Metallileht (oktoober 2016)

Metallileht

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond.

Reklaam: Kirk-Marius Kukumägi kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee

OKTOOBER 2016

Foto: Sven Arbet

Fors MW tunnetab tehnikakasutaja vajadusi Selles, et üks ettevõte Eestis metsa- ja põllumajandushaagiste tootmisega tegeleb, pole midagi üllatavat, küll aga on hoopis erisugune Sauel tegutseva AS-i Fors MW ärimudeli majanduslik ülesehitus.

Ain Alvela Tõsi, metsaveohaagiseid ja puidutõstukeid või mingit muud metsatöödeks vajalikku tehnikat toodab Eestimaal üle tosina ettevõtte. Ligemale veerandsada aastat tagasi rootslase Leif Forsi asutatud AS Fors MW kuulub nende seas suuremate sekka, ekspordib enamiku toodangust ning majandab ennast ka muul moel edukalt, ent selle edukuse eest on ettevõte suuresti tänu võl-

gu siinmail ebatraditsioonilisele majandusmudelile. Nimelt kuulub firma sihtasutusele Leif Forsi Fond. Samale fondile kuulub ka Forsi omal ajal (mees lahkus hiljuti meie seast) Pärnumaale Varbla valda rajatud talu ärinimega OÜ Jagudi Mets.

Alustati n-ö põlve otsas tootmisega Fond ühendab endas niisiis Pärnumaal põllu- ja metsamajandusega tegelevat agrofirmat ning Sauel haagiseid, tõstukeid, kraanasid jms tootvat metallitööstust.

Viimatimärgitu juhatuse liige Sven Peter Kastberg on ettevõtte tegevjuhina ametis olnud üheksa aastat. Kastberg on ema poolt eestlane, isa poolt rootslane.

Omal ajal, kui Leif Fors ta Eestisse metallifirma asepresidendiks kutsus, seati elukorraldus sisse nõnda, et Kastbergi pere jäi elama Stockholmi, mees ise ko-

lis Eestisse ja nii on see jäänud kestma tänaseni – tööelu Eestis, pereelu Rootsis.

Suurepärast eesti keelt rääkiv Kastberg meenutab, et juba 1991. aastal, kui Eestis puhusid iseseisvumise tuuled ning Leif Fors sattus Eestisse käima, nägi ta kogenud ärivaistuga inimesena, et siinkandis võib avaneda palju võimalusi, kuidas edukalt äri ajada.

Aasta hiljem pani Fors paari sõbraga Maardu tühermaale telgi püsti, sooja andis selles kamin ja nii koostati öösel põrandal jooniseid, päeval paar-kolm meest keevitasid asjad kokku ning niimoodi paari nädala jooksul valmisidki esimesed tooted.

Praegusega võrreldes muidugi vaid nipet-näpet rauatükid.

Aastal 1996 oli käes aeg tööstus tugevamale alusele seada – Sauel avanes võimalus osta maad, ehitati esimene tehasehoone. Investeeringuteks oli

3 raha vaja ning Leif Fors otsustas 1998. aastal kutsuda firmasse neli uut osanikku, kellest üks oli muide Rootsi riik investeerimisfondide kaudu. Tollest ajast pärinevad praeguseni tootmise tuumiku moodustavad kaubamärgid – põllu- ja kommunaalmajanduses kasutatavad multilift-haagised Bigab, mis osteti sisse, ning ettevõttes endas leiutatud Farma metsamasinad.

Tehnikat saab alati paremaks muuta Fors MW edulugu Põhjamaade turul algas 2000. aastal, mil ettevõte saavutas Rootsis oma valdkonnas liidripositsiooni.

Forsi toodang on kindlalt esindatud ka Taanis ja Norras, samuti Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Austrias ja Soomes – ühtekokku on tehnikat müüdud poolesajasse riiki. Juba kümme aastat on Forsil oma esindus Hiinas, kus toodetakse masinaid kohalikule turule.

Toonase edu alustaladeks peab Peter Kastberg Leif Forsi suurepärast ärivaistu, mis väljendus selles, et turule toodi õi-

Peter Kastberg usub, et tehnikatootja puhul on oluline oskus panna ennast masinate kasutaja olukorda ning sedasi tunnetada, mida ta korralikuks töötegemiseks vajab.

gel ajal õige hinnaga õige toode, lisaks oli see toode veel ka hea kvaliteediga ning suudeti tagada kiired tarned. 2007. aastal, kui Kastberg Forsi tegemistega liitus, oli parasjagu saabumas üleilmne majanduskriis. Ja nagu ikka kriiside puhul, hakati ka Forsis tegelema aktiivse tootearendusega ning üldse tootevaliku uuendamisega.

Võiks ju mõelda, et üks käru on juba ammuilma lõpuni valmis leiutatud ja mida seal ikka nii väga uuendada on.

“Hea küsimus, tõepoolest nii see näib. Aga kui lähtuda nüanssidest, detailidest, siis saab alati midagi paremini teha.

Kusjuures tulemus võib väljenduda alles pärast aastatepikkust kasutamist,” räägib Kastberg.

“Näiteks otsustas Fors teha oma haagised ainult kergsulamiterasest, mis on küll kallim, aga vastupidavam ja kaalult kergem.

Nii saimegi tulemuseks 1860 kg kaaluva haagise, samas kui konkurentide analoog kaalub üle kahe tonni. Aga pikaaegsel kasutamisel aitab kergem haagis traktori kütust kokku hoida.”

Fors MW tooteportfell sisaldab – nagu Peter Kastberg iseloomustab – peaasjalikult seadmeid, mille otstarve on kas mingit materjali tõsta või vedada või teisaldada. On kallurhaagised, on nn konkstõstehaagis (tuntud ka kui multilift), on kraanaga varustatud haagised,

on eraldi müüdavad haaratsitega tõstukid või kraanad, vintsid, treilerid. Neid kasutatakse kõige laiemas mõistes metsatöödel, põllumajanduses ja kommunaalmajanduses. Näiteks metsatööde jaoks on valikus 32 kombinatsiooni, kuidas komplekteerida treilerit erinevate lisadega.

Kastberg usub, et pakutav toode peab olema soodsa hinnaga, et ostja ei peaks selle soetamiseks laenu võtma. Ja see peab olema vastupidav. Leif Fors oskas ennast panna kliendi-kasutaja seisukohale. Kuna ta lisaks tööstusele ehitas nullist üles edukalt toimiva talumajapida-

PETER KASTBERG: “Saame ennekõike arengu all silmas pidada vajadust efektiivsust parandada, tootevalikut veelgi avardada, uusi ideid oma toodetesse rakendada, neid täiendada, kasutusmugavust lisada.”

mise, kus 1500 hektarit maad, muu hulgas ka metsa, siis sai ta kõik tehases tootmisse juurutatavad uued masinad ise järele proovida. Selline võimalus on Pärnumaal siiani alles ja seda tootearendajad ka agaralt kasutavad. Lisaks tuleb talumetsast ka puit, millest ise hakkpuitu tehakse ning sellega kogu Saue tootmisüksuse soojusenergia vajadus kaetakse.

Kogu toodang valmib Saue tehases 2014. aastal ostis Leif Fors firma teistelt osanikelt välja ja moodustas endanimelise sihtasutuse, kelle haldusse läks ka kogu ettevõtte vara. Sihtasutuse eesmärk on ettevõtte hoidmine ja arendamine. Kuigi tõele au andes seab füüsilisele laiendamisele piirid tõsiasi, et Fors MW käsutuses olev 36 000 ruutmeetrit tootmismaad Sauel on suuresti täis ehitatud, ümbruskonnas maad juurde saada on aga juba keeruline. Siiski on tuleval aastal plaanis Eestisse ehitada varuosade ladu.

“Saame ennekõike arengu all silmas pidada vajadust efektiivsust parandada, tootevalikut veelgi avardada, uusi ideid oma toodetesse rakendada, neid täiendada, kasutusmugavust lisada,” loetleb Peter Kastberg Fors MW ees seisvaid eesmärke.

“Samas on kindlasti põhimõtteid, millest me ei tagane. Näi-

teks müüme toodangu ainult edasimüüjate kaudu. Müük on kohalik tegevus ja sellega peab tegelema kohalik diiler. Ja me ei tee kunagi allhanget ega kasuta seda ka ise, me ei täida kellegi tellimustöid. Ka see on põhimõtteline küsimus.”

Forsil on Sauel eraldi majas inseneride meeskond, kes tegelevad uute toodete väljatöötamisega. Kastberg on veendunud, et kuna see on puhtalt loominguline tegevus, peavad need inimesed asuma ka muust tootmisest eraldi, et rahus keskenduda saaksid.

Tootearenduses keskendub Fors MW sellisele metsatehnikale, mis mõeldud eelkõige erametsaomanikule, kes soovib ise oma metsas tasapisi toimetada, ega taha seal näha ringi sõtkumas suuri harvestere või raskeid väljaveotraktoreid. Nii on tootevalikus viimasel kolmel-neljal aastal populaarseks müügiartikliks muutunud NIAB palgilõikusseade ehk nn vaese mehe harvester, mis on Peter Kastbergi sõnul ideaalne riist väiksemate puulangetuste ja järkamise jaoks, näiteks harvendusraie tegemiseks.

Arengupotentsiaali Fors MW toodangule näeb Kastberg Aasia turul, aga ka Lõuna-Euroopas.

Näiteks praegu Euroopas n-ö Alpidest allpool Forsi tehnikal olulist turuosa pole, aga selle võitmise poole püüeldakse.

4

Maailma metalliturult tänavu suurt edasiminekut ei oodata Kui 2007. aastal valla pääsenud finantskriisi eel ja ka pärast seda liikusid metallide hinnad maailmaturul hoogsalt üles-alla vastavalt nõudluse kõikumistele, siis sel aastal on olukord püsinud võrdlemisi rahulik.

Foto: Shutterstock

Erik Aru Bloombergi toorainehindade indeks saavutas oma tipu 2008. aasta algupoolel ja sellele järgnes üsna karm kukkumine. Järgnenud aastatel kõikusid hinnad üles-alla, kuid vahepeal on viiel aastal järjest toorainete hinnad aasta kokkuvõttes langenud.

Sellelt aastalt on analüütikud lootnud paremaid tulemusi, kuid loomulikult ei ole kõik toorained vennad ja nende hinnad ei liigu sugugi käsikäes.

Just nimelt tööstuslikult tarbitavate metallide koha pealt on vaatlejad pigem pessimistlikult meelestatud olnud, sest nende hindade üks peamisi mõjureid Hiina majandus ei ole sugugi parima tervise juures. Nii ongi

Kulla hind on sel aastal jäänud üsna stabiilselt 1230 ja 1330 dollari vahele ühe Troy untsi kohta.

peamised metallid sel aastal esinenud üpris tagasihoidlikult ega ole enamasti suuri hüppeid või kukkumisi kogenud, liikudes pigem suures osas külgsuunas.

Ka aasta algupoolel tugeva tõusu läbi teinud terasehinnad alanesid suvekuudel märkimisväärselt. Samas on Hiina võimud püüdnud piirata terase ületootmist, mis võiks selle hinda tulevikus toetada, kuigi praeguseni ei ole märke, et riigi teraseeksport kuidagi alanenud oleks. Praeguses tempos riik pigem ületab

möödunud aastal püstitatud 112 miljoni tonnise ekspordirekordi.

Kuna metall teatavasti on päris raske ning selle transportki on päris vaevarikas ja kulukas, ei kaubelda maailma börsidel muidugi konkreetsete füüsiliste koguste, vaid nii-öelda tuletisväärtpaberite ehk futuuridega. Need kujutavad endast standardiseeritud tehingut – näiteks näeb see ette, et kolme kuu pärast saab õiguse omandada teatud geograafilises kohas kindla koguse teatud puhtusastmega metalli.

Nii ongi päris keeruline näiteks seda öelda, milline võiks olla see üks ja õige terase hind – erinevaid terasetüüpe on lihtsalt sedavõrd palju ja hind sõltub oluliselt sellestki, millises maailma otsas teras asub. Muude metallidega on tavaliselt omajagu lihtsam.

Kulla tipp nähtud Sel aastatuhandel suuri kõikumisi läbi teinud kulla hind on sel aastal jäänud üsna stabiilselt 1230 ja 1330 dollari vahele ühe Troy untsi kohta – see väärismetallide mõõt-

misel kasutatav ühik kaalub 31,1 grammi. Praegu saab COMEX-i börsil detsembris kättetoimetatava Troy untsi kulda umbes 1275 dollariga – ehk siis grammi hinnaks kujuneb 36,60 eurot. Suur osa analüütikuid kahtlustabki, et selle aasta tipp on kulla hinna vallas juba nähtud ja lähiaja trend on pigem allapoole, aga loomulikult – ega seda ju lõpuks ette tea.

Teistel turgudel on hinnad mõistagi veidi erinevad kui COMEX-il – mängu tuleb juba transpordikulu ja muud tehnilised detailid.

Märksa alahoidlikumalt on samal väärtpaberiturul käitunud vase tuletisväärtpaberid. Kui need maksid oma tänavusel tipphetkel juuli hakul 2,21 dollarit, praegu on need aasta madalaimal tasemel – kuid siiski 2,17 dollarit.

Plaatina paistab selle kõrval juba päris seikluslik. Oma kõrgemail hetkel maksis selle väärismetalli Troy untsi kolmekuuline futuur üle 1150 dollari, nüüd aga ainult 985 dollarit. Pallaadium on kõikunud 630 ja 710 dollari vahel, olles praegu pigem selle kõrgemas otsas. Märksa suurema võnkumise on turul läbi teinud hõbedafutuuride hinnad – 15,59 ja 19,25 dollari vahel Troy untsi kohta.

Märkida tasub sedagi, et tegelikult võivad eri metallide puhul ühe päeva sisesed hinnakõikumised olla oluliselt suuremadki kui aasta kõrgeima ja madalaima sulgemishinna erinevus.

Ka vanametalli vallas on Eesti muutunud põhjamaisemaks ••Vanametalli tippaeg Eestis jääb aastate taha, kui vaeses riigis läks kahtlasemates kokkuostudes kaubaks kõik varastatud elektrijuhtmetest kanalisatsioonikaevuluukideni.

Suurematest metallivargustest viimasel ajal kuigivõrd kuulda ei ole, nii et ilmselt on selleski vallas läinud siinne elu põhjamaisemaks.

••Vanametalli kokkuostusid leiab internetist vägagi erinevaid, hinnad neis on aga võrdlemisi samas suurusjärgus. Näiteks BLRT Gruppi kuuluva Refonda kokkuostus saab musta metalli tonni eest vastavalt selle paksusele ja kvaliteedile kuus kuni 105 eurot, kui aga kaubaks läheb auto koos rehvide ja muu juurdekuuluvaga, on tonnihinnaks 50 eurot. Püsiklientide jaoks on hinnad märksa kõrgemad.

••Kallimad alumiiniumtooted, näiteks valuveljed, maksavad 825 eurot tonn, odavamad nagu laevad aga 460 eurot.

Kõige kõrgema tonnihinnaga värviliseks vanarauaks on elektrotehniline vask, mille eest saab 3350 eurot, odavaim aga kroomteras – 125 eurot.

5

Fleibel Group OÜ on spetsialiseerunud keeruliste masinaehituslike keeviskonstruktsioonide ja detailide valmistamisele ja töötlemisele. Töötleme ja keevitame nii musta terast kui ka roostevaba terast ja alumiiniumi.

Fleibel Groupi eesmärk on pakkuda oma klientidele täpseid ja kliendikeskseid lahendusi.

PAKUTAVAD TEENUSED:

 Lehtmetalli lõikamine, materjali paksus 0,5-100mm, kasutusel laserlõikus, plasmalõikus ja gaasilõikus.  Lehtmetalli painutamine, detaili pikkus kuni 8000mm, painutusjõud 1600T.  Keevitamine, TIG ja MIG aparaadid.  Mehaaniline töötlemine, detailid kuni 5000x2500mm kaaluga 10T.

ROHKEM INFOT: WWW.FLEIBEL.EE

Fleibel Group OÜ Peterburi tee 94A, 11415, Tallinn, e-mail: fleibel@fleibel.ee

6

Eesti masinatööstuse liidul jagub head hoogu Foto: Harro Puusild, Tööstusuudised.ee

Tihti küsitakse, millega Eesti Masinatööstuse Liit tegeleb? Seetõttu toon alljärgnevalt välja selle aasta olulisemad tegevused.

Insenerilahendused OÜ, Acer Systems OÜ, DoWisely OÜ, ESTEG OÜ ja Enefit Solutions. Projekti algatasid insenerid Hendrik Ross, Meelis Viisileht ja Priit Põdra, kes nägid ühises turunduses võtit uute projektide ja klientide leidmisel erinevatel eksportturgudel.

Novembris stardime projektiga “4Change”, mis tegeleb CNCpinkide õppemetoodika uuendamisega kutseõppes Saksa näitel.

Projekti juhtpartnerid on Leedu Masinatööstuse Liit (LIMPRA) ja 11 partnerit Lätist, Eestist ja Saksamaalt. Projekt kestab 3 aastat.

Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit OSKA Kutsekoja programm OSKA prognoosis masina- ja metallitööstuse tööjõu vajadust järgmiseks 5 kuni 10 aastaks, millesse kaasati mitmeid sektori ettevõtete võtmeisikuid. Septembris valminud raportis kirjeldatakse tulevikutrende ning kuidas see mõjutab tööjõu olemasolu ja vajalikke oskuste arendamist masina- ja metallitööstuses. Lisaks analüüsitakse raportis tööjõuvajaduse nõudlust pakkumisega ehk milliste haridusasutuste ja õppekavade kaudu saavad ettevõtted omale võtmespetsialiste. Raportis tulevad väga selgelt välja väljakutsed, mis seovad haridussüsteemi ja ettevõtjate ootusi tööjõu kvalifikatsiooni puhul.

Sünnipäevaks raamat ja auraha Eesti Masinatööstuse Liit tähistas juunis oma 80. aastapäeva konverentsiga ja raamatuga “Eesti Masinatööstuse Liit. Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond 80”. Konverentsil keskenduti ajaloole ja statistikale, uuendustele

hariduses, headele näidetele masinatööstuses ja uutele võimalustele. Raamatus on artikleid masinatööstuse ajaloost, haridusest ja tulevikutrendidest.

Esimest korda EML-i ajaloos otsustati hakata kord aastas välja andma auraha neile, kelle panus masinatööstuse arengusse on hindamatu väärtusega. EML-i kõige esimene auraha läks pikaajalisele tegevjuhile Aleksei Hõbemägile, kelle tehtud töö ja kunagised otsused toovad tänaseni au ja head kuulsust Eesti masinatööstusele.

Koostööprojekt EML on partneriks projektile CLUSME, mille eesmärk on tõsta ettevõtete ekspordivõimekust, luua kontakte ja sidemeid ning arendada tooteid ja tegevusi, mis aitaksid kaasa Eesti ja Soome ettevõtete laienemisele valitud sihtturgudel väljaspool Euroopat. Uute turgudena käsitletakse Gruusiat, LAV-i, Brasiiliat, Austraaliat ja Usbekistani. Projekti juhtpartner on teadus- ja arenduskeskus IMECC Eestist, lisaks on partneriteks MTÜ Mehhatroonika Assotsiatsioon ja

Eesti Masinatööstule liit Riias”TechIndustry 2015” messil

Fakte: ••Masina- ja metallitööstus annab 10% Eesti ekspordist.

••Sektori toodangust 80–90% läheb eksporti.

••Umbes 7000 tööstusettevõttest ligi 2200 tegevusvaldkond on masina- ja metallitööstus.

••Hõivatute tase on u 35 000 ehk 6% hõivatutest; sellega on masina- ja metallitööstus suurim töötleva tööstuse tööandja.

••MTÜ Eesti Masinatööstuse Liit (EML) ühendab 53 liikmesorganisatsiooni, kes seisavad valdkonna heaolu ja käekäigu eest.

••EML on üks staažikamaid erialaliite Eestis, organisatsiooni asutamisest (1936) on aastaks 2016 saanud 80 aastat ja taasasutamisest (1991) 25 aastat.

••Eesti Masinatööstuse Liidu juhatus töötab koosseisus Indrek Rohtma (juhatuse esimees), Priit Lind (BLRT), Joosep Mäe (Custom Metal OÜ), Hendrik Ross (Aramet OÜ), Tõnis Raamets (Silwi Autoehitus OÜ), Tõnu Lelumees (teadus- ja arenduskeskus IMECC), Kristo Karjust (Tallinna tehnikaülikool) ja Marek Pakkin (Tallinna tehnikakõrgkool).

Innovaatio Oy Uusi Tehdas ja Koneteknologiakeskus Turku Oy Soomest. Projekti CLUSME finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 toel.

Insenerteenused ekspordiks EML on algatanud projekti, mille toel tõstetakse insenerteenuste ekspordivõimekust Saksamaa, Rootsi ja Norra turu näitel. Projekti rahastaja on EAS ja kestus u 1 aasta, projektijuhiks Kersti Vatter.

Projektis osalevad ettevõtted Aramet OÜ, Insero OÜ, Teamwork Engineering OÜ, BAV Engineering OÜ, DECK Engineering OÜ, MEC

Messid, seminarid Lisaks pöörab EML jõudumööda tähelepanu masina- ja metallitööstuse propageerimisele noorte seas. Korraldame ekskursioone liikmesettevõtetesse.

Korraldame koostöös teiste partneritega Eesti ainukest tööstusmessi INSTRUTEC 2016.

Külastame ühiselt oma liikmete ja sõpradega Lätis messi “TechIndustry 2016” Oleme koostöös parteritega korraldanud mitmeid spetsiifilisi seminare, nagu lõiketerade seminar, Autodesk tarkvarade seminar “Tootearendus ja tootmise tulevik” jm.

Teeme tihedat koostööd masinatööstusliitudega Lätis, Leedus ja Soomes.

EESTI PARIM CNC TREIMISE JA FREESIMISE TEENUS

UUDIS!

Radius Machining OÜ

Meie pingiparki on lisandunud uus kahespindliline treipink.

Saada oma hinnapäring juba täna radius@radius.ee

Loovälja tee 5, KIILI • radius@radius.ee • +372 525 8487

www.radius.ee

7 Foto: Raul Ammer

Metallitöötlus sarnaneb nüüdisajal kohati pigem tööga IT-ettevõttes

Metall toob leiva lauale Noorteni on vaja viia teadmine, mida metallitöö endast tänapäeval kujutab.

Anu Kull, Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli metallivaldkonna juht Metallitöödega seotud kutsete populaarsus on väga suurel määral seotud koolide valmisolekuga pakkuda tänapäevast õpet. Oma osa annab ka töökodade varustatuse tase. Lasnamäe mehaanikakoolis

on aastaid tegeletud töökodade varustamisega ning aasta-aastalt kasvav õppijate arv näitab, et tehtud on õigeid asju. Nii võib kokkuvõttes näiteks keevitajate väljaõppe kohta öelda, et tee töökojad

valmis ja koolita õpetajad, küll siis tulevad ka õppurid. Ükski metallitöödega seotud kutse ei ole läbi aja olnud nii populaarne kui keevitaja kutse. Ühtlasi on selge, et mida rohkem me oskame noorteni viia teadmist, kuidas tänapäevane metallitöötlus tegelikult välja näeb – metallitöötlus sarnaneb nüüdisajal kohati pigem tööga IT-ettevõttes –, seda suuremat huvi saame äratada.

Näiteks tundsid noored metallilõikepinkidel töötaja kutse vastu veel paar aastat tagasi üsna vähest huvi. Praeguseks on olemas aga uus kutsestandard ning uus riiklik õppekava. Mehaanikakooli vastuvõtukogemus näitab sel puhul üheselt – kui teadmine, mida see vana eriala tänapäeval endast kujutab, on õnnestunult noorteni viidud, on ka õpilased koolitee üles leidnud.

Koostelukksepa kutse?

Süda valutab natuke “klassika” osas. Nimelt elab lukksepa- ja koostelukksepatööde väljaõpe praegu muutuste tuules. On väga hea, et on uus kutsestandard “Koostelukksepp, tase 4”. Traditsiooniliselt on koostelukksepa kutse olnud aga kutsekeskhariduse kutse, st valdav osa õppijatest omandab põhikooli baasil kutsekeskharidust. Koolid võivad koostada tasemeõppe õppekavasid, ent kutsekeskhariduse õppekavad peavad vastama riiklikele õppekavadele. Kuni koostelukksepa erialale ei ole koostatud riiklikku õppekava, puudub koolidel ka

praktiline võimalus koostelukkseppi koolitada.

Esimesed kutseeksamid Uute kutsestandarditega seatud nõudmised on tänapäevased ja – mis õppijatele vahest kõige olulisem – Euroopa kehtiva kvalifikatsiooniraamistikuga samas süsteemis. Sellel põhinevad õppekavad on kompetentsipõhised, milles kirjeldatakse lävendipõhiseid õpiväljundeid. Selle põhimõttega määratakse õppekavades kindlaks vastava kutsega seotud oskuste lävendid. Kooli lõpetamiseks peab õpilane lävendi saavutama.

Tegemist on põhimõttelise erinevusega siiani kutsehariduses tavaks olnud teemapõhise lähenemisega võrreldes. Samas on õppekava meie töövahend, mitte väljaõppe eesmärk. See on töövahend, mida koolid kasutavad süstemaatiliseks ja kõigi osapoolte huve väljendava õppetöö läbiviimiseks. Eesmärk on aga noorte varustamine selliste kutseoskustega, millel on perspektiivi – kutsetega, kus on tulevikus olemas töökohad ja palk.

Nn vanad kutsed ja uued kutsed on selles mõttes erinevas olukorras. Vanade kutsete puhul on analüüsikoht see, kas uutel kutsestandarditel põhinev väljaõpe on tulemuslik ja viib ikka sellesse suunda, kuhu oli plaanitud.

Kevadised kutseeksamid näitasid, et kõige väiksema muutuse on läbi teinud keevitaja kutse.

Uues kutsestandardis on kirjelda-

tud nõudmised kolme keevitusliigi lävendipõhiseks valdamiseks, täiskutse taotlemisel peab aga tõendama neist kahe valdamist.

Sisuliselt tähendab see, et ühest küljest on kadunud gaaskeevitus, seda kutsekoolides reeglina enam ei õpetata. Teisalt ei ole valdav osa koolidest piisavalt varustatud, et õpetada täiskutse osana TIG keevitust. Seetõttu orienteerutakse täiskutse andmisel käsikaar- ja poolautomaatkeevitusele.

Metallilõikepinkidel töötaja uus täiskutse on aga juba tõsine väljakutse nii õpetajatele kui ka õpilastele. Kui siiani käsitleti kon-

APJ lehtmetalli lõikepinkide operaatori kutse omandanute vastu tunneb töömaailm äärmiselt suurt huvi. ventsionaalsete pinkide ning APJpinkide valdamist eraldi kutsetena, siis nüüd on see üks täiskutse.

Metallilõikepinkidel töötaja 4. taseme kutsestandard kirjeldab kutseoskused treialile ja freesijale, võrdselt konventsionaalsel ning APJ-pingil töötades. Vastav õppekava on aga spetsialiseerumispõhine – õppija saab valida, kas spetsialiseeruda treialiks või freesijaks, ei saa aga valida, kas ta soovib tulevikus töötada konventsionaalsel või APJ-pingil.

Kevadel toimunud esimesed kutseeksamid mehaanikakoolis näitasid, et kõik osalejad suutsid koolist väljumise lävendi ületada.

Noorte huvi Kokkuvõttes seisab metallitööde uute kutsete ja uute õppekavade puhul väljakutse eelkõige selles, kuidas teadmised noorteni viia. Ükski kutse ei saa populaarseks iseenesest, vaid nende sisu tuleb noorteni viia, samuti ka teadmine, millised töökohad pärast lõpetamist noori ootavad.

Pean siinkohal eelkõige silmas APJ lehtmetalli lõikepinkide operaatori kutset. Tegemist on kutsega, mille omandanute vastu tunneb töömaailm äärmiselt suurt huvi.

On vastav riiklik õppekava ning mitu kutsekooli on valmis välja õpetama noori APJ lehtmetalli lõikepinkide operaatoreid. Ka mehaanikakoolis on kõik võimalused selle kutse õpetamiseks – mis aga vajaka jääb, on kutse tuntus noorte seas.

Osakutsed, näiteks APJ lehtmetalli gaasi- ja plasmalõikepinkide operaator, on teada ning nende vastu on huvi suur. Osakutsel põhinevat õppekava saab aga kool kasutada ainult kutseõppes, mitte kutsekeskharidusõppes. Viimatimainitu õppekava peab ikkagi põhinema täiskutse kutsestandardil.

Nii saamegi maha joonida tee, mida mööda metallitöödega seotud kutsete tutvustamisel tuleb sellel aastal minna. See on APJ lehtmetalli töötlemisega seotud kutsete tutvustamine noortele.

LAI VALIK PROFESSIONAALSEID TOOTEID

metallide lõikamiseks ja ühendamiseks

TRANSSTEEL 2500c TransSteel 2500 4R/FSC – portatiivne MIG/MAG keevituspoolautomaat koos integreeritud traadietteandmismehhanismiga – võimalik kasutada nii töökojas kui ka objektil. Loodud professionaalseks kasutamiseks tootmises - eriti aga hoolduses ning korrashoius, konstruktsioonide valmistamisel. Suurepäraste karakteristikutega elektroodkeevitus.Täissünergiline kasutus. Võimalik toide ka ühefaasiliselt pingelt (MV versioon).

TRANSSTEEL 3500/ 5000 TransSteel 3500/5000 4R/FSC – kompaktne 350A või eraldi söödumehhanismiga 350/500A tööstuslik digitaalne MIG/MAG keevituspoolautomaat – võimalik kasutada nii töökojas kui ka objektil. Loodud professionaalseks kasutamiseks autotööstuses, aparaadiehituses, keemiatööstuses, konstruktsioonide ning mahutite valmistamisel ning laevaehituses.

TPS 320I/ 400I/ 500I/ 600I TransProcessSolution uue põlvkonna seadmeperekond – parim võimalik keevituskvaliteet.

Sünergiline kasutus emakeelse tekstipõhise puutetundliku kasutajaliidese abil.

Lihtsalt kasutatav karussellmenüü, 1000 tekstipõhist kasutajaparameetrit, JobMaster põletid, Ethernet standardina. Maksimaalne tootlikkus käsi- ja robotkeevituses – täiuslikud ning pritsmevabad õmblused.

ACCUPOCKET 150/400 Froniuse AccuPocket 150/400 on maailma esimene portatiivne keevitusseade elektrood- ja TIG keevituseks.

See annab avapaugu PowerTool keevitusseadmete ajastule.

Seal, kus puudub elektrivõrk või raske ja tülikas organiseerida generaatorit, on akukeevitus unelmate valik – eriti, kui tuleb sooritada hädavajalik hoolduskeevitus objektil ning aeg on raha. Ja see on nüüd lõpuks võimalik ning kättesaadav.

ORBITAALKEEVITUSE SÜSTEEMIKONTROLLER FPA3020 Orbitaalkeevituse vooluallikas koos integreeritud mikroprotsessor kontrolleriga Protsessid: TIG keevitus AC/DC koos traadisöötmisega või ilma.

Soovitatud kasutusalad: Froniuse protsessi automatiseerimissüsteem – FPA on kasutatav universaalselt kõigi erinevate Froniuse orbitaalkeevituspeadega kas toru-toru, toru-flants või toru-torulaud rakendustes.

Farmaatsiatööstus, biokeemia tööstus, toiduainete tööstus, aeronautika ja kosmosetööstus, soojusvahetid POWERMAX30AIR Kompressoriga varustatud täisportatiivne plasmalõikeseade. Ära lase ennast väiksest kaalust ja mõõtmetest mõjutada. Powermax30Air teeb sama tööd, mida ülejäänud kaks ja enam korda massiivsemad masinad. Soovitatud lõige on kuni 8 mm ning maksimaalne 12 mm.

POWERMAX 85 Powermax85 ühendab endas viimased tehnoloogilised lahendused ning innovatsioonid ja samuti neli uut Duramax™ seeria põletit, mis koos 85 amprise lõikevõimsusega teeb temast parima saadaoleva käsiplasma kuni 25 mm lehele kas käsi või mehhaniseeritud lõikamisel ja faasimisel.

LAI VALIK BÖHLERWELDING KEEVITUSMATERJALE Rohkem kui sajaaastase ajalooga Austria kvaliteettooted: elektroodid, traadid poolautomaat- ja käsiargoonkeevituseks, uudisena „tubular“ pulbertaadid erinevatele terasemarkidele, joodised, räbutraadid ja räbu.

Gullco faasimisseadmed ning mehhaniseerimislahendused ning keraamilised juuretoed.

OPTREL – Šveitsi isetumenevad maskid kolmeaastase garantiiga. Uudisena pakub Optrel mudelit Vegaview2,5 – passiivses olekus 2,5 – parim nähtavus ning turvaline töökeskkond.

Kõik maskide mudelid on võimalik varustada e3000 akuga õhusüsteemiga ning ka kaitsekiivriga.

WELDOTHERM - induktsioonteholoogial põhinevad termilise töötluse seadmed. Õhk- ning vedelikjahutusega mudelid alates võimsusest 40 kW. EISENBLÄTTER – abrasiivid ning käsitööriistad lihvimiseks, poleerimiseks, faasimiseks ning erinevateks metalli viimistlustöödeks. Uudisena ColdSteel fiiberketaste valik alates karedusest 24.

TEKA – Filtercube ja Airtech tööstuslik ventilatsioon – puhas ja normidele vastav töökeskkond.

MIGWELD – alumiinium keevitustraadid ning PowerLiner traadi söödusüsteemid

Spetselektroodi AS Türi 1a, 11313 Tallinn Tel 6140 866 info@spetselektroodi.ee www.spetselektroodi.ee

FRONIUSE DIGITAALSED KEEVITUSSEADMED HYPERTHERM PLASMALÕIKESEADMED BÖHLER WELDING KEEVITUSTRAADID JA ELEKTROODID GULLCO FAASIMISSEADMED JA JUURETOED OPTREL ISETUMENEVAD KEEVITUSMASKID WELDOTHERM TERMILINE TÖÖTLUS EISENBLÄTTER ABRASIIVID NING KÄSITÖÖRIISTAD