Metallileht
OKTOOBER 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia.
Metallileht
Paindlikkus ja allhange, kas kaks edutegurit? Selle sügise maailmatasemel suursündmus Hannoveris on möödas. Loodan, et mitmed Eesti metallitööstusettevõtete esindajad külastasid masinatöötlusmessi EMO Hannover ning ammutasid mõtteid ja ideid, kuidas valdkonna tipud töötavad. Pärast messi anti teada, et ainuüksi nende kuue päeva jooksul tehti tehinguid kuue miljardi euro eest. Huvitav oleks teada, kas meilt Eestist käidi ka kohapeal kokkuleppeid sõlmimas? Igal juhul selgus külastajate küsitlustes, et järgmise 24 kuuga planeeritakse investeerida ettevõtetesse 20 miljardit eurot. Selle aasta eksponentide loetelu vaadates selgus, et Baltikumist oli paar ettevõtet esindatud, aga mitte ühtegi Eestist. Loodan, et järgmisel Hannoveri masinatöötlusmessil,
Metallileht
mis toimub 2019. aasta septembris, on väljas kasvõi oma stendiga mõnigi Eesti firma. Seni aga peavad Eestis tegutsevad metallifirmad pingutama tootlikkuse ja uute teenuste nimel, ikka selleks, et olla kasumis. Custom Metal räägib selles numbris oma loo, kuidas nad ettevõtte kasumit teenima panid. Sama põnev on ka RGR Airon OÜ lugu, kes suutis kahjumi kasumiks pöörata. Tundub, et Eesti metallitööstuse põhiteema on uute teenuste juurutamine. Võidab see, kes suudab kliendile lisateenuseid pakkuda – sageli on see ettevõttele elu ja surma küsimus. RGR Aironi tegevjuht Artemi Beljajev toob riskidena välja meie turu väiksuse, mis hoiab kohaliku teenuste käibe
Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Reklaam: Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee
madala. Kui juurde lisada naaberriikide majandusedust sõltuvus, jääb edueelduste loetelu üsna väikeseks. Edukate jutte kuuldes jääb kõlama mõte, et allhanketöödega suudetakse nina vee peal hoida. Kes soovib aga enamat, peab mingi muu "maasika" välja mõtlema. Välisturule minekust pole kellelgi pääsu ja ettevõte peab paindlik olema. Toorainest rääkides kerkib üha enam esile vanametalli taaskasutuse teema, mis aitab vähendada maardlates kaevandatavate metallide mahtu. Eriti teravalt on üleval väärismetallide teema. Neid kasutatakse ohtralt nutitelefonides, aga sellest kõigest pikemalt juba allpool.
Head lugemist soovides Juuli Nemvalts
Keeletoimetaja: Riina Palmiste Kujundaja: Marju Viliberg Trükk: Printall
Metallileht
Investeeringud
tõid Custom Metalile käibe kasvu Selle aasta alguses suurinvesteeringu teinud metallifirma Custom Metal kasvatas mullu nii müügitulu kui ka kasumit. Ka tänavune kasv on muljetavaldav, samas loorberitele puhkama ei jääda. Mariliis Pinn Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et metallifirma Custom Metal OÜ müügitulu kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 20 protsenti, 442 658 euroni. Ärikasum suurenes 70 protsenti, 45 926 euroni. Ettevõtte üks omanikest Joosep Mäe toob välja, et kasvu taga on rahulolevad kliendid. "Head kliendid on parimad motivaatorid. Meile meeldib, kui kliendid on õnnelikud – nad
on kvaliteediga rahul ja saavad tooted õigel ajal kätte," paljastab ta edu saladuse. Seejärel tellivad kliendid neilt sageli veel tooteid ja tihti on uued partiid suuremad. "Ise me kliente väga ei otsi, nad tulevad pigem referentside ja soovituste kaudu," paljastas ta saladuse, kuidas häid kliente leida. Oma osa on Mäe sõnul ka konkurentide tegemistel, kes ei suuda tähtaegadest kinni pidada ja teevad ebakvaliteetset tööd. "Nii
"Edukas allhankija on paindlik ja kliendi vajaduste põhine," ülteb Mäe.
SÄÄSTLIK SÄÄSTLIK MOOTOR SÄÄSTLIK MOOTOR MOOTOR KOMPROMISSITU KVALITEET KOMPROMISSITU KOMPROMISSITU KVALITEET KVALITEET USALDUSVÄÄRNE TÖÖKAASLANE USALDUSVÄÄRNE USALDUSVÄÄRNE TÖÖKAASLANE TÖÖKAASLANE ÕIGUSTATUD INVESTEERING ÕIGUSTATUD ÕIGUSTATUD INVESTEERING INVESTEERING
LIFTING YOUR DREAMS LIFTING YOUR DREAMS
+372 517 2474 +372 517 +372 517 2474 2474 info@daelift.ee info@daelift.ee info@daelift.ee
Metallileht vihastavad nad kliendid välja ja otsitakse alternatiive, kellega koostööd teha," toob ta välja.
Foto: Ilmar Saabas
Allhange ja tuuninguvidinad Custom Metal teeb palju allhanget ja toodab krossimootorrataste tuuninguks vajalikke vidinaid. "Edukas allhankija on paindlik ja kliendi vajaduste põhine," ülteb Mäe. Lisades, et kliendile tuleb pakkuda seda, mida nad küsivad. Olgu selleks üks, kaks või sada tuhat toodet. "Me teeme kõik ära," kinnitab ta ja toob välja, et loomulikult on 100 000 toote tegemine kohati mõistlikum. Sageli eelneb suurtellimusele kolmekümne eri lahenduse kahe kuni viie kaupa tootmine. "Teeme ära ka tootearenduse ja prototüüpimise raske töö," toob välja Mäe ühe ettevõtte eelise, et nad ei tee üksnes masstoodangut. "Otsitakse võimalusi, kuidas tooteid lihtsamaks teha, et neid oleks odavam toota. See toob alla ka tootmise hinna," selgitab Mäe trende. Seejuures peavad nii tellija kui ka tellimuse täitja vaeva nägema, et kõik pisiasjad läbi rääkida ja mõlemale poolele parim tulem saavutada.
Metallileht Motokrossi tuuningu tooteid müüakse üle ilma. "See on suur turg, mida tunneme hästi, kuna ühe omaniku Marek Nermanni poeg sõidab kõrgel tasemel motokrossi," kinnitab Mäe. Tippe, kes igapäevaselt motokrossi sõites leiba teenivad, on küll vähe, aga hobi korras sõitjaid palju. "See turg on üle maailma ühtne," toob Mäe välja, seetõttu on seal lihtsam läbi lüüa. Tehakse hammasrattaid, amorte, amordiklappe jne.
JOOSEP MÄE "Ettevõtte visiitkaart on kvaliteetne ja kiiresti tehtud toode." Ise otsinud ja koolitanud Eesti Masinatööstuse Liidu liikmena ja Tallinna tööstushariduskeskuses tegutsev Mäe teab, et iga töökäsi ettevõttes on hinnas ning kohati on raske õigeid inimesi leida. "See on suurem probleem suurtele ettevõte-
tele," lisab ta. Custom Metalis töötab kolmes vahetuses 22 inimest, paljud neist noored ja ettevõttes koolitatud. "Kaadrivoolavust meil pole, oleme katsunud leida sellised inimesed, kes hästi sobivad. Panustame noortele, sest neid on lihtsam koolitada," selgitas ta, kuidas ettevõte töötajaid leiab. Mäe sõnul algab Eesti tööjõuprobleem sageli kodust. Vanemate vilets suhtumine kutseharidusse kandub omakorda üle noortele. "Kutsekooli pole mõtet õppima minna, kui seal pakutavat haridust tõsiselt ei võeta. Siis pole saadud kvalifikatsioon selline, mis võiks tööjõuturul konkurentsis olla," ütleb Mäe. Ta ei usu sellesse, et noor peaks kohe ülikooli minema, sest head inseneri ei saa inimesest, kes ei tunne tehnoloogiat, millega töötab. Tema visioonis võiks noor kõigepealt lõpetada põhikooli, edasi saada keskhariduse ja alles siis minna kutsekooli, kus luua baasvundament, mida ülikoolis edasi arendada. Ka usub ta, et Tööstus 4.0 maailmas ei asenda robotid inimesi, sest lahtise peaga õppimisvõimelist inimest on alati roboti kõrvale vaja.
Foto: Ilmar Saabas
Uus poole miljoni eurone laser Selle aasta alguses investeeris Custom Metal üle poole miljoni euro Amada fiiberlaserisse, mille abil siseneti lehtmetalli töötlemise turule. Vaid freesimise ja treimise teenuse pakkumine ei olnud Mäe sõnul piisavalt stabiilne. Ettevõte plaanis sel aastal uue väga hea laseriga 100 protsenti käivet kasvatada. Mäe kinnitab, et
Metallileht
MIS ON MIS? Ettevõte Custom Metal OÜ põhineb Eesti kapitalil ning on asutatud aastal 2011. Ettevõtte omanikud on Triin Mäe, Marek Nermann ja Joosep Mäe.
LAIEM TOOTMISPIND praeguseks on kasv plaanitust kolm korda suurem. Plaanis on veel lehtmetalli vallas lisainvesteeringuid teha. "Ma pole nii sinisilme, et usuks samas tempos kasvu jätku. Kui kasv jätkub, on suurepärane," jääb ta tulevikku prognoosides umbmääraseks. Samas toob ta välja, et masinapargi uuendamine on vältimatu. "Kui tahad edukas allhankija olla, pead
Kiire kasv sunnib Custom Metalit laienema, olemasolevas tootmishoones hõivati veel 250 ruutmeetrit juurde. Juurde saadud pinnale tehakse kontorid ja olmeruumid ning lisandub ka tootmispinda. Renoveerimistööd on plaanis lõpetada jõuludeks. Pärast laiendust on ettevõttel kasutada 950 ruutmeetrit.
teistest üks-kaks sammu ees olema," kinnitab ta. Seejuures on seadmete valik oluline, rolli ei mängi ainult seadme hind, vaid ka see, kas maaletoojal on varuosi, kas hooldusmeeskond on Eestis olemas jne. "Kui pool miljonit eurot maksnud seade seisab päevi, et Soomest või Rootsist tehnikuid oodata, siis pole see kasumlik," toob Mäe välja. Ettevõttes käib nimelt töö 24 tundi ööpäevas iga päev. "Meie edu ongi see, kui suudame midagi konkurentidest kiiremini teha. Meil kõigil on ainult 24 tundi ööpäevas. Eks vanade seadmetega saab ka mõningaid töid teha," teab Mäe, kuid kinnitab, et tihti on see ajakulukam. Ta jõuab ringiga taas intervjuu algusesse, et ettevõtte visiitkaart on kvaliteetne ja kiiresti tehtud toode. Seadmeparki valides mõeldakse pigem homsele ning investeeritakse alati uutesse ja konkurentsieeliseid pakkuvatesse lahendustesse. Kõik tootmisseadmed on soetatud uuena, läbivad regulaarselt hoolduseid ning on kindlustatud. "Tuleb investeerida. Vanu seadmeid ostetakse edukalt ka tagasi," toob ta välja.
RGR Airon pööras kahjumi kasumiks Metallifirma RGR Aironi käive kukkus alla viie miljoni euro, aga ettevõte suutis ligi 100 000-eurose kahjumi pöörata 150 000-euroseks kasumiks. Mariliis Pinn Metallitöötlusega tegeleva RGR Airon OÜ müügitulu vähenes eelmisel aastal kaks protsenti, 4,98 miljoni euroni, samas ärikasum ulatus 150 927 euroni. Veel 2015. aastal teeniti 94 939 eurot kahjumit. Mida muudeti? "Kõigepealt vaatasime üle tootmisprotsessid. Leidsime, et headel aegadel eriti ei vaadatud, kui suur on iga töötaja tootlikkus ja mida saab teha, et kasumlikkust suurendada. Tuli välja, et ruumi, kuhu kasvada, oli küll ja küll. Peamine samm oli suurendada olemasolevate käivete juures tootlikkust ja olla seejärel uuesti kasumis," vastas RGR Airon OÜ tegevjuht Artemi Beljajev. Järgmisel aastal loodab ettevõte kasvatada müüki nii sise- kui ka välisturul. Selleks pakutakse tänavu veel üht uut teenust – metallkonstruktsioonide kokkupanekut ja keevitust. "Sel aastal läheb meil veelgi paremini kui eelmisel, ootame käibe 20% kasvu. Alustasime uue keevitusteenuse pakkumisega. Peamine põhjus selleks sammuks oli sisenemine välisturgudele, kus enamik kliente tahavad rohkem kui lihtsalt lõikamist ja painutamist. Loodame, et järgmisel aastal annab see suund hea käibe kasvu," lisab Beljajev. Tema sõnul on metallitööstus Eestis praegu kindlalt tõusuteel, nii nagu Eesti ja Euroopa tööstus tervikuna. "Me sõltume endiselt väga lähiriikide – Soome, Rootsi, 8 OKTOOBER 2017
Foto: RGR Airon OÜ
Saksamaa – majanduslikust olukorrast. Kui neil läheb hästi, läheb ka meil. Samas aitab metallitööstust suurel määral ehitussektori pidev kasv," lahkab ta trende turul. "Peamine trend meie valdkonnas on, et kliendid tahavad tihti mitte ainult lõikamist, vaid rohkem täiendavat teenust (faasimine, puurimine, mehaaniline töötlus jne)." Ettevõtte suurimad väljakutsed on tema sõnul väike sisenõudlus teenustele, sõltuvus teiste riikide majandusest ja tööjõupuudus. Edukuse alus "Kindlasti on kõige olulisem teenuse kvaliteet ning valmidus rahuldada kõik kliendi nõuded ja olla abivalmis nii suurtele kui ka väikestele klientidele," vastab Beljajev. Tema sõnul räägitakse metallifirmades tihti pädeva tööjõu puudumisest. "Et leida tööle õiged inimesed, tuleb kõigepealt inimesi motiveerida töötama just sinu kollektiivis. Tihtipeale ei ole motivatsioon ainult rahaline, väga palju sõltub suhtumisest ja ettevõtte sisekliimast. Lisaks kasutame välistööjõudu, mida on õnneks tänapäeval tööjõuturul päris palju," selgitas ta. Mullu töötas ettevõttes keskmiselt 46 inimest, aasta varem oli neid viie võrra rohkem. Käive töötaja kohta suurenes üheksa protsenti, 108 171 euroni. Keskmine brutotasu vähenes kolm protsenti, 1169 euroni kuus.
MIS ON MIS? RGR Airon asutati 2000. aastal. Ettevõte on spetsialiseerunud lehtmetallist toorikute tootmisele, kasutades gaasi-plasmalõikamist. Nad on olnud Eesti turul usaldusväärseks partneriks paljudele tööstusharudele, nagu masinaehitus, metallitööstus, laevaehitus, nafta ja gaasi tootmine ning teised ehitusvaldkonnad. Ettevõttel on Eesti üks suuremaid CNC-lõikamismasinaid. Tootmisseadmed sisaldavad CNCga juhitavaid gaasi-, plasma- ja vesilõikusmasinaid, painutuspresse, nivelleerimismasinaid, puurmasinat ja teisi metallitöötlemisseadmeid. Ettevõtte tootmispinda on kokku 4000 ruutmeetrit. Praeguseks on RGR Airon sertifitseeritud järgmiste standardite kohaselt: ISO 9001, OHSAS 18001, EN 1090, ISO 3834. 2017. aasta aprillis läbis RGR Airon OÜ EN 1090 standardi kohaselt sertifitseerimise, mis annab ettevõttele võimaluse kanda tootele CE-markeeringut. Ettevõtte omanikud on Inna Daniljuk, Jelena Mohrova, Artemi Beljajev ja Jelena Masli.
Metallileht
METALLITURU UUDISED Foto: PILLE-RIIN PREGEL
VMT Tehased kasvatas nii käivet kui ka kasumit
Metallifirma VMT Tehased kasvatas müügitulu ja kasumit. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega tegeleva AS-i VMT Tehased müügitulu kasvas 2016. aastal tunamullusega võrreldes kaheksa protsenti, 10,71 miljoni euroni. Ärikasum suurenes 83 599 euro võrra, 982 962 euroni. Ettevõttes töötas eelmisel aastal keskmiselt 122 inimest (2015. aastal 120). Käive töötaja kohta kasvas kuus protsenti, 87 820 euroni. Keskmine brutotasu tõusis 14 protsenti, 1310 euroni kuus. Tegevusaruandes seisab: "Hoolimata ehitussektori hooajalisusest, suutsime kogu majandusaasta jooksul hoida müügimahtusid kuude lõikes stabiilsena. Ehitussektori madalseisu aitas kompenseerida masinaehitus. Üldiselt on ehitusturul tunnetatav hinnasurve,
VMT Ehitus on panustanud siselogistika parandamisele. "Seetõttu on keevitajatel igal tööpäeval rohkem keevitustunde ja see on langetanud toote omahinda ning tõstnud konkurentsivõimet sise- ja välisturul," sõnas ettevõtte juht Indrek Jõgisoo. mis on seotud konkureerivate ettvõtete turuletulekuga ja üldise investeerimismahu vähenemisega." Seejuures on konkurentsi kasvu suuremalt jaolt põhjustanud maailmaturul odavnenud kütusehinnad, mille tõttu on offshore-sektori ettevõtted hakanud jõuliselt ehituskonstruktsioonide turule sisenema."
Ettevõtte omanikud on Peep Must (27,12%), Villu Maamägi (15,49%), VMT Grupp AS (14,52%), Jaak Sulg (14,13%) ja Viljandi KEK OÜ (12,99%). Eelmisel aastal võtsid omanikud firmast 350 000 eurot dividende. Üleeelmisel aastal nad omale dividende ei maksnud.
Laserlõikus Laua suurus 1500 x 3000 mm
LÕIKUS PAINUTUS KEEVITUS VÄRVIMINE KOOSTE Torm Metall OÜ Sepa 15c, Tartu +372 520 6456 info@torm.ee
torm.ee
Vesilõikus Laua suurus 2000 x 4000 mm ja paksus kuni 200 mm Lehtmetalli painutus Pikkus kuni 3100 mm, 200 tonni Lasermarkeerimine Detaili mõõdud 680 x 500 x 700 mm Torude ja profiilide laserlõikus Ümartoru maks. 152 mm ja nelikanttoru maks. 120 x 120 mm
Servaümardus ja pinnaviimistlus Seadme töölaius 1350 mm MIG/MAG ja TIG keevitus Alumiinium, roostevaba teras ja süsinikteras Haavelpritsimine automaatkambris Detaili mõõdud kuni h = 2000 mm, d = 1500 mm Pulbervärvimine Ahju mõõdud 2500 x 2500 x 5000 mm Toodete konstrueerimine Ühildub SolidWorksi, Solid Edge’i ja teiste levinud CADsüsteemidega.
Metallileht
METALLITURU UUDISED NTM Balticu suurenenud käive kahjumist ei päästnud
Metallifirma NTM Baltic OÜ suurendas käivet, aga sattus kahjumisse, sest tootmiskulud ja palgad tõusid ning oskustöölisi napib. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega tegeleva NTM Baltic OÜ müügitulu kasvas 2016. aastal 19 protsenti, 3,3 miljoni euroni. Eelmisel aastal ulatus ärikahjum 19 243 euroni. Veel 2015. aastal teeniti 29 104 eurot kasumit. Keskmine töötajate arv suurenes 2016. aastal 41-ni (viie võrra rohkem kui 2015. aastal). Käive töötaja kohta tõusis neli protsenti, 80 421 euroni. Keskmine brutotasu kasvas kolm protsenti, 1448 euroni kuus. "2016. aastal tootis ettevõte peamiselt allhanke korras metallkomponente omanikfirmale Soomes ja tema tütarettevõtetele Inglismaal ja Saksamaal," kirjutas firma tegevusaruandes. "Oleme jätkanud investeeringutega tootmisseadmete uuendamiseks ja töötajate tööohutuse parandamiseks. Kahjum tulenes tootmiskulude tõusust, fikseeritud toodete müügihindadest ning mõningal määral ka oskustööliste nappusest ja palgasurvest." NTM Baltic OÜ kuulub Soome ettevõttele Ab Närpes Trä & Metall. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal firmast dividende ei võetud.
CUTformi käive kasvas kolmandiku
Metallifirma CUTform kasvatas käivet kolmandiku võrra ja teenis üle kahe miljoni euro kasumit. Poole sellest võtsid omanikud ka dividendina välja. Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et metalltoodete tootmisega tegeleva CUTform OÜ müügitulu kasvas mullu võrreldes üle-eelmise aastaga 31 protsenti, 15,37 miljoni euroni. Ärikasum suurenes 480 930 euro võrra, 2,27 miljoni euroni. Ettevõttes töötas mullu keskmiselt 123 inimest, mida on aasta varasemast lausa 31 võrra rohkem. Käive töötaja kohta langes kaks protsenti, 124 938 euroni. Keskmine brutotasu tõusis seitse protsenti, 1701 euroni kuus. Ettevõtte omanikud on Osfell Management OÜ (37,5%), Scottish Baltic Invest OÜ (37,5%) ja JC Management OÜ (25%). Eelmisel aastal võtsid omanikud firmast 910 037 eurot dividende. 2015. aastal maksti dividende 572 022 eurot.
Metallileht Fotod: EMO Hannover
Hannoveri messil tehti tehinguid kaheksa miljardi euro eest Septembris toimus maailma juhtiv metallitöötlusmess EMO Hannover. Metallitöötluse tähtsamas regioonis Saksamaal toimuv oli ainus sellises mastaabis suursündmus, mis koondas valdkonna tipptegijad ja otsustajad. Juuli Nemvalts Messi väljapanek hõlmas kõiki selle ala harusid – tööpinkidest täppistööriistade, transpordi automatiseerimise ja tööstuselektroonikani. Messil osales 2200 eksponenti 44 riigist. Külastajatest pooled, 130 000 tuhat, olid välismaalt. Suur osa välismaa messikülastajaid soovis näha, kuidas masintööriistade tootmise turuliider Euroopa tööstust ette näeb. Paljud üle lombi külastajad nägid enda messil ko12 OKTOOBER 2017
halolemist kui võimalust end rahvusvahelisel turul nähtavaks teha. Tuues kokku oma ala eksperdid üle maailma, oli messiala täiuslik punkt tulevikuvisioonideks, dialoogiks ja võrgusuhtluseks. Paljude pilgud olid pööratud 3Dprintimise poole, kus printerite kvaliteet on aasta-aastalt ainult paranenud, materjalide valik suurenenud, lõpptoote kvaliteet ja mõõtude täpsus kasvanud ning teenuse hind langenud. Selle aasta sõnum Tänavuse messi rõhk oli targal tootmisel – küsimuse all oli mitmete partnerite süsteemide digitaalne ühendamine, pilvepõhine masinate jälgimine, simulatsioonitarkvara, uued ärimudelid jpm. EMO üldvolinik Martin Welcker lisas, et just neid lahendusi otsisid paljud külastajad ja ühtlasi on nendega täidetud turu ootused.
Globaalsus ja raha Innovatiivsus ja rahvusvahelisus muutsid messi globaalse turu ja tulevikuvõimaluste kohtumispaigaks. Kuus päeva kestnud metallitööstuse mess on katalüsaator tulevastele äritehingutele. Külastajate seas läbiviidud küsitlusest selgus, et järgneva 24 kuu jooksul plaanitakse investeerida 20 miljardit eurot. Messil tehti tehinguid kaheksa miljardi euro eest. Kusjuures külastajad saabusid messile lahendust vajavate projektidega, osa isegi vajamineva masina mõõtudega. Messile tuldi otsima väga täpset lahendust, milles nad ei pidanud pettuma. Järgmine EMO toimub 16.–21. septembril 2019. Allikas: www.emo-hannover.de
Metallileht Foto: Ilmar Saabas
mille osas puudub tänapäevane ja usaldusväärne info, nagu Eesti aluskorra metallogeneetiline potentsiaal," selgitas uuringukonsortsiumi esindaja. Samuti on Kirsimäe sõnul riigil puudulik ülevaade kavandatavatest taristuobjektidest, nagu Tallinna-Helsingi tunneli rajamisel kriitiliselt vajalike maapõuekivimite geotehnilistest omadustest. "Kõigi uurimisküsimuste üleselt on tähtis uuringuaspekt maapõuevarade kasutamine säästlikult, võimalikult minimiseeritud keskkonnamõju ja maksimaalse jäätmete taaskasutusega," lisas Kirsimäe.
Nii näeb välja rauamaak.
Kaardistatakse Eesti aluskorra metallogeneetiline potentsiaal Teadlased uurivad, milline on Eesti aluskorra metallogeneetiline potentsiaal, et olemasolevaid ressursse võimalikult innovaatiliselt ja keskkonnasõbralikult ära kasutada. Mariliis Pinn Alustamaks Eesti maapõueressursside innovaatiliste ja keskkonnasõbralikumate kasutusvõimaluste uuringut, allkirjastas Eesti Teadusagentuur lepingu. Kolmeaastast uuringut asub ellu viima konsortsium, kuhu kuuluvad Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Uuringu tulemusi kasutavad valdkonna poliitika kujundamisel majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium. Maapõueressursina käsitletakse maavarade kõrval ka maa sees asuvat ehituskeskkonda. Samuti on teadlaste vaatluse all teisene toore ehk tootmisjäägid, sealhulgas mäe- ja 14 OKTOOBER 2017
energeetikatööstuse jäätmete teaduspõhised kasutusalad. Puudulik info maapõuerikkustest Tartu ülikooli geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe ütles, et kõrvuti põlevkivi ja peamiselt kohaliku tähtsusega lubjakivi, kruusa-liiva, turba ja põhjaveega on Eesti maapõues mitmeid potentsiaalseid ressursse, nagu fosforiit ja graptoliitargilliit. "Nende geoloogiline, mäenduslikgeotehniline ja tehnoloogiline uuritus pole praegu piisav, et teha otsuseid nende võimaliku kasutuselevõtu kohta ning tagada maavarade ratsionaalset ja keskkonnasäästlikku kasutamist. Samuti on Eesti maapõues varasid,
Teaduspõhine alus olulisteks otsusteks "Uuringuga soovime saada teaduspõhiseid andmeid riigile kuuluvate maavarade töötlemise moodsate tehnoloogiate kohta, maavarade kasutamise keskkonnamõjude ning sotsiaalmajanduslike (nt riigi tulud, tööhõive, demograafia jne) mõjude kohta. Soovime leida uudseid lahendusi teisese toorme kasutamiseks. Saadavad tulemused võimaldavad teha otsuseid investeeringuteks ja töökohtade loomiseks selles valdkonnas," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets. "Selle uuringuteema pakkusid ühiselt välja keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, ühendades oma ministeeriumite huvid ning keskendudes maapõue ressursside kasutamise uuringute kõige põletavamatele küsimustele. Selline ministeeriumite koostöö ja ühiste eesmärkide seadmine on Eestis pigem erandlik. Uuringu ettepanek sai rahvusvahelistelt retsensentidelt väga kiitva hinnangu, sest Eesti parimad maapõueeksperdid on oma jõud ühendanud ja töötavad koos riigile oluliste probleemide lahendamiseks," selgitas RITA programmi juht Liina Eek Eesti Teadusagentuurist. Tegemist on RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames teostatava uuringuga "Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine". Programmi eesmärk on aidata riigil kujuneda rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks. Uuringu maksumus on 1 257 000 eurot. Selle kulud katab Eesti Teadusagentuur Euroopa regionaalarengu fondi ja Eesti riigi vahenditest.
Metallileht
Maailmamajandus nõuab metalli Metalliturg on põhjast välja tulnud, kuid eelmise tipuni on veel pikk maa minna. Samas on põhjust optimismiks, sest tugevas majanduses on nõudlus metallide järele. Mariliis Pinn Swedbank Marketsi vanemspetsialist Robert Uudisaru ütles, et metalliturgu mõjutavad peamiselt nõudlus ja pakkumine, lisaks geopoliitiline olukord ning dollari kurss. Ta toob välja, et pärast 2011. aastal saavutatud baasmetallide – vase, nikli, alumiiniumi, plii, tina ja tsingi – hinnatippu on hinnad langenud üle 50%. "Peamine põhjus on pakkumise suurenemine, muu hulgas suurenenud laovarud ja vähenenud nõudlus. Praeguseks on hinnad 2016. aasta jaanuari hinnapõhjast taastunud üle 50%," lisab Uudisaru.
"Suuremate tööstuslike metallide hinnapõhi oli 2016. aasta alguses. Sama aasta lõpuks võisime juba öelda, et metallide langustrend on murtud. Alanud tõus kestab praeguseni. Alumiinium on vähem kui kahe aastaga põhjast tõusnud 51%, vask 49%, tsink 55% ja teras koguni 147%. Ka väärismetallide hinnapõhi oli 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses, kuid nende hinnatõus on olnud tagasihoidlikum," lisab SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi. Viimase kahe aastaga on märkimisväärselt tõusnud haruldaste metalli-
Foto: Shutterstock
Metallileht de, nagu liitiumi, koobalti ja mangaani hinnad. LHV maakler Sander Pikkel kinnitab, et väärismetallide – kulla, hõbeda, plaatina ja pallaadiumi – hinda mõjutab eelkõige investorite hirm majanduslanguse ees ja nõudlus toorainena. Toorainete, nagu alumiiniumi, vase, tsingi, nikli, plii hinda mõjutab tööstuslik nõudlus. Tõusu eelduseks tugev majandus "Toorained on varaklass, mille jaoks on tingimused soodsad siis, kui reaalmajandus on tugev ja ehitatakse palju hooneid, arendatakse infrastruktuuri ning selleks kulub sisendina palju tööstuslikku metalli. Praegu oleme seisus, kus optimism majanduses on taastunud, majandusnäitajad on head ja ka järgnevateks aastateks prognoositakse edasist majanduse tugevnemist. Kui edasised arengud vastavad praegustele prognoosidele, võib oodata, et majanduskeskkond toetab metallihindu ka lähitulevikus," kinnitab Vähi. Teine faktor, mis toormehindadele hästi mõjub, on nõrgenev USA dollar. "Kuna enamiku metallide maailma-
turuhinnad on noteeritud dollarites, siis nõrgem dollar muudab dollaris noteeritud kaubad teiste riikide tarbijatele atraktiivsemaks. Samuti on loogiline, et dollari langedes peab muude faktorite samaks jäädes dollaris noteeritud metallihind tõusma, et metalli väärtus säiliks," toob Vähi välja. Kolmandaks mõjutavad metallihindu Hiina poliitilised otsused. Hiina on üks suurimaid metallitootjaid, moodustades maailma terase- ja alumiiniumitoodangust üle poole ning tootes umbes kümme korda rohkem alumiiniumi kui suuruselt järgmine tootja Venemaa. "Hiina valitsus on õhureostuse tõttu võtnud ette konkreetsed sammud saaste vähendamiseks, mille hulgas on litsentsita ja enimreostavate metallitootjate ulatuslik sulgemine," ütleb Vähi. Uudisaru lisab, et lühemas perspektiivis oodatakse baasmetallidele hinnalangust või külgsuunalist liikumist, kuna laovarud on endiselt kõrged, finantsturgudel ebaselgus ja jätkub keskpankade likviidsuse lisamine finantssüsteemi.
Foto: Shutterstock
Metallileht
Haruldaste metallide hindu veab elektriautode tootmine. 2016. aastal kasvas elektriautode arv globaalselt 60% aastas ja nõudlus liitiumakude järele peaks järgmise kümnendi jooksul tõusma keskmiselt üle 20% aastas. Elektriautode akud mõjutavad turgu "Baasmetallide hinnatõusu toetavad ka järjest suurenevad autode müüginumbrid. Samas on maailma autoturul oodata muutusi, kuna osa riike on otsustanud keelustada diisli- ja bensiiniautode müügi," toob Uudisaru välja. "Näiteks Norra, kes on seadnud eesmärgiks keelustada aastal 2025 sisepõlemismootoriga autode müügi, mis omakorda suurendab nõudlust akude tootmises kasutatavate metallide, nagu liitiumi järele." Tulevikus on Pikkeli sõnul huvitavamad metallid seotud elektriautode
akude maailmas toimuvaga. "Kui kaasaskantava elektroonikaseadme aku kaalu mõõdetakse sadades grammides, siis elektriautode liikuma panemiseks on tarvis juba sadu kilosid kaaluvaid akupakke. See omakorda viib üles nõudluse neis sisalduvate metallide järele. Kui kaevandamismahud ei suuda sellega piisavalt kiiresti kaasa tulla, siis võime näha hinnatõusu. Pikemas perspektiivis peaks lisanduv kaevandamismaht seda jällegi tasakaalustama. Praegu pole veel teada, millise keemilise koostisega akud hakkavad tulevikus domineerima, kuid silma tasuks peal hoida liitiumil, mangaanil, niklil, vasel ja koobaltil ning neid kaevandavatel ja töötlevatel ettevõtetel," selgitab ta. Väärismetallidest on kulda investeerimist peetud läbi aegade kaitseks võimalike börsikrahhide vastu ja inflat-
sioonilises keskkonnas on kuld aidanud säilitada ostujõudu. "USA Föderaalserv (FED) plaanib käesoleval aastal veel ühte baasintressi (praegu on 1–1,25%) tõusu ja 2018. aastal kolme tõstmist. Tõusvate intresside keskkonnas muutub kulda investeerimine vähem atraktiivseks, kuna kulla hoidmise pealt ei teeni investor intressi ega saa dividendi. Siiski võib väärismetallide, nagu kulla, hõbeda, plaatina, pallaadiumi hinda toetada asjaolu, et väärisehete tööstuse kõrval kasutatakse väärismetalle ka kasvavas tehnoloogiatööstuses," kommenteerib Uudisaru. "LHV klientide lemmikuks on kahtlemata kuld, mis teadupärast on investorite hulgas populaarne pelgupaik, kui otsitakse kaitset rahutute aegade eest börsil. Kui majandus on stabiilne või tõusuteel, on investorid valmis võtma rohkem riske ja kullast
Metallileht
väga ei hooli. Sellest tulenevalt on kulla hinda väga keeruline prognoosida, kuna see sõltub paljuski investorite emotsioonidest. Tänapäeval pole enam otsest vajadust osta füüsilist kulda, sest aktsiaturult on võimalik osta erinevaid väärtpabereid, millega soetatakse endale positsioon virtuaalses kullas," lisab Pikkel. Ettevõtted, kes kasutavad tootmises või vahendamises baas- või väärismetalle, on avatud metallide hinnamuutuse riskile, kuid saavad kasutada hinnariski maandamiseks finantsinstrumente, nagu futuurid, optsioonid. "Kõigile metallidele ei ole finantsinstrumente, seega mõne metalli, nagu rauamaagi ja terase hinnariski maandamine või nendesse investeerimine võib osutuda keerulisemaks. Samas, investor, kes plaanib investeerida baas- või väärismetallidesse, saab
valida fonde või ETF-e, mis investeerivad konkreetsesse sektorisse või konkreetsesse metalli. Samuti leidub börsil noteeritud ettevõtteid, mis tegelevad kaevanduse ja/või tootmisega, näiteks akutootjad," lisab Uudisaru. Millesse investeerida? Kullal, hõbedal ja plaatinal on olulisi tööstuslikke võimalusi ning seega on nende hinnad kerkinud. "Samuti on tugevas majanduskeskkonnas palju nõudlust ehete järele, mis on teine suur väärismetallide kasutusvaldkond. Ühelt poolt on maailmas palju ebakindlust, nii endiselt hapra majanduskasvu kui ka geopoliitiliste pingete tõttu, kuid teisalt on kerkinud esile optimism ning investorid julgevad raha paigutada ka riskantsematesse varadesse, mis väärismetallide hinda piirab," lahkab Vähi maail-
ma väärismetallide trende. "Toorained ei ole sellised tootlikud varad, nagu on aktsiad või võlakirjad. Aktsiad ja võlakirjad on ajalooliselt olnud pikaajaliselt tõusvad, kuna nende taga olevad ettevõtted ja riigid arenevad pidevalt edasi. Toormed aga iseenesest ei arene, nende tootlikkus ei suurene, mistõttu pole neil selget pikaajalist tõusutrendi ja seega ei sobi need nii hästi investeerimisportfelli tuumaks. Küll aga on nii tööstuslikel metallidel kui ka väärismetallidel oma koht hajutatud portfellis. Tööstuslikud metallid kipuvad näitama head tootlust majanduse küpsusfaasis, kus aktsiad on võib-olla juba suurema tõusu ära teinud. Väärismetallid käituvad aga kaitsvate investeeringutena ning kipuvad heitlikes tingimustes tõusma, kompenseerides teistes varaklassides olevat paanikat ja langust," vastab Vähi.
OKTOOBER 2017 19
Metallileht
Vanametallile otsitakse uusi võimalusi Metalli taaskasutus on tõusev trend, uued tehnoloogiad aitavad seda teha paremini ja odavamalt. Mariliis Pinn Septembris Aasias Bangkokis peetud SteelMinti 2017. aasta konverentsil "Steel Scrap & Raw Materials" toodi välja, et Euroopa on maailma suurim vanametalli eksportija. Mullu viidi siit välja 17,8 miljonit tonni vanametalli, järgnesid USA 13 miljoni tonniga ja Jaapan. Kuigi Hiina ostis veel 2016. aastal vanametalli sisse, siis tänavu võib ta juba kümne suurima vanametalli eksportija seas olla. Suurimad importijad on Türgi, Mehhiko, Taiwan ja India. Konverentsil kõnelenud eksperdid usuvad, et nõudlus vanametalli järele on püsiv. Seejuures määrab hinnad Türgi. India peab aga ettevaatlik olema, sest Pakistan ja Bangladesh astuvad tugevalt kandadele. Jayesh Jain India ettevõttest MTC Group tõi välja, et nad investeerivad metallipurustajatesse, et kohalikult turult rohkem vanametalli koguda. Seda toetab ka riiklik jäätmepoliitika, mis soodustab näiteks autoromude ümbertöötlemist. Nii lõi India autotootja Tata autode ümbertöötlusosakonna. Siiski on sealne turg väga fragmentaarne. Spekulandid mängivad hindadega Punaste metallide, nagu vase ja messingi taaskasutust suunab Hiina, kirjutab Recycling Today. Suurriik on aga plaani võtnud, et piirata 2018. aasta lõpus madalakvaliteetse vanametalli, nagu plastikuga kaetud vaskjuhtmete ja mootoriosade importi. Eksperdid kinnitavad, et metallijäätmeid on piisavalt ja hinnamuutuste taga suuresti spekulatsioonid. Kuid samas on tõsi, et vanametalli on piisavalt. Küsimus on üksnes hinnas, näiteks suvel vanavase hinnad pisut kerkisid. Vanametallimaakleri Greenland America Inc ekspert Randy Goodman kinnitab, et vanametall, mis sobib kohe ümbertöötluseks, on hinnas. 20 OKTOOBER 2017
Nii hea minek pole kaubal, mida peaks enne ümbersulatamist sorteerima. Goodman toob välja, et kuigi piirang pole veel ametlik, käituvad Hiina ametnikud kohati, nagu see juba kehtiks. Kuid see puudutab ainult väikest osa metalliturust. Uued tehnoloogiad SteelMinti konverentsil toodi välja, et metalli taaskasutamisele aitavad kaasa uued tehnoloogilised lahendused. Näiteks ainuüksi Hiinas plaanitakse 50 aastaga kahekordistada vanametalli taaskasutust praeguselt 180 miljonilt tonnilt aastas. 2020. aastaks peaks 20% Hiinas kasutatavatest metallidest olema taaskasutatud. See mõjutab metalli hindu, sest taaskasutatud metall on odavam. Üks lahendus, mis sellele kaasa aitab, on Lõuna Koreas POSCO metallitehases kasutatud lahendus, mis lubab tavapärase 20% vanametalli osakaalu asemel uude metallisegusse panna 50% vanametalli, ilma et uue metalli kvaliteet kannataks. Teine lahendus on Finex, mille abil saab ka peenemat rauamaaki kasutada. India-Itaalia ettevõte Danieli pakub mikrosulatusahju lahendust, mis muudab taas metalli ümbertöölemise paindlikumaks. "Teeme sulatusahjud väiksemaks ja kasumlikumaks," kõlab nende visioon. Laevad vanametalli Konverentsil räägiti, et kuigi kaubalaevade vanametalliks saatmise tipp jäi 2012. aastasse, on märgata trendi, et üha nooremad laevad saadetakse ümbertöötlusse. Pensionile saadetud laevade maakler Jamie Dalzell ettevõttest GMS tõi välja, et laevastike omanikud leiavad ikka põhjuseid, miks meresõiduk vanametalli saata. Mõni alus on seejuures väga vähe merd kündnud. "2016. aastal lammutasime 2010 valminud laeva," tõi ta välja. Kui varem oli keskmine lammutusele mineva laeva vanus 30 aastat, siis praegu lähevad taaskasutusse 10–15 aasta vanused alused. Muutused energiaturul annavad üha rohkem põhjust ka tankerlaevu ja naftaplatvorme romulasse vedada.
Vanametalli rongid Venemaal Foto: Shutterstock
METALLITÖÖTLEMISSEADMED JA VAHENDID Bomar lintsaemasinad
MAGTRON elektromagnetkinnitusega puurmasinad
NKO Machines (Tšehhi) faasimismasinad Merec Tööstuse OÜ • Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn • Telefon 600 7843 • info@merec.ee
www.merec.ee
Külastage meid Instrutecil 15.11-17.11.2017
Metallileht
Kuusakoski vanametallist saaks teha kuus miljonit sõiduautot Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski on veerandsaja tegevusaastaga taaskasutusse suunanud üle kuue miljoni tonni vanametalli, näitab Eestis 25 aasta juubelit tähistava ettevõtte värske statistika. Mariliis Pinn Must metall moodustab 25 aastaga vastuvõetud metallikogusest ligikaudu 6 miljonit tonni ja värvilised metallid 0,27 miljonit tonni. "Sellest taaskasutusse suunatud metallikogusest piisaks, et ehitada 6 miljonit sõiduautot, mis rivvi pargituna ulatuksid 26 000 kilomeetri kaugusele ehk au-
tode rivi ulatuks Eestist Austraaliasse ja sealt tagasi Eestisse," kirjeldas AS-i Kuusakoski juhatuse esimees Kuldar Suits. "Kõige enam metalli toodi kokkuostu aastal 2000, kui musta metalli võeti vastu rohkem kui 460 000 ja värvilist metalli ligikaudu 23 000 tonni."
Kuusakoskil on ainulaadne metalliveski. Foto: Rauno Volmar
Metallileht
MIS ON MIS? Kuusakoski alustas Eestis tegevust 1992. aastal, mil valitsuse otsusega moodustati üleliidulise Vtortsemeti (vanaraud Fe) Eesti allüksusest ja Vtortsvetmetist (värviline vanametall) riigiettevõte Eesti Metallieksport (EMEX). Järgmisel aastal sai EMEX monopoolse õiguse vanametalli kokkuostuks, mis kehtis viis aastat. 1997. aastal EMEX erastati, kaks aastat hiljem müüdi Põhjamaade juhtivale vanametallitöötlejale Kuusakoski Oy ning aastal 2004 sai firma uueks nimeks AS Kuusakoski.
AS-i Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul on veerandsada aastat Eestis igati soliidne iga, kuna 55% ettevõtetest ei näegi statistika kohaselt oma esimest juubelit. "Selle 25 aastaga on Kuusakoski muutunud tundmatuseni – vanametalli vastuvõtjast on praeguseks saanud Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kuhu saab tuua ka rehve, vanu elektri- ja elektroonikaseadmeid ning pliiakusid," rääkis Suits. Ettevõte on investeerinud miljoneid eurosid keskkonnariskide vähendamiseks. "Kõik vastuvõetud jäätmed suuname taaskasutusse, mis on keskkonnale kõige säästlikum." Kuusakoskis töötab ka Eesti ainus metalliveski, mis on purustanud üle miljoni tonni vanametalli, sealhulgas rohkem kui 100 000 autoromu. 1996. aastal tööle hakanud metalliveski suudab romusõidukeid taaskasutatavaks tooraineks töödelda kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnanõuetega, suunates 95% autovraki massist taaskasutusse. Ettevõte investeeris veski soetamisse ligi 2,9 miljonit eurot.
Metallileht Metallide ümbertöötlemine "Eestis metallide taaskasutamist ei toimu. Kohapeal ostetakse kokku metallijäätmeid ja metalli sisaldavaid jäätmeid. Metallijäätmed demonteeritakse, purustatakse, granuleeritakse ja sorteeritakse ning eksporditakse taaskasutamiseks. Must metall liigub enamasti Türgi sulatustehastesse ning värviline metall eksporditakse erinevatesse sihtkohtadesse Aasias," selgitab AS-i Kuusakoski Eesti ostujuht Toomas Kollamaa. Mingi osa töödeldakse ümber ka Eestis, näiteks malmivalu Tartus. Seejuures on metallijäätmete taaskasutamise protsent suur, sest metallijäätmetel on positiivne väärtus ning neid tasub eraldi koguda, mistõttu ei satu metall ladestamisele prügilasse. "Jäätmepõletustehastes eraldatakse must metall hiljem tuhast ning suunatakse taaskasutamisele," lisab ta. Seejuures võib öelda, et kõik liiki metallijäätmed jõuavad taaskasutusse. Enamiku käideldavast massist annavad suurte tehaste tootmisjäätmed. Teised suuremad liigid on romusõidukid, suured kodumasinad, metallpakendid ja ehitusmetall.
"Inimesed on teadlikud, et metallijäätmeid saab taaskasutada ning nende eest makstakse ka raha, kuid eri liiki metallide lõpptaaskasutust väljaspool Eestit on näinud üksnes asjaga tegelevad inimesed," vastab Kollamaa küsimusele, kui paljud inimesed üldse teadvustavad metallide taaskasutamise olulisust. Metallijäätmete taakasutusse suunamine on väga oluline, sest seda on suhteliselt lihtne teha ja tänu taaskasutamisele jääb suur hulk maaki kaevandamata.
Ka kodumajapidamistes tekkinud segaolmejäätmed purustatakse ja sorteeritakse ning metall eraldatakse. Seejuures pole kodumajapidamiste osa tagasihoidlik. Metallijäätmeid kogutakse üldiselt eraldi ning kui on suurem kogus kokku kogutud, siis viiakse need metallikokkuostupunkti. Väiksemad metallist tooted võivad jõuda ka segaolmejäätmete hulka, need eraldavad juba hiljem jäätmekäitlejad.
HEA TEADA • Iga taaskasutatud terase tonn aitab säästa üle tonni rauamaaki ja üle poole tonni sütt. • Igal aastal sorteeritakse prügist automaatika abil välja miljoneid tonne terast tänu selle magnetilistele omadustele, mistõttu on teras kõige lihtsamini sorteeritav materjal. • Terast võib taaskasutada korduvalt selle tugevuses kaotamata. • Tänapäeva teras on mõlgikindlam ja kuni 30% tugevam kui paarkümmend aastat tagasi. • Kõige enam taaskasutatud toidupakend on plekkpurk. • Sõiduautode tootmises kasutatakse tänapäeval üle 25% ja kodutehnikas enam kui 75% n-ö teise ringi terast.
• Mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine • Erimõõtmised • Riigietalonid • Mõõtevahendite infosüsteem (MÕIS) • Sertifitseerimine • Väärismetallide ja ehtekivide ekspertiisid • Koolitus • Konsultatsioon
Tööinimeste lemmikud!
Töö- ja turvajalatsid võta Samelinist.
www.samelin.ee 24 OKTOOBER 2017
Metallileht
Nutitelefonid vajavad haruldasi metalle Metallide taaskasutus aitab vähendada haruldaste metallide kaevandamist. Näiteks nutitelefonide tootmine vajab väga laia spektrit haruldasi metalle. Mariliis Pinn Keskkonnateemadega tegeleva organisatsiooni Friends of the Earth andmetel võib näiteks nutitelefonide seest leida 70 eri materjali. Sinna hulka kuulub 62 eri metalli ja nende seas ka mitmeid haruldasi. Just nende haruldaste metallide olulisus on nutitelefonide tootmise juures äärmiselt suur. Maa peal leiduvast 17 haruldasest metallist 16 kasutatakse nutiseadme ehitamisel. Üks selline on neodüüm, mida kasutatakse telefonide vibratsioonimootorites, kõlarites ja mikrofonides. Teised on terbium ja düsproosium, mida
Foto: Shutterstock
kasutatakse puuteekraanide tootmises, et ekraanid oleksid värvilised. Neid materjale pole palju ja nende kaevandamine koormab keskkonda, seejuures saadakse kätte vähe materjali. 2013. aastal uurisid Yale’i ülikooli teadlased nutiseadmetes leiduvat 62 eri metalli. Harduldastele metallidele otsiti sobivaid asendusmaterjale. Leiti, et mitte ükski võimalikest alternatiividest ei oleks täpselt sama hea kui praegu kasutusel olev variant ning 12 metallile ei olegi olemas ühtegi sobivat alternatiivi. Samas ei näita nutiseadmete tootmine vaibumise märke. On selge, et korralike nutiseadmete jätkuvaks tootmiseks on tarvis efektiivseid taaskasutuslahendusi, sest valmis seadet on üpris keeruline lammutada. Tihti on see ka võimatu, kuid tootjad otsivad siin lahendusi.
Metallileht
Miks siduda oma karjäär masina- ja metallitööstusega? Foto: Priit Simson
Eesti Masinatööstuse Liidu ja Tartu kutsehariduskeskuse koostöös valmis Tartu metallinädala raames lühike videoklipp sellest, miks siduda oma karjäär masina- ja metallitööstusega. Mariliis Pinn Enamik noori harilikult ei tea, mis masinatööstuses toimub ja kuidas seal töö käib. Seetõttu kutsuvadki ettevõtted noori üles masinatööstusega tutvust tegema. Kel vähegi huvi ja tahtmist teha tulevikus oma tööd uuemate tehnoloogiatega, innovaatiliste toodete arendamisega ja peamiselt ekspordile suunatud ettevõtetes, on teretulnud õppima masina- ja metallitööstusega seotud valdkondi.
Tallinna ehituskool
Teadmised tööohutusest tõstavad töötulemust ja töövõimet! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 akad t, hind 70 € 08.–09.11.2017 eesti keel 27.–28.11.2017 vene keel
Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 akad t, hind 50 € 09.11.2017 eesti keel 27.11.2017 vene keel
Tuletööde tegemise koolitus, 6 akad t, hind 78 € 16.10.2017 vene keel – soodushind 65 € 17.11.2017 eesti keel 22.11.2017 eesti keel
Evakuatsiooni ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 akad t, hind 88 € 16.10.2017 vene keel – soodushind 75 € 17.11.2017 eesti keel 22.11.2017 vene keel
Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 akad t, hind 140 € 14.–16.11.2017 eesti keel 29.11.–01.12.2017 vene keel
Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 akad t, hind 80 € 19.10.2017 eesti keel – soodushind 70€ 16.11.2017 eesti keel 01.12.2017 vene keel
Tõstukijuhikoolitus, 8 akad t, hind 97 € 24.10.2017 vene keel – soodushind 85 € 06.11.2017 eesti keel
Tõstukijuhi koolitus praktikaga, 16 akad t, hind 138 € 24.–25.10.2017 vene keel – soodushind 125 € 06.–07.11.2017 eesti keel
Ehitusplatsikoordinaatori koolitus, 8 akad t, hind 86 € 23.10.2017 eesti keel – soodushind 76 € 24.11.2017 eesti keel 20.11.2017 vene keel
Troppija-kraanajuht, 8 ak tundi, hind 82 € 10.11.2017 eesti keel 21.11.2017 vene keel Vaata lisaks:
www.tkhaldus.ee
Korraldame veel kontori töökoha ergonoomia ja tööstusergonoomia koolitusi. Teeme avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetesasutustes kohapeal. Rahvusvahelise tunnistuse soovi korral (tõstukijuht, troppija) lisandub koolituse hinnale 90 €. tel 553 2238, 654 1050 info@tkhaldus.ee
Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses Küüdorfi Töötervishoid tehakse tervisekontrolle ja väljastatakse töötõendeid: • tervisekontroll ettevõtete-asutuste töötajatele • autojuhi tervisetõend • toidukäitleja tervisetõend • haridustöötaja tervisetõend • hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • meremehe tervisetõend Õismäe tee 179, 13517 Tallinn tel 5693 1828, 661 6812 info@tkhaldus.ee registratuur@tkhaldus.ee
Metallileht KARJÄÄRINÕUSTAJATELE TUTVUSTATI VÕIMALUSI Metallierialade edendamiseks toimusid ka MTÜ Eesti Masinatööstuse Liidu eestvedamisel 29.–30. augustil karjäärispetsialistidele suunatud masinaja metallitöö valdkonnapäevad Tallinnas ja Tartus. 29. augustil said ca 30 Rajaleidja ja Innove karjäärispetsialisti ja -eksperti ülevaate masina- ja metallitöö sektori numbritest ning peamistest suundadest. Praktik Vladimir Šarõi Saku Metalli allhanketehasest andis ülevaate peamistest väljakutsetest tööjõuturul. Eduard Brindfeldt Tallinna tööstushariduskeskusest rääkis kutseõppega seotud numbritest, mis ei olnud eriti rõõmustavad, arvestades masina- ja metallitöö ettevõtete ootusi. Pärast ringkäiku Tallinna tööstushariduskeskuse laborites külastati Saku Metalli allhanketehast, et saada parem ülevaade reaalsest igapäevaelust. Päeva lõpuks külastati Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli, kus tutvuti kutseõppekeskuse võimalustega. 30. augustil kogunes 16 Rajaleidja ja töötukassa eksperti Tartu kutsehariduskeskuses. Praktikuna rääkis sel korral Britta Peetso (METEC) ettevõtte uute töötajate leidmise ja värbamise praktikast. Ka Tartu kutsehariduskeskuse sisseastumise numbrid masina- ja metallitöö erialadel olid nagu enamikus kutseõppeasutustes väga muret tekitavad. Enamiku gruppide avamine on suure küsimärgi all vähese huvi tõttu. Praktilise vaate ettevõtte külastuse kujul andis Hanza Mechanicsi tootmisjuht Hardi Meltsas. Päeva lõpuks said huvilised proovida keevitussimulaatorit ja valmistada ise omale metallist nagi. Kahel päeval Tallinnas ja Tartus leiti mitmeid koostöövõimalusi ning karjäärispetsialistid andsid tagasisidet, et sellised valdkonda tutvustavad sündmused on vajalikud, et saada parem ülevaade konkreetse sektori probleemidest ja püüda koos lahendusi leida.
METALLITÖÖÕPPEGA SEOTUD KUTSEKOOLID TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Võimalikud erialad: APJ metallilõike pinkide operaator, APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, keevitaja, robotitehnik. www.tthk.ee TALLINNA LASNAMÄE MEHAANIKAKOOL Võimalikud erialad: keevitaja, metallilõikepinkidel töötaja, APJ lehtmetalli töötlemise operaator, freesija, treial, metallkonstruktsioonide koostaja, tööriistalukksepp. www.tlmk.ee TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Võimalikud erialad: treial, koostelukksepp, keevitaja, metallilõikepinkidel töötaja, mehhatroonik. khk.ee VÕRU KUTSEHARIDUSKESKUS Võimalikud erialad: metalltoodete ettevalmistaja-viimistleja, APJ lehtmetalli töötlemise operaator, metallilõikepinkidel töötaja, keevitaja, metallide töötlemise tehnik-tehnoloog. www.vkhk.ee IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Võimalikud erialad: vene keele baasil keevitaja (tingimused: põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil ja keskhariduse baasil). www.ivkhk.ee
Metallileht
METALLITURU UUDISED
Elme Metall laieneb BLRT Gruppi kuuluv Elme Metall rajab Soome Parolasse uue lao- ja tootmiskompleksi, mis peaks valmima juba aasta lõpuks. Uues kompleksis on pinda 2000 ruutmeetri jagu. Elme Metalli juhatuse esimees Georgi Grigorjan ütles pressiteate vahendusel, et Parola tehas aitab laiendada firma tootevalikut ja edendada teenuste kvaliteeti. Soome läks Elme Metall 2011. aastal ning praeguseks on valtsmetalli ja sellest tehtud kauba müügimaht üle 25 000 tonni. Eestile ja Soomele lisaks tegutseb ettevõte Lätis, Leedus, Poolas ning Venemaal. Seni on BLRT Gruppi kuuluval valtsmetallimüüjal ja metallitööstusel 14 ladu ja viis teeninduskeskust ning laopinda umbes 300 000 ruutmeetri jagu.
Foto: Tiit Blaat
Estanc paneb Männiku tehase aasta lõpus kinni Metallitööstus Estanc kolib tootmise aasta lõpuks täielikult üle Jüri tööstusparki ja paneb Männiku tehase kinni. Jüri tööstusparki kerkinud tehast asutakse sisustama oktoobris ning novembri alguseks on plaanis juba tootmine käivitada. Kui kerkiv tehas valmis saab, on Estancil tootmispinda kokku 28 OKTOOBER 2017
15 000 ruutmeetrit, kirjutab Äripäev. "Aastavahetuse paiku sulgeme Männikul asuva ligi 3000-ruutmeetrise tehase, mis on vananenud ja ebaefektiivne, sest seal on väiksemad ukseavad. Ühtlasi kraanade, mida kasutada saame, maksimaalne raskus on 30 tonni. Jüris on need 100 tonni. Selliste väiksemate toodete
osas on konkurents suur, pakkujaid palju, nii et tulu sealt firmale ei teki," selgitab Estanci omanik Raigo Tammo. Seega liiguvad Männikult Jürisse ka 155 ettevõtte töötajat ja firma põhikontor. Jürisse rajatakse Tammo sõnul ettevõtte järjekorras teine roostevaba metalli töötlev hall.
ENERGEETIKA JA AUTOMAATIKA TRANSPORDITEHNIKA MEHAANIKA JA METALLITÖÖTLUS • Arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator • APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator • Keevitaja • Keevitaja (osaoskusega MIG/MAG) • Metallitöötlemispinkidel töötaja • Robotitehnik
INFOTEHNOLOOGIA • Tööstusinformaatik
ILUTEENINDUS KAUBANDUS TEKSTIILI- JA NAHATÖÖTLUS LOGISTIKA
Metallileht
METALLITURU UUDISED Foto: Karin Kaljuläte
Stera Saue avas pidulikult uue tehase Metallitööstus Stera Saue avas sellel sügisel Allika tööstuspargis uue tehase, kus on tootmispinda 3400 ruutmeetrit. Laienemine on jagatud mitmesse etappi, millest esimene on 3400-ruutmeetrise tootmishoone valmimine. Järgmise etapi käigus valmib 4000 ruutmeetrit tootmispinda ja kolmanda etapi käigus 2000 ruutmeetrit ehk kokku kasvab ettevõtte tootmispind kaks korda, 10 400 ruutmeetrini. Ettevõtte Saue tehases on pinda 5000 ruutmeetrit. Stera Saue tegevjuhi Veiko Vaheri sõnul laabus kõik plaanipäraselt ja hoone võeti ehitajalt vastu tänavu juuli alguses. Praeguseks on kõik vajalik kolitud ja tehas on juba kuu aega täisvõimsusel töötanud. Kolimisperiood läks edukalt ja suuri seisakuid tootmises ei tekkinud.
Eestis veab metalliturgu ehitus "Suurim mõju metallihindadel Eesti majandusele on ilmselt ehitusmaterjalina," kommenteerib Eesti metalliturgu SEB finantsturgude riskinõustaja Kristofer Vähi. "Tööstuslike metallide hinnatõus tähendab seda, et ka Eestis on ehitusel kõrgemad sisendihinnad, mis avaldab omakorda inflatsioonilist survet Eesti kinnisvarahindadele ja muudab ehitusettevõtete niigi pingelise konkurentsiolukorra veelgi teravamaks." Teine mõju on metallitööstusele. Metallitööstus on Eestis puidutööstuse järel suuruselt teine sektor, mis
loob meie SKP-st umbes 2%. Sellele vaatamata ei ole hinnatõusu mõju ilmselt väga suur, sest Eesti roll metallide väärtusahelas on töötlev ja vahendav – ostame küll kallimalt toormetalli sisse, kuid müüme ka kallimat väljundit edasi, sest kõrgemad hinnad mõjutavad kõiki globaalselt ja konkurentsipositsiooni turuhind iseenesest ei mõjuta. Hinnatõus mõjutab rohkem riike, kes kaevavad ise toormetalli maapõuest välja, kelle tootmiskulud on laias laastus fikseeritud ja kelle jaoks on seega oluline, kui palju nad selle metalli ekspordi pealt teenivad.
23. masinatööstusmessil "Instrutec 2017" saab tutvuda 100 ettevõttega Rahvusvaheline masinatööstusmess "Instrutec 2017" toimub tänavu 15.–17. novembril Eesti Näituste messikeskuses.
Foto: Kalev Lilleorg
30 OKTOOBER 2017
See on rahvusvaheline tootearenduse, tootmistehnika, tööriistade, allhangete ja tehnohooldusmess, mis on järjekorras juba 23. Messile oodatakse
oma tooteid ja saavutusi tutvustama ligi 100 masinatööstus- ja tehnikaettevõtet. Lisaks toimuvad tehnika demonstratsioonid ja erinevad seminarid. Masina-, metalli- ja aparaadiehitus on tehnoloogiliselt üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Instruteci ekspositsioon ning messil toimuvad teabe-, nõustamis- ja koolitusüritused annavad ülevaate Eesti metalli-, masina-, aparaadi- ning puidu- ja saetööstuse hetkeseisundist ning arengupotentsiaalist. Teisalt toovad asjatundjaini teiste riikide uusimad teadus-, tehnika- ja tehnoloogiasaavutused selles valdkonnas. Instruteci korraldab AS Eesti Näitused koostöös Eesti Masinatööstuse Liiduga.