Metallileht MAI 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Reklaam: Kirk-Marius Kukumägi , kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee
Kui ostate survepressitud alumiiniumprofiile, leidke õige tee
Ärge minge vales suunas, valides survepressitud alumiiniumprofiile. Tarnija otsinguil on lihtne ära eksida. Tavaliselt ei ole küsimus pelgalt survepressitud alumiiniumprofiili ostmises, pigem on mureks tarnija leidmine, kes suudab pakkuda lisaväärtust – teie ärile kohandatud lahendust. Kui see on see, mida vajate, siis soovitame Sapaga ühendust võtta ja meilt lisa küsida. Me peame ennast teie tegevuse – projekteerimise, tootmise, logistika ja müügi -lahutamatuks osaks. Me pakume teile survepressitud alumiiniumprofiile, mille pinnatöötlus ja valmistusviis vastavad täpselt teie nõuetele. Anodeeritud, värvitud, haavelpuhastatud,
erinevatesse pikkustesse lõigatud, painutatud, masintöödeldud, freesitud, puuritud, perforeeritud, hüdrovormitud või keevitatud - lühidalt öeldes, te saate täpselt sellise toote, nagu te soovite ning mis sobib parimal viisil teie tootmisvajadustega. See käsitus on aidanud paljudel firmadel lühendada oma projekteerimis- ja tootmisprotsesse. Järgmine kord, kui valite tarnijat, tasub lähemalt uurida Sapa lahenduse eeliseid. See on seda väärt. www.sapa.ee www.sapagroup.com/en-EE/
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.
Metallileht
Võitlus käib efektiivsuse ja tootlikuse nimel Masina – ja metallitööstus Eestis otsib jätkuvalt uusi lahendusi küsimustele, millega sektor maadleb juba pikemat aega. Teravaim neist on vähene tööjõu pealekasvu teema, olgu siis kutseõppest tulnud või inseneri hariduse saanud noored – uusi tulijaid napib. Koolid maadlevad tehniliste õppesuundade vähese täituvusega. Valdkonna teadjad ütlevad, et põhiküsimuseks on valdkonna põhjusetult madal maine, mistõttu noored ei taha tulla masina- ja metallisektorisse tööle. Aprillis valmis Kutsekojal masinaja metallitööstuse raport OSKA, mis sisaldas põhjalikku tööjõu prognoosi. Eesti Masinatööstuse Liit autasustas raporti koostajaid maineka liidu Aasta teo auhinnaga. Liit usub, et selle raporti alusel saab masinatööstuse ettevõtteid kaasates paremini teha muutusi noortele antavas hariduses. Insenerhariduse edendamiseks ja
maine tõstmiseks on viimased viis aastat andnud stipendumit BLRT Fond, mis tänavugi ootab taotlusi masinaehituse, laevaremondi, laevaehituse, valutööstuse, keevituse, avameretööstuse, tootmise arendamise eriala õppuritelt. Metallilehele andis intervjuu Favori juht Mart Proos kelle sõnul käib metallitööstuses tõsine võitlus efektiivsuse ja tootlikkuse nimel. Ta räägib miks otsustati loobuda senisest Vana-Narva maanteel olevast tehasest ja Loovälja tehnoparki teha uus, 11500 ruutmeetri suuruse tootmishalliga hoone. Tema jutust jääb kõlama mõte, et igale suurele muutusele on eelnenud pikk analüüsi- ja ettevalmistuse periood. Otsus, uue tehase kasuks, langetati kaks ja pool aastat tagasi, täna maitstakse nende mõtete vilju. Meeldib, see kuidas ettevõtte otsib võimalusi olla energiasäästlikum, kütet ja ventilatsiooni juhib automaatika,
tootmishallis kasutatakse enda toodetud LED lampe, suruõhukompressorite jääksoojust kasutatakse hoone kütmisel. Rääkimata 870 päikesepaneelist tehase katusel millega planeeritakse katta üks-kolmandik vajaminevast tootmisenergiast. Muljetavaldav eeskuju kõigile. Kutsungi üles, teisi innovaatilisi ettevõteid, teada andma oma edusammudest ja saavutustest. Võib olla nii saame murda masinatööstuse kesise maine müüti. Ootan põnevusega, millal kutsutakse külla uue põlvkonna roboteid vaatama.
Juuli Nemvalts
Metallileht
Favori uus ja efektiivsem tootmishoone 2. mail andis Maru Ehitus metallitööstusettevõttele Favor üle vast valminud tehasehoone. Ka Loovälja tehnopargi hoonesse kolimine on alanud ja käib plaanipäraselt. Metallilehe küsimustele vastas Favori tegevjuht Mart Proos. Mariliis Pinn Mis inspireeris Favorit uut tehast rajama? Meie seni kasutatud tootmishooned Vana-Narva maanteel on ehitatud aastatel 2000 ja 2007 ning arvestades selle perioodi ettevõtte suurust, arengusuundi ja pinnavajadust. Samas on näiteks ettevõte käive viima-
se kümne aastaga kasvanud üle 50%. Oluliselt on kasvanud töödeldavad materjalikogused, muutunud seadmepark ja valmistatavate toodete nomenklatuur. Ühel hetkel tõdesime, et seinad on lihtsalt ees ehk olemasolevalt pinnalt suuremaid mahte läbi lasta lihtsalt ei õnnestu. Seega muutus olemasolev tehasehoone takistuseks uute projektidega tegelemisele ja ettevõtte edasisele kasvule. Kuid see polnud kindlasti ainus põhjus. Kõik tööstusettevõtted tegelevad igapäevaselt tootmise efektiivsuse ja tootlikkuse teemadega. Palju annab ära teha nii töö parema organiseerimise ja korraldusega kui ka automatiseerimise, uute seadmete kasutuselevõtuga jne. Samas peab tootmispind vastama muutu-
vatele vajadustele ja võimaldama tootmist ümber korraldada. Vähetähtis pole see, et uus tehasehoone on projekteeritud ja ehitatud täpselt meie vajadusi arvestades ja võimaldab kogu tootmisahela tuua sama katuse alla. Kaalusime muidugi ka erinevaid variante, näiteks olemasolevatele hoonetele juurdeehituste rajamist, kuid see oleks paraku andnud ainult ajutist osalist leevendust pinnavajadusele ja jätnud endiselt paljud probleemid lahenduseta. Näitena kas või see, et kahe teineteisest 150 meetri kaugusel asuva tehasehoone vahel materjalipakke sõidutades läbib tõstuk igas kuus üle 180 kilomeetri, mis on peaaegu sama palju kui tee Tallinnast Tartusse. Tööprotsess oli lihtsalt
Ettevõtte juhi Mart Proosi sõnul on uues tehases tootmis- ja laoruum koos, need õhukesed lehtmetallrullid ootavad ribastamisesse Foto: Ilmar Saabas minekut. 4 MAI 2017
Metallileht
Favori uues tehases valgustavad tootmishalli 11 500 ruutmetrit tehase enda toodetud LED-valgustid. selline, et ühes hoones tehti ühed tööd ja teises teised. Uus tehas on samuti rendipind nagu vanad hooned ja 700 meetri kaugusel praegusest asukohast. Senise asukohaga Vana-Narva maanteel olime rahul, sest 60% tööjõust tuleb meile Lasnamäelt või Maardust. Näiteks Pärnu maantee äärde kolimine tähendaks neile iga päev tunniajast töölesõitu. Uus hoone lubab viis kuni kümme aastat lahedalt tegutseda, krundil on võimalus ka juurdeehituseks.
Vanad tehasehooned anname rendiandjale üle ja nendes tegutsemist ei jätka. Olete maininud, et katsute prognoosimisel hoida konservatiivset joont. Ka on ettevaated majanduse osas kord nii, kord naa. Kui lihtneraske oli vastu võtta otsust, et uut tehast on vaja? Sellised otsused ei sünni kindlasti üleöö, ei tule kergelt ja nõuavad üksjagu eeltööd. Alustasime esmalt kogu ettevõtte järgnevate aastate
strateegia paikapanekust, prognoosisime müügikäibeid, materjalivooge, pinnavajadusi, koostasime investeeringuplaanid viieks aastaks, tegime tasuvusarvutusi jne. Tehasehoone valmis küll selle aasta mais, aga meie eeltööd algasid juba 2015. aasta alguses. Ehk kui liidame siia veel juurde kaks ees ootavat kolimiskuud, võime öelda, et mahume uue tehase projektiga täpselt kahe ja poole aasta sisse. Majanduskasv, klientide ostukäitumine, toormaterjalide hinnaliikumised jne on küll
Metallileht
Töö suures tootmishallis on automatiseeritud. mingi tasemeni ette prognoositavad, kuid tegemist ei ole täppisteadusega ja pikemaks perioodiks ei anna keegi paraku mingeid garantiisid. See teeb kindlasti ka juhtidele otsustamise keerukamaks ja ebamugavamaks. Samuti mäletame me veel selgelt 2008. aastal alanud majanduslangust, mis räsis meidki päris korralikult. Kaotasime aastaga käibest pea 40%, uus tehasehoone oli valminud aastal 2007, investeerinud olime eelnevatel aastatel palju. Kõiki neid aspekte proovisime arvestada uue tehase
rajamise otsuse langetamisel. Arvutasime meie riskitaluvuse, jaotades seadmeinvesteeringuid pikemale perioodile jne. Samas tuleb aga usaldada oma kõhutunnet ja võtta kaalutletud riske, sest kui äris teha otsuseid ainult 100% kindlustundega, siis on teised need tõenäoliselt juba ammu enne ära teinud. Uued hooned üritatakse võimalikult säästlikud rajada. Mis on Favori uue tehasehoone silmapaistvamad lahendused?
Fotod: Ilmar Saabas
Uued hooned nagu ka seadmed on üha energiasäästlikumad. Meiegi oleme proovinud uue tehase puhul samu printsiipe järgida: hoone kütet ja ventilatsiooni juhib automaatika, tootmishalli valgustuses kasutame meie endi toodetud LED-valgusteid, suruõhu kompressorite jääksoojust kasutatakse hoone kütmiseks jne. Sellele lisaks on hoone katusele paigaldatud üle 870 päikesepaneeli koguvõimsusega 240 kW, mille toodetava elektrienergia planeerime peamiselt ära kasutada meie endi
MAI 2017 7
Metallileht
CNC-stantsimispingi kokkumonteerimine veel kestab. tootmises. Töötame režiimis 24/5, päike paistab ainult päeval ehk loodame päikeseenergiaga katta 1/3 vajadusest. Maailmas kasutatakse üha rohkem taastuvenergiat, tahtsime teha oma panuse. Päikesepaneelid on siin ainuke võimalus. Katsute kolida nii, et tootmine ei katkeks. Kuidas see logistiliselt teostatav on? Tehase ja tootmise kolimine on tõesti planeeritud sellisena, et tootmine ei katkeks ning meie kliendid ja tarned neile saaksid võimalikult vähe häiritud või veelgi parem, kui nad seda isegi ei märkaks. Alustasime ettevalmistustega juba möödunud aasta lõpus, kui valmis detailne kolimisplaan ja ajagraafik. Sõlmisime kokkulepped tööstusseadmete kolimisfirmadega, samuti on meil abiks erinevate seadmetarnijate hooldemeeskonnad. Kuna enamikul juhtudel on sarnaseid seadmeid tootmises kasutusel rohkem kui üks, siis kolimegi seadmeid paarikaupa ja järgmistega ei alustata enne, kui seadmed on uues tehases paigas ja töötavad korralikult. Seega ei ole katkestused pikemad kui kaks kuni neli päeva. Suuremaid seadmeid, mida koli8 MAI 2017
da, on aga 25 ringis. Samuti oleme teinud aegsasti kokkulepped suurklientidega ning tootnud osaliselt tooteid puhverlattu, mis peaks võimaldama ja tagama tarnete sujuvuse kolimisperioodil. Kas tehasega koos on plaanis uuendada ka ettevõtte masinaparki? Millised masinad on uued? Miks olete just nende seadmetega oma masinaparki täiendanud? Uus tehas toob kaasa muutused seadmepargis ja üsna mitu uut seadet, mille investeeringuid oleme nn tagasi hoidnud, saavad paigaldatud juba uude majja. Kõik viimaste aastate investeeringud on olnud suunatud efektiivsuse kasvatamisesse automatiseeritud töökeskuste kaudu. Teatavasti napib Eestis kvalifitseeritud tööjõudu. Seega tuleb leida muid lahendusi, seda just tööprotsessides, mida on lihtsam automatiseerida. Praegu töötavad meil automatiseeritud stantsimiskeskus, robotpainutus ja keevitusrobot. Uude hoonesse tuleb uus ribastusliin ja terve rida uusi keevitus- ja lihvimisseadmeid. Uued seadmed on kallid, kuid efektiivsemad ja energiasäästlikumad ning kasutuses vähemalt kümme aastat.
Foto: Ilmar Saabas
Möödunud aastal kasvas ettevõtte töötajate arv ligi 10% ja jõudis 210-ni. Edaspidi peaks tänu suuremale automatiseeritusele hakkama töötajate arv mehaanilises metallitöötluses aga vähenema. Kindlasti vajame täiendavaid töökäsi just keerukamate tööde teostamisel, mida on oluliselt raskem automatiseerida. Millised on metallitööstuse trendid? Metallitööstuses käib tõsine võitlus efektiivsuse ja tootlikkuse nimel. Ettevõtted investeerivad üha enam automatiseerimisse ja seadmepargi uuendamisesse. Paraku on metallitöötlusseadmed kallid ja neid ei vahetata iga aasta-kahe tagant välja, nagu oleme harjunud tegema näiteks mobiiltelefonidega. Seega on protsess suhteliselt pikk. Saavutamaks suuremat paindlikkust ja operatiivsust tegeletakse üha enam digitaliseerimisega. Tootmise partiid muutuvad väiksemaks, klientide soovitavad tarneajad lühemaks, tooteportfell uueneb üha kiiremini. See sunnib ettevõtteid oma tootmisprotsesse uuesti läbi vaatama ja muutma – väljakutseid on piisavalt.
VAUTID - Teerajaja kulumiskindluses
Pikendab detailide eluiga kuni 6 korda. Kasutatakse sahkadel, koppadel, konveieritel, betooni-masinatel, asfalti-masinatel, prügimajanduses, karjäärides, tsemenditööstuses jne.
Metallileht
Inseneriharidus vajab toetust Igal aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi eestvedamisel korraldatava stipendiumikonkursi raames toetab BLRT Fond kolme tudengit. Tänavu oodatakse taotlusi masinaehituse, laevaremondi, laevaehituse, valutööstuse, keevituse, avameretööstuse ja tootmise arendamise eriala õppureilt. Stipendiumikonkurss jagab kokku 6000 euro väärtuses stipendiume. Mariliis Pinn „Eesti tööstus ja majandus tervikuna vajab uut andekate inseneride põlvkonda. Loodame, et meie fondi toel lisandub lähitulevikus nende loetelusse veel kolm silmapaistvat oma ala tipptegijat,” sõnas BLRT Fondi halduskogu esimees Mark Berman. BLRT Fondi halduskogu stipendiumi saaja valimine koosneb mitmest kriteeriumist. Arvestatakse akadeemilist edukust ja inimese pü-
hendumust valitud erialale. Halduskogu peab oluliseks toetada ka juba kogenud spetsialisti õpinguid. Insenere puudu Inseneride puudus on praegu tõsine probleem kogu maailmas. „Kuna tööstusel on avalikkuse silmis nõrk maine, siis ei taju inimesed selle majandussektori tähtsust kogu ühiskonnale,” selgitab stipendiumit välja
ProMetec Metall OÜ - Raudsed lahendused.
Oleme suunanud põhitegevusalaks tross- ja konkslift kastide tootmise. Lisaks pakume liivapritsi teenust ja värvimise teenust vedelvärvimise meetodil. Meie eesmärgiks on pakkuda lahendusi, mis vastaksid kliendi soovidele ja ootustele.
www.prometec.ee
BLRT Fondi eesmärk on tõsta masinatööstuse mainet ja tunnustada eriala tublit õppijat.
Metallileht andva fondi halduskogusse kuuluv Karina Kond. „Tuleb ette võtta samme, et tõsToetusi hakati jagama 2012. ta inseneriteaduste mainet aastast, kui tööstuskontserning mõelda ka inseneri-, nis BLRT Grupp otsustati, et andekaid noori tuleb kõrghaloodus- ja reaalteaduste ridusteel abistada. Fond on eelisarendamise ja täienSA Eesti Rahvuskultuuri Fondava rahastamise peale. Kui di (ERKF) osa ning selle hallähiajal midagi kardinaalduskogusse kuuluvad Mark selt muutuma ei hakka, jääb Berman, Raivo Vare, Indrek nõudlus kvalifitseeritud Neivelt, Anvar Samost ja Katööjõu, sh inseneride järele rina Kond. kestma ka tulevikus.” Milline on hea insener? Taotlused koos kõigi vajalike „Päris kindlasti ei ole kõrgdokumentidega esitatakse kooli lõpetaja kohe insener, fondi halduskogule oktoobsest tal puudub veel töökoris. Stipendiumi taotlemise tingimustega on võimalik ükgemus. Hea insener on loosikasjalikumalt tutvuda Eesti minguliselt mõtlev ja töötav Rahvuskultuuri Fondi kodulespetsialist, kes on suuteline heküljel www.erkf.ee/taotlejaiseseisvalt lahendama töö le/allfondid. käigus tekkinud probleeme ja olema sealjuures võimeline eluaeg õppima. Tehnoloogia areneb tänapäeval väga kiiresti ning parima võimaluse olla edukas ja hinnatud tegija annab teaduse ja tehnika tõusulainel olevate asjadega kurFoto: Karli Saul sisolemine,” vastas Kond. BLRT FOND
Haridus aitab edasi Näiteks 2016. aastal sai stipendiumi BLRT Grupi tütarettevõtte Tallinn Shipyardi töötaja Oleg Sirotjuk, kes lõpetas 2012. aastal Tallinna polütehnikumi, aasta hiljem tuli ta Tallinn Shipyardi tööle. Praegu on ta keevitusseadmete seadistaja. „BLRT Grupi laevaremonditehasega olen tuttav ammu, sest minu isa töötab siin metallkonstruktsioonide koostajana. Ise läbisin 2001. aastal praktika kontserni ettevõttes ELME. Tahtsin minna isa jälgedes ja siduda end just selle tegevusalaga,” jutustab Sirotjuk. „Jagan päris hästi, kuidas parandada ja hooldada erinevaid keevitus- ja elektriseadmeid. 2016. aasta augustis astusin ülikooli, sest usun, et kõrgharidus lubab mul jätkata minu meelisalal insenerina ning panustada metallkonstruktsioonide valmistamise tehnoloogia arengusse ja laevaehitusse,” selgitab Sirotjuk, kes kavatseb kasutada saadud 2000 eurot toetusraha kõrgkooliõpinguteks kaugõppes Peeter Suure nimelises ülikoolis keevitustootmise seadmete ja tehnoloogia erialal.
Metallileht
Roboti kasutamine ettevõttes pole praegu enam moeasi, vaid eduka tootja iseenesestmõistetav investeering.
Foto: ABB
Eestit ootab robotibuum Robotiturg areneb kasvavas tempos. Aastane läbimüük maailmas on ületanud veerand miljoni ühiku piiri ja kasvab stabiilselt ligi 15 protsendi võrra aastas. Peamised kasvuallikad on elektroonika- ja metallitööstus. Ka Eestis on robotivaldkonda ootamas helged ajad, usuvad asjatundjad. Mariliis Pinn
„Robotid ja robootika on kiiresti kasvav turg,” väidab Eesti ühe põhilise robotimüüja, suurettevõtte ABB automaatikaprojektide üksuse projektijuht Siim Savila. „Meie eri tööstusvaldkondade tipptegijate tootmisprotsessid on juba praegu suuremal või vähemal määral robotiseeritud või siis tegeletakse parasjagu robotiseerimise planeerimisega.” Eesti tootjad pöörduvad robotiusku Niisiis on Eesti tegelikult järgimas globaalseid tendentse – üha rohkem tööstusettevõtteid võtab kasutusele roboteid ja valdkond areneb pöörase kiirusega. „Statistika järgi on robotitööstuse kasv endiselt plahvatus12 MAI 2017
lik,” märgib Savila. „Alates esimese tööstusroboti paigaldusest enam kui 40 aastat tagasi, on tööstus pidevalt turgusid laiendanud ja uusi rakendusi välja töötanud. Aga see on alles algus, palju huvitavat ootab ees.” Kümme aastat Eestis roboteid müünud ABB pakub praegu sellel alal kõige laiemat mõeldavat portfelli, kuhu kuuluvad peale robotite kontrollerid ja tarkvara, tööstustarkvara ning rakendused ja lisaseadmed. Sisuliselt leiavad nende robotid kasutust kõigis olulistes tööstusharudes: energeetika-, metallurgia-, masina-, keemia-, kerge-, toiduainete- ja puidutööstuses. „Meie valikus on esindatud pea
Alates esimese tööstusroboti paigaldusest enam kui 40 aastat tagasi, on tööstus pidevalt turgusid laiendanud ja uusi rakendusi välja töötanud. See on alles algus, palju huvitavat ootab ees.
Metallileht
Robotid leiavad kasutust kõigis olulistes tööstusharudes: energeetika-, metallurgia-, masina-, keemia-, kerge-, toiduainete- ja Foto: ABB puidutööstuses. kõik robotite liigid ja tüübid,” kinnitab Savila. „Enimlevinud on kuueteljelised tööstusrobotid, aga on ka neljateljelised robotid, SCARA-tüüpi robotid (SCARA – Selective Compliant Assembly Robot Arm – robot, millel on kaks paralleelset pöörlevat lüli), koostöörobotid ja paralleelrobotid.” ABB roboteid võib leida juba mitmekümne Eesti ettevõtte tootmisest, ka metallitööstuse juhtivate firmade majapidamisest. Fortaco, kes valmistab Narvas keevitatud teraskonstruktsioone; AQ Lasertool, kes toodab metallist komponente erinevatele rahvusvahelistele koostööpartneritele; Favor, suurim õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud metallitööstus Eestis; Munkfors Saed, tuntud käsisaagide ja saelehtede tootja; Cutform, kõrge klassi metal-
Robot pole praegu enam moeasi, vaid eduka tootja iseenesestmõistetav investeering. 14 MAI 2017
list toodete tarnija; Norcar, traktorite keredetailide ja põllumajandusseadmete valmistaja; Hanza Mechanics, peenmehaanikale spetsialiseerunud ettevõte. Loetelu võiks jätkata, ent üks on selge – robot pole praegu enam moeasi, vaid eduka tootja iseenesestmõistetav investeering.
Aastateks 2017–2019 prognoositakse tööstusrobotite kasvu keskmiselt 13% aastas.
Maailma trendid ennustavad jätkuvat kasvu ABB tutvustas esimesi värvimisroboteid 1969. aastal ja ehitas maailma esimese kommertsliku elektrilise roboti 1974. aastal. Praegu on ettevõte üks neljast selle ala gigandist, kelle käes on maailma suurte tööstusrobotite turust üle 60 protsendi. ABB (Šveits) grafiitvalged, Kuka (Saksamaa) oranžid, Fanuci (Jaapan) kollased ja Yaskawa (Jaapan) sinised robotid on need tegijad, kes määravad suuresti turu arengud. 2015. aastal kasvas robotite müük 15%, ületades 250 000 ühiku piiri. Peamised kasvuallikad olid elektroonikatööstus (kasv 41%), metallitööstus (kasv 39%) ning keemia-, plastija kummitööstus (kasv 16%). Praegu on umbes 70 protsenti tööstusrobotitest töös auto-, elektroonika- ja metallitööstuses.
Prognoositakse, et 2019. aastaks kasvab tööstusrobotite arv maailmas 2,6 miljoni ühikuni. See on umbes miljon ühikut rohkem, kui neid oli 2015. aastal. Aastateks 2017–2019 prognoositakse kasvu keskmiselt 13 protsenti aastas. Enamik robotitootjaid on teinud või tegemas ettevalmistusi sellisteks kasvuväljavaadeteks. Tootmisvõimsuseid on suurendatud ning tegevust laiendatud eelkõige suurtel turgudel, nagu Hiinas ja USA-s, kusjuures eriti peibutavad on Aasia turud: Korea, Jaapan, Taiwan ja teised. Riikidest on oluliselt laiendanud oma juhtpositsiooni Hiina – 2015. aastal rändas 27% robotitest just sinna. Ühes on kõik nõus – tulevik kuulub inimeste ja robotite koostööle, lihtsustatud rakendustele ja kergetele robotitele. Inimese ja roboti koostöö, robootikalahenduste lihtsustamine ja integreeritud roboti lahendused kirjeldavad kõige paremini seda, mida
METALLIMEESTE LEMMIKUD
Tööinimeste lemmikud!
Kuumtsinkimise kvaliteet värvimise lihtsusega Unikaalne süsinikterase korrosioonikaitsetehnoloogia ZINGA võimaldab roostetavat metalli tsinkida ilma kuumtöötluseta. Selle patenteeritud koostis ühendab endas metalli aktiivse ja passiivse kaitse ning pealekandmise lihtsuse. Atomiseeritud tsingiosakesed ja sideaine loovad õhuniiskusega reageerides aktiivse katoodilise kaitsekihi, mis kohaneb metalli struktuuriga ja on seetõttu vastupidav temperatuurikõikumistele ka äärmuslikes tingimustes, sh merevees. Kuivanud kaitsekiht ei ole toksiline ning võib olla kokkupuutes isegi joogiveega. ZINGA galvaaniline korrosioonikaitsesüsteem on pintsli või pihustiga lihtsalt pinnale kantav. Mugavaks kasutamiseks väiksematel pindadel pakendatud ka aerosoolpudelisse.
Töö- ja turvajalatsid võta Samelinist.
www.samelin.ee
ZINGA kasutusvaldkond on väga lai. Vaata lähemalt www.zinga.ee
PULBERVÄRVIMINE, VELGEDE TAASTAMINE, LIIVAPRITS Pakume teile koostööd ning tagame omalt poolt usaldusväärse, kiire ja kvaliteetse töö teie firmale vajalike metalltoodete-detailide värvimisel.
www.pulbervarv.ee MAI 2017 15
Metallileht tulevik tuua võiks. „Praegu on selge, et uue põlvkonna koostöörobotite tootmine on nihutanud piire ja kujundanud ümber arusaamu robotiautomaatikast, protsessidest, mis võiksid üldse olla automatiseeritud,” räägib Savila. „ABB tõi paar aastat tagasi turule maailma esimese tõelise koostööroboti YuMi. See murdis barjääri, mis seni eraldas inimest ja robotit – YuMit on lihtne kasutada, installeerida ja intuitiivselt programmeerida.”
Uue põlvkonna koostöörobotite tootmine on nihutanud piire ja kujundanud ümber arusaamu robotiautomaatikast, protsessidest, mis võiksid üldse olla automatiseeritud.
Robotid on osa suuremast süsteemist Roboteid kasutab oma tootmises ka ABB ise. Ettevõtte mootorite ja generaatorite tehase keevitusprotsess on robotiseeritud, robotid keevitavad igapäevaselt staatorite pakette. Lähitulevikus on plaanis robotiseerida ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase ajamikappide kokkupanek. „Lähtume enda tootmisprotsesside robotiseerimisel samadest argumentidest, mida toome klientidele,” ütleb Savila. „Laias laastus on nendeks esiteks rahaga seotu ehk tegevuskulude vähendamine; teiseks kõik,
www.kaeser.com
Kompressor koos soojuse taaskasutuse süsteemiga säästab märkimisväärselt energiakulusid:
Taaskasutatav soojusenergia kuni 94%
KAESER KOMPRESSORID
Kesk tee 23 – Aaviku – Rae vald – 75301 Harjumaa – Eesti Tel. +372 6064290 – Faks +372 6064297 – E-mail: info.estonia@kaeser.com
Metallileht Foto: Shutterstock
mis puudutab kvaliteeti; kolmandaks tööohutus; neljandaks tootmise paindlikkuse ja efektiivsuse tagamine; viiendaks inimtegurisse puutuv ehk värbamine, kaadrivoolavus jne.” Savila rõhutab, et robotid on ettevõtte lennukate plaanide kohaselt ainult üks osa tervikust. „Robotid on loodud selleks, et olla osa ökosüsteemist, mida meie ABB-s nimetame asjade, teenuste ja inimeste internetiks,” väidab Savila. „Teeme praegu ulatuslikku koostööd paljude suurfirmadega, näiteks Microsofti ja IBM-iga, et arendada uusi platvorme, tooteid ja süsteeme oma klientide vajaduste paremaks rahuldamiseks.” ABB on tööstuse digiteerimise liider – ettevõtte süsteemid koos tarkvaraga on ühendatud üle 70 miljoni seadme ja 70 000 juhtimissüsteemiga üle kogu maailma. Digitaalsete lahenduste haldamiseks on ettevõte loonud platvormi nimega ABB Ability, mis koondab kõik digitaalsed lahendused ja teenused, muutes need kergesti kättesaadavaks kõigile meie klientidele ja partneritele. Hiljuti avalikustas firma strateegilise koostööprogrammi IBM-iga,
millega ühendatakse ABB tööstussektori digiteenuste lahendused ehk ABB Ability ja IBM Watsoni asjade interneti (IoT) kognitiivne võimekus, et pakkuda kommunaal-, transpordi- ja taristuvaldkonna klientidele parimal tasemel uut teenust. „Kindlasti on
Robotid on loodud selleks, et olla osa ökosüsteemist. Meie nimetame seda asjade, teenuste ja inimeste internetiks. see suurepärane võimalus panustada tehnoloogia arengusse ning arendada selle kaudu uusi ja huvitavaid lahendusi, tooteid ja teenuseid meie klientidele,” usub Savila. „Me teeme igapäevast tööd ju oma klientide, nii globaalsete kui ka lokaalsete jaoks.”
SÄÄSTLIK SÄÄSTLIK MOOTOR SÄÄSTLIK MOOTOR MOOTOR KOMPROMISSITU KVALITEET KOMPROMISSITU KOMPROMISSITU KVALITEET KVALITEET USALDUSVÄÄRNE TÖÖKAASLANE USALDUSVÄÄRNE USALDUSVÄÄRNE TÖÖKAASLANE TÖÖKAASLANE ÕIGUSTATUD INVESTEERING ÕIGUSTATUD ÕIGUSTATUD INVESTEERING INVESTEERING
LIFTING YOUR DREAMS LIFTING YOUR DREAMS
+372 517 2474 +372 517 +372 517 2474 2474 info@daelift.ee info@daelift.ee info@daelift.ee
Metallileht
Masinatööstuse aasta teod – Hekoteki äriedu ja OSKA uuring Aprillis tunnustas Eesti Masinatööstuse Liit inimesi ja organisatsioone, kes on viimasel aastal valdkonna arendamisel eriti panustanud ja silma paistnud. Tänavu said erakorraliselt aasta teo tiitli kaks kandidaati. Mariliis Pinn Eesti Masinatööstuse Liidu kaalukama kategooria ehk aasta teo kaks kandidaati – Hekotek ja OSKA – said võrdselt hääli. Hekoteki äriedu ja aasta ettevõtjaks valimine on aidanud masinatööstust ühiskonnas laiemalt populariseerida. 2016. aasta teo tiitli sai ka Kutsekoja OSKA masina- ja metallitööstuse raport, sest nii põhjalikku uuringut tööjõu prognoosimisel ei ole varem läbi viidud. Raporti tulemuste alusel on oluliselt lihtsam kujundada muutusi hariduses koostöös ettevõtjatega.
„Masinatööstuse roll Eesti majanduses on väga oluline ja sektor on praegu kasvamas,” ütles Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Indrek Rohtma masinatööstuse liidu üldkogul Tallinna Lasnamäe mehaanikakoolis. „Soovime tunnustamise kaudu öelda aitäh neile, kelle tegevus on masinatööstust väga selgelt edendanud.” Aktiivseima liikmesorganisatsiooni tiitli võitis Silwi Autoehituse AS eesotsas Tõnis Raametsaga, kes on panustanud aega ja ressursse väga mitmetesse erinevatesse projektidesse, näiteks osalenud õppekava komisjonides, võõrustanud õpilasgruppe. „Tõnise ja Silwi Autoehituse
missioonitunne ja initsiatiivikus on eeskujuks kõikidele masina- ja metallitöö sektori ettevõtetele,” rääkis Rohtma. Aktiivseima juhatuse liikme tiitli pälvis Hendrik Ross ettevõttest Aramet OÜ. Ross on hoolimata sellest, et ta igapäevaselt oma ettevõtet veab, algatanud palju uusi projekte ja leidnud aega, et aidata kaasa valdkonna arengutele mitmel rindel. „Hendriku eestvedamiseta poleks päris mitmeid teemasid, milleta Eesti oleks palju kaotanud,” selgitas Rohtma. Eesti Masinatööstuse Liidu 2016. aasta sõbraks valiti DNB pank, kes on olnud mitmeid aastaid stratee-
OSKA raporti tulemuste alusel on oluliselt lihtsam koostöös ettevõtjatega haridusmuutusi kujundada. Foto: Shutterstock
18 MAI 2017
Metallileht giliseks partneriks ning aidanud uute kontaktidega, värske majandusinfoga ja sündmustel esinejatega. Korraldanud kahasse väljasõite, varustanud auhindadega ja osalenud reaalse rahalise panusega kindlates projektides. Ühtlasi osalenud liidu erinevatel sündmustel. „Nii sisulist ja head koostööd pole masinatööstuse liidul praegu kellegi teise kui DNB pangaga ja nad on meie aasta sõbra tiitli igati auga välja teeninud,” selgitas Rohtma. Eesti Masinatööstuse Liit on Eesti vanima ajalooga ettevõtete esindusorganisatsioon, kuhu kuulub praegu 58 tööstus- ja tehnoloogiaettevõtet ning haridusasutust. Aasta tublimate valiku tegi Eesti Masinatööstuse Liidu juhatus koosseisus: juhatuse esimees Indrek Rohtma, Marek Pakkin (Tallinna tehnikakõrgkool), Kristo Karjust (Tallinna tehnikaülikool), Priit Lind (BLRT), Joosep Mäe (Custom Metal), Tõnu Lelumees (IMECC), Tõnis Raamets (Silwi Autehitus), Hendrik Ross (Aramet) ning büroost Triin Ploompuu, Kersti Vatter ja Kätri Kaik.
METALLINÄDALAL SAID KOKKU NOORED JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED 17.–22. aprillil toimus Tartus metallinädal, mis tutvustab noortele tänapäevast tööstustehnoloogiat ning metalli- ja masinatööstuse tulevikuperspektiive. Metallinädala tegemistest said osa viis Tartu kooli, laupäeval sai metallitööga tutvuda tehnobussis AHHAA keskuse ees.
Lätist pärit tehnobussis said õpilased proovida näiteks keevitamist, programmeeritaval pingil töötamist või 3D-printimist. Ühtlasi toimusid töötoad, kus sai meisterdada endale mälupulga, vaadata maailma läbi virtuaalreaalsuse või konstrueerida elektrimasinaid koos Tartu kutsehariduskeskuse noortega. Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul tuleb seista silmitsi faktiga, et valdkond pole seni olnud piisavalt atraktiivne noortele. „Paljud õpilased ei ole kunagi ühtegi tööstusettevõttesse sattunud ja ei oska oma tulevikku masinatööstusega siduda,” sõnas ta ja lisas, et seda lünka metallinädal täidabki. „Soovime metallinädalaga tutvustada masinatööstuse arengut ja tegemisi, et tekitada noortes huvi masinatööstuse vastu,” lausus ta. Masinatööstus on oluline valdkond, mis teeb pea 10% Eesti ekspordimahust. Paljud ettevõtted on kasvamas ja uued tehnoloogiad vajavad nutikaid töötajaid. „Pakume noortele ülevaate tööstusettevõtetest kui ka reaalsest tööelust, karjäärivõimalustest globaalses äris ja palgasüsteemist koos võimalike hüvedega. Meie soov on, et noored teeksid oma tulevikku silmas pidades teadlikke valikuid ja ei unustaks seejuures ka masinatööstust ära,” ütles Ploompuu. Metallinädalast said osa viie Tartu kooli – Raatuse, Variku, Hansa, Kivilinna ja Tamme – 7.–9. klasside õpilased. Eesti Masinatööstuse Liidu eestvedamisel oli õpilastel võimalik käia ka Tartu juhtivates masinatööstusettevõtetes, nagu IAC Tartu, Tarmetec ja Hanza Mechanics Tartu. Koole külastavad ja tööstusvaldkonna tulevikuperspektiive tutvustavad aga viie ettevõtte tippjuhid.
Meie kauplus asub Tartus Turu tn Sepa keskuse hoones.
Oü Servemet asutati 1995. aastal. Esindame Lõuna-Eesti ühte tuntumat tööriistapoodi Serve. Meie kliendid on peamiselt metalli töötlemisega tegelevad ettevõtted.
Metallileht
Ministeeriumil on tööstuse ajakohastamiseks 35 miljonit eurot Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus valitsuse Brüsseli visiidi raames Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) juhi Jerzy Buzekiga. Palo rõhutas kohtumisel vajadust tööstust digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu ajakohastada. Mariliis Pinn „On äärmiselt oluline, et Euroopa majanduskasv jätkuks. Tööstust digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu ajakohastamata ning teaduse ja koostöö parandamiseta pole seda võimalik saavutada. Seetõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil nii väljaõppeks, digitaliseerimiseks kui ka teaduskoostöö tõhustamiseks varasemast märksa rohkem vahendeid, kokku 35 miljonit,” ütles Palo. Ministri sõnul on digitaalne Euroopa Eesti eesistumise prioriteet, sealjuures pööratakse erilist tähelepanu andmete vaba liikumise põhimõttele. „Eesti peab andmete vaba liikumist Euroopa Liidu
Foto: Shutterstock
viiendaks vabaduseks inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste kõrval. Andmete vaba liikumiseta ei saa Euroopa ühisturg efektiivselt toimida. Äritegevus muutub ajas üha digitaalsemaks ja õigusraamistik ei saa sellest maha jääda.”
Ta lisas, et eesistumise lõpuks soovime saavutada Euroopa Liidus ühtset arusaama 5G-arengu võimaldamiseks ning 2018. aasta lõpuks jõuda kokkuleppele ka kõikides digitaalse ühisturu failides. ITRE tegevuse üldeesmärk on taasindustrialiseerimine. Sealjuures keskendub komisjon neljale peamisele valdkonnale: Euroopa Liidu õigus- ja majandusraamistiku arendamisele tööstussektori uuenduste võimaldamiseks, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvu toetamisele, digitaalse ühisturu rajamisele ning ühise energiapoliitika kujundamisele.
Metallileht
Tähelepanu ohutusele! Tööinspektsiooni kampaaniates „Tunne oma õigusi – märka ohtu” ja „Masinal on jõud. Sinul on mõistus – veendu masina ohutuses” juhitakse tähelepanu riskidele masinate ja seadmetega töötamisel ning kutsutakse nii tööandjaid kui ka töötajaid ohtusid teadvustama ja tööõnnetusi vältima. Mariliis Pinn Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on pea iga neljas tööõnnetus põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või seadmete üle. „See on üks levinumaid ja ohtlikumaid tööõnnetuse liike, põhjuseks enamasti hoolimatus, hajameelsus, aga ka masinate omavoliline reguleerimine. Valdaval osal masinatest, millega tööõnnetus juhtub, ei vasta ohutusseadised nõuetele. Samuti kiputakse unustama, et töövahendi tootja pole kaitseseadiseid il-
maasjata ette näinud. Kuigi vahel võib tunduda, et kaitseseadiste eemaldamine teeb töötamise mugavamaks, ei tohi seda mingil juhul teha, sest siis on õnnetus kiire tulema,” selgitas Maripuu. „Kõnekas on fakt, et suur osa õnnetusi ei juhtu mitte nendega, kes on masinat omavoliliselt ümber seadistanud, vaid nende kolleegide või seadme hooldajaga. Tööandja peab töövahendite seisukorda regulaarselt kontrollima – kui töötaja on seadistusi loata muutnud, langeb õnnetuse korral vastutus ikkagi tööandjale.”
HEA TEADA • Portaali www.tooelu.ee on kogutud praktilisi ohutusnõuandeid töötajale, kes kasutab oma töös masinaid, transpordivahendeid ja erinevaid tööriistu, aga ka tööandjale, kes vastutab masinaid kasutava töötaja ohutuse eest. • Eelmisel aastal registreeris tööinspektsioon 5081 tööõnnetust, millest 26 lõppesid surmaga. Üle poole tööõnnetustest juhtus meestega, enim vanuses 25–34 aastat. Naistega toimus enim tööõnnetusi 45–54-aastaste vanusegrupis. • Kõige rohkem tööõnnetusi 1000 inimese kohta juhtus eelmisel aastal Lääne-Virumaal, kus tuhande töötaja kohta juhtus ca 16 tööõnnetust. Tööõnnetuste suhtarv 1000 töötaja kohta kasvas enim Tallinnas ja Harjumaal ning Võrumaal, vähenes aga Tartu-, Valga- ja Raplamaal.
Eesti Energia tütarfirma toodab
metallkonstruktsioone Inglismaa elektrijaamale Enefit Solutions asus valmistama õhu- ja gaasikanaleid Inglismaal Middlesbrough' linna lähistel asuvale biokütusel töötavale elektrijaamale. Mariliis Pinn Elektrijaama ehituse käigus projekteerib, toodab ja transpordib ettevõte Inglismaale üle 800 tonni metallkonstruktsioone: õhu- ja gaasikanaleid ning muid lisaseadmeid. Ettevõte kaasati projekti rahvusvahelise tehnoloogiakonsortsiumi Amec Foster Wheeler kaudu, mis osaleb Inglismaa ühe suurima biokütusel töötava elektrijaama (Tees Renewable Energy Plant) ehituses. „Suuremahulistest rahvusvahelistest projektidest osavõtt kinnitab ühest küljest töötajate pädevust ja ettevõtte usaldusväärsust, teisest küljest annab see meile lisakogemust ja -kompetent22 MAI 2017
tevõte valmistas biomassitehasele etteandeseadmed. Koostööprojekt Amec Foster Wheeleriga kestab järgmise aasta keskpaigani. Biokütusel töötava Teesi elektrijaama projekteeritud võimsus on 299 MW. Arendaja on MGT Poweri tütarettevõte MGT Teesside. Elektrijaama maksumus on ligikaudu 650 mln inglise naela ehk ca 770 mln eurot. Elektrijaama ehitusega alustati käesoleva aasta alguses ja käikulaskmine on planeeritud 2020. aasta Foto: Shutterstock alguseks. Elektrijaama haksi,” sõnas Enefit Solutionsi juhatuse kab opereerima Soome riigile kuuluv esimees Ott Licht. „Projekti kõik eta- energiaettevõtte Fortum. pid, alustades projekteerimisest 3DEesti Energia kontsernis on Enefit mudelite baasil ja lõpetades logistika korraldamisega, teostame oma jõudu- Solutions elektrijaamade ja õlitehasdega. Esimesed tooted saadetakse Ing- te tehnoloogialahenduste peamine arendaja, valmistaja ja hooldaja. Valismaale alanud mais,” kinnitas Licht. Metallkonstruktsioonide kogu- rasemalt on ettevõte tööstusseadmeid kaalu arvestades on tegemist samas tootnud mitmel pool Skandinaavias, suurusjärgus projektiga kui hiljutine Lääne-Euroopas, aga ka Aasias ja Äänekoski projekt Soomes, kus et- Ameerikas asuvatele klientidele.
Metallileht
TTÜ keemikud leiutasid uudsed aerogeelid Viimased kolm aastat on TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteaduri Mihkel Koeli uurimisrühm personaalse uurimistoetuse PUT (riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil uurinud aerogeele. Mariliis Pinn „Aerogeel kui materjal leiutati 1930-ndatel aastatel, kuid oma kasutusalast võidukäiku on see hoogustamas just viimastel aastatel,” selgitab uurimisrühma juht Koel. Aerogeel on oma olemuselt väga väikese tihedusega, poorne ja madala
• • • • • • • • •
Kalibreerimine Taatlemine Erimõõtmised Riigietalonid Mõõtevahendite infosüsteem (MÕIS) Sertifitseerimine Väärismetallide ja ehtekivide ekspertiisid Koolitus Konsultatsioon Kontaktid ja täpsem info www.metrosert.ee
24 MAI 2017
Metallileht soojusjuhtivusega materjal, mida saadakse geelist, kui seal asendada vedelik gaasiga. Eriti oluline aerogeeli valmistamise juures on kuivatusprotsess, mille käigus peab aine struktuur jääma muutumatuks. Seni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki kasutatakse selle erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides. Selle materjali tootmise puuduseks on kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.
Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid.
Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel. „Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel,” selgitab Koel. Virumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20% tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest. „Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. See on võrreldes teiste söematerjalidega homogeensem ning veelgi poorsem ja suuremapindsem. Ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks seda katalüsaatorina ning see on tunduvalt odavam seni kasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest,” selgitab Koel.
Uus materjal toimib 20% tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest. Süsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest elastsete sensoriteni. „2014. aastal oma uurimisprojekti alustades seadsime eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale. See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa,” lisab Koel.
Metallileht
Plekikunst tuleb tagasi Korralikuks plekitööks on vaja oskusi, teadmisi ja tugevat ruumilise mõtlemise oskust. Kasuks tulevad ka teadmised ehitamisest ja ehitusfüüsika toimimisest. Hea plekksepp on rohkem kunstnik kui lihtsalt oskustööline. Erki Loigom, Toode AS-i müügi- ja turundusjuht Iga aastaga tõusevad üha rohkem ausse vanad ja läbiproovitud lahendused. Samas uute tehnoloogiate kombineerimisega saab luua üha ägedamaid tulemusi. Plekist roosid, draakonitega korstnamütsid – piirid seab ainult fantaasia. Plekitöö on üha rohkem aus. Metallkatuste juures on tihtipeale kümneid sõlmi, kuhu parima tulemuse saavutamiseks on vaja meistri kätt. Siinkohal tulebki appi plekksepakunst. Tüüpilisemad metallkatustega seotud tööd tulevad mängu olukordades, kust standardsete lahendustega on keerukas saavutada vajalikku veepidavust. Tavaliselt on sellised kohad madalakaldelistel katustel olevad neelud, liitumised seintega, korstende liiteplekid ja näiteks ventilatsiooniläbiviikude vooderdamised. Praktiline eritöö Ventilatsiooniläbiviigud kipuvad valdavalt olema ümara ristlõikega torud või koonused, mis on tarvis katusekattega veekindlalt siduda. Selleks toodetakse mitmeid tööstuslikke kummist läbiviike, mis on aga tõenäoliselt kordi Korstnamütsidel on peamiselt kaks eesmärki: tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine. Foto: Shutterstock
26 MAI 2017
lühema elueaga kui katusekate. Seetõttu on mõistlik läbiviigud lahendada nii, et need kestaksid katusega sarnaselt. Läbiviigud ühendatakse katusega täpselt katuse kaldenurga järgi toodetud koonjate läbiviiguplaatidega, mis valtsitakse või liidetakse muul vee-
90% katuste läbijooksudest on ühel või teisel moel seotud korstendega. kindlal moel katusekattega. Oluline on jälgida kõikvõimalike liitekohtade tihendust ning ülekatte loogilisi asetusi, et sademeveed ei voolaks nende vahele ja ajapikku ei tekiks liitekohtades korrosiooniilminguid varem kui mujal katusekattel. Samad märksõnad on olulised ka korstnaplekkide juures. Korstnad on tavaliselt takistused sademete vabale kulgemisele katusel, nende taha kogunevad lumi ja vesi.
Seetõttu on erakordselt oluline tagada seal plekkide veepidavus. Võiks kõhutunde järgi öelda, et 90% katuste läbijooksudest on ühel või teisel moel seotud korstendega. Siinkohal on paslik lasta plekksepal toota n-ö korstnakrae, mis kohapeal liidetakse veetihedalt katusekattega. See on võimalik siledapõhjaliste katusekatetega, nagu valtsplekiga. Profiilsete ja laineliste korral on liitmine veidi keerukam ja teinekord ka majanduslikult otstarbetu. Kaunis müts korstnale Korstende korral tasub peatuda ka korstnamütsidel ja nende sademekatustel. Nende kasutamisel on peamiselt kaks eesmärki: tagada korstnaotsa kivide pikem eluiga ja anda korstnale visuaalselt parem väljanägemine. Kuid ka siin on asjaolusid, millest möödavaatamine annab hoopis vastupidiseid tulemusi. Kasutatavatest materjalidest odavaim on kindlas-
Metallileht tekkivaid pragusid. Samuti võib selline kate mõjutada korstna säilimist, sest kaob tuulutus ja kivid lagunevad veelgi kiiremini.
Vihmaveetorude lahendusi on mitmeid, piiriks ainult kliendi fantaasia. ti tsingitud teras, kuid pideva kütmise korral on selline toode paari aastaga roostes. Tsingitud teras sobib katteks ventilatsioonikorstendele. Küttekorstna korral tuleks kasutada roostevaba terast või kombinatsiooni, kus enamik mütsist on terasest, aga lõõri ava ja sademekatus roostevabast materjalist. Sellisel juhul jääb ka korstnamüts kenasti katusega ühte tooni. Korstnamütside sademekatustel tuleb kindlasti mõelda nende avatavusele, muul moel ei pääse korstnapühkija oma tööriistadega korstnale 28 MAI 2017
Foto: SVEN ARBET
ligi. On võimalik toota nii hingedega kui ka liblikmutritega sademekatuseid. Hingede eeliseks on asjaolu, et sademekatust ei pea maha tõstma ja see lisab korstnahooldustöödele mugavust. Sademekatuste kuju piirab ainult fantaasia. Need võivad olla kumerad, nõgusad, viilkatused jne. On tulnud valmistada ka kirikutorni kopeerivaid lahendusi. Korstnaplekkide juures ei tohi unustada, et alates 2007. aastast on sisuliselt seadusega keelatud korstende lauskatmine plekiga – sedasi ei saa tuvastada korstnakividesse
Nikerdustega vihmaveesüsteemid Plekitöö klassika hulka kuuluvad alati kõikvõimalikud vihmaveesüsteemidega seotud detailid. Vanematel ja muinsuskaitselise väärtusega hoonetel on tihtipeale nõudeks taastada vihmaveesüsteemid kujul, nagu need olid hoone ehitamisel. See nõuab nikerdustega lehtrite, käsitsi valtsitud põlvede ja sülitite ning erimõõduliste torude valmistamist. Esmapilgul kallina tunduv käsitöö võib osutuda meeldivalt taskukohaseks, sest tehnoloogia arenguga on mitmed tööoperatsioonid masinatega lihtsustatud, kuid tulemuseks on väärikas n-ö vana kool. Katustel kasutatavatele toodetele lisaks oskavad plekksepad valmistada kümneid ja kümneid erinevaid lisaplekke: parapetiplekid, nurgaplekid, aknaplekid, uksepaleplekid, lävepakud jne. Peale tsingitud terase saab korralik ehitusplekksepp jagu ka teistest metallidest, millest mõned (titaantsink või vask) nõuavad eriteadmisi ja tööriistu, aga peamiselt kogemusi ja oskusi. Soovitame pidada nõu katusemeistriga, milline metall on sobivaim. Näiteks ei tasu kunagi kasutada tsingitud terast üli-agressiivsetes keskkondades, kus tekivad omakorda eelised alumiiniumi kasutamisel. Kindlasti tuleb tunda metallide galvaanilisi omadusi – vase ja tsingitud terase omavaheline liitmine on mõningatel tingimustel väga lühiajalise kestvusega. Soojuspaisumine võib näiteks vasest tooteid suvise leitsakuga paisutada silmaga nähtavalt ja rikkuda kogu katuse. Hea meister ja teadlik plekksepp tunneb neid ohtusid ja oskab ka tellijat nõustada. Plekksepad aitavad uuendada muusikaintrumentide metallosi, luua teatritele rekvisiite ja toodavad koopiaid võitlusrelvadest ja sõjariistu muuseumitele. Eestis on vähemalt üks kirik, mille kukk valmis meie töökojas. Vanalinna katuseid katavad kümned eritööna valminud soojustatud ja soojustamata katuseluugid. Plekitöö on metallikunst parimas tähenduses. Ja silikoonita peab ehitada saama kõiki katuseid!
Metallileht
Eesti korsten Tšornobõlis Mullu paigaldati Ukrainas Tšornobõli tuumajaama neljandale reaktorile uus kate. Kate on maailma suurim teisaldatav metallehitis ja selle ventilatsioonikanaliks oleva 92-meetrise korstna ehitas Eesti ettevõte Estanc AS siinsamas Tallinna külje all. Mariliis Pinn Foto: Rauno Volmar
Korsten on ainus detail, mis jääb ehitisest väljapoole ja mängib reaktori radioaktiivsete jäänuste ohutus säilimises olulist rolli. Nimelt peab see tagama katte all efektiivse ventilatsiooni, sealhulgas madala õhuniiskuse, et kaitsta teraskonstruktsiooni korrosiooni eest. Sarkofaagi all tuleb ka säilitada alarõhk, et vältida radioaktiivsete tolmuosakeste väljapaiskumist. Estanci meeskond suhtus korstna ehitamise projekti äärmise vastutustunde, täpsuse ja põhjalikkusega, sest metallkupli all peavad reaktori radioaktiivsed jäänused säilima ohutuna 100 aastat. Tšornobõli neljanda reaktori katte korsten ehitati Estanci Jüris asuvas tehases viie kuuga. Sellele eelnes kolm kuud projekteerimist ja materjalide hankimist. Ühtekokku kulus ehituseks 104 tonni roostevaba terast ning protsessiga oli seotud 20 inimest. Maapinnast 22 meetri kõrgusel asuva korstna terasosa kõrgus on 92, läbimõõt 3,5 meetrit ning mass 83 tonni. Korsten transporditi Tšornobõli nelja osana spetsiaalsetel raskeveotreileritel, millele lisandus kaks koormat lahtiseid osi, näiteks platvorme ja klambreid. Transpordi korraldas Tschudi Project Transport AS. Estanc on ka varem ehitanud sarnase keerukusega korstnaid, kuid Tšornobõli oma oli kõigist töömahukam. Ettevõte on valmistanud korstnaid Eestisse, Lätti, Soome ja Rootsi.
Metallilehe küsimustele vastas Estanci omanik ja nõukogu esimees Raigo Tammo:
Miks valiti Estanc korstna tootjaks? Võimalik, et meil on suurte toodete tegemise referents. Hinna mõistes ei usu, et meil eelis oli. Meid soovitati, millele järgnes kliendi kvaliteedijuhi inspektsioon, mille käigus suutsime
HEA TEADA 1992. aastal asutatud Estanc AS-i tootmine asub Eestis ning tütarfirmad Soomes ja Rootsis. 2013. aastal avati Rae vallas Jüris tootmiskompleks, mis võimaldas hakata valmistama keerulisi ja raskeid survemahuteid ning soojusvaheteid, mida ei olnud Eestis seni keegi tootnud. Pärast viimase juurdeehituse valmimist 2015. aasta alguses on Estanc AS-il kokku üle 12 000 ruutmeetri tootmispinda. tõestada oma dokumentatsiooni ja jälgitavuse toimivust. Boonuseks oli meie vast valminud ja muljetavaldav roostevaba hall. Kliendile oli kõige olulisem kvaliteet ning materjalide ja töö jälgitavus – lõppkliendi ees 100-aastane garantii. Milline korsten kattele toodeti ja miks just selline? Tellijalt anti ette korstna mõõdud ja põhidisain. Disainiti lähtuvalt venti-
latsioonisüsteemi vajadustest ja arvestusega, et oleks 100-aastane garantii. Kuna seadme hooldus on väga keeruline radioaktiivse keskkonna pärast, peab seade olema hooldevaba. Seetõttu valiti roostevaba materjal ja korstna osad keevitati töömaal, mitte ei kasutatud poltliidet. Milliste parameetritega pidi korstna loomisel arvestama? Võimalustega selliste gabariitidega toodet toota. Läbimõõt ja kogukõrgus olid ette antud. Meie otsustada oli, mitmest osast on otstarbekas valmistada ja hiljem objektile transportida. Kui palju sarnaseid erilisi projekte Estanci tooteportfellis on? Suuruse poolest on meil selliseid projekte küll, peamiselt mahutite kujul. Meie tooteportfellis ongi enamjaolt unikaalsed survemahutid ja soojusvahetid, kogu toodang on projektipõhine. Suuri mahuteid ja mitme lõõriga korstnaid on referentsidena ette näidata mitmeid. Rahvusvahelise meediakajastuse osas on see projekt kindlasti eesotsas.
VABANDUS Eelmise, märtsi numbri Metallilehe numbris oli viga, artikli „Automaatne metalluste tehas – peaaegu“ õige on lause: “Kauge unistus on, et on tehas, mis automaatselt toimetab, ja kontor raaliga, kus iganes maailma otsas. See vist päris 100% ei saa kunagi teoks, aga suund sinna on," ei julge Raigo Tammo lõpuni unistada. „Kuid töö selles suunas käib.” 30 MAI 2017
Professionaalne diiselmootorite remont üle Eesti. Tagame Sinu diiselmootoriga sõidukile kvaliteetse remondija hooldusteenuse. Professionaalne diiselmootorite remont üle Eesti. Tagame Sinu diiselmootoriga sõidukile kvaliteetse remondi- ja hooldusteenuse.
d e h e m i l l Meta usaldavad
Puhastamediiselmootori diiselmootori DPF-tahmafi ltreid. Puhastame DPF-tahmafi ltreid. Puhastame diiselmootori ltreid. Pärast onon filter ligiDPF-tahmafi 100% uueuue vääriline. Pärastpuhastamist puhastamist filter ligi 100% vääriline.
Pärast puhastamist on filter ligi 100%DPF-tahmafi uue vääriline. ltreid. Puhastame diiselmootori
Pärast puhastamist on filter ligi 100% uue vääriline.
OLEME AVATUD E–R 8.30–17.00 Tuleviku tee 4a, Peetri küla OLEMEAVATUD AVATUD E–R 8.30–17.00 OLEME E–R 8.30–17.00 Tuleviku küla Tulevikutee tee4a, 4a,Peetri Peetri küla
tel 605 0250 karla@karla.ee www.karla.ee tel 605 0250 karla@karla.ee www.karla.ee
aastat Eesti turul
www.kominox.com
valev.altmets@kominox.com Telefon 504 3431
aastat Eesti turul
10
aastat Eesti turul aastat Eesti turul
* AISI304 analoog, aga ca 30% odavam
TAL
* AISI304 analoog, aga ca 30% odavam
10 10 10 10 10
• Torud • Lehed • Vardad • Fittingud D42.4 ning 40x40 käsipuutorudele
JA A N N I H ARIM E H U S I D E VALITE
analoog, aga ca odavam •** AISI304 ning 40x40 •Fittingud Torud • D42.4 Lehed •30% Vardad AISI304käsipuutorudele analoog, aga ca 30% odavam käsipuutorudele • Fittingud D42.4 ning 40x40 * AISI304 analoog, aga ca 30% odavam käsipuutorudele * AISI304 analoog, aga ca 30% odavam
AISI304, AISI430, AISI316L, 201*
A B A V E T S O RO T S A TELIRNNA LAOS
10
aastat Eesti turul
valev.altmets@kominox.com Telefon 504 3431
www.kominox.com
AISI304, AISI430, •AISI316L, Torud • Lehed •201* Vardad •AISI304, Fittingud D42.4 ning 40x40 AISI430, AISI316L, • •Fittingud D42.4 40x40 Torud • Lehed ning •201* Vardad käsipuutorudele AISI316L, • Torud • D42.4 Lehed ning •201* Vardad käsipuutorudele • Fittingud 40x40
ABA ROOSTEV TERAST
EE IM EEDI SUH PAR A H J T U I S L A I A N V D N K AILM ITEHEI A JAE PKAVR NSUH N I H I M D I E R PKAVAAISI304, LITE ININSAAISI430, A E J H U D AISI304, AISI430, H E M ITE AILAISI316L, PKAVR E 201* H U S I D E AISI316L, 201* AISI430, TE I L KVAAISI304, • Torud • Lehed • Vardad
L AOS
V T E S T A S O TTREEOR STT RA S A R TE
NA L AOS LLLIIN TA TAL NN S O A L A N TALLIN A L AOS TALLINN AOSA L A JA A N N N I N I L L H A PATRIM HINNA J
TALLINNA
INNA JA PARIM H DI SUHE KVALITEE
AISI304, AISI430, AISI316L, 201*
• Torud • Lehed • Vardad • Fittingud D42.4 ning 40x40 käsipuutorudele
* AISI304 analoog, aga ca 30% odavam
I N N O I T N 0 N 0 O 9 T E 0 L 0 Ü 9 I N ÜLE 90T0ETVOA A N B A I B N A S E N V O L O E Ü T O T R 0 S 0 O 9 O A I R B N N ÜLOEEOA A O V T E T 0 T S 0 A S 9 B A R T L R V E S ÜEOROA E TTR T S A L AOS ABA
aastat valev.altmets@kominox.com Eesti turul valev.altmets@kominox.com Telefon 504 3431 aastat Telefon Eesti 504 3431 turul www.kominox.com valev.altmets@kominox.com www.kominox.com Telefon 504 3431 valev.altmets@kominox.com www.kominox.com Telefon 504 3431 valev.altmets@kominox.com www.kominox.com Telefon 504 3431
www.kominox.com