SEPTEMBER 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kirk-Marius Kukumägi, tel 511 7629, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee | Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
23-aastat kogemust! Võtame enda kanda põllumaa või metsa ostu ja müügi paberimajanduse ning leiame Sulle optimaalse lahenduse. Oskame arvestada iga metsa või põllu eripära ja iga kliendi soove. Müües meile oma metsa kinnistuna või ka üksnes selle raieõiguse, saad peale parima hinna ka rahuliku südame. Me hoolitseme igas eas metsa eest vastutustundlikult ja eeskirjade järgi.
METSA OSTES PAKUME HEAD HINDA JA MEELERAHU.
TEIE KINDEL PARTNER METSANDUSES METSA- JA PÕLLUMAA OST RAIEÕIGUSE OST Ostame koos hoonetega, mis on hüpoteegi all, mis asuvad looduskaitsealal, mis kuuluvad kaasomandisse.
Ankatrans OÜ Võrumõisa 2-4, Võru tel 523 4445 info@ankatrans.ee www.ankatrans.ee
2
Tänavu on ilmsiks tulnud hulgaliselt kärsakakahjustusi
Fotod: Mihkel Nummert, Metsatervenduse OÜ
Sööb koort • Männikärsakad on noorte okaspuukultuuride kõige sagedasemad ja ohtlikumad kahjurid. Eesti metsades sagedasemad on harilik ja väike-männikärsakas. • Männikärsakaid meelitavad kevadel talvistest raietöödest järele jäänud okaspuukändudest ja tooretest raiejäätmetest lenduvad lõhnaühendid. Seal leiavad nad ka sigimispaiga. • Enne ja pärast munemist toituvad mardikad mõneaastaste kuuse- ja männitaimede koorest, süües puu altpoolt laiguti või ka päris paljaks. • Männikärsaka kahjustusoht värskele okaspuuraiestikule istutatud kultuuris on kõige suurem esimese raiejärgse aasta kevadel, mil nad kogunevad sinna sigimispaiku otsima, ja teise aasta sügisel, kui nukust kooruvad uue põlvkonna noormardikad.
Neil metsaomanikel, kes hiljuti metsa kuuse või männiga uuendasid, tasub kultuurile pilk peale visata – tänavu kevadel agaralt okaspuutaimi rünnanud männikärsakas võis seda teha ka suvel ja võib teha nüüdki. Iseäranis kehtib see kuivemapoolsete kasvukohatüüpide puhul, sest neid asustavad kärsakad eriti meelsasti. „Kärsakakahjustus kujunes tänavu ikka päris tõsiseks,” märgib Metsatervenduse osaühingu metsaülem Anti Rallmann. Äsja on ta üle vaadanud metsi Valga-, Võru- ja Viljandimaal, kus enamuses on just kärsaka toidulauale kuuluvad kuusk ja mänd. Kahjustusi ilmnes tema sõnul kevadel, aga kultuure on söödud suvelgi. „Kindlasti olgu kärsaka vastu valmis ka need, kes sügisel okaspuid istutavad,” soovitab Rallmann. Kärsakas on tänavu taimi söönud nendelgi lankidel, mis on paar-kolm aastat tagasi täis istutatud. „Selle aasta mais ja juunis esines küllaltki tugev hariliku
männikärsaka kahjustus ühe-, kahe- ja kolmeaastastes metsakultuurides,” kinnitab keskkonnaameti metsakaitse peaspetsialist Laja Veeväli. Metsakaitseekspertiise tegi keskkonnaamet neile esitatud metsateatiste alusel kokku 21,4 hektari ulatuses – tugevalt on kärsakas okaspuudele liiga teinud LääneVirumaal, Tartu-, Saare-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. „Enamik metsakultuuridest olid männikärsaka kahjustuse tõttu hukkunud,” täpsustab Veeväli. Peamiselt on kahjustusest teada andnud riigimetsa majandamise keskus, kahjustuste hulk on aga ilmsesti suurem, sest paljud erametsaomanikud teatist ei esitagi. „Sajaprotsendiliselt ei ole ühtegi kultuuri ära söödud,”
lausub Rallmann Metsatervenduse metsauuenduste kohta. „Küll olen leidnud ühe sellise kultuuri, kus on hukkunud üle poole puudest.” MITMEID TÕRJEVIISE Kärsaka tõrjumiseks kasutavad metsamehed mitmesuguseid abinõusid. Üks neist on istutada metsa sünteetilise putukatõrjevahendiga pritsitud taimed. Seda võtet Metsatervenduse OÜ ka kasutab. Rallmanni sõnul annab see taimele kaitse kõige haavatavamaks ajaks ehk sellel perioodil, mil taim juurdub. Mõju kestab tema kogemust mööda umbes üks kuu ning kevadine tõrje sügisel enam kaitset anda ei pruugi. „Tänavuse aasta eripära on see, et pidime paarkümmend hektarit uuendust veel ka metsas üle pritsima,” märgib
Kärsaka kooritud kuusetaim. Vahel võib putukas süüa taime altpoolt ka päris paljaks. Rallmann, et taimlas tehtud tõrjest kõikjal ei piisanudki ning kahjustuse avastamisel pritsiti taimi ka raiesmikel. Kärsakapeletuse ühte abinõu – mitte istutada värsketele okaspuuraiestikele uut kultuuri enne paari aastat ettevõte ei järgi, sest Metsatervenduse valdused asuvad viljakatel kasvukohtadel ning hilisemal istutusel kujuneks umbrohutõrje liiga kulukaks. Mõistlikum on tema sõnul panustada taimede pritsimisse.
PUULE „PÜKSID” JALGA Küll hoiab kultuurirajamisega aasta pärast okaspuude raiumist vahet RMK. Sel kevadel tegi RMK suuremahulise katse, selgitamaks välja, kuidas kaitseb kärsaka eest taimede vahatamine ning kvartsliiva-liimiga määrimine. RMK metsakasvatustalituse Kirde regiooni metsakasvatusjuhi Ilmar Paali sõnul istutati tänavu kevadel metsa 50 000 kvartsliivaga kaitstud potimändi. Sealjuures rajati
Allikas: Eesti Mets kultuurid nii, et osa taimedest jäeti ka määrimata, nägemaks kaitsevahendi mõju. Erinevalt tavapärasest isututati männid raiejärgsel kevadel. „Esialgne visuaalne hinnang on see, et kaitsmata taimed on piirkonniti kahjustatud ja kaitstud taimed terved,” täheldab Paal, et vahatamisest ja liimitamisest on kasu olnud. Sünteetilisi taimekaitsevahendeid RMK ei kasuta. KRISTIINA VIIRON
3
Noppeid energiapuiduseminarilt Allikas: Esitatud faktid on pärit kolmapäeval toimunud energiapuiduseminari ettekannetest. Ettekandeid näeb aadressil: http://www.eramets.ee/seminar
Enam kui 40% Eesti kaugküttesoojusest toodetakse hakkpuidust. Kasvuruumi oleks rohkemakski.
Foto: Kristiina Viiron
Raiemahust üle poole ehk 5,52 miljonit tihumeetrit liikus energia tootmiseks, sh halud, notid 1,9 miljonit tm, puitbrikett 30 300 tm, hakkpuit ja puidujäätmed 2,4 miljonit tm, puidugraanulid 1,2 miljonit tm, puusüsi 182 800 tm.
Uusi hakkpuidu kasutajaid lisandub mitmel pool Eestis, näiteks Tallinnas (Väo2), Loksal, Tapal, Otepääl ja Viljandis. Väheneb vajadus hakkpuitu kaugele transportida. Aastatel 2016–2018 kasvab puidu täiendav tarbimine kaugküttesektoris 730 000 tihumeetri (1530 GWh) võrra.
Koalitsioonileppes toodud eesmärkide kohaselt toodetakse Eestis 2030. aastal 80% soojusest biomassist. Koos tööstuslike koostootmisjaamadega lisanduks puidu tarbimist kokku 2,2 miljoni tihumeetri võrra.
Eelmisel aastal raiuti RMK andmetel kogu Eestis 10,1 miljonit tihumeetrit puitu.
Ponsse Ergo
Valmet 941
Valmet 901.3
Mascus id: 1589520A
Mascus id: 3620E038
Mascus id: 5E7E809F
2004 MFO OÜ
2004 MFO OÜ
2006 MFO OÜ
€ 48 000
€ 33 000
€ 34 000
Komatsu 845
John Deere 810E
Komatsu 340
Mascus id: 28AF6885
Mascus id: 2F6B73C9
Mascus id: AD8D98B6
Vaata ka teisi pakkumisi!
2014 MFO OÜ
2013 MFO OÜ
2013 MFO OÜ
€ 176 000
€ 115 000
€ 19 000
www.mascus.ee
4 Foto: Taavi Kannimäe
Suvi 2016 metsas: põlengud, torm ja märg Kui mõned aastad püsis Eesti mets suurest kahjutulest puutumata ning tormgi ei teinud väga liiga, siis sel aastal enam nii ei läinud. Suve hakul puhkes hulga metsatulekahjusid, suuremaid maa-alasid haaras tuli päästeameti andmetel Eesti-Läti piiri ääres Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas, juunis Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Varudi-Vanakülas ning Ida-Virumaal Illuka vallas Kuningakülas, kus üheaegselt põles lausa kahes kohas. Aitsras süttis mets 25. mai keskpäeval ja kuigi algul arvati, et põleb hoopis Läti poolel, polnud see sugugi nii ning Eesti päästjatel tuli metsa kustutama tõtata. Algul neljal hektaril lõõmanud tuli levis edasi rohkem kui 40 hek-
tarile ning võttis mitu päeva, kuniks tulele piir pandi. Mõne päeva pärast, 1. juunil tuli teade metsapõlengust Sõmerult Varudi-Vanakülast, seal oli tules 11 hektari jagu metsaala. Paar päeva vaikust ning 3. juunil oli tules mets Ida-Virumaal Jõhvi vallas, 4. juunil teatati häirekeskusele metsapõlengust Kuningakülas Poruni jõe ääres, kus oli süttinud metsanoorendik ja metsaalune 21 hektari ulatuses. Järgmisel päeval leidsid päästjad sealsamas uue põlenguala, nii et kokku põlesid puistud 40 hektaril. Õnneks on Valgamaa ning
Valgamaa põlenguala. Elule niisugused puud, kus tuli tüvesid söestas, vaevalt jäävad. Kuningaküla põlengud jäänud praeguse seisuga tänavusteks kõige ulatuslikemaks ning ka kõige raskemini kustutavateks metsatulekahjudeks. Mõlemal puhul oli kustutustöödel näiteks kasutusel helikoptergi. Ülejäänud metsapõlengud – neid on seitsme kuu jooksul olnud 117 – eelnimetatud suuruses maa-alale levida ei jõudnud. Siiski võib seda aastat
pidada üsna tõsiseks põlengute aastaks. Võrreldes kahe viimase aastaga on mets tänavu esimese poolaasta jooksul põlenud lausa ligi kaks korda rohkem kui kahel varasemal aastal – siis registreeris päästeamet vastavalt 68 ja 54 metsapõlengut. Kui Ida-Virumaal põles valdavalt Puhatu looduskaitsealale jääv riigimets, siis Valgamaal sai kannatada erametsaomanikele kuuluv
Tuli puudele ei halastanud, söestades tüvesid ulatudes kohati latvagi.
looduskaitsealune mets – tuli käis üle metsise püsielupaiga. Keskkonnaameti metsakaitse peaspetsialist Laja Veeväli, kes käis Valgamaa põlengualal metsakaitseekspertiisi tegemas, ütles, et tuleroaks langesid peamiselt erinevas vanuseklassis männikud. Tuli puudele ei halastanud, söestades tüvesid ulatudes kohati latvagi. Elule niisugune mets ei pruugi jääda ning tuleb putukarüüste ja seenhaiguste leviku takistamiseks koristada. Veevälja andmetel alustataksegi sellega septembri lõpus. Sihtkaitsevööndisse jääval alal soovitab keskkon-
naamet teha kujundusraiet, piiranguvööndis sanitaarraiet. Millist materjali põlenud metsast lõigata saab ehk kas ka midagi peale küttepuu, sõltub raie käigus, mil puidu täpne seisukord ilmsiks tuleb. Kas ja mil määral saab põlengualal raiuda Illuka vallas, ei ole veel teada, sest metsateatis kahjustuse kohta esitati hiljaaegu ning keskkonnaameti töötajad alles sõidavad põlengupaika ekspertiisi tegema. Veevälja sõnul jääb metsa seal nii piiranguvööndi kui ka sihtkaitsevööndi alale ning raie soovitatakse lähtuvalt kaitse-eeskirjast.
5 KOIVA TORM Juunis vihmale keeranud ilm maandas küll metsapõlengute riski, kuid näitas 3. juulil, mida suudab üks tõsine äikeseraju. Taas said pihta Valgamaa metsad, samuti Võru-, Põlvaja Tartumaa metsad. „Valgamaal esinesid kõige tugevamad metsakahjustused Taheva, Karula, Otepää vallas, Põlvamaal Valgjärve vallas ning Võrumaal Urvaste ja Antsla vallas. Tartumaal tegi torm metsale kahju Kambja ja Haaslava vallas,” loetleb Laja Veeväli. Viga said nii era- kui ka riigimetsad hoolimata sellest kas need olid varem majandatud või majandamata – torm niitis kõigis ühtmoodi. „Väga tugev tuul oli – palju tuulemurdu, kusjuures murdis see ka kuuski, mida torm tavaliselt pikali heidab,” märgib RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Sealjuures on nn koridor, kust puid murti, tema sõnul küllalt kitsas – torm tuli üle Koiva jõe ning jõudis Kambja alla välja. „Tsentris oli tuulemurd, keskel heide ja ääres vaalitud,” kirjeldab Laigu Koiva tormi kätetööd. Suuremalt jaolt on tegu männipuudega, kuid ka kuuskede ja kaskedega. Praeguseks ajaks on päris palju tormi kahjusta-
Foto: Viio Aitsam
Niisugune jäi mets pärast 3. juuli tormi. tud puid jõutud riigimetsast ka välja vedada, sealjuures on ke s k ko n n a a m et andnud loa koristada piiranguvööndisse jäävaid kahjustatud metsi. Teatud kohtades (näiteks teede ääres) võib maha langenud ohtlikud puud ära koristada ka sihtkaitsevööndis. Kuna RMK-le andis tormikahjustuste likvideerimise hea õppetunni 15 aasta tagune Tudu torm, kus püüti algul kasvama
Palgi väljatulek on ligikaudu 5% väiksem, kui oleks kasvavast metsast saanud.
jätta võimalikult palju tormis püsti jäänud puid, on selge, et sel pole mõtet, sest hiljem kuivavad need ikkagi ära või lükkab tuul nad pikali. „Juured on neil liikunud ja purunenud,” põhjendab Laigu ja lisab, et seetõttu koristatakse ära ka vaalitud puud ning langi servas kasvavad puud 15–20 meetri laiuselt. VÄIKSEM VÄLJATULEK Niisugust sortimenti aga, nagu tulnuks metsast seda tavapäraselt raiudes, tormi murtud metsast ei saa. „Paljudest murdunud nottidest ei saa palgipikkust täis,” selgitab Laigu.
Kui siiski saab palki, tuleb murtud otsast poole kuni meetri pikkune jupp maha saagida, sest vastasel juhul võib notiots saekaatris lõhki lüüa. Ka see teadmine pärineb 15 aasta tagusest Tudu tormist. „Palgi väljatulek on ligikaudu 5% väiksem, kui oleks kasvavast metsast saanud,” nendib Rainer Laigu. Septembri keskpaigaks on RMK jõudnud ära koristada 200 000 tihumeetrit tormipuitu. Kui augustis töötas tormialadel lausa 27 harvesterit, siis praegu märksa vähem, sest erakordselt vihmane suvi on paljudes kohtades pinnase nii
pehmeks teinud, et ei ole võimalik töötada ilma metsamulda, sihte ja metsateid oluliselt kahjustamata. Õnneks ei kaota RMK puidu müügihinnas, sest riigimetsa majandajat seovad saetööstustega pikaajalised lepingud, kuid erametsaomanikud olid sunnitud küll madalama hinna välja kannatama. Oodata müügiga ei ole võimalik, sest puit rikneks. „Turumajandus,” nendib Valgamaa metsaomanik Tõnu Mändla, kelle Lüllemäe läheduses asuvalt kinnistult murdis torm 2000 tihumeetrit ehk umbes viiendiku jagu puid,
OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee
mis seal kasvasid. „1500 tihumeetrit on koristatud, 500 tihu on pehme maa peal ja praegu koristada ei saa,” räägib ta. Koristatud materjali tuli tal müüa odavamalt, sest hind läks tema sõnul tormiga kohe alla. Oleks metsa raieõiguse enne tormi maha müüa saanud, oleks raha tema hinnangul 40% rohkem saanud, aga looduse vastu ei saa. Mändla meenutab, et tema metsad said kannatada ka 2005. aastal, kui torm puhus kaks ööd-päeva järjest, kuid kahju oli siis tunduvalt väiksem ning hakkama saadi oma jõududega. Kui palju metsa tänavuses tormis viga sai, ei oska keskkonnaamet veel öelda, sest metsateatisi alles menetletakse ja neid esitatakse pidevalt juurde. „Metsakaitseekspertiisidega on raie tormialadel lubatud kokku ligi 2100 hektaril,” märgib Laja Veeväli, lisades, et kindlasti on veel ka neid kahjusid, mille kohta teatis on alles esitamata. Hulgaliselt on ka neid tormimetsi, kus ekspertiis pole vajalik ning raiet tehakse otse metsateatise alusel. „3000 hektarit tuleb kokku küll,” usub Veeväli, lisades, et see jääb siiski alla 2001. aasta Tudu tormile, mis kahjustas metsa aastaraamatu järgi 15 953 hektaril. Kõige rohkem said metsad kahju 2005. aastal – 32 138 hektaril. KRISTIINA VIIRON
6
Eestlased raiespordi maailmameistrivõistlustel: kuld, pronks ja teatevõistluse viies koht Eesti medalistid Jarro Mihkelson ja Taavi Ehrpais
Eesti koondis võistles möödunud nädalavahetusel Poolas peetud raiespordi MM-il edukalt – Taavi Ehrpais võitis esikoha täpsussaagimises ning Jarro Mihkelson juunioride klassis kolmanda koha laasimises. Meeskondlikult saavutas Eesti koondis viienda koha teatevõistluses. Varemgi MM-idelt medaleid noppinud Taavi Ehrpaisi jaoks oli see esimene kuld individuaalalal, meeskondliku kulla on ta võitnud kümne aasta tagustel võistlustel, mil Eesti raiesportlased tulid meeskondlikult maailmameistriks. „Enamik medalitest on MM-il mulle tulnud platsiala-
delt. Kuidagi õnnestuvad need palgi järkamised mul. Ka Eestis võidan ma paremaid kohti just neil aladel,” märgib Ehrpais, et kulla võitis ta alal, kus tal tavaliselt lähebki hästi. Täpsustuseks – individuaalselt võisteldakse raiespordis viiel alal: saeketi vahetuses, kombineeritud järkamises, täpsussaagi-
LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee
misel (platsialad) ning langetamisel ja laasimises. MM-il selgitatakse välja parimad nii üksikaladel kui ka kõigi alade kokkuvõttes. Lisaks selgub kõigi alade kokkuvõttes meeskondlik maailmameister. „Keti vahetus on mul aga kehv,” möönab vastne maailmameister. „Kui kõige kiiremini vahetati sael ketti 8,5 sekundiga, siis mina vahetasin 15,7 sekundiga,” võrdleb ta. TERAV SILM JA KINDEL KÄSI Kuld tuli eestlasele ülitihedas konkurentsis – sama punktisumma saavutas ka Norra võistleja. Tema sooritus oli küll kiirem, kuid Taavi oli täpsem. Ja täpne peab olema, sest vastasel juhul võib tulemuseks olla ka null punkti. „Täpsussaagimiseks pannakse palk siledale pinnale, milleks tavaliselt on vineer,” selgitab Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt, kes koondist Poolas saatis. Palgi otsast peab võistleja maha lõikama kindla paksusega ketta nii, et saekett ei puuduta palgi all olevat plaati. Raskeks teeb asja aga see, et palgi all olev plaat on kaetud
Foto: Luua metsanduskool
saepuruga. Niisugustes tingimustes tulebki võistlejail toimetada, kusjuures mingil juhul ei tohi saag riivata vineeri – siis tulemust kirja ei saa. Teravat silma ja kindlat kätt nõuvad ka kõik teised raiespordi alad. Näiteks kombineeritud järkamises tuleb noti otsast lõigata määratud mõõdus ketas ülevalt ja alt lõikega, nii et lõikejooned tähistatud kohas kokku lähevad. Palk ise asetatakse alusele viltu, kuid ketas tuleb lõigata nii, et palgi
LOODUSKAITSEPIIRANGUTEGA METSA MAJANDAMINE 7. oktoobril 2016 algusega kell 9 toimub Luua Metsanduskoolis koostöös Eesti Erametsaliiduga ÕPPEPÄEV „Looduskaitsepiirangutega metsa majandamine”. Koolituse teemad: 1. Ülevaade piiranguid põhjustavatest õigusaktidest 2. Looduskaitselised piirangud loodusreservaadis, sihtkaitsevööndis ja kaitseala piiranguvööndis 3. Kaitseala piiranguvööndi nõuded 4. Looduse kaitsest tulenevad piirangud 5. Veekaitselised piirangud 6. Tehnorajatistest tulenevad piirangud 7. Praktiline metsatööde kitsenduste otsimine ja analüüs 8. Metsakasvataja tegutsemise juhise koostamine konkreetse kaitseala piiranguvööndis metsamaal Koolituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
www.metsaforest.com/ee
Lisainfo ja registreerumine: 525 4004 / koolitus@luua.ee www.erametsaliit.ee
ristsus oleks igast kohast 90 kraadi. TRENNI TULEB IKKA TEHA Nagu spordis ikka, nii tuleb ka raiespordis võistlemiseks trenni teha. „Aga raiespordiga paistab olevat nii, et kui oled selle kord selgeks saanud, siis võid headele tulemustele võistelda ka aastaid hiljem. Kui aga näiteks olid kunagi hea jooksja ning hiljem jooksed mõned korrad aastas, siis maratoni enam ei võida,” nendib Ehrpais. Kuigi mõneti on metsas
saega töötamine võistlustel rakendatavate võtetega sarnane, tuleb siiski trenni teha ka spetsiaalselt võistluste jaoks. Näiteks laasitakse võistlustel nn kunstpuud (treitud tüvesse puuritud aukudesse on löödud ümmargused nn tehisoksad), et kõigil oleks võrdsed tingimused, ning kunstpuu laasimist harjutatakse ka enne võistlusi. Treeningu olulisust rõhutab ka Jarro Mihkelson, kes lõi MM-il kaasa teist aastat, tuues tookord võistluselt kaasa laasimise hõbemedali. Kui Taavi kahe aasta pärast Norras toimuva MM-i kohta kindlat „jaad” ei anna, lubab Jarro Norra kindlasti ära püüda ning avaldab lootust seal ehk hea tulemuse teha. Ka praegust kolmandat kohta hindab ta arvestatavaks tulemuseks – ikkagi maailmavõistlus. Raiespordis võistlevad enamasti elukutselised metsamehed, nii on ka Eestis. Taavi Ehrpais on Vardi erametsaseltsi juhatuse liige ja metsaomanik ning Jarro Mihkelson töötab Läänemaa metsaühistus metsameistrina. Tõnu Reinsalu ja Sulev Tooming, kes samuti Eesti koondisesse kuulusid, on Luua metsanduskooli õpetajad, Kõik neli on ka Luua metsanduskooli vilistlased. KRISTIINA VIIRON
7
Ilmus metsameeste mälestusi koondav raamat Foto: erakogu
Staažikas metsamees Lembitu Twerdianski on välja andnud raamatu, mis sisaldab elupõliste metsameeste mälestusi alates eelmise sajandi algusest kuni selle lõpuni. Analoogset mälestusraamatut, mis pajataks metsameeste elust-olust, pole tema sõnul varem ilmunudki, vastupidi näiteks põllumeeste ja teiste elualade inimeste omadele. Liiatigi on meil mitmeid väärikaid metsamehi, kel on palju põnevat oma õpingutest, tööaastatest ja ka teadustööst meenutada. „Metsanduses on igasugu tuuli puhunud, nii ideoloogiliselt kui ka tehniliselt,” tõdeb Twerdianski, et paljutki oli varem metsanduses teisiti kui nüüd ning kõigest sellest saab raamatust ka lugeda. Twerdianski üleskutsele panna kirja oma metsamehe elust põnevaid seikasid vastas hulgaliselt metsamehi ja ka -naisi. Valik neist ongi koondatud raamatusse „Mälestusi Eesti metsaloo radadelt”. Raamatut illustreerivad Jüri Pere ning ka autorite fotod, kus-
juures Jüri on sõna otseses mõttes metsanduspiltnik, töötanud fotograafina näiteks metsa- ja looduskaitseministeeriumis ning RMK-s. Raamatusse said kokku lood nii auväärses eas metsameestelt kui ka noorema põlvkonna esindajatelt. Oma lugusid jagavad metsateadlased Ülo Tamm, Ülo Erik, Malle Kurm, Heino Kasesalu ja Heldur Sander, metsaülemad ja metsaametnikud Endel Heinleht, Juhan Tamberg, Tõnu Vaask, Ain Erik, Silvi Tarang, Aarne Mihk, Sirje Selart, Taimo Türnpu, Tõnu Kalmet, Jaan Tiivoja, Ilmar Soobik, Heino Paju jt. Oma mälestused – metsameheks õppimise ajast ja oma esimestest
Kõige üllatavamaid seiku oli Ülo Eriku ja Jaan Tiivoja mälestustes, nemad kirjeldasid Teise maailmasõja järgset aega.
Lembitu Twerdianski kogus kokku metsameeste meenutused raamatusse „Mälestusi Eesti metsaloo radadelt”. tööaastatest Suure-Jaani metsamajandis, Palamusel ja Kaarepere katsejaamas ning hilisemast pärandkultuuri uurimisest – pajatab Lembitu Twerdianski ka ise. MITMETAHULISED MEENUTUSED „Raamatusse mahub mitmekülgseid lugusid metskondade loomise ajast pärast Vabadussõda, Teise maailmasõja ajast ja metsanduse olukorrast
METSAKINNISTUTE OST KASVAVA RAIEIGUSE OST PÕLLUMAA OST PAKUME METSALÕIKUSE JA VÄLJAVEO TEENUST METSAMAJANDUSKAVADE KOOSTAMINE JA HINDAMINE METSAISTUTUS
Mäetaguse vald, Mäetaguse alevik, Remondi maaüksus, Ida-Virumaa tel 511 2813, 5591 6652 eastforestinfo@gmail.com
pärast sõda. Töödest, sotsiaalsetest suhetest ja olukorrast metskondades 1950-ndatest kuni 1990-ndateni, elust metsavahitalus 1950–60-ndatel. Metsameeste õppimisest ja õpetamisest Tartus ja Luual, kohati üle võlli kippuvast tudengielust, grotesksetest juhtumistest, mis tulenesid nõukogulikust elustiilist, jahist ja laulust, teadusetegemisest ja juhtimisest,” kirjeldab raamatu koostaja.
Kuna Twerdianski on varem palju uurinud varasemaaegset metsandust – tal on olemas isegi kõik ennesõjaaegsed ajakirjad Eesti Mets –, siis otseselt ennekuulmatut metsameeste pajatatud lugudes tema jaoks polnud. „Kõige üllatavamaid seiku oli Ülo Eriku ja Jaan Tiivoja mälestustes, nemad kirjeldasid Teise maailmasõja järgset aega,” täheldab Twerdianski ja lisab, et näiteks toodi Eesti
metsadesse tööle, vaatamata sellele, et Tartu ülikool koolitas metsamehi hariduse eestikeelseks muutmisest peale, vene NKVD-koolitusega „spetsialiste”. „Nad olid parteisõdurid,” täpsustab ta. „Ülo Erik kirjeldab seda elu väga värvikalt.” Nõukogudeaegseid groteskseid sündmusi kirjeldavad tema sõnul paljud, kes raamatus oma meenutusi jagavad. Metsade majandamisest kõneletakse ka, aga eelkõige on see raamat metsanduse sotsiaalsest küljest. „Statistikat – kui mitu tihumeetrit üks või teine üles töötas – ma raamatusse ei pannud, neid arve leiab metsanduse aastaraamatutest,” nendib Twerdianski. „Aga sotsiaalse elu kirjeldust ei leia ju kusagilt. Väga huvitavad on tema sõnul näiteks 40–50–60-ndate üliõpilaselu kirjeldused. Mälestusi laekus Lembitu Twerdianskile nii ohtralt, et võiks välja anda veel teisegi raamatu. See võib edaspidi ka juhtuda. Raamat „Mälestusi Eesti metsaloo radadelt” piiratud tiraaži tõttu jaemüüki ei lähe, seda saab tellida ainult otse koostajalt tema e-posti letarang@gmail.com kaudu. KRISTIINA VIIRON
www.sami.ee