Mobiilne elu
SUVI 2013 Reklaamlehe tootis Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Georg-Johannes Tabor, georg-johannes.tabor@lehed.ee; tel 680 4638
2 Mobiilne elu
Tahvel ja telefon on võimsad tööriistad Nutitelefoni või tahvelarvutit tööks kasutades tuleb arvestada nelja olulise asjaoluga. Hans Lõugas
Elektroonikaturul käib massiline nutitelefonide ja tahvelarvutite pealetung, mida seostatakse mängude, YouTube’i ja muu kergemeelsega. Ent ekslik on arvata, et kogu tööealine rahvastik on asunud üksnes meelt lahutama, sest tegu on igati praktiliste töövahenditega. Selleks, et telefoni või tahvlit tööks kasutada, tuleb arvestada nelja aspekti. Esiteks on hädavajalik internetiühendus ja kui töö iseloom on veidigi liikuv, peaks hankima mobiilse andmeside paketi. Enamiku kõnepakettidega saab selle telefoni juba soodsalt kaasa, aga kui tööülesanded viivad koos tahvelarvutiga kontorist välja kas või kliendi juurde, on kasulik ka selle sisse andmeside SIM-kaart osta. See tagab sõltumatuse wifi-võrkudest ja annab peaaegu kõikjal Eestis ühenduse, kui töö ei toimu just põlislaantes. Kui liigute ringi mitme kolleegiga ja oluline on kiire ning lollikindel ühendus, siis peaks hankima 4G wifi-ruuteri. Tegu on pisikese telefoni suuruse
karbiga, kuhu sisse käib 4G paketiga SIM-kaart, mis tekitab sellest omakorda ümberringi wifi-võrgu. Näiteks sellise Huawei seadme aku peab vastu vabalt isegi mitu tööpäeva ja on 4G levialas liikudes väga kasulik. Teiseks peaks otsima oma töö spetsiifikale sobivad rakendused, mida leiab tohutult nii Androidi platvormi seadmetele kui ka Apple’i telefonidele ja tahvlitele. Kui vaja on tingimata Microsofti populaarset kontoritarkvara Office, siis peaks tahvliks siiski valima firma enda riistapuu Surface Pro. Soodsamates ja kergemates seadmetes täiemahulist Office’it pole, iPadis ajab asja ära näiteks Quickoffice Pro HD ja Androidis saab kasutada Microsofti veebipõhist asendust Office Web Apps. Tootlikkust tõstab väline klaviatuur Paljud ettevõtted kasutavadki tööl veebipõhist tarkvara, mille jaoks tuleb tahvlis avada vaid brauser. Sellisel juhul on palju abi Google Chrome’ist, mis on saadaval pea kõikidele tarkvaraplatvormidele. Chrome võimaldab krüpteeritult siduda oma telefoni või tahvelarvuti brauseri näiteks kontoris
Foto: Eero Vabamägi
iPad mini lisaklaviatuur teeb trükkimise nobedaks ja võib toimida ka kaitsva vutlarina.
oleva lauaarvuti brauseriga. Kui lauaarvutis on salvestatud veebiteenuste, töökoha sisevõrgu või muude keskkondade ligipääsuandmed ja paroolid, siis saab Chrome’iga niiviisi hõlpsalt ja turvaliselt need ka mobiilsesse seadmesse üle kanda. Chrome sünkroniseerib andmeid mõlemas suunas ehk ka tahvlisse sisestatud andmed jõuavad tavaarvutisse. Failide sünkroniseerimiseks tahvli ja tavaarvuti vahel on palju kasu ka pilveteenustest, näiteks nagu Dropbox, SkyDrive või Google
Drive. Need aitavad vaevata ükskõik milliseid faile ühest seadmest teise saata. Kolmandaks peaks kaaluma, millisest lisavarustustest abi on. Autos on iseenesestmõistetav telefonihoidik, füüsilise töö tegijatel aga Bluetooth-peakomplekt, mis jätab käed telefoniga rääkimise ajal vabaks. Pideva GPS-side ja andmesidega Android-telefon võib olla kasulik abimees, aga see kurnab akut. Mida rohkem telefoni tööks kasutada, seda suurem kahju on ootamatust
aku tühjaks saamisest. Abiks on paarikümneeurone laadimispulk, mis mahub taskusse ja laeb seadme täis. Kui tahvelarvuti kasutaja tööülesanded hõlmavad vähegi kirjutamist, siis tõstab päevast tootlikkust väga palju väline klaviatuur. Näiteks e-kirjade ja tekstidokumentide kirjutamiseks või veebitarkvara kasutamiseks pole mõtet kaasas kanda sülearvutit, mis on pea alati aeglasem ja raskem kui tahvel. Parimaid, kuigi ka kallimaid Androidi-tahvleid saab juba osta täiskomplektis ehk juurdekuuluva klaviatuuriga nagu Archos 101 XS. Need võivad sisaldada ka lisaakut nagu telefoni-tahvli-klaviatuuri komplekt Asus Transformer Pad Infinity. Sellisel juhul on tööriist füüsiliselt juba üsna sülearvuti
sarnane, puudu on vaid hiir. iPadi ametlikult komplektis klaviatuuriga ei müüda, kuid Logitechi lisavarustusena on võimalik saada ka päikesepatareidega lisaklaviatuur, mida eraldi juhtmega laadima ei peagi. Ja kunagi ei tasu kahe silma vahele jätta turvalisust, eriti kui telefon või tahvel on seotud ka töödokumentidega. Seadmel olgu alati peal ekraanilukk, mis ei tohiks olla lihtsalt sõrmega mustri joonistamine, sest see on peaaegu alati rasvaste näpujälgede järgi ekraanil tuvastatav. Kindlasti peaks aktiveerima „Find my Phone”-stiilis teenuse, mis aitab mobiilil või tahvelarvutil ka kauge maa tagant silma peal hoida ja vajadusel kas või kõikidest andmetest tühjaks teha.
Uus mobiilne teedeatlas Esmakordselt on uue Regio Eesti teedeatlasega kaasas tasuta kaardirakendus iOS- ja Androidi operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele. Üle kolme aasta on atlases jälle kõigi linnade plaanid ning atlas on paljudele harjumuspärases lehtede jaotuses ja spiraalköites. Navigeerimiseks GPS-i ja
telefonikasutajatele on sama täpsed andmed kättesaadavad Garmini naviseadmetes kasutatava Regio kaardi uuenduses ja atlase lisana tehtud mobiilirakenduses. EPL
Hinnavaatlus.ee aitab langetada õigeid ostuotsuseid Foto: Signe Kalberg
www.hinnavaatlus.ee on üle 15 aasta tegutsenud, Eesti suurim tehnikaalast hinnainfot ja nõuandeid edastav internetikeskkond. Et saada aimu, mida kujutab endast hinnavaatlus.ee portaal, on kõige lihtsam variant sinna ise uudistama minna. Et hoomata pakutavat, on abiks mõned arvud. Näiteks on portaalis arvutitehnika, koduelektroonika ning fototehnika tooteid, mille hinda vaadata ja ka hinnavõrdlust teha, kokku üle 80 000 toote ja üle 275 000 hinnapakkumise – see arv muutub aga pidevalt. Unikaalseid külastajaid on ühes kuus olenevalt hooajast 200 000–260 000, foorumis registreerunud kasutajaid on üle 50 000. Registreerumine on vajalik selleks, et saaks postitada oma küsimusivastuseid. Lisaks sellele saavad ainult registreerunud kasutajad kasutada avatare, privaatsõnumeid, kasutajategruppe jms. Populaarne foorum Kui praeguseks Eesti suurimaks tehnikakaupade hinnavõrdlus- ja IT-teemaliseks portaaliks saanud hinnavaatlus.ee väikese hobiprojektina alustas, oli selle loojate eesmärk teavitada tarbijaid tehnikakaupade hinnaerisustest,
Ühes kuus vaadatakse Hinnavaatlus.ee lehekülgi 5–7 miljonit korda.
rahasäästu võimalikkusest ja hõlbustada õige valiku tegemist. „Piisav info turuhindade kohta aitab tarbijal langetada kiiremini ostuotsuseid, seepärast ongi meie eesmärk pakkuda asjakohast ja ammendavat hinnainfot ning kvaliteetset toote informatsiooni koos põhjalike otsifiltritega,” sõnab portaali haldaja Tanel Raud. Ligi 13 aastat tagasi alustas Hinnavaatluse foorum, üheksa aastat tagasi võeti kasutusele ID-kaardiga autentimise tugi, kaheksa aastat tagasi aga juu-
rutati pangalingi teenus ja Hinnavaatluse foorumi oma valuuta – HV-krediit. Raud lisab, et hinnavõrdluse seotus foorumiga võimaldab eraisikutel avaldada oma pakkumisi Hinnavaatluse avalehel ja ka vastupidi, firmadel kuvada bännereid ja eripakkumiste pealkirju foorumi päises. „Foorumist on kujunenud oluline suhtlus- ja äritegemiskoht, sealt leiab huviline nõuandeid, arvamusi, kommentaare, ülevaateid,” ütleb Raud. Uudised ja kasutajate tehnika-
ülevaated kajastuvad ka Hinnavaatluse avalehel (läbi ajaloo on kirjutatud üle 450 toote ülevaate ja postitatud üle 4000 uudise/ pressiteate). Kuigi lõviosa hinnavaatlus. ee kasutajatest moodustavad mehed, tasub portaali aadressi meeles pidada ka naistel, kui nad on huvitatud suurtest või väikestest kodumasinatest. Midagi keerulist portaalis ringiliikumises pole, kõik on lihtne ja loogiline ka neile, kes pole IT-alal asjatundjad. Nii leiab foorumist oma lingi fotograafiahuviline, IT-alal ettevõtlu-
sega alustada soovija, foorum on arvutifirmade, sideoperaatorite ja tootjate üle arutlemiseks, kiitmiseks jms. Lisaks kergemad teemad – lugeda või ka postitada naljakaid juhtumeid arvutimaailmast, kirjutada Vaba Mikrofoni alafoorumis arvutimaailmast erinevatel vabadel teemadel või osaleda hinnavaatlus.ee F1 ennustusvõistluses. Kõikidel alafoorumitel on omakorda alateemad, mis võivad ulatuda tuhandetesse. Näiteks Multimeedia alafoorum pakub 4570 alateemat, Protsessorid 4953, Sülearvutid 2493 ja Arvutimängude foorum 1450 teemat. See on vaid väike osa olemasolevast, mida hinnavaatlus.ee foorumist leida võib. Unikaalne mobiilne tooteotsing Aadressilt http://m.hv.ee leiab huviline Eestis ja ka maailmas ainulaadse mobiilse versiooni hinnavaatlusest. Mõeldud on see mobiilidele ja pihuarvutitele, olles maksimaalselt kasutajasõbralik ning mugav. Kui välismaal olles on huvi hindade vastu ja vajadus neid ka võrrelda, pole vaja karta hiljem suuri arveid, sest mobiilne versioon säästab andmesidemahtu. Võimalik on kuvada toote hinda erinevates valuutades, lisaks on valuutakalkulaator hindade käsitsi ümberarvutamiseks.
Hinnavaatlus OÜ www.hinnavaatlus.ee foorum.hinnavaatlus.ee www.facebook.com/hinnavaatlus http://twitter.com/hinnavaatlus http://wiki.hinnavaatlus.ee/ http://m.hv.ee http://f1.hv.ee/ Hinnavaatluse statistika ja kasutajad Kasutusstatistika (ühe kuu kohta keskmiselt): •• Unikaalseid külastajaid 200 000–260 000 •• Unikaalseid külastusi 700 000–900 000 •• Lehekülgede kuvamisi 5–7 miljonit •• Keskmine külastusaja kestus 13–15 minutit •• m.hv.ee unikaalseid kasutajaid on u 3000 Allikas: Google Analytics Kasutajaskond: •• 75% kasutajatest on vanuses 18–35 •• 29% kasutajatest osalevad tööalaselt IT ostuotsuste tegemisel Allikas: HV kasutajauuring 2012 (4834 vastust)
Mobiilne elu 3
Eliko arendab tarka keskkonda nii tark- kui ka riistvara poolelt Visionääride silme ees kangastub tark, kõikvõimalikke andureid täis linn, mis pakub elanikele ja turistidele pidevalt soovitusi ning teenuseid, alates ostlemis- ja meelelahutusvõimalustest kuni liikluse ja turvalisuseni. Igal juhul näevad nad mobiilset elu märksa laiemana kui praegune interneti või ka pangandusteenuste pakkumine taskutelefoni kaudu. Säärase laia vaate teokssaamiseks tuleb aga kõigepealt lahendada tohutu hulk väiksemaid asju. Osaga neist tegeleb tehnoloogia arenduskeskus Eliko. Mustamäel Tehnopoli linnakus asuv Eliko on konsortsium, mille on moodustanud Tallinna Tehnikaülikool, kaks haiglat ja 11 ettevõtet. Kuna Eliko tegeleb rakendusuuringutega, on kõigi projektide eesmärk mingi konkreetse praktilise lahenduse pakkumine. Üks Eliko teemadest tegeleb mobiilikasutajate profileerimisega. „Kuidas ja mis moel aru saada, et inimene soovib just seda konkreetset poodi või muud asutust külastada,” kirjeldab Eliko juhatuse liige Indrek Ruiso. Näitena võib tuua europrojekti Smartmuseum (www.smartmuseum.eu), mida Eliko juhtis ja mille eesmärk oli kasutajate profileerimise abil soovitada, milliseid muuseume külastada. Antud projektis osalesid muuseumipartnerid Maltalt ja Firenzest. Muuseumi külastanul tekib profiil selle järgi, mida ta vaatab – kõike ta ju ei suuda ega taha vaadata. Peamine pähkel seisneb aga selles, kuidas tekitada profiili? Kui näiteks inimene vaatab 17. sajandi maali, siis mida ta enda meelest õigupoolest näeb? „Kas ta vaatab seda, et tegu on 17. sajandi maaliga? Seda, et tegu on loodusmaaliga? Seda, et tegu on aktiga? Milline on seos? Kuidas me neid seoseid loome?” küsib Ruiso. Sama küsimus tekib ka Eestis. Näiteks mida pakkuda kasutajale, kes läheb vaatama Toompead? „See on väga praktiline asi,” ütleb Ruiso. „Võid loetleda kõik lähedal asuvad kirikud üles, aga inimest võib-olla huvitab hoopis lähedalolev hamburgerirestoran.” Selge, et rakendus peaks sellisel juhul soovitama restorani. Kuidas peaks see aga praktiliselt toimuma, on juba keerulisem. Üks võimalus on see, et turisti mobiiliekraanile ilmuks menüü, kust valida, kas teda huvitavad kirikud või restoranid. Ent see saab olla vaid esialgne lahendus. Lõpuks peaks teenused muutuma automaatseks ja tegema oma pakkumised inimesest sõltumatult. Eliko tegelebki selleks algoritmide välja töötamisega.
See probleem puudutab tegelikult kõiki asukohapõhiseid teenuseid laiemalt. Lahendusi, mis inimesi kuigi automaatselt jälgiks, lihtsalt ei ole. Praegu tehakse sageli rakendusi, mis on suhteliselt lihtsad ja sajaprotsendiliselt ei tööta. „Visioonid selles valdkonnas on ikka tunduvalt suuremad,” nendib Ruiso. Mobiilse elu infrastruktuur Teine probleem, millega Eliko tegeleb, on aga mobiilse elu infrastruktuur. Selge, et üks mobiilsuse eeldusi on interneti olemasolu. Varju jääb aga sageli see pool, kuidas saada teavet ja mil moel seda tõlgendada. „Tänapäeval on võimalik väga palju infot koguda,” sõnab Ruiso. „Igalt poolt, kust saab infot selle kohta, kuidas inimene liigub, mida ta teeb.” Info peale saab rajada väga palju teenuseid, ent andmete kättesaadavus sõltub sensoorikast – kaameratest ja liikumisanduritest kuni inimeste elulisi signaale mõõtvate seadmeteni. Eliko teine uurimissuund ongi sensoorika ja signaalitöötlus. Üks aspekt on inimese enda tervisega seotud signaalide, erinevate füsioloogiliste parameetrite mõõtmine. Maailmas on palju selleks mõeldud seadmeid. Probleem on aga sageli see, kui mugavad, töökindlad ja märkamatud need on, kas neid saab liikumise pealt kasutada. Erinevad spordirakendused kasutavad põhilise parameetrina inimese pulsisagedust – nii juba viimased veerand sajandit. „Kui mõõdad pulsisagedust mobiiltelefoni pealt, mitte kella pealt, siis see jääb siiski selleks samaks pulsisageduseks, mitte ei anna midagi juurde,” lausub Ruiso. Samal ajal võiks mõõta muid andmeid, nagu südame töömahtu, kopsumahtu, kopsude täituvust, hapnikutarvet. Eliko tegeleb inimkeha impedantsi ehk näivtakistuse mõõtmise lahenduse välja töötamisega, mis jälgiks inimese kopsude ja südame tööd mitteinvasiivselt liikuvas keskkonnas. Praegu on sarnane tehnoloogia olemas, kuid seda saab rakendada vaid voodis lamava inimese puhul. Eliko eesmärk aga on mõõta sportiva ja liikuva inimese parameetreid. Neid teemasid käsitleb laiemalt Eesti Tervisetehnoloogiate Klastri korraldatav konverents „10th International Conference on Wearable Micro and Nano Technologies for Personalized Health” (www.phealth2013. eu), mis toimub 26.–28. juunil Tallinnas. Teine aspekt on inimeste lii-
Foto: Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuses ja Tallinna Tehnikaülikooli Elektroonika Instituudi loodud bioimpedantsi mõõteseade. Praegu küll laborite tarvis mõeldud katseeksemplar, kuid 7–10 aasta pärast võib kokkuintegreeritult sisalduda igapäevastes riideesemetes.
kumise jälgimine. Selleks kinnitatakse käte-jalgade külge sensorid ja nende kaudu saab tuvastada mustreid, kuidas inimene liigub. Ühest küljest on tegu treening- või rehabilitatsioonivahendiga, teisalt saab seda kasutada ka häirevahendina – kui liikumine järsku lakkab. Eliko püüab liikumisandurite ja loodud liikumismustrite abil kindlaks teha, kas mingit liigutust tehakse õigesti või valesti. Näiteks tennisisti puhul on teatud trajektoor, mida reketit hoidev käsi peab läbima. Üks osa mobiilse elu baasist, millega Eliko tegeleb, on ruumiline positsioneerimine suurtes hoonetes, nagu kaubandus- või konverentsikeskused. Teenus peaks olema odav, kättesaadav, mugav kasutada ja piisavalt täpne. „Palju sisepositsioneerimisteenuseid näitab vaid nii palju, kas asud
ühel või teisel pool seina,” ütleb Ruiso. Täpsemad lahendused on aga sageli kallid. Liiklusummikute positsioneerimine Koostöös Regioga arendab Eliko positsioneerimissüsteeme, mis aitavad siduda aadresse ja geograafilisi koordinaate, nii et see arvutitele mõistetav oleks. Oluline on loomulikult ka mobiilsidest tulevate andmete töötlemine. Näiteks liiklusummikute prognoosimiseks, millega Eliko tegeleb, ei tohiks vaja minna keerulisi kaamerasüsteeme, vaid liiklusvooge saab jälgida mobiilikasutajate kaudu. Teatud kellaajal liigub tavaliselt teatud hulk mobiiltelefone ühe tugijaama alast teise. Kui liikumine hakkab mingil hetkel aeglustuma ja seejärel kuhjuma, siis on selge, et seal on ummik. Iga sündmuse jaoks kujuneb teatud muster – olgu see hommikune ummik, reedeõhtune ummik – või mingi ootamatu muster, näiteks liiklusõnnetus. Põhiküsimus seisneb aga taas selles, kuidas andmete põhjal midagi järeldada ja kuidas järeldused vormistada. Kui anda lihtsalt autojuhile reaalajas info mobiiltelefoni, ei jõua ta seda jälgida. Tuleb anda konkreetne soovitus. Esmapilgul võib tunduda väga lihtne infost järeldada, et midagi on liiklusvooga korrast ära. Kui asja lähemalt uurima hakata, siis see enam nii lihtne polegi. Kui tuhat autot seisab, on selge, et tegu on ummikuga. Kui tee on tühi, on ka selge, et tee on tühi. Vahepealsed olukorrad aga vajavad tõlgendamist. Kus asub piir, millest algab ummik? Uurimisteema ongi see, kuidas rakenduse soovitusi välja arendada, nii et neist liiklejaile ka kasu oleks. Praegu on käsil väikelinnade riigihange, kus valitakse tänavavalgustuse projekteerijat. Eliko sellel küll ise ei osale, sest ei tegele projekteerimisega, küll aga pakub võimalikele projekteerijatele tänavavalgustuse juhtimistehnoloogiat. Eesti mõistes võiks see olla esimene targa keskkonna projekt üldse. Konkreetsemalt oleks tegu lahendusega, kus lambid saadavad raadio teel üksteisele infot. Ja sellise lambi kontrolleri külge saaks ühendada ka teisi seadmeid, näiteks liikumisandureid. Ja kõigi targa keskkonna projektide üks peamisi küsimusi on loomulikult turvalisuse tagamine. Kuidas kindel olla, et keegi ei häkiks süsteemi sisse, ei rikuks seda ära. Hea küll, kui keegi juhatatakse valesse muuseumi, kuid liikluskorralduse süsteemi häire võib palju õnnetusi põhjustada.
4 Mobiilne elu
Võimas 4G võrk on tehnika viimane sõna Kairi Oja vabakutseline ajakirjanik
Mobiilioperaatorid on üle minemas eelmise põlvkonna 3G tugivõrgult märkimisväärselt kiiremale ning avaramaid võimalusi pakkuvale 4G võrgule. Uue võrgu ehitamisse on investeerinud kõik siinsel turul tegutsevad operaatorid. Kliendile tähendab 4G ennekõi ke a l la laadim isk iir usi alates 20 megabitti sekundis, heades levitingimustes ka 50 MBits ja rohkem. EMT andmeside- ja sisuteenuste osakonna juhataja Ando Meentalo sõnul kujutab EMT poolt pakutav 4G/LTE senistest mobiilsetest internetilahendustest kiireimat võimalust. „LTE on standardi tehniline nimetus, mis tuleneb sõnast LongTermEvolution, kiirus ja maht saavutatakse tänu täiesti uuele tehnoloogiale, mille baasil see võrk on ehitatud. Arengut mobiilse interneti osas võiks võrrelda valguskaabli tulekuga kodudesse vasktraadi asemel,” ütleb Meentalo. Kasutajale
tähendab see kordades suuremat kiirust info kättesaamisel, ka mahub uue üha rohkem inimesi Meentalo sõnul teenust kasutama ilma, et nad üksteist segaks. „Kogu riigile tervikuna tähendab see, et seni saavutamatu kiirusega mobiilne lairiba jõuab ka kõige eraldatumatesse Eesti osadesse üle õhu,” lisab ta. Peagi kättesaadav üle kogu Eesti Meentalo räägib, et EMT algne plaan oli katta kogu Eesti uue võrguga 2014. aasta lõpuks, k u id tä nu uute looduses paremini levivate sageduste rajamise õiguse võitmisele riigi korraldatud konkursil suudetakse katta 95% Eesti territooriumist juba selle suve keskpaigaks. EMT a lusta s Meenta lo sõnul uue 800 Mhz sagedusega 4G/LTE jaamade paigaldamist, mille leviala on looduses suurim tänu madalale sagedusele, sest need „painduvad ka takistuste taha”, samal ajal kui kõrgemad LTE sagedused „pigem põrkuvad takistustelt”.
Praeguseks pakuvad kõik siinsed operaatorid 4G teenust, kuid kõik need on siiski mingil määral erinevad. E l i s a t o ot e j u ht K e r t u Kriiski sõnul on tänase 4G võrgu näol tegemist tehnika viimase sõnaga ning kogu maailmas ehitatakse 4G levialasid. „Samas räägitakse ka juba uuest generatsioonist ehk 5G-st. Laboratooriumi tingimustes on neid kiiruseid juba ka testitud, reaalselt veel ühtegi 5G võrku maailmas rajatud siiski veel ei ole,” ütleb Kriisk. Oluliselt suuremad kiirused Kriiski sõnul on 4G sihtrühmaks peamiselt inimesed, kes peavad lugu online-videote vaatamisest, arvutis mängimisest, ja kõik need, kes vajavad väga heal kiirusel mobiilset internetti näiteks töö tegemiseks. „4G kiirused tähendavad kasutajale paremat online-multimeediakogemust, sest andmed liiguvad kiiremini ning isegi kõrgema kvaliteediga videote
Mobiilne kodu Fibarolt! Igaüks meist soovib juhtida ja kontrollida meie ette kerkivaid olukordi ning suunata neid meile soovitud suunas. Olgu see siis tööl või kodus. Meie kodud on tänapäevaselt varustatud mitmesuguste elektriseadmetega, kütte-, ventilatsiooni-, valve- ja muude süsteemidega, mis aitavad luua turvalise ja mugava elukeskkonna. Kodus kasutatavate elektriseadmete juhtimise automatiseerimisega on võimalik võita enesele kvaliteetaega ja ka jälgida kodusüsteemide tööd, viibides kodunt eemal. Koduautomaatikaseadmed levivad kogu maailmas ja üks levinumaid on juhtmevaba standard Z-Wave. Fibaro koduautomaatikasüsteem on maailmas ainulaadne selle poolest, et ta on juhtmevaba ja kasutab väikseid, ent väga suurte võimalustega Z-Wave-seadmeid. Enam ei ole tarvis juhtimissüsteemi projekteerida majaehituse algstaadiumis – tarkuse võib valmis kodule ka hiljem lisada. Juhtmevaba süsteemi suurim eelis on see, et kõike saab kavandada ja samm-sammult teostada. Igaüks võib endale valida sobiva alginvesteeringu ja järk-järgult kujundada targa unistustekodu. Fibaro-moodulite abil saab juhtida põrandakütteajameid, ventilatsiooniseadmeid, valvekeskusi, kardinaid, läbipääsusüsteeme, valgusteid ja palju muud. Süsteemi saab paigaldada olemasolevate elektrijuhtmete külge, spetsiaalseid kaableid ei ole vaja paigaldada. Kõik seadmed vahetavad omavahel infot juhtmevaba koduautomaatikastandardi Z-Wave põhiselt ning suhtlus on alati kahepoolne. Fibaro süsteemi saab juhtida üle veebi arvuti, nutitelefoni või iPadi abil, olenemata teie asukohast. See on tõesti mobiilne kodu, mis on alati käeulatuses – saad kontrollida seadmetesüsteemide nõuetekohast koostööd, vajadusel sekkuda, teha korrektiive. Saad reisil viibides vaadata kaamerate vahendusel kodus toimuvat, tekkinud vajaduse korral võid sõbrale ukseluku avada jne. Juhtmevaba koduautomaatika tootjat Fibaro esindab Eestis OÜ Indome. www.indome.ee
4G võrk hõlmab kõige uuemaid mobiilse interneti tehnoloogiaid.
Mobiilne elu 5 Foto: Shutterstock
Maksimumkiirus Reaalsed keskmised kiirused Ühenduse loomine Hilistumine modemi ja tugijaama vahel
LTE 100–150 Mbit/s 20–60 Mbit/s Vajab 95% vähem aega kui Dual Carrier’iga arendatud 3G võrgus ühenduse loomine Poole väiksem kui DC HSPA
allalaadimine võtab vähem aega. Just videopildil on 4G kiiruste kontekstis oluliselt suurem roll – suurenenud kiirustel on mugavam kasutada näiteks videostriimi ehk video või TV vaatamise võimalust otse internetist või videokonverentsi pidamist üle mobiilse interneti,” lisab ta. Ka arvutis mängijatele on 4G Kriisk i sõnul hea uudis – suurenenud üles- ja allalaadimiskiirused tagavad stabiilsema ja erksama mänguelamuse. LTE versus Dual Carrier Tele2 Eesti tehnoloogiadirektori Mart Nielseni sõnul on nii 2G, 3G kui ka 4G mobiilside erinevad generatsioonid. „4G ka LTE ehk long term evolution on üldnimetus, mis sisaldab enda s n i i teh noloog i l i si aspekte, standardeid kui ka kliendile osutatavaid teenuseid. 4G võrk on näiteks 3G-st arhitektuuriliselt lihtsam ja töök ind la m. võima ldades 3G-ga võrreldes väiksemat infokadu ja suuremaid kii-
Dual Carrier 42 Mbit/s 0,4–5 Mbit/s* Aeglasem
Suurem
rusi,” räägib Nielsen. Samas nimetatakse tema sõnul 4G-ks ka 3G võrgu edasiarendust Dual Carrier, kus kasutaja saab suuremaid kiirusi kahe paralleelse 3G sageduskanali samaaegse kasutamise kaudu. Dual Carrier on 3G jaoks küll korralik lahendus, mida ka Tele2 suurema koormusega piirkondades kasutab, aga ülalnimetatuid 4G-ga kaasnevaid eeliseid see siiski ei võimalda. Ehk siis – 3G ja 4G on tehnoloogiliselt erinevad ja pakuvad kliendile erinevat kasutuskogemust,” sõnab ta. Kriiski sõnul hõlmab praegune Elisa 4G kõige uuemaid mobiilse interneti tehnoloogiaid Dual Carrier, HSPA+ ja LTE. „Rahvusvahelise Telekom mu n i k at sioon i L i idu (International Telecommunication Unioni ITU) poolt 4G tehnoloogiateks nimetatud Dual Carrier, HSPA+ ja LTE tagavad kliendile selgelt paremad keskmised andmeedastuskiirused kui varem.
Kliendina huvitabki inimest peaasjalikult paranenud kiirus ja sellest tulenev hea kasutuskogemus, mitte tehnoloogia, millega see saavutatud on,” märgib ta. Tulevikus kõned üle 4G võrgu Nielseni sõnul lubab praegune 4G tase allalaadimiskiirust kuni 150 Mbits, sellest järgmine Release 300 Mbits jne. „Täna on 4G võrk ainult andmesidevõrk. Järgmine versioon sisaldab ka kõnet VoLTE (Voice Over LTE) standardil – ehk kõned üle 4G võrgu. Kõne alustamine nupuvajutusest
kutsuma hakkamiseni kestab sekundi või isegi vähem. Olen ise seda Rootsi Tele2 võrgus testinud ja kõnekvaliteet oli tõesti hea, täiesti kristallselge. Eesti inimesteni jõuab see vast aasta-paari jooksul,” lisab ta. Üha enam kliendiseadmeid toetavad Nielseni sõnul 4G võrku ja nende hinnad langevad kiiresti. „Maailmas alustavad tööd 4G Only mobiilsideoperaatorid. Pakun, et 2018. aasta paiku hakkavad ka nn vanad operaatorid sulgema 2G võrke,” lisab ta. „Usun, et tulevikus on 4G de-facto mobiilsidestandard.” Nielseni sõnul müüakse
Tehnilise Järelevalve Amet mõõtis aprillis mobiilse interneti teenuse kvaliteeti suuremates asulates üle Eesti, et anda tarbijale objektiivset infot teenuse levialade ja andmesidekiiruste kohta. Parima tulemuse saavutas EMT, kelle mobiilse interneti kiirused olid oluliselt paremad kui konkurentidel. Mobiilse andmesideteenuse kiirus ja kvaliteet sõltub paljuski sellest, millist tehnoloogiat sidevõrkude rajamisel ja arendamisel kasutatakse ning milline on võrgu tihedus. EMT on kõige rohkem paigaldanud 4G LTE tugijaamasid, mis annab seni parima stardipositsiooni kiire mobiilse andmeside pakkumiseks. Kokku on EMT paigaldanud üle 330 4G/LTE tugijaama. Just LTE võrgu tihedus on mõjutanud keskmiste andmesidekiiruste kujunemist kõige enam. EMT mõõdetud allalaadimiskiirusest 37% ületasid 50 Mbit/s, Elisal 6% ja Tele2-l 14%. Keskmine allalaadimiskiirus Keskmine üleslaadimiskiirus Maksimaalne allalaadimiskiirus Üle 50Mbit/s saavutatud allalaadimiste %
EMT 42 Mbit/s 20,7 Mbit/s üle 100 Mbit/s
Tele2 19,1 Mbit/s 5,3 Mbit/s üle 100 Mbit/s
Elisa 15,3 Mbit/s 5,5 Mbit/s Avaldamata
37%
14%
6%
+
-
Eestis juba seadmeid, millele on 4G valmidus juba sisse ehitatud. „Näiteks kallimad tahvelarvutid. Kõige lihtsam on aga osta või rentida 4G netipulk, millega saab kiiret 4G võrku kasutada ka tavalise sülearvutiga. Tahvelarvuti puhul tuleb internetipakett siiski sisse osta.” Nielsen lisab, et 4G on paketina seni küll veidi kallim, sest uue võrgu ehitamine on kulukas.
Kiire internet ja nutitelefon Kiire ja kvaliteetse interneti olemasolu on võimaldanud EMT-l ainsa operaatorina Eestis pakkuda klientidele 4G kiirusi ka nutitelefonis. Praegusel ajal kasutatakse nutitelefonide vahendusel üha enam suhtluskeskkondi, surfatakse internetis ja tehakse tööd e-kirjadega ning koos nutitelefonide laialdase kasutusele võtmisega alustavad paljud kliendid sideteenuse valikut just internetiteenusest lähtuvalt. 4G LTE võimaldab ligikaudu viis korda suuremat allalaadimiskiirust kui 3G tehnoloogia edasiarendus DC-HSPA+, mida rahvusvaheline telekommunikatsiooniliit määratleb ka 4G tehnoloogiaks, kuid siiski ei võimalda see pakkuda 4G LTE maksimaalseid andmesidekiiruseid. EMT 4G võrgus jäävad igapäevased praktilised kiirused 20–60 Mbit vahele, millega ka nõudlik mobiilne kasutaja võiks üsna rahul olla.
DIGIPAKET T
Loe seal, kus ise tahad! Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas arvutis, tahvlis ja mobiilis. Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas Amservilt!! Alates 2.99 €/kuus WWW.DIGILEHED.EE / TELLI
Mobiilne elu 7
Pilves on väärtuslikud failid paremini kaitstud kui koduarvutis Kõik oma olulise info, ka terve arvuti kõvaketta, saab salvestada interneti failihoidjatesse, mida nimetatakse ka pilveks. Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee
Teadlikult või eneselegi teadmata on pilveteenustega kokku puutunud kõik arvutikasutajad. 2006. aastast on kasutusel GMail. Viimasel ajal on üha enam levima hakanud SkyDrive. Ehk on mõni tuttav fotograaf jaganud Dropbox linki, selle asemel, et mahukaid pilte ükshaaval e-kirjaga saata. Tudengite seas on ilmselt enam levinud Google Docs’i kasutamine, kus ühte faili saab korraga redigeerida mitu inimest erinevatest kohtadest. Need kõik ongi pilveteenused, mis vabastavad sind arvuti või mälupulga kaasavedamise vaevast. Soovitud failid laaditakse automaatselt pilve ja nii võib näiteks nutitelefoniga tehtud pilte näha samal ajal teine pereliige juba oma koduarvutist. Ajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul on
Foto: Shutterstock
üha ebamõistlikum hoida oma faile koduarvutis, mis võib katki minna, mida võidakse varastada, mis võib nakatuda viirusega jne. Samas kui on võimalik hoida neid üliturvatud serverifarmides. Neile, kes hoiavad oma väga suure emotsionaalse väärtusega perepilte kodus arvutis või välisel kõvakettal, soovitab ta igal juhul pilveteenust (nt Flickr, kus saab tasuta hoida kuni pool miljonit fotot). Pilve salvestatud dokumente, e-kirju, fotosid, videoja helisalvestisi saab avada eri seadmetes. Seda muidugi vaid juhul, kui on internetiühendus. Kasutatavates seadmes peab olema failide avamiseks ka vastav tarkvara. Teisisõnu on andmed kättesaadavad kõikjal ega ole seotud kindla seadmega. Tahate mõnda jäädvustatud elamust sõpradega jagada, võite seda näidata oma nutitelefonist. Jäi mõni töö pooleli, saate selle lõpetada sõbra arvutis, kui olete sisestanud oma kasutajanime ja salasõna. Pilveteenuse kasutamiseks tuleb vastava teenusepakkuja juures end kasutajaks registreerida. Teatud mahus on pilvera-
Pilveteenuste puhul ei saa küsida, milline on parim pilv ja mida eelistada.
kendused tasuta (GoogleDrive 15 GB, Dropbox 2 GB, SkyDrive 7 GB, AmazonCloudDrive 5GB jne). Pilverakendustes vastutab serverite, turvalisuse, andmebaaside ja majutuse eest teenusepakkuja. Seega ei pea inimene endale varuma ei riist- ega tarkvara, mis on eriti ahvatlev ettevõtjatele, kes tahaks IT-riistvara (serverid ja serveriruumid)
pealt kokku hoida. Vastuargumendina arutletakse andmekaitsega seotud küsimuste üle ehk, kas teenusepakkuja suudab tagada infoturbenõuetele vastavaid teenuseid. Vali korralikud paroolid Henrik Roonemaa sõnul ongi turvalisus pilveteenuste puhul suurimaks küsimuseks, eriti
juhul, kui inimene laadib sinna oma isiklikke asju üles. Ta soovitab valida korralikud paroolid ja eelistada kaheastmelist tuvastamist. Viimase puhul tuleb pärast parooli sisestamist sõnum mobiilile ja sealt tuleb sisestada ka teine parool. „Pärast seda võite julgelt neid teenuseid kasutada, aga igal juhul peab arvestama, et absoluutset turvalisust ei ole olemas ning ülimalt isiklikke ja tundlikke faile ei ole vast mõtet internetti laadida.” Andmeid salvestatakse pilves hajusalt ja kui peaks juhtuma, et üks server lakkab töötamast, on andmed ikkagi kättesaadavad – teised serverid võtavad puuduvate serverite töö automaatselt üle. Pilve saab salvestada kogu oma arvuti kõvaketta sisu, et tagada kogu vajaliku info turvalisus, kui arvuti kõvakettaga peaks midagi juhtuma. Pilveteenuste puhul ei saa küsida, milline on parim pilv ja mida eelistada. Kõik sõltub sellest, milleks seda pilve on kasutada vaja (nt Spotify muusika kuulamiseks, Flickr fotode salvestamiseks jne). Pilveteenustest lõikavad
kasu nii eraisikud kui ka ettevõtjad. Ernst & Young tegi aasta eest koostöös IT-infrastruktuuri lahendusi pakkuva ettevõttega Bytelife pilveteenuste kasutamise uuringu, millest selgus, et 30% ettevõtetes ja avaliku sektori organisatsioonides on pilveteenused juba praegu mingil määral kasutusel, kusjuures sektorite lõikes juhib avalik sektor. Ernst & Youngi rahvusvaheline infoturbeuuring näitab, et vastav näitaja mujal maailmas on 45%. Ennustuste kohaselt peaks mullune hinnanguline 100 miljardi dollariline globaalne pilveteenuste turumaht nelja aastaga kahekordistuma ja ületama 200 miljardi dollari piiri. Levinuimad tasuta pilveteenused failide mahutamiseks: •• Microsoft SkyDrive – kasutamiseks vajalik Microsofti konto (Windows Live’i ID) •• Google Drive – kasutamiseks vajalik Google’i konto (Gmail’i konto) •• Dropbox – kasutamiseks vajalik Dropboxi konto