november 2013
Teemalehe tootis Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338 | enn.viidik@lehed.ee Toimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee
2
Teha hooldusraiet või mitte? Kristiina Viiron
Hooldamata jäetud metsa võib võrrelda rohimata porgandipeenraga – sügisel võtame sealt porgandeid üles küll, aga milliseid? Samalaadne juhtub ka Läänemaa metsanduskonsulendi Koit Latiku sõnul metsas, kus hooldusraieid ei tehta ning lastakse metsal areneda omasoodu. Puud kasvavad ka inimese sekkumiseta, aga millist materjali me sealt ükskord lõikame? Nii nagu rohimata ja harvendamata peenral löövad vohama mitmesugused umbrohud, nii sirguvad ka puistus kõiksugu liigid lisaks neile, mida metsaomanik soovib seal näha tulevikupuuna. „Pajud, paakspuu, haab, remmelgas, lepad…” loetleb Latik. Sõltuvalt kasvukohast arenevad liigid erineva kiirusega, kiirekasvulised lehtpuud näiteks võivad lämmatada okaspuud ja viia noorendiku hukkumiseni. Külg külje kõrval kasvavad porgandid jäävad peened kui hiiresabad ning ega tihedalt kasvavate, omavahel toidu ja valguse pärast võitlevate puudegagi teisiti lähe. Latiku sõnul saab metsaomanik niisugusest metsast, millel lastakse areneda omasoodu, raiuda tõenäoliselt kõige odavamat sortimenti ehk küttepuitu, heal juhul ka paberipuitu. Ta toob näite 80 aastat omasoodu kasvanud metsatükist, mille lageraiel saab 200–250 tihumeetrit kütte- ja paberipuitu, mida müües jääb metsaomanikule pärast ülestöötamis- ja välja-
veokulude (20–22 eurot tihumeetri kohta) mahaarvestamist näppu umbes 10–13 eurot tihumeetri kohta. Kui sedagi – II kvartalis maksis küttepuit Erametsakeskuse hinnainfo andmetel lõpplaos 23 eurot ja 80 senti tihumeeter. Samasuguses mahus puitu saab lõppraiel Latiku sõnul ka metsast, kus kõik vajalikud raied tulevikupuude kasvutingimuste parandamiseks on tehtud, ent vahe seisneb sortimendis ja selle hinnas. „Korralikult hooldatud metsast raiutud puudest 70% saame realiseerida palgina,” osutab Latik. See võimaldab metsaomanikul teenida oluliselt rohkem – ümmarguselt 40 eurot tihumeetri kohta sõltuvalt puuliigist. Näiteks männipalgi tihumeetri hind teises kvartalis oli 69 eurot ja 67 senti, kuusel aga 70.70. Lisaks saab metsaomanik vahepeal realiseerida ka hooldusraietel saadud puitu. „Kõik sõltub metsaomaniku nägemusest,” osutab Latik, et on metsaomaniku otsustada, kas ja
Korralikult hooldatud metsast raiutud puudest 70% saame realiseerida palgina. millist tulu ta oma metsast teenida soovib. Skeptik küsib nüüd kindlasti seepeale, et kuidas me võime teada, kui palju võiks maksta kütte või palgi tihumeeter 60–70 aasta pärast. Summat on muidugi võimatu nimetada, aga Latiku sõnul on selge, et jämematerjal jääb ajast aega hinnatumaks. „Peaksime lähtuma traditsioonilise metsamajanduse heast tavast, et jämeda sortimendi – palgi, paku – väljakasvatamine on kõige mõistlikum,” märgib Latik. Maht sama, kvaliteet erinev Tema sõnul on tehtud palju katseid, kuidas hooldusraied metsa mõjutavad. „Kullamaal Haldjametsa talus
Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük raie - kokkuvedu - hakkimine
AASTARINGI ja ÜLE EESTI OSTAME
võsa võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatd virnastatd võsa ja raiejäätmeid küttepuid (pikkus ≥ 3 m) MÜÜME HAKKEPUITU PUIDU HAKKIMISE TEENUS e-post: allan@energywood.ee tel: 50 82 501
on näiteks katsekultuur, kus kasetaimed pandi kasvama randaalitud pinnasele, kasutades taime kaitseks tüvekraed, mis takistab umbrohukasvu ja hoiab niiskust ja soojust,” kirjeldab Latik. Metsas on tehtud õigel ajal valgustusraiet, ja juba 20 aasta vanuses kaasikus sai teise raie käigus paberipuuks ja kütteks kõlblikku materjali,” osutab Latik, et hooldatud mets hakkab kulutusi tagasi tootma juba enne lõppraiet. Novembri alguses vaadeldi Läänemaa Metsaühistu hooldusraiete õppepäeval 60 aasta vanust kuusikut, kus 20 aastat tagasi ühel osal oli tehtud harvendusraie ja osa jäetud puutumatuna kontrollalaks. „Nii hooldatud kui ka hooldamata puistute tagavara ühe hektari kohta oli 270 tihumeetrit,” märgib Latik. Kuid hooldatud puistus oli puude keskmine rinnasdiameeter 18 cm, hooldamata alal aga 14 cm, puude keskmine kõrgus aga vastavalt 19 m ja 17 m. „Hooldatud ala metsa lageraiel
3 Foto: Terje Lepp
saaksime juba praegu u 50% kogumahust palki, hooldamata alalt aga vaid mõrravaiasid või aialatte,” võrdleb metsanduskonsulent.
On metsaomaniku otsustada, kas ta soovib omale 60–70 aastaga kasvatada odavat küttepuitu või hinnalist palki.
Talunikeraie Igapäevatöös on Koit Latik täheldanud metsaomanike suhtumise muutust. „Üheksakümnendatel sai omaette terminiks talunikeraie, mis tähistas hooldusraie nime all puistust parimate, s.o. sihvakate ja kõige elujõulisemate puude väljaraiet, et saada ühekordset maksimaalset tulu,” meenutab Latik. Alles jäi rääbakas, hõre, seni enamasti varjus kasvanud puudest koosnev harvik, mis jäi põdema oluliselt muutunud valgustingimuste tõttu. Puistusse jäeti alles enamasti kõvera tüvega pehmed lehtpuuliigid. Puistu aastane juurdekasv langes ligi Latiku sõnul kaks korda – kui enne tuli juurde 5 tihumeetrit aastas, siis pärast raiet 2–3 tihumeetrit. „Harvendusraie eesmärk on aga teine – anda kasvuruumi parimatele, s.o ülarindes kasvavatele hea tüvevormiga ja võraga väärtuslikele puuliikidele,” osutab Latik. Viimastel aastatel on ta sattunud aga vaid üksikutele taolistele enda vara suhtes kurjasti käitunud metsaomanike lankidele. „Paljud pigem püüavad metsas igasugusest raiest hoiduda, mis ei ole aga paraku parim lahendus,” tõdeb Latik. „Valdavalt käitub metsaomanik loodushoidlikult ja arukalt, mõistab et mets
vajab hoolt ning parim loodushoid on mõistlik majandamine, kus õigeaegsed raied on vajalikud.” Samas märgib Latik, et mets kui kooslus inimese sekkumist ei vaja, seega ei tule hooldusraiet ilmtingimata teha. „Selle on inimene välja mõelnud, et leida viise oma eesmärkide elluviimiseks metsas,” täpsustab Latik. „Seega, kui soovime omale 60–70 aastaga küttepuitu kasvatada, ei ole hooldusraiet tarvis teha, kui aga tahame palke, on see oluline.”
Valdavalt käitub metsaomanik loodushoidlikult ja arukalt, mõistab et mets vajab hoolt ning parim loodushoid on mõistlik majandamine.
Hooldusraie •• Hooldusraiet tehakse metsakasvatuslikel eesmärkidel mitmesuguse vanusega metsades. Hooldusraiega kõrvaldatakse perioodiliselt metsast mittesobivad puud eesmärgiga parandada allesjäävate puude kasvutingimusi, et saada tulevikus kvaliteetne mets ja samas kasutada ära puit, mis looduslikult raieringi jooksul välja langeb. •• Hooldusraie jaguneb valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. •• Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigiline kujundamine. Valgustusraiel on puude väljaraiumise põhiliseks kriteeriumiks puu liik – kasvama jäetakse kasvukohale sobivad puuliigid, välja raiutakse peapuuliigi kasvu takistavad kõrvalpuuliigid ja põõsad. Vajadusel harvendatakse ka liiga tihedaid pea- või kaaspuuliigi gruppe. •• Harvendusraiega luuakse parimatele puudele soodsad kasvutingimused. •• Harvendusraiel raiutakse puid, lähtudes nende individuaalsetest omadustest ja/või asendist. Kasvama jäetakse kasvukohale sobivate puuliikude elujõulised, hea tüve ja võraga puud. •• Sanitaarraiet tehakse metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamiseks, kui see ei ohusta looduslikku mitmekesisust. Allikas: Marje Kask „Metsakasvatus”
4 Foto: Signe Kalberg
Metsaomanik oma vara kindlustama ei kiirusta Signe Kalberg
Kindlustusfirmaga lepingu sõlmimise asemel eelistab metsaomanik ise oma valdustel silma peal hoida ja metsa majandada. „Aastaid tagasi, kui metsavargus oli probleemiks, me isegi kaalusime metsa kindlustamist, kuid tol ajal oli kindlustuspakkujaid vaid üksikuid ja kindlustuse hind ning tingimused ei olnud vastuvõetavad,” ütleb Järvamaal elav metsaomanik Ülle Läll. „Arvutused näitasid, et kogu juurdekasvu osa läks kindlustusmakseks ning hektaripõhine makse ei arvestanud puistu koosseisu ja sellest tulenevalt ka metsa väärtust. Samas ei peetud näiteks üraskikahjustust kindlustusjuhtumiks.” Järvamaa viljakatel pindadel kasvavates kuusikutes, eriti kui puistu asub kaitsealal, kus lageraie keelatud või naaber oma metsast ei hooli, on see aga suureks probleemiks. Ülle Läll ei ole oma metsa kindlustusseltsis kindlustanud, vaid hoiab ise oma valdustel silma peal ja võtab kasutusele meetmeid, et mets ei saaks kahjustada.
AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee
Metsaomanik teab ohtusid Kuna nüüdseks on kasvava metsa varguste arv nii väike, siis Lälli sõnul metsa kindlustamiseks ei ole ta vajadust tundnud. Kindlustuslepingu sõlmimise asemel eelistab ta ise rohkem oma valdustel silma peal hoida. „See on ka metsa tervise seisukohast oluline – märgata kahjustust võimalikult kiiresti ning sellest keskkon-
naametit ja ulukikahjustuse korral ka kohalikku jahiseltsi teavitada ning kahjustuse leviku takistamiseks midagi ette võtta,” selgitab ta. Suurem probleem on talle kui metsaomanikule see, kui metsa rikub inimeste pahatahtlikkus, teadmatus või eraomandi mitteaustamine. „Üsna laialt levinud seisukoht, et mets on vähem eraomand kui korter või auto, teeb omanikke murelikuks ning seda kindlustusega ei korva, muutuma peab suhtumine,” ütleb Läll. Viru-Lemmu metsaseltsi juhatuse esimees Guido Ploompuu tunnistab, et ka tema metsad on kindlustamata, kuigi metsa kindlustamise ideel on jumet. „Minu teada ei pakuta Eestis eriti seda teenust, kui keegi pakuks, mõtleks kindlasti ka ise metsa kindlustamisele,” ütleb Ploompuu. Läänemaa metsamees ja tänavune metsanduse elutöö preemia laureaat Lembitu Twerdianski (Tarang) on töötanud metsanduses ja lähialadel 50 aastat ning omab enda sõnul enam-vähem ülevaadet metsa kindlustamise vajadusest. „Vajalik on see siis, kui on näha reaalseid ohte metsale. Teiseks, kindlustusmaks peaks olema mõistlikus vahekorras, reaalse metsatuluga kindlustusperioodi peale,” ütleb ta. Kolmandaks, metsa kaitsmine ohtude vastu ei tohiks olla kallim kui kindlustamine. Millised oleks põhilised ohud? Tuleoht, haigustest ja loomade, sh ulukite tekitatud kahjud, metsavargus. Twerdianski sõnul võib kahju tekkida ka metsaomaniku oskamatusest raiet teha, milleks
on näiteks kuusiku liighõredaks raiumine, mis tekitab vältimatu tuuleheite. Või metsa tuulepealsele poolele langi raiumine, mille tulemus on sama. Seega, iga metsandiku puhul tuleb teha kõigepealt arvutused ja teiseks välistada oma vigade tekkimine. Selgitamaks, miks ta ei pea vajalikuks oma metsa kindlustada, toob Twerdianski ühe näite. „Kasekultuuri ühe hektari rajamine jäätmaale maksab 1500– 3000 eurot (oma reaalsetest kogemustest). Maksumus oleneb sellest, kas metsaomanik kasvatab ise taimi, kuidas maapind ette valmistatakse, kas töö tehakse oma pere jõuga, talgutega, palgatakse üksikisik või firma jne,” loetleb ta. Kui nüüd tekivad näiteks ulukikahjud, ei hukku kunagi 100%, uuendada tuleb võib-olla 10–50%. Igasuguste loomakahjude vältimiseks ulukitpidava aia tegemine ümber kultuuri maksab 2000–4000 eurot. „Mida teie teeksite?“ küsib Twerdianski ja kohe vastab: „Kõiki neid asju kaaludes ei pea ma vajalikuks oma metsa kindlustada. Ulukikahjustused on mu maadel minimaalsed, tuleohtlikku metsa (nõmmemännikuid jt) ei ole, enamik on leht- ja segamets, kus putukkahjustusi peale üksikpuude ei teki, ei ole ka varguseohtlikku kergelt kättesaadavat palgimetsa,” loetleb ta põhjuseid, miks ta pole kindlustamist isegi kaalunud. Lepinguid on vähe ERGO Insurance SE kodulehel on küll kirjas, et pakutakse ka metsakindlustust, kuid kindlustuse kom-
Metsa kindlustamine, kui kindlustada 10 hektarit raieküpset metsa Harjumaal Aegviidu vallas komplekskindlustusena. •• Kindlustatud riskid: komplekskindlustus (tulekahju, torm, rahe, lumi, ulukikahjud). •• Omavastutus: 640 eurot •• Igakuine kindlustusmakse: u 7 eurot Allikas: IF Kindlustus munikatsioonijuhi Merilin Pärli sõnul lõpetab kindlustusfirma metsanduskindlustuse pakkumise. Huvi selle vastu on väga väike. Küll aga on metsaomanikel võimalik oma metsa kindlustada veel IF Kindlustuses. Et see teenus pole eriti populaarne, näitab ka metsakindlustuse lepingute arv. „Ifis on lepingute arv vähenenud aastatega. Praegu on meil 35 eraja 15 äriklienti,” ütleb If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Marit Raag. If pakub kindlustuskaitset kasvavale metsale ja metsas ülestöötatud metsamaterjalile. Kindlustada on võimalik tule, tormi, rahe ja lume tekitatud kahjude ja ka ulukikahjude vastu. „Tuleb selgeks teha, mida ja millise õnnetuse vastu soovitakse kindlustada. Kindlasti tuleks tutvuda kindlustustingimustega, sest seal on kirjas, milliste riskide vastu on võimalik kindlustada ja millised on välistused. Nõu tasub pidada ka kindlustusseltsiga,” soovitab Raag. Ta lisab, et viimaste aastate suurimad kahjud on jäänud paari tuhande euro piiridesse. „Enamlevinud kahjud on tingitud tormidest, suurim neist u 100 000 eurot, aga on olnud ka tulekahjusid ning mõned ulukikahjud,” nimetab ta.
5
Metsanduslikud rikkumised on tublisti vähenenud Kristiina Viiron
Foto: keskkonnainspektsioon
Ehkki metsandusalased rikkumised, eeskätt ebaseaduslikud raied, on võrreldes selle sajandi algusega kordades vähenenud, hoiab keskkonnainspektsioon metsamajandamist ikka tähelepanu all. Aastas esinevate juhtumite arv on kahanenud kordades – kui 2000. aastal registreeriti 2267 metsaseaduse nõuete rikkumist, siis 2012. aastal oli rikkumisi 144. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Alar Soo sõnul on suur osa eksimusi seotud tõendamise ja kontrollimise kohustuse rikkumisega. „Metsa raieks andmisel ja vastuvõtmisel, samuti metsamaterjali müües ja ostes tuleb metsa valdamise seaduslikkust tõendada ja vastu võttes seda kontrollida,” osutab Soo protseduurireeglitele, milles eksimisi esineb. Keskkonnainspektsiooni aastaraamatus on esile toodud, et metsa raieks andmisel ja võõrandamisel sõlmivad osapooled omavahel vastavasisulise kirjaliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Seda ka tehakse, kuid aktis kajastatav info raie kohta jäetakse märkimata või tehakse seda puudulikult. Näiteks sõlmitakse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping enne, kui metsateatis raiet planeeritava dokumendina esitatakse.
Metsa raiumisel esineb juhuseid, kus väljutakse raiutava kinnistu piiridest ning raie kandub naaberkinnistule, või eksitakse eraldisega, mida on raiuda lubatud, kahjustatakse raietöödel kasvama jäävate puude tüvesid, sõidetakse metsaomaniku loata väljaspool teid jne. Kolme sorti rikkumised Käesoleval aastal on registreeritud 61 metsarikkumist. „Rikkumised võib sisu poolest jagada üldjoontes kolmeks,” märgib Soo. Umbes kolmandik on ilma metsateatiseta, st ilma raieõiguseta tehtud raied. Lisaks on mõned juhtumid, kus raieteatis on väljastatud, kuid raie on tehtud vales kohas või on tehtud lubatust erinev raie, näiteks harvendusraie asemel lageraie. Teisel kolmandikul juhtudest ei olnud raie tegijail nõutavaid dokumente ette näidata (neid ei olnud kaasas) ja nad ei suutnud inspektoritele oma raieõigust tõendada. „Kolmas kolmandik metsarikkumistest on mitmesugused muud rikkumised, sh lõkke tegemine metsamaal selleks mitteettenähtud
kohas, raiekoha koristamata jätmine jms. Siin hulgas on ka juhtumid, kus käbide korjamiseks võeti puudel latv maha,” ütleb Soo. Rikkumisi esineb nii era- kui ka riigimetsas. Sel aastal on seoses metsarikkumistega alustatud ka kaks kriminaalasja. Nende algatamise määrab ära rikkumisega tekitatud keskkonnakahju suurus. „Kui kahju ületab kümnekordset miinimumpalga määra (s.o praegu 10 x 320 = 3200 eurot), kaasneb sellega kriminaalmenetluse alustamine,” selgitab Soo. Üks selle aasta juhtumitest leidis aset Lääne-Virumaal, kus tehti ebaseaduslikult harvendusraiet, millega kaasnes oluline keskkonnakahju. Teine juhtum, millega kaasnes kriminaalasja alustamine, tuli ette Harjumaal. „Seal oli tegemist ilma loata raiega,” märgib Soo. Metsaraiumisega kerkivad tihti üles ka metsateedega seonduvad küsimused, iseäranis siis, kui metsa veetakse välja ebasoodsate oludega. Soo osutab, et metsa majandamise eeskirja kohaselt on raietöödel, mis hõl-
Kaido Zeigo juhataja | manager
ZEIGO SERVICE OÜ +372 504 4964 kaido@komatsuforest.ee
Tamme 1, Tõrvandi Ülenurme vald 61715 Tartumaa
www.komatsuforest.ee
Ebaseaduslik raie Harjumaal. Metsateatis raietööde kohta oli küll esitatud, kuid mets võeti maha valedelt eraldistelt. mavad ka metsamaterjali kokkuvedu, lubatud kahjustada metsasihte, kraave, sildu ja truupe, kui tagatakse nende tähtaegne korrastamine. „Segipööratud kodutee tekitab arusaadavalt inimestes negatiivseid emotsioone, aga see ei pruugi olla metsaseaduse reguleerimisala,” tõdeb Soo. Uuendamiskohustus ja vargused Pärast raietöid on omanikul üldiselt kohustus mets uuendada, selle elluviimist jälgib keskkonna-
amet. „Mullu läbiviidud metsauuendusvõtete rakendamise inventuuri kohaselt oli uuenemiseks eeldusi 84% ülevaadatud aladest,” ütleb keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala. Märgukirju, et seni kavandatud tegevused ja võtted ei taga viie aasta jooksul lankide uuenemist, on keskkonnaametil tulnud saata 180 metsaomanikule. Vähenenud, aga siiski mitte päriselt lakanud, ei ole ka metsavargused – varastatakse nii kasvavat metsa kui ka metsamaterjali. „On juhtmeid, kus varasta-
takse piltlikult öeldes kümne puu kaupa, kui ka neid juhtumeid, kus ära viiakse veoauto koormatäis puitu. Varguse eesmärgid on samuti erinevad, kes varastab puitu küttepuudeks, kes üritab seda edasi müüa vms,” selgitab politsei- ja piirivalve pressiesindaja Kaarel Kuusk. Selle aasta kümne kuu jooksul on politseile teada antud 52 metsavargusest. Möödunud aasta samal perioodil oli see arv 95. „Seega on metsavargused käesoleval aastal vähenenud ligikaudu poole võrra,” täheldab Kuusk.
6
Kujundusraiega parandatakse kaitsealuste liikide elutingimusi Kristiina Viiron
Uue metsaseaduse jõustumisel lisandub praegu lubatud raietele uus raieviis – kujundusraie. Eesti maaülikooli professori Hardi Tulluse sõnul annab kujundusraie seadusliku võimaluse raiuda üksikuid puid või puude rühmi ja tekitada lagendikke rangelt kaitstavates metsades, s.t metsa sihtkaitsevööndis. Kujundusraiel pole eesmärk puidu saamine – raiega parandatakse kaitsealuste liikide elutingimusi, sest osa liike vajabki edukaks elutegevuseks hõredamat metsa ja metsahäile. „Keskkonna- ja liigikaitse teooria ja praktika on edasi arenenud,” põhjendab Tullus uue raieviisi seadustamise vajalikkust. „Seni on olnud metsade
loodusliku mitmekesisuse kaitsmise ainupõhimõtteks inimtegevuse täielik keelamine. On aga jõutud arusaamisele, et mitte kõik liigid ei vaja edukaks elutegevuseks puutumata ürgset ja maksimaalselt tihedat metsa. Osa liike vajabki hõredamat metsa. Kaitseme ju ka näiteks täielikult inimese kujundatud liigirikkaid pärandkooslusi – puisniite. Tegelikult on inimene Eestis metsi majandades ja neid poollooduslikena hoides andnud paljudele liikidele eluruumi juurde. Neid kogemusi saamegi kasutada kujundusraie rakendamisel.” Tullus ütleb, et kujundusraiet võiks rakendada näiteks meie metsade ühe uhkuse – metsise elupaikades. „Pikka aega on usutud, et metsisele on parim, kui tema elupaikades metsi ei majandata ja isegi inimesel keelatakse neid metsi linnu pesitsemisperioodil külastada. Aga oleme hakanud aru saama, et metsisele on parim, kui metsad on mõõdukalt harvendatud, nii saab ta ennast näiteks paremini kaitsta nende eest kelle toiduks ta on,” selgitab ta. „Soome ja Rootsi on
edukalt suutnud ühendada metsade majandamise ja metsise kaitse, metsise elupaikades on lubatud kõik raieviisid ja metsise arvukus on kõrge.” Metsateatis vajalik Seaduseelnõu ütleb, et kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. „Ehk kui näiteks kaitsekorralduskavas on ette nähtud mingi liigi kaitseks mändide raiumine, siis saab seda nüüd teha kujundusraiet kasutades,” osutab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Maret Parv. Erinevus praegu kehtivast seadusest seisnebki selles, et kui kaitsekorrast lähtuvalt on kaitseeesmärgi saavutamiseks vajalik metsakoosluse kujundamine, saab raieid teha kujundusraiega ja seda tegevust ei pea mahutama teiste kaitse-eesmärkidel lubatud raieviiside, näiteks valikraie või raadamise alla.
Parve sõnul ei tule raie tegemise korras seoses kujundusraiega muudatusi. „Ka kujundusraie tegemiseks tuleb esitada metsaomanikul keskkonnaametile metsateatis,” selgitab ta. Raiejuhend koostamisel Tullus märgib, et kujundusraie võiks tulevikus kujuneda mitte ainult kaitsemetsade kujundamise vahendiks, vaid võiks vajalikuks osutuda ka majandusmetsas. Näiteks kui talumees tahab oma elamise ümber kujundada metsa, kus kasvavad kõvad lehtpuud (tammed, jalakad, saared, vahtrad, künnapuud), mis vajavad parkmetsa moodi hõredas seisus kasvatamist. „Siis peaks raie võimaldama kujundada ka majandusmetsa nii, nagu omanik soovib. Loodussõbrale ja jätkusuutliku metsamajandamise põhimõtetest lähtuvale metsaomanikule annab kujundusraie uusi võimalusi,” ütleb Tullus. Kujundusraiel on sarnaseid jooni ka praegu seaduses lubatud valikraiega, mille käigus raiutakse välja üksikuid puid nii kaitstaval
Metsis on üks neid liike, kelle elukohas tuleks Hardi Tulluse arvates rakendada kujundusraiet. Metsade täielikult majandamata jätmine metsise elukohas ei ole nende arvukust parandanud.
Ostame Tartu lähedalt (50 km raadiuses):
• KASVAVAT VÕSA • RAIEÕIGUST • LEHTPUULANKE Info: tel 5621 4750 info@energia-24.ee
OSTAN PÕLLUMAAD Info: 5743 3495 info.lihaveised@gmail.com
7 Foto: Ilmar Saabas
loodusobjektil kui ka majandusmetsas, kuid valikraie eesmärgiks on Tulluse sõnul esmatähenduses ikkagi väärtusliku puidu kasvatamine ja varumine. Otseselt kujundusraie näidiskatsealasid Eestisse rajatud ei ole, aga teatavaid katsetusi kaitsealadel on tehtud. Olemas on ka kogemused liigirikaste parkmetsade kujundamisel ja hooldamisel. Neile tuginedes ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastusel töötavad Eesti maaülikooli teadlased välja kujundusraie juhendi. „Laiemal taustal on meile aluseks metsade majandamise head tavad. On ju senine metsade majandamise praktika võimaldanud säilida kõigil neil liikidel, kes meie metsades praegu olemas on,” märgib Tullus. Lisaks on koostamisel ka valikraie juhend. Viimatimärgitu kohta lausub Tullus, et valikraie seadustatud võimalus on Eesti metsanduses alati olemas olnud, aga seda raieviisi on rakendatud vähe. „Meile ei sobi need arusaamad ja kogemused, mida valikraiete ja püsimetsade osas rakendatakse Kesk-Euroopa mulla- ja kliimatingimustes ning sealsete puuliikide metsades,” lisab ta. „Vajame Eesti tingimustele sobivat juhendit ja näidisalade võrgustikku, et huvilised saaks näha, milline on edukalt majandatav püsimets ja millised on võimalused ning riskid Eesti metsaomanikul, kui ta otsib alternatiivseid lahendusi lageraietele.”
Uus metsaseadus •• Riigikogu saatis neljapäeval metsaseaduse eelnõu kolmandale lugemisele. Seadus on plaanitud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuarist. •• Seaduse jõustudes hakkab kehtima nõue panna uuendusraie korral raiekohas nähtavale kohale kogu raietööde tegemise ajaks teave raietööde tegija kohta. •• Kaotatakse ära raiesmike laiuspiirang (seitse meetrit). •• Kuni viie hektari suuruse metsamaaga kinnistute füüsilisest isikust omanikud vabastatakse inventeerimisandmete esitamise kohustusest. •• Antakse võimalus rakendada looaladel erandina metsa uuendamise võtteid kümne aasta jooksul pärast raiet. •• Kohalik omavalitsus võib kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Piirangute põhjenduseks võib olla vajadus kaitsta asulat või elamut õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamine või metsatulekahju leviku tõkestamine metsa majandamisel. •• Seadusesse tuuakse püsimetsana majandamise mõiste, mis seaduse tähenduses on välja raiutud või välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega. Püsimetsa majandatakse valikraiega.
15.11. HOOLDUSRAIETE ÕPPEPÄEV ERAMETSAOMANIKELE TALLINNAS
Ostame:
kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 www.vesmel.ee
SA Erametsakeskus koostöös Arved Viirlaiu PõhjaEesti Metsaühistuga korraldavad 15. novembril hooldusraiete teemalise õppepäeva erametsaomanikele. Õppepäev algab kell 11.00 lühikese teoreetilise osaga Tallinnas, hotellis Dzingel (Männiku tee 89), järgneb praktiline hooldusraietega tutvumine metsas. Osalejatele on metsa minekuks tellitud buss. Õppepäev on tasuta, osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Täpsem päevakava ja eelregistreerimine www.eramets.ee. Samuti võib helistada SA Erametsakeskus telefonil 683 6067. Õppepäeva korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
www.eramets.ee
L A A D U R I D • 6 erinevat mudeliseeriat • üle 100 töövahendi • valmistatud Soomes
- tõstejõud kuni 1400 kg - sõidukiirus kuni 25 km/h - tõstekõrgus kuni 2,8 m - kaal alates 590 kg
palgiveohaaratsid
puuhaaratsid AS SAMI, Tule 20, Saue, Harjumaa tel 670 9040, müügijuht 528 2732 avatud E–R 8.00–16.30
elektrilised puulõhkujad
hüdraulilised puulõhkujad
rattaketid metsatöömasinatele
www.sami.ee