märts 2015
Teemalehe tootis Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338 | enn.viidik@lehed.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee
TÖÖKINDEL KAASLANE AASTATEKS! 20 aastane mets veel lõigata ei sünni. 20 aastat arendatud metsaveohaagis on aga töökindel ja testitud kaaslane. PALMS haagis ei jäta sind metsatöödel hätta ning kestab pikki aastaid.
* 3 aastane garantii kehtib raamile, mastile ja noolele.
3
aastane garantii!*
www.palms.eu
2
Kuidas mõõdetakse ümarpuitu Kristiina Viiron
Kuigi ostetava puidu koguse üle peab arvestust puidu ostja ning puidu eest tasub ostja vastavalt mõõtmistulemustele (ja puidu kvaliteedile), võib raiutud puidu üle arvestuse pidamine osutuda ka eelnevalt vajalikuks. Näiteks siis, kui mets on üles töötatud käsitsi ja tarvis kindlaks teha raiutud puidu kogus (masinraiel mõõdab puitu harvesteri mõõtmissüsteem) või kui on soovi võrrelda enda mõõtmistulemusi puidu ostja omadega. Puidu kogust on vaja teada näiteks puidu transpordi korraldamisel.
S
iinne artikkel ei pretendeeri küll puidu mõõtmise juhendmaterjali tiitlile, kuid annab selgituse, kuidas ümarmaterjali mõõdetakse. Luua metsanduskooli metsaülema Peep Aroldi sõnul mõõdetakse suurtes saeveskites palke ükshaaval elektrooniliste mõõtmisseadmistega, mis on reeglina täpsed ning palgi müüjale tasutaksegi vastavalt neile mõõtmistulemustele. Väiksemad saeveskid mõõdavad palki ka ükshaaval käsitsi otsatollides või ka koormas, määrates eelnevalt koorma mahu ja arvuta-
des puidu koguse virnatäiuse koefitsiendi abil. Viimatimärgitud moel mõõdetakse ka kütte- ja paberipuitu. Üldjuhul paberi- ja küttepuitu notthaaval ei mõõdeta, kuid seda teeb näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus oma kontrollmõõtmistel, samal põhjusel mõõdavad pisteliselt puitu ka vastava ümarmaterjali ostjad. Nilsoni valem Palgi mahu arvutamisel on kasutusel professor Artur Nilsoni palgi mahu valem ning selleks on tarvis mõõta vaid noti ladvaotsa dia-
Kalkulaatoreid palgi mahu arvutamiseks, mis toimivad Nilsoni valemi põhjal, leiab ka puiduettevõtete kodulehekülgedelt.
meetrit (juhusliku nurga alt või mitme mõõtmise keskmisena ning üldjuhul koore alt). Nilsoni valemi puhul puudub vajadus mõõta tüükaotsa läbimõõtu, mida on tarvis teha noti mahu valemit kasutades. Palgi mahu valem on järgmine: V = (dl2L(a1+a2L)+a3L2)/10000 ning V tähistab palgi mahtu tihumeetrites, L palgi täpset pikkust detsimeetrites, d ladvaotsa diameetrit mõõdetuna koore alt või koore pealt ning a1, a2, a3 puuliigist sõltuvaid valemi kordajaid ehk koefitsiente (leitavad erialakirjanduses ja puidufirmade kodulehekülgedel). Nilsoni valemi põhjal on koostatud ka Eesti ajutine kooreta ümarpuidu mahu tabel, mille abil
Kohtumiseni 16.-18.aprillil Maamessil, messisoodustus 5%.
Luua metsanduskooli metsaülem Peep Arold jagab puiduvirna mõõtmiseks meetristeks sektsioonideks. leiab palgi ladvaotsadiameetrit ja pikkust teades palgi mahu diameetrites. Kalkulaatoreid palgi mahu arvutamiseks, mis toimivad Nilsoni valemi põhjal, leiab ka puiduettevõtete kodulehekülgedelt.
Nimetatud valem on kasutusel näiteks ka RMK kontrollmõõtmistel, et võrrelda kliendi (saeveski) mõõtmisandmeid RMK mõõtmistulemustega. Nilsoni valem on sobivaim tüvede alumisest kahest kolman-
dikust saadud ümarpuidu mahu arvutamiseks. Enamasti sobib puutüvede alumisest kahest kolmandikust saadav ümarpuit palkideks, sellest tulenebki valemi nimetus: palgi mahu valem. Valemi kasutamise puuduseks
Parimad eestimaised metsataimed +372 509 4720 + w www.forestplanter.ee
Üle 10 aasta metsataimede kasvatamise kogemust
3 Fotod: Kristiina Viiron
Kui kuivamisest palgi otstesse tekkinud lõhe võib palgi puhul lubatud olla, siis spooni- või vineerpaku puhul mitte.
Palgi ladvapoolse otsa diameetri mõõtmine klupiga. on süstemaatiline negatiivne viga puutüve ülemisest kolmandikust saadud nottide mahu arvutamisel, kuna tüve koone on selles piirkonnas suur võrreldes tüve ülejäänud osaga. Puutüvede ülemisest kolmandi-
kust saadud nottide täpsema mahu annab noti mahu valem V = π/12(Dt2+DtDl+Dl2)L/100 000, kus V on noti maht tihumeetrites, L noti pikkus detsimeetrites, Dt – noti tüükaotsa diameeter sentimeetrites (mõõdetakse 50 cm kaugusel
tüükaotsast) ning Dl noti ladvaotsa diameeter sentimeetrites. Ka kalkulaatoreid noti mahu valemi põhjal puidu koguse arvutamiseks leiab puiduettevõtete kodulehekülgedelt. Mõlema mahuvalemiga arvu-
Tugeva konstruktsiooni, töökindlate komponentidega LÕHKUR. Meie küttepuude lõhkuri kontseptsioon on unikaalne: võimaldame komplekteerida tehases, edasimüüja juures või täiendada hiljem ka kliendil enda juures seadet vajalike komponentidega, et kohandada funktsionaalsus vastavusse muutunud vajadustega. KÕIGE praktilisem ja suurimate võimalustega puulõhkur TURUL!
16. – 18. APRILL 2015
Ringtee 6 Tartu 51013
info@estre.ee www.estre.ee
5305 3333 738 5069
tatud maht väljendatakse tihumeetrites, täpsusega vähemalt kolm kohta pärast koma. Virnast õhk välja Puidu virnastusmahu teadasaamiseks mõõdetakse puiduvirna pikkus, kõrgus ja laius, andmed korrutatakse ning tulemuseks on puiduvirna kogumaht ruummeetrites. Et virnast õhk välja saada, on vaja määrata virnatäiuse koefitsient, see algab baaskoefitsiendi leidmisega, mis sõltuvalt puuliigist on 64% kuni 71%. Baaskoefitsient on aga kasutu ilma parandusarvudeta, mis liidetakse või lahutatakse baaskoefitsiendist. Parandusarvud tulenevad sellest, kuidas materjal on virnastatud, nottide kõverustest, okslikkusest, kas nottide vahel leidub lund ja jääd jms. Samuti sellest, kas koor arvutatakse puidumahu hulka või mitte, ning sellest, milline on nottide keskmine diameeter. Näiteks suure kõverusega nottide puhul lahutatakse baaskoefitsiendist parandusarv 6 kuni 7. Väga jämedate koorega nottide (keskmine diameeter 23–26) puhul, aga näiteks liidetakse parandusarv 5. Lõplik virnatäiuse koefitsient, mis korrutatakse virnastusmahu mõõtmisel saadud ruummeetritega, väljendatakse murdarvuna: 0,58; 0,6… „Oleme õpilastega katsetanud ja kõige kõrgem koefitsient, mis meil on õnnestunud palkidele koormas saada, on 0,73,” märgib Peep Arold. „See oli ka hästi ladustanud koorem, sirge, ilma juurekaelalaiendita palk keskmise
Lisaks puidu kogusele mängivad ümarmaterjali müügil suurt rolli ka sortimendile esitatavad kvaliteedinõuded. diameetriga 20–24.” Suuremahulise virna virnastusmahu mõõtmise hõlbustamiseks jagatakse virn näiteks meetrilaiusteks sektoriteks, tähistamiseks kasutatakse näiteks värvi. Iga virnasektsiooni maht arvutatakse eraldi. Virnasektsioonide mahtude summa ongi kogu virna virnastusmaht, millest õhk saadakse välja eelkirjeldatud virnatäiuse koefitsiendi abil. Kvaliteedinõuded Lisaks puidu kogusele mängivad ümarmaterjali müügil suurt rolli ka sortimendile esitatavad kvaliteedinõuded ning need on soovitatav alati enne kindlaks teha. Paljuski võivad nõuded sõltuda ka
turusituatsioonist, olla leebemad või karmimad. Näiteks männipalgi puhul ei ole metsamädanik, mehaanilised vigastused ja külmalõhed töötlemissilindris lubatud üheski kvaliteediklassis, samuti ei tohi palgimaterjali seas olla laomädanikku ega võõrkehi. Paberipuidu puhul võib olla näiteks lihtkõverus vastavalt kokkuleppele lubatud, mehaaniline vigastus notil peab jääma töötlemissilindrist väljapoole. Küttepuidule kvaliteedinõudeid ei esitata. ** Loo kirjutamisel on kasutatud raamatut „Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine”.
4
AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee
Rakvere metsaühistu tahab olla teenäitaja
Foto: erakogu
Põhjuseks, miks metsaomanik peaks ühistusse kuuluma, on Rakvere metsaühistu tegevjuhi Lauri Salumäe sõnul ühistu usaldusväärsus. Signe Kalberg
Rakvere metsaühistu on Lembit Laksi, RMK ja Stora Enso Eesti kõrval neljas FSC metsamajandamise sertifikaadi omanik Eestis.
„F
SC sertifikaat on sisuliselt tunnustus nii metsaomanikele kui ka metsaühistule,” ütleb metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe. Rakvere metsaühistu FSC metsamajandamise grupisertifikaat hõlmab 15 metsaomanikku ja kehtib 376,6 hektari metsamaa kohta. Salumäe sõnul otsustati sertifikaat teha seetõttu, et metsa-
ühistu eesmärk on edendada erametsandust ja metsanduslikku ühistegevust säästliku metsanduse põhimõttest lähtuvalt. „Metsaühistu raieõiguse lepingute realiseerimisel on raiete kvaliteet oluline ka ilma sertifikaadita, kuid selline kvaliteet vastab ka FSC nõuetele,” märgib Salumäe. Boonuseks on asjaolu, et FSC sertifitseeritud
puidu müügist on võimalik kõrgemat hinda saada. Suurimaks väljakutseks peab Salumäe seda, et hinnalisa puidu müügil ei pruugi esialgu katta tehtavaid kulutusi. See trend on aga muutumas, kuna nõudlus FSC sertifitseeritud puidu järele aina kasvab. „Tänapäeval ühiskond mõnes mõttes käsitleb metsa kui ühist vara ja metsaomanik peaks sellega arvestama. Metsamajandaja sertifikaat peaks olema Euroopa kultuuriruumis normiks,” ütleb Salumäe. Rakvere metsaühistul ei olnud raske sertifikaati saada,
kuna ühistu tegevus metsas vastas juba ennegi FSC nõuetele. Oli vaja vaid üksikud muudatused sisse viia. Tõsine väljakutse oli hoopiski leida raha auditi eest tasumiseks. „Otsene kasu sertifikaadist on väike, praegu pole näha, kas metsaühistul on ka rohkem kliente. Arvatavasti alles viie aasta pärast saab selgeks, milline kasu on sellest sertifikaadist,” tunnistab Salumäe. Rakvere metsaühistul oli sertifikaat ka 2005. aastal, kuid toona ei müünud metsaomanikud puitu
OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali
Ostame:
kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 www.vesmel.ee
PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
OSTAME: • metsakinnistuid • põllukinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
5 metsaühistu kaudu ja sellest tulenevalt oli keeruline tagada tööde kvaliteeti. Salumäe sõnul oli kümme aastat tagasi ka bürokraatiat praegusest rohkem ja sertifikaadiga seotud paberitöö jaoks polnud tööjõudu võtta. FSC standardinõuded on kohalikust seadusandlusest mõnevõrra rangemad. Näiteks ei tohi raieid teha vääriselupaikades, ette on määratud kindel arv säilikpuid – pärast lageraiet tuleb hektarile jätta kasvama kümme puud, avamaastikega piirnevates metsades tuleb säilitada puhverribad, rangemad on raielangi tähistamise nõuded.
sapindala liikmete omanduses 1056 hektarit. Pärast Roland Sikka haigestumist saabus vaikne periood, kus oldi väga lähedal metsaühistu likvideerimisele 1999. aastal. Kuigi sama aasta detsembris valiti üldkoosolekul uus juhatus, ei toimunud paari järgmise aasta jooksul aktiivset tegevust. Samal üldkoosolekul otsustati jätkata tulundusühistuna, tõsta osakapitali suurust ning muuta põhikirja vastavalt tulundusühistuseaduse nõuetele. 2003. aasta üldkoosolekul arvati liikmeskonnast välja 42 metsaomanikku metsaühistu töös mitteosalemise tõttu.
Hea tava on ainult suhtumise küsimus, selle kohaselt on võimalik majandada kui tahes väikest metsa. Küsimus on ainult selles, milline on metsakasutuse maht ja millised hooldustööd. Silmas tuleb kindlasti pidada, et kinnistutele pindalaga kuni 500 hektarit on nõuded leebemad, kui seda on suuremate kinnistute puhul. Enamik erametsaomanike kinnistuid jääbki alla 500 hektari. Jaksas üle elada ka lõpetamisohu Selle 23 aasta jooksul, mis Rakvere metsaühistu on tegutsenud, olles üks vanimaid metsaühistuid Eestis, on olnud häid ja halbu aegu. Esimene aktiivne tegutsemisperiood oli aastatel 1993 kuni 1997, kui juhatajaks oli kogemustega metsamees Roland Sikka. Sel ajal oli metsaühistu põhitegevus metsaraie ja puidu müük. Toetuste viimine metsaomanikeni tol ajal puudus, ka metsaomanike nõustamine oli teisejärguline. Aktiivse tegevuse lõpuks aastal 1998 oli Rakvere Metsaühistul liikmeid 59 ja met-
2005. aastal sõnastas juhatus ja üldkoosolek esimesena Eestis erametsanduse hea tava, mida kasutatakse ka praktikas. Erametsanduse hea tava kinnitati sama kujul ka Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul. Salumäe sõnul on hea tava n-ö kavatsuste deklaratsioon. Tava pole kohustuslik, sellel pole seaduse jõudu. „Mõte on selles, et kavatseme kindlasti n-ö tähtajatult alles olla ja tulevikus omada paremat metsa kui tänapäeval,” märgib Salumäe. „Hea tava on ainult suhtumise küsimus, selle kohaselt on võimalik majandada kui tahes väikest metsa. Küsimus on ainult selles, milline on metsakasutuse maht ja millised hooldustööd. Metsandus on tegevusala ühiskonna servaalal ja seega oluline, et metsaomanik ise näitab ennast heast küljest.” Suuremad muutused toimu-
sid metsaühistus aga viis aastat tagasi, kui valiti viieliikmeline juhatus. Esimest korda oli juhatus valitud piirkondlikul põhimõttel, et kui mõnest piirkonnast on ühistusse astunud rohkem metsaomanikke, siis peab samast piirkonnast tulema ka esindaja ühistu juhatusse. 2006. aastast kuni 2011 oli ühistul palgaline piirkonna tugiisik. 2012. aastast on metsaühistul valitud 24-liikmeline volikogu, igast vallast on kümne liikme kohta volinik. Metsaühistu sai elu sisse Aasta alguse seisuga on ühistul liikmeid 425, mis on võrreldes 2012. aastaga 135 võrra rohkem. „Pakume oma liikmetele metsa kvaliteetset ja soodsat realiseerimist, puidu usaldusväärset realiseerimist, metsakasvatustöid (metsataimed, maapinna ettevalmistus, istutamine, kultuuri hooldamine, valgustusraie jt), metsakavade koostamist ja muid väiksemaid töid. Arvame, et põhjuseks,
miks metsaomanik peaks ühistusse kuuluma, on meie usaldusväärsus, kvaliteet ja soodne hind,” ütleb Salumäe. Küsimusele, millisena näeb tegevjuht metsaühistut kümne aasta pärast, vastab Salumäe, et metsaühistul puudub pikaajaline nägemus oma tegevusest tulevikus. „Asi on selles, kuidas metsaomanikud ehk siis ühistu liikmed oma tegevust seoses metsaühistuga tulevikus näevad. Arvatavasti ei tea suurem osa liikmeid, mis saab nendest metsaomanikuna tulevikus, rääkimata veel, mis saab metsaühistu liikmelisusest,” selgitab ta. Salumäe sõnul on metsaühistu asi olla valmis, kui ühistu liige midagi teha tahab. Metsaühistu on erametsandussektori üks osake, mille osakaal on praegu väga väike, kuid hästi nähtav. „Tegelikult on metsaühistu erametsandust juba muutnud ja vähemalt Lääne-Virumaal on Rakvere metsaühistu oma koha leidnud,” märgib Salumäe.
FSC sertifikaat • FSC sertifitseeritud metsamajandaja näitab, et tegutseb metsas sotsiaalselt õiglasel, majanduslikult elujõulisel ja keskkonnasõbralikul viisil. FSC sertifikaat aitab viia teadmist vastutustundlikust metsamajandamisepraktikast tarbijani, mis loob sertifitseeritud materjalile turueelise. Sertifitseerimine on lõpuni vabatahtlik ning sertifikaadi väljastab sõltumatu osapool, kes kontrollib metsamajandamise vastavust FSC printsiipidele ja kriteeriumitelerahvusliku FSC standardi kaudu. • Enne sertifikaadi väljastamist auditeerib akrediteeritud sertifitseerija metsmajandaja tegevusi. Kui need vastavad FSC nõuetele, antakse metsmajandajale välja FSC sertifikaat. • Rakvere metsaühistut auditeeris metsamajandamise sertifitseerimise käigus audiitorfirma NEPC, kes hindas metsaühistu liikmete majandatavas metsas tehtavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamise juurde kuulus ka kontakti võtmine kohalike huvigruppidega, saamaks lisateavet sertifitseeritava ettevõtte senise metsamajandusliku tegevuse kohta. Allikad: MTÜ Hea Metsanduse Koda, Rakvere metsaühistu
Esitage tellimus hiljemalt 26.03 ja saate iga istutustoruga kaasa paari töökindaid. Suuremate ostudega suuremad kingitused. KÜSIGE PAKKUMIST!
Metsatööriist OÜ pakub kõike vajalikku metsa istutamiseks.
6
Turvavarustus aitab raietöödel õnnetusriski maandada Kristiina Viiron
„Eelkõige on tähtsad õiged töövõtted, et vältida raietöödel vigastusi,” tõdeb Luua metsanduskooli raieõpetaja Tõnu Reinsalu. Tähtis roll on õnnetuste ärahoidmise juures ka turvavarustus, mis aitab õnnetusriski kindlasti maandada. Oluline ongi järgida raietöödel tööohutusnõudeid kompleksselt.
R
aietöölise turvavarustusse kuuluvad kiiver, kõrvaklapid, näokaitse, turvapüksid, turvajalatsid ja kindad. Kiivri ülesanne on kaitsta pead sae tagasilöögi, langevate okste vms eest. Aiatehnikaeksperdid.ee andmetel on tagasilöögi korral kiivrist abi aga vaid siis, kui mootorsae ketipidur on töökorras. Kui ketipidurit mingil põhjusel ei ole, ei tohigi saagi turvalisuse huvides kasutada, sest ka kiiver ei suuda saeketile vastu panna ning annab keti lõikehammastele kergesti järele. See, et sael oleks töökorras ketipidur, kuulub samuti raietööde tööohutusnõuete nimekirja, nagu ka see, et sael peab olema gaasihoova lukusti, ketipüüdja, süütelüliti ja plaadikate. Kiiver, visiir ja kõrvaklapid Kuna päikesekiirgus võib kiivri plasti nõrgendada, ei tohi kiivrit kasutada kauem kui kolm kuni viis aastat. Tänapäevastel kiivritel on peal ka uvikaatorid – tuhmuvad kleebised. Kui kleebis on täiesti
Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport
info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee
Raietöölise turvapükste sees on pikakiuline täitematerjal, mis sisselõikamise korral seiskab sae töö. pleekinud, on õige aeg kiiver välja vahetada. Kindlasti kuuluvad kiivri juurde ka kõrvaklapid ja võrkvisiir, osal kiivritel on kuklal vihmakaitse, mis ei lase vett krae vahele voolata. Metsameeste kiiver on kindlasti erkoranži värvi, et ra ietööline teistele juba kaugelt silma
torkaks ning teised töölised oskaksid tema asukohaga raietöid tehes arvestada. Võrkvisiir kaitseb silmi saagimisel tekkiva prahi eest, parima kaitse saavutamiseks võib kasutada lisaks ka kaitseprille. Kõrvaklapid on vajalikud, et summutada mootorsae tekitatavat väga suurt müra. Aianduseksperdid.ee
andmetel võib mootorsae müra ulatuda kuni 115 detsibellini, samal ajal kui lubatud maksimaalne tase on kuni 85 detsibelli. Kaitsepüksid ei lase jalga sisse lõigata Väga oluline on raietöödel kanda kaitsepükse, mille sees on spetsiaalne pikakiuline täite-
7 Fotod: Kristiina Viiron
Raietöölise turvakummikute ninas on metall, mis ei lase saega jalga sisse lõigata. Sääreosasse sisselõikamine on raskendatud ning see jätab raietöölisele aega reageerimiseks, et saag seisata.
Luua metsanduskooli metsandusvaldkonna koordinaator Marko Vinni demonstreerib raietöölise turvavarustust. materjal, mis saega sisselõikamise puhul seiskab sae töö. Et neist on tõesti kasu, tõestab kasvõi Tõnu Reinsalu kogemus, kes küll olles staažikas metsamees, on siiski mitmel korral saega pükstesse tõmmanud. Viimati alles mõnda aega tagasi. „Võtsin pikema plaadiga sae ja siuh! käis see pükstes ära,” näitab Reinsalu pükstes olevat sisselõiget. Kui ta poleks kaitsepükse kandnud, lõiganuks saag kindlasti sääreluusse sisse. Kaitsepükse on mitut sorti – niisuguseid, mis kaitsevad jalgu eestpoolt, ja niisuguseid, mis kaitsevad igast küljest. Viimatimärgituid saab kindlasti igapäevaselt
raietöid tegevatele inimestele soovitada, sest risk töö käigus viga saada on neil ju suurem. Tänapäeval valmistatakse Reinsalu sõnul ka küllalt õhukesi kaitsepükse, mis on mugavad kanda, aga ühtlasi on ka nende kaitsevõime hea, sest nad sisaldavad hoolimata oma kergusest mitut kihti kiulist täitematerjali. Kaitsepükse hooldades tuleb kindlasti järgida tootja antud juhiseid ja pesta neid nõutava temperatuuri juures, kuna kuuma veega pestes võib täitematerjal kämpu minna. Sel põhjusel ei tohi kaitsepükse ka kuuma käes või kuumale küttekehale asetatuna kuivatada. Ka ei talu kaitsepüksid elava tule
lähedust – säde võib pealismaterjalisse augu põletada ning lõkkele liiga lähedale minnes võib kaitsematerjal kokku sulada. Vastav näide, kus üks õpilane püksid lõkke veerel seistes ära rikkus, on Reinsalul Luua metsanduskooli töökojas omast käest demonstreerida. Raietöölise kindad peavad Reinsalu sõnul kindlasti olema elastsed ja liibuma ümber käe, nii tunnetab saagi paremini. Olemas on ka spetsiaalseid täitematerjaliga kaitsekindaid, millel vasaku kinda tagumine külg on kiulise täitematerjali tõttu paksem. Vasak seetõttu, et see on saega töötades ketile lähemal ja oht
sinna sisse lõigata suurem. Metsamehe turvajalatsitel on ninas metall, mis ei lase sinna saega sisse lõigata. Samuti on raskendatud kummikute sääresse sisselõikamine, kuid saeketi töö kummikusäärde sisselõigetes ei seisku. Siiski on saemehel aega sisselõikamise korral reageerida ja saagi kiiresti seisata, enne kui saag sääreosa täiesti läbistab. Turvasaabastel, nagu pükstelgi, on voodri ja pealiskihi vahel spetsiaalne pikakiuline täitematerjal, mis sae töö saabastesse sisselõigetes seiskab. Jalatsite tald on sügava mustriga, mis takistab metsatöödel libisemist.
Mida raietöölise varustuse koha pealt silmas pidada • Ära tööta ilma turvavarustuseta – kasuta kiivrit, kõrvaklappe, näokaitset, turvapükse, -saapaid ja -kindaid. • Ära kasuta saagi, mis pole töökorras. • Sael peab olema töökorras ketipidur, gaasihoova lukusti, ketipüüdja, süütelüliti ja plaadikate. • Raietöölise varustuse hulka kuuluvad ka langetuslabidas, kiilud, tõstekonksud, pööramise rihmad, hüdro- ja pneumokiil ning käsivints. • Ära unusta esmaabipakendit. Kanna seda taskus või vöö küljes, nii ei pea seda vajadusel otsima minema – õnnetuse korral on iga minut tähtis. • Võta kaasa mobiiltelefon ja kanna seda kaasas. Mobiiltelefon pole raietöödel suhtlemis-, vaid abivahend, mis võib päästa su elu. Allikas: Veiko Belials „Tööohutus raietöödel”
www.melit.ee Metsa- ja põllumaa ost ja tagatisel LAEN alates 10% aastas Eesti Metsafond OÜ 5608 7234 info@eestimetsafond.ee
LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee
8
Ligi kaks aastat uut jahiseadust Foto: Raivo Tasso
Kristiina Viiron
Peagi, 1. juunil täitub kaks aastat uue jahiseaduse jõustumisest, millele eelnes küllaga erimeelustest tingitud vaidlusi.
N
äiteks poldud rahul ulukikahjude eest kompensatsiooni maksmisega – jahimehed ei tahtnud sellist nõuet, kuna tundus küsitav, kui suurt kontrolli suudavad jahimehed ulukite arvukuse üle rakendada, maaomanikud aga pidasid kuni 100 euro suurust summat (kui kahju hüvitamises ei ole kokku lepitud teisiti) hektari pealt liiga väikseks. Üldiselt olid mõlemad pooled rahul jahindusnõukogude moodustamisega. Kehtivasse seadusese sai kirja ka nõue, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud sõlmima maaomanikuga kokkuleppeid, kus maaomanikele on vastukarva punkt, et kui jahimeestel maaomanikuga lepingut ei ole, siis võib seal ikkagi päiksetõusust päikseloojanguni jahti pidada. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, kuidas koostöö maaomanikega palju vaidlusi tekitanud jahiseaduse kehtimisel sujub? „Läheb ilusti,” märgib Tõnis Korts. „Pikk jahiseaduse ettevalmistamise protsess aitas hästi kaasa erinevate huvigrup-
pide seisukohtade täitmisele jahipidamisel.” Kortsu sõnul on maaomanikud aru saanud, et jahimehed aitavad jahiulukite arvukust reguleerida ja kui olla koostööaldis, on see neile kasulik. Ulukikahju ennetusteatis Maaomanikel on võimalik jahimeestele enne 1. maid esitada ulukikahjustuse ennetamise teatis. Selles tuleb näidata, kus asub see vilja-, kartuli- või muu põld, okaspuu-uuendused või -puistud, mille puhul on maaomaniku meelest ulukikahjustusi karta. Teatisesse peab maaomanik ka märkima, missuguseid abinõusid maaomanik ise on oma vara kaitseks tarvitusele võtnud või kavatseb kasutada. Neid teatisi Kortsu sõnul ka esitati ning need aitasid kahjustusi ka ära hoida. „Kõik – nii maaomanikud kui ka jahimehed on aru saanud, et kahjude tekkimine ja kahjutasu maksmine ei ole kõige parem lahendus, oluline on ennetus,” nendib Korts. „Kahju maaomanikule on alati suurem kui seaduse
Ega ulukite arvukust teisiti ohja kui küttimisega. kohaselt makstav hüvitis.” Korts rõhutab siinkohal ka maaomaniku enda rakendatavaid abinõusid ulukikahju ärahoidmiseks: elektriaia ehitust ümber põllu, põlluäärte puhtaks niitmist, et jahimehed näeks põllul paremini küttida, soolakute ja lisasöötmiskohtade tegemine eesmärgil loomad mingist piirkonnast eemale meelitada jms. Olukordi, kus maaomanik on
HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja raidmeid
jahipidamise oma maal täiesti ära keelanud, on Kortsu sõnul ette tulnud, aga on esinenud ka seda, kus jahikeelu järgselt on ulukid metsale liiga teinud ning seejärel on jahimehi appi kutsutud. Tõnis Kortsu sõnul ei ole suuri ulukikahjusid tänavu esinenud. „Küttimismahud on päris hästi täidetud,” viitab ta. Korts nendib, et kindlasti on seaduses asju, mida jahimehed
oleks teisiti näinud. Näiteks võib seaduse kohaselt väikeulukijahti oma maa peal korraldada maaomanik, kuid pigem võinuks seda tegema jääda nagu varemgi piirkondlik jahindusorganisatsioon. „Aga me ei protesteeri, saame aru, et seadus on kompromiss,” kinnitab Korts, lisades, et jahimeestel õnnestus omi seisukohti seadusse sisse saada, näiteks see, et jahiterritooriumid oleksid
piisavalt suured (suuruluki küttimiseks alates 5000 hektarist). Vähe lepinguid Eesti Erametsaliidu juhatuse liige, keskkonnaministeeriumi jahindusnõukogu liige, põllu- ja jahimees Einar Pärnpuu hindab uut jahiseadust paremaks kui eelmist, kuid nimetab siiski mitut kitsaskohta. Näiteks leiab ta, et ka suuruluki puhul peaks kinnistuomanik saama otsustada, kes tema maal jahti peab. Ka peab ta 5000 hektarist jahipiirkonda liiga suureks. „Jahindusnõukogud on üks parimaid külgi selle seaduse puhul,” nimetab ta seadusest positiivse poole. Pärnpuu sõnul on jahindusnõukogudes, kus on esindatud nii jahimehed kui ka maaomanikud, saadud ulukite küttimissoovituste osas konsensuslikult kokkuleppele. „Ega soovitud arvukust muidu ei saavuta, kui vaid küttimisega,” märgib Pärnpuu. Koostööd jahiomanikega hindab ta maaomanikele soodsamas suunas kulgevat, aga siiski visalt. Olulise kitsaskohana nimetab ta asjaolu, et lepinguid jahiorganisatsioonidega on vähe sõlmitud. „Väikeste maaomanikega ei taheta lepet sõlmida. Kui pakud lepingusse midagi rohkemat kui seadus ütleb, siis on jokk,” ütleb Pärnpuu.
ENIMOSTETUD KODUMAISED ATV-TÕSTUKID JA METSAVEOHAAGISED EESTIS UUDISTOOTED MAAMESSIL PLATS VP-190
Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti As
Müük ja info tel 5333 9822 info@vahvajussi.com