MÄRTS 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Projektijuht: Kirk-Marius Kukumägi, tel 511 7629, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
Ostame võsa ja hakkematerjali Läänemaal.
2
Istutada metsa või siis pigem mitte? Aastakümneid on metsaistutamist tänuväärseks tegevuseks peetud, ent viimasel ajal on hakatud istutamist taunivalt nimetama puupõllu või monokultuuri rajamiseks. Teisalt heidetakse erametsaomanikele ette ka liiga vähest uuendamist, pidades sealkohal silmas justnimelt istutamist. Millist uuendamist Eesti metsad siis ikkagi vajavad? “Puude istutamine metsa ei ole halb, aga see ei tohiks saada ainuvõimalikuks uuendamise viisiks,” ütleb Eesti maaülikooli vanemteadur Raul Rosevald. Peamiselt istutatakse kuuski ja mände, seda nii nende bioloogilistest omadustest lähtudes kui ka seetõttu, et kuusk ja mänd on nõutud ehitusmaterjal. “Kui läheneda metsauuendamisele filosoofilisest poolest, siis kui me midagi ei tee, kattubki kogu Eesti lõpuks
metsaga,” märgib Läänemaa metsaühistu juhatuse liige Mikk Link. “Aga põhjus, miks istutame, on maaomaniku soov saada võimalikult kiiresti ja kvaliteetset metsamaterjali.” Lingi sõnul võiks muidugi ka oodata, kuniks mänd ja kuusk lageraiealadel lõpuks ise kasvama hakkavad. “Algul tuleb lehtpuuvõsa ja lõpuks ka okaspuu. Aega läheb aga 10-20-30 aastat ja võib-olla kogu metsapõlv, kuniks okaspuu tulema hakkab. Isutades saame metsa kasvama hakkamist ikkagi kii-
rendada,” tõdeb Link. “Seal, kus on ette nähtud metsa kasvatamine, peab maa tootma parimal viisil,” põhjendab riigimetsa majandamise keskuse metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät, miks uuendatakse riigimetsa peamiselt istutamisega. “Metsakasvatus lähtub iga otsuse tegemisel kasvukohast, sellele sobivaimast metsauuenduse eesmärgi puuliigist, eesmärgi saavutamiseks vajalikust metsakasvatuslikust võttest ja optimaalsetest kuludest.”
Lageraiealad kuusega looduslikult naljalt ei uuene, üks põhjus on see, et kuusk annab käbisid suhteliselt harva. VAJALIK VILJAKATES KASVUKOHATÜÜPIDES Metsa uuendama kohustab metsaomanikku, olgu tegu riigi- või erametsaga, ka seadus. Kuigi seadus ei ütle otse-
sõnu, et selleks tuleb metsa istutada, on omanik kohustatud tagama, et mets oleks sõltuvalt kasvukohatüübist viie kuni kümne aasta jooksul kasvukohale sobivate puuliiki-
dega uuenenud. Metsakasvatajad teavad, et enamasti ei õnnestu n-ö eesmärgipuid looduslikult kasvama saada viljakates kasvukohatüüpides.
Tõsised metsamasinad nii talunikule kui ka metsamehele PRO mudelil uued liigutatavad koormatalad
Haagised 1,5-16 t Tõstukid 3,25-9,05 m Haaratsid 0,08-0,24 m
BMF 112 PRO/745 Kandevõime................. 11 t Kraana...................... 7,45 m Koormatalad ................. 3-4 Haarats kuni.......... 0,24 m 2
Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036
OSTAME AASTARINGSELT SAARE-, TAMME- JA KASEPALKI KUREMAA SAEVESKIS. WWW.WESTWOODGROUP.EE
Kaalumaja tn8, Kuremaa, Jõgeva vald. tel.+3725659988
3 Foto: Arvi Kriis
Metsakasvatajad teavad, et enamasti ei õnnestu n-ö eesmärgipuid looduslikult kasvama saada viljakates kasvukohatüüpides.
“Viljakate kasvukohatüüpide looduslikule uuenemisele jätmine toob kaasa enamasti väheväärtuslike lehtpuude, nagu toominga, sarapuu, hall-lepa, uuenduse, mis ei ole õigusaktide kohaselt lubatud,” selgitab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk. “Neid alasid on otstarbeks kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikemate, eelkõige kuuse ja laiale-
histe lehtpuude, kasvatamiseks.” Rosenvaldi sõnul ei ole okaspuuraiesmike lepa või pajuga uuenemine tulevase puidutulu, aga ka okasmetsade elustiku tulevaste elupaikade, vähenemise mõttes hea suundumus. “Viljakate kasvukohtade uuendamiseks okaspuuga ei ole istutamisele head alternatiivi,” märgib Rosenvald, lisades, et sageli on kuusk siiski varjutaluva puuliigina küpse metsa all alusmetsas olemas ja kui vähegi võimalik, tasub neid lageraiel säilitada. “Vähemalt selliseid, mis on korraliku ladvakasvuga ja eriti eeluuenduse gruppe,” täpsustab ta. Looduslikku uuendust soodustavad ka valikraied. Toomas Väädi sõnul uuendab RMK parimad okaspuude kasvukohad männi või kuusega istutades. Üldse uuendab riigimetsa majandaja istutamisega 70% raiesmikest. “Parimate okaspuude kasvukohtadel suurendame männi ja kuuse osakaalu, lehtpuude looduslikku uuenemist suurendame kasvukohtades, kus looduslikud tingimused annavad selleks eelduse,” selgitab Väät.
istandustes, siis Eestis seda tava pole. Meie metsad on juba aastasadu kujunenud inimese ja looduse koostöös ning nii toimub see ka tänapäeval. Midagi istutab ja külvab inimene, midagi lisab loodus ning osa raiub inimene ja osa jääb looduse ringlusesse,” selgitab Martverk. “Mets kujundab oma koosluse ikkagi ise ja inimene saab vastavalt soovile või eesmärgile seda suunata. Majandusmetsa tegevused on suunatud peamiselt metsa tootlikkuse tõstmiseks ja parima kvaliteedi tagamiseks. Inimene on osalenud nii meie majandusmetsade kui ka suurema osa kaitse all olevate metsade tekkel – ilmelt on nii ühed kui ka
EI SAA PUUPÕLLUKS PIDADA Kuigi metsataime paneb mulda inimene, ei ole õige istutatud metsi puupõldudeks pidada. “Puupõlde võib näha lõunamaades, kus tõesti pannakse eukalüptid põllule kasvama ja muud taimestikku seal polegi,” nendib Link. Ka Riina Martverki ütlust mööda ei tooda metsaseaduse alusel metsauuendamine puupõlde. “Kuigi maailmas kasvatatakse palju tööstuslikku puitu
teised ikka metsad, mitte tüüpilised puupõllud.” Päris monokultuurseks ei kujune puistu ka siis, kui puud on istutatud. “Raiesmikele tekib ka looduslikku uuendust, näiteks naaberpuistu või langile jäetud säilik- ja seemnepuude abil,” selgitab Väät. Hilisema noore metsa hooldamise käigus tehakse parimate omaduste ja sellele kasvukohale sobivate puuliikide vahel järgmine oluline otsus.
Metsaelustiku mõttes on looduslik uuenemine soodsam kui istutamine.
Eesmärk – 40% eramaadest • RMK uuendab istutamisega 70% raiesmikest, erametsaomanikud koos külvamisega u 30%. Metsanduse arengukava aastani 2020 näeb ette, et istutamise või külvamisega peab olema uuendatud 40% uuendusraie lankidest. • Sellest aastast on metsa uuendamise toetuse määrad erametsaomanikule 50% võrra väiksemad, kui ta esitab taotluse ise, mitte metsaühistu kaudu. • Metsaühistu kaudu toetuse taotlemisel on toetuse määr metsataimede soetamisel ja istutamisel 400 eurot hektari kohta, eraisikust taotlejale poole vähem: 200 eurot hektari kohta. • Metsa uuendamise toetuse eelarves on praegu 900 000 eurot. Allikad: RKM, keskkonnaministeerium, erametsakeskus
“Nii nagu looduslikule uuenemisele jäetud raiesmikele tekib lehtpuu uuendusele lisaks vahel okaspuu uuendust, on ka okaspuuga uuendatud aladel üldjuhul palju lehtpuid. Noores metsas raiutakse u 10–15 aasta jooksul lehtpuu välja ning antakse aeglasema kasvuga okaspuudele nende olemasolul väike edumaa: küpses metsas on siis okaspuu ja lehtpuu koos esimeses rindes ja saame parimate omadustega segapuistu,” kirjeldab Väät. Ka Mikk Link tõdeb, et puhtpuistusid on meie metsades vähe. Segapuistute kasvatamist soovitab ka FSC standard, viitab Raul Rosenvald. Kui istutamine on kõige tulemuslikum viis metsa soovitud puuliigiga uuendada, siis metsaelustiku mõttes on looduslik uuenemine soodsam kui istutamine.
“Kõige olulisemana tekib loodusliku uuenemise tagajärjel mitmeliigiline puistu,” rõhutab Rosenvald liigirikkuse tähtsust. Ka ei eelda looduslikule uuenemisele jätmine maapinna mineraliseerimist, mis on osale metsaelustikust lisahäiring. “Looduslik uuendus on tavaliselt tihe, 10 000–100 000 noort puud hektarile, millest suurem osa küll aja jooksul sureb, tekitades samas elustikule vajalikku surnud puitu. Selle loodusliku suremuse käigus selekteeruvad välja ka parimate geneetiliste omadustega – nii kasvukiiruses kui ka haiguskindluses – puud,” loetleb Rosenvald loodusliku valiku häid külgi.
KRISTIINA VIIRON
4 Foto: Rasmus Jurkatam/RMK
Vääriselupaik erametsas – vabatahtlik looduskaitse Erametsaomanikule tähendab vääriselupaik võimalust omal soovil loodust kaitsta – hoida puutumatuna tükikest loodust omaenda majandusmetsas.
Leili Mihkelsonil kasvab metsa viiel kinnistul kokku 90 hektaril. Tema maadel asub kolm vääriselupaika, mille pindala on kokku 9,2 hektarit.
Riigimetsas käsib seadus vääriselupaiga kaitse alla võtta, erametsas on see vabatahtlik, kaitselepingud sõlmitakse omaniku soovil. Lepinguga keelatakse vääriselupaigas 20 aastaks majandustegevus, sealhulgas ei tohi koristada ka lamapuitu. Erakorralisi raieid võib teha keskkonnaameti loal. Selle eest makstakse omanikule kasvava metsa väärtuse suurune summa proportsionaalselt 20 aasta jooksul iga-aastaste maksetena. Miks on erametsaomanikud otsustanud osa oma metsast puutumatuna hoida, selle asemel et seda majandada? Vääriselupaiga puhul on pealegi sageli tegu vana, seega raieküpse metsaga. "Metsamajandamist on kogu maailm täis, midagi
võiks ju jääda ka nii, nagu loodus juhatas," ütleb metsaomanik Leili Mihkelson Pärnumaalt Vändra lähedalt. "Tundus loomulik," põhjendab metsaomanik Tiit Linnamägi Raplamaalt Varbola kandist. Ta arutleb, et võib-olla tuleneb see tema akadeemilisest metsandusharidusest ja metsamehe taustast, miks loodusväärtuste kaitsmine paistab talle täiesti loomulik. "See aitab säilitada huvitavat kooslust järeltulevatele põlvedele," märgib ta. "Vääriselupaigad on kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükid, jäänused terviklikust maastikust majandatavatel aladel. Mõistekohaselt on need alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur," selgitab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Kristel Järve. "See tähendab, et tegemist on millegi poolest erilise metsaga – kas maastikuelementidest tulenevalt või siis loodusmetsaga ehk pikaajaliselt majandamisest väljas oleva metsa-
alaga. Peamised märksõnad on väike inimmõju ja pikaajaliselt metsana esinenud alad, kus leidub palju vanu ja surevaid puid ning erinevas vanuses, mõõtmetes ja erinevast liigist surnud puitu. Ühtlasi võib olenevalt metsatüübist leiduda palju puuseeni, rippuvaid samblikke, häile ja muud."
Kui metsaomanik tahab teada, kas tema maal asub vääriselupaiku, tasub tal seda esmalt metsaregistrist kontrollida. METS KUI KOOSLUS Algul nimetati vääriselupaiku võtmebiotoopideks, mõiste toodi sisse 1999. aastal kehtima hakanud metsaseadusesse. Vääriselupaikade suur inventuur tehti Eestis aastatel 1999–2002. Esimesed võtmebiotoopide kaitselepingud sõlmiti 1999. aastal.
Leili Mihkelsonil kasvab metsa viiel kinnistul kokku 90 hektaril. Tema maadel asub kolm vääriselupaika, mille pindala on kokku 9,2 hektarit. Inventuuri järel sõlmis Mihkelson riigiga vääriselupaikade kaitse lepingud. "Osaliselt olid minu ettepanekud," meenutab Mihkelson. "Olid huvitavad kohad, kus tavaline metsamajandamine ei olnud mõttekas, vanad ja murdunud puud. Üks paik on väga teistmoodi, mille kohta mõni võib ka õlgu kehitada. See on jõeäärne veekaitsemets. Enamuspuuliik on hall lepp, mis ei peaks ju midagi erilist olema. Aga seal vahel on palju teisi lehtpuid: künnapuud, praeguseks murdunud ülisuur vana kask, kus mesilased sees elasid, vanad saared." Tegu on vana jõesängi äärse metsaga. Jõgi kaevati 1950. aastatel otseks, aga vanad käärud on alles, vesigi sees, kuigi ei voola. Teises kohas on metsa all sõjaaegsed kaevikud või pommiaugud, vanad puud on seal metallikilde täis. "Kenad vanad puud, okslikud, pah-
Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 taavi.mullerson@sodra.ee
Juba 25 aastat teiega!
Murutraktorite kevadhinnad niidavad jalust Uus Tartu kauplus avatud! www.mehka.ee
VÕRU, Pikk 17b, tel 782 8256 VÕRU, Vabaduse 4b, tel 782 8250 VALGA, Pikk 4, tel 767 9180 OTEPÄÄ, Valga põik 3, tel 766 1890 TARTU, Turu 34, tel 733 3095 TALLINN, Peterburi tee 34, tel 655 7177
5 Foto: Leili Mihkelson
Tuhandeid hektareid vääriselupaiku • Praegu kehtiva mõiste alla kuuluvaid vääriselupaiku oli 2015. aastal 4818 tk üldpindalaga 9263 ha – keskmine pindala 1,9 ha. • Kui juurde arvestada ka üle 7 ha suurused vääriselupaigad ning need, mis praegu jäävad kaitsealadest väljaspoole, siis oli 2015. aastal neid 8654 tk üldpindalaga 21 349 ha – keskmine pindala u 2,5 ha. Enamik üle 7 ha suuruseid vääriselupaiku asub riigimetsas. • Metsaseadusele lisaks on samal ajal plaanis muuta ka keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrust “Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” – nii metsaseaduse muudatustest tulenevalt kui ka metoodika kaasajastamise tõttu. Allikas: keskkonnaministeerium
Vääriselupaik Leili Mihkelsoni metsas. Tegu on vana jõesängi äärse metsaga. Jõgi kaevati 1950. aastatel otseks, aga vanad käärud on alles ja vesigi neis sees, kuigi ei voola.
kade ja õõnsustega. Nõlva alla jäävad sanglepad nagu mastimännid, hästi pikad. Ilus koht," ütleb Mihkelson. Ta lisab, et vääriselupaik ei tähenda, et seal kohe väärtused ilmneksid. Need võivad tulla ka hiljem, mida vanemaks kõik saab, mida rohkem seal puitu laguneb. "Ma ei saagi kõiki liike üles lugeda, sest neid tekib järjest juurde," tõdeb ta. "See on koht, kuhu lähen huviga vaatama, mis seal toi-
munud on. Üldse ei vaata metsa kui puitu, vaid kui kooslust." Mihkelson lisab, et ühe tema vääriselupaiga lähedal on väikekonnakotka pesa. "Kui vääriselupaigas keegi ei pragista ega raiu, on see ka suurepärane koht kotkastele ja samuti teistele lindudele," ütleb ta. Mõlemad vääriselupaikadega erametsa omanikud tunnistavad, et 20 aastaks riigiga sõlmitud kaitseleping ka dist-
PUIDUHAKE.COM OÜ
siplineerib, annab rahuliku teadmise, et sealt midagi võtta ei saa. Orava talul Purga külas, mille peremees Tiit Linnamägi on, on kokku 64 hektarit maad, sealhulgas 44 hektarit metsamaad. Vääriselupaiku on temal samuti kolm, aga kogupindalaga 5,4 hektarit. Kokku on Orava talul kaitsealust maad lausa 27,13 hektarit, peale vääriselupaikade veel Natura hoiuala, puisniite,
aruniite. Samuti jääb nende maale mitmeid pärandkultuuriobjekte. "Huvitav paik," on Linnamägi rahul. Orava talu ühes vääriselupaigas kasvab salu-segamets ja teistes laialehine salumets. Linnamägi räägib, et mets on seal 150–200-aastane ning sealt leiti haruldasi samblikke. Seal kasvab ka käpalisi, näiteks suur käopõll ja harilik käoraamat.
Tel +372 503 3567 puiduhake@puiduhake.com www.puiduhake.com
PAIKU TULEB JUURDE Kehtiva metsaseaduse järgi on vääriselupaik kuni seitse hektarit suur, riigikokku jõudnud seadusemuudatuse eelnõu kaotab pindalapiirangu. Järve selgitab, et seitsme hektari piirang metsaseaduses ei vasta vääriselupaiga teaduslikule sisule. Looduses on vääriselupaiga suurus määratud selle näitajate esinemisega ehk see saab olla põhimõtteliselt piiramatul maa-alal. Ühtlasi ei arvesta puidutööstuse sertifikaatide väljaandja seadusest tulenevate piirangutega, vaid võtab määratlemisel aluseks looduslikud näitajad. Sajandivahetuse inventuuri käigus ei jõutud igasse metsanurka. "Seega leitakse inventeerimata vääriselupaiku ka praegu – juba toona olemasolnuid, kuid lisaks võib neid ka majandamata jätmisel juurde
"kasvada"," selgitab Järve. Pärast inventuuri on uusi vääriselupaiku registrisse lisatud aastate lõikes erinevalt. Näiteks aastal 2007 registreeriti ainult üks, see-eest aastal 2005 aga umbes sada. Viimase viie aasta keskmine on umbes 20 vääriselupaika aastas. Järve räägib, et kui metsaomanik tahab teada, kas tema maal asub vääriselupaiku, tasub tal seda esmalt metsaregistrist kontrollida. Kui soovitakse registrisse kantud vääriselupaiga kaitseks lepingut sõlmida, tuleks pöörduda SA Erametsakeskus poole. Kui aga maaomanikul on põhjust arvata, et tema maal asub seni määramata vääriselupaik, võib ta kohale kutsuda vastava tunnistusega spetsialisti või pöörduda keskkonnaametisse. VIVIKA VESKI
Raietööd Võsalõikus Ohtlike puude langetamine Metsamaterjali väljaveo teenus Kändude transport ja juurimine Okste äraveo teenus Kaevetööd
6 Metsanduse visioonikonverentsil seatakse sihte järgmiseks kaheks aastakümneks Milliseid teadmisi ja oskusi vajab tööstus, kuidas kohaneb uute vooludega haridus ja milliseid otsuseid peame täna vastu võtma, et tagada metsasektori edukus ka 20 aasta pärast? Need on küsimused, millele metsandusrahvas 20. aprillil Tartus ühiselt vastust otsib. Fookusesse võetaksegi haridus, säästev metsandus, tööstus ja innovatsioon. Ettekannetega esinevad Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus (“Säästlik metsamajandus 2×20 aastat hiljem”), Kutsekoja OSKA raporti koostajad Eve Kitt ja Rain Leoma (“Tulevikusuundumused, mis oluliselt mõjutavad tööjõu ja oskuste vajadust aastal 2037”) ja Est-For Invest OÜ juhatuse liige Margus Kohava (“Mets kui meie suurim vara – kuidas seda parimal moel väärindada ja kasutamata potentsiaali realiseerida?”). Innovatsioonist metsanduses räägib OÜ Deskis töötaja Pille Kaas ning Allan Sims keskkonnaagentuurist tutvustab statistilise metsainventuuri värskeid andmeid. Sõna saavad ka konverentsil osalejad – laudkondades toimuvad arutelud, kus otsitakse lahendusi ettekannetes tekkinud küsimustele. Konverentsile saab registreerida metsaseltsi koduleheküljel.
Metsameeste mõõduvõtmise hooaeg algab Maamessil Foto: Joosep Tammemäe
Raievõistluste hooaeg lükatakse käima Maamessil peetaval Kevadkarikal, metsandustöötajate kutsevõistlused peetakse tänavu 30. juunil Luual. Kolmest etapist koosnevad raievõistlused saavad, nagu juba tavaks, avastardi Maamessil Kevadkarika võistlusel. Ka sel aastal kannavad võistlused xTreem CUP-i nime ning Kevadkarikale lisaks ootavad võistlejaid ka teise etapina peetavad Eesti meistrivõistlused ja kolmandana TOP 10. Saemehed tõmbavad sae käima 21. ja 22. aprillil, kuid päev enne seda on võistlusplats võsasaagidega töötavate RMK, Luua metsanduskooli ja erasektori noorendike hooldajate päralt. xTREEm CUP-i projektijuhi Mart Kelgu sõnul on nimetatud võistlus pälvinud nii publikumenu kui ka osavõtjate poolehoiu. “Huvi võistluste vastu on tuntud ka Lätist ja Soomest,” märgib Kelk.
Kohtume Maamessil.
Hetk eelmise aasta Eesti meistrivõistlustelt. Täpsussaagimise stardijoonel seisab Mario Mihkelson. Rahvusvahelise mõõduga on ka raievõistlused ja Kelgu ütlust mööda on külalised aasta-aastalt Eesti saemeestele tihedat konkurentsi pakkunud. “Võistlus on kokku pandud tegevustest, mida metsamees saega metsas teeb,” iseloomustab Kelk alasid. Neid on viis: puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud jär-
kamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Arvestust peetakse alade lõikes individuaalselt ning nende koondina selgub üldvõitja. PARIMAD SAAVAD MM-ILE Pealtvaatajaid köidab ja suurt väljakutset võistlejaile pakub iseäranis puulangetus, kus tuleb kaheteistmeetrine palk täpselt vastu tikku sihtida.
Võistlejad teevad läbi ka võistkondliku teatevõistluse, kus läheb arvesse kõigi meeskonnaliikmete kiirus, vastupidavus ja täpsus. Eesti meistrivõistlused toimuvad tänavu 10. juunil Rakveres ja TOP 10 16. septembril Palamusel. Just siis peetakse Palamusel ka laata ning see annab hea võimaluse tutvustada raietöid neile, kes ei ole
varem raiespordiga ehk lähemalt kokku puutunud. xTREEm CUP-i tulemused lähevad ka maailmameistrivõitluste arvestusse, valiktsükkel on kahe aasta pikkune. MM-il on võimalik Eestit esindada kolmel parimal täiskasvanul ja ühel parimal juunioril. Edetabel pannakse kokku valiktsükli jooksul toimunud võistluste tulemustest. MM toimub 2018. aastal Norras. METSANDUSTÖÖTAJAD LUUAL Metsandustöötajad saavad oma kutseoskused tänavu proovile panna Luual. Kokku on plaanis kümme ala: metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, kokkuveotraktorijuhi võistlus, langetustraktorijuhi võistlus, jahimeeste mitmevõistlus, orienteerumine (üksik- ja paarisarvestus), võistkondlik võrkpall (või jalgpall) ja laserlaskmine. Nii xTREEm CUP-il kui ka metsandustöötajate kutsevõistlustel pakutakse meelelahtust publikulegi. Luual näiteks on plaanis erinevad kutsehariduse oskuste aastast lähtuvad töötoad, kus iga osaleja saab ise käed külge panna. Näiteks saab loodust pildistada, taimi joonistada, mahetoitu valmistada jms. KRISTIINA VIIRON
ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST müüb LÕHUTUD KÜTTEPUID Toored ja kuivad, pikkus tellija soovil, tarne al 10 ruumi, transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal hind al 28€ 3-MEETRISEID KÜTTEPUID tarne al 30tm
7
Metsaregister annab ülevaate Eestimaa metsadest Metsaregistri avalikust teenusest saab hankida küllaltki mitmesugust infot Eesti metsade kohta. Näiteks seda, kas kodukandi metsades on lähiajal raied plaanis, näitavad registreeritud metsateatised. Või millistes eraldistes üldse on teoreetiliselt võimalik uuendusraieid teha. Ühtlasi saab jaanuaris uuenenud metsaregistrist vaadata, kas metsale või ka teistele katastriüksustele kehtivad erinevad piirangud, sh looduskaitselised, kas tegemist on era- või riigimetsaga ja vaadata viimatimainitu täpseid takseerkirjeldusi eraldiste kaupa. Riigimetsa puhul on avalikud kõik takseerimisandmed, sh puidutagavara rinnete kaupa, rinnaspindala, diameeter, boniteet, juurdekasv jms. “Erametsa kohta käivaid andmeid näeb nuditult,” märgib keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt. See tähendab, et avaliku pilgu eest on varjatud olulised majandusandmed – ei näe näiteks eraldise tagavara, puude rinnaspindala ja diameetrit. Erametsa täiskirjeldust näeb juhul, kui omanik ise on andmed avalikuks muutnud. See on praeguse metsaseaduse järgi kohustuslik siis, kui metsaomanikul on soov esitada metsateatis otse metsaregistris (andmed tuleb avali-
kustada kuu enne teatise esitamist). Metsaseaduse muudatuse jõustumisel avalikustamise nõue kaob. Ühtlasi ei näe registrist kinnistu omaniku nime, ehkki vahel – ilmselt metsaomanikele tehtavatest telefonikõnedest johtuvalt – arvatakse, et needki on avalikud. Näha on siiski üksnes kinnistu nime. Samuti ei ole avaliku teenuse kasutajale näha, kes on eraldistele metsateatise võtnud. Avalikud on üksnes plaanitavad raieliigid ja raiutava puidu maht, samuti teatise registreerimise kuupäev. VIIMASTE KIRJELDUSTE PÕHJAL Erametsade puhul võib kirjeldus üldse puududagi, kui omanik ei ole oma metsa inventeerida lasknud. Nii riigi- kui ka erametsa takseerandmed on esitatud viimase inventeerimisega antud kirjelduse põhjal. Nendele toetub ka võimalike
www.timken.com
Väljavõte metsaregistrist. Näha on valik Läänemaal asuvatest metsaeraldistest. Salatirohelisega on märgitud erametsad, tumedamaga riigimetsad. Sinakasrohelisega on märgitud eraldised, millele on metsateatis peale võetud. uuendusraiete, sh lageraiete teemakaart. Registri andmed ja päriselu ei pruugi eelnimetatud põhjusel seetõttu alati kokku minna, sest nüüdseks võib mets olla juba maha raiutud või on selle murdnud näiteks torm. Viimatimärgitu on kindlasti aktuaalne Kagu-Eestis, kus mullune torm kõvasti metsi räsis. Potentsiaalsete uuendusraiete teemakaart ei arvesta ka metsaseadusega ette nähtud
piirangutega, nagu kõrvuti asetsevate alade summaarne pindala (metsaseaduse muudatuste jõustumisel muutub lageraie piirang kinnistupõhiseks) ja naaberala uuenemine (uut lageraiet ei või enne teha, kui kõrval asuv lageraieala on nõuetekohaselt uuenenud). Seetõttu tuleb arvestada, et ainuüksi registris esitatud andmed ei anna alust uuendusraiete kavandamiseks ja tegemiseks.
Kui uuendusraieks sobilikud puistud jäävad sihtkaitsevööndisse, siis neid uuendusraiete teemakaardil ei kuvatagi. Ei näidata ka I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. UUENDUSRAIED JA SIHTKAITSEVÖÖND Et oma silm on kuningas, nii võttis ka siinkirjutaja metsaregistris “sobramise” ette, valides välja ühe talle hästi teada koha Läänemaal. Selgus näiteks see,
et naabermetsa omanik ei ole üldse oma metsa inventeerida lasknud, seega puudub registrist tema metsa kirjeldus. Kuna loo autori endagi metsa inventeeriti juba 17 aastat tagasi, on need andmed metsa tegelikust olukorrast ülevaate saamiseks liialt vananenud. Küllalt palju kasvab ümberringi uuendusraie tegemiseks sobilikku metsa ja selle omanikul või omanikel (tegemist on erametsaga) on raietööd ka plaanis, sest nii mitmelegi eraldisele on metsateatis peale võetud. Üsna palju kasvab läheduses sihtkaitsevööndisse jäävat metsa. Eraldiste kirjeldus ja tegelik elu ei lähe tõepoolest sajaprotsendiliselt kokku – teada on ja seda saab näha ka ortofotolt või ortometsa pildilt, et üks metsaeraldis, mille kirjeldus näitab registris 80-aastaseid mände, on juba paar aastat tagasi maha raiutud. Mainitud ortofoto ja ortomets on põhikaardile lisaks võimalused, kuidas metsaeraldiste andmeid visuaalselt kuvada. “Kes metsa tunneb, saab ainuüksi fotodelt palju infot,” tõdeb Enn Pärt. Näiteks on lehtpuumets oluliselt heledam kui okaspuumets. Selgelt on näha ka raiutud alad. KRISTIINA VIIRON
SAMI PALGI- ja PUUHAARATSID
890 € + km
925 € + km
Tule tutvu esinduses! Kaubad on laos olemas!
KÄSIKÄNNUFREESI ST20B SOODUSHIND!
3990 € + km*
• ST20B mootori võimsus 8,2 kW (Honda GX390) • lõikepea diameeter 370 mm • hammaste arv 8 tk • lõikepea pöörlemine 2450 p/min *kehtib kuni soodushinnaga masinaid jätkub
Freesi tavahind 5400 € + km.
Kohtumiseni Maamessil 20.-22. aprillil Tartus! Edasimüüja Eestis: SAMI MASINAKESKUS OÜ SAUE 76505, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 VALGA 68204, Petseri 40. Tel 524 1759 www.sami.ee