MĂ„RTS 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Kirk-Marius Kukumägi, tel 511 7629, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee | Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
2
Pärast raiumist kasvab uus mets, aga mil moel, sõltub juba metsaomanikust Foto: Sven Arbet
Juba enne, kui metsa raiuma hakata, tasub metsaomanikul panna paika, kuidas ta maha võetud metsa uuendab. Metsa raiejärgsete uuendamisvõtete rakendamist nõuab ka metsaseadus ning lubab seda teha mitmel viisil: looduslikule uuenemisele jättes, looduslikule uuenemisele kaasa aidates, külvates või istutades. Uuendamisvõtet valides tuleb arvestada soovitud tulemuse saamiseks vajalike kuludega. Looduslikule uuendusele jätmine on kindlasti odavaim võte, kuid ei pruugi alati anda soovitud tulemust. Koos uuenduse planeerimisega tuleb kohe planeerida ka jätkutegevus – uuenduse hooldamine, ütleb riigimetsa majandamise keskuse Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Kõige kindlamini uueneb mets soovitud puuliigiga istutades. Istutamine on küll metsaomanikule kõige kulukam uuendusviis, kuid siiski kõige tulemuslikum. „Kui istutame näiteks nelja-aastase kuuseistiku, siis on see juba nelja aasta võrra
võitu,” viitab Paal. „Uus metsapõlv hakkas seega kasvama enne, kui vana maha võeti.” Istutada tasub kindlasti viljakatel muldadel, sest külvi korral lämmataks lopsakas umbrohi tärkava taime peagi. Ka kuivadel muldadel on mõistlik rakendada istutamist, sest seemnete idanemiseks on tingimused ebasoodsad. Eelistada istutamist muude võtete rakendamise asemel on soovitatav ka külmakohrutusohtlikel muldadel, kus maapinna vahelduv külmumine ja sulamine põhjustab taimede ülespoole kerkimist. Istutatakse nii potitaimi kui ka paljasjuurseid – mände RMK-s peaasjalikult potitaimena, kuuski aga paljasjuursena, kuid pott-põld-süstee-
Kõige kindlamini uueneb mets soovitud puuliigiga istutades.
mis koolitatuna. Niisugune taim on kasvanud aasta potis ja kaks aastat põllul. Sel moel areneb sellel ühtlasem ja tugevam juurekava ning niisugune taim läheb paremini kasvama. Männi potitaime eeliseks on samuti Paali sõnul tunduvalt parem kasvamaminek. „Mänd on valgusnõudlik, sammasjuurega puu ning läheb paremini kasvama, kui peajuur on potis terve,” selgitab ta. Enamasti uuendataksegi meie metsi eelnimetatud puuliikidega, ülekaalukamalt männiga, millele kuusk kohe kandadele astub, ning vähesel määral arukase ning teiste lubatud puuliikidega, näiteks sanglepaga. „Kask reeglina tuleb looduslikult,” märgib Paal. „Vaid nendele aladele, kuhu juurepessu pärast ei saa kuuske uuesti kasvama panna, istutame asenduseks kased.” SAMA MIS ENNEGI Reeglina uuendatakse raiutud ala sama puuliigiga, mis seal varemgi kasvas. „Liikide vahetamiseks peab olema hea põhjendus,” märgib Paal. Näi-
teks viljakate kasvukohtade nuhtlus kuuse juurepess kandub kohe uuele põlvkonnale edasi ning seetõttu pannakse vahelduseks kasvama lehtpuu, tavaliselt, nagu eespoolgi mainitud, kased. Hall-lepikuid on RMK kuusikuteks ringi teinud, sest praeguse metsamajanduse mõistes on tegemist väheväärtusliku puuliigiga. „Võimalik, et siis, kui hakkpuidu turg paraneb, laseme ka hall-lepikutel enam kasvada,” märgib Paal. Enamasti uuendatakse mets ühe liigiga, s.t tehakse puhtpuistu. „Tulundusmetsa majandamise poole pealt vaadatuna on puhtpuistu ideaalne,” põhjendab Paal. Segapuistut, kus on koos lehtpuu ja okaspuu, on keerulisem kasvatada, sest lehtpuu kasvab okaspuust üle ning mingil momendil tuleb hooldusraiel otsustada, kumb liik lõppraiesse läheb. Lihtsam on kasvatada koos mändi ja kuuske, mis kasvavad ühtlasemalt ja mille raievanus on sarnasem. Männikuuse puistu tekib Paali sõnul
SUURIM VALIK TURUL! 12 Metsaveohaagist
14 Metsalaadurkraanat
T16
T6
3,8 m
8,5 m
Tee oma valik juba täna! Pildil olevad tooted võivad olla koos lisavarustusega. Lisainformatsiooni saab kodulehelt.
Tule 30, 76505 Saue, Harjumaa
Tel 6790 000, Fax 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com
Masinad on saadaval PEETRI TALUTEHNIKA müügiesinduses Maaritsas Info tel: 797 0699, 526 6103 www.talutehnika.ee
PROJEKTEERITUD JA TOODETUD
EESTIS
3 Foto: Ilmar Paal
Taas on niisketel aladel hakatud rakendama ka mätasistutamist – kopaga tehakse künkad ning istutatakse künkale. näiteks siis, kui puhtpuistu pole edenenud ning kultuuri täiendatakse teise liigiga. „Näiteks kui põdrad on männid ära söönud, siis täiendame kuusega,” selgitab Paal. OHTLIK KÄRSAKAS Okaspuulankide uuendamisega peab RMK aasta vahet ja istutab neile uued männid või kuused aasta pärast.
Põhjuseks männikärsakas, kes sööb puidu koort juurekaelalt, misjärel taim hukkub. Et kärsaka meelitavad kohale okaspuude raiejäätmed, hoitaksegi aasta uuendusega vahet. „Tegelikult pole see hea, sest lank ei jää ju tühjaks – tulevad lehtpuud ja põõsad ning metsauuenduse rajamine ja esimene hooldus on
raskemad,” nendib Paal ja lisab, et metsamehed alati püüdnud „kärsaka söögiisu vähendada”. Praegu teeb RMK katseid, kus istutatavad taimed kaetakse juurekaelalt kvartsliivast ja liimist „pükstega”, mis takistavad kärsakat taime söömast. „Tänavu istutame töödeldud taimi 15–20 hektaril ja kui see tulemust annab, hakkame neid „liiva-
pükse” vajalikes kohtades ka veidi rohkem kasutama,” räägib ta. MAAPINNA ETTEVALMISTAMINE Maapinna ettevalmistamine on mõistlik ja vajalik nii metsaistutuse kui ka külvamise korral. Külvi puhul tehakse kaks asja korraga – maapinna ettevalmistamise masin ühtlasi ka külib. Tänapäevased täppiskülvikud „loevad” seemneid mulda lausa ühekaupa. Istutamise puhul on maapinna ettevalmistamisest palju abi: markeerib istutuskohad, annab toitainete liikumisele uue jõu ning ka esimest kultuurihooldust on lihtsam teha. Maapinna ettevalmistusviis ja istutuskoht valitakse vastavalt maapinna niiskusele. Kuivadel aladel istutatakse taim vao või lapi põhja, parasniiskel alal küljele ning niiskel alal viilu või künka harjale. Taas on niisketel aladel hakatud rakendama ka mätasistutamist – kopaga tehakse künkad ning istutatakse künkale. „See on kallis, teistest ettevalmistusviisidest vähemalt poole kallim, aga tasub end ära,” ütleb Paal. Taim läheb paremini kasvama ning ka hooldust on tarvis vähem teha. Eelmisel aastal uuendas RMK metsa 10 300 hektaril, millest 2100 hektarit jäeti looduslikule uuendusele. KRISTIINA VIIRON
Erametsaomanik saab taotleda metsa uuendamise toetust Toetustaotlus esitatakse erametsakeskusele või e-PRIA portaalis ning seda saab teha selle aasta 15. juulini. Mida toetatakse? 1) metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist; 2) maapinna ettevalmistamist; 3) metsaistutustöid; 4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste metsakasvukohatüübile sobivate looduslikult uuenenud metsapuutaimede hooldamist, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad. Toetust ei maksta ette, vaid taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulutuste hüvitamiseks. Metsapuutaimede soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral makstakse toetust ka kulude eest, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Toetuse määrad on 1) metsapuutaimede soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 35 senti laialehise lehtpuuliigi ning 16 senti teiste metsapuuliikide taime kohta; 2) maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta; 3) metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta; 4) metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas. Allikas: erametsakeskus
Millal mets on uuenenud? • Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 poole meetri kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 poole meetri kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 meetrikõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. • Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ning viie aasta jooksul tuleb tagada, et tekiks piisava kõrguse ning arvukusega uus metsapõlv. Allikas: metsaseadus, keskkonnaamet
4 Foto: keskkonnainspektsioon
Eesti metsaga tegelevad mitmed asutused ja ühingud Kuhu esitada metsateatis, kui on plaan metsa raiuma hakata? Milline asutus kontrollib metsaseaduse täitmist? Kes jälgib meie metsade seisukorda ja koostab statistilisi ülevaateid? Kust saada nõu ja toetust metsa majandamiseks? Metsaga tegeleb Eestis üsna mitu riiklikku asutust, lisaks ühistud ja mittetulundusühingud, millega metsaomanikud rohkemal või vähemal moel kokku puutuvad. KESKKONNAAMET Keskkonnaamet on see asutus, kuhu metsaomanik peab esitama metsateatise, kui on plaanis raiet teha (v.a valgustusraie) või kui metsas on tekkinud oluline kahju. Keskkonnaamet hindab, kas kavandatud raie vastab õigusaktides esitatud nõuetele, sealjuures on hindamisel abiks nii metsaregistrisse kantud inventeerimisandmed kui ka riiklikud andmekihid. Juhul, kui on vaja hinnata reaalset olukorda looduses, viiakse läbi välitöö, mille alusel tehakse kindlaks, kas kavandatav tegevus vastab õigusakti nõuetele.
Metsakahjustuste puhul hindab keskkonnaamet kahjustuste põhjust ning suurust. Vajadusel tehakse metsakaitse ekspertiis looduses, mille käigus täpsustatakse kahjustuse ulatus ning antakse soovitused, kuidas edasisi kahjustusi vältida. Keskkonnaamet kontrollib ka, kas pärast raiet on mets uuenenud – hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on täitnud kohustuse rakendada pärast lageraiet metsa uuendamise võtteid, mis tagaks viie aasta jooksul piisava kõrguse ning arvukusega uue metsapõlve. Kui selgub, et metsaomanik
pole seda teinud või metsa järelkasv pole piisav, juhib asutus sellele omaniku tähelepanu. Juhul, kui metsaomanik soovib oma metsas kaitsta ja säilitada oma metsas asuvat ja riiklikusse registrisse kuuluvat vääriselupaika, on metsaomanikel võimalik sõlmida tasuline notariaalne leping riigiga. Lepingu maksumuse arvutab välja keskkonnaamet ning lepingute sõlmimist korraldab erametsakeskus. Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuenda-
Keskkonnainspektor kontrollib, kas metsateatis raietöödeks on ikka esitatud.
mine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied keskkonnaameti nõusolekul. Kui aga tehakse ettepanek uue vääriselupaiga määramiseks, hindavad keskkonnaameti akrediteeritud spetsialistid looduses uue elupaiga ära ning vastavuse korral kantakse see samuti registrisse ja metsaomanikul tekib
võimalus lepingu sõlmimiseks. Üks olulisemaid keskkonnaameti tegevusi on metsauuendusmaterjali sertifitseerimine, mille puhul kõigil müüdavatel metsapuuseemnetel ja taimedel peab olema keskkonnaameti väljastatud põhitunnistus. Sertifitseerimise protsessi käigus hinnatakse keskkonnaameti laboris
seemnete elujõudu ning kvaliteeti, samuti seemnete päritolu. Taimede puhul hinnatakse, et need vastaks ministri määrusega kehtestatud nõuetele ning oleks haigustevabad. Nii metsapuuseemnete kui ka -taimede ostmisel tuleb kindlasti kontrollida keskkonnaameti põhitunnistuse ehk sertifikaadi olemasolu.
5 KESKKONNAINSPEKTSIOON Keskkonnainspektsioon kontrollib enamikku metsaseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmist. Siia hulka kuuluvad nii metsa majandamise, metsa kasutamise kui ka tuleohutuse nõuded. Kontrollitakse raiete seaduslikkust: kas raieks on vajalik luba olemas ja kaasas; kas on järgitud etteantud nõuded, s.t kas raie on tehtud lubatud kohas ja lubatud viisil. Inspektsioon jälgib ka raieõiguse või metsamaterjali üleandmise seaduslikkust. Järelevalve fookus sõltub paljuski aastaajast. Raieperioodil pööratakse suuremat tähelepanu raiete seaduslikkuse kontrollimisele. Kevadel ja suvel tõusevad päevakorda metsa kasutamise nõuded, s.t tegevused, mis on seotud puhkamise ja looduses liikumisega: telkimine ja lõkke tegemine metsas, samuti mootorsõidukitega sõitmine. Keskkonnainspektsiooni järelevalve võib toimuda plaanilises korras, s.t riskide hindamise ja varasema järelevalve kogemuste põhjal, aga kontrollitakse ka laekuvaid kaebusi. KESKKONNAAGENTUUR Keskkonnaagentuuri pärusmaa on esimese astme metsaseire – saja vaatluspunkti abil nii riigi- kui ka erametsas üle Eesti jälgitakse peamiselt puude tervislikku seisundit.
Teise astme metsaseirel – kuuel proovialal, mis paiknevad Põhja- ja Lõuna-Eestis – jälgitakse puude tervislikku seisundit, kuid tehakse lisaks märksa põhjalikumaid uuringuid. Peamised neist on sademete seire, mullavee kogumine ja analüüsimine; aga samuti mulla, varise ja okaste uurimine. Keskkonnaagentuur teeb ka invasiivsete metsakahjustuste seiret. Selle käigus kogub asutus infot, kas näiteks idast või lõunast Eestile lähenevad uued metsakahjurid on jõudnud siia. Samuti teeb asutus statistilist metsainventeerimist (SMI), mis annab sõltumatut infot Eesti metsades ja metsadega toimuva kohta. Andmete kogumiseks on Eestis tuhandeid proovitükke. Statistilise metsahindamisega on tihedalt seotud maakasutuse, selle muutuste ja metsanduse (LULUCF) info kogumine-töötlemine, mis annab ülevaate süsinikuringest. Siia juurde kuulub ka metsatulekahjude seire. Keskkonnaagentuur hindab metskorralduslike tööde (metsainventeerimise) kvaliteeti ja annab välja metsakorraldajate kutsetunnistusi ning metsakorraldustööde läbi viimiseks tegevuslubasid. Keskkonnaagentuur koostab ka metsandusstatistlist aastaraamatut „Mets”.
PUIDUHAKE.COM OÜ
Foto: keskkonnaagentuur
Keskkonnaagentuur teeb statistilist metsainventeerimist (SMI), mis annab sõltumatut infot Eesti metsades ja metsadega toimuva kohta. Andmete kogumiseks on Eestis tuhandeid proovitükke.
Riigimetsa majandaja Riigile kuuluva metsa majandamisega tegeleb riigimetsa majandamise keskus. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. Allikas: RMK
Tel +372 503 3567 puiduhake@puiduhake.com www.puiduhake.com
SIHTASUTUSED, ÜHISTUD Riigi sihtasutus Erametsakeskus (EMK) on loodud selleks, et erametsaomanikku toetada ja üle-eestilist ühistute võrgustikku arendada. Eestis on üle 30 metsaühistu, mille tegevuse eesmärk on aidata omanikel teha metsa majandamisel arukaid otsuseid. Metsaomanikud, kes on astunud ühistu liikmeks, on ühistu teenuste kasutajad ehk kliendid, teisest küljest aga ka selle omanikud. Ühistus koos tegutsedes saab vajalikke kaupu ja teenuseid sisse osta odavamalt ning väikeseid puidukoguseid ühte koondades müüa puitu kallimalt. Tänu pidevale infovahetusele saab ühistu valida endale usaldusväärseid koostööpartnereid. Riik toetab rahaliselt selliseid metsakasvatuslikke tegevusi, mis on olulised metsa tervisele, kuid mis toovad omanikule kaasa suure hulga tööd ning suuri kulutusi. Toetused on mõeldud hooldusraiete ning teiste metsakasvatuslike tööde tegemiseks. Metsaomanikel soovitab erametsakeskus pöörduda kohalikku metsaühistusse ja nii vajalike tegevuste kui ka toetuste taotlemise puhul pidada nõu metsakonsulendiga. Erametsanduse portaal www.eramets.ee avaldab metsandusuudiseid, seal saab
jälgida koolituskalendrit ja olla kursis toetusi puudutava infoga. Ühistud teevad omakorda koostööd nii majandustegevuse arendamiseks (puidu müük, taimede ühishanked jne) kui ka metsaomanike huvide kaitsmiseks riigi tasandil. Ühistute majanduskoostööks on loodud Eesti Puidumüügikeskus ja Keskühistu Eramets. Metsaomanike puidu müük on läbipaistev: puidu müügiprotsessi juures on omanikul võimalus puidu koguseid ja liikumist ise kontrollida. Keskühistu Eramets on loonud ühistute ühtse teenusstandardi, et metsaomanik saaks oma ühistust kõik vajaliku. Eesti Erametsaliit on metsaühistute katusorganisatsioon, mis tegeleb metsaomanike huvide kaitsmisega riigi tasandil. Erametsaliit seisab ka säästva metsamajandamise põhimõtete eest PEFC tarneahela rühmasertifikaadi hoidjana. *Selgitusi jagasid keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala, keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul, keskkonnaagentuuri pressiesindaja Kadri Kauksi ning erametsakeskuse kommunikatsioonijuht Regina Hansen. KRISTIINA VIIRON
Raietööd Võsalõikus Ohtlike puude langetamine Metsamaterjali väljaveo teenus Kändude transport ja juurimine Okste äraveo teenus Kaevetööd
6 Foto: Madis Veltman
Metsaseaduse muudatused lihtsustavad metsamajandamist, selle tulemusel kasvab raiemaht Keskkonnaministeerium kavatseb järgmiseks aastaks muuta metsaseadust, et hõlbustada metsade majandamist. See peaks tagama ka raiemahu tõusu praeguse 9,5 miljoni kuupmeetri pealt 12–15 miljoni kuupmeetrini aastas. See ei tähenda, et nimetatud puidukogus saadaks üksnes lageraietest, vaid ka harvendusraietest. „Uuendusraiete maht võib moodustada kogu raiemahust u 70–80 protsenti,” selgitab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhtaja Riina Martverk. Metsanduse arengukava ja rakendusplaani kohaselt võiks aastane uuendusraiemaht aastaks 2020 praeguse 8 miljoni kuupmeetri asemel ulatuda 10,1 miljonini, harvendusraiete pindala aga kasvada 30 446 hektarilt 32 400 peale. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on eesmärk saavutatav kavandatud metsaseaduse muudatuste abil. Seadusemuudatusega on plaanis hõlbustada ja ka soodustada uuendusraiete tegemist, sealhulgas nii turberaiete kui ka lageraiete tegemist. VÄHEM PIIRANGUID Näiteks näeb seaduseelnõu ette kaotada ajaline piirang aeg järkse raielt, alandada aegjärksel raiel esimese raie-
järgu järgset täiust (praegu on lubatud näiteks viia 65 protsendilt 50 protsendile), suurendada valikraiel raiuda lubatavate häilude läbimõõtu (praegu lubatud esimeses raiejärgul kuni 40 meetrit) ja vähendada valikraiel raiejärgse metsa minimaalset lubatavat täiust. Plaanis on muuta kuuse uuendus- ja valikraiet lubavat vanust, sest praegu ei luba metsaseadus neid raiuda eas, mil see oleks majanduslikult kõige tasuvam. Tõsiasi on seegi, et paljud viljakate kasvukohtade kuusikud lähevad raiesse seetõttu, et neid on kahjustanud juurepess. See aga vähendab oluliselt raiel saadava kvaliteetse puidu väljatulekut. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt on ERR-le öelnud, et viljakates kuusikutes on eesmärgiks vähendada raievanust 10 kuni 20 aastat.
Riiklike toetuste maksmine jätkub Riik jätkab Riina Martverki andmetel ka edaspidi metsaomanikele otsetoetuste maksmist ning metsaühistute tegevuste toetamist. Aastas on selleks planeeritud eraldada 1,1 miljonit eurot, niisugusena on see summa püsinud mitmel viimasel eelarveaastal. „Ühistute senist arenguteed edasi toetades peame jõudma sinna, et igas Eesti piirkonnas oleks metsaomanikul võimalik ühistu abil mets n-ö korda saada,” selgitab Martverk. „Soovime, et metsaomanik saaks ühistust teenuseid terve vajaliku spektri ulatuses – ühistu konsulendid annavad nõu, mida metsas tegema peaks ning ühistu suudaks soovitatud metsakasvatustööd ka ellu viia.”
Piirangud lageraiele muutuvad kinnistupõhiseks. Seadusemuudatusega on plaanis kaotada ka olukord, kus õiguse lageraiet teha saab see, kes jõuab metsateatise esitada kinnistunaabrist varem. Sealjuures ei pruugi ta raiet tehagi, kuid see võimalus puudub ka kinnistunaabril. Keskkonnaagentuuri uuring näitabki, et erametsaomanikel jääb 40 protsendil juhtudest mets vaatamata teatise esitamisele raiumata. „Seega raiet ei tehta, kuid teatisega on võetud piirneva kinnistu omanikult võimalus raie tegemiseks,” selgitab keskkonnaministeerium seaduse väljatöötamiskavatsuses, miks on vajalik muuta lageraiele kehtivad piirangud kinnistupõhiseks. Ministeerium lükkab ümber ka kahtluse, et piirangute kaotamisel tekivad suured (suuremad kui seitse hektarit) lageraiealad, sest keskmine lageraielangi suurus on praegu umbes 1,5 hektarit.
VÄHEM TOPELTTÖÖD Metsade majandamist peaks hõlbustama teisedki kavandatavad seadusemuudatused. Näiteks on plaan kaotada kohustus esitada metsateatis metsakahjustuse puhul, kui kahjustus on juba metsakorraldamise käigus metsaregistrisse kantud. See kaotab olukorra, kus riik menetleb samu andmeid kolm korda: kahjustuse andmed kantakse registrisse, menetletakse kahjustuse ja seejärel raie metsateatist. Metsaseadusest on plaanis välja jätta nõue ja kohustus inventeerida metsa katastrivõi majandusüksuse kaupa, mis on erametsaomanikule kulukas ja võtab ka kaua aega. Loobudes metsa inventeerimisest katastri- või majandusüksuse põhjal, on metsaomanikel võimalik jooksvalt oma metsa andmeid uuendada ning vähendada samas metsakorraldusega seotud kulutusi.
„Metsaomanikel tekib seega võimalus inventeerida eraldise raiumisel kohe pärast raiet vaid see eraldis, mitte kogu kinnistu, mis muudab protsessi kiiremaks ja odavamaks,” selgitatakse seaduse väljatöötamiskavatsuses. Samuti kaotatakse nõue, et enne metsateatise registreerimist peavad metsa inventeerimisandmed olema metsaregistris 30 päeva avalikustatud. Praegu kehtiv kohustus võib olla üks põhjus, miks erametsaomanikud on metsateatisi otse registris registreerinud äärmiselt vähe (eelmise aasta kümne kuuga vaid 0,36% kõigist erametsaomanike esitatud teatistest). Metsaseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2017. aasta jaanuaris.
KRISTIINA VIIRON
Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport raidmeid
info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee
7
Plaanitavatest lageraietest jääb teoks tegemata ligikaudu kolmandik Seda, kas metsateatisega kavandatud lageraieid ka tegelikult tehti, kontrollis keskkonnaagentuur maaameti 2014. aasta ortofotode põhjal ning selgus, et metsaomanikud teevad oma plaanid teoks umbes kahe kolmandiku ulatuses. Lageraiet oli tehtud 67.2% pindalast, kus seda kavandati, mahuliselt oli raiutud 70,9% puidust. Sarnane tendents iseloomustab ka varasemaid aastaid. „Kõige väiksem on erinevus kavandatud ja teoks tehtud raiete vahel riigimetsas, kõige suurem juriidiliste isikute erametsades,” selgub analüüsist. Kui riigimetsas oli raiumata jäänud 12% kavandatud lageraiete pindalast, siis juriidiliste isikute erametsades 43% ja füüsiliste isikute erametsades 32% pindalast. Olenemata omandivormist on raiumata jäänud keskmiselt väiksemad ja madalama hektaritagavaraga alad. Füüsiliste isikute erametsades oli kesk-
Erametsades lähevad puistud raiesse nooremalt kui riigimetsades.
mine lagedaks raiutud ala suurus 0,9 hektarit (206 m3 /ha), kuid raiumata jäänud ala 0,75 hektarit (174 m3 /ha). Juriidiliste isikute erametsades olid vastavad näitajad 0,93 (200 m3 /ha) ja 0,84 (182 m3 /ha) ning riigimetsades 1,28 (250 m3 /ha) ja 1,03 (210 m3 /ha). Eelloetletud tagavaraerinevuse üheks põhjuseks on metsakorraldusandmete aktuaalsus, mille põhjal metsateatis esitatakse. Erametsaomanike metsakorraldusandmed võivad olla kuni kümme aastat vanad, RMK aga korraldab metsa pidevalt ning metsateatisega esitatud raiemaht on puistu tegeliku mahuga paremini kooskõlas. Teiseks põhjuseks on riigimetsamaa kõrgem keskmine hektaritagavara.
Kolmandik sellest metsast, mida lagedaks raiuda plaanitakse, jääb kasvama. Lageraiealade pindalaerinevus on tingitud sellest, et RMK majandatavates metsades on metsaeraldised suuremad kui erametsades. Võrreldes käesoleva uurimuse tulemusi (tegelikku raiemahtu kontrollitakse aastast 2011) eelmiste aastate samalaadsete uurimustega, selgub, et kõige heitlikumalt on metsa raiunud juriidilisest isikust metsaomanikud. Näiteks 2007/2008 plaanitud raietest jäi pindalaliselt tegemata vaid 26%, kuid 2012/2013 (sel ajal
esitatud metsateatistel põhinebki 2014. aasta kontroll) 43%. „Tõenäoliselt esitavad juriidilised isikud metsateatisi suurema osa puistute kohta, kus lageraie lubatud oleks, tegelikkuses raiutakse aga sobivate tingimuste tekkimisel: raietehnika olemasolu ja asukoht, hinnad puiduturul, märgadele kasvukohtadele ligipääsetavus jne,” põhjendatakse analüüsis. Erametsas on vaadeldud perioodil raiutud okaspuud
(eelkõige kuuske) rohkem kui lageraieks kõlblike puistute peapuuliigiline jaotus eeldaks, halli leppa aga oluliselt vähem. Hall-lepikute võimalikust pindalast raiuti vaadeldud perioodil 2,4%, kuusikutest 6,3%. Riig imetsas raiutakse okaspuupuistusid võimalikust vähem, lehtpuud (kask, haab) lähevad raiesse suuremas mahus. Kase võimalikust pindalast raiuti vaadeldud perioodil 7,1%, haavast 7,4 ja kuusikutest 5,9%.
LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee
OSTAME: • METSAKINNISTUID • KASVAVAT METSA • METSAMATERJALI Küsi meilt pakkumist! Tel 738 6905, 520 7813, mets@lemeks.ee www.lemeksmets.ee
PAREM LÄHEB RAIESSE Nii era- kui riigimetsas eristub selgelt tendents, et raiumata jäävad pigem keskmisest madalama hektaritagavaraga eraldised ja võimalusel raiutakse suurema tagavaraga puistusid. Kui kõige kõrgema tootlikkusega eraldiste pindalast on jäänud raiumata 18%, siis kehvematest puistutest 50%. Kõigi kavandatud lageraiete võrdlemisel peapuuliigiti ilmnes, et männikute ja kuusikute pindalast jäi raiumata 23-24%, kaasikutest ja haavikutest 33% kuid halllepikutest koguni 52% pindalast. Erametsades lähevad puistud raiesse oluliselt nooremalt kui riigimetsades, sest palju kasutatakse võimalust raiuda küpsusdiameetri alusel. Juriidilisest isikust erametsaomanikud raiusid küpsusdiameetri alusel 47% ja füüsilisest isikust erametsaomanikud 33% männikutest. Kuusikutest läks küpsusdiameetri alusel raiesse mõlema omandivormi puhul 19%. KRISTIINA VIIRON