M채rts 2013
Teemalehe tootis Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338 | enn.viidik@lehed.ee Toimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee
2
Oma maja kodumetsas – võimalik, kui vajalikud load olemas Foto: Andres Putting
Signe Kalberg
Kes tahab oma metsa elumaja ehitada, peab esmalt võtma ette tee vallamajja tutvumaks valla üldplaneeringuga. Ka keskkonnamõju hindamine on otsustusprotsessi üks osa. Võru valla infonõunik ehitusküsimustes Peeter Haug meenutab, et aastaid kuus-seitse tagasi pöördus üks arendaja tema poole sooviga eraldada metsa ehituskrundid, et sinna elumajad ehitada. Siis aga tuli majanduslangus ning ideeks see soov jäigi. Rohkem pole tema jutule sellise mõttega inimesi jõudnud. Kui nüüd koostada legend selliselt, et üks pereisa, kel olemas lahmakas metsa, tahab sinna ehitada oma perele elumaja, siis reaalselt on see võimalik küll. Seda juhul, kui see mets pole Natura-ala, seal ei ela-pesitse kaitsealuseid loomi-linde ega kasva loodusharuldusi. Kui metsaomanik ise selles kindel pole, tasub pöörduda keskkonnaametisse – sealt saab teada, kas ta
Kui valla üldplaneering lubab, võib endale elumaja ehitada ka keset suurt metsa. oma metsas võib midagi teha või mitte. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid on rohkem kui poolesajal inimesel, hindamise eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvõimaluste keskkonnamõju kohta ning vajadusel teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Eeldame, et mingeid takistusi ega piiranguid pole metsale seatud. „Siis peaks metsaomanik esitama valda taotluse projekteerimistingimuste saamiseks, kuna ehitusloa väljastamise aluseks on ikkagi projekt. Vastavad taotlusblanketid on omavalitsuste kodulehtedel kindlasti olemas. Lihtsam tee on leida projekteerija,
kes kogu ehitusega seotud dokumentatsiooni kordajamise enda õlule võtab. Projekteerija ülesandeks on saada ka raadamisluba, mis annab õiguse teostada lageraiet,” selgitab Haug. Ehitusprojekti valmides esitatakse see omavalitsusele koos ehitusloa taotlusega ning omavalitsus saab väljastada ehitusloa. Metsamaja vajab ka juurdepääsu Saku vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Laur soovitab kõigepealt tutvuda valla üldplaneeringuga. Tavaliselt on omavalitsuses ametis arhitekt või ehitusspetsialist, kes tegeleb projekteerimistingimuste väljastamisega. Tema ühtlasi selgitab ja tutvustab ka üldplaneeringut. „Probleemiks võib osutuda kinnistule juurdepääs ja juurdepääsu väljaehitamine. Eriti juhul, kui juurdepääs on vaja ehitada võõrale maale,” märgib Laur. Idee ehitada oma metsa elumaja jääbki unistuseks Lauri sõnul siis, kui valla üldplaneeringu järgi on tegemist näiteks ehituskeelualaga või on tegemist ehitamiseks sobimatu alaga. Samuti siis, kui ei ole võimalik tagada ja välja ehitada majale juurdepääsu.
Kui hakkad ehitama maja Majaprojekti koostamine: • Projekteerija leidmine ja eelprojekti koostamine • Projekteerijalt eelprojekti saamiseks on vaja: • Krundi geodeetiline plaan • Esialgsed ehitusgeoloogilised andmed • Omavalitsusest tehnilised tingimused krundile • Idee visand – millist maja soovite ehitada • Kinnisturaamatu väljavõte • Katastriüksuse plaan • Võrguvaldajate kooskõlastus (elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon) Ehitusloa saamine Ehitusseaduse järgi tuleb ehitusloa saamiseks: • esitada ehitusloa taotlus; • esitada eelprojekt; • esitada energiamärgis (juhul kui hoonet kasutatakse üle 4 kuu aastas või kui ruumide kasulik pind on üle 50 m²); • tasuda riigilõiv. • Olenevalt omavalitsusest tuleb teha ka vajalikud kooskõlastused (päästeamet, keskkonnaamet, kommunaalamet) Kasutusloa saamine Ehitusseaduse järgi tuleb kasutusloa saamiseks: • esitada kasutusloa taotlus; • esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; • esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehnilised dokumendid: • ehitusprojekt ja selle muudatused; • ehitustööde päevik; • kaetud tööde aktid; • töökoosolekute protokollid; • teostusjoonised; • ehitise geodeetilise mahamärkimise akt; • ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtuaktid; • ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid; • ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus; • muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks ehitustoodete vastavussertifikaadid. • esitada dokument elektri- ja gaasipaigaldise tehnilise kontrolli ja nõuetele vastavuse kohta • esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks (päästeameti kirjalik nõusolek); • esitada energiamärgis (juhul kui hoonet kasutatakse üle 4 kuu aastas või kui ruumide kasulik pind on üle 50 m²); • tasuda riigilõiv. Allikas: www.palmatin.com/et/
3
Algajale metsaomanikule: küttepuid võib aastas teha 20 tihumeetrit Foto: Sven Arbet
Agne Narusk
Metsa majandamise eeskiri:
Metsateatist esitamata saab ahjupuid teha sanitaarraiega, mis tähendab, et puistust raiutakse välja haiged ja vigastatud puud. Metsaomanik võib küttepuid aastas varuda 20 tihumeetrit kinnisasja kohta, suurema koguse jaoks tuleb keskkonnaametile esitada metsateatis. Metsamajandamist, ka oma metsa korrastamist (kui mets on suurem kui 0,1 ha) reguleerib metsaseadus. Võsa ja väheväärtuslike puude ja põõsaste raie siia alla ei kuulu, peenema kui 8-sentimeetrise tüvega jõulukuuse või suvistekase võib metsaomanik rahus koju viia (v.a istutatud aladelt või noorendikelt). Metsaseadus loetleb üles erinevad raieliigid. Ilma metsateatiseta ehk siis kuni 20 tihumeetrit aastas saab teha sanitaarraiet, selgitab Palamuse metsaseltsi konsulent Ain Malm. See tähendab, et raiutakse puistust välja haiged ja vigastatud puud. „Kütteks tuleb võtta sellised puud, mis on kõige
Ahjupuudeks võib saagida tormimurdu- ja heidet. halvemas seisus ja nende iga-aastane juurdekasv ei paranda nende omadusi tulevikus,” ütleb Malm. „Alles peavad jääma nn tulevikupuud, millest saaks edaspidistel aastatel rohkem tulu.” Metsaseaduse paragrahv 31 ütleb, et: „Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemaldamiseks.” Millised täpselt on raiuda lubatud puude olulised tunnused, loetleb metsa majandamise eeskiri. Sanitaarraie puu on tüvemädanikuga, täis tüvekahjureid, poolenisti kuiva võra või ladvaga puu,
põlenud juurekaelaga või surnud puu. Ahjupuudeks võib saagida tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ja lume vaalitud puid. Konsulent nõustab „Oma tegevusega ei tohi kahjustada metsapinnast, kraave, metsasihte ja ümbritsevaid teid. Raiet ei ole soovitav teha ka varakevadel, kui linnud saabuvad pesitsema, mullapinnas on pehme ja teed veel kuivamata. Maapinna kahjustamine ei ole lubatud ja juurte tallamisega külmumata maal kahjustame puid,” rõhutab konsulent Malm. Ehkki raiete ülevaatus kuulub keskkonnaameti pädevusse ja loodusele tekitatud kahjustusi jälgib keskkonnainspektsioon, on
ikka omanik see, kes seda kõike ise peab jälgima, paneb ta metsaomanikele südamele. Kui omal tarkusest puudu jääb ja omanikuna tekib kõhklus, kas tegutsen ikka seaduslikult, tasub nõu saamiseks pöörduda maakondades tegutsevate metsaühistute poole. Sealsed konsulendid annavad nõu kõigis metsaga seotus küsimustes. Kaks tundi nõustamist on metsaomanikule tasuta. „Iga tehtud töö metsa hooldamiseks ja väärtuse parandamiseks on tervitatav, seda nii sõbra kui ka tuttava metsas,” ütleb Malm. „Kui naaber kutsub sind omale appi ja oled kindel, et see on ikka tema mets, siis iga looduses veedetud päev on tore.”
§ 7. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud Sanitaarraie korras võib raiuda: 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust; 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ja lume vaalitud puid; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.
Tasub teada •• Uus aasta algusest jõustunud metsaseadus nimetab uue raieliigi – kujundusraie, mida kasutatakse kaitsealal jms. •• Metsa uuendamise ja valgustusraie korral ei pea enam metsateatist esitama. Teatiseta võib raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas (varem kehtisid veel täiendavad piirangud). •• Kui tehakse uuendusraiet, peab nüüd raiekohas olema nähtaval kohal teave raietööde tegija kohta. Allikas: metsaseadus
4 Fotod: Enn Pilt
Metsateatiste järgi tekitas mullu kõige rohkem kahju torm Kristiina Viiron
See, et keskkonnaametile metsateatistega antakse kõige rohkem teada tormi põhjustatud kahjudest, on keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna metsakaitse peaspetsialisti Enn Pildi sõnul üsna ootuspärane, sest tormikahju on inimesel väga lihtne palja silmaga hinnata. Ka esitatakse teatiseid, kuna on soovi tormimurdu ja heidet ära koristada (sanitaarraiet teha). Sageli esinev juuremädanik aga jääb seevastu pahatihti märkamatuks. Pilt nendibki, et tormi murtud puistuski võib näiteks juurepessu kahjustus ilmsiks tulla, ent teatisega läheb kirja ikkagi tormikahjustus. Metsateatisega anti mullu teada 14 036 hektarist kahjustatud puistust, millest 5726 hektarit oli tuuleheide ja -murd. Pildi sõnul heidab ja murrab torm sageli metsa, mida on eelnevalt harvendatud, iseäranis võib seda ette tulla, kui suure täiusega puistu on hõredaks raiutud. „Üsna palju on sellist metsa, mida on hiljuti harvendatud ja mida tuul on seejärel räsinud,” märgib Pilt. Teisel kohal teatatud metsakahjustuste seas oli ulukikahjustus. „Männi- ja kuusekultuurides latvade kärpimine, männinoorendikes latvade murdmine ja puude koorimine ning keskealiste kuuskede koorimine on olnud aastaid peamised ulukikahjustused,” täpsustab Pilt. Kokku teatati mullu ulukikahjustusest 2411 hektaril, kõige rohkem tuli seda ilmsiks Järvamaal – 743 hektaril.
Okastest paljaks söödud kuused on määratud hukule.
Juuremädanikust kahjustatud metsa oli mullu teatiste andmetel 2003 hektarit, kõige rohkem, 674 hektaril ilmes seda Lääne-Virumaal. Pildi sõnul on Lääne-Virumaal palju sinilillekuusikuid – kuuse-juurepess ongi laialdaselt levinud sinilille kasvukohatüübis. Ohustatumad metsatüübid on veel kastikuloo-, jänesekapsa ja ka naadikuusikud. Sageli võib kuuse-juurepessuga kuuselt leida teisigi tüvemädaniku tekitajaid, eelkõige külmaseeni. Juuremädanikust kahjustatud puistu on tormihell. Kui kuusk on murdunud juurekaela lähedalt, on tal tavaliselt mädaniku tekitaja kallal. Teistest maakondadest rohkem registreeriti juuremädanikku ka Raplamaal, kus on suhteliselt palju sinilille- ja kastikulookuusikuid. Okkakahjurid Saaremaal Okkakahjurid tegid metsateatiste põhjal mullu häda 53 hektarile puistutele ja seda peamiselt Saaremaal. „Kahjude taga on kindlalt kaks liiki – okkalainelane ja
nõmme-võrgendivaablane,” nimetab Pilt. Kui okkalainelane on n-ö vana kahjur, kes tegi Eesti metsas hävitustööd tublisti 150 aastat tagasi ja ilmutas end seejärel uuesti kaks aastat tagasi, siis nõmme-võrgendivaablase kahjustus registreeriti Eestis üleüldse esmakordselt alles 2008. aasta juulis. Kahjuri avastajaks oligi Enn Pilt, kes metsaseiretükile minnes nägi, et umbes saja-aastased männid on raagu söödud. Hiljem tuli kahjustusi veelgi välja ning möödunud aastaks oli nõmmevõrgendivaablane Pildi andmetel laiendanud oma haaret 821 hektarile ehk neli korda suuremale alale kui putuka avastamisaastal. Ühekordse raagu söömise tõttu mänd küll ei hukku, ent puidu juurdekasv väheneb oluliselt. Pildi sõnul võib arvata, et sellel aastal kahjutusi ei esine, putukad püsivad maa sees peidus ja ootavad oma söömalaua – männiokaste taastumist. Okkalainelase tugevalt kahjustatud puistude (puistud, kus kuuskedel oli ära söödud 90% okastest) pindala kasvas mullu 23 hektarini, 2012. aastal ehk putuka
taasavastamise aastal tuvastati ulatuslik kahju 9 hektaril. Okastest paljaks söödud kuused on määratud hukule. Okkalainelane kahjustab ka mändi. Enn Pilt märkis, et okkalainelane on Ida-Euroopas põhjustanud kõige suuremaid putukakahjustusi aastatel 1845 kuni 1867, kui meienigi ulatunud okkalainelase rüüste haaras umbes 40 miljonit hektarit ning hukkus 184 miljonit kuupmeetrit metsa. „Seda on rohkem kui meie männikute tagavara,” täpsustab Pilt. Saaremaal kahjustuse epitsentris on okkalainelase kahjustus vaibumas, suvel tuvastati hulga hukkunud röövikuid, ent seda, mis hakkab juhtuma kahjustuse äärealadel, on Pildi sõnul võimatu ette öelda. Mädanikku rohkem Suuri metsapõlenguid pole meil viimastel aastatel ette tulnud, mullune suurim põleng toimus Klooga laskeväljal, kus oli valdavalt tegemist rabaga ja madala boniteediga metsaga. Põlenguid registreeriti 26-hektarilisel pindalal.
Kolm ühes: kuuse-juurepess, külmaseen ja torm.
Metsateatise esitamine Metsaomanik või tema esindaja esitab keskkonnaametile metsateatise oluliste metsakahjustuste kohta. Metsaseaduse tähenduses loetakse mets oluliselt kahjustatuks, kui kahjustuse tõttu on: 1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis olevas puistus metsauuendamisel kasutada lubatud puuliikide elujõuliste puude arv väiksem, kui metsa uuenenuks lugemiseks nõutav minimaalne puude arv; 2. alates latimetsa arenguklassist elujõuliste puude esimese rinde rinnaspindala väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast harvendusraiet. Allikas: metsaseadus Lehekahjurite osa oli mullu samuti väike, 7 ha (2102. aastal 171 ha). Ebasoodsast veerežiimi oli 226-hektarilisel alal, selle peamiseks tekitajaks on kobras. Muudel põhjustel kahjustusi on registreeritud 3583 ha. Muude kahjustuste seas on peamiseks haavataeliku jt tüvemädanikku tekitavate seente kahjustused. 2012. aastal anti metsateatistega teada 19 096 hektarist kah-
justatud puistust, 2011. aastal 12 969 hektarist. Pilt märgib, et reaalset kahjustuste olukorda metsas metsateatised ei peegelda. „Puidumädanikest kahjustatud metsa on teatatust rohkem. Põhjus on selles, et kahjustatud puid pole väliselt võimalik kindlaks teha,” osutab Pilt. „Murettekitav on, et männinoorendikes hukkuvad noored, kahe-kolmemeetrised männid juurepessu tõttu.
OSTAME HAAVA- JA LEPAPAKKU PÕLTSAMAAL, TARTUS JA PÄRNUS. PAKUME PARIMAT HINDA LEPA- JA HAAVAENAMUSEGA RAIETELE JA KINNISTUTELE. tel 513 1268 • info@sawmill.ee • www.sawmill.ee RAIE OST • METSAKINNISTUTE OST • RAIE KOMPLEKSTEENUS • TRANSPORDI TEENUS • PARIM HIND LEPA JA HAAVA ENAMUSEGA
5 Foto: Raivo Tasso
Inspektsioon registreeris mullu kaks ja pool tuhat keskkonnarikkumist Keskkonnainspektsiooni möödunud aasta järelevalve tulemuste kokkuvõte näitab, et keskkonnaalaste õigusrikkumiste arv püsib sarnaselt kolme varasema aastaga 2500 piires, mida võib lugeda heaks näitajaks. Enne 2010. aastat oli rikkumisi ligi 4000 ja kümme aastat tagasi üle 8000. Mullu alustas keskkonnainspektsioon kokku 2511 väärteomenetlust. Looduskaitsenormide alusel alustati 266 väärteomenetlust. Sealhulgas on nii ebaseaduslikke ehitisi puudutavad menetlused kui ka looduses puhkamise ja liikumisega seotud õigusrikkumised, nagu sõitmine rannas või kaitsealal, vales kohas telkimine ja lõkke tegemine. Eluslooduse poolelt võib veel märkida jahiseaduse nõuete rikkumisi, mida oli 157 ning metsaõigusnormide rikkumisi, mida tuvastati 94 korral. Maakondade lõikes alustati enim ehk 399 menetlust Harjumaal, IdaVirumaal oli 195 ja Pärnumaal 160 menetlust. Ülejäänud maakondades oli rikkumisi vähem. Õigusrikkumiste eest määrati trahve kokku 1184 isikule kogusummas 172 004 eurot. Lisaks väärteomenetlustele alustas keskkonnainspektsioon möödunud aastal 28 kriminaalmenetlust. Neist 12 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga, kaheksa kaevandamisega, kolm ebaseaduslike raietega, kaks kaitstava loodusobjekti kaitsega, kaks kemikaalinõuete rikkumisega ja üks keskkonna saastamisega. Keskkonnainspektsioon Foto: Keskkonnainspektsioon
OÜ Simmer müüb Saaremaal kasvatatud metsataimi: • kuuSk – kaheaastased • lehiS ja muSt lepp – üheaastased Metsanädal on traditsiooniga ettevõtmine, pildil 2012. aasta metsanädala avamine Võrus.
Taimede minimaalne kõrgus 25 cm. Küsi hinnakirja: oy.simmer@gmail.com • Info tel 521 5941, 516 8466.
Metsamehed annavad Metsanädalal tunde Tänavuaastane Metsanädal leiab aset 8. aprillist 3. maini. Sel aastal annavad maakondades üle Eesti külalistunde metsamehed, kes igapäevaselt tegutsevad riigi- või erametsas, metsa- ja puidutööstuses või on muul viisil oma hinge või tegemised tihedalt metsaga sidunud. Külalistunnid viivad metsamehed põhikooli lõpuklassidesse, peamiselt 9. klasside juurde. Tutvustatakse metsandust, oma tööalast tegevust, elukutset ja selleks vajalikke oskusi ning teadmisi. Tunniteemat on võimalik siduda karjääriõppe, matemaatika, majanduse, loodusainete jpt õppeainetega. Külalistunni kestuseks on üks akadeemiline tund ehk 45 minutit. Võimalusel viivad metsamehed klassi ka metsa või ettevõttesse õppekäigule. Metsanädalat viiakse läbi koostöös Tagasi Kooli projektiga ja rohkete metsasektori ettevõtete ning metsamajandajatega. Külalisõpetajad tulevad näiteks Eesti jahimeeste seltsist, Eesti puitmajaliidust, RMK-st, Luua metsanduskoolist jt asutustest ja organisatsioonidest. Eesti metsaselts
Looduskaamera näitab punahirvi
Keskkonnainspektsiooni inspektorid igapäevast järelvalvetööd tegemas.
Jaanuarikülmade saabudes rajas RMK Saaremaale punahirvedele söögiplatsi, kuhu veebruaris ka hirvekaamera installeeriti. Looduskalender. ee vaatajad on salvetanud üsna mitu punahirvede liikumist, näiteks tegutses hirvepull heina kallal möödunud nädalal. 9. märtsist pärineb aga teade, et üks punahirv on oma uhked neljateistharulised sarved maha ajanud ning ühe saarepiiga õnnelikuks sarvedeomanikuks teinud. Kakukaamera vahendusel on teada, et Klaaral ja Kausil on pesas juba kolm muna. Looduskaamera
Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport Hind: 35-70 €/tm
raidmeid
info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee
6
Metsamarjadele annab mahedatiitli tunnustusega korjeala Signe Kalberg
Metsaala, kust tunnustatud maheettevõtted marju ja seeni korjavad, nimetatakse lihtsalt korjealaks, mida Eestis oli mullu ametlikult 40 400 hektarit. Peale selle on veel mõned alad, kus korjatakse ravimtaimi. Võrumaal, Varstu vallas asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts oli esimene Eestis, kes taotles metsas korjeala mahedaks tunnustamist, et sealt korjatud mustikad, jõhvikad ja pohlad oleksid ka paberite järgi mahedad. „Selle tunnustamisega oli omajagu tegemist,” tunnistab ta. Kõigepealt tuli kaardistada Võrumaa metsades mustikate ja pohlade korjealad. „Kui see töö tehtud, läksin nende kaartidega metskonda, mille haldusalasse korjealad jäid,” meenutab Kolts. Ta lisab, et korjealade kaardistamiseks pidi ta need ise läbi käima, abiks oli ka PRIA kaardimaterjal. Kaardistamine oligi Koltsi sõnul tema jaoks kõige aeganõudvam tegevus. Metsaülem pidi andma nõusoleku, et temal pole metskonna hallatavas metsas asuva korjealalt seente või marjade korjamise vastu midagi. Et korjealalt Koltsi palgatud marjakorjajate nopitud marjad ja seened saaks tunnistatud mahedateks, oli vaja keskkonnasõbraliku tootmist tõendavat dokumenti. Selleks oli vaja juba pöörduda põllumajandusametisse. Nüüdseks ulatub metsamarjade korjealasid ka lisaks Võrumaa metsadele veel Põlvaja Valgamaale. Korjealadelt metsamarjade korjamine tähendab aga ettevõtte juhile seda, et iga korjajaga tuleb sõlmida eraldi leping, kus on kirjas koht või kohad, kust ta just kindlaksmääratud ja tunnustatud korjealalt metsaannid välja toob. Selliseid korjajaid on aga poolsada. Ta lisab, et korjealad on saanud tunnustatud vaid tema kui mahetootja jaoks. Iga mahetootja, olgu tegu kas metsamarjade, seente või meega, kas tootja või töötlejaga, peab seega ise saama oma korjealadele tunnustuse. Korjealatunnustus kehtib ainult ühe aasta, igal aastal on vajalik kogu dokumentatsiooni uuendada.
Foto: Raivo Tasso / Maaleht
dimaterjali. Tuleb aga tähele panna, et kaardi mõõtkava peab olema vähemalt 1:10 000 ning sellele peab olema kantud ala pindala ja piirid, kus kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist. Egon Paltsi sõnul on vaja esitada ka loetelu taime- ja seeneliikidest, mida kavatsetakse korjata ning andmed kavandatava koguse ja korjamise aja kohta. „Kui tegu on kaitsealaga, siis on vaja ka selle valitseja poolt väljaantud luba kaitsealalt taimede või seente korjami seks,” märgib ta. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Milliseid dokumente ja kellelt täpselt vaja, selle kohta leiab vajaliku teabe põllumajandusameti kodulehelt www.pma.agri.ee. Isikud (füüsilised või juriidilised isikud), kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tegevusega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Ettevõtteid tunnustavad põllumajandusamet ning veterinaar- ja toiduamet.
Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts oli esimene Eestis, kes taotles metsas korjeala mahedaks tunnustamist, et sealt korjatud marjad ja seened oleksid ka paberite järgi mahedad. Alustada tuleb tunnustamisest „Kui mõni ettevõte soovib alustada metsamarjade korjamisega, peab ta põllumajandusametile esitama tunnustamise taotluse ja sinna juurde muu teabe ja kaardid korjealadest,” ütleb põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts. Ettevõtte tunnustamise taotlust ja nõutud dokumente saab esitada jooksval aastal veel kuni 10. aprillini. Eestis toimub taimede ja seente korjamine peamiselt riigimetsas, seepärast tuleb ettevõtetel saada ka metsaomaniku nõusolek, riigimetsa puhul saab selle RMKst. „Kuna riigimetsades ei toimu keemilist metsa töötlemist, siis sealt korjatud toodang loetakse mahedaks ehk toodangut saab
märgistada mahepõllumajandusele viitavalt,” selgitab Palts. RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul ei ole kõik riigimetsast korjatud viljad mahetooted, kuna vastava tunnustuse annab põllumajandusamet vaid kindlatele piirkondadele, kui on teada ka viljade tarneahel. Hoolimata sellest vastavad riigimetsadest korjatud viljad kõigile mahetoote tunnustele, kuna Timbergi ütlust mööda ei kasuta RMK lähtuvalt FSC säästva metsanduse standardi nõuetest riigimetsades väetisi, pestitsiide ega muid taimekaitsevahendeid. Ettevõtte tunnustamiseks taimekasvatuse valdkonnas taimede või seente korjamisega mitteharitavatelt aladelt tuleb lisaks taotlusele lisada maakasutuse kaart, milleks loetakse põllumassiivide kaarti, ortofoto väljatrükki või muud kaar-
AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee
Riigilõiv •• Mahepõllumajanduse registrisse kantud isikud peavad igal aastal tasuma riigilõivu järelevalvetoimingute eest hiljemalt järelevalveasutusele teabe esitamise päevaks. •• Kui tootja (jätkaja) ei ole tasunud riigilõivu, võib põllumajandusamet ettevõtte tunnustatuse kehtetuks tunnistada. •• Riigilõivu suurus on vastavalt ettevõtte kontrollitava maa (koos rendimaaga) suurusele järgmine: ‑ kuni 1,5 hektari suuruse maa korral – 19,00 eurot; ‑ üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa korral – 35,00 eurot; ‑ üle 10 hektari suuruse maa korral – 35,00 eurot + 0,30 eurot iga hektari kohta, mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte rohkem kui 511,00 eurot. Allikas: põllumajandusamet
Ostame:
kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust AS Lemeks Valga tel 5309 4973
Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 www.vesmel.ee
7
Metsandusliku tarkuse kogumiseks on mitmeid võimalusi Foto: Hiiumaa metsaselts
Kristiina Viiron
Metsaomanikel on üsna palju võimalusi enese harimiseks. Kui ambitsioonid ei ole nii suured, et tasemeõppesse minna – siis pakuvad metsaühistud, aga ka meie õppeasutused mitmeid metsanduslikke kursusi, sh tasuta kursusi. Tublid koolitajad läbi aegade on olnud metsaühistud, kes õpetavad oma liikmetele, aga ka teistele metsast huvitatutele kõike, mis metsamajandamisega seonduv alates metsaistutamisest hooldusraieteni. Hiiumaa metsaseltsi ja Eesti erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss räägib, et koolituste teemad pannakse paika koos ühistu juhtidega vastavalt liikmete ootustele. „Oleme mitu aastat teinud noore metsa hooldamise koolitust, alati läheb maksukoolitus peale,” toob Toss näiteid Hiiumaa metsaseltsi koolituste teemadest. Märtsi lõpus on tulekul õppepäev „Metsataristute ehitamine ja kasutamine”. Tossu sõnul võtab õppepäevadest osa tavaliselt 30–40 inimest, ühistusse kuulumist neilt ei nõuta. „Läbi koolituse ju liikmed meile tulevadki,” põhjendab ta. „Koolitus on hea võimalus metsaühistul näidata, millega ta tegeleb. Metsaühistu rajas Soera talumuuseumi juurde KIK-i toel ja Tiit Leito eestvedamisel ka talumetsa väliõppeklassi – istumiskohtadega teab epavi ljo n i n in g 700-meetrise õpperaja, kus saab infot kasvukohatüüpide, muldade, puuliikide jms metsaga seonduva kohta.
Metsanduslik õppepäev Hiiumaa metsaseltsis. Toss märgib, et hiidlaste jaoks on kõige kohasem koolitusaeg suvi. Esiteks seetõttu, et siis on suvitajatest metsaomanikud saarel, teiseks sellepärast, et oma ala parimad oskajad, kes valmis inimesi koolitama, töötavad talvisel ajal välismaal. Mullu korraldas selts seitse rühmanõustamist. Huvilisi jagub Agar koolitaja on Tallinna metsaomanike selts, kes ühendab pealinlastest ja pealinna ümbruses elavaid metsaomanikke. Nende mets ise võib asuda aga vabalt Eestimaa teises nurgas. Juhatuse liikme Aivar Pedaspuu sõnul toimuvad nende korraldatud õppepäevad keskeltläbi kord kuus. Eelmisel nädalal näiteks oli jutuks metsaistutamise temaatika. „Saal oli rahvast täis, oma 40 inimest,” märkis Pedaspuu. Koolitusi korraldatakse nii loengutena kui ka praktiliste õppepäevadena, kus teooria ühendatakse praktikaga. „Talvel on teemaks raie, kevadel istutus, suvel valgustusraie,” loetleb Pedaspuu, et valdkond
valitakse vastavalt sellele, mis töid metsas mingil ajajärgul teha saab. Lisaks sedagi, mis otse metsas tegutsemisse ei puutu, ent on metsamajandamisega lahutamatult seotud, nagu maksude maksmise või toetuste taotlemise teema. Järgmise koolituse teemaks on planeeritud puiduvirna mõõtmine ja harvendusraie, sh ohutud raievõtted. Ka Tallinna metsaomanike selts ei ole koolitusel osalejatelt nõudnud liikmelisust. „Eile (vt kuupäeva) oli saalis kolm uut inimest, keda ma polnud enne näinud. Kuulutuste peale tulevad, abi on ikka vaja,” nendib Pedaspuu. Ühistute korraldatud õppepäevad on metsaomanikele tasuta. Koolituste kalendri leiab leheküljelt www.eramets.ee ning kui kalendrit vaadata, siis lähiajal, 21. märtsil näiteks toimub õppepäev Viljandis teemal „Muljeid ja mõtteid ning võrdlusi Austria metsamajandusest konsulendi pilgu läbi”.
Kooli õppima Luua metsanduskooli täienduskoolituste juht Evelin Saarva selgitab, et Luua metsanduskoolis toimuvad täienduskoolitused jagunevad tasuta ja tasulisteks kursusteks. Esimesena märgituid jagub praegu juuli lõpuni, siis saavad Euroopa Liidu käesoleva toetusperioodi rahad otsa. Saarva sõnul on need olnud väga menukad ning kursused täituvad kiiresti. Näiteks on väga menukas olnud palkmaja ehitamise kursus ning eesootav maikuine kursus on juba soovijaist tulvil. Palkmaja ehitamise kursust pakutakse ka tasulise kursusena, samuti on tasuliste koolituste nimekirjas näiteks raied eritingimustes, raietöölise 3. taseme kutseeksamiks ettevalmistav koolitus, seda nii eesti kui ka vene keeles. Nii tasuta kui ka tasulisi täienduskoolitusi pakub ka Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus, kus samuti pakutakse praegu tasulist raietöölise 3. taseme kutseeksamiks valmistumist. Tasuta hooldusraiete õppegrupp on kooli kodulehekülje andmetel juba komplekteeritud. Alati on muidugi võimalik asuda õppima tasemeõppesse. Luua metsanduskoolis saab metsandust õppida sessioonõppena, st et koolis tuleb käia mõnel päeval kuus. Metsamasinajuhiks ja metsuriks saab õppida töökohapõhiselt, st et koolis käiakse samuti mõnel päeval kuus, ent töökohapõhine õpe nõuab õppijalt varasemat töökogemust ja ettevõtet, kus teha praktikat. Õppimise eest õpilane maksma ei pea. Omal käel tarkuse kogumiseks leiab küllaga materjali erametsakeskuse koduleheküljelt rubriigist „Kasulik ja huvitav”.
Ostame: kasvavat metsa metsamaad
(ka osaliselt tehtud raietega, võib olla hüpoteegiga)
raieõigust tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee
Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!