Aprill 2014
Teemalehe tootis Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Enn Viidik, tel 661 3338 | enn.viidik@lehed.ee Toimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee
2
Lageraie on lubatud kindlas vanuses või mõõdus puistus Kristiina Viiron
„Jälle on mets lagedaks raiutud,” niisugust ohkamist kuuleb aeg-ajalt ikka. Aga ühtegi metsatükki ei saa selle omanik lagedaks raiuda siis, kui tal see mõte tuleb. Lageraietele on metsanduslike õigusaktidega kehtestatud mitmed nõuded ja piirangud.
Näiteks on lageraie lubatud kindlas vanuses puistus, täpsemalt sõltub see puuliigist ja metsa boniteediklassist. Mida viljakamal mullal mets kasvab, seda madalam on küpsusvanus. „Kui 110 aasta vanust rabamännikut võib veel keskealiseks nimetada, siis sama vana jänesekapsamänniku (Ia boniteet) raiega on juba 20 aastat hilinetud,” osutab Marje Kask õpikus „Metsakasvatus”. Keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjas on öeldud, et männikute ja kõvalehtpuupuistute (enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher) lageraie korral peab puistu vanus jääma 90–160 aasta piiridesse; kuusikute lageraie korral 80–120 aasta piiridesse; kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse ning haavikute lageraie korral 30–50 aasta piiridesse. Teiste puuliikide, näiteks halli lepa enamusega puistute lageraie on lubatud igas vanuses.
Küpsusläbimõõt Teatud juhtudel on lageraie lubatud ka varem, kui puistu ei ole veel küpsusvanusesse jõudnud. See on lubatud näiteks siis, kui männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu keskmine rinnasdiameeter on piisavalt suur ehk puistu on saavutanud küpsusläbimõõdu. Ka need parameetrid on paika pandud vastavalt puuliigile ja boniteediklassile. Mis tahes vanusega või keskmise rinnasdiameetriga puistus on lageraie lubatud, kui selle esimese rinde täius on 40% või sellest väiksem. „Selliste puistute kasvama jätmine küpsusvanuseni pole majanduslikult otstarbekas, nad on liiga hõredad ega kasuta kasvukoha tootlikkust maksimaalselt ära,” põhjendab Marje Kask. „Otstarbekam on need raiuda ja lank uuendada.” Kõiki eelnevaid piiranguid ja nõudeid arvestamata võib lageraiet teha näiteks siis, kui torm
metsa maha murrab või kui metsas on tekkinud mingi oluline kahjustus (näiteks põdrakahjustus, juuremädanik vms). Loa niisugusel puhul metsa lagedaks raiumiseks annab keskkonnaamet, kuid sellele eelneb kindlasti metsaomaniku tellimusel tehtud metsakaitseekspertiis. „Kui ekspertiis otsustab, et muude meetmetega pole võimalik metsa seisundit parandada, siis lubatakse teha lageraie, et pärast seda uuendada raiesmik kasvukohale sobivate puuliikidega,” osutab Marje Kask. Lageraie tegemiseks on kindlasti kohustuslikud kehtivad metsa inventeerimisandmed. Uuenenud metsaseaduse alusel ei nõuta seda enam kinnisasjalt, kus metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit, samuti füüsilisele isikule kuuluva kinnisasja puhul, kui metsa pindala on väiksem kui viis hektarit. Inventeerimisandmed on metsaomanikule sisendiks metsa majandamisvõtete planeerimisel ja rakendamisel.
Lageraietele on metsanduslike õigusaktidega kehtestatud mitmed nõuded ja piirangud.
Kuidas RMK-s lageraiesse määramine käib •• Lähtuvalt uuendusraie arvestuslangist valivad RMK metsamajandustööde planeerijad välja eraldised, mida võib vastavalt õigusaktidele raiuda. •• Planeerijad koostavad iga aasta alguses kolme järgneva aasta võimalikest raiekohtadest nimekirja. •• RMK metsamajanduslike tööde korraldajad valivad sellest nimekirjast ühe aasta arvestuslangi mahus eraldisi, mida kavandatakse järgmisel aastal raiuda.
•• Pärast aastase plaani tegemist võtavad metsamajandustööde planeerijad eraldistele peale metsateatised. Lubatava otsusega metsateatistega eraldistest moodustavad metsamajanduslike tööde korraldajad raielangi, koostavad sellele tehnoloogilise kaardi, kus on määratud kokkuveotee suunad ja vahelaoplatsi asukohad ning annavad tööd üle töövõtjale, kes viib läbi raietööd. Allikas: Rainer Laigu, RMK metsamajanduse peaspetsialist
Metsamaa ost Metsamaterjali ost Raietööd ja transport raidmeid
info@eestimetsnik.ee tel 50 700 45 www.eestimetsnik.ee
3 Foto: Ester Vaitmaa
Lageraie on lubatud puistus, mille enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui: Enamuspuuliik
Boniteediklass 1A
1
2
3
4
5 ja 5A
Harilik mänd
90
90
90
100
110
120
Harilik kuusk
80
80
80
90
90
90
Aru- ja sookask
60
60
70
70
70
70
Harilik haab
30
40
40
50
50
–
Sanglepp
60
60
60
60
60
60
Kõvad lehtpuud
90
90
100
110
120
130
Noorema männi, kuuse, kase, sanglepa ja haava enamusega puistu lageraie on lubatud juhul, kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt järgmise küpsusdiameetri: Enamuspuuliik
Boniteediklass 1A
1
2
3
4
5; 5A
Harilik mänd
28
28
28
28
28
28
Harilik kuusk
26
26
26
26
26
26
Aru- ja sookask
26
26
24
22
18
16
Sanglepp
24
24
22
22
18
16
Harilik haab
20
20
18
18
18
18
Allikas: metsa majandamise eeskiri
Uuendusraie arvestuslank Riigimetsa Majandamise Keskus lähtub puistute lageraiesse määramisel uuendusraie arvestuslangist. „See on metsa korraldamise juhendiga määratud metoodika, mille kohaselt arvutatakse metsade liigilisest koosseisust, vanuselisest struktuurist ja kehtivatest piirangutest lähtuv uuendusraie teoreetiline opti-
maalne raiemaht peapuuliikide viisi,” selgitab RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann. Tulenevalt arvutustest määratakse aastane raiemaht eksperthinnanguna. Hinnangu andmisel kaalutakse Eltermanni sõnul arvutustulemusi viiel erineval ajaskaalal ning lõpliku otsuse tegemisel arvestatakse ka vanuselise jaotuse lühemate lõikudega, seda eriti jaotuse vanemas osas. „Kuna üksikud aastad võivad olla väga erinevad, siis korrutatakse tulemus viiega ning saadaks viie aasta optimaalne uuendusraie pindala, mis saadetakse kooskõlastamisele esmalt Keskkonnaagentuuri ja mille kinnitab lõpuks keskkonnaminister
oma määrusega,” ütleb Eltermann. Arvutust korratakse igal aastal, see arvestab kõiki aasta jooksul toimunud muudatusi. „Selline viie aasta libisev arvutus ühtlustab aastased anomaaliad,” põhjendab metsakorraldustalituse juhataja. Näiteks võib n-ö kaardid sassi lüüa ulatuslik torm. Eltermann märgib, et tormikahjustuste likvideerimisel kehtiva uuendusraie mahuga ei arvestata, kuna tegemist on ulatuslike sanitaarraietega ja puitu ei jäeta metsa vedelema. „Küll aga mõjutab tormiga kahjustatud ja ära raiutud pindala järgmist uuendusraie arvutust ja selle tulemus saab kindlasti olema väiksem,” osutab ta. „Kui algselt planeeritud eraldised min-
gil põhjusel raiumata jäävad, siis raiutakse need järgmisel või ülejärgmisel aastal.” Selliseid operatiivseid plaanide muudatusi tuleb Eltermanni ütlust mööda ikka ette ja need pole põhjustatud ainult tormidest, vaid ka näiteks pehmest talvest (raiutakse rohkem kuivi kohti), külmast talvest (raiutakse rohkem märgi kohti), lisandunud piirangutest (algatatud püsielupaigast jääbki mets raiumata) ja väga paljudest muudest asjaoludest. RMK raiub võimalikult optimaalse langi mahtu. Näiteks kahel viimasel aastal on RMK raiunud täpselt 100% arvestuslangist, aastal 2011 raiusid riigimetsa majandajad arvestuslangist 98%.
Ostame:
kasvavat metsa ja metsakinnistuid metsamaterjali ja raieõigust Pärnu, Riia mnt 87 | info@vesmel.ee Tel 502 0471 | Faks 443 2550 www.vesmel.ee
AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad Info tel 434 2330, 5343 2720 E-post: apmets@apmets.ee www.apmets.ee
4
Nii kuuse- kui ka männikasvusid võib süüa värskelt, kuivatatult, jahvatada pulbriks ja lisada toidule.
OSTAB KASEPAKKU • Ø alates 16 cm • pikkus 2,7 m + 0,03 m ja 3,2 m + 0,05 m
Lisainfo: tel 482 0283, 505 5993 andres@kohilavineer.ee www.kohilavineer.ee
Männi- ja kuusekasvud on väärt turgutajaid ja haiguste ravitsejad Signe Kalberg
Meie metsades kasvavad puud on väga heade raviomadustega, kevadel tasub minna külla kuusele ja männile ning korjata noori, helerohelisi kasvusid. Kohe-kohe on käes õige aeg hakata korjama kuuskedelt ja mändidelt noori kasve, mis pakatavad inimese organismile vajalikest vitamiinidest. Mais, kui mändidel on noored paarisentimeetrised kasvud, lõigatakse maha nende vaigused otsad (mille kattelehed pole veel avanenud) koos mõnemillimeetrise oksaotsaga. Kes soovib, võib neid süüa värskelt ja valmistada teed, kuid miks mitte varuda neid ka selleks ajaks, kui organismi vaevab vitamiinipuudus ja haigused on kimbutamas. Rahvameditsiin kasutab männikasvudest valmistatud teed külmetushaiguste korral ja rögalahtistava vahendina, hästi aitab selline tee ka köha leevendada. Männikasvude eeterlikud õlid parandavad hingamisteede ainevahetust, hävitavad suuõõnes ja ninas elutsevaid mikroobe, aitavad bronhiidi, gripi ja angiini korral. Kui kevadel on männikasvusid rohkelt, tasub neid eeterlikke õlisid, vaike ja palju muud raviks väärtuslikku sisaldavad kasvud kui-
vatada. Hiljem võib neid kas siis jahvatada pulbriks ja lisada toidule või siis valmistada teed. Selle tegemiseks võetakse 1 supilusikatäis kuivatatud männikasve ja lastakse 40 minutit kuumas vees tõmmata. Saadud jooki juuakse lonkshaaval pärast sööki klaasitäis päevas. Palju C-vitamiini Varakevadel tasub kuuse küljest noppida värskeid võrseid, milles on väga palju vitamiine. Kuna õrnad, helerohelised kuusevõrsed on nii pehmed, võib neid lihtsalt suhu pista või lisada tervisesalatisse. Peenestatud kuusevõrsetest saab keeta teed. Tõsi, viimane on pigem raviotstarbeline märjuke ja mitte tavaline janukustutaja. Ravitee on ette nähtud eeskätt kurgu ning ülemiste hingamisteede tõbede vaigistamiseks. Ammustel aegadel prooviti selle teega ravida ka tiisikust ehk tuberkuloosi. Kuusekasvude eripära seisneb selles, et neis on nii vesi- kui ka rasvlahustuvaid ühendeid. Vesi-
keskkonda lahustuvad esimesed, rasva-õli koostisse kanduvad üle aga teised. Hapuka maitse tagavad nii sidrunhape kui ka askorbiinhape ehk C-vitamiin. Mõlemad on ka tunnustatud vesilahustuvad antioksüdandid. Rasvlahustuvatest ühenditest sisaldavad võrsed erinevaid karotenoide, vaikühendeid ja vähesel määral ka rasvlahustuvaid vitamiine. Mineraalivaramust paistavad võrsed silma rohke kaaliumi- ja magneesiumühendite sisaldusega. Kuusekasvud sisaldavad raua-, kroomi-, vase-, alumiiniumi- ja mangaanisoolasid, olles seega tugeva mikroobidevastase toimega. Kuusevõrsetest valmistatud siirup on rögalahtistava, diureetilise, põletikuvastase, valuvaigistava ja desinfitseeriva toimega. Artikli kirjutamisel on kasutatud Urmas Kokassaare, Aili Paju, Tatjana Gorbunova ja http:// koduhaldjas.blogspot.com/ olnud soovitusi ning raamatut „Puu annab elujõudu”.
Näpunäiteid Köharohi „Männimesi”:
Valage 1 osale äsja korjatud ja pestud männikasvudele 2 osa külma vett, keetke kaanega emailnõus tasasel tulel 15–20 minutit, asendage aurunud osa keeva veega, laske täiesti jahtuda ja kurnake vedelik teise nõusse. Lisanud sellele 2 osa suhkrut, ajage keedus veel kord keema. Võib lisada sidrunit. Saadud siirupit hoidke suletud klaaspurgis. Köha korral segage 1 supilusikas „männimett” piima või tee hulka – see on hea köharohi ja rahuldab ka päevase C-vitamiini vajaduse.
Kuusevõrsesiirup
Variant 1: Lase kuusevõrsed keema tõusta, jäta üheks ööks tõmbama. Kuusevõrseid ja vett võta ühepalju. Kurna vedelik läbi sõela. Pane kurnatud vedelik uuesti
tulele ja lisa 1 liitri vee kohta 2 klaasi suhkrut. Sega puulusikaga. Keeda leent, kuni see muutub paksuks siirupiks. Variant 2: Vala kuusekasvud üle kuuma siirupiga, mis on valmistatud 1 kilost suhkrust ja 1 liitrist veest. Lisa 1 sidrun. Lase seista jahedas kuni 1 nädal. Kurna ja pane purkidesse. Variant 3: Purki panna kihiti suhkur, kuusekasvud, suhkur, kuusekasvud, suhkur. Kõik kihid tugevalt kokku pressida ning lasta seista 1–3 nädalat, kuni tekib vedel kuusekasvusiirup.
Kuusekasvutee:
Tee valmistamiseks angiini ja hingamisteede hädade korral võetakse 2 supilusikatäit kasve, lisatakse 1,5 klaasi keeva vett ja lastakse tõmmata 15 minutit.
5
Ülle Läll teab paljude ühistuliikmete metsi juba peast Signe Kalberg
„Meie ühistu leiab, et metsa on vaja aktiivselt majandada, lageraie pole metsa lõpp, vaid uue metsa algus. Valdavalt on ühistus füüsilised isikud, kuid meil on ka kuus juriidilist isikut, n-ö ühemehefirmad,” ütleb Ülle Läll, Järvamaal Ambla vallas registreeritud metsaühistu Minu Mets juht. MTÜ-ga liitunud metsaomanike metsad asuvad valdavalt Järvamaal, aga ka Rapla-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Elukoha järgi on neid kogu Eestist, samuti Kanadast ja Inglismaalt. „2005. aasta lõpus pöördusid metsaomanikud minu poole sooviga asutada metsaühistu. Olin varem neile nõu andnud nii metsa majandamisel kui ka toetuste taotlemisel. Mõtlesin, et mis mul siis muud üle jääb, kui tuleb aidata inimesi, kes tahavad midagi teha,” meenutab Ülle metsaühistu loomist. Metsaühistu asutajaid oli kolm, aga praeguseks on liikmeid veidi alla 200, viimased avaldused liikmeks astumiseks tulid lähipäevadel. „Ega palju suuremaks me liikmeskond enam ei saa paisuda, sest muidu ei käiks jõud ja jaks tegemistest üle,” tunnistab Ülle, kelle korraldada on kogu mittetulundusühinguga seotud paberimajandus, koolitused ja õppepäevad, liikmete teavitamine taotluste tähtaegadest, nõustamise organiseerimine jne. Ülle sõnul on Minu Mets ainus Järvamaal, kes korraldab aktiivselt ka kasvava metsa müüki. Viimasel ajal on liikmeks astunute hulgas üsna palju olnud noori inimesi, kes on vanematelt või vanavanematelt saanud päranduseks või kingituseks metsa, kuid ei tea, millest alustada ja kuidas metsa majandada. Siin saab ühistu olla abiks.
Metsaühistu liikmetel on ühistust palju kasu. Näiteks tuletab Ülle meelde, millal vaja hakata valmistuma järjekordseks toetuseks, annab teada uutest seadustest või seadusemuudatustest, kutsub kokku õppepäevadele, mis on liikmete hulgas väga nõutud ja oodatud. „Meil on Kurisool olemas ja sisustatud õppeklass, mis mahutab vaid 25 inimest. Kuid üldkoosolekute ja suurema osalejate arvuga koolituste jaoks tuleb mul leida ruum mujalt. Inimesi huvitavad eelkõige siiski praktilised õppepäevad, nagu noore metsa hooldus, metsakahjustused, loomaliikide tundmaõppimine jne,” pajatab Ülle. Mitte kõik ühistu liikmed ei osale koolitus- või praktilistel õppepäevadel. Ülle sõnul on neid inimesi, kes tunnevad aktiivselt ühistu pakutavate ürituste vastu huvi ja kuuluvad n-ö juhttuumikusse, veerandsaja ringis. Suur töömaht Ühistu seisab hea ka selle eest, et liikmetel oleks soovi korral maapind ette valmistatud ja istutusmaterjal olemas. Istikuid on kasulik läbi ühistu tellida, hulgiostu puhul on võimalik saada hinnasoodustust. „Ostetav kogus on suur – 100 000–200 000 istikut, minu mureks on leida vajalikud Foto: Signe Kalberg
Ühistu asjatoimetuste kõrvalt on Metsaühistu Minu Mets juhil Ülle Lällil praegu vaja leida aega käia neli korda päevas lutitamas kolme lambatalle.
Metsaühistu liikmetel on ühistust palju kasu. istikud ja ostukoht,” märgib metsaühistu juht. Ta märgib, et kui mõni üksik metsaomanik võib öelda, et tal pole hetkel raha puuhakatiste väljaostmiseks, siis ühistu tegutsemise ajaloo jooksul pole veel juhtunud, et keegi liikmetest jätaks tellitud istikud välja ostmata. Selle kohta märgib Ülle, et nende ühistu liikmed on vastutustundlikud ja neid võib usaldada. See teeb rõõmu ja annab jõudu. Kuigi suures plaanis peetakse kasulikuks paljude väikeste ühistute asemel moodustada üle-eestiline suur metsaühistu, on Ülle seda meelt, et tegelikult võiks nii jääda, nagu praegu on. Olgu siis ühistuid maakonnas üks või rohkem. Eripalgelised ühistud võimaldavad metsaomanikul valida, millisega liituda ja kus on sarnase mõtlemise ja eesmärkidega inimesed. Ühistus on veel kaks konsultanti, kes on suureks abiks metsaomanike nõustamisel, kuid ühistu igapäevatöö ja juhtimise põhiraskus on ikkagi Ülle õlul. Ta tunnistab, et metsaühistu asutamisel ei kujutanud ta sellist töömahtu ette ega ka nii suurt liikmete hulka. Oma pereettevõttele on seetõttu kahjuks vähem aega jäänud ja Ülle sõnul jõuab oma metsa harvemini, kui tahaks ja vaja oleks. Ega seda kõike ei jaksakski, kui abikaasa ja neli last toeks ei oleks. Ühistu asjatoimetuste kõrvalt on praegu vaja leida aega käia neli korda päevas lutitamas kolme lambatalle, kuna emal piima napib. Lambaid koos talledega on Kurisoo küla Kurisu talu perenaise hoole all 15 ringis (täpset arvu ei saa öelda, sest loo ilmumise ajaks on tallesid ehk veel juurde sündinud), oma hoolt tahavad ka kaks hundikoera ja kolm mesitaru. „Olen küll mõelnud, et puhkan ühistu tööst veidi, annan asjaajamise ja juhtimise üle kellelegi teisele. Kuid see mõte pole liikmetelt heakskiitu leidnud. Oleme praegu üks suur kollektiiv, tean paljude liikmete metsi juba peast, olen kursis nende murede ja rõõmudega. See on vastutus, millest nii kergelt lahti ei ütle,” tõdeb Ülle.
6
Hea Metsaomanik! Ostame Sinult raieõiguse. Lisaks paku meile lepikuid ja metsakinnistuid. Teeme koos metsad korda!
56 2222 54 info.merling@gmail.com
ostab kase, kuuse ja männi paberipuud üle Eesti.
Ostame: kasvavat metsa metsamaad
(ka osaliselt tehtud raietega, võib olla hüpoteegiga)
raieõigust tel 514 2605 info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee
Samas teostame metsa ülestöötamist ja väljavedu!
Metsa majandamisel tasub kaaluda juriidilist vormi Foto: Raigo Pajula
Signe Kalberg
Metsa majandamisel sobiva juriidilise vormi valikul peaks arvestama näiteks tehingute sagedust, aega, kinnistute hulka ja muudki olulist, ütleb Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis. Mida tuleb metsa majandamiseks sobiva ettevõtlusvormi valikul arvesse võtta? Valiku tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid nagu tehingute sagedus, tulu suurus, milliseid kulusid metsaomanik ise kannab, kuidas kavatseb investeerida saadud raha, kas metsa müüakse ühe tehinguga või pikema aja jooksul. Oluline on seegi, kas isikule kuulub üks või mitu kinnistut, kas metsaomanik tegeleb ka muu majandustegevusega (nt põllumajandus või muu ettevõtlus), kas tegemist on Eesti residendiga või välismaalasega jne. Tehingute sagedus ei ole alati määrav, arvestada tuleb ka mahtudega. Võib müüa ühe korraga suure summa eest, võib müüa iga nädal ühe koorma küttepuid. Üks tegur võiks olla see, kas tulu saamiseks on vaja osta mujalt kaupu ja teenuseid – sel juhul tekib vajadus tulust kulusid maha arvata ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või osaühingu (OÜ) variant on igati vajalik. Kui tehakse raieõiguse võõrandamise leping, siis omanikul endal mingeid kulusid ei ole vaja teha ja tal on ilmselt mõistlik deklareerida saadud tulu kui kasu vara võõrandamisest (st pole vaja FIE-ks registreerida) ning kui ta teeb tulevikus metsauuenduse kulusid, siis neid maha arvata.
Lasse Lehis Millist rolli mängib, kui metsal on mitu omanikku? Mõnikord võib tõesti valiku tegemisel olla oluline ka see, kas tegemist on abikaasade ühisvaraga või kuulub metsamaa mitmele kaasomanikule (nt pärijatele) ühiselt, sest sel juhul tuleb tehingute tegemisel arvestada ka teiste omanike huvidega. Kaasomandi puhul võivad omanikud kokku leppida, et ainult üks nendest tegeleb metsa majandamisega ning jagab saadud tulu teiste kaasomanikega (või investeerib ühise vara huvides). Sel juhul võib tekkida maksustamisel olukord, et aktiivne majandaja saab tulu FIE-na ja teised kaasomanikud saavad FIE-lt kasu vara võõrandamisest (mis FIE jaoks on omakorda kulu). Kui asutada osaühing, siis on võimalik kõik kaasomanikud kaasata osanikeks ja valida juhatuse liikmeks see, kes aktiivselt tegutseb. Sel juhul võib maksta osanikele dividendi ja kõikide kuludega tegeleb osaühing. Kui panna pingeritta metsa majandamise variandid lähtuvalt
majandustegevuse intensiivsusest? Kõige üldisemalt võib nimetada neli varianti ja reastada need pingeritta lähtuvalt majandustegevuse intensiivsusest: 1) kinnistu müük, 2) metsa müük tavalise füüsilise isikuna, 3) tegutsemine FIEna, 4) tegutsemine osaühinguna. Kuidas maksustatakse metsamaterjali või raieõigusest saadud tulu? Füüsilise isikuna metsamaterjali või raieõiguse müügist saadud tulu maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest. Maksustamine toimub järgmiselt: saadud müügitulust arvatakse maha metsa soetusmaksumus (näiteks kui kinnistu on ostetud koos kasvava metsaga) ning võõrandamisega seotud kulud (näiteks metsa ülestöötamise kulud). Selle tulemusena tekib kasu, millest võib omakorda maha arvata metsa uuendamise ja majandamisega seotud kulud järgmise kolme aasta jooksul. Vastavalt nende kulude tekkimisele saab maksustatavat kasu tuludeklaratsioonis kolm aastat edasi kanda ning lõplik maksukohustus selgub alles neljandal aastal (vt tulumaksuseaduse § 37 lõiked 8–10). FIE-l on maksusoodustusi vist kõige rohkem? Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes saab metsamüügist tekkinud tulust teha rohkem mahaarvamisi – lisaks eelmises
Seega sobib FIE vorm nendele, kelle jaoks ettevõtlus on põhitegevus ja asendab igapäevast palgatööd.
punktis nimetatud kuludele ka muid jooksvaid kulusid pikema aja jooksul (nt maamaks, tehnika soetamine jne). Samuti on erinev tulude arvestamise metoodika – kulud arvatakse maha jooksvalt, mitte kasu saamisel. Kui kulud ületavad tulusid, saab neid kuni seitse aastat edasi kanda. Kulusse saab kanda ka maa ja metsa soetamise. FIE puhul on võimalik tegutseda mitmel alal korraga ning arvata näiteks metsatulust maha põllumajandusliku tootmise kulusid või vastupidi. Lisaks dokumentaalselt tõendatud kuludele saab FIE igal aastal täiendavalt teha oma tuludest veel 2877 euro suuruse mahaarvamise. Samas tuleb arvestada, et erinevalt vara võõrandamisest saadud kasust tuleb ettevõtlustulult maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu. Seega sobib FIE vorm nendele, kelle jaoks ettevõtlus on põhitegevus ja asendab igapäevast palgatööd. Kellele võiks soovitada osaühingu kasutamist? Osaühingu kasutamist võib soovitada nendele, kellel on ettevõtluse kogemus või juba muul alal tegutsev osaühing olemas, kes haldab mitut kinnistut, teeb sagedasti tehinguid ning tehingute mahu tõttu tuleb arvestada ka käibemaksu. Osaühingu tulude ja kulude kohta tuleb pidada nõuetekohast raamatupidamist ning tulumaksu maksmise kohustus tekib siis, kui saadud kasumist makstakse osanikule dividendi. Võimalik on oma tulu realiseerida ka sel teel, et müüa osaühingu osa, sel juhul tekib füüsilisel isikul tulumaksu kohustus väärtpaberi võõrandamisest saadud kasult. Osaühingu puhul ei ole mingeid piiranguid ühegi ettevõtlusega seotud kulu arvestamisel, samas ei ole ka ühtegi maksusoodustust ega vabastust.
7 Tootja/müüja poole pealt vaadatuna on hakkpuidu hind väga madal.
Foto: Shutterstock
Hakkpuidu müüjad ootavad turu kosumist Kristiina Viiron
Kui mõned aastad tagasi olid langiservale kuivama ladustatud raiejäätmed tavapärane vaatepilt, siis nüüd jäävad need taas pigem raiesmikule vaaludena maha. Selleks et hakkpuidu turg tootja/müüja poolelt vaadatuna nii hinnalt kui ka mahult kosuks, peab tarbijaid oluliselt juurde tulema. Metsandusekspert Heiki Hepner märgib, et uusi tarbijaid on küll pisitasa lisandunud, kuid see maht on väga kaugel sellest, mis Narva elektrijaamades hakkpuidu põletamise lõppedes ligi kaks aastat tagasi ära langes. „Praegu käib järgmiseks kütteperioodiks hinnakokkulepete sõlmimine, aga ma ei näe märke, mis oluliselt peaksid hinda tõstma,” nendib Hepner. Puiduhakke hind on tema andmetel püsinud väga madalal ning TNS Emori statistikale tuginedes jääb puistekuupmeetri hind alla 9 euro (8,34 eurot jaanuar, 8,71 eurot veebruar). Oma mõju on siin Hepneri hinnangul kindlasti ka tänavusel soojal talvel. Riigimetsamajandamise Keskuse puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi märgib RMK ajakirjas Metsamees, et riigimetsamajandajad on jõudmas olukorda, kus tasakaalupunkt – hakkpuiduga või hakkpuiduta – on lähedal, kuna raidmete varumine võib üldse metsamaterjali müüja jaoks mõttetuks
muutuda, sest tootmiskulu ületab kokkuostuhinna. Kaubi osutab, et jätkuvalt on nn punased tsoonid ehk need piirkonnad, kus hakkpuidule tarbijat ei ole, Kunda-Rakke joonest ida poole jääv ala ning Suurest Emajõest lõunasse ja Väikesest Emajõest ida poole jääv piirkond, lisaks Hiiumaa. Nendes piirkondades ei toimu raidmete varumist riigimetsas juba rohkem kui aasta. Kaubi sõnul pole neis piirkondades ette näha ka nõudluse kasvu. „Hakkpuidu turu elujõuliseks arenguks on vaja, et kogu tootva maa potentsiaal saaks ära kasutatud,” rõhutab Kaubi. „Täna näeme, et tugevat soosingut leiab mugavamalt kättesaadav hakkpuit, peamiselt siis täistüvedest ja ümarpuidust toodetud hake. Taastuvenergeetika arendamiseks omal ajal vastu võetud õigusaktid seda nii küll silmas ei pidanud. Eesmärk oli võsa ning oksad tarbimisse tuua ja luua tingimused täiendava toorme turule toomiseks. Seda aspekti ei ole kõikjal arvestatud ning reaalne
olukord sunnib hakkpuidu tootjaid skeemitama, et kuidagi ots otsaga välja tulla.” Palju hakkureid Eesti suurima hakkpuidutootja OÜ Reinpaul ostu-müügidirektor Andrus Iva märgib, et Narva jaamade äralangemise järelkaja on see, et praegu on turul väga palju hakkpuidu tootjaid. „Narva tingis hakkurite ostmise,” märgib ta, nentides, et tõenäoliselt osa neist oma tegevuse mõne aja jooksul lõpetab. „Hakkpuidu turg on tõusvas ja langevas joones käinud kogu aeg,” ütleb Iva. „Kui uued lõpetavad, on meil rahulikum. Ja kui siis selle tulemusena hind tõuseb, tulevad jälle uued tegijad. Nii on see alati olnud paariaastase kõikumisega.” Iva sõnul tuleb käesoleval ja eesoleval kütteperioodil n-ö nulliga töötada ja see aeg üle elada. „Järgmisel aastal uusi enam turul loodetavasti nii palju ei ole ja meil on siis rahulikum,” arvab ta.
See, et pakkujaid on palju, jätab Iva ütlust mööda ka mulje, nagu oleks hakkpuitu turul palju. „Kui hakkpuidu ostja kuulutab ostupakkumise välja, pakuvad kõik talle ühte ja sama, alles metsas kasvavat kaupa – võsa ostma ja töötlema läheb see, kes saab müügilepingu. Enne sõlmitakse leping ja siis hakatakse tootma,” räägib ta, lisades, et erandiks on siinkohal RMK, kes müüb seda materjali, mis neil juba olemas on. Iva märgib sedagi, et kuna hangetel võidab kõige madalama hinna teinud pakkuja, siis paljud uued hakkuri omanikud pakuvad turule pääsemise ja kogemuste puudumise tõttu reaalsete tulevaste kulude kohta liiga madala hinna. Nii tekivad lüngad tarneahelas ja esineb ka probleeme hakke kvaliteediga. „Sel kütteperioodil tuli meile kolm katlamaja varustamist tagasi, sest hankevõitja ei taganud kvaliteeti ega tarnekindlust,” nendib Iva.
OSTAME VIRNASTATUD JA KASVAVAT VÕSA TARTUST 50 KM RAADIUSES.
OSTAME: • kasvava metsa raieõigust • metsamaterjali PAKUME: head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee
AS Lemeks Valga tel 5309 4973
OSTAME: • metsakinnistuid • põllukinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee
8
Metsanädal toob metsamehed koolidesse Esmaspäeval algas taas Metsanädal, mis seekord keskendub õpilastele. Metsanädala projektijuht Kristi Parro selgitas, et seekord ei sisalda Metsanädal erinevaid metsanduslikke sündmusi, vaid tegevused on suunatud meie tulevikule – õpilastele. Koolides külalisõpetajatena tunde andvad metsamehed tutvustavad läbi enda kogemuste
nii metsandust kui ka metsanduslikke ameteid. „Lähtusime mõttest, et metsandus ei ole „asi iseenesest”, vaid kõik algab ju inimesest – nendest naistest ja meestest, kes metsanduses töötavad. Meie teine lähtekoht oli mõte, et metsandus ei toimu ainult metsas. Sama tähtis kui metsa istutamine, hooldamine ja varumine on ka
Metsanduse tublid kolleegid ja koostööpartnerid Möödunud nädalal, 24 aprillil toimunud traditsioonilisel Erametsapäeval avaldasid erametsandusorganisatsioonid tunnustust inimestele ja organisatsioonidele, kes aasta jooksul on erametsanduse arendamisse kõige enam panustanud. Erametsa sõber – Metsä Forest Eesti AS Ettevõte annab ostupoliitikas eelise sertifitseeritud puidule, makstes PEFC-serditud puidu eest kõrgemat hinda ning otsib kasutamisvõimalusi madalakvaliteedilisele toormele. Sellega aitab Metsä Forest Eesti AS erametsaomanikel edendada keskkonnasäästlikku ning majanduslikult mõistlikku metsa majandamist. Tubli metsaühistu juht – Läänemaa Metsaühistu juhatuse liige ja tegevjuht Mikk Link Läänemaa Metsaühistu juht tegutseb sealseid majandamistingimusi arvestades keerulistes tingimustes, kuid olnud oma tegevuses edukas. Ka rootslastest metsaomanikud, kes metsa majandajana seni ainult enda riigi taustaga firmat tunnustasid, on kohaliku ühistu juurde tagasitee leidnud. Mikk Link on ka tubli majanduskoostöö edendaja. Lisaks on oluline, et Miku pilk on suunatud tulevikku – ta tegeleb infotehnoloogia võimaluste arendamisega ühistulise metsamajandamise jaoks. Tubli Erametsakeskuse töötaja – Erametsakeskuse kontrolliüksuse spetsialist Veljo Kütt Pikaaegsete kogemustega metsandustöötaja, kes temale omasel ülirahulikul moel aitab enda tarkusi Erametsakeskuse kontrollitöös kasutada – ta on laialdaste teadmistega ja professionaalne, samas sõbralik ning vastutulelik. Tubli meediatöötaja – ERR toimetaja Kaileen Mägi ja saate „Kapital” meeskond Metsanduse ja metsatööstuse
teemaline „Kapitali” saade oli sisukas, asjatundlik ning ülevaatlik. Saate valmimise käigus tehti koostööd mitme metsandusorganisatsiooniga, kes soovivad tunnustada „Kapitali” meeskonda keerulistesse ja mahukatesse teemadesse süvenemise ja asjatundlikkuse eest. Tubli konsulent – metsanduskonsulent ja Vooremaa Metsaühistu juht Harry Pütsepp Harry Pütsepp väärib tunnustust nii asjatundliku konsulendi kui ka Vooremaa Metsaühistu juhina. Eesti noorim metsaühistu on kõigest kaheaastase tegutsemisajaga võitnud metsaomanike usalduse ja kasvanud kahesajaliikmeliseks laia teenuste paketti pakkuvaks ühistuks. Tubli riigiametnik – Maksu- ja Tolliameti maksude talituse peaspetsialist Eha Kütt Metsanduse maksuteema hea asjatundja, kes teeb erametsandusorganisatsioonidega koostööd selle sõna kõige paremas tähenduses – ta on alati valmis ära kuulama ja asjatundlikke vastuseid andma. Lisaks arvestab ta maksupraktika kujundamisel ühistute tehtud tähelepanekuid. Erametsanduse toetaja – Eesti Puidumüügikeskus Metsaühistute puidu turustamiseks loodud tulundusühing on oma eduka igapäevategevuse kõrval ka erametsanduse arengu ja huvide kaitse toetaja. Tubli Eesti Erametsaliidu töötaja – Eesti Erametsaliidu projektijuht Kristel Arukask Töökas, asjatundlik, vastutulelik ja väga hea stressitaluvusega töötaja. Ta on inimene, kellele võib alati loota ja kellel asjad tulevad välja alati paremad, kui kolleegid oskasid oodata. Kristel Arukask pälvis tubli koostööpartnerina ka Metsa Hoiu- ja Laenuühistu tunnustuse.
see, mis toimub selle varutud puiduga edasi. Nii panimegi metsanädala korraldamisel seljad kokku erinevate metsandust esindavate organisatsioonidega – Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, metsaühistud ja puidutöötlejad. Neil kõigil on Eesti metsanduses oma väga tähtis roll,” rääkis Parro.
Metsanädalal jooksul toimuvad Eesti erinevates koolides tunnid, kus õpetaja rolli astuvad metsamehed ise. Kokku antakse neljakümnes koolis ligi 60 külalistundi ja õppekäiku. Enamik ajutisi õpetajaid töötavad igapäevaselt RMK-s, metsaühistutes või puidutööstuses, kuid koolidesse lähevad ka Erametsakeskuse, Keskkonnaameti, Luua Metsandus-
kooli ja Eesti Maaülikooli esindajaid. Sõltuvalt võimalustest viiakse õpilasi ka metsa või puidutööstusesse, et noored saaksid tehtavat ise näha ja käega katsuda. Metsanädalat korraldava Eesti Metsaseltsi presidendi Hardi Tulluse sõnul on metsanduse tutvustamine noortele väga vajalik ettevõtmine. „Usume, et metsasek-
tori ja koolide vahel tekib hea koostöö. Metsanädal on võimalus kontaktide loomiseks ja esimeste muljete saamiseks, kindlasti areneb paljudest külastustest edasi kestev koostöö. Eesti Metsaseltsil on mõttes taolisi üritusi jätkata.” Metsanädala koolitunnid ei toimu ainult Metsanädala ajal, metsameeste tunniandmine kestab veel ka maikuu alguses.