APRILL 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kirk-Marius Kukum채gi, tel 511 7629, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee | Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
2
Metsaistutamise hooaeg on alanud Foto: Sven Arbet
Kuigi mõnel pool võib metsa alt veel lundki leida, on istutajad n-ö labida mulda löönud ning esimesed metsataimed on tänavu kasvama pandud. Riigimetsa majandamise keskus teeb tänavu taaskord rekordi ja istutab metsa 19,8 miljonit puud (mullu 18,7 miljonit). Ka erametsades on istutusmaht kasvamas. „Alustasime istutamisega 30. märtsil Harjumaal Kalevi-Liival ja mulda läksid männi potitaimed,” ütleb RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Algust on tehtud ka lehtpuude istutamisega, kuid kuused alles ootavad talvelaos oma järge. Märtsi lõpus istutamisega alustamine on Laigu ütlust mööda üsna varajane aeg, enamasti algab hooaeg aprilli teises dekaadis. „Märtsi ilmad on olnud soodsad, päikesele avatud raiesmikud hakkavad sulama ja seetõttu saigi istutama hakata,” selgitab Laigu. Kõige rohkem istutatakse puid tänavu Ida-Virumaale – 3,26 miljonit, teisel kohal on Pärnumaa ja kolmandal Lääne-Virumaa. Nagu varasematelgi aastatel, nii ka nüüd, istutatakse kõige suuremas koguses mände – 11 miljonit ja teisena
kuuske – 7 miljonit. Pisku istutatakse ka kaske ja sangleppa. Kokku uuendatakse riigimetsa tänavu 10 000 hektaril, millest 2000 jääb looduslikule uuenemisele. Pöördeline on RMK jaoks tänavune kevad seetõttu, et viimast aastat istutatakse avajuurset mändi. Järgmisest aastast hakatakse riigimetsa istutama eranditult üksnes potimändi. „Potitaim on kvaliteetsem, teda on parem transportida, istutada ja ta läheb paremini kasvama,” põhjendab Laigu. Kuuske isutatakse peamiselt paljasjuursena, pottpõld-süsteemis koolitatuna; kõik taimed, sh männid ja lehtpuud, kasvatab RMK riigimetsa tarvis ise oma taimlates. Istutushooaeg kestab umbes kuus nädalat, metsas
Nii see uus metsapõlv igal aastal kasvama pannaksegi.
ja taimlates saab sel ajal tööd 1700 inimest ning vajalikud töötajad on RMK juba ka leidnud. Vabatahtlikud metsaistutajad saavad kaasa lüüa maikuus aset leidvatel talgutel. Sellest, kus ja millal need tulevad, annab RMK edaspidi teada oma koduleheküljel. ÜHA ROHKEM Kuigi erametsa kohta uuenduse andmeid nii täpselt kui riigimetsa kohta saada ei ole, saab ka erametsa puhul väita, et metsaistutuse mahud on kasvamas. „Sellele on kaasa aidanud nii riiklik otsene toetus kui ka metsaühistute hea töö taimede hankimisel ja metsaomanike abistamisel metsauuendustööde tegemisel,” tõdeb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk. Kui 2011. aastal uuendati metsa toetuste abil 1000 hektaril, siis mullu juba 1662 hektaril. Milliseks maht tänavu kujuneb, on keeruline öelda, sest toetust makstakse tagantjärele, kuid erametsaomanike suurt huvi istutamise vastu näitab kasvõi see asjaolu, et Eesti metsataimi napib. Näiteks metsaühistutele taimede ühishanget vahen-
dava Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul oli sel aastal oodatust suurem huvi männi ja kuuse potitaime vastu ning kõiki tellimusi ei saanudki rahuldada. Tänavusel ühishankel telliti ühtekokku üle kahe miljoni metsataime. Kõige rohkem avajuurset kuuske, mis toodi Lätist ja Leedust, avajuurseid kuuski telliti üle 600 000, potimände sooviti ligi 300 000 ning kaski ligi 140 000. „Taimede ühistellimus on aasta-aastalt kasvanud, võrreldes eelmise aastaga telliti sel aastal üle saja tuhande taime rohkem,” märgib Jõeäär. „Üle-eelmisel aastal telliti ühishankega alla miljoni taime, nii et erametsaomanike huvi ja soov metsa uuendada on kahe viimase aastaga oluliselt kasvanud.” Üleeile alustas Keskühistu Eramets taimede laialivedu tellijatele, esimesed koormad läksid teele Lääne- ja Saaremaale. Kuna paljud erametsaomanikud ostavad taimi ka ilma keskühistu vahenduseta, ei näita eeltoodud numbrid kogu erametsanduse uuenduse mahtu. KRISTIINA VIIRON
SÜNKROONVEOGA METSAVEOKÄRUD SINE F-100 JA SINE F-150 Valmistame tellimusel sünkroonveolisi mersaveokärusid. Olenevalt konfiguratsioonist ja mudelist, tõstuki valmidusega käru hinnad alates 16000.- € + (KM 20%)
Täpsem info meie kodulehel ja telefonil +372 505 9755 SINE-1 OÜ Aiandi 6, Lähte alevik, 60502 Tartumaa www.sine.ee info@sine.ee
3
Linna rohealadel kasvava metsa raie kohaliku omavalitsuse pädevusse? Foto: Ilmar Saabas
Kui Tallinnas Nõmmel paar kuud tagasi parkmetsa majasuurused häilud raiuti, lubas riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra muuta metsaseadust nii, et see hakkaks selget vahet tegema asulas asuval metsal ja n-ö päris metsal. Seadusemuudatuse tulemusena saaks kohalikud omavalitsused suurema õiguse otsustamaks oma territooriumil asuva metsa raiumise üle. Kuid piiranguid on võimalik seada ka kehtivat seadusandlust rakendades. Siiski ei puuduta see plaan Vakra sõnul kõiki asulates kasvavaid metsi, vaid kavas on anda kohaliku omavalitsuse pädevusse üksnes linnades rohealadel kasvava metsa raie. See kehtib ühtviisi nii era- kui ka riigimetsa kohta. Keskkonnakomisjonis on ühe võimaliku lahendusena arutlusel viia metsaseadusesse sisse säte, mille kohaselt metsamaaks ei loeta linnas kasvavat metsa ja seoses sellega ei rakendataks metsaseadust linna rohealadel. „Muudatuse kohaselt läheks metsa raiega seotud küsimuste menetlemine ja loa andmine linna rohealadel
keskkonnaametilt üle kohaliku omavalitsuse pädevusse,” selgitab Vakra. Teise võimalusena saaks kohalik omavalitsus raiete puhul sõnaõiguse järgmisel moel – kui metsateatis esitatakse raieks linnametsas, saadab keskkonnaamet selle kooskõlastamiseks kohalikule omavalitsusele. „Seejärel peaks kohalik omavalitsus alustama maaomanikuga raie läbirääkimisi, võimalusel kaitse alla võtmiseks või planeeringuga piirangute seadmiseks või lihtsalt kokkuleppe saavutamiseks. Selleks ajaks peatatakse metsateatise menetlus,” täpsustab Vakra.
Just see paar kuud tagasi Nõmmel tehtud raie sai ajendiks metsaseaduse võimalikule muutmisele. Kui see juhtub, saaks kohaikud omavalitsused suurema õiguse otsustamaks oma territooriumil asuva metsa raiumise üle. Ta märgib ka, et juhuks, kui omavalitsus ei pea vajalikuks rohealadel raie menetlemise korda eraldi välja töötada, peaks seadusega olema antud ka võimalus, et sellisel juhul võib raieks loa andmisel lähtuda metsaseaduse vastavatest reeglitest. KOHALIKU KAITSE ALLA Kolmas võimalus on ka kehtiva seadusandluse rakendamine. Näiteks võttes rohealal asuva
metsa kohalikul tasandil kaitse alla. Vakra viitab looduskaitseseaduse § 4 lõikele 7, mille kohaselt võib kohaliku kaitse all olla maastik, väärtuslik põllumaa või looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, kui riik ei ole seda kaitse alla võtnud. Kuidas see käib, on samuti looduskaitseseadusega paika pandud – § 9 lõike 12 ütleb, et kohaliku ala saab kaitse alla võtta kas pla-
neeringu alusel või seaduses § 9 sätestatud menetlusega. Otsuse kaitse alla võtmise kohta teeb volikogu. Ka metsaseaduse § 23 1 annab kohalikule omavalitsusele õiguse seada planeeringuga ja kokkuleppel maaomanikuga piiranguid metsa majandamisele asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. „Seega on seadustega antud kohalikule omavalitsusele õigus võtta väärtuslikud rohealad kohaliku kaitse alla ja kehtestada ühtlasi kaitsekord. Teine võimalus on seada piirangud ilma kaitse alla võtmata,” märgib Vakra, et kehtivat seadusandlust pole ilmtingimata tarvis muutagi. Eelkirjeldatud regulatsioone kasutades on tema sõnul võimalik kaitsta just selliseid piirkondi, mis on olulised kohaliku kogukonna jaoks. „Linna väärtuslikud metsaalad on reeglina kohalikele omavalitsustele juba täna teada. Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt tuleb planeeringud lähiajal nagunii üle vaadata ning selle käigus on võimalik ka vajadusel metsade kaitse üle vaadata,” märgib Vakra. HÜVITIS METSAOMANIKULE Metsaomanikust tema kinnitusel seadust muutes mööda ei minda ning kokkuleppe saavutamine metsaomanikuga on oluline. Praegune metsaseadus seda konkreetselt ka nõuab. „Omandi kasutamise piirangud peavad olema alati väga selgelt põhjendatud ning põhjendused saavad tulla vaid seadusega seatud piiridest,” ütleb Vakra. Kui metsade majandamise üle otsustamine kohalikule omavalitsusele delegeeritakse, siis peab ka vastavad kompensatsioonimehhanismid välja töötama, et hüvitada saamata jääv tulu. Vakra sõnul tegutsetakse selle nimel, et riigikogu viiks juba lähikuudel vajalikud parandused metsaseadusesse. KRISTIINA VIIRON
4 Foto: Kristiina Viiron
Raidmetest tuleb uuendusraielangid puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks. Loodetavasti tehakse seda ka Raplas möödunud suvel lagedaks raiutud langil või vähemasti kogutakse raiejäätmed hunnikutesse või valiidesse.
Lageraielank peab vastama mitmele nõudmisele Kas raiejäätmed tuleb langilt ära koristada või tohib need raiesmikule maha jätta? Millal jäetakse lageraie korral seemnepuud kasvama ja millal mitte? Missugused peaks olema lageraielangile jäetavad säilikpuud? Alljärgnevalt selgitab keskkonnaameti metsanduse peaspetsialist Ülo Tuvi, milline peab pärast raiet lageraie lank välja nägema. Lageraie korral jäetakse kasvama säilik- ja seemnepuud, viimatimärgituid ei pruugita ka jätta, kui plaanis on mets uuendada külvi või istutamisega. Samuti ei pea seemnepuid jääma siis, kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. „Seemnepuudeks valitakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud,” selgitab Ülo Tuvi. Seemnepuudeks sobivad 20–70-aastased männid, kased, sanglepad ja kõik kõvad lehtpuud, mis jäetakse raielangile kasvama väikeste gruppidena või üksikult siis, kui raiesmikud jäävad looduslikku uuendust ootama. Kuuske seemnepuuks ei jäeta, sest kuusel on pinnalähedane juurestik ning tuul heidab ta kergesti pikali. Lisaks sellele, et seemnepuude jätmine on vajalik uue metsapõlve tekkeks, vähendavad need ka lageraie tugevat keskkonnamõju, näiteks lankide soostumist ja temperatuuri äkilist kõikumist. Kui uus metsapõlv on kasvama hakanud, võib seemnepuud sanitaarraie korras koristada, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. KASVAMA JÄÄVAD ERILISED PUUD Säilikpuud, mis jäetakse kasvama elustiku mitmekesisuse tagamiseks, valitakse Tuvi ütlust mööda erinevatest puuliikidest esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti puid, mis on millegi poolest erilised. Näiteks võiks kasvama jääda põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puud. „Kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püsti seisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe
hektari kohta,” selgitab Tuvi. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuid hiljem ei koristata, need jäävad metsa alatiseks, isegi kui tuul neid maha murdma juhtub. Siis jäävad säilikpuud lihtsalt mädanevaks lamapuiduks. Juba varem metsas olev lamapuit koristatakse majandusmetsas üldjuhul lageraie käigus, looduskaitseliste piirangutega metsades võib keskkonnaamet aga lamapuidu vajadust metsateatise kooskõlastamise käigus tulenevalt ala kaitse eesmärgist suurendada. Sama kehtib ka säilikpuude kohta. MITTE ROHKEM KUI 20% PINDALAST Raidmetest tuleb uuendusraielangid puhastada hiljemalt ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates, kui see on vajalik metsa uuenemise tagamiseks. Raiejäätmeid on lubatud raielangil põletada, langilt ära vedada, ladustada hunnikutesse või vallidesse ning tugevdada nendega kokkuveoteid. „Valitud raiejäätmetest puhastamise viis peab võimaldama metsauuenduse tekke,” viitab Tuvi. Mil moel metsaomanik langi koristab, on tema vaba valik, arvestada tuleb, et vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raidmed ei tohi katta rohkem kui 20% raielangi pindalast. Loo ja nõmmemetsadest ei tohi raidmeid ära vedada. Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie-eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates. Korrastustöödega peab tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistuse transpordivahenditele. Kõik nimetatud nõuded tulenevad metsaseadusest ja metsa majandamise eeskirjast. KRISTIINA VIIRON
5
Eesti mets arvudes Allikad: aastaraamat Mets 2014, ForInfo OÜ uuring „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal”
Eesti pindalast pisut rohkem kui pool ehk 50,3% on metsamaa. Võrdluseks – põllumajandusmaad on 28,7%, asustusala pindala on aga kõigest 4%.
Erametsaomanikele kuulus 2015. aasta mais kokku 1 065 993 hektarit metsamaad, sellest füüsilistele isikutele 688 246 hektarit (65% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 377 747 hektarit (35%).
Kõige rohkem kasvab Eesti metsades mände 32,5% ja kaski 30,3%. Kolmas enamuspuuliik on kuusk – 17,6%. Eestis on 2015. aasta mai seisuga 112 922 erametsaomanikku, kellest 107 170 (95% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5752 (5%) juriidilised isikud.
Eesti metsamaast 41% kuulub RMK-le, füüsilistele isikutele 33% ja juriidilistele 15%. Reformimata metsamaad on 8% ja muud riigimetsamaad 3%.
Füüsilisest isikust metsaomanikest olid 48 617 (45,4%) naised ja 58 435 (54,6%) mehed. Naistele kuulus 252 021 hektarit metsamaad (36,7%) ja meestele 435 603 hektarit (64,2%). Naistele kuuluva metsamaa keskmine pindala oli 5,2 hektarit, meestel puhul oli see näitaja 7,5 hektarit.
Omaniku elukoha järgi on suurima füüsilisest isikust metsaomanike arvuga maakonnad Harjumaa ja Tartumaa ehk kahe suurema linnaga maakonnad. Harjumaal on metsaomanikke 29 668 (30,8% rahvastikuregistris märgitud elukohaga omanike arvust) ja Tartumaal 10 604 (11%), järgnevad Pärnu- (7,5%) ja Saaremaa (7,3%).
Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, kus metsa all on 72,4%. Talle järgneb Ida-Virumaa, mille metsasus on 60,4%.
Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli mullu maikuus 9,3 hektarit, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,4 ja juriidilisel isikutel 65,7 hektarit.
Enim välismaistest Eesti metsaomanikest elab rahvastikuregistri andmetel Soomes (2081 omanikku), järgnevad Rootsi (263), Suurbritannia (97), Saksamaa (94) ja Ameerika Ühendriigid (77). Kokku elab välismaal 2980 rahvastikuregistris märgitud elukohaga metsaomanikku.
OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA
raidmeid
• METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee
6 Foto: EPL-i arhiiv
Harvesterioperaator on metsanduses kindel tulevikuamet Kui suurendada raiemahtusid nii, nagu on kokku lepitud metsanduse arengukavas aastani 2020, on vaja palju rohkem harvesteri- ja forvarderioperaatoreid ning metsaveokijuhte, kui meil neid praegu on võtta.
Lihtsa raietöö tegijaid on vaja selle võrra vähem, sest aina olulisemaks muutuvad tehnoloogiliste seadmete kasutamise oskused. Samas ei saa metsas päris ilma ka hakkama, raietöölise väljaõpe on baasosaks teiste metsanduse kutsealade juures. Selliselt võib suures plaanis kokku võrra esimesed Kutsekoja juures valminud OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemused, mida esitletakse avalikkusele järgmisel nädalal. Selleks ajaks on avaldamiseks valmis ka esimesed OSKA raportid. OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse
valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles, vahendas töögrupi järeldusi OSKA metsanduse ja puidutööstuse koordinaator Kutsekoja juures Eve Kitt. HÜVASTI, RAIETÖÖLISED? Tõepoolest, raietöölised peavad läbi tegema peamise muudatuse, kinnitas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu varakevadel ajakirjale Eesti Mets antud
intervjuus. „Harvesterid on RMK metsas juba peaaegu täielikult välja vahetanud kettsaemehed ja selline protsess on toimumas ka erametsades. Samas on vaja võsasaemehi, kes tegeleksid metsauuenduse ja noorendike hooldamisega, et tuleviku mets pakuks meile kvaliteetset puitu,” ütles Laigu. Täiendõppimisele peavad tema hinnangul mõtlema ka puidutööstuse ja mööblitootmise pingioperaatorid, sest tootmiseks kasutatavad pingid ajakohastuvad. Laigu oli üks OSKA prognoosisüsteemi metsanduse ja puidutööstuse valdkondliku eksperdikogu liige. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. Prognoosimetoodika väljatöötamisega tegeles SA Kutsekoda. Esmalt prooviti OSKA-t Eesti majandusele kolmes kõige olulisemas valdkonnas: info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), metsanduses ja puidutööstuses ning majandusarvestuses. Metsanduses ja puidutööstuses töötab 33 000 inimest,
LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee
Harvesterioperaator on kindlasti metsanduse üks võtmeametitest. Neist on puudu juba praegu ja neid vajatakse kindlasti ka kümne aasta pärast.
kellest ligikaudu 21 000 on spetsialistid. Kõige suurem osa neist töötab puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ettevõtetes. Arvuliselt on enim liinioperaatoreid, keda koolitavad tööandjad ise. Tänastest töötajatest on kutseharidusega ligikaudu 40 protsenti, sama suurel osal töötajatest puudub üldse eriharidus. Kõrgharidusega töötajaid kokku on viiendik, kelle seas on võrdselt rakendus- ja akadeemilise kõrgharidusega tegijaid. KUST TULEVAD TÖÖTAJAD? Tegelikult on juba nüüd – ja ka lähima kümne aasta pärast puudus harvesteri- ja forvarderioperaatoritest, metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhtidest, puidutööstuse ja mööblitootmise tootmisjuhtidest ja liinioperaatoritest, ütleb Rainer Laigu. Need on ametid, mille oskajaid on koolide lõpetajate seas vähem kui vaja. Uute õppekavade järgi õpetatud esimesed metsamasinaoperaatorid tulevad Luua metsanduskoolist tööturule mõne aasta pärast. Puidutööstuse ja mööblitoomise võtmeametiteks on tootmisjuhid, tehnoloogid ja tootearendajad – nende õlgadele jääb innovatsioon ja uued
lahendused. Puidu- ja mööblitööstuse ettevõtted ise on valmis koolidega veelgi tihedamat koostööd tegema, et sobivate oskustega töötajaid saada. „Ettevõtjad ootavad 5. taseme ettevalmistusega kutsehariduse lõpetajaid. Soovime, et saaksime saata ka töömaailmast kooli täiendõppesse oma töötajaid,” ütles Eesti mööblitootjate liidu juhatuse esimees Robert Pajussaar. „Mööblitööstuses on jätkuvalt puudu tisleritest ja pehme mööbli valmistajatest, samal ajal kui koolides õpetatavad mööblirestauraatorid leiavad tööstuses vähe rakendust.” Töökäte juurde saamiseks soovitab OSKA raport vähendada üldharidus- ja kutsekoolide tasemeõppest väljalangemist ja panustada ümberõppesse. Selline lähenemine toetab ka haridus- ja teadusministeeriumi seisukohta. „Väga kergekäeliselt ei peaks avama uusi tasemeõppe õppekavasid erinevates piirkondades, vaid pigem tuleks arutada koolide ja ettevõtetega, kuidas lahendada tööjõu vajadusi piirkondades täiendõppe vormis,” kommenteeris OSKA soovitust ministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Külli All. AGNE NARUSK
Mis on OSKA • Oska eesmärk on paremini siduda tööd ja haridust • OSKA on tulevikku suunatud oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosisüsteem. • OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. • OSKA väljatöötamisega tegeleb SA Kutsekoda, kuhu on moodustatud valdkonna tundjatest eksperdikogud (ettevõtjad ja tööandjad, tippspetsialistid, ametikoolide ja ministeeriumi esindajad). Eksperdikogud kinnitas OSKA koordinatsioonikogu, mille haridus- ja teadusminister moodustas 2015. aasta septembris. • OSKA esimesed rakendusuuringud viidi läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. • Vaata rohkem: www.kutsekoda.ee