MÄRTS 2012
Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee
AS FORS MW
Enim ostetud metsaveohaagised! Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis! Need
on
unikaalse
konstruktsiooniga
mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise konstruktsioonile, on suurepäraste
ma-
nööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli pöördepunkt viidud kaitsevõrest tahapoole, mis tagab metsaveoekipaažile suurepärase pöörderaadiuse. Tugijalad on tugeva konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea stabiilsuse ja välistab ümberminekuohu. Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel on rataste ja balansiiri suuruses, kus 9-tonnisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja 10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning tugevam rummu telg.
Juhtpuldid
Valgustus
Pidurid
Farma pakub oma tõstukitele suurimat valikut juhtpulte. Valikus on: täishüdrauliline, pool-elektriline, madalsurve – servo ja täiselektriline „joystick“ juhtpult. Populaarseim on pool-elekrtiline juhtpult, mis kaalub vaid 10,5 kg. Antud pulti on kerge paigaldada ja mugav käsitleda, kuna tõstuki juhtimine toimub ainult 2 juhthoova abil.
Pakume kõikidele metsaveohaagistele muganduvaid tulesid, mida on lihtne töötamise ajaks kokku panna, kaitstes tulesid vigastuste ja purunemise eest.
Kõikidele metsaveohaagistele pakub Farma ketas- või trummelpidureid, kas ühel või kahel teljel. Peamine erinevus ketaspiduritel ja trummelpiduritel on hooldus. Trummelpidurid vajavad tihedamalt hooldust kui ketaspidurid.
FARMA pakub kõige suuremat lisavarustuse valikut! Uuri lähemalt meie kodulehelt www.forsmw.com C 5,3
FARMA soovitab:
C 6,3
Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3 noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses. CT 5,3–9
CT 6,3–10
Tule 30 76505 Saue Harjumaa
Tel. 6790 000, Fax. 6790 001 info@forsmw.com www.forsmw.com
Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas. Info tel: 7970699, 5041986, 5266103 www.talutehnika.ee
2
Metsaomanik, tunne oma metsa ja sea sihte Foto: Terje Lepp
Erametsakeskus (www.eramets.ee) kaudu. Kulud hüvitatakse kuni sajaprotsendiliselt. Erametsakeskuse kaudu saab metsaomanik taotleda hulka teisigi toetusi: metsa uuendamise toetust, Natura metsa toetust, kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetust jms.
Kristiina Viiron Tiinal on suvekodu juures ka tükk metsa, mille omanikuks ta sai ajal, mil maid õigusjärglastele tagastati. Vahel käib ta metsaservas jalutamas, kesksuvel hernekeppe murdmas ning see on ka kõik. Milline tema mets täpselt on, seda Tiina ei teagi. Ta on küll mõelnud ühel päeval metsa risti ja põiki läbi kõndida, kuid plaaniks see ongi jäänud. Tiina ei ole erand. „Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku, aga metsa sihipärase majandamisega tegelevad neist suhteliselt vähesed,” tõdeb keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Marku Lamp. Õnneks on siiski üha kasvamas ka nende inimeste hulk, kes peavad plaani oma metsas ühel või teisel moel tegutseda. Aga enne kui oma metsaga seoses tõsisemaid sihte seada ja tegevuskavasid paika panna, on tarvis oma metsa põhjalikult tunda. Muidugi võib oma metsa ju ka ise sammhaaval läbi jalutada ja seal kasvavad puud üle lugeda, ent ametliku ja täpse ülevaate annab metsakorraldajate koostatav metsamajandamiskava, mis sisaldab metsainventeerimisandmeid ja kavandatavate tegevuste loetelu. Inventeerimise käigus paneb metsakorraldaja täpselt kirja puistu liigilise koosseisu, vanuse, kõrguse, boniteedi, kasvukohatüübi, määrab ühesuguse iseloomuga metsaosade ehk eraldiste piirid. Lisaks kirjeldatakse kavas ka seda, kas metsa majandamisel esineb looduskaitselisi piiranguid – seda juhul, kui kinnistu asub looduskaitsealal.
Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Marku Lamp tõdeb, et oma metsas plaanide seadmiseks tuleb põhjalikult oma metsa tunda. Täpse ülevaate metsast ja seal kavandatavatest töödest annab metsamajandamiskava.
Metsainventeerimisandmed edastab metsakorraldusfirma ka keskkonnateabe keskusele, kes kontrollib tehtud tööd ning kannab andmed ka metsaregistrisse https://register.metsad.ee/avalik/. Inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat. Majandamiskava kui nõuandja „Kui metsaomanik teab, mis tema metsas kasvab, saab ta hakata ka tegevusi planeerima,” selgitab Marku Lamp. „Kui tegemist on tulundusmetsaga, on omanikul vabamad käed plaane seada – kas ta soovib metsa majandada, viia
kokku ümbritseva maastikuga või kujundada metsa kui ökosüsteemi.” Üldjuhul tellitakse metsainventuuriga koos ka metsamajandamise kava, kus on kirjas metsa kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikud tegevused ning mis aitab metsaomanikul oma metsaga seotud eesmärke paika panna. Metsamajandamiskava ei ole kohustuslik dokument – uuendus-, harvendus ja valikraie tegemiseks peavad metsaregistris olema kehtivad inventeerimisandmed. Kui kinnistu metsamaa pindala on väiksem kui kaks hek-
tarit, siis inventeerimisandmeid olema ei pea. Sellegipoolest on soovitav metsamajandamiskava tellida, sest see annab tervikpildi metsavarudest ja kavandatavatest raietest ning on metsaomaniku jaoks sõna otseses mõttes nõuandev dokument. Mõlemat, nii metsainventeerimist kui ka majandamiskava saab tellida tegevusloaga metsakorraldusettevõtetelt ning kõigil metsaomanikel on võimalus taotleda ka toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava koostamisele tehtud kulutustele sihtasutuse
Üleskutse ühistegevuseks Toetuste saamiseks ei pea metsaomanik metsaühistusse kuuluma, kuid Marku Lamp tõdeb, et kaalumisel on olnud muuta toetuste maksmine võimalikuks vaid ühistu liikmetele. „Soomes on näiteks metsaomanikele kehtestatud lausa nn metsahoiumaks, mida kohalikud metsaühistud saavad kasutada piirkonna metsaomanike nõustamiseks ja koolitamiseks. Metsaühistutesse kuulub üle 90% metsaomanikest, mis võimaldab tagada, et metsaga tehakse teadlikumaid otsuseid,” selgitab Marku Lamp. Seni on Eesti metsaomanikud ühistulises tegevuses enam kui tagasihoidlikud – metsaühistusse kuulub umbes 5% metsaomanikest. „Oleme alati propageerinud, et tekiks metsaomanike ühistegevus,” märgib Lamp. „Enamik metsaomanikke ei ela oma metsa kõrval ja kui ta kuulub ühistusse, on tal kohapeal olemas partner, kes aitab metsa majandada.” Ühistu kaudu saab organiseerida näiteks puidu ühismüügi korraldamist, mis tagab metsaomanikule parema hinna kui väikest kogust üksi müües. Samuti saab metsanduskonsulentidelt mitmekülgseid nõuandeid oma metsa
kohta, alates eesmärkide seadmisest kuni raiega seotud teabeni välja. Ühistu kaudu on võimalik leida inimest/ettevõtet, kes aitab metsaomanikul tema metsas vajalikke töid teha. On ju metsaraiumiseks – olgu tegemist siis hooldus- või uuendusraiega – tarvis oskusi ja varustust ning kui endal neid pole, on otstarbekas usaldada töö asjatundja hooleks. Majandamine toob tulu Marku Lamp möönab, et passiivse majandamise tõttu on meil metsi majanduslikus mõttes ka hukka läinud. „Mõeldakse, et ootan veel 20 aastat, kuni pensionile hakkan jääma, ja võtan siis metsa maha, aga selle ajaga on mets võib-olla oma väärtuse kaotanud. Kui praegu on tegu palgimetsaga, siis 20 aasta pärast saab sealt ehk vaid küttepuud,” toob ta näite, miks tasuks järgida metsamajanduskavas antud soovitusi. Öeldu ei kehti üksnes lageraie puhul – ka kasvavas etapis tuleks metsa kujundada, kui omanikul on plaanis oma metsast tulu teenida. Kõigel omapäi minna lastes võib metsast lihtsalt tihnik kasvada, läbimõeldult majandatud mets on aga kindlasti hea investeering. Samas tuleb tõdeda sedagi, et mets jääb alati metsaks – seda nii raiudes kui ka raiumata jättes. Loobudes metsa elukäiku sekkumisest, teeb aeg lõpuks ikka oma töö ning vana metsapõlv asendub uuega. Kas metsapõlve elutee tulundusmetsas kulgeb inimese osalusel või mitte, on metsaomaniku otsus.
Hea metsaomanik! O S TA M E : • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali PA K U M E : head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
O S TA M E : • metsakinnistuid
Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
Ostame
metsakinnistuid ja kasvavat
metsa Info: tel: 434 2330, 50 57 355 e-post: apmets@apmets.ee
3
Erametsanduse arendamine on Keskkonnainvesteeringute Keskuse üks prioriteete Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) suunab keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnaprojektide rahastamiseks riigi eelarvesse laekuvaid siseriiklikke rahasid ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid keskkonnaprogrammi elluviimiseks, samuti annab samal otstarbel laenu. Ligi 12 tegutsemisaasta jooksul on KIK aidanud keskkonda investeerida üle 600 miljoni euro. KIK-i toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast: •• Eesti keskkonnatasud; •• Euroopa Liidu tõukefondid; •• Euroopa Investeerimispanga laenud (EIB) Eesti riigile; •• Eesti CO2 kvoodimüük, tuntud kui roheline investeerimisskeem. Eesti keskkonnatasudest igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Jaotamise alusdokumendiks on keskkonnatasude seadus, mis reguleerib saastetasude ja keskkonnamaksude kokku kogumist ja kasutamist. „Praegu on meil keskkonnaprogrammis 11 valdkonda, mida me rahastame, nendeks on veemajandus, jäätmekäitlus, kalandus, merekeskkond, looduskaitse, metsandus, atmosfääriõhukaitse, maapõu, keskkonnakorraldus, keskkonnateadlikkus ja maakondlike väikeprojektide programm. Alates aastast 2000 on KIK eraldanud suuremad summad veemajanduse projektidele, mis moodustab 40% KIK-i toetustest summas 159 miljonit eurot, ja jäätmekäitluse projektidele, mis moodustab 20% toetustest summas 54 miljonit eurot. Metsanduse valdkonnale on eraldatud 9% toetustest summas 33 miljonit eurot,” selgitab Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. „Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avaõiguslikud juriidilised isikud, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselisi tegevusi. Füüsilised isikud KIK-ist toetust taotleda ei saa. Erametsaomanikega KIK otse ei suhtle, selleks vahendajaks on SA Erametsakeskus,” lisab Põdersalu. Toetused metsaomanikele Üheks keskkonnaprogrammist toetuse saajaks on metsanduse valdkond, mille alla kuuluvad
Foto: Siim Lõvi
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab ka metsanduse valdkonda, mille alla kuuluvad ka investeeringud erametsade majandamisse.
ka investeeringud erametsade majandamisse. KIK-i metsanduse programmispetsialist Arvi Toss nendib, et viimase kaheksa aastaga on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu metsandusse investeeritud 24 miljonit eurot ehk 375 miljonit krooni, millest 75% on eri taotlejate kaudu erametsandusse läinud. Suuremaid toetuste saajaid metsanduse programmis on ajavahemikul 2004–2011 olnud seitse ning järgnevalt räägime neist ja sellest, milleks on toetust antud, pisut lähemalt. Sihtasutus Erametsakeskus on loodud selleks, et toetada ja arendada erametsandust. Kõige enam vahendeid nõudev valdkond, mille jaoks KIK Erametsakeskuse vahendusel raha eraldab, on metsainventeerimine ja metsamajandamise kava koostamine. „Selleks, et metsas üldse midagi majandada, peab metsaomanikul olema metsamajandamise kava, mille koostamise aluseks on metsa inventeerimisandmed. Inventeerimine viiakse läbi takseerimise käigus, kus antakse puistu täpne kirjeldus ja selle põhjal koostatakse majanduslikud ettepanekud selle kohta, mida ja millises ulatuses konkreetses metsas teha võib,” selgitab Arvi Toss. KIK toetab rahaliselt kogu protsessi alates aeropildistamisest kuni metsamajandamise kava koostamiseni. Lisaks äärmiselt kuluka metsa-
majandamise kava koostamisele toetatakse neid tegevusi, mis toovad metsaomanikule kulu, aga millest mingit otsest tulu saada ei ole. „Metsakasvatus on väga pikaajaline protsess, ka headel kasvukohtadel pole võimalik esimesed 30 aastat mingit tulu saada, kehvematel kasvukohtadel on see aeg veel pikem. Samas on aga tarvis teha kulutusi uue metsapõlve rajamiseks ja noore metsa hooldamiseks.” L is ak s inventeer imis ele antakse ka metsauuenduse toetust nii taimede ostmiseks kui ka metsakultuuri rajamiseks, metsa maaparandustoetust, korraldatakse metsa alast individuaal- ja grupinõustamist ning toetatakse metsaühistute tegevust. Korraldatakse ka eri koolitusi nii erametsaomanikele kui ka laiemale üldsusele. Näiteks on projekti „Telemeedia sari „Kodumets”” vahendusel loodud saatesarjade „Sõida maale” ja „Osoon” tarvis mitmeid metsandusteemalisi teleklippe. Toetus teadusele ja uuringutele Eesti Maaülikooli jaoks eraldatavate summade eest toetatakse metsateadust. See hõlmab näiteks metsa kasvukäigu uuringuid, mille tarvis on üle Eesti loodud enam kui 700 püsiproovitükki, millel kasvavaid puid käiakse teatud perioodide järel üle mõõtmas, et saadud andmete abil modelleerida metsa kasvu. Modelleerimise
abil on võimalik prognoosida, milline võiks üks või teine mets välja näha ja millist puidusortimenti sisaldada 10, 20 või 100 aasta pärast. Viimasel 3-4 aastal on KIK rahastanud Maaülikooli tehtud metsakaitse alaseid uuringuid, keskendudes peamiselt invasiivsete seenkahjustajate uurimisele. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud ka puiduenergeetika, millega seoses on uuritud alternatiivseid võimalusi, kust on võimalik saada nii soojus- kui ka elektrienergia tootmiseks vajalikku puitu. Lisaks toetab KIK ka metsateaduse alast rahvusvahelist koostööd, mille üheks näiteks on kõrgetasemelise metsandusajakirja Baltic Forestry väljaandmises osalemine. Metsanduse andmebaas Keskkonnateabe Keskusele eraldatud metsandusega seotud summad kuluvad peamiselt metsanduse infosüsteemide loomisele ja arendamisele. Neist kõige olulisem on kindlasti metsaregister, kus on kõigi Eesti metsade kaardimaterjal koos takseerandmetega. Keskkonnateabe Keskuse tegevuse oluliseks osaks on ka erinevate keskkonnaalaste aruannete ja raportite esitamine nii rahvusvahelisel kui ka Eesti-sisesel tasandil. KIK on toetanud näiteks Eesti metsanduse ja süsinikuringe aruannete jaoks tehtud uuringuid. Korraldatakse ka üldisi uuringuid
ja ülevaateid Eesti metsadest, näiteks on Keskkonnateabe Keskuse tehtud põhjalik uuring metsa kasutamiseks puhkemajanduses rekreatiivse koormustaluvuse seisukohalt. Uuritud on laserskaneerimise kasutusvõimalusi metsade inventeerimisel. Tugi infojagajatele Eesti Metsaselts on mittetulundusühing, mis koolitab KIK-i toetusrahadega maakondlikke kõneisikuid, kelle ülesandeks on propageerida metsandust ja anda infot metsanduse kohta eri meediaväljaannetes. Eesti Metsaselts on ka iga-aastase metsanädala ja metsalooliste konverentside ning metsanduse tähtpäevadega seotud ürituste korraldaja. Muuhulgas antakse välja ka trükiseid, näiteks raamatud metsateadlastest ja metsandusega seotud ajaloolistest isikutest. Praegu on koostamisel metsaomaniku juriidiline abimees, kus on sees kogu metsateemaline juriidika ja info selle kohta, mida metsaomanik peaks teadma metsaseadusest, sellest tulenevatest ja sellega kaasnevatest õigusaktidest. Keskkonnaministeerium pole Arvi Tossu sõnul viimastel aastatel küll KIK-ist raha taotlenud, aga varasematel aastatel on küsitud raha metsauuenduskohustuse täitmise kontrollimiseks ning arengukavade ja strateegiate väljatöötamiseks.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on oma tegevuses suunatud metsatööstusele ja puidu kasutamisele tööstuses ja ehituses. KIK on mitmel aastal toetanud EMPL-i projekte „Puuinfo” ja „Tee metsa”. „Puidu, eriti just ehituspuidu kasutus on süsiniku süsinikuringest väljaviija ning seda propageerib Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit erinevate puitarhitektuuri konkursside ning Puuinfo internetilehekülje kaudu, mis jagab muuhulgas juhtnööre selle kohta, kuidas puitu ehituses võimalikult efektiivselt kasutada,” selgitab Arvi Toss. Liidu tegevus on suunatud ka puidukasutuse statistikale, koondades puiduteemalisi statistilisi andmeid, samuti on igal aastal koostatud Eesti puidukasutuse koondbilanss. Hetkel on kõige päevakohasemaks ülesandeks elektroonilise veoselehe loomise projekt, mis on praeguseks juba lõppfaasis ning peaks täielikult valmima juunikuus. Eesti Erametsaliit on metsaomanike organisatsioone ühendav katuseorganisatsioon, mis on seni taotlenud KIK-st raha igasuguste ürituste korraldamiseks. Üheks näiteks on metsatelk, kus antakse inimestele tasuta metsandusalast infot ja mis käib kevaditi ja suviti laatadel ning metsaüritustel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsandus on valdkond, kuhu investeeritavate vahendite hulk suureneb aasta-aastalt võrdeliselt huvi kasvuga. „Keskkonnainvesteeringute Keskuse eraldatavad summad metsanduse programmile on järjepidevalt aastate kaupa tõusnud, välja arvatud aastatel 2009 ja 2010 ehk nn masuaastatel. 2011. aastal jõudis kogusumma juba peaaegu 2008. aasta tasemele. Alates 2004. aastast on järjepidevalt tõusnud ka taotluste arv,” märgib Arvi Toss, kelle sõnul kestab töö erametsade säästva arengu ja laiemalt ka metsanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks pidevalt edasi. Kohe-kohe on lõppemas keskkonnaprogrammi selleaastane esimene taotlusvoor, kuid huvitatutele, kes keskkonnale head soovivad, avaneb selleks uus võimalus suve lõpu poole. Täpsem info nii taotlemise ja vajalike dokumentide kui ka toetust saanud projektide kohta on leitav KIK-i kodulehelt www.kik.ee.
4
Just praegu on sobivaim aeg tellida metsainventeerimise ja -majandamise kava Kui metsaomanik on otsustanud oma metsas toimetama asuda, tuleb tal esitada Keskkonnaametile metsateatis, kus on märgitud ära kõik tegevused, mida ta oma metsas teha kavatseb. Otsuse tegemise aluseks on metsainventeerimise andmed, abiks ja toeks metsamajandamise kava, mis koostatakse metsainventeerimise andmete põhjal. Õige aeg metsainventeerimise tellimiseks on just praegu, sest heal tasemel tööde läbiviimiseks sobib aeg, mil lumevaip ei varja noori metsakultuure, mil puud on lehtes ja silmaga võimalik hinnata liikide osatähtust, mil lühike päev ei sunni ruttama, mil pakane ei halva elektroonilisi töövahendeid, mil metsateed on sõiduautoga läbitavad ning jalgsirännak maatükile ei kuluta tunde. Metsaomaniku aastaring on täis erinevaid tegevusi: talv on parim aeg raietöödeks, kevad külvi- ja istutustöödeks, suvi aga metsa hooldamiseks. Et kõige selle jaoks oleks vajalikud paberid õigeks ajaks aegsasti korda aetud, tulebki metsainven-
teerimisele mõelda just praegu, aga mitte siis, kui raiumise või istutamise aeg juba käes on. Võtab natuke aega Metsainventeerimise ja -majandamise kava tellimisel tuleb arvestada, et töö tellimisest selle valmimiseni kulub paar-kolm kuud. Miks nii? Ettevalmistatud plaanimaterjalidega varustatud taksaator paneb paika oma töögraafiku. Enamasti on tellimusi ees ootamas ja varasemad tuleb täita varem. Mõni hiljem tellitud töö võib valmida ka varem, kui kinnistu pindala osutub sobivaks, et seda logistiliselt liita mõne varem tellitud, kuid samas kandis paikneva kinnistu inventeerimisega. Pärast välitöö tegemist (metsaeraldiste piiritlemine, puistu koosseisu, vanuse, kõrguse, läbimõõdu, tiheduse, kasvukohatüübi määramine, kahjustuste hindamine jne) ja otstarbeka majandustegevuse kavandamist koostab taksaator metsakava projekti, mille ta saadab tellijale tutvumiseks-ülevaatamiseks. Nüüd on metsaomanikul ja taksaatoril
Foto: Metsabüroo
aeg suhelda, et oma küsimustele vastused saada. Pärast arve tasumist laetakse metsaandmed üles Metsaregistrisse kandmiseks. Keskkonnateabe Keskuse spetsialistid kontrollivad andmeid ja teevad otsuse ühe kuu jooksul. Kui inventeerimine ja andmetöötlus on tehtud nõuetekohaselt, kantakse andmed Metsaregistrisse ja need muutuvad ametlikult kehtivaks. Pärast seda saabki kava omanikule saata. Kaitsealal asuva metsatüki metsakava väljastamiseks on vaja kaitseala valitseja luba, kes kontrollib planeeritud majandustegevuse sobivust looduskaitseliste eesmärkidega. Kasvava metsa tagavara Metsakava on piisavalt täpne ettekujutuse saamiseks kinnistu metsa olemist, seisundist ja majandamise võimalustest, kuid kasvava metsa raieõiguse müügiks tuleks raieala ülepinnaliselt kluppida. Kasvava metsa tagavara määramiseks ei ole olemas mõõteriista. Metsakavas esitatud kasvava metsa tagavara on arvu-
Pille Mäerand paneb metsaomanikele südamele, et nad telliksid metsakavade tegemise ära just kevadel ja suvel.
tatud puude kõrguste ja puistu tiheduse kaudu vastavalt arvutusmudelitele. Iga keskmise näitaja puhul on antud vea piir, millest suurem ei tohi viga olla. Eksides mitme näitaja määramisel samas suunas, viga tagavaraarvutuses
summeerub, eksides eri suunas, tasandub. Metsakorraldamise juhend esitab tagavara määramise täpsusele nõude, et I rinde tagavara viga ei ületaks keskealistes ja vanemates puistutes 20 % ning latimetsades 30%.
Tuleb kindlasti vahet teha, et metsakavas on kirjas kasvava metsa tagavara, kuid sortimentide väljatulek moodustab sõltuvalt puuliigist ja puistu seisundist enamasti 70–85% kasvava metsa tagavarast. Ülejäänud 15–30% moodustavad jäätmed: puukoor (v.a küttel), sortimentide ülemõõdud, latv ja saagimisjäägid. OÜ-st Metsabüroo saab metsakava tellida kas elektrooniliselt kodulehe kaudu, kirja teel, tulles ise kohale meie kontorisse Tallinnas või metsaühistute kaudu. Meie koostööpartnerid metsaühistud esitavad oma liikmete tellimissoovid ühtse nimekirjana, mille alusel saame pakkuda soodsamat hinda. Lugupeetud metsaomanik, ükskõik kus Sa elad! Kui Sinu kinnistu kohta puuduvad Metsaregistris kehtivad andmed, võid pöörduda Metsabüroo poole – meie metsataksaatorid töötavad kõikjal Eestis. 2011. aastal Metsaregistrisse kantud erametsade andmetest on 35% inventeeritud Metsabüroos. Pille Mäerand Metsabüroo OÜ juhatuse liige Metsabüroo OÜ Tel 610 9061; 525 6733 info@metsabyroo.ee Vaata lähemalt: www.metsabyroo.ee
ZEIGO SERVICE OÜ
Telefon: +372 504 4964 Faks: +372 738 1965 Aadress: Tamme 1 Tõrvandi Tartumaa
KOMATSU metsatöömasinate müük, hooldus, remont ja varuosad
SAAREMAAL METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST
Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜ Rohu 5, 93819 Kuressaare Terminal: tel 5341 1444 tel 508 7200, 453 3994 metsamajandus@gmail.com www.metsamajandus.ee
OÜ Zeigo Service on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas majandustegevust Eesti turul aastal 1996. Oleme Jaapani firma Komatsu Forest ainuesindaja Eestis, mis tegeleb Komatsu (endine Valmet) metsatöömasinate müügi, hoolduse, remondi ja varuosadega. Aastate jooksul on firmast välja kujunenud professionaalne masinate, hoolduse ja varuosade pakkuja. Oleme abiks nii uute kui kasutatud metsatehnika müügi ja ostu teostamisel. Komatsu väljaveotraktorite konstruktsioonis on ühendatud ülim manööverdamisvõime ja suur kandevõime. Ei ole oluline, kui raskeks võib osutuda manööverdamine või kui tundlik on mets, teie kasumlikkus on alati optimeeritud. Masinad sisaldavad endas uusimat väljaveotraktori tehnoloogiat, mis on saavutatud aastakümneid kestnud pideva toote- ja tootmisprotsessi arendusega.
Komatsu harvesteride varasema konstruktsiooni täiustamine ja olulised uued eelised võimaldavad masina veelgi efektiivsemat kasutamist nii harvendamisel kui ka metsaraiel. Masin omab konkurentsitult parimat jõudluse ja manööverdamisvõime kombinatsiooni, millega kaasneb ülim efektiivsus ja minimaalne mõju metsale. Komatsu lõikepead on ülimalt kiired, intelligentsed ja kergesti kasutatavad ning samas endiselt ülimalt tugevad ja vastupidavad ning seda isegi väga tihedates suurte võradega puudega metsades.
Vaata lisa: www.valmet.ee
5
Metsa tuleb majandada, et mets ei läheks raisku Metsa tuleb majandada, et panna mets tulu teenima. Erametsaomanikul seostuvad metsamajandusega üldjuhul märksõnad metsa raie, kasvava metsa raieõigus, metsaistutus. Metsamajanduse tähendus on siiski laiem: seaduste põhjalik tundmine, metsaressursi hindamine, pikaajalise eesmärgi püstitamine, tegevuse planeerimine, metsakasvatus, metsahooldus, raietegevus, turustamine, metsakaitse, metsavalve, riskianalüüs. Erametsaomanik ei ole üldjuhul ise metsandusspetsialist. Metsamajanduse kõikide aspektide põhjalikuks selgekstegemiseks kuluks aega ülikoolitaseme õppeprogrammi jagu ja mõned aastad praktikat lisaks. Isegi kasvava metsa raieõiguse müük üksi vajaks metsandusse süvenemist sellisel määral, et teadmistelt võiks metsaomanik tööturul metsandusspetsialistiks kvalifitseeruda. Oleme kõik kuulnud, et tänapäeva majanduses valitseb spetsialiseerumine ja suurtootmine – nii saavutatakse suurem efektiivsus ja kokkuhoid. Sama kehtib ka metsamajanduses. Spetsialiseerumise tunnuseks on kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud spetsialistide kaasamine, nende pädevus on keerukas metsa majandamises lausa hädavajalik. Suuremahulise tootmise põhitin-
gimusi on võimalikult suur toorainebaas, milleks on metsamaa ja sellel kasvava metsa kokkuostmine. Metsaettevõtted maksavad erametsaomanikele kinnistute eest tulu, mis ei tule kinnistu müüja rahakoti arvelt, vaid teenitakse tagasi tulevase efektiivse ja üksikasjadeni läbi mõeldud suuremahulise metsamajandamisega. Seda kinnitab nii Eestis, Skandinaavias kui ka mujal maailmas leviv tendents, mille järgi koonduvad kinnistud erametsaomanike käest metsaettevõtete omandisse, kus mets alustab aktiivse majandamise läbi uut elu. Ärge laske oma metsal raisku minna Eesti erametsaomanike käes on statistika järgi valdavalt küpse struktuuriga mets, sest majandamise järjepidevus erametsades oli okupatsiooni ajal soikunud. Küps mets kaotab seistes oma väärtust, sest raugaeas puud surevad haiguste ja kahjurite leviku tõttu. Elujõudu kaotav küps mets on ka tormitundlikum. Viimasel
Metsa mittemajandamine ei ole säästlik tegevus ning kahandab metsaomaniku tulu.
Foto: Lignator Mets OÜ
Mets kaotab seistes oma väärtust, sest kahjurid ja haigused hävitavad raugaeas puid.
aastakümnel Eestit räsinud sagedased tormid on seda tõestanud ja metsa märkimisväärselt raisku lasknud. Näitena võib tuua Lääne-Virumaal Vinni vallas eraomanikule kuulunud 10 ha suuruse majandamata metsakinnistu, kus kümne aasta jooksul suurendas kuuse juuremädanik ja ürask raisku läinud puude mahtu ligikaudu 200 tm võrra (kahju umbes 2500 eurot) ning nõrgestatud mets elas lisaks üle 2005. aasta jaanuaritormi, mille tõttu lisandus veel ligikaudu 400 tm (kahju umbes 4500 eurot). Näites toodud metsaomanik kaotas kümne aasta jooksul igas kuus ligikaudu 60 eurot tulu.
Ostame kasvavat metsa, raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Metsa ülestöötamine ja transport. Metsaharvenduse OÜ Tel. 516 0843 aavo.pluss@mail.com
Spetsialiseerumata erametsaomanikul on lihtne mets bioloogiliselt ja rahaliselt raisku majandada. Seetõttu on pidev majandamisprotsess vajalik ka selleks, et mets püsiks elujõuline ja terve ning säästud ei väheneks asjatult. Oskus metsaga õigesti käituda on kunst Näeme oma töös iga päev puutumatuid või näiliselt majandatud erametsi. Valdav osa erametsaomanikest ei ole metsandusspet-
sialistideks spetsialiseerunud ja suure tõenäosusega ei kvalifitseeru juba omandatud erialalt ringi ka tulevikus. Eesti metsaomaniku passiivsuse põhjus on ühelt poolt metsamajanduse keerukus, metsaomanikud tajuvad õigustatult riske ja ohte isemajandamisel ja kasvava metsa raieõiguse müügil. Teisalt ei taheta metsakinnistut müüa, sest emotsionaalne aspekt kaalub üle rahalise tulukuse aritmeetika. Erametsaomanikud, kes tahavad säilitada sidet oma maa ja metsaga, jätavad üldjuhul tükikese metsamaast endale. Müümata metsaosa jääb ootama
Metsa säilitamine ja puutumatuna hoidmine suurendab selle riknemise riski. Paljudel erametsaomanikel ei ole aega, tahtmist, võimalust või oskust näha, kuidas nende metsal läheb. tulevikuotsuseid ja võimaldab tegeleda hobimetsandusega. Hobimetsandus annab metsaomanikule pigem emotsionaalse laengu: oma tarbeks küttepuude tegemine, jõulupuu kojutoomine, metsa istutamine, metsa hooldamine, puhkuse veetmine, füüsilise töö tegemine, side esivanematega. Hobimetsandust võiks harrastada suhteliselt väikesel alal (kindlasti alla 10 ha), et jõud käiks üle. Kui midagi läheb viltu, ei ole kahjud loodusele ja rahakotile suured. Magnus Karukäpp Lignator Mets OÜ metsaülem Vaata lähemalt: www.mets.ee
(Sobivad ka osaliselt raiutud ja hüpoteegiga koormatud kinnistud). Info: Andrus Kalda, tel 510 3681, andrus@grundar.ee
Põltsamaal (Esku) Pärnumaal (Paikuse) Musta- ja valgelepa peenpalk 2,5m, Ø 10-20 cm Musta- ja valgelepa palk 3,1m ja 2,5m, Ø alates 20 cm Info: Lauri Alu, tel 515 6884.
www. grundar.ee OÜ Grundar Puit, Lille 4, 80010 Pärnu, reg nr 10602390
7
Metsamüük sai oma veebikeskkonna www.ostametsa.ee on uus, eelmise aasta lõpus käivitunud oksjoniportaal, mis on täielikult pühendunud metsakinnistute ja kasvava metsa müügile. Eestis on üle 90 000 metsaomaniku, kuid paljud neist ei tunne ala spetsiifikat ning keeruline on teha pädevaid tehingud teadmata metsa väärtust ja tundmata valdkonda. Sattudes kokku kahtlase väärtusega metsaärikatega, kes lubavad kõrgeimat hinda, võib ilma jääda nii metsast kui ka rahast. Ükskõik mis põhjusel metsa müües on eesmärk saada antud hetke parim pakutav ja õiglane hind. Aga kuidas leida usaldusväärne ostja metsakinnistule, kes pakuks ka kõige paremat hinda? Metsaomanikule on tähtis usaldus ja see, millised on tehingu läbiviimise juures ilmnevad riskid. Selleks ongi loodud spetsiaalselt metsakinnistute ja raieõiguste internetipõhine enampakkumiste keskkond, mille eesmärk on aidata erametsaomanikel metsa müügil oksjoni vahendusel parimat võimalikku hinda saada. Oksjonitel osalemine on nii müüjatele kui ka ostjatele lihtne ja mugav. Internetioksjon tagab suure ostjate-pakkujate ringi, mis on üks eeldus parima hinna kujunemiseks. Avalikult veebis
korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted ja kokkuostjad. Juba korraldatud metsaoksjonitel on müüjad saanud alghinnast tuhandete eurode võrra suuremat tulu.
Foto: ostametsa.ee
Pettus on välistatud Internetioksjoni puhul on pakkujatel väga keeruline eelnevalt omavahel kokku leppida, mis piirini hinnatõstmisega minna, sest pakkumisel osalejad selguvad alles oksjoni jooksul. Kõik pakkujad peavad end identima IDkaardiga või pangalingi abil, mis tagab ka turvalisuse. Ostametsa. ee vahendusel on ostjalt võimalik nõuda lisagarantiid tagatisraha näol ja portaali haldurid tagavad ausa enampakkumise toimumise. Lisaks aidatakse müügilepingute koostamisel ja tehingu nõustamisel, et sõlmitavad kokkulepped saaksid nõuetekohaselt täidetud ning metsaomanike ja ostjate riskid raieõiguse ostulmüügil oleksid kaotatud. Samas on portaalist võimalik leida ka põhjalikku informatsiooni müüdava kinnistu või kasvava metsa kohta. Kõigile metsaomanikele Ostametsa.ee-s saab oma metsakinnistut või kasvavat metsa
Avalikult veebikeskkonnas ostametsa.ee korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted ja kokkuostjad ning see võimaldab saada oma metsa eest parimat hinda.
Parim koht põllu- ja metsamaa müügiks! www.kinnistu.ee Telefon +372 501 7886
müüa iga erametsaomanik. Vajalik on metsakava olemasolu ja kasvava metsa müügi puhul kehtiv metsateatis. Portaali kasutajatele ei ole määratud liikmemaksu ega muid tasusid. Tutvumisperioodil, mis kestab sügiseni, on oksjonite korraldamine ning oma metsa müümine portaalis täiesti tasuta. Teate oksjoni toimumise kohta saavad kõik portaali andmebaasis olevad huvilised. Ostametsa.ee on loodud koostöös haamer.net keskkonna ja meeskonnaga, kellel on praegu juba üle nelja aasta internetioksjonite korraldamise kogemusi. Ostametsa.ee põhineb ka haamer.net-i väljatöötatud tarkvaral, mida kasutavad varade realiseerimiseks paljud kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. s.h Eesti Kaitsevägi. Oksjoniportaali leiab aadressilt www.ostametsa.ee Edukaid ja turvalisi metsatehinguid!
Urme Raadik www.ostametsa.ee projektijuht Tel 508 2796 urme@ostametsa.ee
Pikaajalise metsatöökogemusega ettevõte pakub erametsaomanikele metsahooldustööde teenust Saare maakonnas. Propageerime ja toetame ühistulist metsade majandamist koostöös MTÜ Saaremaa Metsaühinguga.
Preste Grupp OÜ imre.lossmann@gmail.com 5804 2746