Metallileht
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Reklaam: Kirk-Marius Kukumägi kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee
NOVEMBER 2016
2
Instrutec 2016 – Eesti suurim tööstusmess Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit
Foto: Eesti Näituste AS
Epp Sultsmann, Eesti Näituste AS Eesti masina- ja metallitööstuse hetkeseisust, lähituleviku väljakutsetest ja arengupotentsiaalist annavad ülevaate 16.–18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuva messi “Instrutec 2016” ekspositsioon ning teabe- ja koolitusüritused. Eesti suurimal tööstusmessil osaleb sel aastal üle 80 ettevõtte ja organisatsiooni Eestist ning lähiriikidest. Messi eksponendid on sel aastal messikeskusesse toonud esindusliku tootmistehnika valiku. Duroc Machine Tool AS ning Nordcity Center OÜ tulevad messile uute töötlemiskeskustega, mis juba oma mõõtmetelt on erakordsed. Samuti leiab messilt valiku erinevates tootmisprotsessides kasutatavaid tööstusroboteid. Suurimate väljapanekutega osalevad sel aastal Nordcity Center OÜ, Duroc Machine Tool AS, Certex Eesti AS, Aerum OÜ.
Messi märksõna on koostöö Strateegilise tähtsusega innovaatilise tööstusharuna on masina-, metalli- ja aparaadiehitus tehnoloogiliselt kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Tänavuse
messi märksõna on kindlasti koostöö erinevate tööstusvaldkondade erialaorganisatsioonide vahel ning ühiste arengusuundade seadmine nii messile kui ka sektorile tervikuna. Erialase ekspositsiooni kõrval leiab messi teabeprogrammist mitmeid tööstusvaldkonnaga seotud teemasid, mis eeldavad laiemat käsitlust (sektori tööhõiveprobleemid, finantsvahendus, infotehnoloogia jne). Ka sel aastal on tähelepanu tööstuse järelkasvul ning messi in-action-alalt leiavad nii erialatudengid kui ka gümnasistid mitmeid tööstusvaldkonnaga seotud tegevusi, milles ise saab kaasa lüüa. SA Innove eestvedamisel toimuvad kutsevõistlused “Elektroonik 2016”. Arucad Süsteemid OÜ toob in-action-alale virtuaalreaalsuse keskkonna, mis tekitab inimeses tunde viibida kuskil mujal või olla keegi teine. In-action-
Messi Instrutec avamine 2015: vasakult Eesti Masinatööstuse Liidu juht Indrek Rohtma, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk ja Eesti Plastitööstuse Liidu juht Jaanus Tärnov.
alale on lubanud Eestis toodetud masinad – kiirabiauto ja roomiku tuua Silwi Autoehitus ja Milrem.
Seminarid päevakohastel teemadel Kolmapäeval, 16. novembril kell 11–14 toimub seminar “Töötleva tööstuse valdkonna peamised sõlmprobleemid ning nende lahendused. Turuanalüüs”. Räägitakse markantsematest näidetest, kaasustest töötleva tööstuse valdkonnast, põhiprobleemidest ja lahendustest. Vaadatakse, kes
maksavad enim ja kes vähim keskmist palka. Kes on suurimad eksportijad ja mida põnevat toimub riigihangetega? Kell 14.15–16.15 toimuv seminar tutvustab ELi rahastatud projekte, mis arendavad masinaja metallitööstust. Tutvustatavad projektid: haridustemaatiline arendus projektis CnsERT – Tallinna Tehnikakõrgkool; kutseõppega seotud NEDIA – teadus- ja arenduskeskus IMECC OÜ; Eesti Elektroonikatööstuse Liidu klaster ESTRONICS, projekt CLUSME
ekspordivõimekuse tõstmine kolmandates riikides, eraldi Usbekistani turu ülevaade – teadus- ja arenduskeskus IMECC OÜ; inseneride ekspordivõimekuse tõstmine ja Esten Group – Eesti masinatööstuse liit; robootika valdkonna õppemetoodika väljatöötamine projektis INSMER – teadus- ja arenduskeskus IMECC; CNC õppemetoodika arendamine kutseõppes – Eesti masinatööstuse liit. Neljapäeval, 17. novembril kell 10.30–14 Eesti IKT klastri seminar “Tootmislahendused täna
ja tulevikus”. Lisaks räägib EAS arenguprogrammi võimalustest. Kell 16.30–18 toimub inseneride ekspordivõimekuse tõstmise projekti võrgustumisseminar, kus on võimalik tutvuda inseneride kogukonna ESTEN GROUP liikmete ja nende referentsidega edasise koostöö huvides. Reedel, 18. novembril kell 10.15–14 toimub traditsiooniline tippjuhtide seminar “TÖÖJÕUD TÖÖSTUSES – kuidas edasi?”. Seminari sihtgrupp on tööstusega seotud tippjuhid. Töötleva tööstuse rollist Eesti majanduses räägib Viljar Lubi (MKM); Janar Holm (HTM) räägib, kuidas haridussüsteem toetab Eesti majandust; Priit Roosimägi (DNB pank) räägib tööjõukulude mõjust Eesti tööstusettevõtetele; Terje Kaelep ja Anneli Leemet tutvustavad OSKA rakendusuuringut “Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: metalli- ja masinatööstuse valdkond”. Praktikute paneelis võtavad sõna Emöke Sogenbits (Hanza Mechanics Tartu AS), Kristiina Saik (Favor AS); Larissa Shabunova (Fortaco Estonia OÜ) Rainer Kütt (VMT Tehased OÜ). Kõikidele seminaridele pääseb tasuta, kuid ainult eelregistreerimisel aadressil gertrud@fair.ee. Rohkem infot messi ja seal toimuvate ürituste kohta www.fair.ee/instrutec
Inseneride koostöö aitab edu saavutada eksporditurgudel Eesti masinatööstuse liit algatas projekti, mille eesmärk on koondada teenust pakkuvad insenerid ühise eraldi kogukonna ja nimetuse alla Esten Group, mis aitab ettevõtetel tõsta ekspordivõimekust Norra, Rootsi ja Saksamaa turu näitel.
Foto: Signe Kalberg
Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit Tegemist on umbes aasta kestva pilootprojektiga, mida on rahastanud EAS Eesti masinatööstuse liidu kaudu. Projektijuht on Kersti Vatter, kes veab grupi ekspordi ja turundusega seotud tegevusi valitud sihtturgude messidel .
Eksportprojekt kaasab poolsada inseneri Projekti eesmärk on saada ühisturunduse kogemus ja leida potentsiaalseid kliendikontakte, samuti tutvustada Eesti andekaid insenere. Idee tuli inseneridelt endilt, kes ütlesid, et ekspordiprojekte on keeruline saada, sest ühes büroos ei pruugi olla piisavalt mehitatust, kui mõnes välishankes vaja on.
Kui Eesti keskmises inseneriteenuste büroos töötab kuni 10 inseneri, kes on osaliselt koormatud juba erinevate projektidega, siis mõne ekspordiprojekti eeldus on juba vähemalt võimalus kaasata 50 inimest. Samuti on raske teenust turundada, sest kunagi pole teada, kui palju päringuid tuleb ühest ajalehereklaamist või messil osalemisest. Projekti algatajad olid praktikutena kogenud Hendrik Ross (Aramet OÜ), Meelis Viisileht (Teamwork Engineering OÜ) ja Priit Põdra (TTÜ), kes nägidki ühises turunduses võtit uute projektide ja klientide leidmisel erinevatel eksportturgudel. Osalus globaalses äris, mis
Mullu aprillis liitus EMLiga nooruslik ja innovaatiline ettevõte EDM Machinery (EDM OÜ). Ettevõtte juhatuse liige Kersti Vatter hakkab juhtima pilootprojekti Esten Group.
SEMINAR •• Messi INSTRUTEC 2016 raames toimub neljapäeval, 17. novembril 2016 kell 16.30 võrgustumisseminar, kus saab tutvuda inseneride kogukonna ESTEN GROUP liikmete ja nende referentsidega edasise koostöö huvides. •• Võrgustumisseminaril osalemine messi raames on tasuta, kuid on vajalik eelregistreerimine e-meilitsi aadressil kersti.vatter@estengroup.com
mõjutab eriti masinatööstust, on toonud kaasa muutused senistes ärimudelites ja mõtteviisis. Kui varem saadeti tootmisettevõtetele ainult joonised, mida on vaja toota, siis nüüd üha enam eelistatakse kaasata juba idee tasandil insenerid, kes on valmis enda peale võtma ka kogu projektijuhtimise. Seega on inseneride kätes tuua Eesti tootmisettevõtetesse värskeid tellimusi ja põnevaid tooteid. See omakorda annab ettevõtetele võimaluse kasvada, tõsta kompetentsust ja pakkuda tööd noortele talentidele, kes praegu kipuvad oma tulevikku Eestist väljaspool nägema.
Koostöö võiks parem olla Projekti loomise käigus selgusid mõned tõsiasjad: insenerid ei tunne kohalikku turu võimekust, teineteise tegemistega ei oldud kuigivõrd kursis ning koostöö oli pigem harv nähtus. Samas selgus, et projektis osalevad 10 erinevat organisatsiooni
teevad tööd väga eri valdkondades: õlitööstus, energiatööstus, kaevandamine, merendus vms. Seega kardetud konkurents on osutunud müüdiks ning ühistest kohtumistest on juba lühikese aja jooksul tekkinud ühiseid koostööpunkte. Inseneride kogukonna loomise vajadust on kinnitanud ja kiitnud kõik huvilised, ka need, kel endal ei olnud praegu mahti projektiga liituda. Tuntakse puudust ühiste koolituste, täiendõppe ja edasiste projektide osas, mis aitaks valdkonnaüleselt kaasa masinatööstuse arendamisele ja suurema ekspordivõimekuse saavutamisele. Projektis osalevad ettevõtted: Aramet OÜ, Insero OÜ, Teamwork Engineering OÜ, BAV Engineering OÜ, DECK Engineering OÜ, MEC Insenerilahendused OÜ, Acer Systems OÜ, DoWisely OÜ, ESTEG OÜ ja Enefit Solutions. Referentsidest saab ülevaate Esten Groupi kodulehel: www.estengroup.com
Foto: Shutterstock
Kuna sageli puudub noortel arusaam metallitööstuse igapäevatööst, seda peetakse mustaks ja raskeks, hakatakse sealseid ameteid, nagu CNC-pingi operaatori oma, tutvustama mobiilsetes digilaborites.
Noored saavad metallitööga tutvust teha mobiilsetes digilaborites Uuel aastal hakkavad mööda Eestit ringi vurama mobiilsed digilaborid, kus hakatakse noortele tutvustama puiduja metallitööstuse ameteid.
Kristiina Viiron Ettevõtmist veab Eesti noorsootöö keskus koos osaühinguga Merkuur, kes töötab välja digilaborite tehnilised lahendused. Ameteid tutvustades on metallipoole peal tähelepanu suunatud eelkõige tehnoloogi erialale ning CNC-pingi opereerimisele, konkreetsetele tööülesannetele ja -võtetele, materjalide töötlemise võimalustele ja tänapäevasele tehnoloogiale.
Puudub ettekujutus tööstusettevõtte tööst Põhjus, miks ametite tutvustamine niisugusel moel ette võetakse, peitub Eesti noorsootöö keskuse peaeksperdi Epp Reediku sõnul selles, et noortel puudub tihtipeale ettekujutus, kuidas töö puidu- ja metallitööstuses käib. “Mitmed uuringud on näidanud nendes valdkondades vajadust tööjõu järele, need valdkonnad on ka suure arengupotentsiaaliga, vajades üha rohkem nutikat tööjõudu,” selgitab Reedik. “Noorte arusaam valdkonnas töö-
tamisest on kesine, see tähendab, et ei kujutata täpselt ette, mis see töö endast kujutab. Lisaks levivad müüdid, et see on must ja raske töö. Valdkonnas on toimunud aga palju arenguid just uue tehnoloogia kasutusele võtmise tõttu ning tööde automatiseerumist on üha rohkem ette näha, mis eeldab uue tehnoloogia kasutamisvõimaluste tundmist,” lisab ta. Just kõiki neid võimalusi järelveetavatesse haagistesse sisustatud digilaborites tutvustataksegi. Noortele hakatakse korraldama poolteist tundi kestvaid töötube, kuhu võimalusel tulevad ka valdkonna tööandjad edulugusid rääkima ning tutvustama piirkonnas pakutavaid töövõimalusi ja erialasid. “Töötubades saavad noored ka ise seadmeid katsetada ja endale mõne vahva meene – võtmehoidja, ehte, karbi vms – meisterdada,” kirjeldab Reedik. Töötube korraldatakse eelkõige noorsootöö asutustes, nagu noortekeskustes, noortelaagrites, aga ka noortele suunatud infomessidel ja mujal, kus noored sageli viibivad. Eelkõige on need töötoad mõeldud 10–15-aastastele. Mobiilsed laborid jõuavad kahe aasta jooksul igasse maakonda vähemalt neljal korral, iga kord erinevasse kohalikku omavalitsusse.
Et noortel tekiks huvi Idee luua noortele ametite tutvustamiseks säärased võimalused sündis tänavu märtsis korraldatud töötubades, kus osalesid ettevõtete, kõrg- ja kutsekoolide esindajad, noored ning kolmanda ja avaliku sektori eksperdid. Reedik märgib, et loodetavasti tekib noortes huvi nimetatud valdkondade vastu. “Soovime panustada noorte konkurentsivõime tõstmisesse, et noored oma karjääriotsuseid langetades oleksid informeeritud ka nendest võimalustest ning teeksid teadlikumaid valikuid,” sõnab ta. Puidu valdkonnas tutvustakse lisaks CNC-pingi opereerimisele ka tisleri ametit. 2015. aastast 2018. aastani viib Eesti noorsoo keskus ellu ESF programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”, mille jooksul suurendatakse noorsootöö teenuste kättesaadavust ja kaasatakse tõrjutusriskis noori; tõstetakse noorte konkurentsivõimet ja suurendatakse nende kokkupuudet tööeluga; käivitatakse tugimeetmed raskemates oludes (NEET) noorte jaoks ning suurendatakse teadmisi noortest ja nendele suunatud tegevuste mõjust.
4
Hekotek – aasta ettevõte 2016 – ühtmoodi edukas nii idas kui ka läänes Puidutööstusele seadmeid projekteerival ja valmistaval masinaehitajal Hekotek on terve Venemaa kliente täis, Leningradi oblastist Vladivostokini. Suuresti idaturu arvel kerkis firma ekspordikäive mullu ligi 64 protsenti.
Foto: EAS
Toivo Tänavsuu Tallinna külje all Jüris paiknev Hekotek projekteerib ja valmistab saeveskite seadmeid, palgi ja saematerjali sorteerimisliine, koorimisliine, konveiereid, aga ka puidugraanulitehaseid ning graanulkatlamaju. See pole lihtsalt masinate tootmine, see on “klientide investeeringute teenindamine” – nagu ütleb Hekoteki juhatuse esimees Heiki Einpaul.
Huvi investeerida tootmisse Firmale pani 1992. aastal aluse tänaseks pensionil soomlane Heiki Koivunen. Alguses tegi firma Eestis mõned kuivatid ja katlamajad. Tulid esimesed kliendid.1998. aasta Vene kriisi järel avanes He-
Lohu 12B, Tallinn
13. oktoobri pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2016 pälvis aasta ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte Hekotek AS. Juhatuse esimehele Heiki Einpaulile annab auhinna kätte Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
kotekile idaturg. Einpaul – omal ajal Hekoteki esimene töötaja – räägib, et venelastele jõudis kohale: lihtlabase äritsemisega kaugele ei jõua. Neil tekkis reaalne huvi investeerida tootmisse. Sajandivahetusel panid eestlased Arhangelski oblastis Onegas käima esimese uue palgisorteerimisliini, mis töötab tänini. Võim-
sa hoo andis ettevõtte arengule ka samal ajal susisenud koostöö Sylvesteri metsatöösturitega, kes usaldasid Koivunenile ja Hekotekile Imavere Saeveski ehituse. 2004. aastal hakkas ettevõte valmistama ka puidugraanulitehaseid, pannes esimese neist püsti Venemaal Krasnojarskis. Päris iga mees Jürist endale puidukon-
veierit või graanulkatlamaja osta ei saa. Einpaul ütleb, et firmal on kindel klientuur – suuremad (või kasvupotentsiaaliga) puidutöötlemisettevõtted. “Meil on vastutus, et kliendil asjad õnnestuksid. Meie asi on hoolitseda, et meie toodetud seadmed kliendile ära tasuks. Et lahendus oleks mõistlik ja klient teeniks sellega ka raha.
Meil ei ole mõtet toota asju, mis tööle ei hakka või pole majanduslikult otstarbekad,” räägib Einpaul. Vene turg on ettevõtte olulisim turg (mullu üle 40 protsendi käibest) ja kasvuvedur olnud juba aastaid. Firma on varustanud eri masinatega peaaegu kõik tõsiseltvõetavamad Eesti puidufirmad alates Stora Ensost, UPM-Kymmenest ja Metsä kontsernist, kuid ühtteist on müüdud ka näiteks nimekatele majatehastele, ukse- ja aknatootjatele, jäätmefirmadele, paberi- ja vineerivabrikutele ning isegi vabaõhumuuseumile. Tansaania, Uruguay ja Venezuela on kõige kaugemad paigad, kuhu mõni firma konstrueeritud kaadervärk on rännanud – sinna siis agentide vahendusel.
Ärimahtude muutusteks valmis 2015 oli Hekotekile väga hea aasta: enam kui 60 protsenti suurenesid nii käive kui ka eksport. Kasvu vedas puidugraanulitehaste müük. Einpaul ütleb, et mullu lihtsalt realiseerusid klientide investeeringud. Samamoodi
Meie asi on hoolitseda, et toodetud seadmed kliendile ära tasuks. võib aga ettevõtte käibes mõne aasta pärast miinusmärgiga peegelduda klientide tänane ebakindlus laienemise ja investeerimise suhtes. Firmajuht kinnitab, et suurteks ärimahtude muutusteks ollakse valmis. Ka näiteks 2009. aastal kukkus käive ühe aastaga 27 miljonilt alla 7 miljoni piiri ning ettevõte elas selle tänu n-ö rasvakihile üle. Hekoteki suuromanik on Rootsi kontsern Lifco, eestlastel on väikeosalus. Kui üheks Hekoteki eduteguriks peab Einpaul nõudlikke kliente, siis teisena nimetab ta võimekat meeskonda. Inimestele makstakse rusikareegli järgi Eesti oma ala keskmisest kõrgemat töötasu ning kaader ei voola. Viieaastase staažiga projektijuhti peetakse firmas veel poisikeseks. Töötad 10–15 aastat – siis juba tunned asja.
PUHAS TÖÖKESKKOND JA PERSONALI HEAOLU! Keevitusettevõtte ventilatsioonilahendused meilt! AIRTECH kergelt paigaldatavad tsentraalventilatsiooni seadmed. FILTERCUBE seadmed torustikuga Push-Pull tsentraalseks ventilatsiooniks, lihvpinkidele ja plasmalaudadele. FILTOO, CARTMASTER JA CAREMASTER kohtäratõmbe seadmed. AIRTRACKER töökeskkonna kvaliteedi sensorsüsteem (õhu puhtus, niiskus, temperatuur, müratase). Seadmed on IFA* sertifitseeritud vastavalt DIN EN ISO 15012-1 kui kategooria W3 keevitusgaaside puhastusseadmed. *Institut für Arbeitschutz der Deutschen Gesetzlichen Unfallversicherung (Saksamaa Tööohutuse Instituut)
Spetselektroodi AS Türi 1a, 11313 Tallinn tel 6140 866 info@spetselektroodi.ee www.spetselektroodi.ee
6
Terassillad on uus mood
Foto: Edmond Mäll
BRICO 2017 ••Mis? Rahvusvaheline tudengite terassildade võistlus ••Kus? TTÜ linnakus ••Tahad osaleda? Võistlusmaterjalide esitamine 16.01.2017 ••Kellele? Tehnikateadusi õppivatele tudengitele ••Miks? Erialaste teoreetiliste teadmiste sidumiseks praktilistega ja tutvumiseks kolleegidega üle Euroopa ••Võistlus? 15.–19. mai 2017
Tänavu mais toimus TTÜ linnakus esmakordselt rahvusvaheline terassildade võistlus BRICO 2016, kus osales kokku kaheksa võistkonda neljast riigist, tuues kokku enam kui 40 tulevast inseneri Eestist, Lätist, Poolast ja Horvaatiast.
Maarja-Liis Rüütel TTÜ ehitusteaduskonna tudengi Madis Järvpõllu sõnul tekkis idee võistlust BRICO 2016 korraldada siis, kui ta osales koos teiste tudengitega Türgis Istanbulis toimuval DE&CO’15 võistlusel. Osalema sattusid nad aga pärast seda, kui Kaarel Siim Zagrebi ülikoolis praktikal viibides ühes sealses projekteerimisbüroos ringkäigul olles nimetatud võistlusest kuulis. “Osaledes DE&CO võistlusel, tajusime, et kuigi üritus toimus siis juba 9. korda, oli korralduslik pool nigelavõitu: Istanbuli kui ajaloolise linnaga tutvumine oli olematu, ajalisest graafikust ei peetud kinni, tulemusi ei arutatud osalejatega läbi ning lõpptulemuste tabelit ei avaldatud osalejatele,” pajatab Kaarel. Juba Istanbulis istusid tudengid neid saatnud ülikooli töötajate ja professor Juhan Idnurmega
Rohkem infot leiad: www.brico2017.com või Facebookist BRICO 2017
ühel õhtul restoranis ja arutasid, mida kõike saaks teha paremini ja teisiti. Sealt hakkas mõte idanema, kuni sügisel jõudis aeg kätte, et koostada oma võistluse reeglid.
Alustatu tuli lõpule viia BRICO 2016 ettevalmistus läks keerukalt, kuna nii Kaarel, Madis kui ka värske vilistlane Martin Pärnak olid ürituse korraldajad ning keegi neist polnud varem nii mastaapset rahvusvahelist üritust vedanud. Kui sügisel reeglid valmis olid ja tiimid jaanuarikuus ennast registreerima hakkasid, jõudis vaikselt kohale, et enam tagasiteed ei ole. Seejärel algas aktiivsem tööperiood uuesti aprillikuus. Osalesid võistkonnad Tallinna tehnikakõrgkoolist, Lätist, mitu esindust Poola erinevatest ülikoolidest, isegi Horvaatiast. Kaarel lisab, et üritust kor-
Võistluse käigus laoti sillamudelitele 1000 kg vertikaalset koormust.
raldama hakates kasutasid nad kõiki enda kontakte välismaal, et jõuda võimalikult paljude ülikoolideni. “Et me suutsime esimesel aastal osalejaid kaasata kokku neljast riigist, siis midagi me kindlasti õigesti tegime ning siit edasi on ülesanne seltskonda veel rahvusvahelisemaks muuta, kaasates üliõpilasi ka Skandinaavia ülikoolidest,” ütleb ta.
Viis tegusat päeva Võistluse nädalal oli tegemisi igal päeval. Esimene päev oli kavandatud treeningpäevaks. Sel päeval
said osalejad oma silla võistlusalal kokku monteerida ning eemaldada puudusi, mis olid transportimise käigus tekkinud. Kaks Poola võistkonda kasutas seda päeva aga hoopis oma silla värvimiseks. Teisel päeval toimus sildade esteetika hindamine TTÜ sisehoovis ehitusettevõtjate, ülikooli õppejõudude ja arhitektide poolt. Omaette päev oli ette nähtud sildade aja peale monteerimiseks, kaalumiseks ja koormamiseks 1000 kg raskusega. “Loomulikult ei saa rahvusvahelise ürituse raames üle kultuu-
riprogrammist, mis vältas terve nädala. Pööningul toimus meet and greet, professor Karl Õiger viis läbi suurepärased ekskursioonid Tallinna lauluväljakul ja lennusadamas, pealinna tutvustamiseks korraldasime giidiga vanalinna ekskursiooni ja fotojahi ning nädalale tõmbasime joone alla ühise saunapeoga,” meenutab Madis. BRICO ei olnud ühekordne üritus ning ka tuleval kevadel maikuus saab võistlus TTÜ linnakus toimuma. Korraldajate eesmärk on kasvatada osalevate tiimide
arvu nii Eestist kui ka välismaalt. Võimalusel tõstetakse ka auhinnafondi suurust. “BRICO 2016 raames sõlmitud tutvused on andnud meile kindlustunde, et huvilisi on kindlasti ka tuleval aastal, sest plaanist osaleda on meile teada andnud juba kolleegid Riia tehnikaülikoolist ning kahest Poola ülikooli konstruktsiooniklubist. Seega tuleb motiveerida meie oma tudengeid osalema ja mitte jätma auhinnafondi jagamist ainult välismaalaste siseasjaks,” ütleb Madis. Märkus: Maarja-Liis Rüütli täispikkuses intervjuud ürituse korraldajatega saab lugeda oktoobrikuu ajakirjast Studioosus.
7
904L , DUPLEX2205/1.4462, 253MA/EN1.4835 Alumiinium ja alumiiniumi sulamid. Titaan. Vask. Messing. Pronks. Tina. Plii. Tsink.
Ãœmarterased IMACRO, C45E, 25CrMo4+QT, 42CrM04+QT, HYDAX 15, jne.