SEPTEMBER 2015
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338, enn.viidik@ekspressmeedia.ee | Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
2
Erametsaomanikud ootavad keskkonnaministeeriumilt looduskaitseseaduse muutmist Keskkonnaminister Marko Pomerantsile saadetud muudatusettepanekud rõhuvad vajadusele kasutada e-riigi võimalusi looduskaitseliste piirangute kavandamisel, piirangute õiglasele ja efektiivsele hüvitamisele ning mittevajalike piirangute kiirele kaotamisele. KRISTIINA VIIRON
K
ui praegu saadetakse maaomanikule teade loodusobjekti kohta, mida on plaanis tema maal kaitse alla võtta, tähitud kirjaga, siis e-riigile kohaselt võiks see teave (ja lisaks veel muu mitmesugune looduskaitset puudutav info) olla maaomanikule kättesaadav ka näiteks portaali eesti.ee kaudu. „Elame ju ajastul, mil kõikvõimalikud andmebaasid ja kaardikihid on olemas, aga maaomanikega suheldakse ikka veel arhailisel moel,” märgib Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes muudatusettepanekud allkirjastas. Looduskaitseliste piirangute kavandamise korral peaks tema sõnul maaomaniku kaasamine käima võimalikult lihtsalt, et ära hoida hilisemaid arusaamatusi looduskaitsjate ning maaomanike vahel ning lisaks säästa veel ka ametnike tööaega. „Mida varasemas etapis maaomanikega side tekib, seda mõistlikum peaks ju tulemus tulema,” ütleb Toss ja lisab, et paljud vääritimõistmised looduskaitses saavad alguse sellest, et looduskaitsjad tegutsevad liiga pikalt omaette, teevad hulga tööd ära, aga ei mõtle üldse, et nende otsused ju
OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
OSTAME: • metsakinnistuid • põllukinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
Looduskaitsest tingitud majandamispiirangud eraomandile on muutunud ebamõistlikult suureks.
hakkavad mõjutama konkreetsete maaomanike huve. „Praegu uue riigieelarve koostamise ajal on palju juttu sellest, kuidas riigisektor peaks kulusid kärpima,” nendib Toss. „Looduskaitsega seotud protsessides aitaks kaasamine kindlasti kokku hoida raha ametnike töötundidelt, mis tehakse kabinetivaikustes omanikke õigel ajal kaasamata. Looduskaitsest tingitud piirangud eraomandile on muutunud ebamõistlikult suureks ning maaomanikud ei ole enam nõus neid taluma ning kaitsevad oma õigusi. Seega peavad ametnikud ikkagi maaomanike küsimustele vastama, ega nad sellest ju pääse. Selle topelt töö maksame me aga maksumaksjatena ise kinni.” PIIRANGUD JÄÄVAD ÕIGLASELT HÜVITAMATA Tihtipeale saavad erametsaomanikud praeguse korralduse juures looduskaitsjate plaanidest teada alles siis, kui hakkavad keskkonnaametiga suhtlema selleks, et oma kinnistul kavandatavatele töödele kinnitust saada, näiteks metsateatist esitades. „Selline olukord, et maaomanik saab alles siis teada, et tema ei saagi oma vara kasutada enda huvidest lähtuvalt, sest kellelgi on hoopis teised plaanid ja neid ei ole temaga arutatudki, ei ole ju see, mis on eraomandit austavale õigusriigile kohane,” tõdeb erametsaomanike esindaja. Aira Tossu sõnul on üks olulisemaid kitsaskohti, mis metsaomanikke praegu väga häirib, see, et looduskaitseliste piirangute seadmise menetluses on maaomanik nõrgemaks pooleks – riik on justkui survegrupp, mis sunnib oma tahet peale.
Sihtkaitsevöödnisse kuuluvat metsa majandada ei tohi. Kui metsaala ei asu Natura vööndis, ei saa omanik selle eest ka sentigi hüvitist. Erametsaliit ütleb, et Eestis on vaja avatut ja ausat diskussiooni riigi ja maaomanike vahel, et kui palju maksab looduskaitse ja kes selle eest maksab.
„Looduskaitse alla võtmise protsessis ei arvestata reaalseid võimalusi. Riigil ei ole rahalisi vahendeid, et looduskaitsega seotud saamata jäävat tulu maaomanikele kompenseerida, aga sellele vaatamata jätkub töö
täiendavate menetlustega,” selgitab ta ja lisab, et Eestis on vaja avatut ja ausat diskussiooni riigi ja maaomanike vahel, et kui palju maksab looduskaitse ja kes selle eest maksab. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus maaomanik
3 peab kogu ühiskonna jaoks vajalikud hüved üksi kinni maksma. Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib riik teatud tingimustel looduskaitseliste piirangutega kinnisasja ära osta, kui omanik, kaitstava loodusobjekti valitseja või valdkonna eest vastutav minister selleks ettepaneku teeb. Kõige vanem tehing, mis on lõpuni viimata, on algatatud 2004. aastal.
„Selline venitamine kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel on vastuolus põhiseaduse §-iga 32, mis nõuab kohese õiglase hüvitise maksmist,” seisab ministeeriumile tehtud pöördumises. Seadusmuudatuse ettepaneku kohaselt tuleks kinnisasja omandamine otsustada ära 60 päeva jooksul pärast avalduse laekumist.
ARENGUKAVAS LUBATU TÄITMATA Aira Tossu sõnul ei jagu tänavu enam senises määras (60 eurot hektari kohta aastas) hüvitist piiranguvööndis asuva Natura metsaala eest, sest toetusraha on vähem, kui Natura piiranguvööndis alasid. Natura aladest välja jäävate sihtkaitsevööndisse (kus metsa ei tohi üldse majandada) kuuluvate maade eest ei makstagi hüvitist. Foto: Eero Vabamägi
„Tuginedes põhiseaduse §-ile 12 (isikute võrdse kohtlemise tagamiseks), tuleb täpsemalt reguleerida ka Natura 2000 alast välja jäävate looduskaitseliste piirangute hüvitamise kord, sh tähtajad, mille jooksul riik on kohustatud hüvitised välja maksma,” on pöördumises märgitud. Aira Toss nendib, et keskkonnaministeeriumi ametnikud mõistavad erametsaomanike rahulolematust praeguse olukorraga, kuid probleemiks on see, et riigieelarve koostamisel jääb looduskaitse rida juba mitmeid aastaid nõrgaks. Näiteks on looduskaitse arengukavas aastani 2020 kirjas, et siseriiklike kaitsealade metsatoetusi hakatakse maksma aastast 2014, aga seda pole siiani saavutatud. Mitmed muudatusettepanekud puudutavad ka kaitse alt väljaarvamise korda, täpsustades aega ja põhimõtteid, mille alusel toimub „looduskaitseliselt väheväärtusliku” ala väljaarvamine kaitsealast või piirangute leevendamine. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma andmetel tegeleb ministeerium liidu tehtud seadusettepanekute läbivaatamise ja analüüsiga, millisel kujul ja mis ulatuses neid seaduses käsitleda. Aasma märgib, et Eesti Erametsaliit on olnud keskkonnaministeeriumile konstruktiivseks partneriks, otsides lahendusi, kuidas hüvitada maaomanikule siseriiklike kaitsealade piirangud ja töö selles osas jätkub ka praegu. „Lisaks on Eesti Erametsaliit teinud mitmeid ettepanekuid maaomanike paremaks kaasamiseks looduskaitse korraldamisse. Kahtlemata on see meie ühine huvi,” kinnitab Aasma.
Kaitstav mets ja hüvitised • Veerand ehk 25,3% metsamaast on rangema või leebema majanduspiiranguga. • Natura 2000 võrgustiku alade kogupindala Eestis on 1 484 900 hektarit, maismaapindala sellest on 722 800 hektarit. Toetusõiguslikku erametsamaad on Natura 2000 võrgustikus üle 80 000 hektari, mullu küsiti toetust 57 324 hektarile. Natura toetust maksti ligi 4800 metsaomanikule. • Erametsamaad on väljaspool Natura 2000 võrgustiku olevates sihtkaitsevööndites u 4000 hektarit, see puudutab 1400 metsaomanikku. Nemad piirangute eest hüvitist ei saa.
raidmeid
4
Hallan Muusikusel on metsa majandades tublisti tulnud rinda pista tormiga Avispea küla Mõtuse talu peremehe Hallan Muusikuse kireks viljakasvatuse kõrval on metsandus. Mullu pälvis ta parima metsamajandaja tiitli, sest tema pühendumus ja töökus on eeskujuks nii algajatele kui ka kogenud metsaomanikele. Muude metsamajandamistööde seas on Hallanil tulnud rinda pista ka tormimurru koristamise ja uuendamisega. SIGNE KALBERG
H
Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport
info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee
allani metsamaa jaguneb kaheks kinnistuks: 16 hektari suurusel Kasemetsal kasvavad peamiselt kuused ja kased ning kümne hektari suurusel Gustavil sirguvad lisaks ka männid. Hallani metsades on hea käia. Esiteks seepärast, et neid metsi pole väga palju ja tiiru pealetegemiseks piisab mõnest tunnist. Teiseks räägib mees oma metsast nakatava hingestatusega ja aitab märgata seda, mida asjatundmatu muidu tähele ei paneks. On tunda ja näha, et metsaomanikule meeldib oma metsades toimetada ning ta teab, milline mets noorendikust kasvab. Kolmandaks torkab silma tema metsade hea seisukord ja hoolitsetus. Noort metsa on palju, sest Virumaa, sealhulgas Hallani metsi, on laastanud tormid ja neid on seal olnud rohkem kui mujal Eestis. Viie aasta jooksul on Muusikuse pere istutanud ligi kümnele hektarile tuhandeid puid, viimased kuuse- ja männitaimed pannakse tormist laastatud lankidele maha veel tuleval aastal. Suure istutustöö põhjuseks on 2010. aasta augustitorm ja sellele poole aasta pärast järgnenud lumine Monika.
„See oli just päev pärast mu sünnipäeva viis aastat tagasi. Olin vilja koristamas, hakkasin kombainiga kodu poole liikuma. Ilm oli enne tormi nii palav, et ilma konditsioneerita poleks kombainis saanud olla. Ühtäkki läks pimedaks, siis tõusis maru. Jõudsin koduõue, pilt oli kole,” kirjeldab Hallan augustitormi. Paarisajakilosed põhupallid tõusid õhku ja maandusid teisel pool teed, katused tulid majadel pealt, VäikeMaarjas viis tuul kirikult torni, puud kisti juurtega maast üles. Pere jäi osast garaaži katusest ilma, nädal aega polnud elektrit. Metsas tegi torm tegi platsi puhtaks just seal, kus ta kavatses lageraiet teha. „Vahel võtab loodus inimese eest otsustamise üle,” tõdeb Hallan. Küll ei saanud tormialadelt nii head puidumaterjali, kui oleks lageraiel saanud, sest murdunud
Metsas tegi torm tegi platsi puhtaks just seal, kus ta kavatses lageraiet teha.
tüvesid, millele praod sisse jooksid, ei olnud võimalik palgiks lõigata. „Veerandi vast sai palgiks ja osa ka paberiks, lageraiega oleks ikka parema materjali saanud,” nendib mees. KOGEMUSED TULEVAD ÕPPETUNDIDEGA Pärast torme on Hallan lasknud kahjustused koristada, niisamuti metsauuenduse teha tellimustööna. „Kui ise sai lanke planeerida, siis ega ma üle hektari lagedaks võtnud, nii jõudsime oma perega uue metsapõlve asemele istutada ja hiljem seda hooldada. Pärast kahte tormimurdu olen aga pidanud firmade käest täiskompleksseid pakkumisi võtma, viimase harvenduse lasin samuti teha, kuna mul on südamega probleeme olnud ja mullu veel õlaoperatsioon lisaks,” selgitab mees, miks ta ise ei saa metsatöödel kaasa lüüa. Saega ei tohi ta üldse tööd teha, kuid mahavõetavad puud märkis ikkagi ise ära. Metsa hooldades säilitab ta võimalikult palju looduslikult kasvama hakanud puid, öeldes, et kui mõned kased ikka hakkavad kuuskede vahel kasvama, siis järelikult on seal nende koht.
Seda noort kaasikut Hallan laasib, et kaskedest kasvaksid korralikud ja väärtuslikud vineeripakupuud.
KARO METS Soojus tuleb sinu metsast! KARO – Kavandamisest Alates Raiest Oksteni www.karomets.ee
Karo Mets on asutatud 10. veebruaril 1994. Alates 2015. aastast kuulub OÜ Karo Mets kodumaise taastuvenergia tootmiskontserni AS Graanul Invest. Karo Mets kui metsamajandamisega tegelev ettevõte varustab Eestis asuvaid ASi Graanul Invest graanulitehaseid toormega. Selleks jätkatakse metsa jätkusuutlikku majandamist, ümarmetsamaterjali ning raieõiguse ja kinnistute ostu. Karo Mets on pädev kõigis metsas vajalikes toimingutes alates metsakorralduskava koostamisest ja metsaistutusest kuni lõppraieni ja metsamaterjali müügini. Majandame ja raiume oma kinnistuid ning osutame professionaalset teenust koostööpartneritele. Meie kasutuses on kõik tänapäevased vahendid ja masinapark langetusmasinatest Heiki Olviste, tel 501 3636, e-post heiki.olviste@karomets.ee Ümarmaterjali ostujuht Graanul Investi gruppi kuuluvates tehastes OÜ Ebavere Graanul ja ASi Graanul Invest Imavere pelletitehas. Hakkepuidu ostmine ja tootmine.
metsaveoautodeni. Koolitame süstemaatiliselt oma spetsialiste ja operaatoreid, oleme kursis muutuvate õigusaktidega ning pakume parimat võimalikku metsateenust ja ausat hinda. Oleme huvitatud Teie kinnistust, raieõigusest ja metsamaterjalist, pakkudes ausat hinda ja kvaliteetset teenust. Kuulume Eesti Erametsaliitu ning Eesti Puidu- ja Metsatööstuse Liitu, seistes hea eestimaise metsanduselu arendamise eest. OÜ Karo Mets on Eesti kapitalil põhinev asutus, mis hoiab ja toetab jätkusuutlikku Eesti metsade majandamist. Müües meile oma küttepuu, raieõiguse või kinnistu, võite olla kindel, et kõik maksud saavad Eesti riigile makstud ja tuludega edendatakse just ausat Eesti metsamajandust. Meelis Meigo, tel 5343 1486, e-post meelis.meigo@karomets.ee Kinnistute ja kasvava metsa raieõiguse ostmine.
30
5 Foto: Signe Kalberg
Poja nime kandva Gustavi kinnistu juures märgib Hallan, et tema potitaimi istutusmaterjalina ei soosi. „Istutasime kahe hektari peale 5000 potitaime, sellest pooled läksid välja, kuna ei suutnud juurduda. Talvel tõstis maapind nad maa peale ja külm võttis ära. Mis aga kasvama jäid, neil on juured puseriti ja keegi ei tea, mis neist 30 aasta pärast saab ja kuidas ning kas nad tormidele vastu peavad. Nüüd eelistan ikka paljasjuurset taime,” kinnitab ta. Hallani ja ta pere istutatud puud on enamasti sirges rivis, et oleks kergem vahelt harida ja hooldada. Viljakal maal kasvav kultuur vajab tihedat hooldust, et umbrohi puid ära ei lämmataks. Igal aastal kontrollib peremees ka read üle ja kui kuskile on tühimik tekkinud, pannakse uued puuhakatised asemele. Koolitarkust metsamajandamise kohta pole Hallan saanud, vaid pannud lapsena tähele ja
meeles pidanud Triigi metskonnas vanemate meeste tegemisi ja õpetusi. „Suviti käisime Triigi metskonnas metsa istutamas, sealt sain ka esimesed teadmised istutamisest, hooldamisest,” räägib ta. Metsaomanikuks sai ta 1990-ndate alguses erastamisega. Kõigepealt erastas kodu juurde 1,5 hektarit maad, aastatega on ta maad juurde ostnud. Nüüd on Mõtuse talu suuruseks ligi 80 hektarit, millest mets moodustab 26,5 hektarit, ülejäänu on põllumaa. Peamise sissetuleku annabki põld, kuid metsast tuleb küttepuit, mida jagub ka müümiseks. Hallani sõnul kujundab ta metsa igal aastal, mis tähendab, et väheväärtuslikud puud võetakse eraldiselt välja. Lehtpuid ei saa korraga okaspuude vahelt välja raiuda, päike teeks siis kuuskedele liiga. Liiga kipuvad tegema ka metsloomad, põdrad ja kitsed. Hallan
ise jahimees pole, kuid kohalike jahimeestega on tehtud jahimaa kasutamise leping. Tarandikuga või võrguga mees oma noorendikke ei piira, selle asemel on ta jätnud metsa servadesse kasvama tihedamalt puid, et metsloomal oleks raskem sügavamale minna. Hallan on leplik metsloomade vastu ja leiab, et loomad, linnud ja putukad on metsa lahutamatuks osaks ning kõigil neil on õigus sealt süüa saada. Oma metsa majandab Hallan koostöös Viru-Lemmu Metsaseltsiga, kust vajadusel head nõu ja abi saab. Metsaseltsiga liitus ta kümmekond aastat tagasi ja leiab nüüd, et õppepäevad ja väljasõidud laiendavad silmaringi. Kui varem tuli metsaomanikul istutusmaterjal ise Kullengalt tuua ja leppida ise ka maa mineraliseerimises kokku, siis nüüd tuleb need teenused ühistu kaudu tellida, mis kokkuvõttes on metsaomanikule rahaliselt soodsam. Foto: Signe Kalberg
Guido Ploompuu, Viru-Lemmu metsaühistu juhatuse liige:
H a l l a n o n tõeline metsa majandaja, kes teeb seda südamega ning hoiab oma metsa väga hästi korras. Ta on tõsine perfektsionist, kes tahab oma metsa korralikult hooldada. Kuna ta on ikkagi väikemetsaomanik, kel vaid ligi 30 hektarit metsa, siis on ka mõistetav, et Hallan tunneb ja teab oma metsast kõike, piltlikult on iga puu tuttav ning ta jaksab kõigel ka silma peal hoida. Ega siin muidugi suurt vahet pole, kas tegu on kolme, 30 või 300 hektariga, majandamine neis käib ikka ühtemoodi. Vahe on suhtumises ja peremehetundes. Viis aastat tagasi tegi augustitorm kahju kolmveerandile meie metsaseltsi liikmete metsadele. See on ka põhjuseks, miks Hallanil on alles valdavalt noorendikud, raielankidele aga istutab ta igal aastal tuhandeid istikuid. Ta on rahulik ning oskab mõelda.
Pärast tormi on Hallan kasvama pannud uue metsapõlve, mida tihti hooldada tuleb, et rohukasv istutatud puid ära ei lämmataks.
OÜ Hoiumets ostab kasvavat metsa, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Teostame metsa ülestöötamise teenust.
Tel. 58 333 000 www.hoiumets.ee
6
Arvamus, et metsa raiutakse liiga palju, on visa kaduma Eesti inimesed arvavad jätkuvalt, et meie metsi raiutakse liiga palju, näitab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) korraldatud maineuuring, kus muu hulgas paluti nimetada ka praeguse metsanduse suurimaid probleeme. Liiga suurt raiemahtu nimetab põhiprobleemina esimesena 30% ja teisena 10% kogu valimist ning niimoodi arvasid küsitlusele vastajad ka 2013. aasta uuringus. KRISTIINA VIIRON
O Uus metsa-ja aiatehnika kauplus ja hooldustöökoda avatud Peterburi tee 34 Tallinnas
luliseks probleemiks peetakse ka metsade ebapiisavat uuendamist pärast raiet (peamise probleemina nimetab 21% ja teise probleemina 35%), kusjuures võrreldes kahe aasta taguse ajaga on selle probleemi nimetamise sagedus veidi kasvanud (2013 oli 18% ja 36%). Rohkem kui pooled (56%) vastajaist on seisukohal, et metsa raiutakse rohkem, kui juurde kasvab ning 61% valimist on kindel, et metsa jääb Eestis kogu aeg vähemaks. Eesti Metsaseltsi president ja maaülikooli doktor Hardi Tullus aitab selgitada, kuidas metsaraiumise, metsa uuendamise ja
metsasusega Eestis asjalood tegelikult on. Eesti metsamaa pindala viimase Eesti metsa aastaraamatu järgi on 51,1% ja see kasvab aeglaselt, niisamuti puidutagavara. „Meil on praegu metsa pindalalt umbes kaks korda ja puidu tagavaralt kolm korda rohkem, kui oli enne Teist maailmasõda. Muide, kõigis Euroopa maades on metsade pindala viimase 50 aasta või rohkemagi jooksul kasvanud,” selgitab Tullus. PALJU ÜLESEISNUD PUISTUSID Vastupidi arvamusele, et metsa raiutakse Eestis rohkem, kui jõuab juurde kasvada, tehakse seda
tegelikult vähem ning juurdekasv on maharaiutust suurem. „Võib olla vaid aastatuhande vahetuse paiku oli Eestis mõnel aastal raie suurem kui juurdekasv,” möönab Tullus ja lisab, et vastavalt metsanduse arengukavale võiksime raiuda lähiaastail rohkemgi kui juurdekasv, sest meil on niivõrd palju vanu ja majanduslikult väärtuselt üleseisnud puistusid. Puuliikidest on tema sõnul suures osas kasutamata näiteks hall lepikud, mida on erametsades üle kümne protsendi. Ka erametsa kuusikutest pooled ületavad metsa ametliku küpsusvanuse. „Seega, metsa on ja raiuda võib,” kinnitab Tullus. Paraku näi-
Aastane raiemaht kogu metsa jalalseisvast tagavarast moodustab u 1,7%, seda on vähem, kui on kuivanud puude tagavara (3,6%)., Nii ütleb Eesti metsa aastaraamat 2013. tab tema sõnul reaalsus, et ligi kolmandik erametsadest on majandamisest väljas, sest paljudel linnas elavatel, stabiilset sissetulekut saavatel metsaomanikel puudub huvi oma metsi majandada ja sealt puitu varuda. Omajagu metsa jääb raiumata looduskaitseliste piirangute tõttu – kümme protsenti Eesti metsadest on nii range kaitse all, et neis metsades ei raiuta üldse puidu
LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee
AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee
Ostame:
kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 www.vesmel.ee
7 Foto: Ester Vaitmaa
Raiumine ja uuendamine
varumise eesmärgil, lisaks need alad, kus kehtivad väiksemad piirangud, näiteks on keelatud lageraied. UUENEB NAGUNII Metsa raiumisse ei peaks suhtuma taunimisega, sest metsa raie ei ole mitte ainult puidu varumine ja selle turustamine. „Metsal ja sealt saadaval puidul on palju väärtusi,” selgitab Tullus. „Metsa abil saame
puitu talletada süsiniku, mille oleme fossiilseid kütuseid põletades atmosfääri paisanud. Energiaks kasutatud puidu asemele kasvab uus, kuhu talletub piltlikult öeldes sama süsinik, mille sealt puitu põletades lahti lasime. Veelgi kasulikum on ehitada näiteks puidust hoone, nii jääb põletamata nafta, mida oleksime kasutanud tsemendi, raua ja plastmassi tootmiseks.”
PUIDUHAKE.COM OÜ
• Metsade kogupindala ulatub 2,2 miljoni hektarini, riigile kuulub üle 900 000 hektari metsamaad. • 2014. aasta raiete (kõik raieliigid, v.a valgustusraie) kogupindala oli raiedokumentide andmetel 133 118 ha. Sellest tegelik raiepind RMK maal oli 49 036 hektarit, erametsades kavandatud raiete pindala 82 258 hektarit. • Aastane raiemaht kogu metsa jalalseisvast tagavarast moodustab u 1,7%, seda on vähem, kui on kuivanud puude tagavara (3,6%). • RMK teeb igal aastal lageraiet 1%-l oma metsamaa pindalast. • Kõik riigimetsa raiesmikud uuendatakse – 80% istutamise ja külvamise teel ning 20% jäetakse looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele jätab RMK alad, mida loodus suudab ise sobivaima puuliigiga uuendada, enamasti on need kaasikud, haavikud ja sanglepikud. • Sel aastal paneb RMK riigimetsa kasvama 19,2 miljonit puud – valdav osa istutusest tehti ära kevadel, sügisel istutatakse veel 700 000 miljonit kuuske. Iga Eesti inimese kohta teeb see 14 väikest ja elujõulist puukest. Allikad: Keskkonnaagentuur, RMK aastaraamat 2013 ja RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu
Vastuseks arvamusele, mille kohasel uuendatakse metsa ebapiisavalt, kostab Tullus, et ükski mets, mis on lageraie korras maha võetud ei jää uuenemata, ka siis, kui inimene ei tee selleks midagi. Küll on tema sõnul küsimus uuenemise kiiruses ja uue metsa kvaliteedis: kas väheväärtuslik isetekkinud lehtpuumets või väärtuslikku tarbepuitu andev, inimese rajatud ja hiljem hooldusraietega kujundatud okaspuumets. Tullus tõdeb, et RMK uuendab oma raielangid edukalt ja kvaliteetse istutusmaterjaliga. Erametsaomanikud rajasid tema sõnul uut okaspuumetsa väga vähe eelmise sajandi lõpukümnendil, edasi on olukord pidevalt paranenud ja eraomanike rajatud metsakultuuride aastane maht kasvab iga aastaga. „Aga ka looduslikult uuenenud lageraielangid on hiljem võimalik nö korda teha hooldusraiete abil, kujundades neid näiteks arukaasikuteks,” kinnitab Tullus, et midagi ei ole halvasti ka siis, kui lank jääb looduslikule uuenemisele. „Eesti kaasikud annavad kvaliteetset puitu ja näiteks arukase viineripaku hind on kõrgem kui okaspuupalgil,” viitab ta. See, et nii paljudele inimestele tundub, et metsi raiutakse liiga palju ja neid ei uuendata, näitab Tulluse hinnangul, et metsamehed on vähe selgitanud rahvale metsanduse olemust. Ühtlasi on tal hea meel, et inimesed muretsevad metsade olukorra üle – metsadesse tõsine suhtumine ja huvi metsade seisundi üle annab võimaluse jagada tõest infot.
Tel +372 503 3567 puiduhake@puiduhake.com www.puiduhake.com
Sinu töökindel partner metsatöödel! TOODAME:
• METSVEOHAAGISEID (6-14t)
• METSATÕSTUKEID (4-8m)
• PALGIHAARATSEID • LISAVARUSTUS
(vintsid, hüdrojagajad, rotaatorid, koormatorud)
Pakume järgnevat komplekti kuni 31.10.2015
SOODUSHINNAGA 12 500 EUR +km (tavahind 15 800 EUR +km) Tõstuk SC 65 koos hüdrojagaja ja palgihaaratsiga. Haagis ST 8 kandevõimega 8,5 tonni, LED tuled, reg. numbri alus, tööriistakast, seisu platform, hüdraulilised pidurid ühel sillal, raami teleskoop pikendus.
OÜ Scandicon / Turu 43, Tartu 50106 info@scandicon.eu / telefon 73 55 035
Raietööd Võsalõikus Ohtlike puude langetamine Metsamaterjali väljaveo teenus Kändude transport ja juurimine Okste äraveo teenus Kaevetööd
8
Metsa viidud prügist saab maaomaniku mure Foto: RMK
Kui ei õnnestu kindlaks teha, kes on metsa alla sokutatud prügi omanik, tuleb see metsaomanikul endal ära koristada.
RMK paigaldas prügikaamerad
KRISTIINA VIIRON
L
ugudest, mis kõnelevad metsa alla sokutatud prügist, ei ole puudust. Näiteks selle aasta veebruarikuus kallas puhastusfirma Männiku harjutusväljale maha laadungi prügi. Märtsis aga viis Ida-Virumaal üks mees, kes teise korterisse kolis, üleliigse kraami metsa alla. Kuna mõlemal juhul tehti prügistaja kindlaks, tuli neil endal ka metsa alla viidud sodi ära koristada. Jäänuks prügistaja aga tundmatuks, võinuks minna ka nii, et võõra sodi ärakoristamine saanuks metsaomaniku kohustuseks. Sealjuures ei mängi rolli, kas tegu on eraisikule, firmale, riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluva metsaga. „Kui keegi leiab oma metsast prügihunniku, siis tuleks sellest kas kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile teada anda,” selgitab keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul, mismoodi tuleks metsaomanikul talitada, kui ta oma valdustes võõra sodilaadungi avastab.
Tuule sõnul on kohalikul omavalitsusel jäätmeseaduse mõistes samad õigused mis keskkonnainspektsioonil, liiatigi teatakse vallas või linnas, mis kusagil teoksil on. Näiteks seda, kus on käimas ehitus- või lammutustööd – just seal tekib praht, millel enamasti pole n.ö silti kaelas. Kohapealsete olude tundmine aitab ehk aga prahistajat välja selgitada. Seadus ütleb, et jäätmed koristab see, kes on need keskkonda viinud. Prahistaja kindlakstegemiseks alustab kohalik omavalitsus või keskkonnainspektsioon süüteomenetlust. Kui aga aasta jooksul ei õnnestu süüdlast kindlaks teha, lasub kohustus sodi minema viia metsaomanikul. Ühtlasi soovitab Leili Tuul metsa puhtaks teha võimalikult kiiresti, sest „kus juba on, sinna kiputakse juurde tooma”. „On kohti, mida järjest ja järjest prahistatakse, need koristatakse ära ja ikka tuuakse jäätmeid juurde,” möönab ta, et vahel pole kiirest tegutsemisestki kasu.
Metsandustarkvara lahendused firmadele ja metsaomanikele Haldamine, prognoos, kasvatamine, tegevused kaardil, metsamajanduskava väljaandmine, jpm.
www.forestsoft.eu forestsoft@forestsoft.eu 527 7626
Sel suvel metsa paigaldatud RMK prügikaamerate vaatevälja on juba jäänud neli prügistajat, kellest kaks on juba oma karistuse ka saanud. 20 RONGIVAGUNITÄIT Seda, kui palju metsa prügi viiakse, näitab ilmekalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvepidamine. Selle aasta jooksul on RMK riigimetsast koristanud juba ligikaudu 350 tonni prügi ja kulutanud selleks üle 80 000 euro. Kui arvestada, et 1 kuupmeeter olmejäätmeid on keskmiselt 200 kilogrammi, siis 350 tonni on 1750 kuupmeetrit ehk umbes 20 rongivagunitäit prügi,” näitlikustab RMK metsa-
kasvatuse peaspetsialist Toomas Väät prügi mahtu. Vaatamata pidevale teavitustööle ja ulatuslikele talgutele ei ole tema sõnul metsade reostamine vähenenud. Võrreldes eelmise aastaga on see hoopis suurenenud – mullu koristas RMK metsast 270 tonni jäätmeid ja kulutas selleks 52 000 eurot. Valdavalt on tegemist ehitusjäätmetega ning kõige rohkem viiakse sodi metsa alla Harjumaal ja Ida-Virumaal – ligikaudu pool
aasta jooksul koristatud prahist tuleb neist maakondadest. Kui suurt peavalu võõras prügi erametsaomanikele või kohalikele omavalitsustele valmistab, on keeruline öelda, sest vastavat statistikat ei ole. Ent näiteks Tallinna Nõmme linnavalitsusel kulus Nõmme Sõnumite andmetel eelmisel aastal parkidesse, metsaalustesse ja vähekäidavatesse kohtadesse sokutatud prügi koristamisele lausa 15 000 eurot.
Sel suvel pani RMK metsa üles prügikaamerad, et oleks võimalik tuvastada need inimesed, kes oma prügi loodusesse tassivad. Kogutud tõendusmaterjali annab RMK üle keskkonnainspektsioonile reostajate kindlakstegemiseks ning neile karistuse määramiseks. Trahvile lisaks tuleb neil inimestel koristada ka prügi, mis nad metsa alla tõid. Kahe kuuga on kaamerate abiga tabatud neli metsareostajat, kellest kaks on karistuse saanud ja oma süüd tunnistanud. Kuna kaameratest on prügistajate kindlakstegemisel kasu olnud, kavatseb RMK kaameratega valvatavate metsaalade arvu laiendada. Kogu Eesti peale registreeris keskkonnainspektsioon mullu 359 jäätmeseaduse rikkumist, sh ka metsa prügi mahapanek. KKI infotelefonile helistati jäätmeseaduse rikkumise pärast 305 korda ning teatati jäätmehunnikutest kusagil metsa all, kraavis või mõne kinnistu territooriumil. Süüdlase kindlakstegemisel võib eraisikut karistada kuni 1200-eurose trahviga, juriidilist isikut aga koguni 3200-eurose trahviga.