MÄRTS 2013
Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee Toimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee
Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused: EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks. Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp). Primer pump sae kiireks käivitamiseks. MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde. CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.
EA3201S35A
CAT Catalytic Converter
Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga. Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.
EA3500S35B
CAT Catalytic Converter
Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg
EA4300F38C
CAT Catalytic Converter
EA5000P38D
CAT
Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg
Profisaag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus. Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg
Catalytic Converter
MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee
Easy Start
süsteemiga varustatud saagi on väga kerge käivitada!
Ostame: kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid metsamaterjali Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist. Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena. Teostame võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.
Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee
3
Mida on uuest jahiseadusest oodata maaomanikul Fotod: Sven Arbet
Kristiina Viiron
Uus jahiseadus pidanuks plaanide kohaselt olema jõustunud, ent vaidluste tõttu on selle vastuvõtmine toppama jäänud. Siiski on seadus jõudnud teise lugemiseni ning tõenäoliselt on oodata ka muudatusi. Võrreldes vana seadusega saab maaomanik senisest rohkem võimalusi jahipidamises kaasarääkimiseks. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on maaomaniku õigusteks keelata oma kinnisasjal jahipidamine ning jahitunnistuse olemasolul pidada jahti väikeulukitele, kui temale kuuluva kinnistu suurus on vähemalt 20 hektarit. Uue jahiseaduse eelnõu kohaselt võib maaomanik endiselt oma maal jahipidamise keelata, kuid ta võib jahipiirkonna kasutajale seada ka tingimusi: näiteks, millal tohib jahti pidada, kas ja kuidas talle jahipidamisest teatatakse, kuidas ja mil määral ja tingimustel hüvitatakse jahilooma (põdra, kitse, hirve) tekitatud kahju jms. Kõik niisugused tingimused pannakse eelduste kohaselt kirja jahipiirkonna ja omaniku vahelises lepingus, mille sõlmimine seaduseelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutaja jaoks kohustuslik. Samal ajal jätab seadus võimaluse jahipiirkonna kasutajale pidada jahti ka maaomanikuga kokku leppimata, seda juhul, kui
Võrreldes vana seadusega saab maaomanik senisest rohkem võimalusi jahipidamises kaasarääkimiseks. maaomand on tähistamata. Sarnane kord on ka kehtivas seaduses. Ainult oksapuud Kui maaomanikel ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu mingil põhjusel sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks hüvitamiseks maaomanikele. Kahjude hüvitamise kohustus tekib jahipiirkonna kasutajal aga alles siis, kui maaomanik lubab oma kinnisasjal jahipidamist. Samuti on eelnõuga sätestatud piirmäärad, millest suurem kahju kuulub hüvitamisele. Põllul peab kahjustatud ala olema suurem kui 100 m2. Metsamaal on see seotud tervete okaspuude arvuga hektari kohta, olenemata sellest, kas samal ala kasvab ka teisi kasvukohale sobivaid puuliike (nt segapuistud). Hüvitatakse ainult okaspuudele tekitatud kahju.
„100-eurone hüvitis rakendub siis, kui maa- vōi põllukultuuriomanik on esitanud enne vegetatsiooniperioodi ulukikahjude ennetamise teatise ja juhul kui jahimaa kasutaja ei ole suutnud neid kahjusid ennetada,” ütleb riigikogu keskkonnakomisjoni jahiseaduse eelnõu menetlemise eest vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling. Seaduseeelnõus seisab ka, et maaomaniku kohustuseks on igal aastal teavitada jahipiirkonna kasutajat ohustatud objektidest ning omalt poolt rakendatud või planeeritud kaitseabinõudest. See võimaldab jahimeestel vastavalt tegutseda, et suuremaid kahjusid ära hoida. Põllukultuuridele tekitatud kahjude hüvitamises niisugust selektsiooni nagu metsakultuuride puhul tehtud ei ole, osutab Palling. „On teada, et noor leht-
puu on näiteks kitse ja põdra maiuspala, aga selle kahjusid seaduse kohaselt ei hüvitata. Samas on näiteks köömned metssea maiuspala, mille kahjusid uue jahiseaduse järgi asutakse hüvitama,” selgitab Palling.
Traks, kõrvutades seadus eelnõud praegu kehtiva jahiseadusega. „Täna kehtiva seaduse alusel ei saa jahimehel kompenseerimise kohustust tekkida ja ta pole lepingu sõlmimisest huvitatud. Kui jahimees peaks aga igal juhul kõik metsa- või põllukahjud maaomanikule kompenseerima, kaob maaomanikul huvi lepingu sõlmimise vastu. Seega on kogu võrdlemisi keerukas ja mõlemale osapoolele tülikas osalise kompenseerimise regulatsioon seadusesse kirjutatud eesmärgiga soodustada lepingute sõlmimist,” põhjendab Traks, miks rakendub hüvitise mehhanism just niisugusel moel. „Kui aga tõepoolest piirkonna kasutaja ei soovi sõlmida lepinguid ja maaomanikke ei rahulda ka see osaline kompenseerimine, algatavad nad kasutaja väljavahetamise, lootes, et järgmine kasutaja on vastutustundlikum või taotlevad ise selle jahipiirkonna kasutusõigust.” Õigus senise jahipiirkonna kasutusõigus lõpetada saavuta-
takse eelnõukohaselt siis, kui selles saavad kokkuleppele maaomanikud, kelle valduses on vähemalt 2/3 jahipiirkonna pindalast. Kokkulepe tuleb vormistada ühise taotlusena. Nimetatud seadusepunktis on tehtud ettepanek, et jahimaa kasutaja väljavahetamiseks oleks tarvis nii 51% maaomanike (pindalapõhiselt) kui ka 51% maaomanike (omandi arvu põhiselt) nõusolekut. Pallingu sõnul tõenäoliselt nii see ka seaduses rakendub. Eelnõu kohaselt tekib maaomanikel edaspidi ka võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel. „Kui jahipiirkond jääb vabaks, on sealsetel maaomanikel jahipiirkonna kasutamiseks eelisõigus,” selgitab Traks. Uue seadusega tekib maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata, st õigust pidada jahti ise või lubada jahipidamist sellest huvitatud isikutel. Eelkõige on suunatud see koprakahjustuste ära hoidmiseks.
Et sõlmitaks lepingud Nimetatud 100-eurone hüvitissumma on põhjustanud maaomanike seas palju nördimust, kuid tõenäoliselt jääb see muutmata ning rakendub eelnõus toodud kujul. Keskkonnaministeeriumi metsanduse- ja jahinduse nõuniku Tõnu Traksi sõnul jääb see nii, et soodustada lepingute sõlmimist. Nimetatud 100-eurose hüvitise taotlemise õigus rakendub alles siis, kui maaomanikul ja jahipidajatel on leping on jäänud sõlmimata. „Osa kulusid jääb seega maaomaniku kanda, osa tuleb jahimehel maksta,” märgib
T USALDUSVÄÄ RSU ASTA A ST 20
• METSAMATERJALI OSTAME • KASVAVAT METSA • METSAMAAD
www.lemeks.ee
AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 782 1736 AS Lemeks Valga tel 764 2278 AS Lemeks Tartu tel 730 7907 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611
4
0TUBNF LBTWBWBU NFUTB NFUTBLJOOJTUVJE KB NFUTBNBUFSKBMJ .FUTB ÛMFTUÕÕUBNJOF KB USBOTQPSU .FUTB JTUVUBNJOF
*OGP UFMFGPOJM XXX IBOTBNFUT FF
Kotkas ei kĂźsi pesa ehitamiseks metsaomanikult luba Signe Kalberg
Tulundusmetsas asuvate I kaitsekategooria liikide pĂźsielupaikade eest metsaomanikule hĂźvitist ei maksta, ehkki metsaomanikule kehtivad majandamisel ranged piirangud. „Tunnen oma metsi päris hästi, sest olen need risti-pĂľiki aastate jooksul läbi käinud. Ăœtleksin, et igal ruutmeetril on mitu minu jalajälge,â€? Ăźtleb Vändra valla Kobra JĂźri talu perenaine, metsaomanik Leili Mihkelson. Seepärast teab ta oma metsas kasvavaid taimi, seeni, samblaid, kollasid, samuti kaitsealuseid käpalisi, millest Ăźkski ei kuulu kĂźll I kaitsekategooriasse, kuid väärivad samuti säilitamist. Tema metsas on ka kaitsealuseid kĂźnnapuid, vanal haavatĂźvel kasvavat sulgjat Ăľhikut, erinevate rähnide elupaiku, nende hulgas ka valgeselg-kirjurähni omi, samuti
pesitsesid edukalt ta metsas händkakud. Kaks pesa kuuluvad hiireviudele. Aga kþige märkimisväärsemad on I kaitsekategooriasse kuuluvad väike-konnakotkad, kelle pesad on kahel erineval kinnistul. Kotkapesa on metsa uhkus Mihkelsoni sþnul kehtib mþlemas konnakotkaste elupaigas juba ligi kßmme aastat range kaitsereŞiim. Pesade ßmber 100 m raadiuses on igasugune metsatÜÜ keelatud ning kumbki sihtkaitsevÜÜnd hþlmab umbes 3 ha suuruse ala. Moodustatud, kuid seni keskkonnaministeeriumis kinnitamata on ßht pesa ßmbritsev pßsielupaik, mis koosneks rangelt kaitstavast sihtkaitsevÜÜndist ja leebema reŞiimiga piiranguvÜÜndist. Pßsielupaiga kinnitamisega jääks sihtkaitsevÜÜndisse vana mets, kuid kotkapesa läheduses olnud ja hiljuti maha vþetud elektriliini vþsastunud ala ning kaks kuusenoorendikku jääksid piiranguvÜÜndisse. „Väljaspool pesitsusaega septembrist märtsikuuni tekiks piiranguvÜÜndis vþimalus ka
noorendike hooldust teha, mis metsa seisukohast oleks hädavajalik ega halvendaks sugugi kotka elupaika, kuid mis praeguse 100 m laiuse sihtkaitsevÜÜndi alas jääb tegemata,� räägib ta. Mihkelsoni sþnul eeldab see ßksjagu loodusteadlikkust, et looduskaitsealust objekt ära tunda. On täiesti loomulik, et omanik kutsub eriala spetsialisti (bioloogi, kotkamehe jne) taime, seent, samblikku, sammalt vþi suure risupesa omanikku kindlaks määrama. „Teisena nimetaksin metsakorraldajat, sest iga metsaomanik vajab oma metsast pþhjaliku ßlevaate saamiseks inventuuri ja seda teevad taksaatorid ehk metsakorraldajad. Kolmas vþimalus, eriti lindude puhul, on linnuhuviliste
Hea metsaomanik!
OSTAME kasvavat metsa metsa- ja pĂľllukinnistuid raieĂľigust
OSTAME: • kasvava metsa raieþigust • metsamaterjali PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ßlestÜÜtamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
OSTAME: • metsakinnistuid
Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
5 Fotod: Leili Mihkelson
Väike-konnakotka pesa ümber on 500-meetrine kaitsetsoon. juhuslik vaatlus ja jälgimise tulemusena leitud kaitsealuse liigi pesa. Sellisel juhul võib metsaomanik mõnda aega olla asjast mitteteadlik,” nendib Mihkelson. Liik määrab piirangud Kui juhtub nii, et inimene leiab oma maalt või metsast mõne looduskaitsealuse liigi (või liigi, mille ta arvab looduskaitsealuse olevat), mille olemasolust ta oma metsas ei olnud enne teadlik, soovitavad keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni looduskasutuse spetsialistid Andres Järve ja Olavi Randver alati esimese asjana teavitada sellest kolme päeva jooksul keskkonnaametit, metsa- või maatüki asukohajärgsesse maakonda jäävat kontorit, kuna ei ole välistatud, et
leitud liik ja selle elupaik on ka looduskaitsega tegelevatele ametnikele teadmata ning keskkonnaregistrisse kandmata. Piirangute rangus sõltub liigist. Automaatselt alates pesapuu leidmisest hakkab kehtima majandamiskeeld ja ajaline liikumispiirang kõigi kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuude ümber. Ülejäänud juhtudel on keelatud isendite surmamine, kahjustamine ja häirimine. „Piisab ka sellest, et võimalusel teeb inimene talle huvipakkuvast ja oletatavalt kaitstavast liigist, tema pesapuust, kasvupaigast, vms pilti ja saadab selle e-kirjaga koos oma kontaktandmete ja nt ümbruskonna lühikirjeldusega keskkonnaameti maakondliku kontori looduskaitse bioloogile,” ütlevad looduskasutuse spetsialistid. Järve ja Randver tunnistavad, et seda on ette tulnud ja tuleb arvatavasti ka edaspidigi, et tehakse metsatöid, olemata teadlik pesapuust või kaitstavatest liikidest oma metsas. Kui nii on juba juhtunud, et kuigi raiutakse metsateatise alusel, aga avastatakse siiski midagi, mida metsas enne polnud märgatud, siis on otstarbekas edasiste probleemide vältimiseks ja süvenemiseks esimese asjana tööd peatada ning võtta ühendust keskkonnaametiga. „Ei tasu karta sanktsioone, sest üsna loogiline on, et kui teie ei olnud teadlik teie metsas olevast kaitsealusest liigist ja teile on metsatöödeks kinnitatud metsateatis, siis eeldatavalt ei ole see kaitsealuse
Mullu koorunud ja pildi tegemise ajaks ligi kolme kuu vanuseks saanud väike-konnakotka lennuvõimeline poeg oli pesast umbes 130 m kaugusel.
liigi esinemine teada ka looduskaitse spetsialistidele,” ütlevad ametnikud. Metsaomanik saab tema metsas kehtivatest piirangutest teada keskkonnaameti spetsialistidelt, maa-ameti avalikust kaardirakendusest ja keskkonnaregistri avalikust teenusest, kuid nendest ei saa I ja II kategooria liikide leiukohtade ja püsielupaikade asukohainfot. Vajadusel saab teha põhjendatud päringu keskkonnateabe keskusele. Infot võib küsida näiteks kirjutades info@keskkonnainfo.ee aadressile.
püsielupaik. Lendorava pesapuu ümber 25 m raadiuses, aga näiteks kaljukotka pesapuu ümber 500 m raadiuses. „Taoline automaatne kaitse rakendub vaid kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesade ümber. Sellises püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduse paragrahvis 30 sätestatud sihtkaitsevööndi režiim ning liigi vajadustest tulenev ajaline liikumispiirang. Sihtkaitsevööndi režiim tähendab, et majandustegevus antud kinnistu osas on keelatud,” ütleb keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul. „Seni kuni püsielupaika pole moodustatud, saab liiki kaitsta isendi kaitse põhimõtetele tuginedes koostöös maa omanikuga,” lisab ta. Pärast kaitse alla võtmise määruse jõustumist hakkavad püsielupaigas kehtima maamaksusoodustused. Praegu Eestis kaitstavatest loodusobjektidest põhjustatud piirangute tõttu saamata jäänud tulu ei kompenseerita. Leevendava meetmena on piiranguvööndi maa ja hoiualade maa maamaks 50 protsenti maamaksumäärast ning sihtkaitsevööndite maa on maamaksuvaba. „Kui omanik on leidnud oma maalt I kaitsekategoo-
riasse kuuluva liigi ega soovi omada tekkinud piirangutega ala, võib ta pakkuda seda maad riigile müüa,” selgitab Rammul. Kui looduskaitse all olev maaala kuulub Natura 2000 võrgustikku, makstakse metsaomanikule metsaalade majandamisel saa-
mata jäänud tulu kompenseerimiseks toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritava ala piires asuva metsaala ühe hektari kohta on 60,08 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 109,93 eurot aastas.
Kaitse all
•• I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang. •• II kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki. •• III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. •• Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki. Allikas: www.envir.ee
•• Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. •• Kaitsealused liigid jagunevad kolme kaitsekategooriasse. •• I kategooriasse kuulub 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. •• I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. •• Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. •• I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).
Tulu jääb saamata Niipea kui on tõendatud, et kinnistul esinevad tõepoolest I kaitsekategooria loomaliikide pesapaigad, rakendub neile automaatne
Ostab metsakinnistuid ja kasvava metsa raieõigust. Pakume parimat hinda. info: kalle @dammix.ee tel 5629 4011
6
Metsaomanikul tuleb metsakahjustus likvideerida Foto: Andres Putting
Kristiina Viiron
Praegu kehtiv metsaseadus üldiselt ei kohusta inimest oma metsa majandama. Teatud puhkudel võib see kohustus aga tekkida, näiteks siis, kui torm või üleujutus teeb metsale liiga. „Ega metsaseaduses eriti metsaomanikku majandama kohustavaid punkte ole,” tõdeb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Rohkem reglementeerib seadus metsa majandamisega seotud tegevusi: kuidas ja millal raiuda, kuidas ja millega metsa uuendada jms. Paar kohustavat punkti siiski on: metsaseaduse § 41ütleb, et metsaomanikul tuleb esitada metsateatis metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Metsakahjustuse puhul võib kaasneda ka kohustus võtta tarvitusele abinõud, et kahjustus likvideerida. Teatis esitatakse keskkonnaametile, kes teeb kahjustunud metsale ekspertiisi, milles kirjeldatakse metsa üldist seisundit ja antakse ka metsakaitselised abinõud kahjustuse likvideerimiseks.
Selleks võib keskkonnaameti metsanduse peaspetsialisti Marko Sahtli sõnul olla soovitus metsa raiuda, töödelda vastavate preparaatidega kändusid ja taimi, reguleerida veetaset, soovitused metsauuenduseks ja -võteteks jm sõltuvalt kahjustuse iseloomust. „Metsakaitseekspertiisis kirjeldatud tegevused on metsaomanikule kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel võib keskkonnaamet teha metsaseaduse järgi metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsaomanikule ettekirjutuse,” osutab Sahtel. Metsakahjustuse all peetakse Sahtli andmetel silmas seda, kui metsaosa on metsakahjustuse tagajärjel oluliselt kahjustatud või isegi hukkunud. „Metsakahjustused on looduslikku päritolu, mida metsaomanik ise ei saa mõjutada, näiteks erinevad putukkahjurid, seenhaigused, ulukite tekitatud kahjustused, üleujutused, tule- või tuulekahjustused jne,” selgitab Sahtel, mida metsakahjustuseks pidada. Ta märgib, et sageli on looduslikku päritolu kahjustused ka tagajärg metsaomaniku valedele metsamajanduslikele võtetele, näiteks kui hooldusraiete käigus viiakse metsa täius nii madalale, et tekivad lumeja tuulekahjustused. Või juhul kui lageraie käigus avatakse valitsevatele tuultele langi serv, mille taga-
Kui torm metsa maha murrab, tuleb omanikul kahjustus likvideerida. järjel üksnes ei teki ainult tuulekahjustused, vaid kaasnevad ka putukakahjustused jne. Metsateatis metsakahjustuse kohta tuleb esitada siis, kui puistu kasvutingimused on üleujutuse tagajärjel muutunud oluliselt: rohkem kui 25% puudel on okka- või lehekahjustused, rohkem kui 5% puudest on tuule-, uluki- või tüvekahjustus.
Mets peetakse hukkunuks, kui tuule, seenhaiguste, putuka- või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa täius langenud alla 30%. Uus mets kasvama Hukkumise puhul võib metsaseaduse § 25 järgi kaasneda ka kohustus rakendada kahe aasta jooksul
metsauuendamisvõtteid (istutus, külv, maapinna ettevalmistus, looduslikule uuendamisele kaasaaitamine), seda siis, kui hukkunud metsaosa pindala on vähemalt 0,5 hektarit. Uuendusvõtteid rakendama ei pea, kui keskkonnaameti metsauuendamisekspertiisi kohaselt on hukkunud metsaosas tekkinud looduslik uuendus või kuulub metsaosa metsatüüpi, mille puhul
ei ole uuendamise võtete rakendamine kohustuslik. Sama kehtib siis, kui hukkunud metsaosa asub kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis. Metsaseaduse § 25 punkt 8 ütleb ka, et kui metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik, aga metsaomanik jätab selle tegemata ning hukkunud metsaosa ei ole ka looduslikult viie aasta jooksul uuenenud (ja tähtaega pole kummalgi juhul pikendatud), teeb keskkonnaamet metsaomanikule ettekirjutuse uuendamisvõtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole märgitud tähtajaks täidetud, rakendab keskkonnaamet sunnivahendit. Sunniraha määramise korral on selle ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta. Marku Lamp märgib, et üldjuhul on metsaomanikud ise huvitatud kahjustuse likvideerimisest, et mitte kannatada majanduslikku kahju. Lamp täpsustab veel, et ekspertiis võib anda metsaomanikule kahjustuse puhul võimaluse raiuda nooremat metsa, kui muidu metsaseadus võimaldab, samuti teha lageraiet suuremal pindalal, kui muidu metsaseadus ette näeb. Tormis, aga ka tulekahjus kannatada saanud puistu puhul on kiire kahjustuse likvideerimine vajalik, et vältida sellele tavaliselt järgneda võivat üraskirüüstet.
Brushwood OÜ Hakkepuidu tootmine ja müük Raie- kokkuvedu- hakkimine
AAstARingi ja Üle eesti OstAme võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatd võsa ja raiejäätmeid küttepuid (pikkus ≥ 3 m) mÜÜme HAkkepuitu puidu HAkkimise teenus
ostame METSAKINNISTUID
e-post: allan@energywood.ee tel: 50 82 501
üle Eesti: tel 507 2544 www.erametsa.ee
7 Foto: Veljo Heinmets
Et kunagi rajatu ei hävineks Kristiina Viiron
Kui teie metsas on end kunagi metsavennad varjanud, puudel on näha vaigutamisjälgi, teie valduses on metsastunud park või leidub teie metsas midagi muud, mis mahub metsandusliku pärandkultuuri mõiste alla, on võimalik nende tarvis taotleda toetust. Erametsakeskuse arendusspetsialist Priit Jõeäär ütleb, et toetatav objekt peab olema seotud metsandusliku tegevusega või on puistul olnud näiteks seos mõne ajaloosündmusega. Toetus on mõeldud paiga korda tegemiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, arhiiviandmete kogumise, eksponeerimise jms tarvis tehtud kulutuste katmiseks. Objekt ei pea olema laia avaliku huviga, see võib olla ka väikse kohaliku tähtsusega ala. Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul paika ligipääsu tagama, kuid ta ei pea kohta avalikult reklaamima.
Jõeäär märgib, et menukaimaks on praegu osutunud ajaloosündmusega seotud puistud ja metsastunud pargid. „Möödunud aastal 14-st toetatud pärandkultuuri objektist oli viis metsastunud parki ja ajaloolisi puistusid samuti viis,” loetleb Jõeäär. Tema sõnul tehti toetuse maksmise algusaastail (toetust makstakse alates 2007. aastast, alates 2009. aastast peab toetatav objekt olema metsandusega seotud) palju väikseid objekte korda, toetussummad olid ka väiksed ning seetõttu jagus toetust väikeste summadena päris paljudele. Nüüd on aga kujunenud nii, et korrastatakse suuremaid objekte, tööd on suuremahulised ja seetõttu on ka kulud ja toetussummad suuremad, ent neid jagub vähematele isikutele. „Aastas keskeltläbi 10 inimest saab toetust,” märgib Jõeäär, et kokkuvõttes on välja jagada ikka samas mahus raha kui varem. Objekti, mille tarvis on soov toetust taotleda, peab eelnevalt hindama metsanduskonsulent. „Kui konsulent leiab pärandkultuuriga sidususe ära ega meiegi seda ümber lükkama hakka,” osutab Jõeäär, et konsulendi otsus on oluline.
sellele aed ümber, et saaks hiljem puude all loomi karjatada. Järve möönab aga, et jäi tööde tegemisega hiljaks ning esitab taotluse uuesti. Pärandkultuuritoetus on broneeringupõhine, raha makstakse taotlejale välja pärast tööde tegemist ja aruande esitamist. Pärandkultuuri toetuste voor on kord aastas, tänavu on taotluste esitamise tähtaeg 30. aprill.
Toetatavad pärandkultuuriobjektid
Veljo Heinmetsa korrastatud Vööla (Bysholmi) mõisa park Noarootsis. Maksimumsumma, mida ühe objekti kohta makstakse, on 3196 eurot. Töid ei pea omanik ise tegema, vaid võib neid ka tellida. Park ja katsekultuur Noarootsis Vööla külas elav Veljo Heinmets on üks neist viiest, kes mullu metsastunud pargi hooldamise ja korrastamise tarvis toetust sai. Ta korrastab seal omal ajal erastatud Vööla (Bysholmi) mõisa, mis kunagi oli ka koolimaja, parki. Seal kasvavad suured põlispuud – tammed, saared, pärnad, paplid olid võssa kasvanud. „Pool parki on ära tehtud, teise poole tahan selle aasta sees ära teha,” ütleb Heinmets, kes on parki seni hooldanud omal jõul seitse aastat. „Ostsin kruusa: sain kaks parkimisplatsi teha ja vana koolimaja aseme
juurde tee ning prügikast panna,” nimetab Heinmets. Samuti on ta uurinud külaajalugu, kogunud kunagistest taludest fotosid ning lasknud teha infotahvli, kus on peal Läänemaa kaart, Vööla talude fotod läbi aegade ja külaajalugu. „Pikapeale võiks parki rajad ka teha, pargipingid ma ostsin ära juba,” pajatab Heinmets. „Pargis on kaks tiiki ka, need oleks ka vaja ära süvistada.” Päris maksimaalset summat Heinmets toetuseks ei saanud – toetuseks maksti 2590 eurot ja 41 senti. Pärnumaa mehe Andres Hendriksoni maal asub 1999. aastal rajatud katsekultuur, mille ümber oli rajatud aed, mis hakkas kokku kukkuma. Selle koristamiseks sai ta toetust 263 eurot – pärandkultuuri
objekt ei pea sugugi väga vana olema. Hendriksoni sõnul tegi metsaamet kooostöös rootslastega põllumaade metsastamisel igasse maakonda katsetükid, üks neist sai siis tema maale. Isutati kaske ja saart ning seda tehti nagu maasikapeenart – maa kaeti musta kilega. „Annab hea efekti, rohi ei saa kasvada ning kile hoiab niiskust.” Praeguseks on kased 15 meetrit kõrged, saared aga vaid poolteist meetrit, sest külm tegi neile liiga. Igal aastal käiakse maaülikoolist puid ka vaatamas ja mõõtmas, märgib Hendrikson, et uurimustöö kestab. Läänemaal elaval Malle Järvel on plaanis võsast puhtaks teha kunagise Seljaküla metskonna endine männiseemla ning ehitada
•• Ajalooliste isikute rajatud puistud •• Ajaloosündmustega seotud puistud •• Eriotstarbel rajatud puistud •• Eripärase kasutuseesmärgiga puistud •• Eripärase koosseisuga katsekultuurid •• Eripärase maapinna ettevalmistusega või tehnoloogiaga rajatud puistud •• Jäljed huvitavamate metsamajandusvõtete rakendamisest •• Metsad, mida on uurinud tuntud teadlased •• Metsastunud pargid •• Puude mõõtmete või muu poolest silmapaistvad puistud ja puudegrupid •• Silmapaistvad võõrliikidepuistud •• Traditsioonidega seotud puistud •• Vaigukogumispunktid •• Vanad metsataimlad •• Endisaegsete metsakorralduste jäljed (nt üle 150-aastased kvartalisihid)
Ostame
metsakinnistuid ja kasvavat
metsa Info: tel: 434 2330, 50 57 355 e-post: apmets@apmets.ee
- Avant laadurid - vintsid - palgi-ja puuhaaratsid - puulõhkujad - tänavapuhastusharjad - kivikopad - tõstekahvlid - INO hooldusniidukid jpm
UUS! Avant 525 LPG
Kohtume messil EESTI EHITAB 03 – 06.04.2013! MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD Avatud E - R, 8.00 - 16.30 Harjumaa, Saue, Tule 20 Tel 670 9040, müügijuht 528 2732
www.sami.ee