegu masinatööstusettevõt- riik. Ja mitte ainult seetõttu, et edukatelt ettevõteid, kes valmistavad allhanke korras toodangut tetelt laekub riigieelarvesse rohkem raha, vaid selsellistele lennukitele nagu Boeing, Bombardier või liste keskuste kaudu tõuseb ka riigi üldine maine,” Aerobus, aga ka tuntud automarkidele, nagu näi- märgib Riives. Ta lisab, et näiteks mõnele kosmoteks Jaguar, Mercedes või Volvo, on kõrgtehnoloo- selaeva detailile löödud kaubamärk Made in Estonia gilistele toodetele turul kohta küll. Juba praegu neis ei ole lihtsalt märk valmistajamaast, vaid märk, valdkondades tegutsevale enam kui poolesajale ette- mis näitab, et siin elavad ja töötavad teadmiste ja võttele võiksid lisanduda üha uued tugevad tegijad. oskustega kõrgtehnoloogilisi tooteid valmistavad Arendustööks on kujundatud tehnoloogiaplat- spetsialistid. vorm ja selle toel koostöövõrgustik. Projektis osaleINNOREG-projekti käigus soetatud moodsad vad aktiivselt lisaks Eesti partneritele Tehnopolile, tootmisseadmed Tehnopolis asuvas MehhatrooMTÜ Mehhatroonika Assotsiatsioonile (MECA), nika Innovatsioonikeskuses ootavad ettevõtteid Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Masinatööstu- ja teadusarenduskeskuseid innovaatilisi tooteid se Liidule ja Tallinna Ettevõtlusametile partnerid arendama.

Soomest – Helsingi Ülikooli Mõõtekeskus MIKES ning Foto: Ilmar Saabas Turu linna Tehnoloogiakeskus (Koneteknologiakeskus Turku Oy). INNOREG-i projekti rahastab Interreg IVA programm ja projekti partnerid on ühtlasi ka selle kaasrahastajad.

TTÜ masinaehituse instituudi professori, OÜ IMECC juhataja Jüri Riivese sõnul teavad projektis osalejad, mida Eestis tasub toota ja milliseid seadmeid me vajame uute innovatiivsete toodete valmistamiseks. „Innovatsioonikeskuse tööst võidavad nii ettevõtjad, Tehnopoli innovatsioonikeskuses saab valmistada kõrgtehnoloogilisi seadteadusasutused kui ka Eesti meid ning pakkuda konkurentsi Euroopa tippkeskustele.

4

Toetuse saamiseks peab kasvama eksport ja tööviljakus Kairi Oja Tööstusettevõtte, sh metallifirma rahalise toetuse saamise peamine tingimus on uuendusmeelsus ning kindel siht suurendada eksporttoodangut, alustav ettevõte vajab toetuse saamiseks aga vettpidavat äriplaani.

Konkurentsis, iseäranis piiritaguses, paraku seisva veega konnatiigis ulpivad ettevõtted läbi ei löö.

Sestap vajavad ka iseenesest tublid ja aktiivsed tootjad aeg-ajalt õhutust, mis suunaks innukamalt uute väljakutsete poole.

Toetuste peamised vahendajad Eesti tootmisettevõtetele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja KredEx, toetusraha lähteallikas Euroopa Liidu fondid.

Põhimõte on selline, et EAS rahastab investeerimisprojekte, KredEx käendab sihtotstarbeliste laenude ja liisingute võtmist. Eesti riik otseselt tööstuslikku tootmist ei toeta.

KredExi kommunikatsioonispetsialist Tarmo Seliste selgitab, et sihtasutuse jaoks on käendustaotluste menetlemisel oluline ettevõtete ja finantsasutuste kolmepoolne koostöö, sest KredExi teenused on põhimõtteliselt mõeldud täiendama pankade pakutavaid teenuseid. „Näiteks käendab KredEx pankade väljastavaid laene, pangagarantiisid ja liisinguid, võimaldades nii pankadel finantseerida ettevõtteid, millel puuduvad piisavad tagatised, tegutsemisajalugu või omafinantseering,” iseloomustab Seliste sihtasutuse töötamise põhimõtteid.

Tehnoloogialaen alustajale

KredExi käendus võimaldab laenu saada ka alustavatel ja kiiresti kasvavatel ettevõtetel.

KredExi tehnoloogialaenuga kaasrahastatakse koostöös pankade ja liisingufirmadega ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtete masinate ja seadmete soetamiseks tehtavaid investeeringuid. Tehno-

loogialaen võimaldab ettevõtjal teostada investeeringuid väiksema omarahastusega, mis täidab mitut eesmärki. „Eelkõige näitab omafinantseering, et ettevõtja usub projekti ja on valmis ka oma rahaga riskima,” ütleb Seliste.

Ta lisab, et samuti aitab omafinantseering parandada laenu ja selle tagatiseks oleva vara realiseerimisväärtuse suhet, andes nii finantseerijale suurema kindluse. Üldjuhul on suurem omarahastus oluline just riskantsemate projektide puhul. Näiteks ettevõtte käivitamisel, tegevuse olulisel laiendamisel või teiste uute projektide teostamisel.

Seliste sõnul on Eesti majanduse ja ka KredExi toetuse saamise seisukohalt prioriteet eelkõige eksportivad ja kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted. Oluline on ka töökohtade ja uute jätkusuutlike ettevõtete loomine. „Seega aitame finantseerida ka täiesti tavalisi ettevõtteid, mis annavad Eesti majandusele midagi juurde ja loovad kasvõi ühe korraliku töökoha,” räägib Seliste. „Kõigilt ettevõtetelt ei saagi

eksporti ja kõrget lisandväärtust eeldada.”

Kunagi toetas KredEx näiteks väiketuulikute soetamist neile, kes soovisid alustada väike- või mikrotasandil põhiliselt oma tarbeks energiatootmist. Nüüdseks on selliste projektide toetamine lõpetatud. Seliste kinnitab, et KredEx taastuvenergiaseadmete

ostmist ja paigaldamist ei toeta ja puudub ka info sarnase toetusmeetme uuesti avamise kohta.

Seadmeliising ja laen

Aga näib, et investeeringuvajadus metallitööstussektoris on endiselt suur. Nii selgub ka värskelt läbiviidud Swedbanki tööstusettevõtete küsitlusest, et sel aastal

kavandab 92% rasketööstusettevõtetest uusi investeeringuid.

Kõige olulisem eesmärk nende tegemisel on efektiivsuse kasvatamine. Samuti on fookuses kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamine, mille poole püüdleb iga kolmas masina- ja metallitööstuse ettevõte.

Swedbanki tööstuse osakonna

5 Foto: Rauno Volmar

KredEx käendab ettevõtete laene, pangagarantiisid ja liisinguid: Laen ja käendus ••Stardilaen – alustavale ja kuni kolm aastat tegutsenud ettevõtetele investeeringute ja käibevahendite rahastamiseks.

••Ekspordilaen – firmadele, mis soovivad rahastada Eestis toodetud kaupade suuremahulisi eksporttehinguid.

••Tehnoloogialaen – ekspordile orienteeritud tööstusettevõtetele, mis soovivad investeerida masinatesse ja seadmetesse.

••Allutatud laen – ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtetele, mis kavandab investeeringuid arendustegevusse.

••Laenukäendus – ettevõtetele, mis soovivad võtta pangalaenu või liisingut.

Krediidikindlustus ••Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus – lühikese maksetähtajaga oma kaupu või teenu-

seid müüvatele ettevõtetele saamaks kindlustust võimalike maksehäirete vastu.

••Tarnijakrediidi kindlustus – eksportivatele ettevõtetele, mis müüvad kaupu või teenuseid pika maksetähtajaga väljapoole Eestit ja mis vajavad kindlustust võimalike maksehäirete vastu.

••Ostjakrediidi kindlustus – finantseerimisasutustele, kel vajadus maandada Eesti eksporttehingute pikaajalise finantseerimisega kaasnevat välisostja võimalikke makseraskusi.

••Investeeringukindlustus – eksportivatele ettevõtetele ja seda finantseerivale pangale kaitsmaks välismaale tehtavaid otseinvesteeringuid poliitiliste riskide vastu.

••Tootmisriski kindlustus – ettevõtetele, kes soovivad kindlustada ostjate võimalike makseraskuste vastu tootmisperioodi vältel.

Allikad: EAS, KredEx, Swedbank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

EASi toetusmeetmed tootmisettevõtetele: ••Tööstusettevõtja nõustamise toetus efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmiseks.

••Disaininõustamise toetus väärtustamaks disaini rolli toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisel.

••Arendustöötaja kaasamise toetus ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks.

••Kasvuettevõtja arenguplaani toetus strateegilise arenguplaani elluviimiseks.

••Klastrite arendamise toetus ettevõtete tulu suurendamiseks partnerluse kaudu.

••Loomemajanduse arendamine loomemajanduse tugistruktuuride toetamise kaudu.

••Piirkondliku arengu kavandamise toetus.

••Suurinvestori toetus tööstusettevõtjale.

••Teenindusettevõtja toetus (peatatud) ekspordile suunatud tugiteenuste edendamiseks.

Kontrollküsimused investeeringu kavandamisel:

Investeeringuvajadus metallitööstussektoris on endiselt suur.

juhataja Raul Kirsimäe sõnul on enim kasutust leidvad pangatooted tööstusettevõtete rahastamisel seadmeliising ja laen. „Kui uue tootmishoone rajamist on mõistlik finantseerida laenuga, siis seadmete soetamisel leiab tihti kasutust liising,” ütleb Kirsimäe. Ta soovitab sõltuvalt müüjast, seadmete tüübist ja elu-

east lähtudes valida lahendus, mis maandab riske seadme soetamise protsessis, ja millega kaasnev maksekoormus vastab ettevõtte vajadustele ja võimalustele. Pank saab abistada tarneriskide maandamisel.

Riskide maandamise alla käib müügilepingu nõustamine, maksegraafikute kokkuleppimine ja seadmete eest tasumine akreditiividega. Sobiv lahendus sõltub konkreetsest investeeringust – mõnel juhul on lihtsam lahendada rahastamisvajadus laenuga, mille graafik sobitatakse paindlikult ettevõtte kassavooga.

Kirsimäe on seda meelt, et kui ettevõttes on jooksev inves-

teeringute plaan läbi mõeldud, on mõistlik pangaga nõu pidada parima lahenduse leidmiseks.

Kui investeeringute tegemisel on vaja kasutada täiendavaid tagatisi või jääb puudu omafinantseeringust, on võimalik kaasata lisatagatisena KredExi käendus või saada KredExilt tehnoloogialaenu omafinantseeringu osa katmiseks. „Reeglina on töösturite plaanid hästi läbi mõeldud ja kodutöö tehtud. Tagaplaanile kipub aga jääma vajalike käibevahendite planeerimine ja olemasolu,” nendib Kirsimäe. „On ju loogiline eeldada, et käibe kasvades 30% vajatakse samas mahus juurde käiberaha. Siin

on abiks kassavoo ning mahtude prognoosimine ja analüüs, kui palju raha käibevahenditena juurde vaja on,” lisab ta.

Mõnikord piisab uuest maksetingimuste kokkuleppest hankijate ja ostjatega. Tihti on aga juhuseid, kus sellised kokkulepped võivad osutuda kallimaks kui panga pakutavad lahendused. Õige variandi arvestamiseks tasub kasutada vana ja head Exceli tabelit.

Panga pakutavatest lahendustest käibevahendite finantseerimisel leiavad tööstusettevõtetes tihti kasutust faktooring, arvelduskrediit, garantiid hankijatele ja ostjatele, ja akreditiivid.

••Kas on läbi mõeldud eesmärgid uue seadme soetamisel ning mida sellega soovitakse saavutada (efektiivsuse, mahtude kasv, uute toodete pakkumine)?

••Kui pikk on investeeringu tasuvusaeg?

••Kas seade leiab ettevõttes täiskoormusega rakendust (minimaalselt 1 vahetuse tööaeg), kas seadme kasutust on lisaks võimalik teenusena müüa?

••Mis on seadme soetamisega kaasnev finantskoormus ja mõju igakuisele kassavoole? Kas juurde on vaja ka käibevahendeid?

••Kas on olemas sobivad müügipakkumised seadme soetamiseks?

••Kas müüjaga on varasem positiivne koostöökogemus ja müüjal referentsid olemas?

••Kuidas on tagatud seadme hooldus ja tarvikutega varustamine?

6

Väikeettevõte ei jaksa tulevikuplaane pidada

Tootlikkuse lõppnäitaja sõltub eeskätt sektori ja selle alaharu eripäradest

23,7 21,5

27,2 21,5

20,4 19,4

35,3

Metalltoodete tootmine, välja arvatud masinad ja seadmed

keevitusmaterjalid – elektroodid, keevitustraadid, tig-vardad, täidistraadid, remontkeevitus- ja kõvapindematerjalid.

Saadaval järgmistele materjalidele: süsinikteras, roostevaba teras, alumiinium, vask ja malm Speedglas, Tecmen, Evermatic – tavalised ja isetumenevad keevitusmaskid lõike- ja lihvkettad ning muud abrasiivid kõva- ja pehmejoodised – tina-, vaskfosfor-, messing- ja hõbejoodised keevitusaparaadid EWM ja KITIN plasmalõikeseadmed ja varuosad Lähemalt keevituspõletid ja põletite kuluosad gaasikeevitus- ja lõikepõletid saate vaadata elektroodihoidjad ja kaablid meie kodukeevituse aerosoolid lehelt. kulumiskindlad plaadid töökaitsevahendid

Tellida saab meie kodulehelt www.keevitus.ee, telefonil 638 0464 ja e-postil info@keevitus.ee. Saadame kaupa üle Eesti.

kohta andmeid ei ole, kuna ettevõtteid on neis nii vähe.

Kuna tootlikkuse lõppnäitaja sõltub eeskätt sektori ja selle alaharu eripäradest – näiteks kui kapitali- või tööjõumahukas see on, pakub vast rohkem huvi selle näitaja muutumine aastate lõikes. Alates 2005. aastast on lisandväärtus töötaja kohta valdavalt kasvanud, nagu loota võikski. Rohkem metallitootmise vallas, kus see on peaaegu kahe ja poole kordistunud, vähem metalltoodete tootmises, kus juurdekasv oli ligi 75 protsenti.

Samas toimus suur osa kasvust majandusbuumi aastatel 2006–2007, hiljem on tõus olnud tagasihoidlikum (metallitootmise alal on aga pärast 2007. aastat toimunud isegi 33-protsendiline langus). See viitab pigem sellele, et sektori ettevõtetes on headel aegadel hinda tõstetud ja tootmise tõhustamise roll on olnud suhteliselt väiksem. Kindlasti mängib aga rolli viimanegi, selles veendumiseks piisab, kui vaadata ettevõtete arvu ja nende müügitulu kasvu, kuid töötajate arvu samaks jäämist aastate lõikes.

Väikesel ettevõttel napib ressursse

Metallitootmine

Pakume kõike keevituseks vajalikku:

Peterburi tee 1a, 11415 Tallinn

16

Metallitööstuse alaharude ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta (mis on levinuim viis majandusharu tootlikkuse mõõtmiseks) 2012. aastal sõltus arvatagi suuresti sellest, millise allharuga oli tegemist.

Kõrgeim oli see lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmise vallas – 25 400 eurot. Madalaimaks jäi lisandväärtus töötaja kohta metallivalu alal, kus see oli 13 600 eurot. Taas kord, kõigi alaharude

... andmeid ei ole või need on ebakindlad

Tootlikkust mõõdab lisandväärtus

17,9

35,7

Lisandväärtus töötaja kohta, tuhat eurot

18,7

Metallitööstuse saab statistiliselt jagada laias laastus kaheks: metallitootmiseks ja metalltoodete toomiseks (mille alt on välja arvatud masinad ja seadmed).

Metallitööstus moodustab masinatööstuse 2011. aastal valminud EAS-i tellitud sektoriuuringu järgi kolmandiku tervest harust.

Teiste arvutuste järgi on see osakaal suuremgi, sest harilikult jäetakse elektroonikaettevõtted masinatööstuse alt välja. Harus tegutses 2012. aastal statistikaameti andmeil üle 2200 ettevõtte, mis annavad tööd ligi veerandsajale tuhandele inimesele (täpset arvu on raske öelda, kuna mõnes allharus on nii vähe ettevõtteid, et statistikaamet ei saa nende kohta andmeid avaldada). Sektori müügitulu oli kokku üle 200

Kolmveerand metallitööstuse firmadest annavad tööd ühele kuni üheksale inimesele.

19,3 16

Metallitööstuse mure tootlikkuse suurendamisel sarnaneb ülejäänud Eesti tööstusega – madala lisandväärtusega töö tegemine.

Foto: Rauno Volmar

9,7 12,3

Erik Aru

miljoni euro. Sektori tähtsus Eesti majanduses aga kasvab, alates 2005. aastast on selles tegutsevate ettevõtete arv suurenenud 60 protsendi võrra.

Samas töötajate arv on jäänud suhteliselt samaks, isegi veidi langenud. See viitab, et nagu Eestis ikka, on sektori ettevõtted – ja eeskätt need, mis viimasel kümnendil lisandunud – valdavalt väikesed.

Töötlevas tööstuses on mikroettevõtete osakaal küll väiksem kui terves majanduses, kus see on 90 protsendi ringis, kuid kolmveerand metallitööstuse firmadest annavad tööd ühele kuni üheksale inimesele, üle 250 töötajaga ettevõtteid oli 2012. aastal kõigest viis. Nii ongi metallitööstuse probleemid eeskätt needsamad, mis iseloomulikud kogu Eesti väikeettevõtlusele.

Allikas: statistikaamet

Tootlikkuse tõusu takistavate probleemide loetelu on tegelikult kõigis Eesti majandusharudes väga sarnane. Ettevõtted on se-

Ettevõtted on sedavõrd väikesed, et nende juhid on päevast-päeva hõivatud davõrd väikesed, et nende juhid on päevast-päeva hõivatud igapäevase tegevuse korraldamisega. Nii-öelda homseks päevaks leivapalukese lauale toomine ei jäta aga neile aega tuleviku peale mõelda. Suuresti sellest tulenevad ka nende ülejäänud probleemid, mis kõikvõimalikes uuringutes üles loetakse, nagu teadus- ja arendustegevuse vähene tähtsustamine, vähene koostöö teiste ettevõtete (mis aitaks näiteks kulukamaid seadmeid või teenuseid mitme peale osta) ja kõrgkoolidega (mis aitaks arendustegevust väljast sisse osta), vähene tähelepanu juhtimisprobleemidele (mis aitaks tegevust paremini korraldada) ja nii edasi ja nii edasi.

Sellest tulevad omakorda ülejäänud hädad, mille saab kokku võtta sõnadega: madala lisandväärtusega töö tegemine. Ühest küljest keerulisemate toodete tegemine, teisalt välisturule müümine võiks aidata lisandväärtust tõsta, kuid selle kõige korraldamiseks peost suhu elaval väikeettevõtjal ressurssi napib.

7

Foto: Tiit Blaat

Ehitusvaldkonnas tegutsevad metalliga eelkõige õhukesest teraslehest ehitustoodete (katusekatted, erinevad profiilplekid, terasroovid jne) tootjad.

Kohalikul metalliturul tihe konkurents Kaire Talviste Buumi järel kolm korda langenud müügimahud pole taastunud. Raskem on koduturule orienteeritud metalliala ettevõtetel. „Ehitussektoris valitseb endiselt madalseis, eelkõige meie koduturul. Ärevaid noote turgude jahenemisest on kuulda ka Soomest.

Rootsi ja Norra on veel vist optimistlikumad,” annab olukorrast kiirülevaate Esco AS/Weckman Eesti juhataja ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liige Peep Siimon.

2007/2008. aastal langesid paljude Eesti ettevõtete müügimahud kuni kolm korda ega ole siiani taastunud. Näiteks on Weckmani toodete müük koduturule veidi üle poole buumiaegsest tasemest. „Just saadud kiirstatistika näitab, et tänavune aasta pole meie valdkonda pööret toomas,” lisab Siimon. Mullusega võrreldes on Weckman Eesti

teraskonstruktsioone tootnud 2% ja katusematerjale 20% vähem.

Kohalik turg on Siimoni hinnangul tugevalt üle konkureeritud ja mõnes valdkonnas toodetakse üle turu vajaduste. „Et müüa, peavad hinnad olema äärmiselt madalal tasemel. See mõjutab kindlasti ka lõpp-produkti kvaliteeti ja kannatab tarbija,” ütleb ta. Ellujäämise nimel peavad metalliala ettevõtted pakkuma tarbijale midagi lisaks – ehitust, hooldust vm sarnast tegevust, mis annab ka lisatulu.

Paljude ettevõtete jaoks on madalseisu aidanud kompenseerida eksport. Nii mõnedki teraskonstruktsioonide tootjad on leidnud ekspordikanalid Skandinaaviasse ja neil ei lähe üldse halvasti. „Korralikum hind ja korrektsed maksed − see on iga ettevõtja unistus,” tõdeb Siimon. „Oleme meiegi saanud müüa Weckmani profiilplekki Skandinaavia projektidesse, mille põhikomponendid on tootnud Eesti masinaehitusliku metalliala allhankevõrgustik. Ainult kohalikul turul

toimetamine ei ole väga roosiline.”

Ehitusvaldkonnas tegutsevate metalliala ettevõtete käekäik sõltub suuresti sellest, kui palju projekteeritakse, ehitatakse ja renoveerimisse investeeritakse. „Selles osas saab riik olla heaks toetajaks raskematel aegadel ja eks ole ka euroraha abiks,” lisab Siimon.

Masinatööstuse potentsiaali allhangete tegijana hindab ta heaks, seda eelkõige ekspordi suunal. „Eestis on mitmeid metalliala ettevõtteid, kes suudavad luua lõpptooteid alates projekteerimisest kuni koostamiseni. Nemad seisavad turul kõige kindlamatena,” ütleb ta.

Räägitakse ehitussektori hinnaindeksi kasvust ca 5% aastas, ent ehitusmaterjalide hinnad on arvestuslikult tõusnud 0,8%. „See tähendab, et materjalide tootjad pole ehitushinna kasvust endale saanud praktiliselt midagi. Hinnad on vaatamata sisendite kallinemisele jäänud viimastel aastatel samale tasemele,” tõdeb Siimon.

Terase hind oli maailmaturul ti-

www.krkmoigu.ee info@krkmoigu.ee

Teave ••Ehitusvaldkonnas tegutsevad metalliga eelkõige õhukesest teraslehest ehitustoodete (katusekatted, erinevad profiilplekid, terasroovid jne) tootjad, ehituslike metallkonstruktsioonide tootjad ja teiste ehitusmaterjalide tarbeks metalltoodete tootjad (nt armatuurvõrgud, taridetailid jne).

••Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidus on esindatud esimese ja kolmanda jaotuse ettevõtteid. Peamine metall, mida kasutatakse, on teras.

••Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. pus 2008. aastal, langes madalseisu 2009. aastal ja pärast seda on tõusude ja mõõnadega lainetanud enamvähem stabiilsel tasemel. Tavaliselt aasta lõpus hinnad langevad ja aasta alguses veidi tõusevad. Tänavuseks aastaks ei ole oodata suuri hinnamuutusi, küll aga maailmamajanduse paranedes võivad tuleva aasta algusest terase hinnad tõusma hakata.

:

8

Metallihinnad Ameerika mägedel ei sõida Signe Kalberg Metallid ja metalltooted tuuakse Eestisse põhiliselt Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast ja Kasahstanist ning laaditakse siin ümber või töödeldakse. Kui näiteks Sihtasutus Eesti Kutsehariduse Reform poolt tellitud Metalli-, masina- ja

aparaaditööstussektori uuringu järgi imporditi 1999. aastal 377,09 miljoni euro eest, mis moodustas 10% kogu Eesti impordist, siis aastaks 2013 oli see summa langenud 1,02 miljoni eurole.

Metallide ja metalltoodete impordis on suurema osatähtsusega mustmetall ja sellest valmistatud tooted. Mustmetallist omakorda

moodustab suure osa vanaraud ja metallijäätmed, mida tuuakse sisse põhiliselt Venemaalt Mustmetalltoodete impordis on suur tähtsus raud- ja teraskonstruktsioonidel ning raud- ja terastorudel ja õõnesprofiilidel. Värvilistest metallidest oli suurima tähtsusega alumiinium, millest Eestis jääb umbes kolmandik.

Foto: Tiit Blaat

Vase ja vasktoodete põhilised impordiartiklid on traat, trossid ja lindid.

Statistikaameti andmetel on viimase kolme aastaga kõige suurema muutuse läbi teinud nikli ja niklitoodete hind, kasvades vähemalt 1,5 korda. Väiksemat hinnatõus näitavad aga tsink ja sellest valmistatud tooted.

Metalli ja metalltoodete import (summa milj eurot)/ keskmine hind (euro) Kui aastal 2004 importisid Eesti ettevõtted aastas 1 113,8 miljonit tonni metalli ja metalltooteid, siis mullu vaid 653,0 miljonit tonni. Osa sellest jäi ka kohalike ettevõtete tarbeks.

2004

2008

2010

2011

2012

2013

746,6/0,67

1164,6/1,31

825,0/1,30

1 111,3/1,33

1 073,1/1,50

1 023,3/1,57

Raud ja teras

332,6/0,40

531,9/0,83

321,6/0,73

484,3/0,81

408,9/0,86

350,7/0,84

Raua ja terastooted

213,8/1,16

314,8/1,90

253,5/1,88

326,7/1,87

343,5/1,99

350,3/2,01

Vask ja vasktooted

25,1/4,02

37,6/6,65

33,9/6,87

45,9/8,00

59,8/8,39

52,3/7,55

•• Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga •• Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade hindade arengut

Nikkel ja nikkeltooted

5,5/4,61

6,3/32,97

2,6/20,88

2,9/18,29

1,2/17,21

5,2/32,94

•• 2010 = 100

Alumiinium ja alumiiniumtooted

69,8/3,18

139,6/2,89

86,2/3,14

103,6/3,40

111,0/3,55

115,6/3,91

Plii ja pliitooted

0,5/1,15

0,4/3,01

0,2/2,71

0,5/1,91

1,27/1,28

0,7/1,88

Tsink ja tsinktooted

13,7/0,69

15,9/1,80

14,3/2.02

19,5/1,95

12,9/2,08

4,7/2,80

Tina ja tinatooted

0,5/0,16

0,9/9,76

0,9/7,97

1,4/13,24

1,4/14,64

1,3/13,27

Muud värvilised metallid

1,9/2,79

4,2/5,96

9,3/11,14

10,1/18,05

5,26/7,04

Metallid ja metalltooted sh:

8,5/3,57 Allikas: statistikaamet

Filmtsinkimine – uue põlvkonna kvaliteetseim korrosioonikaitse Läbi aastasadade on otsitud võimalusi, et võidelda teraskonstruktsioonide korrodeerumise vastu. 19. sajandi alguses töötati välja kuumtsinkimise meetod, mida pikka aega peeti kõige tõhusamaks viisiks teraste korrosiooni eest kaitsmisel. See meetod eeldab aga detailide töötlemist selleks ettenähtud tsinkimistehases ning välistab seega monteerimisjärgse kaitsekihi uuendamise ja suuremõõtmeliste detailide katmise võimaluse.

Osaliselt on selle probleemi lahendamiseks kasutatud metallpinna ülevärvimist. Ülevärvimise puuduseks on aga see, et värv moodustab metalli väliskeskkonna mõjude eest kaitsmiseks vaid pindmise barjääri.

30 aastat tagasi alustas Belgia ettevõte Zingametall BVBA uue põlvkonna korrosioonikaitse – ZINGA – väljatöötamisega. Eesmärk oli luua süsteem, mille omadused vastaksid kuumtsinkimisele, kuid mille pealekandmine oleks oluliselt hõlpsam. See viis kasutuspiiranguteta ja toimiva galvaniseerimisprotseduurini, mis

tänu pealekandmise lihtsusele ja kuumtsinkimise laadsetele omadustele on tänaseks kasutatav nii tööstuses kui ka tavatarbimises.

ZINGA kihtgalvaniseerimisest ehk filmtsinkimisest on saanud maailmas kõrgelthinnatud korrosioonikaitsesüsteemide tehnoloogia, selle uurimis- ja arendustöö on kestnud aastaid ja jätkub praegugi koostöös Umicore’i ja Genti Ülikooliga Belgias. Ettevõtte soov on kvaliteetse ja vastupidava pinnakaitsesüsteemi omadusi arendada veelgi keskkonnasõbralikumaks ning selle tootmist ja tarbimist energiasäästlikumaks.

Kuidas Zinga töötab?

ZINGA filmtsinkimise tehnoloogia seisneb metallpinnale kahekordse korrosioonikaitse loomises: aktiivne katoodkaitse ja passiivne kaitse. Spetsiaalne atomiseeritud tsink annab metallpinnale aktiivse katoodkaitse ning tsinkkarbonaadid ja sideaine moodustavad tugeva pindmise ehk passiivse kaitsekihi. Sisuliselt tähendab see seda, et ühe pealekandmisega on võimalik metallile anda nii kuumtsinkimisele sarnane aktiivne kaitsekiht kui ka värvimisele

Metalli- ja metalltoodete hinnaindeks

2010 2011 2012 2013 2014

jaanuar 90,61 107,17 111,57 108,84 102,43

veebruar 89,67 107,17 112,18 109,17 103,64

märts 92,07 109,58 111,73 109,55

Tsingitud

Filmtsinkimist saab kuumtöötluseta kanda pindadele kohapeal, mis lisaks vähendab transpordi- ja ajakulusid. sarnanev passiivne ehk pindmine kaitsekiht.

ZINGA filmtsinkimist kasutatakse nii eraldiseisva korrosioonikaitsena töötlemata metallidel, samuti eelnevalt kuumtsingitud pindade kaitsekihi uuendamiseks või metallile värvimiseelse aktiivkaitsega aluskihi loomiseks.

Sõltuvalt ilmastikuoludest võimaldab vastava kihipaksusega filmtsinkimine kestva korrosioonikaitse, mis vastab oma tehnoloogia poolest standardile DIN EN ISO 12944-6: 2 x 60 μm – C4-kõrge, C5-I – keskmine, C5-M – keskmine 2 x 90 μm – C5-I – kõrge, C5-M – kõrge

Paindlik kaitse

Metallidele galvaanilise ehk aktiivse kaitse andmiseks peab kuivanud kattekihi tsingisisalduseks olema vähemalt 92%. Selle eeldu-

se täitmiseks on ZINGA patenteeritud koostise tsingisisaldus tõstetud 96%-ni. Koostises kasutatud tsingiosakeste puhtuseks on seejuures 99,995%, mis ühtlasi vastab ISO 3549 standardile. Võrreldes tsingirikaste värvidega suudab ZINGA galvaniseerimissüsteem seega tagada ka täieliku aktiivse katoodkaitse.

Siiski on ZINGA värvimisega võrreldav just oma pealekandmise lihtsuse poolest. ZINGA filmtsinkimissüsteemi kasutusmugavus on oluliselt hõlbustanud terastele kvaliteetse korrosioonikaitse tagamist ning aidanud selle viia ka tavatarbimisse. Töötlemise lihtsus ei nõua enam kvaliteetse korrosioonikaitse tagamiseks metallkonstruktsioonide monteerimiseelset transportimist kuumtöötlusesse. ZINGA on võimalik lihtsasti peale kanda pintsli, rulli või pihustiga nii tootmisruumis kui ka montaažiplatsil välitingimustes, kaasa arvatud niis-

mai 100,23 114,04 110,66 106,55

juuni 100,5 113,05 111,73 105,07

Allikas: statistikaamet

kes keskkonnas. Kuumtsinkimise temperatuuril kahjustuda võivad konstruktsioonid saavad katoodkaitse deformeerumise ohuta.

Oma patenteeritud sideainete tõttu on ZINGA saanud omaduse kohaneda metalli struktuuriga selle paisudes ja kokku tõmbudes. See tähendab, et erinevalt kuumtsingist ei lase passiivkihi koostise unikaalne elastsus võimalike mehaaniliste vigastuste ega temperatuuri kõikumisest tuleneva metalli paisumise ja kokkutõmbumise (nn metalli mängimise) tagajärjel roostel tekkida. Lisaks ei sisalda ZINGA® toksilisi aineid ning selle kuivanud pind võib olla kontaktis joogiveega.

Tsinkimata

aprill 98,76 112,22 110,9 107,78

Kuluefektiivne lahendus

ZINGA filmtsinkimise süsteem ja Zingametalli toodete patenteeritud koostis suurendavad märkimisväärselt toote majanduslikku ja keskkonnasäästlikku väärtust. See võimaldab ehituskonstruktsioonidele anda pikema eluea, vähendada saastamist ja kasutada säästlikumalt looduslikke ressursse.

ZINGA filmtsinkimise süsteem aitab lisaks alginvesteeringu mak-

ZINGA • Kasutusvaldkond on väga lai.

• Väga häid tulemusi on andnud ZINGA kasutamine ka ekstreemsetes oludes (sillad, laevatööstus, meremärgid, sadamarajatised, sõjatööstus, pumbajaamad, vagunid jne).

• Mõningateks näideteks referents-objektidena on Pekingi Olümpiastaadion, JeanLesage’i lennujaam Kanadas, Londoni metroo, Mumbai lennujaam Indias või näiteks Tropical Island Veepark Saksamaal.

• Praktikas tõestatud kvaliteeti kinnitavad kümned eri riikide väljastatud sertifikaadid.

sumusele vähendada ka kulusid remondi- ja hooldetöödele. Kui passiivsete kaitsesüsteemide (nt spetsiaalsete värvisüsteemidega) puhul toimub kaitsesüsteemi loomine vaid metalli pealispinna passiivseks muutmise abil, mis tähendab töömahukat ja kulukat kihtide ülesehitust (kuni 5 töökorda), siis filmtsinkimise puhul ei ole täiendav kattekiht vajalik.

ZINGA filmtsinkimise puhul on seega tööjõu- ja materjalikulud võrrelduna passiivsüsteemidega (DIN EN ISO 12944 alusel) kuni 60% madalamad.

Lisaks annab ZINGA kaitsekihi pealekandmise lihtsus võimaluse konstruktsioone eraldiseisvalt ehitada ja ette valmistada ning seeläbi tootmisprotsesse optimeerida. Filmtsinkimist saab kuumtöötluseta kanda pindadele kohapeal, mis lisaks vähendab transpordi- ja ajakulusid. Seega muudab töötlemise lihtsus, pikk ekspluatatsiooni aeg ja kihi uuendamise võimalus koos tööde teostamise madala omahinnaga Zinga korrosioonikaitsesüsteemi majanduslikult tasuvaks.

Zinga Estonia OÜ tel: 54 50 1020 info@zinga.ee www.zinga.ee

Edasimüüja Varustaja24 First Step OÜ Tel: 555 11011 info@varustaja24.ee www.varustaja24.ee