Metsandusleht | sügis 2012 by Eesti Päevalehe

SÜGIS 2012

Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee

Metsaekspert OÜ poolt pakutavad teenused

Metsaekspert OÜ tegutseb alates 1997 a. Meie kõige mahukamad tegevusvaldkonnad on olnud metsa hindamine, metsakorraldus ja metsaomanike nõustamine. Meie viimaste aastate keskmine metsakorraldustööde maht on olnud 20 000 ha metsi, head nõu on saanud sajad metsaomanikud. Meil on ametis üle 20 metsandusliku hariduse ja eriväljaõppega spetsialisti. Pakume metsaomanikele, metsa ülestöötajatele, riigiasutustele, kinnisvaraﬁrmadele jpt. võimalust saada erapooletut metsanduslikku nõustamist ja täiendõpet, metsa ja metsamaterjalide hindamist ning ekspertiise. Igasugune metsamajanduslik töö nõuab asjatundlikku suhtumist. Täiendõppe abil püüame tagada metsaspetsialistide ja -omanike metsanduslike teadmiste suurenemise. Mida varem omanik mõistab, et metsa majandamine eeldab korralikult läbimõeldud äriplaani, mis võtab arvesse kõik olulised küsimused, seda tulusam on resultaat omanikule ja valutum metsale. Metsaomanikul on alati võimalus metsamajandamiskava koostamisest osa võtta. Soovi korral saab omanik koostajale teha omapoolseid ettepanekuid kava täiendamise kohta. Pidevalt laiendame elektrooniliste mõõteriistade kasutamist metsas, täiustame tehnoloogiaid ja andmetöötluse vahendeid, mis kokkuvõttes tagavad kiirema töö ja täpsemad tulemused. Omame Eesti oludes parimat infosüsteemi, mis tagab kõigi vajalike digitaalandmete kiire kättesaadavuse ja automaatse töötlemise, vähendades sel moel hindamisprotsessi ajakulu ja tõstes kvaliteeti. Oma tegevusega soovime tagada metsade arukat ja järjepidevat majandamist ning osutada mitmekülgset abi metsaomanikele.

• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

Metsa inventeerimine Metsamajandamiskavade koostamine Metsanduslike toetuste vahendamine Metsanduslik nõustamine Info- ja teabepäevad Kaardistamine GPS-mõõdistamine Kasvavast metsast saadavate sortimentide koguste ja raiete tulukuse hindamine Turuväärtuse hindamine Tasuvusarvestuste ja äriplaanide koostamine Omaniku ja majandaja vaheliste lepingute koostamine, dokumentide vormistamine metsamajanduslike tööde teostamiseks Metsa erastamishinna kontrollimine Metsa hindamine kindlustamiseks ja laenu tagatiseks Ekspertiis metsa mõõtmis- ja hindamisandmetele Raiutud puidu mahu hindamine kändude mõõtmise teel Ümarmetsamaterjalide hindamine Metsa uuendustööde sh tehnoloogia projekteerimine Raiete sh tehnoloogia planeerimine Raiete ettevalmistamine sh kluppimine Raiete jt metsamajanduslike tööde kvaliteedi hindamine tööde ajal ja pärast tööde lõppu Maaparandusprojektid Täiendõpe

Aadress: Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 e-post: info@metsaekspert.ee Telefonid: +372 7422 355 | +372 514 8885 koduleht: www.metsaekspert.ee

Küttepuit oma või riigi metsast Foto: Ilmar Saabas

Signe Kalberg Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa ühe hektari kohta. See on arvestuslikult ühe majapidamise aastane küttevajadus. Kolm tihumeetrit metsamaterjali hektari kohta on lubatud metsaomanikul koju tuua raie korras, mis on selles metsaosas lubatud, kuid see kogus ei tohi ületada 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas. „Kui metsaomanikul on näiteks 6,6 ha metsa, siis ta tohib sealt aastas raiuda 20 tihumeetrit ilma metsateatist esitamata. Kui metsaomanikul on tehtud metsainventeerimine (metsamajandamiskava), siis saab ta sealt ülevaate, millisel metsaeraldisel milliseid raieid teha tohib,” selgitas Jaanus Nilp, keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist. See on näiteks võimalus küttepuidu varumiseks metsaomanikele, kelle mets on oma elamise ligidal, kellel on raietööde tegemiseks tarvis vajalikud tööriistad olemas ning kelle aastane küttepuidu vajadus ei ületa 20 tihumeetrit. MetsateatiS Kui aga metsaomanikul on soov varuda oma metsast rohkem kui 20 tihumeetrit metsamaterjali, tuleb tal esitada keskkonnaametile metsateatis. „Kindlasti on metsaomanikul mõistlik oma raieplaanid varakult ära teha, et ei tekiks olukorda, kus

metsaomanik otsustab minna homme raiuma ja tuleb siis metsateatist esitama,” soovitas Nilp. Keskkonnaametil on õigus metsateatist menetleda 15 tööpäeva ning pärast omanikule kättetoimetamist kehtib see ühe aasta. Praegu kehtiva metsaseaduse alusel peab metsaomanikul metsas raietöid tehes kaasas olema kehtiv metsateatis (koopia) ja isikut tõendav dokument. Ilma metsateatiseta (3 tihumeetrit ha kohta, aga mitte enam kui 20 tm aastas) raie kavandamisel tuleb kindel olla, et kavandatavas raiekohas ei ole mingisuguseid piiranguid (looduskaitse, muinsuskaitse vm). Kui metsaomanik ei ole selles päris kindel, on otstarbekas võimalike piirangute kohta infot küsida keskkonnaameti piirkondlikult metsanduse või looduskaitse spetsialistilt. Metsateatise esitamisel peab metsanduse spetsialist jälgima, et piirangutega aladel oleks raie lubamisel piirangutega arvestatud ja vajaduse korral esitatud raie tegemisele ka täiendavad tingimused. Vedu Pärast seda, kui puud on langetatud, laasitud ja järgatud, tuleb neid ka transportida. Kui metsamaterjal asub samal maaüksusel, kuhu toimub ka vedu ning seejuures ei liiguta avalikel teedel, ei ole vajalik vormistada metsamaterjali veoselehte. Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on erinevad isikud, peab metsamaterjali vedajal veol väljaspool metsamaterjali omaniku

ÄRNE PARTNER AA USVÄ STA D L ST USA

Oma metsast tohib aastas ilma metsateatiseta lõigata 20 tihumeetrit puitu, mis on tavaliselt paras kogus, et katta ühe majapidamise küttepuidu vajadust. kinnistut avalikult kasutataval teel olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Metsamaterjali, mille raiel ei eeldata metsaseaduse § 41 lõike 14 (3 tihumeetrit ha kohta, aga mitte enam kui 20 tm aastas) kohaselt metsateatise olemasolu, vedajal peab kaasas olema isikut ja metsamaterjali päritolu tõendav dokument (kinnistusraamatu kanne). Sanitaarraie Igas metsas tekib aastatega puid,

mida on otstarbekas kütteks lõigata. Erametsaomanik, kes on kavandanud oma küttepuitu ise varuda, teeb seda kõige sagedamini sanitaarraie, mille korras võib raiuda kahjustunud, (pool) kuivanud puid ning tormi- ja lumemurdu ja -heidet. Raie käigus on aga soovitav jätta püsti eriti jämedaid kuivi puid ja puutüükaid, mis on heaks pesitsemiskohaks mitmetele lindudele ja elupaigaks teistele liikidele. Õigusaktid ei käsitle eraldi lõigatavat sortimenti, sh küttepuitu, vaid metsamaterjali. Erametsaomanikud, kes tunnevad, et enne raie

kavandamist vajaksid nad nõuannet, saavad seda küsida SA Erametsakeskus konsulentidelt, kelle andmed on kättesaadavad keskuse kodulehel www.eramets.ee. „Eksimusi õigusaktide nõuete täitmisel võib teha nii teadmatusest kui ka teadlikult. Seda, kas eksimus nõuab ka karistust, otsustab menetluse käigus keskkonnainspektsioon,” ütles Nilp. Küttepuit riigimetsast Kui endal metsa ei ole ja metsaomanikust naabrimehe käest raieõigust osta ei saa, on võimalik pöörata pilku ka riigimetsa poole.

Ka siin kehtib kindel kord. Kes tahab ise saega riigimetsa minna, võib ühe võimalusena uurida kohalikest metskondadest lankidelt raidmete (raiesmikul maas olevad oksad ja tüve osad) ja kännupakkude varumise võimalusi. Teine võimalus on osta sanitaarraie raieõigus. Sest isegi siis, kui torm on metsa vahel mõne puu ära murdnud, ei tohi seda niisama lihtsalt koju kütteks viia. Ka tormiga murdunud puu koristamiseks on vajalik sanitaarraie raieõigus. See tähendab, et metskond mõõdab sanitaarse seisundi järgi raiumisele kuuluvad puud ja tähistab need puud looduses märkevärviga. Seejärel tuleb sõlmida raieõiguse võõrandamise leping. Veel üks võimalus ikkagi talvel tuppa sooja saada on osta RMKst küttepuitu või kändusid. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on küttepuidu, raidmete ja kännupakkude müügihinnad püsinud stabiilsena kuni tänini. Näiteks 24 kuupmeetri kolmemeetrise lehtpuukütte eest tuleb välja käia 34,31 eurot, okaspuude eest aga 39,11 eurot. Kuupmeetri raidmete eest küsib RMK 6,5 eurot, kännupakkude eest 8 eurot. Sanitaarraieõiguse müügihind on kolmanda kvartali keskmisena 13,0 eurot/m³. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. Kaubi sõnul mõjutab raieõiguse keskmist hinda raieks määratud puude kvaliteet. Ostjad soovinud raiuda paremat puitu ning see on tõstnud ka keskmist raieõiguse hinda.

Ostame

199 3

metsakinnistuid • metsamaterjali Ostame: • kasvavat metsa • metsamaad

www.lemeks.ee

AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Põlva tel/faks 799 1474 AS Lemeks Võru tel/faks 782 1736 AS Lemeks Valga tel/faks 764 2278 AS Lemeks Tartu tel 730 7907, faks 730 7937 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611, faks 772 1341

OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Kas erametsaomanik teeb õigeid valikuid? Eestlane nimetab ennast metsarahvaks ning ligikaudu 100 000 eestlasel on ka endal metsamaad ja seda kõike ühe miljoni hektari ulatuses. Ülejäänud osa metsamaast ehk teise miljoni moodustab riigimets, kus meil kõigil on omamoodi „käpp sees”. Ilmselt teab ka iga eestlane, et riigimetsi majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ning väga paljud meist naudivad sealseid matkaradu ja lõkkeplatse ning külastavad rahvusparke ja looduskaitsealasid. Sealjuures raiutakse RMK hallatavates tulundusmetsades hektari kohta rohkem puitu kui füüsilistele isikutele kuuluvates metsades – 2011. aastal oli RMK ärikasum 36 miljonit eurot. Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et just erametsades on raiete intensiivsus suurem või vähemalt samasugune. Raiete intensiivsus metsandusega tegelevate ettevõtete metsades on tõepoolest võrreldav riigimetsades toimuvaga, kuid eraõiguslike juriidiliste isikute kasutada on praegu vaid 26% erametsadest. Ülejäänud osa kuulub füüsilistele isikutele, kelle hulgast vaid 10% kavandab metsamajanduslikke töid. Seega enamik erametsaomanikest oma metsi puidukasutuse eesmärgil ei majanda. Uus lähenemine Erinevatele strateegiatele hinnangute andmine eeldab teadmisi keskkonnast, kus praegune metsaomanik tegutseb. Hiljuti kinnitas riigikogu Eesti metsan-

duse arengukava aastani 2020. Ühelt poolt on erinevad meetmed seotud rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade säilitamisega, kuid teisalt on seatud eemärgiks suurendada senist raiemahtu majandusmetsades kuni kaks korda. Viimast silmas pidades muudetakse oluliselt paindlikumaks metsade majandamisega seotud regulatsioonid, kavandatakse täiendavaid erisusi puidumüügi maksustamisel, toetatakse metsaomanike ühistegevust puidumüügi korraldamisel jne. Seega riikliku metsapoliitika kujundajad on astunud täiendavaid samme metsaressursi kasutamise suurendamiseks, pidades silmas puidu kui taastuva loodusvara aktuaalsust energiapoliitikas ning metsatööstuse rolli maapiirkondade tööhõives ja väliskaubandusbilansis. Võimalused müüa Kõige otsesemalt mõjutab metsaomaniku käitumist muidugi puiduturg. Viimasel kümnendil on metsamaterjali nõudlus ja sellega seonduvalt ka hinnad oluliselt kõikunud. Hinnakujundajaks on olnud eelkõige ehitussektor ja tselluloositööstus. Nüüdseks on kogu Euroopas ehitustegevus taastumas ning nõudlus põhjamaise puidu järele võimaldab metsamaterjali eest jällegi maksta kõrget hinda. Tselluloositööstuses ei ole kõige paremad ajad ja ega keegi julgegi teha pikemaid prognoose paberipuidu nõudluse kohta. Seevastu on viimastel aastatel oluliselt arendatud bioenergeetikat ja taastuvenergia tootmist, mistõttu paberi- ja küttepuidu pakkujal on

väärtus iga aastaga väheneb. Teisisõnu – need metsamaad ei ole enam tootlikud, ehkki laienenud võimalused olemasolevat puitu müüa ning riiklikud toetused noore metsa rajamiseks ja hooldamiseks võimaldaks panna aluse uue metsapõlve tekkele. Selle kõige tarvis on Eesti riik panustanud metsaomanike tugisüsteemide arendamisse ning igas maakonnas on olemas metsaühistud ja omanikke nõustavad konsulendid, tugiisikud jne.

OÜ Valga Puu tegevjuht Egon Niittee juhib ühte Eesti suurimat metsamajandamise teenust pakkuvat ettevõtet, kelle klientideks on teiste hulgas RMK ning paljud metsade haldamisega tegelevad ettevõtted. arvestatav müügikanal kohaliku tööstuse näol. Looduses liikujale ei ole ilmselt jäänud märkamatuks võsast puhastatud kraavid ja teeääred ning koondatud lehtpuuvõsa ja raiejäätmete virnad. Kõik see võimaldab nüüd metsaomanikul teenida täiendavat tulu hakkepuidu tootmiseks vajaliku toorme müügiga. Varem sellist võimalust ei olnud. Kui metsaomanikul on soov oma metsi majandada puidu müügist saadava tulu eesmärgil, siis turu praegune olukord ja erinevad regulatsioonid ei tohiks takistuseks olla. Seda kõike on arvesse võtnud nii riigimetsa majandaja kui ka metsa-

maade omanikud ettevõtted, kelle metsadest tulev toore hoiab käigus saeveskeid, elektrijaamu, katlamaju jm. Selliseid valikuid teevad seal töötavad inimesed, kel on metsanduslik või loodusvarade kaitse ja kasutamisega seotud haridus. Mets pole igavene Just erametsaomanike teadlikkuse tõstmine ja tugistruktuuride loomine on olnud üks riikliku metsapoliitika prioriteete alates maade tagastamisest. Iga metsaomanik peaks teadma, et mets on bioloogiline vara, mis oma olemuselt ei ole igavene. Igal puuliigil on oma kasvukäik, mille lõpus puude juurdekasv

pidurdub ning kõik see lõpeb puude kuivamise ja lamandumisega. Näiteks 50-aastane kuusik on juba saavutanud oma mahuküpsuse ja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt oleks see juba mõistlik raiuda, ehkki metsseadusega lubatud raievanus on oluliselt kõrgem ja seda seetõttu, et vanadel metsadel on kanda ka ökoloogiline roll. Nii või teisiti, raievanuse ületanud puistutes nõrgeneb vastupanu tüvemädanikele ja teistele kahjuritele ning algab pöördumatu majandusliku väärtuse langus. Meie erametsades on väga palju nõukogude perioodil akumuleerunud puidumassi, mille majanduslik

Usaldusest Keskkonnaminister Keit PentusRosimannus kutsus erametsanduse aastakonverentsil üles koostama Eesti metsanduse head tava, viidates sealjuures metsamajandamise teenust pakkuvatele ettevõtetele. Võibolla ongi nii, et Eesti taasiseseisvumisele järgnenud segased ajad kogu riigis ja sealhulgas metsanduses on jätnud jälje kogu sektori mainele ja metsaomanik on partneri valikul ikka veel ettevaatlik. Seda ei saa ka talle ette heita, sest kasvava metsa parameetreid ei ole algselt võimalik täpselt hinnata ning seetõttu peab metsaomanik oma vara tootlikkuse ja kasumilikkusse tagamiseks nii või teisiti ostma teenuse pakkujalt usaldust. Õnneks on seda võimalik juba täna osta ja panna alus pikaajalistele ja vastastikku kasumlikele suhetele. Egon Niittee OÜ Valga Puu tegevjuht

5 aastat garantiid! Ainsana Eestis annab ECHO oma metsa- ja aiatehnikale 5-aastase tarbijagarantii.

Jaapani kvaliteet!

Metsa- ja aiatehnika

Loe: www.echo-eesti.ee

Kui ise ei oska, teeb töö ära asjatundja Foto: Kaisa Kangur

Kristiina Viiron Muidugi võib minna kooli ja omale kõik metsamajanduse alused selgeks teha, muretseda metsa ülestöötamiseks vajalikud tööriistad, käised üles käärida ja ise tööde kallale asuda. Aga kui oled erialalt ikka üsna metsakauge inimene ja kui pealegi ei asu su metsaomand koduõue all, saab metsa lasta majandada ka teenuse korras. Just selle variandi on valinud Märjamaa mees Valdo Kangur, kes igapäevaselt tegeleb matkakorralduse, seiklus- ja meeskonnamängude organiseerimisega ning talvel jagab teadmisi mäesuusatamise alal. Metsaomanikuks sai Valdo üheksakümnendate lõpus, kui perele tagastati Russalu (see on umbes 20 kilomeetrit Märjamaalt) kandis tema isatalu maad. Valdost sai 17 hektari suuruse metsatüki peremees. „Totaalselt ülekasvanud, tugeva juurepessu kahjustusega kuusik,” kirjeldab Valdo pilti, mis talle vastsest omandist avanes. Osa metsa on ka nooremas eas, seal kasvab põhiliselt mänd, lisaks vanad põllumaad, mis mändi täis kasvamas ja mida on põdrad korduvalt kahjustanud. Valdo kinnitab, et metsa mahamüümise mõtet – et saaks kaelast

ära – tal ei olnud, kuigi see olnuks muidugi kõige lihtsam variant. Kuna Valdo metsamaa asub üsna lähestikku Erametsaliidu praeguse juhatuse esimehe ning ettevõtte Alemaa ja Mets omaniku Taavi Ehrpaisi kodule ja maadele, on ta oma metsi majandanud Taavi nõu ja jõu abil. „See on ju normaalne, et tööd, mida sa ise ei oska, teeb sinu eest ära keegi teine,” osutab Valdo. Mitmed tööd Metsamajanduskava nägi ja näeb ette teha vanades kuusikutes lageraiet ning seda on nüüdseks mitmes järgus, vastavalt sellele, kuidas metsaseadus lubab, ka tehtud. „Arvestades kuuskede kahjustust ja vanust, ei ole mõtet neid hoida,” märgib Valdo. Kõik lagedaks raiutud alad on pärast raiet uuendatud istutamisega, valdavalt kuuse ja männiga. Ühes suures metsatükis on vaja teha ka hooldusraiet, et peapuuliigile kasvamiseks ruumi anda ning see töö saab varsti ette võetud. Kogu tarkus – milline tükk järgmisena raiesse läheb, millal oleks puiduturu hindade mõttes mõistlik raiuda, millega mets uuendada – pärinebki Valdo sõnul Taavi Ehrpaisilt, kes siis kõik vajalikud tööd, sh paberitööd teenusena talle ära korraldab. „Olen selle töö talle usaldanud, see on meievaheline kokkulepe,” tõdeb Valdo, möön-

Eks see ole hetkeline kergendus – see pole tulu, millega maja ehitada.

Et igapäevaselt tegeleb Valdo Kangur (vasakul) retkede ja seiklusürituste korraldamisega, laseb ta oma metsa majandada asjatundjal.

See on ju normaalne, et tööd, mida sa ise ei oska, teeb sinu eest ära keegi teine.

des, et sama töö võinuks ta ju tellida ka ükskõik milliselt teiselt metsatöid tegevalt firmalt. „Aga Taavi tunneb hästi neid metsi, ta ise ju ka sealsamas toimetab,” põhjendab Valdo oma otsust, lisades, et kuskilt teisest Eesti servast pärit firmaga võib juhtuda äkki ka nii, et tuleb, raiub metsa lagedaks

ja see, mis pärast saab, teda enam ei huvita. Hobimajandus Suurt raha ta metsamüügilt teeninud ei ole. „Eks see ole hetkeline kergendus – see pole tulu, millega maja ehitada. Raiumistöö, väljavedu, nõustamine kõik ju maksab.

See maa on nii väike, et sellest end ei elata. See on hobimajandamine – midagi toimub ja midagi teenid ka. Miinuses ma muidugi ei ole.” Valdo märgib, et eks siis, kui kodu asuks kohe metsa kõrval ja oma metsast tuleks majapidamise jaoks küttepuit ja ehk ka ehitusmaterjal, võiks tulu oma metsast suurem olla. Seiklusmänge ja üritusi ta oma metsas korraldanud ei ole. „Seal ei ole vajalikku infrastruktuuri,” põhjendab ta. „Mõelnud sellele muidugi olen, aga need tegevused, mida ma läbi viin, nõuavad teistsugust maastikku.” Jõudumööda on Valdo ka ennast metsandusalaselt harinud Vardi Erametsaseltsi, mille liige ta 2003. aastast on, koolitustel. Seda, kui pikalt ta oma metsa omanik on, mees öelda ei oska. „Läheb kaks põlve enne, kui uus mets seal suureks saab ja kas mu lapsed tahavad metsa omale, seda ma praegu ei tea. Aga praegu vähemalt tean, et mul on koht, kuhu minna ja mõelda, et see on minu mets. See on ka omaette väärtus,” kinnitab Valdo.

Ostame

metsakinnistuid ja kasvavat

metsa Info: tel: 434 2330, 50 57 355 e-post: apmets@apmets.ee

www.valgapuu.ee

Keskkonnahariduse valem peitub kogemuses Fotod: Kristi Teppo

Mis on loodushariduse valem, mis paneb inimesed keskkonnast hoolima? Rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” on võrrandit lahendamas – saladus peitub koostöös ja kogemuste vahetamises. Kas julged panna sõnade keskkond, loodus ja mets vahele võrdusmärgi? Või kasutaksid pigem valemit keskkond = loodus + mets? Viimasel ajal räägitakse üha enam keskkonnahariduse tähtsusest – seda nii haridus- ja teadusministeeriumis (napib loodus- ja täppisteadusi tundvaid noori) kui ka keskkonnaministeeriumis (inimesed on linnastunud). Aga mida mõeldakse „keskkonnahariduse” all? Kas õhutame inimesi – integreerides koolide õppekavadesse teadmisi ohustatud floorast ja faunast, kliima- ja keskkonnaprobleemidest – minema metsa või pigem püsima kodus? Ei tohiks unustada, et inimene on keskkonna osa ja mõjutab loodust igal oma sammul: pesu pestes, süüa tehes, ka magades. Kui küsida, kust tuleb puit mööblitööstusesse või elekter, siis ütleme – metsast. Loodust peame puutumatuks keskkon-

või massilisi putukakahjustusi? Millised metsakooslused on terved ja jätkusuutlikud ning kuidas neid majandamisega luua ja hoida? Mets on keeruline süsteem, mitte must-valge. Looduses toimuvaid protsesse tuleb õppida tundma juba varakult, sest keskkond reageerib kiiretele muutustele aeglaselt. Seega rõhuasetus kooli õppekavades keskkonnaharidusele on igati õigustatud.

Enne kirve haaramist mõõdetakse mets üle. Avinurme gümnaasiumi õpilased tutvumas metsa mõõtmisega.

naks, kus elavad loomad ja kasvavad ohustatud liigid. Metsa majandatakse, loodust kaitstakse. Inimesel on aga kõige kindlam püsida kodus ja elada „keskkonnasõbralikult”. Koostöö metsa heaks Kes on aga käinud metsas seenel või matkal, teab, et just

seal leidub hulganisti liike ja elu. Mets ongi loodus. Inimene on keskkonna lahutamatu osa. Rääkides metsast ja loodusest, peame kindlasti rääkima ka inimesest. Ja mitte sellest, kuidas loodust inimese eest kaitsta, vaid sellest, kuidas koos paremini elada. Selleks, et saaksime met-

sast keskkonnasõbralikuks eluks võtta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, peavad koostööd tegema loodusteadlased, metsatöölised ja insenerid. Milliseid puuliike saab kasutada ehituses ja millised oma omadustelt on sobilikud kütteks? Kuidas ennetada suuri tulekahjusid

Noored metsas Keeruka metsasüsteemi terviklikuks tutvustamiseks noortele on juba aastaid tööd tehtud. Täna on pead kokku pannud ülikoolid ja koolid, era- ja avalik sektor, riigimets ning vabaühendused. Kuna mets ei tunne riigipiire, on koostöösse kaasatud ka teised Euroopa riigid. Ühiselt toetatakse rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” toimumist, mille eesmärgiks on tutvustada metsa ja metsanduse erinevaid tahke. Põhi- ja keskkooli õpilased koguvad teadmisi Euroopas haruldaste ja majanduslikult tähtsate looma- ja taimeliikide kohta, metsade majandamise ja korralduse kohta. Olulisel kohal

on looduskaitselised aspektid ja Euroopat ühendavad võrgustikud. Unustatud ei ole ka looduse sotsiaalseid väärtusi. 26.–27. septembril oli Eesti Metsaseltsil võimalus alles teist aastat toimuva võistluse finaali võõrustada. Sündmuse edukuse valemiks osutusid noorte kogemused metsas, mille kaudu tutvustati ettekandega oma kodumaa metsi. Eestit esindanud Avinurme gümnaasiumi õpilased Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn rääkisid kohtumistest loomadega oma kodumetsas, mis on innustanud neid keskkonna erinevaid tahke lähemalt uurima. Kogemusest on kasvanud soov loodusega koos elada. Keskkonnahariduse valemi tähtsaimaks komponendiks on vahetud kogemused looduses. Tuues kokku õiged inimesed ja organisatsioonid, on võimalik luua terviklik keskkonnahariduse süsteem. Kristi Teppo Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator kristi.teppo@metsaselts.ee +372 56 466 479

Hea metsaomanik! O S TA M E : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali

Ostame kasvavat metsa, raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Metsa ülestöötamine ja transport.

PA K U M E : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

O S TA M E : • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Metsaharvenduse OÜ Tel. 516 0843 aavo.pluss@mail.com

taavi@artiston.ee

6 Foto: Andres Putting

Erametsaomanikule kehtestatud piiranguid aitab korvata toetus Kairi Oja Erametsaomand võib kas osaliselt või tervikuna jääda alale, kus kehtivad riikliku looduskaitse reeglid. Metsi kaitstakse kaitsealadel ja püsielupaikadel erineva rangusega vööndites. Kõige rangem režiim kehtib loodusreservaatidesse jäävates metsades, kus inimeste liikumine on üldse keelatud, rääkimata mingist majandustegevusest. Siiski – Eestis eravalduses olevates metsades reservaate ei ole. Küll aga ulatuvad paljud erametsad range režiimiga kaitstavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus üldjuhul on metsa majandamine samuti keelatud, sest eesmärk on lasta loodusel vabalt areneda. Samal ajal võib sihtkaitsevööndiga kaitstud mets just vajada inimkäe toetust, näiteks vajavad puisniidud oma loodusliku koosluse säilimiseks kas karjatamist või niitmist.

Kõige leebem režiim kehtib kaitse all olevate alade piirkonnavööndites, kuid sealgi on metsa majandamine kitsendatud ning kindlate reeglitega piiritletud. Eesti Metsaseltsi septembri alguses ametisse astunud tegevjuht Ants Varblane kinnitas, et sihtkaitsevööndid on kõige rangema kaitserežiimiga alad. „Sihtkaitsevööndis on lubatud looduskaitselised tööd ja inimeste viibimine. Kui on tegemist mitte metsamaaga, siis on lubatud mingi liigi või koosluse säilitamiseks vajalikud tööd,” selgitas Varblane. „Kui sihtkaitsevöönd asub Natura 2000 metsaalal, siis on metsaomanikel võimalus taotleda maaelu arengukava Natura metsatoetust.” Kui ala asub väljaspool Naturaala, siis on praegu võimalik paraku ainult maamaksust vabastamine. Riik pakub ka võimalust sihtkaitsevööndi metsamaa müüa riigile, nõnda saab erametsaomanik osta avalikul enampakkumisel riigi

reservist majandatavat metsamaad. „Viimast võimalust ei tahaks metsaomanikele soovitada, sest sellisel juhul loobutakse omandist ja riigi omandis oleva metsamaa kaitseks tehtavad kulutused tuleb maksumaksjana ikkagi osaliselt kanda,” nentis Ants Varblane. „Looduskaitselisi piiranguid tuleb kompenseerida kõigile metsaomanikele ja praegu kehtivas looduskaitse arengukavas on seda planeeritud.” Varblase sõnul nähakse kooskõlastamisringil oleva metsaseaduse muutmise ettepanekuga ette ka kujundusraied, mida vajaduse korral tehakse kaitsealadel kooskõlastatult kaitseala valitsejaga ja konkreetsete liikide, elupaikade kaitseks või vaadete avamiseks. Natura 2000 toetused Erametsakeskuse toetuste üksuse juhi Maris Tõnuri sõnul on Natura 2000 alal asuva erametsamaa

Kaitse all on näiteks metsise püsielupaigana määratletud metsad, suurem osa elupaiku asub sihtkaitsevööndis, kus metsa majandamine on üldjuhul keelatud. Teine osa elupaiku asub piiranguvööndis, kus metsa majandamine on reeglitega piiritletud. Sihtkaitsevöönd •• Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. •• Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;

6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitse korraldaja nõusolekul tehtavale teadustegevusele. •• Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;

ZEIGO SERVICE OÜ

Telefon: +372 504 4964 Faks: +372 738 1965 Aadress: Tamme 1 Tõrvandi Tartumaa

KOMATSU metsatöömasinate müük, hooldus, remont ja varuosad OÜ Zeigo Service on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas majandustegevust Eesti turul aastal 1996. Oleme Jaapani firma Komatsu Forest ainuesindaja Eestis, mis tegeleb Komatsu (endine Valmet) metsatöömasinate müügi, hoolduse, remondi ja varuosadega. Aastate jooksul on firmast välja kujunenud professionaalne masinate, hoolduse ja varuosade pakkuja. Oleme abiks nii uute kui kasutatud metsatehnika müügi ja ostu teostamisel. Komatsu väljaveotraktorite konstruktsioonis on ühendatud ülim manööverdamisvõime ja suur kandevõime. Ei ole oluline, kui raskeks võib osutuda manööverdamine või kui tundlik on mets, teie kasumlikkus on alati optimeeritud. Masinad sisaldavad endas uusimat väljaveotraktori tehnoloogiat, mis on saavutatud aastakümneid kestnud pideva toote- ja tootmisprotsessi arendusega.

Komatsu harvesteride varasema konstruktsiooni täiustamine ja olulised uued eelised võimaldavad masina veelgi efektiivsemat kasutamist nii harvendamisel kui ka metsaraiel. Masin omab konkurentsitult parimat jõudluse ja manööverdamisvõime kombinatsiooni, millega kaasneb ülim efektiivsus ja minimaalne mõju metsale. Komatsu lõikepead on ülimalt kiired, intelligentsed ja kergesti kasutatavad ning samas endiselt ülimalt tugevad ja vastupidavad ning seda isegi väga tihedates suurte võradega puudega metsades.

Vaata lisa: www.valmet.ee

OSTAME kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust

3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4) jahipidamist; 5) kalapüüki; 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8) pilliroo ja adru varumist. Piiranguvöönd •• Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades

Natura 2000 toetuse määr sihtkaitsevööndis asuval alal on 109,93 eurot hektari kohta.

kaardile kantud alale ning 2012. aastal on kaardil ühtekokku 13 400 hektarit sihtkaitsevööndis (3262 erinevat ala). Võrdluseks siinkohal: piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on toetus 60,08 eurot aastas ning 2012. aasta keskkonnaregistri kaardil on neid alasid kokku 68 700 hektarit (19 314 ala). Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun märkis, et kuigi looduskaitseseaduse kohaselt on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine sihtkaitsevööndis üldjuhul keelatud, on võimalik, et konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga on sätestatud leevendusi. „Näiteks võib lubatud olla jahipidamine, olemasolevate rajatiste hooldustööd, maaparandussüs-

teemide hoiutööd, aga näiteks ka metsaraie tagasihoidlikus mahus,” ütles Aun. „Näiteks raie metsakoosluste kujundamiseks vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on reeglina õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.” Sihtkaitsevööndis paikneva kinnisasja võõrandamisel on riigil ostueesõigus (v.a võõrandamisel lähisugulastele). Samuti on võimalik kogu ulatuses kaitsealal paikneva kinnistu võõrandamine riigile. Lisaks võib kaitsealuse maaga tasuda riigi korraldatavatel maaoksjonitel müüdava maa eest (nn jätkuvalt riigi omandis olevate maade võõrandamine maa-ameti poolt).

käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. •• Kaitse-eeskirjaga võib piiran-

guvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. •• Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. Allikas: looduskaitseseadus

Ostame aastaringselt küttepuitu, virnastatud võsa ja raieõigust.

Hinnad kokkuleppel,

tasumine kiire ja garanteeritud!

Tel: 514 9668, 504 8655 E-post: rajakt@hot.ee

www.rajakt.ee

• AdBlue transpordiks, ladustamiseks. Tanklaks mõeldud mahuti. Sobib hästi metsatöömasinatele, põllumajandusmasinatele, ehitusmasinatele ja transportettevõtetele jne. • Täisvarustuses, valmis koheseks kasutamiseks • Saadaval spetsiaalselt AdBlue jaoks valmistatud 12V või 24V pumbaga ja automaat püstoliga. • Lisadena võimalik tellida mahutitele kaas, soojustatud või soojustamata transportkast, talvepakett, digitaalne koguse mõõdik • BLUE 125L Hind: 1250+20% € • BLUE 200L Hind: 1395+20% € • BLUE 430L Hind: 1795+20% € • Talvepakett BLUE 200L 495+20% € (Soojustatud CemBox 400L)

• Diisli ja kütteõlide transpordiks väiksematele traktoritele, tõstukitele, masinatele ehitusel, paatidele, kütteseadmetele, metsatöömasinatele jne • Täisvarustuses ja valmis koheseks kasutamiseks • Saadaval ka imemisvarustusega (traktoril või masinal on oma pump), ¾ kiirühendusega, põhjaklapiga • Saadaval lukustatava kaanega või ilma • Mõõdud on 1160x760x730 mm, kaal 50 kg • Saadaval 12/24/230V pumbaga • Hind: alates 850 € kuni 1190 €, olenevalt varustusest (lisandub käibemaks)

• Täisvarustuses ja valmis koheseks kasutamiseks • Vastab täielikult UN/ADR nõuetele • Saadaval lukustatava kaanega või ilma • Saadaval imemisvarustusega (¾ kiirühendusega imuvoolik, põhjaklapp) • Saadaval 12/24/230V pumbaga • Võimalik paugaldada digitaalne kütusekoguse mõõdik või manuaalne mõõdik • Mõõdud on 1160x800x1070 mm, kaal 48-66 kg • Hind: alates 1300 € kuni 1490 €, olenevalt varustusest (lisandub käibemaks)

Mahutid on toodetud Saksamaal ja vastavad UN/ADR nõuetele ning on legaalsed kütuste transpordiks ning ladustamiseks.

• Truck Master 900 on plastikust transportmahuti diislitele ja õlidele • Mahuti vastab UN/ADR nõuetele • Mahuti on valmis koheseks kasutamiseks! • 2” täiteava • 12V/24V pump (40 L/min), 6 meetrit elektrikaabel, 4m ¾ voolik, automaatne püstol, kütusekoguse näidik, lukustatav kaas, LED valgusti • 4x tõsteaasad (metallist) • Mõõdud on 1400x1000x1210 mm, kaal 95 kg • Hind: alates 2220 € (lisandub käibemaks)

TRUCK MASTER 900

• Diisli ja kütteõlide transpordiks väiksematele traktoritele, tõstukitele, masinatele ehitusel, paatidele, kütteseadmetele, metsatöömasinatele jne • Täisvarustuses ja valmis koheseks kasutamiseks • Võimalik paigaldada eraldi lukustatavasse transpordtkasti CEM box 400 L (1200x790x750 mm, kaal 35 kg) • Mahuti mõõdud on 800x600x590 mm, kaal 25 kg • Saadaval kaanega või ilma • Saadaval 12/24/230V pumbaga • Hind: 620 € Kaanega mudel: 755 € CEM box: 120 € Digitaalne mõõdik K24 € (Hindadele lisandub käibemaks)

AdBlue transpordimahutid ja tankimissüsteemid ADBLUE

Kui vajate abi seoses hakkematerjali ülestöötamise ja müügiga, aitab Teid OÜ Raja KT.

DT-MOBIL EASY 600 L

RAPIDO 6

• Rapido 6 teeb väiksemad tankimised kiireks ja turvaliseks, mootorsae, trimmerite, niidukite, rollerite ja teiste majapidamises olevate masinate tankimiseks. • Avades õhuventiili valgub kütus tangitavasse paaki • Tugev ja vastupidav plastik muudavad kanistri väga vastupidavaks • Läbipaistev materjal võimaldab lihtsalt märgata kanistri tühjenemist ning tänu suurele täiteavale on seda kerge täita • Kanistri mahutavus 6 liitrit • Mõõdud 440x140x270 mm • Kaal 1,1 Kg • Hind: 45 € (sisaldab käibemaksu)

Austatud Metsaomanikud!

Kütuste ladustamismahutid DT-MOBIL EASY 430 L

Kütuste transpordimahutid

DT-MOBIL EASY 200 L

kohta antava toetuse eesmärk kaasa aidata Natura 2000 võrgustiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele, kompenseerides erametsaomanikele sääraste metsaalade majandamisel saamata jäänud tulu. „Toetuse määr sihtkaitsevööndis asuval alal on 109,93 eurot hektari kohta,” kirjeldas Tõnuri. „Toetust saab keskkonnaregistri

* Lisana võimalik tellida digitaalne kütusemõõdik

ABG Ehitusgrupp OÜ Reg. kood: 11023837 Andrese 1, Järveküla küla Rae vald 75301 Harjumaa Gsm +372 5159 855 Fax: +372 6376 150 www.abehitus.ee

- puulõhkujad - palgi-ja puuhaaratsid - vintsid - tõstekahvlid - hooldusniidukid - kivikopad - lumesahad - Avant laadurid jpm

MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD Harjumaa, Saue, Tule 20 Tel 670 9040, müügijuht 528 2732