Metallileht
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Kirk-Marius Kukumägi kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee
MĂ„RTS 2016
2
Õpipoisiõppest metallierialade kutseõppes Foto: Tallinna mehaanikakool
Õpipoisiõpet on kaua oodatud
Selle aasta keskne märksõna kutsehariduses saab olema õpipoisiõpe. Kutsekoolide jaoks on tegemist juba aastaid tuttava töökohapõhise õppevormiga, kus 2/3 õpingutest toimub ettevõtetes ning ainult kolmandik ajast kooliseinte vahel.
Anu Kull, Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Tänapäeva kutseõppes on praktika ja praktiliste tööde osakaal koolipõhises õppevormis niigi küllaltki suur. Näiteks kutsekeskhariduse õppekava jooksul, mahuga 180 EKAP ehk 3 aastat, töötab õppija praktikaettevõttes mahus 30 EKAP ehk 5–6 kuud. Kutseõppe õppekava jooksul, mahuga 60 EKAP ehk 1 aasta, töötab õppija praktikaettevõttes mahus 15 EKAP ehk 2–3 kuud. Mõlemal juhul lisanduvad veel praktilised tööd koolis. Kuna õpipoisiõppe puhul on nõutav praktikamaht veelgi suurem, siis on ka arusaadav, et see õppevorm esitab praktikaettevõtetele suuremaid nõudmisi kui ettevõttes toimuva praktika puhul muidu tavaks. See ei tohiks olla kellelegi üllatus, kuivõrd õpipoisiõppe õppevormi juhendmaterjalide väljatöötamisel on erinevad tööandjaid koondavad liidud, eriti Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit, olnud eestvedajad.
Firmad pole rahul Õpipoisiõppe võimaluste tutvustamisel metallitööstuse ja masinaehituse sektori ettevõtetes olen sellegipoolest sageli kuulnud märkust, et pole päris see, mida ootasime. Milles probleem? Millest niisugune arvamus? Kutseõppe õppekavad peavad põhinema kutsestandarditel. Nende väljatöötamisel on Eesti ettevõtjad andnud metallierialade kutseõppele selge suunise tegeleda kutsetega, mis võimaldavad ettevõtetel liikuda suurema lisandväärtusega tootmise suunas. Kutsekoolid võivad õppetöö korraldada nii riiklike kui ka kooli õppekavade alusel. Mõlemal juhul liiguvad õppekavad tõepoolest ka üha enam vastavusse ettevõtjate soovidele suurendada keerulisemate ning vähendada lihtsamate kutsete osakaalu. Nii on alates 2016/2017. õa võimalik kutsekeskhariduses õpilasi vastu võtta kol-
Kutsekoolis antakse endast parim, et iga õppija leiaks endale sobiva töökoha.
mele uuele riiklikule õppekavale. Kooli õppekavad võimaldavad aga täiendavalt arvesse võtta ühe või teise piirkonna ettevõtete või üksikute tööstusharude vajadusi. Näiteks avab mehaanikakool uuel õppeaastal koostöös BLRT Grupi spetsialistidega välja töötatud laevatorude paigaldaja õppekava. Õpipoisiõppes võivad kõik kutsekoolid õppijaid vastu võtta kõigile õppekavadele. Lisaks
kutsestandarditel põhinevatele õppekavadele ka tervele hulgale koolide õppekavadel. Viimased on valdavalt loodud lõppenud õppekavareformi käigus, s.t samuti tihedas koostöös ettevõtete ja erinevate erialaliitudega. Näiteks on mehaanikakoolis võimalik omandada uuele kutsestandardile vastav tööriistalukksepa kutse ning lehtklaasi lõikepinkidel töötaja kutse.
520 6456
Tagasi ettevõtjate küsimuse juurde. Õpipoisiõppe õppevorm on ikka küll täpselt see, mida kaua oodatud. Kutsekoolides üle Eesti on piisavalt võimalusi, võimsusi, huvi ning valmisolekut töötada välja ka uusi, piirkondlikku tööturgu arvestavaid õppekavasid. On ainult üks moment, millega ettevõtted peaksid just õpipoisiõppe õppevormi puhul arvestama. Vahest see on ühtlasi ka põhjus, miks metalli- ja masinaehituse valdkonna ettevõtetes hinnatakse õpipoisiõppe õppevormi kohati “päris mitte selleks”? Kutsekoolis antakse endast parim, et iga kooli vastu võetud õppija leiaks endale sobiva töökoha. Kutsekool noori kuigi palju valida ei saa, ettevõte seevastu on harjunud ja peab valima. Õpipoisiõppe õppevorm eeldab, et ettevõte hakkab kõigi noortega ning võimalike kutseomandajatega ka ise tööle. Et ei jää enam ootama-valima kutsekoolidest tulevaid noori, vaid vaa-
tab ringi ka oma töötajate seas. Kellele võiks soovitada uue kutse omandamist? Kes vajaks oma töökohal kutseeksami sooritamist? Millised on võimalused rakendada piirkonnas tööd otsivaid inimesi? Sellist fookuse muutmist tahaks soovitada, eriti arvestades meie masina- ja metallitööstuse struktuuri. Valdavalt on meil ju tegemist väikese kuni keskmise suurusega ettevõtetega, kus võimalused korraga tööle võtta 10–15 koolilõpetajat on praktiliselt olematud. Vastavalt on koolid ka arvestanud, et metalli- ja masinaehituse valdkonnas on ühele õppekavale ühe õpipoisiõppurite rühma (10–15 inimest) komplekteerimine unistus, mitte reaalsus. Seetõttu oleme ka valmis töötama individuaalselt iga õppijaga oluliselt suuremal määral kui koolipõhises õppevormis üldjuhul tavaks. Nii et õpipoisiõppe pall on praegu ettevõtete käes. Üle tuleb vaadata oma tehas, tsehhid, tootmine ja personalivalikud.
Pane tähele Täpse info kõigi metallierialade kutseõppe õppekavade kohta koos viidetega kutsestandarditele, tasemetele ja osakutsetele ning spetsialiseerumistele, leiab portaalist http://www.haridussilm.ee.
3
Eksperdid: masina- ja metallitöö erialad peaksid põhinema IT-oskustel Foto: Priit Simson
Tulevik on nende töötajate päralt, kes oskavad käsitseda keerukamaid masinaid, kel on korralikud IT-teadmised ja kes tahavad tegeleda robootikaga, nendib OSKA masina- ja metallitöö valdkonna eksperdikogu.
Agne Narusk Tööandjate, õppekavade arendajate ja poliitikakujundajate esindajatest koosnev OSKA eksperdikogu kogunes esimest korda SA Kutsekoja juures paari kuue eest, et analüüsida tööjõu ja oskuste vajadust valdkonnas lähema kümne aasta jooksul. Selle tulemusena sünnivad ettepanekud ja soovitused muutuste läbiviimiseks haridussüsteemis, et koolilõpetajate oskused vastaksid enam töömaailma vajadustele. “Tuleviku erialad metallitööstuses peaksid põhinema IT-teadmistega spetsialistidel. Lihtsamate erialade lukkseppade koolitamisele ei ole mõtet enam nii suurel määral panustada, vaid oluline on koolitada inimesi, kes suudavad ka keerulisemaid masinaid käsitseda,” ütleb
Lohu 12B, Tallinn
BLRT masinaehituse esindaja ja valdkondliku eksperdikogu liige Priit Lind, rääkides masina- ja metallitööstuse põhikutsealadest. Veel nimetavad eksperdid tulevikualadena robotitehniku ja robootikainseneri, disaini- ja ostujuhi ning kvaliteediinseneri erialasid.
Abiks varasem prognoos Ka paari aasta eest riigikantselei juures valminud kogumikus “Eesti tööjõuturg täna ja homme” märgivad analüütikud, et robottehniliste süsteemide operaatoreid peaks juba nüüd välja õpetama aastas vähemalt viisteist – see on selgelt tulevikueriala. Väga suurt vajadust nähti juba 2014. aastal tootearendusinseneride ja mehhatroonikainseneride järele.
Valdkonna juurde tuleb meelitada rohkem naisi, leiavad OSKA masina- ja metallitöö eksperdid. Pildil keevitab Tallinna tööstushariduskeskuse õpetaja Tatjana Karaganova.
OSKA ekspertkogu ••OSKA metalli- ja masinatööstuse valdkondlikku eksperdikogusse kuuluvad eksperdid ja visionäärid erineva profiiliga ettevõtetest, õppeasutustest ja riigisektorist. Kutsekoja juhtpartner on Eesti masinaehituse liit. ••Ekspertidena osalevad esindusorganisatsioonid Eesti väikelaevaehituse liit ja Eesti mehaanikainseneride liit, lisaks mitmed tunnustatud ettevõtted. ••Haridussektorit esindavad Tallinna tööstushariduskeskus, Tallinna tehnikakõrgkool, Maaülikool ja Tehnikaülikool. ••Riigiesindajatena on kaasatud SA Innove, haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Allikas: www.kutsekoda.ee
Nad prognoosivad, et veel mõnda aega jätkub varasem trend: hõive metallitööstuses pigem väheneb ja masinatööstuses kasvab. Suureneb spetsialistide osatähtsus (töödejuhid, insenerid), kuid umbes 70 protsenti on valdkonnas oskustöötajaid (keevitajad, metallitöötluspinkide seadistajad ja operaatorid, metallkonstruktsioonide valmistajad jpt). Kuid samas tõotab tulevikus vajaka jääda metalli- ja masinatöölistest. Töödejuhatajate puhul aga on tulevikus tähtis akadeemiline kõrgharidus ning töökogemus, koolipingist sellisesse ametisse ei võeta. Ülearu tundus valdkonnas olevat vaid müügiesindajaid ja varustajaid, kusjuures tihtipeale saab nende komistuskiviks masinaehituse vms spetsiifika. (Statistika aluseks on kogumikus võetud rakendusuuringute keskuse CenTAR ja InterACT 2014. aasta analüütiline kokkuvõte valdkonna tööjõuvajadusest.) Kogumikus tehtud järeldustele tugineb oma prognoosi tehes ka OSKA.
Eestis tegutseb üle 2000 metalli- ja masinatööstuse ettevõtte ning selles valdkonnas töötab üle 35 000 inimese. Valdkonna suurim haru on metallitööstus, mis on tootmismahult toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Masinaehitus on samas üks Eesti olulisematest majanduse kasvuvaldkondadest ning enamiku sektori müügist moodustab eksport. Eesti siseturg on tähtsam masinate-seadmete remondis ja paigalduses ning metalltoodete tootmises. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA prognoosisüsteemi metoodika väljatöötamisega tegeleb sihtasutus Kutsekoda. Metallilehe ilmumise ajaks on olemas juba ka esimesed tulemused.
4
Torude ja profiilide painutamine Väikesed ja suured partiid
Danival Ehitus OÜ - Tule 21, Saue - www.danival.ee - info@danival.ee
Tehnoloogia kaitseb metalli pinda ja pikendab selle eluiga Metallpindade eluiga lühendab peamiselt korrosioon, millega võitlemisel kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid pindade katmiseks mittemetalse või teise, vähemaktiivse metalliga.
Tiina Lelumees, Zinga Estonia OÜ Korrosiooni takistamiseks mittemetalse kattega kasutatakse värvide kilejat kaitsekihti, lakkimist või plastiga katmist. Sellisel viisil kaitstud metallpinna kestvus jääb reeglina alla vähemaktiivse metallkihiga kaetud korrosioonikaitse meetoditele. Põhjuseks on poorne kaitsekiht, mis ei suuda lõplikult takistada õhuniiskuse pääsemist kaitstava pinnani. Seetõttu võib värvi või plastist pinna all toimuda juba pikaajaline korrodeerumisprotsess enne kaitsekihi pinnalt mahakoorumist.
Aktiivne pinnakaitse Korrosioonikindlama metalliga kaitsekihi loomisel moodustatakse pinnale kiht, mis korrodeerub alloleva metalli asemel ning selle kestvus sõltub kaitsekihi paksusest ja ümbritseva keskkonna agressiivsusest. Sellistel juhtudel ei ole õhuniiskuse pääsemine alumise metallpinnani võimalik,
juhatuse liige
sest tegemist on aktiivse pinnakaitsega, mitte nn kaitsekilega metalli pinnal. Tavaliselt vajatakse sellise meetodi rakendamiseks kuumtöötlust. Üks levinumaid näiteid on kuumtsinkimine, mis tagab pikaajalise kaitse paljudele metallkonstruktsioonidele. Viimase puudus on aga see, et tsinkimistehases on võimalik töödelda konstruktsioone kohapeal ning töötlemisel kõrgel kuumusel riskitakse nende deformeerumisega. Samuti piirab selline meetod kaitsekihi uuendamise võimaluse aastakümnete järel, kui monteeritud metallpind on oma kaitsekihi ajapikku keskkonnale ära loovutanud. Mõningal määral on sellistel puhkudel kasutusele võetud metalliseerimise tehnoloogia, mis võimaldab metallkonstruktsioone katta vähemaktiivse metallikihiga ka kohapeal monteeritult. Tavakasutusse jõudmise teeb
keerulisemaks asjaolu, et ka see tehnoloogia vajab pinnalekandmiseks kuumtöötlust, spetsiaalset aparatuuri ja väljaõppega spetsialiste. Seetõttu kasutatakse endiselt kõige enam tavalisi või tsingiga rikastatud värve, mida pärast aluspinna töötlemis- või korrosioonijääkidest puhastamist on kõige lihtsam metallile kanda. Tsingiga rikastatud värvide kasutuselevõtu järel hakati peagi töötama tehnoloogia kallal, mis võimaldaks koostises tekitada galvaanilise kattekihi tekkimiseks vajaliku keemilise laengu. 1970ndate lõpus töötati Belgias välja aktiivse koostisega kuumtsinkimise alternatiiv, mida oleks võimalik kaitstavale pinnale kanda kuumtöötluseta sõltumata ümbritseva keskkonna tingimustest. Esialgselt katsetati tehnoloogiat väikestel kuumtsingitud pinna kahjustunud aladel. See tekitas kuumtsinkimistööstuses negatiiv-
5 Kuigi Siesniki kergliiklussilla teraskonstruktsioonid olid tugevasti korrodeerunud, sai nende eluiga kestva töötlemise järel oluliselt pikendada.
värvist ja korrosioonijääkidest puhastada, siis ZINGA aktiivne koostis vajab uue kihi pealekandmiseks vaid alloleva pinna puhastamist pinnamustusest. Uus kiht muudab alloleva taas vedelaks ja see sulandub pindmise kihiga, moodustades uue ühtse tugevama kaitsekihi. ZINGA kattekiht vajab uuendamist analoogselt kuumtsingitud pinnaga vaid siis, kui tsingiosakesed on ajapikku atmosfäärile loovutatud ning kattekiht väga õhukeseks kulunud. Otiveski sild asub väga niiskes kohas ning teede hooldamisel kasutatakse soolasisaldusega libedusetõrjet. Seetõttu nähti projekti kavandamisel ette selle korrosioonikaitse vastupidavus keskkonnaklassile C4H, mis tähendab keskmiselt 3,1 mikromeetri ulatuses tsingikihi kadu aastas. Konstruktsioonid kaeti kahe 60 mikromeetri (kuivanud kattekihi paksus) paksuse ZINGA kihiga, mis tagab selle korrosioonikaitse vähemalt 40 aastaks. Soolveetestide ja praktiliste tulemuste mõõtmised on tulemuseks andnud, et kattekiht kestab tavaliselt võrreldes kuumtsingitud tulemusega mõnevõrra kauem. Selle tingib koostises spetsiaalne sideaine, mis aeglustab tsingiosakeste loovutamist.
ZINGA tehnoloogia aitab Foto: Marek Vikat
set vastukaja, sest seda ei peetud nn õigeks tsinkimiseks. Peagi leiti, et kuigi filmtsinkimise puhul ei kasutata sulamit, tekib selle molekulaarsel ühinemisel terasega õhuniiskuse koostoimel galvaaniline laeng (1,04 V), mis sarnaneb kuumtsinkimise protsessiga. Praktikas väga häid tulemusi näidanud süsteemi hakati ajapikku kasutama lisaks ka kuumtsinkimise asemel kohtades, mille parandamine osutus keeruliseks (mh õõnsad või suletud karptalad, deformeerimisohuga või degaseerimisaukudeta disainitud konstruktsioonid).
Otivere sild – 40 aastat korrosioonikaitset Eestis on viimase viie aasta jooksul ZINGA tehnoloogiaga filmtsinkimist kasutatud peamiselt kuumtsingitud konstruktsioonide lõikamise ja keevitamise järgseteks parandustöödeks ning soolveekindluse tõttu merepoide, paadisildade, autokerede jt objektide katmiseks. Kuna kuivanud kattekiht ei ole analoogselt kuumtsingitud pinnakattega mürgine, on see kasutust leidnud ka joogiveemahutite ja kümblustünnide metallist alade korrosioonikaitseks. Kui paljudes riikides ollakse selle tehnoloogia kasutamisel suuremõõtmeliste konstruktsioonide katmisel juba pikaajaliste kogemustega, võib Eestis esimeseks täismahus teraskonstruktsioonide filmtsinkimise tehnoloogiaga katmiseks pidada Vaida-Urge maanteel asuva Otiveski silla terastalasid. Silla põhikonstruktsiooni koosneb 12 meetri pikkustest terastaladest, mistõttu korrosioonikaitseks kuumtsinkimise kasutamine oli välistatud.
Varem on Eestis kasutatud sellistel puhkudel konstruktsioonide värvimist kas tavaliste metallivärvide või siis tsingiga rikastatud värvidega, mille puhul toimub kaitsesüsteemi loomine metalli pealispinna passiivseks muutmise abil. Nagu mainitud, moodustatakse pinnale kilejas kiht, mis takistab mustmetalli otsese reageerimise õhuniiskusega. Kuid värvikihi kaitse kestvust pärsib selle poorne ning ilmastikutingimustele vastupanemiseks piisava elastsuseta kattekihi struktuur. Seetõttu pääseb läbi poorse pinna või mõranenud pealiskihi õhuniiskus metallpinnani ja hakkab toimuma korrodeerumise protsess. Kui värvikiht metallpinnalt lahti koorub, on selle all pikalt toimunud korrosiooniprotsess sageli juba metallpinda jõudnud ulatuslikult kahjustada. Hooldustööde käigus tähendab see kogu kulunud värvikihi täielikku eemaldamist, metallpinna roostejääkidest puhastamist
Värvikihi kaitse kestvust pärsib selle poorne struktuur.
ja uue värvikihi pinnalekandmist. Silla konstruktsioonide ZINGA tehnoloogia katmise kasuks langetati otsus just selle ekspluatatsiooni pikkuse ning hilisemate soodsamate järeltööde tõttu, mis objekti kogukulu koos hooldamisega kokkuvõttes väiksemaks teeb. Kui konstruktsioonide värvimise puhul tuleb hooldamiseks kogu konstruktsioon vanast
Kui Otiveski silla rekonstrueerimise puhul oli tegemist uute konstruktsioonitaladega, siis näiteks üle Piusa jõe paigaldatud 30 m pikkuse Siesniki kergliiklussilla juures on tegemist terassõrestikuga, mis on 1980ndatel ehitatud kõrgepingeliinide mastide teraskonstruktsioonidest. Kuigi teraskonstruktsioonid olid tugevasti korrodeerunud, sai nende eluiga kestva töötlemise järel oluliselt pikendada. Täbaras seisus silla terassõrestik otsustati ülevärvimise asemel katta ZINGA tehnoloogiaga, mis välistas ka metallpindade eelneva kruntimise vajaduse ja tagas vastavuse kõrgemale keskkonnaklassile. Lisaks suuremõõtmeliste metallkonstruktsioonide katmisele on Eestis viimasel ajal populaarseks ZINGA kasutusvaldkonnaks saanud sõidukikerede korrosioonikaitse. Seda alates uunikumide ja hobiautode renoveerimise eeltöötlemisest kuni metsaveo-, teehooldus- ja põllumajandusmasinate tavahoolduseni. Metsaveokite hoolduse juures on tehnikat rentivale ettevõttele oluline, et masinapark oleks võimalikult efektiivselt korrosiooni eest kaitstud. Igapäevane töökeskkond on liivane ja niiske pinnas, talveperioodidel lisaks kloriididega rikastatud teehooldus, mille veelgi ekstreemsemaks muudab masinate enda töötemperatuuri äärmiselt suur kõikumine. Mitteaktiivsed korrosioonikaitsed ja tsingiga rikastatud värvid ei suuda taolistes tingimustes püsivat kaitset pakkuda. Kuna tegemist ei ole vaid passiivse värvikilega metalli pinnal, suudab puuderjas kaitsekiht kohaneda hästi metalli kokkutõmbumisega külmades ilmastikuoludes ning selle paisumisega kuumenedes.
6
Kaamerad skaneerivad hüperspektraalkujutisi
Pika II ja Pika NIR kaamerad võimaldavad: ••uurida ja läbi viia hüperspektraalmõõtmisi ja tulemuste analüüsi eri valdkondades; ••töötada välja andmebaase, mida saab kasutada edaspidi automaatse tuvastuse töövahendina;
Foto: TTÜ
Martin Jürise, Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorant
Töövaldkond on lai Hüperspektraalkaameraid hakati kasutama juba 1970-ndatel erinevate pindade peegeldusomaduste uurimiseks, kuid esialgu oli nende võimekus väike ja mõõtmisulatus piiratud. Viimasel kümnendil on aga selliseid kaameraid hakatud arendama terves maailmas.
Tsiviilkäibesse jõudis see kaamera esimest korda alles 2012. aastal ning tänapäeval on hüperspektraalne kujutamine kasutusel meditsiinis, põlluharimises, sõjanduses, mineraloogias ja bioloogias, rääkimata riigikaitsest ja keskkonnauuringutest või kosmosetehnoloogiatest. Teadaolevalt kasutatakse sõjanduses selliseid hüperspektraalseid kujutisi vastase avastamiseks ja tuvastamiseks. EAS-i ja Tehnopoli toel hangitud komplekt hüperspektraal- ja lähiinfrapunakaameratest hõlmab kogu nähtava ning infrapuna valgusspektri. Kusjuures öövaatluse jaoks ei ole sellel kaameral vaja pimedust, sest skaneerib sellele omast 900–1700 nm lainepikkusel ka päevasel ajal. Kaameraga saab tuvastada kõikvõimalikke materjale ja vedelikke ning monitoorida ka
Premium-tasemel väravad ja automaatika.
••välja töötada materjalitehnoloogias uusi analüüsimeetodeid; ••erinevates valdkondades teha uusi avastusi materjalide omaduste või nende omavaheliste seoste kohta.
Praeguseks kasutatakse hüperspektraalset kujutamist paljudel aladel alates meditsiinist ja bioloogiast kuni riigikaitse ja kosmosetehnoloogiateni välja. Tallinna tehnikaülikool teadurite käsutuses on nüüd haruldane tehnoloogiavaldkonna seade – veel mõne aasta eest vaid militaarkäibes olnud hüperspektraalkaamera. Nii Pika II kui ka Pika NIR on kerged ja kompaktsed ning nii laboratoorseteks- kui ka välimõõtmisteks (nii maapinnalt kui ka õhust) kasutatavad kaamerad. Mõõtmissüsteem on täielikult integreeritud – seadmed, tarkvara ja analüüsiprogrammid moodustavad ühtse tervikliku komplekti.
••mõista paremini ümbritseva keskkonna, looduslike ja tehisobjektide omadusi;
tegemist on sama materjaliga või ei ole. Tööstuses on võimalik teha näiteks kvaliteedikontrolli, võrrelda erinevate materjalide või vedelike omadusi. Looduse skaneerimisel saab kaamera abil näiteks tuvastada klorofülli sisaldust taimedes ja seeläbi õhust monitoorida, kas vili on valmis, milline on metsa seisukord, kas meres vohab vetikaid.
Iga piksel kannab täielikku teavet
Pika II ja Pika NIR kaamerad on kerged ja kompaktsed ning kasutatakse neid nii laboratoorseteks- kui ka välimõõtmisteks.
sündmusi, alates veoreostusest ja lõpetades metsa kadunud inimesega otsimisega. Viimase puhul piisab teadmisest, et ta kannab sinist jopet seljas. Kui helikopteriga üle metsa lennata, suudab see kaamera muul taustal selle värvi edukalt üles leida. Neid kaameraid saab seega ka-
Kruvivundamendid
10-aastane garantii* väravatele ja automaatikale
* vt. garantiitingimusi Aldermani kodulehel www.alderman.ee
sutada saastetundliku keskkonna muutuste uurimisel, hinnata looduskatastroofide kahjustusi või muutusi maastiku kaardistamisel. Kui on soov kindlaks teha, kas kaks väga sarnast ainet on ikkagi identsed, siis tuleb need vaid kaameraga sisse skaneerida ja ekraanil on selgelt näha, kas
Hüperspektraalne kujutamine loob pildi, kus igal pikslil on täielik spektraalne teave. Lahtiseletatult piksel ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemõõtmeline osa, mis võib kanda teatud värvust ja heledust. Pikslite ridade ja veergude kaupa korrastatud kahemõõtmeline kogum moodustab maatriksi ehk pikslimassiivi. Pikslites väljendatakse ka seadiste lahutus- või eraldusvõimet, sest see sõltub pikslite üldarvust. Pikslite üldar-
vu, eriti pildisensori korral, väljendatakse megapikslites (Mpx): 1 Mpx = 1 000 000 pikslit. Niisiis on igal pikslil oma signatuur, mis väljendub värvuse, heleduse lahutus- ja eraldusvõime omapäras. Kaamerad Pika II ja Pika NIR mõõdavadki vaatluspiirkonna iga piksli omapära (Pika II 400–900 nm ja Pika NIR 900–1700 nm) ning koostavadki igale pildi pikslile oma signatuuri, mida on võimalik analüüsida ja modelleerida. Selliste kaamerate kasutusala väga lai ning võimekused hõlmavad enda alla nii nähtava valguse, UV, NIR ning IR valguspeegelduse. Kaamerad Pika II ja Pika NIR on mõeldud eelkõige laboratooriumis teaduslike mõõtmiste ja katsete läbiviimiseks. Oma tööks vajavad nad palju valgust ning pidevat kalibreerimist. Välioludes pideva mõõteseadmena neid kasutada ei saa. Kaameratel ei ole tarkvara, mis mõõdaks, analüüsiks, tuvastaks ja edastaks infot automaatselt.
Kui ostate survepressitud alumiiniumprofiile, leidke õige tee
Ärge minge vales suunas, valides survepressitud alumiiniumprofiile. Tarnija otsinguil on lihtne ära eksida. Tavaliselt ei ole küsimus pelgalt survepressitud alumiiniumprofiili ostmises, pigem on mureks tarnija leidmine, kes suudab pakkuda lisaväärtust – teie ärile kohandatud lahendust. Kui see on see, mida vajate, siis soovitame Sapaga ühendust võtta ja meilt lisa küsida. Me peame ennast teie tegevuse – projekteerimise, tootmise, logistika ja müügi -lahutamatuks osaks. Me pakume teile survepressitud alumiiniumprofiile, mille pinnatöötlus ja valmistusviis vastavad täpselt teie nõuetele. Anodeeritud, värvitud, haavelpuhastatud,
erinevatesse pikkustesse lõigatud, painutatud, masintöödeldud, freesitud, puuritud, perforeeritud, hüdrovormitud või keevitatud - lühidalt öeldes, te saate täpselt sellise toote, nagu te soovite ning mis sobib parimal viisil teie tootmisvajadustega. See käsitus on aidanud paljudel firmadel lühendada oma projekteerimis- ja tootmisprotsesse. Järgmine kord, kui valite tarnijat, tasub lähemalt uurida Sapa lahenduse eeliseid. See on seda väärt. www.sapa.ee