Metsandusleht (november 2015)

Page 1

NOVEMBER 2015

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338, enn.viidik@ekspressmeedia.ee | Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee


2

Kutsetunnistuseta metsamehel on üha raskem tööd leida Tänapäevasel metsamehel on taskus (lisaks kõigele muule vajalikule) üks oluline paber – kutsetunnistus. Praegu on metsanduses käibel kaheksa kutsestandardit, 44 on alates 2003. aastast jõudnud ajale jalgu jääda. AGNE NARUSK Kutsestandardeid uuendatakse vastavalt vajadusele. Kui mõned ametioskused lootusetult aeguvad ja masinad välja surevad, aga samal ajal tuleb juurde uusi oskusi ja teadmisi nõudvat tööd, on vaja mõelda uuele ametile.

LANDEKER OÜ Tornimäe 7-152 Tallinn tel 517 9866, 511 0415, 489 4055 www.landeker.ee

Paljud kutsed, mida sai taotleda näiteks 2003. aastal, on tänaseks kehtivuse kaotanud, sest tööturg ei vaja neid enam. Võiks ju võtta mehe (naise) tööle, näidata kohapeal järje kätte ja las ta olla. Varem ehk nii oligi, kuid praegu tahavad ettevõtjad kindlust, et tehtud töö tulemus on kvaliteetne. Sest aega ja raha napib, konkurentsis võidab see, kelle käsutuses on parimad masinad ja parimad inimesed. Masinatel on garantiiaeg, inimeste oskuste ja teadmiste kontrollimiseks ja kinnitamiseks on Eestis loodud kutsesüsteem. Peaaegu igas valdkonnas on omad kutsed ja kutsestandardid, metsanduses on neid praegu kaheksa. Inimese oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardile kinnitab kehtiv kutsetunnistus,

Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport

info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee

mille saamiseks tuleb edukalt sooritada kutseeksam. Ettepanekuid kutsestandardite väljatöötamiseks teevad kutsekojale ettevõtjad ja koolid. „Olukord tööstuses muutub väga ruttu,” ütles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu (EMPL) teemajuht Pille Meier. „Paljud kutsed, mida sai taotleda näiteks 2003. aastal, on tänaseks kehtivuse kaotanud, sest tööturg ei vaja neid enam.” Sellised on näiteks raietöölise I ja metsuri II taseme tunnistus. Nende asemel kehtib alates 2012. aastast uus kutsestandard – raietööline, tase 3. Sest progress nõuab üha uusi oskusi: kaks esimesena märgitut olid rohkem keskendunud kettsaemehele ehk sortimendi tootmisele, kuid paljud metsakasvatajad on kasutusele võtnud harvesterid. Vaja oli tõsta võsasaemeeste kvalifikatsiooni. Ettepaneku kutsestandardit muuta ja saemeestele keskenduda tegi kutsekojale RMK, kelle vajadusi see kõige enam puudutas. Meier ütleb, et ettevõtjate surve kutsestandardite väljatöötamiseks või muutmiseks on päris suur. Praegu näiteks tuntakse puudust tootmisprotsesside juhi kutsestandardist, loodetavasti saab see kevadeks valmis. Teisalt on ka töövõtjad aru saanud, et ilma kutsetunnistuseta naljalt enam metsanduses tööle ei saa. Huvi kutset taotleda on

päris suur, kohati on raske eksamiaegagi leida. Veel üks näide RMK-st: alates 2014. aasta aprillist nõuab riigimetsa majandamise keskus kõigilt noore metsa hooldustöid tegevatelt võsasaemeestelt kutsetunnistust. Tulemuseks on, et aasta hiljem on selliste paberitega mehi juba ligi 500, tänaseks veel rohkem. „Kuna võsasaetööd on ühed kõige olulisemad metsakasvatustööd, on oluline, et seda teevad kvalifitseeritud töötajad,” põhjendas kutsetunnistuse nõuet ajakirjale Metsamees antud intervjuus RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Kutsetunnistus on tema sõnul dokument, mis tõendab, et selle omanik teab, kuidas metsa kasvatatakse ning töötab ohutult ja kvaliteetselt. Kutsetunnistust nõuab RMK nii oma koostööpartneritelt kui ka töölepinguga raietöölistelt. TULEVIK NÕUAB TÄIENDÕPET Oktoobris hindas kutsekoja juures tegutsev metsanduse kutsenõu-

Kutsetunnistust nõuab RMK nii koostööpartneritelt kui ka oma töölepinguga raietöölistelt.

Alates möödunud aasta aprillist nõuab riigimetsa majandamise keskus kõigilt noore metsa hooldustöid tegevatelt võsasaemeestelt kutsetunnistust. kogu, milliste oskustega tööjõudu valdkond tulevikus vajab. Sellega panustati omalt poolt uue oskuste ja tööjõuvajaduse OSKA raporti väljatöötamisse, mis annab vald-

Demopäev Arknal 5. detsembril kell 11.00 - 14.00

Näha saab spetsiaalset metsavarustusega Case traktorit koos BMF metsatehnikaga. BMF haagised 1,5-st kuni 16 tonnini Kraanad 3,25 kuni 8,35 meetrini Tulge vaatama ja proovima!

Täpsem info www.bmf.ee


3 Foto: RMK/Jüri Pere

Metsanduses kehtivad kutsestandardid • Arborist, tase 4 • Forvarderioperaator, tase 4 • Harvesterioperaator, tase 4 • Meisterarborist, tase 5 • Metsanduse spetsialist, tase 5 • Metsur, tase 4 • Raietööline, tase 2 • Metsanduse valdkonnas on kaks kutseandjat: Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ja Luua metsanduskool. Peamised eksamibaasid on Luua metsanduskool ja Pärnu kutseharidusekeskus. • Tegevust koordineerib ja kutseregistrit peab üleval kutsekoda. Sealsest kutsetunnistuse registrist on võimalik leida kutsetunnistuse omanike andmeid. Vaata: www.kutsekoda.ee ja http://empl.ee/ Raietööline, tase 3 Kehtivuse on tänaseks kaotanud 44 kutsestandardit.

konnapõhiselt soovitusi haridusja teadusministeeriumile riiklikuks koolitustellimuseks. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega

inimesi on tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvaja-

dustele vastata. OSKA põhimõtete piloteerimiseks valis valitsus välja kolm Eesti majandusele kõige olulisemat valdkonda: infoja kommunikatsioonitehnoloo-

giad (IKT), metsandus ja puidutööstus ning majandusarvestus. Seega tasub metsanduse ja puidutööstuse erialade õppimisse ja õpetamisesse panustada – see kooliraha pole päris kindlasti mahavisatud raha. Ekspertide arvates on valdkonna peamine arengupotentsiaal metsal kui taastuval loodusvaral. Kuid moodne digimaailm on jõudnud ka metsa ning metsameeste vanema põlvkonna täiendõpe on üks olulisemaid väljakutseid. RMK metsainventeerijad näiteks sisestavad takseerandmed metsas otse tahvelarvutisse; metsaeraldise piire enam looduses ei tähistata, vaid üksnes digitaalsetel kaartidel; puiduveol on kasutusel elektrooniline saateleht jms. „Tootmistehnoloogiad arenevad IT toel ja metsa kasutus keskkonnasäästlikul moel,” ütles kutsenõukogu esimees, metsa- ja puidutööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann. „Suurimaks väljakutseks tööjõu osas on aga uue põlvkonna väljaõpe ning vanema põlvkonna täiendõpe tootliku metsamajanduse ja materjalitehnoloogia valdkondades.”

OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

OSTAME: • metsakinnistuid • põllukinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee


4

Metsaelukad valmistuvad talveks Foto: Priit Simson

Kes sööb end paksuks ja heidab magama; kes vahetab kasukat ja menüüd ning kogub raskeks ajaks toitu– igaüks valmistub talveks oma moel.

Paari lähima nädala jooksul peaks karudel olema magamiskoht leitud ja sisse võetud,

KRISTIINA VIIRON Kui metsamees ootab praegu pikisilmi külma, et metsa raietöödele minna, siis paljudele metsloomadele hakkab praegu kätte jõudma magamamineku aeg. Mõned neist, nagu maod ja siilid ongi seda juba teinud. Jõgevamaa loodusemees ja retkejuht Vahur Sepp ütleb, et peagi heidavad taliuinakule karud ja kährikud. „Varsti lõpetavad nad toitumise,” märgib Sepp. Tema sõnul hakkab karu omale uinakuks sobivat kohta otsima ning paigas, mida ta takseerib, võib praegu näha karu käpajälgi. Et teistelegi metsaelanikele oma uinakupaigast teada anda, märgistab karu välja valitud koha käsivarrejämeduste kaskede ja leppade pooleks hammustamisega, nühkides tüügaste vastu ka oma lõhna. Tüügas on teistele metsaelanikele märguandeks, et selles paigas magab karu ning oleks targem vait olla. Vahur nendib, et vahel võib

Ehkki rahva seas on laialt levinud arvamus, justkui magaks karu koopas, ei ole see tegelikult nii. Magamaheitmiseks valib karu Vahur Sepa sõnul märgistatud piirkonnas latiealisse kuusemetsa häilu ning kaevab selle põhjapoolses küljes maa sisse pajasuuruse augu. Põhjapoolsesse külge seepärast, et märtsipäike kevadel karu mõnusasti paitama hakkaks. Kaevatud augu vooderdab karu sambla ja okstega ning murrab katuseks peale noori kuuski. Talvel, kui lumi peale sajab, võib karu uinakuase tõepoolest koopa moodi välja näha, sellest siis ka tõenäoliselt arvamus, et karu magab koopas. „Paari lähima nädala jooksul peaks karudel olema magamiskoht leitud ja sisse võetud,” täheldab Sepp.

Kährikkoer on end vastu talve parajaks paksuks söönud.

KASVAVA METSA OST-MÜÜK ÜMARPUIDU KOKKUOST METSATRANSPORDI TEENUS

Ostame:

kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust

METSAMATERJALI LÕIKUS VÄLJAVEDU

Faks 740 5542 info@iriscorptrans.ee

juhtuda sedagi, et noor karu on omale magamispaiga välja valinud, ent tuleb suur ja vana karu ning hammustab sealsamas kõrval mõne puu läbi. Siis ei jää noorel mõmmikul muud üle, kui leida talveuinaku tegemiseks uus paik.

Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 mob 504 1738 www.iriscorptrans.ee

www.vesmel.ee

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee


5 Foto: Ilmar Saabas

Konnad kännu all On loomi, kes hakkavad talveks valmistuma varakult. Näiteks metsnugis alustab talvevarude kogumist juba kevadel. Väärt söögikraam on tema meelest linnumuna. Talveks kogub ta rästamuna suurusi või suuremaid mune, väiksemad sööb ta kohe ära. Nugis on kaval – ta ei tee kunagi pesa ühekorraga tühjaks, vaid käib mune virutamas jaokaupa. Ta teab, et kui ta pesa tühjaks teeb, jätaks emalind pesa maha, aga mune ükshaaval minema tassides jätkab emalind muudkui munemist. Kui lind siiski lõpuks munemise lõpetab, teeb nugis pesa tühjaks ning kui saab, võtab hinge ka emalinnult. Varastatud munad peidab nugis Vahur Sepa sõnul eranditult kõik kuuse alla. Kusjuures ta oskab pool aastat ja rohkemgi aega hiljem minna õigesse kohta ja muna sealt välja võtta. Ka siis, kui lund on lausa pool meetrit. Teine kärplane, tuhkur varub omale talvetoiduks konni. Tuhkur vaatab, kuhu konnad magama lähevad ning hammustab neil siis kaelanärvi läbi – seda selleks, et konn elus püsiks, aga oleks liikumisvõimetu ega saaks ilma soojenedes tuhkru toidulaost minema minna. Liikumisvõimetu „värske liha” peidab tuhkur kännu alla, kokku kogub ta konni kenakese pangetäie. Talviseid toiduvarusid vajab ka kobras. Ajal, mil puulehed värvi muutma hakkasid, närisid koprad väljavalitud puutüvedele ringi peale. Seda teevad nad põhjusel, et nii ei saa puu lasta toitaineid tüvest juurtesse ning võrsed jäävad toitainerikkamad. Nüüd langetavad koprad puu ning tassivad sõrmejämedused võrsed veekogu põhja oma uruava ette. Talvevarusid koguvad veel näiteks ka oravad, kaelushiired ja pasknäärid. Viimatimärgitud on meie metsades head tammede levitajad, sest ahmides oma nokka ja venivasse söögitorusse hulgaliselt tõrusid, hakkavad need linnu lendu tõustes maha potsama. Osa neist jõuab muidugi toidulattu ka pärale.

Karu uinak kestab märtsiaprillini, kui teda näiteks metsatööde käigus kogemata üles ei peletata. Kährikkoera taliuinak seevastu on katkendlik, soojade ilmadega muutub ta uuesti aktiivseks ning hulgub mööda metsa ringi. Mäger pole enam kuigi aktiivne, mõningaid jälgi võib veel näha, aga eriti ta enam väljas ei käi. Mäger magab oma rajatud mitmekorruselises urustikus, mille servaalale võib ka kährik oma uinakut tegema tulla. Kährik võib magama heita ka näiteks maaparandustööde käigus tekitatud kivide ja kändude hunnikusse või mõne kännu alla, kus tal on hea kuiv.

TALVEKS UUS KASUKAS Vahur Sepa kogemus näitab, et talvekasukas saab mingil, metsnugisel, kährikul ja tuhkrul valmis u 15. novembri paiku. Siis on kährik Sepa sõnul valmis ka taliuinakusse jääma. Valge jänes muutub ka üsna pea üleni valgeks, tuleb lumi siis või mitte. „Looduses käib elu päeva pikkuse järgi,” osutab Sepp, et lume tulek talveks valmistumisel rolli ei mängi. Metsnugise talvekarv on valmis siis, kui tema käpaalused on muutunud karvaseks – siis on loomal hea paksus ja sügavas lumes liikuda, ta ei vaju lumme, lisaks saab hääletult hiirele ligi hiilida. Metskitsed on juba talvekar-

Talvel kamandab vägesid isahunt, pärast jooksuaega , mis toimub jaanuarisveebruaris, võtab juhatuse üle emahunt – tema teab, kuhu pesa rajada ja kus kutsikad ilmale tuua

vas. „Kitse talvekarv on hall, tagumik on valge ja kui ta kaskede vahel seisab, sulandub ta ümbritsevaga hästi kokku,” selgitab Sepp. Talveks kogunevad kitsed gruppi ning see on paiguti juba alanud. Väikseid punte võib eelkõige näha seal, kuis asub häid söögimaid – rapsi, ristikuädalat. Koos on kitsedel kergem talve üle elada. Sama lugu on ka huntidega. Kui suvel liiguvad koos selle aasta kutsikad ja kaks vanalooma (kui mõlemad on olemas), siis nüüd hakkavad ka eelmisel aastal sündinud pojad perega rohkem toimetama. „Talvel kamandab vägesid isahunt, pärast jooksuaega , mis toimub jaanuaris-veebruaris, võtab juhatuse üle emahunt –

tema teab, kuhu pesa rajada ja kus kutsikad ilmale tuua,” pajatab Sepp. UUS MENÜÜ Talvel muutub osaliselt ka sõraliste menüü – rohttaimedelt lähevad nad üle puutoidule. Näiteks kui põder sööb suvel puulehti, roht- ja ka veetaimi, siis nüüd haukab ta puukoort ja võrseid. Menüü muutus avaldub ka väljaheidetes – suvel meenutab see tahkemapoolset lehmahunnikut, kuid nüüd on need muutunud pabulateks. Talveks valmistumine seisneb ka enese paksuks söömiseks. Karu naha all on kenake pekikiht, rasvavaru on kogunud omale ka

LÕIKA VÄLJA JA HOIA ALLES

Mitmekesi koos on kitsedel kergem talve üle elada.

kährik ja mäger. Suvisest ajast priskemaks on end söönud ka sõralised, kuid paksu rasvakihti nad endale lubada ei saa, sest peavad suutma metsas ringi liikuda. Sepp märgib, et menüüd on muutnud ka ilves. Kui suvel sööb ta rohkem hiiri ja vesirotte ning noori lennuvõimetuid linde justnagu kasski, siis nüüd hakkab ta rohkem tähelepanu pöörama kitsedele ja kobrastele. „Hiired lähevad ära talvekorterisse ja nende kätte saamine muutub raskemaks,” põhjendab Sepp. Hiiri on tema sõnul tänavu üldse vähevõitu, mis tähendab väikekiskjatele kehvapoolset söögilauda.

Kui müüte

PÕLLUvõi

METSAMAAD,

siis pakkuge ikka meile ka! www.kinnistu.ee liis@kinnistu.ee tel 5348 8010


6

Natura 2000 toetussoovide hulk ületab eelarve Erametsaomanikud on Natura 2000 toetuse küsimisel aastatega üha agaramaks muutunud, nii et tänavu soovitud mahus tõenäoliselt kõigile toetust ei jagugi. Toetussummat 110 eurot hektari kohta ei vähendata sihtkaitsevööndis paikneva maa eest, kuid need, kelle metsamaa asub piiranguvööndis või hoiualal, saavad eelduste kohaselt hüvitiseks vähem kui senised 60 eurot hektarilt. Liiatigi peetakse Natura 2000 toetusest kinni tulumaks.

Foto: Kristiina Viiron

KRISTIINA VIIRON Natura toetust makstakse Eestis looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävate tulude korvamiseks alates 2008. aastast ning selle ajaga on taotlejate hulk tublisti kasvanud. Kui esimesel toetusaastal esitas taotluse 1902 metsaomanikku kokku 27 379 hektarile, siis tänavu on avaldusi esitatud enam kui kahekordselt. Erametsakeskuse andmetel on laekunud 4791 avaldust ja taotletav pind on 59 566 hektarit. Ent see ei tähenda, et ka toetuse rahakott proportsionaalselt tüsedamaks muutuks. Natura toetust makstakse maaelu arengukava 2014–2020 eelarvest, kus on selleks kogu perioodi kohta ette nähtud 28 miljonit eurot ehk 4 miljonit aasta kohta. Erametsakeskusele esitatud avalduste hulk ja hektarite koguarv (vastavalt 4791 ja 59 566) näitavad, et tänavu on toetust küsitud u 125 000 euro võrra rohkem, kui on raha jagada. Toetusalusest 59 566 hektarist 11 036 jääb sihtkaitsevööndisse ning neile kulub rahakotist arvestuslikult 1 213 960 eurot (110 eurot hektari kohta). Seda summat arengukava kohaselt ei vähendata, sest piiranguvööndis ei tohi metsa üldse raiuda. Piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuvatele Natura 2000 maadele on toetust küsitud 48 530 hektarile, millele kuluks toetuse senist maksemäära 60 eurot hektarilt arvestades kokku 2 911 800 eurot. See lööb eelarve lõhki ning summat hektari kohta vähendatakse, sest piiranguvööndis ja hoiualal tohib teatud tingimustel raiet teha ning metsaomanikul on võimalik oma metsast tulu teenida. Milline täpselt toetussumma hektari kohta olema saab, ei ole võimalik praegu

raidmeid

veel öelda, sest taotluste läbivaatamine käib. Statistika näitab, et igal aastal kiidetakse heaks mõnevõrra vähem taotlusi, kui neid on esitatud ning kokkuvõttes sõltub sellestki lõplik toetussumma. Toetamise otsused teeb SA Erametsakeskus lõplikult hiljemalt tuleva aasta aprilli lõpuks, seejärel maksab PRIA toetuse välja hiljemalt juuni lõpuks. ÜLETAB SIHTTASEME Piiranguvööndi, hoiuala ja projekteeritavale alale esitatud taotluste tänavuaastane pindala 48 530 hektarit ületab arengukavaga toetuse sihttasemeks seatud pindala 1530 hektari võrra. Arengukava kohaselt on laeks 58 000 hektarit (aga küsitakse 59 566-le), millest 47 000 asub piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal ning 11 000 hektarit sihtkaitsevööndis. Välistatud pole, et toetuse küsijate hulk ja seega ka toetusalune pindala suureneb edaspidigi. Kuna toetusraha napib niigi, ei maksta Natura 2000 toetusmeetmest toetust neile metsaomanikele, kelle looduskaitsealune metsamaa ei jää Natura 2000 alale. Vastava ettepaneku tegi MTÜ Eesti Erametsaliit tänavu jaanuaris toonasele põllumajandusministrile Ivari Padarile, kuid sai eitava vastuse. Neid metsaomanikke, kelle metsamaa jääb rangelt kaitstavasse sihtkaitsevööndisse ja kes selle eest toetust ei saa, on 1400. Kokku on niisugust maad u 4000 hektarit. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma sõnul käib selles osas lahenduste otsimine koostöös maaeluministeeriumiga. „Usume, et kõiki osapooli rahuldav tulemus on leitav,” märgib Aasma.

Sihtkaitsevööndis asuva metsa eest makstavat Natura 2000 toetust 110 eurot hektarilt ei vähendata, sest sihtkaitsevööndis ei tohi metsa üldse raiuda (hea, kui pesugi kuivatada võib).

Maa riigile Kui kaitsekord maa sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piirab, siis võib riik teatud tingimustel (näiteks siis, kui kaitsealale jääb kinnisasjast rohkem kui kaks kolmandikku) maa võõrandada. Riigi omandatud kinnistute arv on Aasma andmetel olnud läbi aastate erinev (sõltub muu hulgas näiteks kinnistute hinnast), kuid keskeltläbi on ajavahemikul 2010–2014 tehtud otsuseid ligikaudu 100 kinnistu osas aastas. Tänavu on maade riigile ostmise protsessi algatatud 54 korral ning riik on võõrandanud 35 maaüksust.


7

Erametsaomanikud ei ole uut IT-lahendust omaks võtnud kuid see eeldab muudatusi metsanduslikus seadusandluses. „Kuna hetkel on alustatud kogu metsaregistri (sh metsateatiste registreerimise võimaluste) infosüsteemi täieliku uuendamisega, siis saaksid uued võimalused rakenduda uuendatud süsteemi käivitamisel 2017,” täpsustab ta.

Alates eelmise aasta augustikuust saavad metsaomanikud metsateatist registreerida otse metsaregistris. Erametsaomanikud on seda seni teinud tagasihoidlikult ning suurem osa siiani registreerimisele esitatud metsateatistest on riigimetsamajandaja jagu. KRISTIINA VIIRON Keskkonnaagentuuri keskkonnaanalüüsi juhtivspetsialisti Mati Valgepea andmetel on eelmise aasta augustikuust kuni selle aasta 4. novembrini metsaregistris registreeritud 13 214 metsateatist. Neist 12 818 on esitanud RMK ja 396 erametsaomanikud. Võrreldes esitatavate metsateatiste koguarvuga, on erametsaomanikud uut võimalust vähe ära kasutanud – tänavu on metsaomanikud esitanud teatise 61 200 raie kohta, sellest 223 teatist on registreeritud otse metsaregistris. Mati Valgepea sõnul on see vaid 0,36% kõigist metsateatistest, mis erametsaomanikud kokku on esitanud. Mõnevõrra rohkem, aga siiski küllalt vähe on erametsaomanikud esitanud e-metsateatist – 8987 raie kohta. See arv moodustab 14,68% kõigist raietest, mida metsaomanikud teha kavandavad.

Kiire raiehuvi puhul eelistatakse tõenäoliselt keskkonnametile teatise esitamist, kuna sellisel juhul ei ole eelnev andmete avalikustamine nõutud.

„Metsateatise registreerimise võimalust on kasutatud üllatavalt vähe, ehkki seda võiks lugeda kõige kiiremaks viisiks lage- ja harvendusraiete kohta positiivse otsuse saamiseks,” märgib Valgepea. Kui pabermetsateatise või e-metsateatise esitamisel tagastab keskkonnaamet lubava või keelava otsusega metsateatise selle esitajale 15 päeva jooksul, siis register annab vastuse paari minutiga. Mõlemal juhul põhineb metsateatise kontroll metsaregistris olevatel takseerandmetel. Selle vahega, et kui pabermetsateatist või e-metsateatist kontrollib ja vastuse selle esitajale saadab keskkonnameti töötaja, siis teatise registris registreerimisel teeb automaatkontrolli ja annab vastuse infotehnoloogiline rakendus. ANDMED AVALIKUKS Kuna teatise registris esitamise tingimuseks on metsa takseerandmete avalikustamine vähemalt 30 päeva enne metsateatise registreerimist, siis võib vähese kasutamise üks põhjus Valgepea hinnangul peituda selles asjaolus. „Avalikustamisel muutuvad omaniku metsainventeerimisandmed täies ulatuses nähtavaks metsaregistri avalikus veebiteenuses (register.metsad.ee),” selgitab Valgepea. „Kiire raiehuvi puhul eelistatakse tõenäoliselt keskkonnametile teatise esitamist, kuna sellisel juhul ei ole eelnev andmete avalikustamine nõutud. Samuti peab metsaomanik endale üsna täpselt selgeks

E-metsateatise kaudu on võimalik esitada e-metsateatist keskkonnaametile ja registreerida metsateatist otse metsaregistris. Kumbagi võimalust ei ole metsaomanikud kuigi agaralt kasutanud. tegema, millistel juhtudel tal üldse on võimalik teatist registreerida. See eeldab üsna häid teadmisi oma metsaomandiga seotud piirangutest.” Otse metsaregistris saab metsateatist registreerida üksnes uuendus- ja harvendusraiete korral ning niisugustel aladel, kus puuduvad looduskaitselised piirangud. Kuna algul ilmnes metsateatise registreerimisel ka tõrkeid, näiteks andis süsteem suhteliselt palju n-ö valesid keelavaid vastuseid, siis võttis keskkonnaministeerium uuest võimalusest

teavitamisel hoo maha ning ka see võib olla vähese registreerimise põhjus – metsaomanikud lihtsalt ei tea piisavalt uuest võimalusest. VÄHEM KEELAVAID VASTUSEID Valgepea märgib, et arendust on pidevalt parandatud ja kui novembris rakendub täpsustatud automaatkontroll, kavatseb ministeerium erametsaomanikele metsateatise registreerimist metsaregistris laiemalt meelde tuletada. Automaatkontrollide

täienduste rakendustel peaks valede keelduvate teatiste hulk veelgi vähenema. „Kui 2014. aastal ei registreeritud 44% RMK esitatud metsateatistest, siis 2015. aastal ei registreeritud 17% RMK esitatud metsateatistest,” võrdleb Valgepea, et valede keelduvate vastuste osakaal on üha langenud ja loodetavasti langeb veelgi. Valgepea sõnul on täiendusena arutluse all kahjustatud metsaosade raiumiseks kasutatava sanitaarraie osas metsateatise registreerimise võimaldamine,

TEATIST POLEKS ALATI VAJAGI RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul ootab RMK terviklikke muudatusi seadusandluses ja uue metsaregistri valmimist. „Kui raieks on vajalik metsateatis ning seda ei saa metsaomanik ise takseerandmete alusel metsaregistris registreerida, siis RMK jaoks on oluline, et kõik metsateatised oleksid elektrooniliselt töödeldavad. See tähendab, et kui metsaregistri automaatkontrolli jaoks on tegemist raieliigiga või alaga, kus tegevuse lubatud-keelatud otsuse peab tegema keskkonnaamet, siis suunatakse see edasi nende töölauale ja vastus saabub elektrooniliselt,” selgitab Väät. Ta lisab, et seadusandlus on oluliselt muutunud ja mitme töö puhul (metsauuendus, valgustusraie) pole metsateatist enam vajagi, kuid siiski on väga suurel määral tarvis esitada metsateatiseid metsakahjustuse korral ja tegeleda metsakaitse ekspertiisiaktidega. „Metsakahjustus on samuti üks eraldist iseloomustav tunnus, mida metsakorraldaja kirjeldab ning selle olemasolul metsaregistris ei oleks tarvis metsakahjustuse metsateatist esitada ehk korrata üle samu andmeid, mis juba registris on,” märgib Väät. Ka siin ootab RMK seadusandluse muudatust, et litsentseeritud metsakorraldaja kogutud ning metsaregistrisse kantud takseerandmete alusel saaks metsaomanik kahjustuse likvideerimiseks otsuse (sanitaarraie, lageraie) ise teha.


8 Foto: Jüri Pere/Keskühistu Eramets

Metsaühistute ühine kaubamärk tõendab ühtset kvaliteeti

Mis on metsaühistu? Metsaseadusega on määratud, et metsaühistu on mittetulundusühing ja tulundusühistu, mille põhikirjakohane tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. Kellele see on? Piirkondlikele ja ühiste huvidega erametsaomanikele. Metsaühistu teenused liikmetele: • organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikke; • metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine; • •ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused); • teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine; • abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA); • huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms); • ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne).

Keskühistu Eramets initsiatiivil on loodud Eesti metsaühistute tarvis ühine kaubamärk METSAÜHISTU, mida saavad kasutada kokkulepitud standarditele vastavad metsaühistud. Visuaalne identiteet ning selle rakenduspakett on tellitud tootedisaini- ja brändinguettevõttelt Brand Manual OÜ ning loodetavasti võtavad esimesed ühistud kaubamärgi kasutusele juba selle aasta sees. Ühise kaubamärgi projekti juhi Priit Põllumäe sõnul on kaubamärgi kasutuselevõtt suunatud metsaomanikele. Eesmärk on, et kui metsaomanik kasutab ükskõik millises Eesti osas tegutseva metsaühistu teenuseid, teab ta, et talle on tagatud kindel kvaliteet. „Ehk nagu võrdlevad Brand Manuali töötajad – kui inimene

läheb Eestis ükskõik millisesse Statoili bensiinijaama, teab ta, et saab sealt alati ühesuguse kvaliteediga kohvi,” vahendab Põllumäe. Loodetavasti toob kaubamärgi kasutuselevõtt metsaühistutele ka liikmeid juurde. Standardid, millele kaubamärki kasutada soovivad metsaühistud vastama peavad, on veel väljatöötamisel. Kindlasti kätkeb see teenuseid, mida metsaühistud pakuvad. „Ühe tingimusena, mis kõigile teenustele kehtib, peab kogu protsess olema läbipaistev. Näiteks puidumüügil peab metsaomanikul olema või-

Allikas: SA Erametsakeskus malik tutvuda kõikide dokumentidega, mis asjasse puutuvad,” toob Põllumäe näite. NÕUDMISED NIMELE Tema sõnul saab standardite latt olema päris kõrge ja seda ei olda kindlasti valmis madaldama. „Iga Eestis toodetud leib ju ka ei saa Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärki,” viitab Põllumäe. Eesmärk ei ole, et iga metsaühistu peab kaubamärgi kasutamise õiguse saama. Saavad need, kes on valmis tingimuseks seatud latti ületama, ning see, kas nad seda soovivad teha, on ühistute endi otsustada.

Põllumäe sõnul oleks kuskil viis ühistut valmis kohe kaubamärki kasutusele võtma, pikemas perspektiivis võiks neid olla 10–12. Kokku on Eestis ligi 40 metsaühistut. Üks kindel nõudmine, mida brändikasutajaile esitatakse, on see, et ühistu nimes peab sisalduma viide tegutsemispiirkonnale ning sõna „metsaühistu”. Sealjuures ei pea kohaviide olema maakonna nimi, vaid võib olla ka asula nimi. Näiteks Ambla Metsaühistu. „Metsaomanik peab teadma, et tegemist on kindla piirkonna metsaühistuga,” põhjendab Põllumäe.

Sisulise külje kõrval käib kaubamärgi juurde ka muidugi visuaalne pool (logod, kirjatüübid, fotod, värvid). Metsaühistu bränd on esindatud iga kord, kui ühistu suhtleb: teenustel, veebilehel, reklaammaterjalidel, trükistel, metsatöövahenditel, kirjadel ja lepingutel. SOOV KASUTADA Läänemaa Metsaühistu juhatuse liige Mikk Link ütleb, et nende ühistu on kaubamärgi kasutuselevõtust väga huvitatud. „Üks asi on logo ja kujundus jope, auto ja dokumentide peal,

aga teine sisuline,” peab Link oluliseks ühiste standardite loomist. „Jõuaksime nii kõikide metsaomanikeni,” selgitab ta. Kui Läänemaal asuva metsa omanik elab Tartus ja seal tegutseb sama kaubamärki kandev ühistu, siis teab ta, et järelikult saab sama kvaliteeti ka Läänemaalt. „Või et Tartumaalt saab sama kvaliteediga metsataime kui Läänemaalt,” toob ta näiteks. Lingi sõnul kavatseb Läänemaa Metsaühistu niipea, kui standardid ja liitumise protsess paika saab, kaubamärgi ka kasutusele võtta. KRISTIINA VIIRON


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.