APRILL 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Projektijuht: Kirk-Marius Kukumägi, tel 511 7629, kirk-marius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, tel 680 4567, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
2
Toetust saab küsida nii metsa istutamiseks kui ka maaparanduseks Metsa uuendamine, hooldamine, inventeerimine, pärandkultuuriobjekti hooldamine, nõustamine, koostöö, looduskaitse, maaparandus – erametsaomanik saab toetust küsida paljudeks tegevusteks. Tegevusi erametsas toetatakse nii Euroopa Liidu meetmetest kui ka Eesti riigieelarvest. Mõlemat liiki toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu. EUROOPA LIIDU TOETUSED – LOODUSKAITSE JA METSAARENG Euroopa Liit toetab Natura metsa, tänavu esimest korda ka sihtkaitsevööndi metsa väljaspool Natura ala, metsaala arengut ja metsade elujõulisuse parandamist. Raha toetuseks tuleb maaelu arengukavas 2014–2020 kindlaks määratud reeglite alusel. NATURA METSA TOETUS Sellega hüvitatakse metsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja ka kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura ala. Taotlusi sai metsaomanik tänavu esitada 4.–24. aprillini. Toetuse määr
sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta on 110 eurot aastas. Natura ala piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on määr 60 eurot hektari kohta. Viimast võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks. Vähendamise korral on ühikumääraks summa, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. See tähendab, et saadakse ühikumäär, mis on väiksem kui 60 eurot hektari kohta, aga nii suur kui võimalik, et saaks rahuldada kõik nõuetele vastavad taotlused. SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri ütles, et seniste taotlusvoorude jooksul ei ole Natura
metsa toetuse vähendamist vaja olnud, keegi ei ole toetusest eelarvelisel põhjusel ilma jäänud. 2017. aasta taotlemise maht selgub mõne nädala pärast, samuti taotluste hulk väljaspoolt Natura ala. Tänavu on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt järgmise aasta 30. aprilliks. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. aastal. Toetuselt peetakse kinni ka tulumaks.
on jäänud taotlemata. Sellest meetmest saab tänavu toetust küsida ka mulluse suure Kagu-Eesti tormi kahjude hüvitamiseks. „Ootame, et metsaomanikud seda võimalust kasutaksid,” ütles Tõnuri.
TOETUS METSAMEETMEST Investeeringutoetuse eelarve on 2,3 miljonit eurot. Sellest 700 000 eurot on ette nähtud metsakahjustuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks. 1,6 miljonit eurot on metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamiseks, sealhulgas hooldusraieks. Taotluste esitamise tähtaeg tänavu on 30. mai–14. juuni. Tõnuri lisas, et metsameetme voorude eelarve on kokku olnud neli miljonit eurot, kuid taotlusi on rahuldatud 3,04 miljoni ulatuses ehk siis päris suur osa rahast
PÄRANDKULTUURI SÄILITAMISE TOETUS Pärandkultuuri toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik ning vähemalt 200 liikmega metsaühistu. Raha saab küsida pärandkultuuri objektil tehtavate tööde kulude hüvitamiseks, kui objekt asub erametsamaal ja on kantud Eesti looduse infosüsteemi nimekirja lisasse 3. Toetust võib küsida ka oma töö ja pärandkultuurobjektiga seotud konsulendikulude eest. Toetuse määr on kuni 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3196 eurot pärandkultuuri
EESTI OMA METSATOETUSED Eesti riigi eelarvest toetatakse pärandkultuuri säilitamist erametsas, metsa uuendamist, metsamaaparandust, inventeerimist, nõustamist ja metsaühistuid.
objekti kohta aastas. Taotluse tähtaeg on 30. juuni. Toetuse saaja on kohustatud pärandkultuuri objekti säilitama ja eksponeerima, sealhulgas tagama avaliku juurdepääsu vähemalt viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Eelarve on 15 000 eurot. „Huvi pärandkultuuri vastu on olnud stabiilne, kuid mitte väga suur, viimasel kolmel aastal on eelarvest kõigile soovijatele jätkunud. Tegemist üsnagi spetsiifilise, niiöelda nišitoetusega, mistõttu taotlejaid väga palju ei ole,” selgitas Tõnuri. METSA UUENDAMISE TOETUS Toetust saab küsida mitmesugustele uuendamisega seotud tegevustele: maapinna ettevalmistamine, metsataimede soetamine ja istutamine, metsauuenduse hooldamine. Hektarimäärad on metsaühistule vastavalt kuni 96, 400 ja 95 eurot, erametsomanikul kaks korda väiksemad. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Ühistul peab
Uuendustoetuse jagamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et väiksema toetuse küsijad saavad toetuse tavaliselt täismahus kätte. olema taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Alates 2020. aastast saab uuendustoetust taotleda ainult metsaühistu. Erametsaomanikul on toetuse saamiseks võimalus liituda endale sobiva ühistuga.
3 Foto: Tiit Blaat
Toetust saab taotleda metsamaale, mille kohta on metsaregistris kehtivad inventeerimisandmed. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist samal aastal. Maapinna ettevalmistamine võib olla tehtud ka eelneval aastal.
Metsataimed peavad vastama nõuetele, mis on kehtestatud keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määrusega „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja
turustamise nõuded”. Samuti peavad taimed olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Metsa uuendamise tegevused peavad vastama metsaseaduses ja keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruses „Metsa majandamise eeskiri” kehtestatud nõuetele. „Toetuse jagamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et väiksema toetuse küsijad saavad toetuse tavaliselt täismahus kätte. Kui metsa uuendamise toetuse taotlusvoorus ületab nõuetele vastavate taotluste rahaline maht eelarvet, rahuldatakse taotlused rahastamismäära alusel. See tähendab, et leitakse konkreetse taotlusvooru eelarve piires rahasumma piirmäär, millest rohkem taotlenud metsaomanikule määratakse toetus selle piirmäära ulatuses, ning need, kes on toetust taotlenud väiksemas mahus, saavad toetuse täies ulatuses,” selgitas Tõnuri. Esimese vooru taotluse esitamise tähtaeg on 14. juuli ja eelarve on 650 000 eurot. Teise vooru tähtaeg on 1. detsember ja eelarve 250 000 eurot. METSAÜHISTU TOETUS Toetust võib taotleda metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule vahetult eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget, tulemus-
mõõdikute alusel saadud tulemus vähemalt 20 protsenti parimast tulemusest ning tähtajaks esitatud aruanne eelmise metsaühistu toetuse kasutamise kohta. Tänavu on metsaühistu toetuse määr kuni 70 eurot ühe metsaühistu liikme kohta. Erametsaomanike rühmanõustamise korral on määr kuni 500 eurot ühe rühmanõustamise kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot aastas. Metsaühistu metsamajandusalase koostöö korral on määr kuni 30 eurot hektari kohta. Metsaühistu tegevustoetuse korral on määr kuni 10 eurot metsaühistu liikme kohta kalendriaastas ning koolimetsa asutamise ja selle tegevuse korraldamise korral kuni 3196 eurot metsaühistu kohta kalendriaastas. Taotluse esitamise tähtaeg on 1. august ja eelarve on 500 000 eurot. METSAMAAPARANDUSTÖÖDE TOETUS Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Toetatavad tegevused on maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine, kuivenduskraavi ja eesvoolu sette eemaldamine, metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 sentimeetri sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või ees-
voolu. Veel toetatakse truubi uuendamist ja tööde vastuvõtmise akti koostamist. Toetuse määr on kuni 10 000 eurot erametsaomaniku kohta. Metsamaaparandustööde toetust on võimalik taotleda üksnes maaparandussüsteemide registrisse kantud maaparandussüsteemil või selle osal tehtavaks tööks. Samale alale samaks tegevuseks on võimalik toetust saada üks kord viie aasta jooksul. Taotluse tähtaeg on 1. september ja eelarve on 200 000 eurot. METSA INVENTEERIMISE TOETUS Toetust võib taotleda ainult metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Toetust saab taotleda metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete kohta, kusjuures toetust maksatakse üks kord kümne aasta jooksul. Toetuse määr on kuni 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Taotluse esitamise tähtaeg on 15. detsember ja eelarve on 300 000 eurot.
ERAMETSAOMANIKE NÕUSTAMISE TOETUS Selle toetuse taotluste esitamise tähtaeg oli 30. jaanuaril. Nõustamistoetust taotleti sel aastal kokku 580 000 eurot, mis ületas oluliselt eelarvet, mis on 400 000 eurot. Tõnuri lisas, et tegelik raha ära kasutamine selgub siiski alles aasta lõpuks, kuna alates 2017. aastast küsitakse nõustamistoetust planeeritud tegevustele ning hiljem makstakse toetus välja olenevalt tehtud tööde mahust. Toetust võib taotleda metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule vahetult eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget ja täidetud muudki tingmused. Samuti peab metsaühistul olema sõlmitud seadusekohane leping metsakonsulendiga. Toetuse määr on kuni 80 eurot nõustatud metsaomaniku kohta. Nõu võib hakata andma juba järgmisel päeval pärast taotluse esitamist. Nõu võib anda kõikidele metsaomanikele, olenemata sellest, kas nad kuuluvad mõnda metsaühistusse või mitte.
VIVIKA VESKI
Enamiku toetuste jaoks saab taotlusi esitada nii e-PRIA kui ka Erametsakeskuse kaudu. Täpsemad juhised on kokku võetud Erametsakeskuse toetuste lehel aadressil http://www.eramets.ee/toetused/
Pikenda Eesti Päevalehe tellimus! Võta ühendust: klienditugi@ekspressmeedia.ee või 680 4444
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, raiejäätmeid, saepindasid, puidujäätmeid. Teostame võsaraiet ja väljavedu. OSTAME 3meetrist küttepuud Sillamäe Sadamas ja Paldiski Sadamas. INFO: Lõuna ja Lääne regioon, tel 516 6349 Põhja regioon, tel 5198 0559 Ida regioon, tel 5347 2170 e-post latesto@latesto.ee
4
Ettepanekud: kehtestada kevadsuvine raierahu ja moodustada Viimsi rahvuspark Metsaseaduse muutmise seadus on jõudmas riigikogus teisele lugemisele. Kas seadus aga säärasel kujul, nagu plaanis on, muutmisele läheb, pole teada, sest esitatud on nii mitmeidki muudatusettepanekuid. Peamiselt ei olda rahul kuuse raievanuse alandamise ja lageraiepiirangu kinnistupõhiseks muutmisega. Soovitakse aga kehtestada ka kolmekuuline raierahu periood ning moodustada Viimsi rahvuspark.
Mitu parandusettepanekut metsaseaduse muutmise seadusse teeb Vabaerakond. Näiteks pole nad päri muudatusega, mis annaks riigile üksnes võimaluse erametsandust toetada. See puudutab praeguse metsaseaduse kümnenda paragrahvi sissejuhatavat osa, kus plaani järgi asendatakse sõna “toetab” sõnadega “võib toetada”. Seega edaspidi riik mitte ei toetaks, vaid üksnes võib erametsandust toetada. “Muudatusettepaneku taga on näha soovi vabastada käed metsandustoetuste vähendamiseks või valikuliseks andmiseks, seega muutub olukord metsanduse jaoks praegusega võrreldes ebasoodsamaks,” leiavad vabaerakondlased ja teevad ettepaneku nimetatud muudatus eelnõust üldse välja jätta. Niisamuti pole Vabaerakond nõus seadusemuudatusega, millega jäetaks nende hinnangul füüsilisest isikust metsaomanikud edaspidi toetustest ilma ning võimaldaks
neid saada üksnes metsaühistutel ja ettevõtjatel. Nimelt ütleb seaduseelnõu, et “toetuse saaja peab olema metsaühistu või ettevõtja, kellel ei ole äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kehtivat kustutamishoiatust”. Sea-
Uus seadusesäte näeks ette, et metsateatist tohib raie viibimise tõttu pikendada üksnes üks kord. dusemuudatuse põhjenduseks tuuakse eelnõus vajadus ühtlustada toetuse saamise tingimusi Euroopa Liidu finantseeritavate metsandusmeetmete asjakohaste normidega. Praegu kehtivas seaduses
sellist määratlust ei ole ja Vabaerakond ei pea õigeks seda ka sätestada. “Kui Euroopa Liidu finantseerimisreeglid nõuavad, et taotleja oleks ilmtingimata metsaühistu või ettevõtja, siis Eesti riiklik toetussüsteem ei ole kohustatud seda nõuet järgima ja nii saabki anda toetusi erinevatele metsaomanikele, tagades võrdse kohtlemise ja metsa tasakaalustatud majandamise toetamise,” põhjendab erakond, miks eelnimetatud lisandust ei tohiks metsaseadusse viia. Ka ei ole Vabaerakond nõus kuuse raievanuse alandamisega, kehtima peaks jääma senised piirangud. Põhjenduseks muuhulgas asjaolu, et kuusikuid saab raiuda ka rinnasdiameetri alusel ning kahjustatud kuusikuid sanitaarraiega. “Kuusikute raievanuse absoluutne langetamine avab tee väga intensiivsele raiele eriti riigimetsas ja seda ei saa toetada,” seisab vabaerakondlaste parandusettepanekutes.
Paljud ettepanekute esitajad ei ole rahul plaaniga alandada viljakate kavukohtade kuusikute raievanust.
Pinnasepartner pakub erinevaid pinnasetöid, meie abil saad korraldada veo- ja kraanateenuseid, haljastust, lammutustöid ja lumekoristust. Lisaks pakume erinevaid pinnasematerjale.
tel 552 9297 info@pinnasepartner.ee www.pinnasepartner.ee
5 Foto: Ivo Kruusamägi/Wikimedia
Sama meelt on ka riigikogu liikmed keskerakondlased Anneli Ott ja Jaanus Karilaid, kes on samuti esitanud ettepaneku kuuse raievanus alandamata jätta. UUS ETTEPANEK – PIIRATA METSATEATISE KORDUVAT ESITAMIST Samuti pole Vabaerakond nõus muudatusega, mis muudaks piirangud lageraiealadele (kuni 7 ha) kinnistupõhiseks. Seega naabri kinnistul toimunud lageraie edaspidi kõrvaloleval kinnistul lageraie tegemist ei takistaks. “Piirangu mahavõtmine loob eeldused selleks, et meil võivad tekkida 14, 21 või 28 hektari suurused lageraie alad,” pelgab Vabaerakond. Praegust “kes ees, see mees” olukorda, kus metsateatist aastast aastasse pikendades, aga metsa raiumata jättes takistatakse naaberkinnistul lageraie tegemist, tuleks Vabaerakonna ettepanekul muuta uue seadussättega. See näeks ette, et metsateatist tohib raie viibimise tõttu pikendada üksnes üks kord ja seda kuni 12 kuud. “Muudatusettepanekuga kehtestatav piirang on vajalik selleks, et metsamaa omanikud ei saa metsateatiste lõputu esitamisega blokeerida naaberkinnistute omanike metsakasutust, millega on võimalik omanikke mõjutada ja nende tegevust omal maal
piirata,” seisab selgituses. “Üks pikendamisvõimalus peab olema, sest raiet võivad takistada mitmed klimaatilised ja muud takistused. Kui raie ei ole toimunud ka pikendamiseperioodi jooksul, siis teatist ei registreerita järgneva 12 kuu jooksul. See peaks lahendama probleemi oluliselt paremini, kui seaduses on pakutud,” selgitavad vabaerakondlased. RAIERAHU LINDUDE PESITSUSAJAL JA PÕHJALIK INVENTUUR Nii Vormsi vallavolikogu kui ka MTÜ Vormsi Selts esitavad seaduseloojale mitu ettepanekut. Näiteks soovivad nad seadusse tuua puntki, millega määrataks, et väikesaartel ei tohi lageraiel raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Vastu on nad ka lageraie piirangute muudatustele ning soovivad, et väikesaartel kehtestataks metsateatise kohustusega raiete osas raierahu 15. aprillist 31. juulini. Seevastu Vormsi metsaomanikud annavad seaduseloojatele teada, et nemad Vormsi Seltsi ettepanekutega päri ei ole ja paluvad kahe esimesena nimetatud ettepanekuga mitte arvestada. Mitmed ühistud (nt Erametsa Seltsing, MTÜ Eesti Metsaühistu) ja konsulendid teevad ettepaneku muuta praeguse metsaseaduse paragrahv 10 lõige 2 sõnastust (praegu: toe-
tust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent – toim.) järgmiselt: Toetuse taotlejad ja saajad on: füüsilised isikud, kes omavad metsamaad, sh FIE; juriidilised isikutest mikroettevõtjad, kes omavad metsamaad (sh ka tulundusühistud – metsaühistu MS mõistes) ning mittetulundusühingud, kelle kõik liikmed omavad metsamaad (v.a liikmeteks olevad mitte mikroettevõtjad). Samuti ei ole eelnimetatud
Väikesaartel ei tohiks lageraiel raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. ühistud ja erakond Eestimaa Rohelised päri kuuse raievanuse alandamise ega lageraie piirangute muutmisega. Sama seisukohta väljendab ka kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks. Ühtlasi teevad nad mitmeid ettepanekuid, sh kehtestada jätkusuutlik raiemaht 8 miljonit tihumeetrit, raierahu 15. aprillist 15. juulini ja mitmeid muid ettepanekuid, mis puudutavad lageraieid, raietest
teavitamist, metsasihtide ja -teede korrastamist jpm. Samuti annab kodanikeühendus teada, et riigil tuleb loobuda plaanist hakata Eesti elektrijaamades biomassist laialdaselt elektrit tootma. Samuti tuleb riigil korraldada kõigis Eestimaa metsades põhjalik ja erapooletu inventuur, et selgitada välja, kui palju on meil erinevas vanuses metsa, võsa ja raiesmikke. Ambla metsaühistu on muu seas seda meelt, et riigil tuleb endiselt jääda toetama metsamajandamiskava koostamist (puudutab metsaseaduse § 10 lg 1 p 6 muutmist) ning täiendada metsaseadust paragrahviga § 31 Metsa omandivormid. Selle kohaselt võivad metsa omanikeks Eestis olla riik, eraõiguslik isik, kohalik omavalitsus ja kiriku kogudus. Ühiskondliku liikumise seltsing “Viimsi metsade kaitseks” teeb seaduseloojatele ettepaneku leida võimalused viia Viimsi valla territooriumil paiknevad metsad välja majandusmetsade hulgast ja võtta Viimsi metsad (välja arvatud erametsad) kaitse alla vähemalt maastikukaitsealadena. Ka on seltsingu soov moodustada Viimsi rahvuspark. Põllumajandus-kaubanduskoda toetab täiel määral plaanitavaid seadusemuudatusi. Samuti erametsaliit ning Eesti metsa- ja puidutööstuse liit. KRISTIINA VIIRON
OSTAME AASTARINGSELT SAARE-, TAMME- JA KASEPALKI KUREMAA SAEVESKIS. WWW.WESTWOODGROUP.EE
Kaalumaja tn8, Kuremaa, Jõgeva vald. tel.+3725659988
Telli: www.maaleht.ee/telli klienditugi@ekspressmeedia.ee tel 680 4444
Väärtused, mis loevad! Telli Maaleht ja võida 100 istikuga õunaaed Kui oled juba tellija, siis registreeru loosi maaleht.ee/telli või tel 680 4444
6
Suurimad eksimused: metsateatiseta ja ebaseaduslikud raied Foto: Ilmar Saabas
Keskkonnainspektsioon algatas mullu metsaseaduse rikkumiste põhjal 110 menetlust – väärteomenetluse 99 ning kriminaalasja 11 puhul. Peamisteks rikkumisteks olid metsateatise esitamata jätmine ja ebaseaduslik raie. Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luhti andmetel jäeti metsateatis eelmisel aastal esitamata 41 korral. “Metsaseaduse järgi on metsaomanikul õigus metsateatist esitamata raiuda 20 tihumeetrit, kuid tihtipeale raiutakse oluliselt rohkem,” selgitab Luht. Teisel kohal rikkumiste loetelus on ebaseaduslikud raied, nende põhjal alustati mullu 22 väärteo- ja 11 kriminaalmenetlust. Ebaseadusliku raie all on silmas peetud seda, kui metsaosas, kus raiet tehakse, ei ole kinni peetud seal lubatud raieviisist. Rikkumisega kaasneb tavaliselt ka keskkonnakahju. Vähem on menetlusi alustatud muude metsa majandamise nõuete eiramise eest. “Kas on raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või
metsa raieks andmisel jäetud tõendamata või kontrollimata raieõiguse olemasolu või on jäetud sõlmimata nõutav leping,” nimetab Luht. TEATISETA RAIE VÕI KEELATUD RAIE Milline karistus tehtule järgneb, sõltub Luhti sõnul sellest, mil määral on metsaseaduse norme rikutud. Näiteks tehtud raietele hinnangu andmisel lähtutakse sellest, milliste raieliikide tegemine oleks selles metsas lubatud olnud. “Näiteks kui metsas on hooldusraie asemel tehtud häilraiet, siis tuleb esmalt tuvastada, kas selles metsaosas oleks uuendusraie tegemine võimalik,” selgitab Uno Luht üht võimalikku rikkumist ja selle menetluskäiku. Selleks tuleb vaadata peapuuliiki, selle vanust ja rinnasdiameetrit ning kas tehtud raie
Nõmmel Rännaku puiesteel raiuti metsa sisse raiuti umbes majasuurused häilud. Seal olnuks häilraie tegemine küll lubatud, kuid selle tegemiseks puudus metsateatis. vastab uuendusraie nõuetele, samuti kas on õigusakte, mis keelaksid vastava uuendusraie. “Kui menetluse käigus selgub, et selles metsas on võimalik teha uuendusraiet ja vastavaid norme pole rikutud, siis saab lugeda juhtumit uuendusraie tegemiseks vastavat metsateatist esitamata ning sellisel juhul oleks tegemist väärteoga, mille karistuseks on rahatrahv,” märgib Luht. Kui aga selgub, et uuendusraie tegemine selles met-
sas ei ole lubatud, on tegemist ebaseadusliku raiega, sest hooldusraieealises metsas on tehtud uuendusraiet. “Sellise juhtumi korral on vajalik tuvastada, milliseid hooldusraie norme on rikutud ning kas ja millisel määral on põhjustatud keskkonnakahju,” ütleb Luht. Näitena tehtud raiele õigusliku hinnangu andmisest võib tuua möödunud aasta alguses üsna suurt kõlapinda saanud juhtumi Nõmmel Rän-
naku puiesteel, kus metsa sisse raiuti umbes majasuurused häilud. Keskkonnaameti kinnitatud metsateatis oli sel kinnistul küll olemas ning lubatud oli teha aegjärkset raiet, kuid tehti hoopis häilraie. Kõnealuses metsas oleks ka häilraie tegemine olnud lubatud, kuid selle tegemiseks puudus metsateatis. Füüsilisest isikust rikkujat võimaldab seadus metsa majandamise nõuete rikkumise eest karistada kuni 200
trahviühiku (üks ühik on 4 eurot) suuruse trahviga, juriidilisele isikule on trahv kuni 2000 trahviühikut. Ühtlasi tuleb hüvitada ka keskkonnakahju, kui seda tekitati. 4000 EUROT KAHJU TOOB KRIMINAALASJA Kriminaalasja alustatakse metsaseaduse rikkumiste korral juhul, kui keskkonnale on tekitatud kahju rohkem kui 4000 euro vääringus. Millistel juhtudel keskkonnakahju tekib ja millised on kahju määrad, on kirjeldatud metsaseaduses. Selleks võib olla näiteks lubatust nooremate puistute raiumine, põlengu põhjustamine, metsa risustamine jpt. Ebaseaduslikel raietel sõltub keskkonnakahju suurus Luhti sõnul valdavalt kehtestatud normi ületamise ulatusest. “Näiteks harvendusraiel puistu rinnaspindala normist hõredamaks raiumise ulatusest, kus iga ületatud ruutmeeter maksab kindla summa, mis muutub vastavalt puuliigile ja puistu enamuspuuliigi vanusele,” selgitab Luht. Kõik mullu algatatud 11 kriminaalasja on seotud ebaseaduslike raietega. “Enamik rikkumistest on harvendusraiel puistu lubatust hõredamaks raiumine. Samuti on aegjärksel raiel rikutud kasvava puistu lubatud täiuse alammäära,” tõdeb Luht. KRISTIINA VIIRON
7 Foto: ARE TRALLA/RMK
Metsaühistud ja RMK ootavad rahvast metsatöödele Eestimaa erinevais paigus toimuvatel sündmustel saab nii metsa istutada kui ka laudrada remontida. RMK kavandab vastuste- ja osaluspäevi “Mis on puude taga?” läbi kogu käesoleva aasta.
RMK metsaistustuspäeval Valgamaal Taheval lõid agarasti kaasa kooliõpilased.
“Sündmustesari “Mis on puude taga?” on loodud, et kaasata inimesi ja anda tööde käigus neile vastuseid selle kohta, mida RMK igapäevaselt teeb,” selgitab RMK loodusteabe teemajuht Kaidi Jõesalu. Sündmustesarja on tema sõnul kaasatud kõik riigimetsanduse valdkonnad metsamajandusest külastuskorralduseni. RMK ei salga, et säärase sündmustesarja kutsusid nad ellu, kuna viimasel ajal on mure Eesti looduse ja sealhulgas Eesti metsa pärast omandanud üllatavalt laia kandepinna. Sel põhjusel on tähelepanu alla sattunud ka RMK töötajate tegemised. “Seepärast peame vajalikuks kaasata avalikkust vastuste otsimisse – minna ühekskoos metsa ja rabasse,
rahvusparki ja metsateele, raielangile ja jõeveerele. Nõnda on meil aega selgitada ning arutleda ilma kiirustamata, rääkida riigimetsast sisuliselt ja puujuure tasandilt,” seisab vastuste- ja osaluspäevade selgituses. SUUR ISTUTUSPÄEV Esimene seesugune sündmus on RMK-l juba selja taga – 21. aprillil istutati üheskoos Valgamaal Taheval metsa. Kaidi Jõesalu märgib, et kuigi ilm läks tollel päeval lumiseks ning seetõttu loobus hulk istutustalgutele registreerunuid ka tulemast, kogunes neid siiski üle kahesaja. Teiste seas ka keskkonnaminister Marko Pomerants ning keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ja asekantsler Marku Lamp. Palju oli Jõesalu sõnul istutamas kooliõpilasi, kõige suurema pundiga lõi kaasa Otepää gümnaasium. Niisugust suurt istutuspäeva – valmis oldi vastu võtma kuni 600 vabatahtlikku – ei ole RMK varem korraldanud. Seni on metsa üheskoos istutatud Eestimaa erinevas paigus ja väiksemas mahus. Seekord oli võimalus korral-
OHTLIKE PUUDE RAIE & HOOLDUS Puude kärpimine üldiselt on riskantne, aga puude raie on eriti ohtlik. Puu edukaks langetamiseks on vaja teada puuliikide bioloogiat ja ehitust ning osata kasutada tööriistu ja lõikemeetodeid. Koduomanikud, kes üritavad puid ise langetada, võivad väga lihtsalt end vigastada, sest ei näe ohte, näiteks seda, kus on võra raskuskese ning kuidas kukkuv oks või jalapealt lastud puu käitub. Kui puu juba kukkuma hakkab, ei ole võimalik kontrollida, kuhu see tegelikult langeb. Enamjaolt jääb puudu langetusoskustest, lihtsamal juhul kukub puu mõne teise puu või aia peale, raskemal juhul
elektriliinide, maja või inimese peale. Isetegemine põhjustab tõenäoliselt rohkem probleeme, kui neid lahendab. Kogenud arboristid on võimelised hindama erinevaid olukordi ja langetama puid ohutult. Tänapäeva professionaalsed arboristid omavad kutsetunnistust, rohkelt kogemusi ja vastutuskindlustust. Nõudmisel tõendavad nad dokumentide olemasolu ning teie saate kindlustunde, et teie vara läheduses töötavad profid, kes enamikul juhtudel säästavad ka kokkuvõttes teie aega ja raha.
Nordic Arb OÜ tel 5686 6157 info@nordicarb.ee www.nordicarb.ee
dada suured talgud, sest uut metsa istutati mullusuvisele tormialale. Tänavu korraldab RMK istutuspäevi veel kahes kohas – 6. mail Auveres ja 13. mail Viimsis ning sinna oodatakse eelkõige vene keelt kõnelevaid metsahuvilisi. 13. mail ootab RMK rahvast ka erinevais Eesti paigus toimuvale rajal püsimise päevale, mis keskendub loodusradadele. Koos loodusvahiga saab kaasa lüüa tema igapäevases töös. 20. mail tutvustab RMK neljas soos soode taastamistöid, 27. mail on vastuste- ja osaluspäev Koiva pärandkultuurirajal. Sarnaste päevade korraldamist jätkab RMK sügiseni välja. TALGUPÄEVAD MITMEL POOL Juba sel neljapäeval aga ootab Põlvamaa metsaühistu Pragi külas abilisi metsa istutama. Talgupäevad jätkuvad sel reedel ja laupäeval ning 5., 6. ja 12. mail. Võimalust käsi metsamullaseks teha jagub mitmel pool Eestis, sealjuures ka Hiiumaal. Nii nagu on RMK inimesed valmis sündmustel osalejaile metsas tehtava kohta selgitusi
jagama, on ka metsaühistute kogemustega töötajad valmis andma küsimustele vastuseid ning selgitama metsa kasvatamise traditsioone ja põhimõtteid. Nõnda mahukalt ei ole metsaühistud varem istutustalguid korraldanud, tõdeb SA Erametsakeskus kommunikatsioonijuht Kertu Kekk. “Tahame erametsaomanike tegevust tutvustada, kuna nende suunas on kõlanud etteheiteid, mis on pisut ülekohtused,” selgitab Kekk, miks istutustalgud suures mahus ette võeti. “Talgutel on igaühel võimalus erametsandust lähemalt näha.” Huvi uue metsapõlve rajamisel kaasalöömiseks on tema sõnul olnud suur, olenevalt langi suurusest saab ühel talgupäeval osaleda 30–50 inimest. Tänavu istutatakse Eesti metsadesse ligi 30 miljonit väikest puud, umbes kolmandik nendest pannakse kasvama erametsadesse. Üritustele saab registreerida aadressidel rmk.ee ja eramets.ee KRISTIINA VIIRON
metsamajandamiskavade koostamine
www.maa.ee