Mobiilne elu Lehe väljaandmist toetasid: AS Eesti Telekom, Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Forum Cinemas AS, Hinnavaatlus OÜ, Roche Eesti, Ujukoma OÜ.
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Reklaam: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 EA lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee
SUVI 2015
2 Mobiilne elu Foto: EMT
Nutiseade täidab suvel nii teejuhi, sündmuste soovitaja kui ka meelelahutaja rolli Erinevate nutiseadmete populaarsus kasvab hoogsalt ning paljud kasutavad juba täna nii nutitelefoni, tahvel- ja/või sülearvutit, netipulka, kui ka nutikella jne. On täheldatud, et nutiseadmeid ja mobiilset internetti armastatakse enim just suveperioodil, mis on ka igati loomulik – inimesed puhkavad, reisivad ja veedavad üldse palju aega kodust väljas. Nutiseade täidab nende jaoks nii teejuhi, kalendri, sündmuste soovitaja kui ka meelelahutuskeskuse rolli.
E
esti Telekomi möödunud aasta statistika lubab eeldada, et ka tänavu kasvab suvekuudel mobiilse interneti kasutamine nutitelefonides hüppeliselt. 2014. aastal tegi mobiilse interneti tarbimine EMT võrgus korraliku jõnksu ülespoole alates maikuust ning jätkas kasvu kõigil suvekuudel – juunis, juulis ja augustis. Võrreldes perioodiga jaanuarist aprillini kasvas ajavahemikus mai kuni august mobiilse interneti kasutamine nutitelefonides üle 40 protsendi. Eesti Telekomi tehnoloogiadirektori Tiit Tammiste sõnul on loo-
mulik, et mobiilse interneti tarbimine just nutitelefonides suvekuudel kasvab, sest inimesed veedavad palju aega väljas, osalevad erinevatel sündmustel, puhkavad ja reisivad. Samas soovivad nad jätkuvalt sotsiaalvõrgustikes suhelda, erinevaid video- ja meelelahutusteenuseid kasutada jne. „Võib eeldada, et sel aastal teeb mobiilse interneti kasutamine suvekuudel läbi veelgi suurema kasvu, kuna kasvanud on nii 4G-seadmete kasutajate arv kui ka kiiret mobiilset internetti nõudvate teenuste hulk,” märkis Tammiste.
Kuni seitse erinevat seadet Koos nutitelefonide levikuga on üha enam neid, kes kasutavad paralleelselt veel mõnda internetiühendusega nutiseadet. Seda trendi jälgides tõi EMT möödunud kevadel turule uudse põhimõttega teenuspaketi Mobiilne Elu, millega liitunud kliendid saavad jagada mobiilset internetti kuni seitsme erineva seadme vahel. Nendest seadmetest peab vähemalt üks olema kõne- ja sõnumiteenusega liitunud nutitelefon. Ülejäänud seadmed võivad olla ainult inter-
neti kasutamise võimalusega – näiteks tahvel- või sülearvutid, netipulgad, fotoaparaadid jne. Mobiilse Elu gruppi liidetud seadmed saavad kõik kasutada EMT maksimaalse kiirusega mobiilset internetti, kusjuures internetiühenduse kiirus ei sõltu korraga teenust kasutavate seadmete arvust. Lisaks andmesidele sisaldab pakett ka piiramatult kõnesid ja sõnumeid EMT ja Elioni võrkudesse, lisaks kehtivad soodsad hinnad helistamisel Põhja- ja Baltimaadesse. EMT võrgustatistika näitab, et erinevate seadmete kasutamise
ajad ja tarbimismahud erinevad nii päeva kui ka nädala ja kuude lõikes kordades. Kui varem pidi kasutaja iga seadme puhul kalkuleerima, milline internetivõi kõnepakett konkreetse seadme jaoks valida, siis Mobiilse Eluga saab kõik seadmed koondada ühtsesse paketti ja nende vahel andmesidemahtu jagada. Ühine pakett lahendab ka mure, kus mõnel pereliikmel jäi sõltuvalt kasutusharjumustest mahtu üle ja mõnel puudu – Mobiilse Elu paketis on maht jagatav ja kasutatav vastavalt vajadusele. Igale nutiseadmele saab soovi
korral määrata ka oma mahupiirangu, et juhtida näiteks lapse internetikasutust paindlikult. Andmesidemahu täitumisel teavitatakse kasutajat sellest SMSi teel ning soovi korral – kas mahu täitumisel või ajutise lisamahu vajadusel näiteks puhkuseperioodil – saab ajutiselt internetimahtu ka suurendada. Juunis tegid Mobiilse Elu paketid läbi värskenduskuuri ning nüüd on kõigil uutel liitujatel võimalik kolme kuu jooksul tasuta kasutada Spotify muusikateenust ja minuTV mobiilset teleteenust.
Mobiilne elu 3
Numbril 112 helistaja asukoht kuvatakse kohe digitaalsele kaardile Häirekeskuses on ligi aastajagu päevi kasutuses uus infotehnoloogiline lahendus, kus ühes infosüsteemis töötavad nii häirekeskus kui ka sündmuskohale sõitvad kiirabi- ja päästemeeskonnad.
Fotod: Häirekeskus
Digijaart. Roosa kaar näitab helistaja oletatavat asukohta. Roheline mumm vabu ressursse.
Kristiina Viiron
U
ue töövahendi aluseks on digitaalne kaart, mille abil positsioneeritakse kohe päästekorraldajale numbril 112 helistaja asukoht. Samuti näitab digikaart õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja pääsemeeskondi ning nende olekuid (vaba/hõivatud, teel sündmuskohale, sündmuskohal, eemal). Sama lahendus hõlmab ka kõiki pääse- ja kiirabiautosid, kus on samuti nähtav nii sündmuskoha asukoht kui ka kõige kiirem teekond abivajajani ning sündmust kirjeldav info. Nimetatud töövahendi näol on tegemist esmakordselt Eestis just hädaabi osutavatele operatiivteenistustele väljaarendatud terviklahendusega. „Kõige suurem muudatus helistaja jaoks võrreldes varasemaga on just see, et positsioneeritakse kõne tegija asukoht,” märgib häirekeskuse planeerimistalituse ekspert Madle Puusepp. Kui enne digikaardi ehk geoinfosüsteemi GIS-112 kasutuselevõttu võis vahel kuluda liigselt väärtuslikke minuteid sündmuse täpse asukoha tuvastamiseks, sest ähmis helistaja ei pruukinud kohe suuta häirekeskusele selgeks teha, kus ta täpselt asub (Eestis on ka palju ühesuguse nimega asulaid ja tänavaid), siis nüüd on välistatud, et abi saadetaks kogemata näiteks Ida-Virumaal asuva Maidla asemel Raplamaa Maidlasse. Mobiiltelefonilt tehtava kõne puhul leiab uus töövahend helistaja asukoha linnades paarikümne-paarisaja meetri vahemikus, maapiirkonnas on täpsus väiksem, lauatelefonilt helistades aga aadressitäpsusega. Sealjuures positsioneeritakse ka välismaistelt numbritelt tehtavad kõned, samuti need, mis helistatakse ilma SIM-kaardita telefoniga– need võimalused EMT ja TELE2 võrgus lisandusid hiljuti. Elisa loob need sügiseks. Siiski on endiselt vajalik, et helistaja ütleks oma aadressi,
kui ta seda teab, ja/või selgitaks päästekorraldajale täpsemalt, kus ta asub. See on vajalik täpse asukoha määramiseks, et abi võimalikult kiiresti pärale jõuaks. Kuid tänu positsioneerimisele läheb asukoha kirjeldamisele varasemast tunduvalt vähem aega. „Digikaart on arendatud välja meie vajadusi silmas pidades ja kui inimene näiteks ei oska öelda tänavat, kus ta asub, aga saab päästekorraldajale öelda tema kõrval oleva bussipeatuse nime, siis on võimalik täpne aadress välja selgitada bussipeatuste kaardikihi abil,” selgitab Puusepp. Niisuguseid kaardikihte, mille abil saab määrata täpse aadressi, on rakenduses kasutada teisigi, näiteks vaatetornid, majakad, ühiskondlikud hooned, mälestusmärgid jms. Hiljuti lisandusid ka loodusrajad, et oleks hõlpsamini leitav looduses asuvate abivajajate asukoht. Metsa eksimisi tuleb meil ikka ette ja just niisugustel puhkudel annab uus süsteem abi osutamisel olulise efekti. Kuigi helistaja ei paikne asustatud kohas, saab vähemalt kindlaks teha tema ligikaudse asukoha ning ümbrust kirjeldades (vaatetorn, matkaraja silt) leida, kus ta täpsemalt asub. Ka uuselamurajoonides oli varem helistaja asukoha leidmine sageli problemaatiline, kuid uus süsteem on olukorda märgatavalt lihtsustanud. Abi kiiresti teele Kohe, kui päästekorraldaja on selgitanud välja, mis on juhtunud, määranud sündmuse asukoha kaardil ning teinud kindlaks väljakutse prioriteedi, suundub väljakutse info edasi logistikule, kellele kaart kuvab pääste- ja kiirabi ressursihalduse vaate. Vastavalt uue väljakutse infole koostab GIS-112 dünaamilise väljasõiduplaani, mille alusel annab logistik väljasõidukorralduse. Kaardile kuvatakse pääste-
Häirekeskuse Põhja keskus. Otse ja paremal paistavad fotol suured ekraanid, kuhu kuvatakse Tallinna valvekaamerate pildid (ei ole GIS 112-ga seotud). Keskuse töötajad jälgivad neid ja kui on näha, et kuskil võiks abi tarvis minna, saadab häirekeskus abi välja omal algatusel. Vasakul ekraanil paistab kindla sündmuse positsioneering.
ja kiirabiautode kiireim teekond sündmuskohale. Sarnane pilt ja teekond kuvatakse ka pääste- ja kiirabisõidukeisse. Puusepp märgib, et kõik see toimub väga kiiresti – samal ajal, kui kõne abikutsujaga veel kestab, on masinad kiire abivajaduse korral juba sündmuskohale saadetud, sest kõnetöötlus on kaheastmeline – päästekorraldaja suhtleb helistajaga, täpsustab sündmuse asjaolusid jms, ent samal ajal korraldab logistik juba abi saatmist. Häirekeskus näeb kaardil reaalajas, kuhu pääste ja/või kiirabibrigaad(id) on liikunud ning saab vajadusel abiootajaile öelda, millal kohale jõutakse. Sündmuse kohta täiendava info laekumise korral edastatakse see süsteemi kaudu kohe ka appi tõttavatele brigaadidele, ja kui tarvis, suunatakse sündmusele lisajõude. Lisaks andmete digitaalsele edastamisele on infovahetus alati dubleeritud raadioside kaudu, et vajadusel juhtumi asjaolusid suuliselt täpsustada. Sündmusele pärale jõudes edastab brigaad, et on kohale
jõudnud ja püsib hõivatuna seni, kuni sündmus on lahendatud – brigaadide staatus on häirekeskusele digikaardil alati näha. Kiireim vaba brigaad Häirekeskuse tööpõhimõte on, et appi tõttab sündmuskohale kiireim vaba pääste- või kiirabibrigaad, hoolimata sellest, millisest maakonnast pärit brigaadiga on tegu. „Kui näiteks Tartu-Tallinna maanteel on juhtunud avarii ja Tartu kiirabi on viinud kannatanu Tallinna haiglasse ning tagasiteel Tartusse tuleb uus väljakutse, millele see brigaad on kõige lähemal, siis nemad sündmuskohale ka sõidavad,” selgitab häirekeskuse arendusosakonna ekspert Edvi Freiberg. Ka kõnedele vastamine käib sarnasel printsiibil. Ehkki häirekeskused asuvad neljas Eesti regioonis ja esimese valikuna suundub kõne helistajale lähimasse keskusse, siis sealsete päästekorraldajate hõivatuse korral läheb kõne esimesele vabale päästekorraldajale üle Eesti. Nii võibki juhtuda, et pealinnas tehtud kõnele vastatakse
hoopis Lõuna-Eestis. Niisugused olukorrad võivad ette tulla näiteks siis, kui ühest piirkonnast helistab korraga väga palju inimesi hädaabinumbrile 112. Puusepp toonitab, et sellisel puhul on väga oluline kõnet vahepeal mitte katkestada, vaid oodata, kuni kõnele vastatakse, vastasel juhul langeb helistaja uue kõne tegemisel vastamise järjekorra lõppu. Et liinile pääsemist tuleb pikema aja jooksul oodata, on siiski pigem harvaesinev võimalus, sest häirekeskuse kõnele vastamise kiirus on keskmiselt kuni 10 sekundit. Uus süsteem on abiks ka niisugustel puhkudel, kui ühes piirkonnas on tekkinud suurem probleem. Heaks näiteks on siinkohal 2010. aasta lumetorm ja Padaorg, kus autod 25–30 kilomeetrit pikal teelõigul lumevangi jäid ning päästekorraldajatel oli kohe keeruline aru saada, et tegemist on ühe ja sama sündmusega. Nüüd aga, kui helistajate asukohad on kaardil nähtavad, on kohe ka selge, et tegemist on ühe ja sama sündmusega. Samuti on GIS-112 abiks
kommunikatsiooni korraldamisel. Näiteks, kui tegemist on suurema põlenguga ja levib suitsu, saab digikaardi abil analüüsida, millisest piirkonnast kõige rohkem kaebusi suitsu osas on tulnud ning anda vastavale piirkonnale soovituse aknad-uksed kinni hoida, viitab Edvi Freiberg. Kõige suurem töövõit uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtust on aga ikkagi lühenenud aeg, mis kulub abi välja saatmiseks, tõdevad häirekeskuse töötajad. GIS 112 arendatakse pidevalt ning plaanis on digitaalsele kaardile tuua ka politseisündmused ja -patrullid. Kuna numbrilt 112 saab alates sellest aastast ka politseid kutsuda, siis positsioneeritakse ka politseisse helistajate asukohad digitaalsel kaardil, politseiressursse aga haldavad ja abi saatmist korraldavad häirekeskuse töötajatega samas ruumis asuvad politsei- ja piirivalveameti korrapidajad. Ühine töökeskkond on Madle Puusepa sõnul kindlasti kiirendanud ja tõhustanud päästekorraldajate ja politseikorrapidajate omavahelist infovahetust.
4 Mobiilne elu
E-meditsiini tulevik – nad teavad meie tervisest kõike ja see on hea Foto: Shutterstock
Kuigi e-meditsiinil on ees veel mitmeid lahendamist vajavaid probleeme (turvalisus, info üleküllus, väga palju erijuhtusid), on tulevik siiski helge ja sellest võidavad nii riik kui ka patsiendid. Heiti Mering Tieto Estonia juhtivkonsultant
L
oomulikult võidavad e-meditsiinist ka arstid, kelle töö küll muutub, kuid läheb tänu paljude rutiinsete pisiasjade automatiseerimisele kergemaks ja aitab keskenduda olulisele. E-meditsiinis on eriti oluline osa riigil, sest ravimine põhineb aina rohkem teadmistel, mis peavad olema igale arstile ja spetsialistile kergelt ligipääsetavates andmebaasides. Need andmebaasid peavad seega olema kuskil keskses asutuses hallata
Mida aeg edasi, seda rohkem oskab tarkvara saadud andmetega eeltöö ära teha ja lõpuks võib arsti hooleks jääda vaid nõusoleku nupu vajutamine.
ja hoida. Parim lahendus on riigiasutus, sest andmeid koguneb erinevatest organisatsioonidest ja palju on privaatandmeid, mis kindlasti lekkida ei tohi. Riik on ka kõige huvitatum pool e-meditsiini hüvede ärakasutamises: kogub patsiendiandmeid, säilitab terviselugu, aitab neid vahendada spetsialistidele ja hoiab kokku sotsiaalsüsteemi kuludes. Kas või sellepärast, et kui personaalne meditsiin muutub aina keerulisemaks ja vajab
aina rohkem teiste terviselugude analüüsimist, siis osutuvad ka arstid ja spetsialistid aina kitsama valdkonna esindajateks. Neid ei jätku siis enam igale poole. E-meditsiini vahenditega saab aga spetsialistide teadmisi paremini ära kasutada – harvaesinevate erijuhtude puhul pole väiksemas haiglas või polikliinikus niikuinii kitsal spetsialistil tööajal piisavalt rakendust, kui ta tegeleks vaid oma piirkonna patsientidega. E-meditsiini lahendus aitab aga
kaugel oleva patsiendi andmeid vahendada – terviseloost ja digipiltidest digiretseptide ning analüüsitulemusteni, mis kõik kokku annavad asjatundjale tervikpildi patsiendi olukorrast. Kaks pilti tulevikust Tulevikupildi ette kujutamiseks võib tuua paar näidet olevikust. Kui sooleuuringud käisid siiani vaid ebameeldiva sondiga, mis uuris patsiendi sisemust, siis nüüd saab pilgu sissepoole heita robotkapslitega, mis tuleb nagu tavalisedki tabletid alla neelata. Siit edasi võib fantaseerida nanorobotitest. Ent kapslikaamera edastatud pildijada on juba digiandmed, mida analüüsib kõigepealt arvutis olev tarkvara: arsti eest tehakse ära töö näiteks punase tooniga kaadrite leidmisel, mis vihjavad verejooksule. Niimoodi saab diagnoosida juba ka eemalt, digitaalsete andmete põhjal ja esialgse masinate poolt tehtud eeltöötlusega, mis pöörab tähelepanu olulistele andmedetailidele. Muidu-
gi, lõpliku otsuse teeb ja peabki tegema ikka väljaõppinud arst. Või vaatame teist näidet – preparaadist vererakkude loendamine. Pikk käsitöö on praegu automatiseeritud, vastav masin teeb igast rakust „passipildi” ja loendab eri liiki rakke kiiremini kui mis tahes laboritöötaja mikroskoobiga kunagi suudaks. Tulemuseks on andmebaas, mida pole vaja analüüsida seal, kus analüüs tehti, vaid selle info võib saata ükskõik kuhu maailma vastava ala tippspetsialistile uurimiseks. Mida aeg edasi, seda rohkem oskab tarkvara saadud andmetega eeltöö ära teha ja lõpuks võib arsti hooleks jääda vaid nõusoleku nupu vajutamine. Andmebaasis olevate erinevat tüüpi raku „passipiltide” arv võib anda vihje kas mõne nakkushaiguse, aneemia või allergia esinemisele, seega esialgne analüüs on puhas statistikaarvutus, mille tulemuseks on numbrid ja mida saab saata üle interneti. Andmebaaside ajastu Kui kaugdiagnoosimine ja patsiendiandmete kättesaadavus kaugetes kohtades on üks e-meditsiini võitudest, on riigi jaoks veel olulisem n-ö suurte and-
mete kättesaamine. Geeniinfo, haiguslood, terviseinfo ja analüüsitulemused annavad suurtes andmebaasides võimaluse neid analüüsida ja järeldusi teha uute ravivõimaluste väljatöötamiseks. Riik saab neid andmeid jagada teadusasutustega (anonüümselt muidugi) ja paljude näidete kogumine hakkab andma üldisemat infot, mis aitabki luua personaalse meditsiini parimaid lahendusi. Kui infotehnoloogias on juba olemas parimate praktikate andmebaas, siis meditsiinis saavad selle algallikaks riiklikud suured terviselugude andmebaasid, mille põhjal saab samamoodi hakata koondama parimaid praktikaid. Arstidele tähendaks see erinevate personaalsete lahenduste ja ravitulemuste põhjal hindamatut infot iga juhtumi kohta õige otsuse langetamiseks. Mida rohkem aitab riik sellist infot kokku koguda, seda täpsemaks läheb tulevikus ravi ja kergemaks diagnoosimine. Kodanikud saavad aga sellele kaasa aidata igaüks oma infoga – oma tervisekäitumist ja kodus vabatahtlikult tehtud analüüsitulemusi jagades. Mõnikord on sellest infost lausa elulist kasu, eriti näiteks südame- ja veresoonkonna haiguste puhul.
LAE ALLA NUTIRAKENDUS JA KONTROLLI OMA RINDU KORD KUUS! OTSI RAKENDUSTEPOEST “BREASTTEST” VÕI SKANNEERI KOOD
Mobiilne elu 5 Foto: Shutterstock
Tark linn vajab tarka tänavavalgustust Tark tänavavalgustus hoiab kokku energiat ja raha ning vähendab valguse häirivat mõju.
K
as soovite jalutada tänaval, kus kõnnitee temperatuuri sensor aitab tuvastada musta jää ja päästab teid luumurrust. Või arvate, et tulevikus peaksid kõik valgusfoorid aru saama, kui sireeniga kiirabiauto läheneb? Tundub peatükina ulmeromaanist? Tegelikult pole see sugugi nii ja selliste innovaatiliste lahenduste pakkumisega tehnoloogia arenduskeskus Eliko igapäevaselt Mustamäel Tehnopoli linnakus tegelebki. Eliko juhatuse liikme Indrek Ruiso sõnul lähtub arenduskeskus oma töös põhimõttest, et teadmised tuleb paberilt reaalsesse ellu tuua ning inimeste heaks tööle panna. „Et olla konkurentsivõimeline, tuleb teaduse viimaseid trende pidevalt analüüsida ja selle pealt välja töötada ning pakkuda uusi lahendusi ettevõtluspartneritele,” rõhutab Ruiso. Et Eliko tegeleb peamiselt elektroonika ja infotehnoloogia valdkonna rakendusuuringutega, on kõigi projektide peamine eesmärk konkreetse praktilise lahenduse pakkumine. Viimase näitena toob Ruiso Tallinna linna poolt hangitud targa tänavavalgustuse juhtimistehnoloogia. Piltlikult öeldes
saavad targad tänavavalgustid tulevikus aru ümbritsevast keskkonnast ja töötavad vastavalt olukorrale – kas ja kui sageli keegi tänavatel liigub või millistest tingimustes seda teeb (kuuvalgel, pilkases pimeduses) jne. Ruiso räägib, et tänavavalgustus on kõigi jaoks iseenesestmõistetav ja oluliselt elukvaliteeti mõjutav teenus. Targalt juhitud tänavavalgustus kõige algelisemal tasemel tagabki selle, et tänavalambid põlevad, samas kui süsteem hoiab oluliselt kokku linna ressursse. Samuti võeti Eestis mõned aastad tagasi teravdatud tähelepanu alla valgusreostus. Eliko äriarendussuunal töötav Liisa Parv selgitab, et valgusreostus on tehisvalgus, mille põhjustaja võib olla näiteks tänavavalgustus või läbimõtlematult paigaldatud valgusreklaamid, mis säravad öö läbi ning võivad põhjustada kahjulikke loodusliku elurütmi muutusi – nii inimestele, loomadele kui ka lindudele. Ruiso lisab, et just tark tänavavalgustus suudab uuendusmeelsetel omavalitsustel oluliselt energiat säästa, raha kokku hoida ja valguse häirivat mõju vähendada.
Uudne lambipõhine süsteem Esimene targa tänavavalgustuse lahendus võeti kasutusele Tartus aastatel 2003–2004. Toona oli tegu ülikoolilinna initsiatiiviga, millele aitas oma õla alla panna Tallinna Tehnikaülikool. Tänaseks on Eliko targa tänavavalgustuse süsteeme arendanud juba kümme aastat. Nii toimub näiteks kogu Tartu linna tänavavalgustuse juhtimine Elikos arendatud kontrollerite ja tarkvara abil. Täiendatud süsteem pandi tööle ka 26 Lõuna-Eesti maanteeristmiku valgustamiseks. Ruiso lisab, et nende eesmärk ongi olla vahelüli teaduse ja ettevõtluse vahel – olla ettevõtetest kaks sammu ees. Seal, kus ettevõtjate jaoks on uue tehnoloogia arenduse ja kasutuselevõtu riskid veel liiga kõrged. Tulles aga Tallinna juurde tagasi, siis siin on Parve sõnul tegemist väga põhjaliku lahendusega. Eliko eestvõtmisel loodi Tallinnasse tuleviku targa linna taristu, kus tänavavalgustuse juhtimiskilpides asuvad keskserveriga pidevas ühenduses olevad 637 kontrollerit. Tulevikus, koos lambipõhiste kontrollerite paigaldamisega võimaldavad need nutikad seadmed iga Tallinna tänavavalgusti võimsust
reguleerida vastavalt vajadusele ja ümbritsevatele oludele. Lisaks võimaldab kirjeldatav juhtsüsteem kiirelt avastada tekkinud tehnilised tõrked ja saada olulist energiasäästu täpsemast valgustamise ajastusest. Ruiso selgitab, et omavahel on kombineeritud valgusti ja fiidripõhine juhtimismeetod, mistõttu on ajakohastele meetoditele üleminek sujuvalt tagatud. Samuti ei nõua selline juhtimismeetod hiiglaslikke investeeringuid. Juhtsüsteem koosneb kolmest põhikomponendist: serverrakendusest, juhtkilbi kontrollerist ning valgustikontrollerist. Komponentide vahel kasutatakse traadita sideühendust. Siinkohal on oluline märkida, et Eliko annab piltlikult küll lambile lüliti, aga lülitamist teeb siiski 24/7 Elektrilevi. Liisa Parv lisab, et lisaks valgustuse juhtimisele võimaldab juhtimissüsteem luua elanikele uudseid e-teenuseid, mida kõike ei oska praegu veel ettegi kujutada. Mujal maailmas tehakse siin valdkonnas alles pilootprojekte, samal ajal kui Tallinn on rakendanud uue juhtsüsteemi terves linnas. Tulevikus saab valgustusega integreerida näiteks turvakaamerad, sensorid parkimiskohtade leidmi-
Targad tänavavalgustid saavad tulevikus aru ümbritsevast keskkonnast ja töötavad vastavalt olukorrale.
Põnev projekt Kalarannas Tallinnas ehitatakse praegu endise Kultuurikilomeetri asemele auto- ja kergliiklusteed pikkusega 1,75 km. Kalaranna teelõiku paigaldatakse uus tänavavalgustus, mida saab Eliko lambipõhise süsteemi abil juhtida vastavalt sellele, kui suurt valgushulka on vaja elanike turva- ja mugavustunde tagamiseks. Rajatavale tänavalõigule paigaldatakse lisaks ka erinevad sensorid, mille kaudu saavad kohalikud elanikud oma elukeskkonna kohta olulist lisateavet, muuhulgas seda, kas müratase tänaval vastab lubatud normidele. Lisaks annavad Kalaranda paigaldatavad sensorid Tallinnale olulist teavet nt linnaliikluse paremaks juhtimiseks, võimaldades paremini reageerida ummikutele ning musta jää tekkele tänavatelkõnniteedel. Kokku tuleb Kalaranda 200 uut tänavavalgustit. Projekt peaks valmima selle aasta augustiks.
seks jne. See, et Eliko juhtsüsteem võimaldab kasutada teiste tootjate sensoreid näitab, et lahendus on avatud ja ei takista linnal koostööd tegemast teiste ettevõtetega. Kokkuvõttes võidab nii linn kui ka selle kodanik. Avatus ei tähenda aga seda, et juhtsüsteemiga saab kontrollimatult liituda, vaid pigem võimalus edasisteks arendusteks, mis samas nõuavad kõik lisatööd ja investeeringuid. Millal siis Tallinn lõplikult targa tänavavalgustusega uhkeldada saab? Ruiso sõnul vajab vanade lampide väljavahetamine suurt investeeringut, mille tasuvusaeg võib olla väga pikk, mistõttu seda ei tehta üleöö. „Teiste linnade põhjal võib öelda, et tavapärane
tempo on 10 000 lampi kümne aastaga ehk siis 1000 lampi aastas. Küll aga saavad uuenduslikud valguslahendused kiiremini need pealinlased, kes elavad rekonstrueeritavate teede ääres, sest põhjaliku teeremondi käigus vahetatakse enamasti välja ka vanad lambid.” Parv ütleb lõpetuseks, et Euroopa Komisjon tegi paar aastat tagasi analüüsi, kus kaardistati tarku linnu – ja Tallinn oli Balti riikidest ainsana seal sees. OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus Mäealuse 2/1, Tallinn Telefon: +372 659 9881 Faks: +372 659 9880 E-post: info@eliko.ee
6 Mobiilne elu
Vaata Maailma õpetas seenioreid
Foto: Moonika Kutsar
Oskus digimaailmas igas vanuses hakkama saada on Eestis elukestva õppe üks olulisemaid prioriteete, sätestab riiklik strateegia. Agne Narusk
K
ui IT-nõustaja Ivar Liivamägi kohale jõudis, olid prouad juba laua taga hakkamas, nutitelefonid sõrmede vahel – võiks see lugu alata. Sest täpselt nii see esimesel nutiseadmete nõustamisel Tallinnas Magistrali keskuses ka oli. Soliidsed prouad tõid kotist oma telefonid lagedale ja tahtsid üksikasjalikult teada, kuidas sellega Facebooki konto ligi pääseda, Skype’is lähedastega rääkida, bussiaegu vaadata ja ravimtaimi uurida. Liivamägile armu ei antud: teadmishimulised daamid harjutasid kaks tundi ja lahkusid siis, kui asi oli selge. „Lapsed kinkisid, et saaksin Facebookis nende pilte näha, mis nad sinna üles panevad,” ütles Linda (austame tema soovi pärisnime mitte avaldada). „See on hea väike, mahub kotti ja telefoni on ikka vaja. Siis tasub võtta
see, millega saab internetis arveid ka maksta.” Mai lõpus – juuni alguses viis sihtasutus Vaata Maailma koos Swedbanki ja Microsoftiga nutituuri nutinõustamised 67-sse Eestimaa eri paika, lisaks toimusid suuremad klassikoolitused kõigis maakonnakeskustes. Mitte kusagil ei saanud kurta huviliste puudumise üle – hinnanguliselt käis nõu ja abi küsimas ligi tuhat nutiseadme kasutajat või tulevast kasutajat. Kui algselt oli nutituuri sihtrühmana määratletud just vanem generatsioon, kes alles plaanib nutiseadet kasutama hakata ja kelle igapäevaelu ei jookse paralleelselt online’is, siis tegelikkuses tuli kohale igas vanuses inimesi. Kuigi jah, 60+ külastajaid oli tõepoolest kõige rohkem. Uuriti, millist seadet on mõ-
Nutituuri esimene nõustamine Tallinnas Magistrali keskuses. Kohad ei jäänud hetkekski tühjaks, huvilisi jätkus päeva lõpuni.
tet osta, kuidas seda sisse/välja lülitada. Kel nutiseade juba olemas, tõi selle nõustamisele kaasa. Kel veel polnud, sai uurida koolitajate omi. Vanemad osalejad eelistasid rohkem nutitelefone, nooremad tahvelarvuteid, rääkis IT-Koolituse koolitaja Peep Võrno.
IT-koolituse järgmine aste? Sugugi mitte kaua aega tagasi korraldas Vaata Maailma üle Eesti arvutikasutamise koolitusi, eraldi ka seenioritele. Siis tulid internetikoolitused. Kas eestlaste üldine IT-oskus on niivõrd paranenud, et aeg midagi kee-
rulisemat pakkuda, näiteks nutiseadmed ette võtta? Nutiseadmete koolitusi tellib elu ise: enamik praegu müüdavaid telefone on nutitelefonid ja on oluline, et kõik, kes neid kasutada tahavad või kasutama peavad, saaksid seda ka teha, nimetab Vaata Maailma sihtasu-
KINOPILET TELEFONIST! Filmsõbrana saad kasutada meie teenuseid, kus iganes ja millal iganes – kodus, tööl, koolis, ühistranspordis või kasvõi teel kinno!
LAE RAKENDUS JA PROOVI JÄRELE! www.forumcinemas.ee
tuse juhataja Kristi Kivilo tegeliku põhjuse. „Uuringud on näidanud, et enim kasutavad nutiseadmeid 25–49-aastased. Aga me tahame, et digioskused leviks ka vanemasse vanuserühma. Soovime tõsta nutikirjaoskust, sest sugugi mitte kõigi Eestimaa elanike jaoks ei ole infotehnoloogia iseenesest mõistev,” ütleb Kivilo. Niisiis on eesmärk inimesed nutiseadmetega sõbraks teha, sest neis saab kõik vajalikud asjad aetud. Nutiseade sobib suurepäraselt kasutajale, kel pole vaja klaviatuuril palju toksida, vaid kes soovib infot tarbida. Kivilo ütleb, et kui arvutite ja interneti õppimine võib tunduda kohati hirmutav, siis nutiseadmete kasutamine on palju lihtsam. „Nii ja naa,” ütleb selle peale Raplas koolitusel käinud 70+ proua, kes lähemalt sellest rääkida ei taha. Paljastab vaid, et sõrmed ei kuulnud sõna, kõik kadus ekraanilt kuhugi ära ning miks ei võiks telefonid olla üksnes helistamiseks. Kuid ometi sai ju koolitusele tuldud, järeli-
Mobiilne elu 7 kult tahaks ikka rohkem teada. „Mul oleks vaja kogu aeg meilidele ligi pääseda, töö on selline. Aga ei tea, kas õpin ära,” kahtleb ta. Kivilol on ka selleks tarbeks retsepti: nutitelefone on ka suurema ekraaniga ning kasutada võib n-ö kirjapulka, kui oma sõrmed tunduvad kohmakad. Koolitaja Peep Võrno ütleb, et kõige kiiremini tuleb tavaliselt oskus pangalinki kasutada: „Nutiseadmes on pangapilt palju lihtsam, pole üleliigset teksti, pakkumisi ega reklaami.” Edasi tuleb tahtmine rohkemat osata: kuidas navigeerida, mitte met-
sa ära eksida, õiget maakaarti leida, fotosid saata. Uuritakse, milline äpp on parim ja kuidas seda saada, vahendab koolitaja. Lihtsamad küsimused tulid seadme sisse ja välja lülitamise vallast, keerulisematega uuriti erinevate operatsioonisüsteemide kohta. „Eestlastel on piinlik näidata, et nad ei saanud aru. Nad puurivad ja uurivad nii kaua, kuni on asja endale selgeks teinud,” on Võrno rahul rahvuskaaslaste jonnakusega. Kuid kõige olulisem on õppida nutitelefoni turvaliselt kasutama. Unustatakse, et see on
siiski väike arvuti, kust võib hooletusest või teadmatusest „rändama minna” vägagi olulist infot, võtab Kivilo kokku nutituuri ühe peamise eesmärgi. Vaata Maailma andmetel kasutab 50+ vanuses elanikest mõnd nutiseadet 18%. Hinnanguliselt 16% kogu elanikkonnast ei kasuta arvutit ega internetti üldse. Mitmed rahvusvahelised võrdlused on ühe Eesti probleemkohana näidanud vanemaealiste vähest arvutikasutusoskust ja -julgust, viitab haridusja teadusministeerium elukestva õppe strateegia eessõnas.
Kolmandikul tööealistest puuduvad minimaalsed digioskused, see peab muutuma Eesti tööealisest elanikkonnast ligi kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud tehnilised oskused on ebapiisavad. Piisavaks hindab statistikaameti tööjõu-uuringu põhjal oma arvutioskusi 76%-l inimestest. Piisavaks ses mõttes, et otsida või vahetada töökohta järgmise aasta jooksul. Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 on püstitanud ühe eesmärgina digipädevustega inimeste osakaalu tõstmist vanuserühmas 16–74 eluaastat 80%-ni. Aastal 2012 oli see 65%. Tänaste kitsaskohtadena toob hariduspoliitika alusdokument ära õppijate puuduliku ja ebaühtlase ligipääsu digitaristule ning
puuduliku ja ebaühtlase digitaalse õppevara. Strateegilise meetmetena pakub strateegia välja digikultuuri integreerimise õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades. „Tehnoloogilisest innovatsioonist inspireeritud pedagoogiline ja koolikorralduslik haridusuuendus peab toimima süstemaatiliselt, selle eelduseks on haridustehnoloogilise toe tagamine juhtkonnale, õpetajatele ja õppijatele kõigis õppeasutustes,” seisab dokumendis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, ootab Eestit ees digipööre. Tulevikus on (töö)elus edukamad need, kel olemas vähemalt elementaarsed digioskused.
Nutituur jõudis kolme nädalaga üle 700 inimeseni üle Eesti Mais startinud Nutituuril osales üle 700 inimese, neist pikema nutiseadmete kasutamise koolituse läbis üle 200 osaleja. Kokku peatus Microsofti, Swedbanki ja Vaata Maailma sihtasutuse korraldamisel toimunud Nutituur 67 eri paigas. Eriti oodatud olid inimesed, kes nutitelefoni või tahvelarvutit vähe kasutavad või üldse ei kasuta. Vaata Maailma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo sõnul on nutituuri tagasiside järgi nutioskuste õpetamine väga vajalik. „Otsime omalt poolt võimalusi, et sarnaste nutikirjaoskuse koolituste ja nõustamistega jätkata suuremas mahus,” lisas Kivilo. Kõige noorem osaleja oli 18-aastane ning kõige vanem 85-aastane. Osalenute keskmine vanus oli 55–63 eluaastat ning huvi nutituuri vastu oli kõrgem naiste seas. Koolituste tagasiside järgi plaanib enamik pärast koolitust nutiseadet senisest enam kasutama hakata. Teemadest pidasid osalenud kõige huvitamaks äppide maailma. Koolitustel tutvustati äppe alates ilmateate vaatamisest kuni pangatoimingute ja Skype’i videokõnede tegemiseni. Nutikoolitustel oli populaarne ka nutiseadmetega fotode tegemine ning fotode saatmine. Nõustamisel aitasid nutinõustajad paljudel inimestel nutiseadmele ekraanilukku peale panna ning tutvustasid äppe. Microsofti Balti regiooni juhi Rain Laane sõnul näitab suur huvi Nutituuri vastu seda, et ka nutiseadmetega vähe kokku puutunud või vanemas eas inimestel on tegelikult suur soov digitaalühiskonna hüvedest ja võimalustest rohkem osa saada. „Mul on hea meel näha ini-
meste siirast huvi õppimise vastu, eesmärgiga parandada oma digitaalseid oskusi, mis kokkuvõttes muudavad meist igaühe elu lihtsamaks ning võimaldavad olla paremini kursis ümbritseva maailmaga,” ütles Laane. Swedbanki klienditeenuste juhi Ulla Ilissoni sõnul on Swedbank aastaid hea seisnud finantskirjaoskuse parandamise eest ning digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamine on seega igati loogiline samm. „Täna eelistavad kliendid üha rohkem suhelda pangaga mööda elektroonilisi kanaleid ja meie ülesanne on aidata kliente sel teel. Swedbankil on ligi 100 000 klienti, kes igapäevaselt ajavad oma finantsasju mobiilipangas ning näeme, et meie rakenduse populaarsus tõuseb üha enam ka seeniorklientide hulgas. Seetõttu toetamegi Nutituuri, sest peame väga oluliseks, et just vanemad inimesed saaksid hakkama kiiresti arenevas tehnoloogilises keskkonnas. Nutituur tõestas, et huvi taoliste koolituste ja nõustamiste vastu on väga suur ning vajalik,” märkis Ilisson. Nutituuri koolitused toimusid kõikides maakonnakeskustes ning sinna jõudsid peamiselt inimesed, kellel oli juba nutiseade olemas, kuid kes soovisid kasutamisest rohkem teada saada. Nutinõustamisel Swedbanki pangakontorites ja pangabussis oli ka palju inimesi, kellel nutiseadmetega kokkupuude puudus. Kõige suurem huvi oli Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Kõige vähem oli huvilisi Ida-Virumaal ja Saaremaal, Läänemaal. Huvi tundus väiksem paikades, kus hiljuti avaldatud nutiturvalisuse uuringu järgi oli ka madalam teadlikkus nutiturvalisusest.
Hinnavaatlus.ee aitab langetada õigeid ostuotsuseid www.hinnavaatlus.ee on 18 aastat tegutsenud, Eesti vanim ja suurim tehnikaalast hinnainfot ja nõuandeid edastav internetikeskkond.
E
t saada aimu, mida kujutab endast hinnavaatlus. ee portaal, on kõige lihtsam variant sinna ise uudistama minna. Et hoomata pakutavat, on abiks mõned arvud. Näiteks on portaalis palju arvutitehnika, koduelektroonika ja kodutehnika ning fototehnika tooteid – kokku üle 150 000 erineva toote ja üle 400 000 hinnapakkumise. Unikaalseid külastajaid on ühes kuus olenevalt hooajast 200 000–270 000. Kui praeguseks Eesti suurimaks tehnikakaupade hinnavõrdlus- ja IT-teemaliseks portaaliks kasvanud Hinnavaatlus aastal 1997 EBS-i arvutiklassis väikese hobiprojektina alustas, oli toona suhteliselt algelise lehe eesmärk võrrelda ja teavitada arvutikomponentide suurtest hinnaerisustest Eesti arvutisalongides – raha hind oli toona suur ja sama raha eest võis tänu hinnavõrdlusele osta võimsamaid/ kiiremaid komponente, säästetud raha perele/hobile vms kulutada. Tänu arvutite ja interneti kiirele levikule muutus ka Hinnavaatlus aasta-aastalt populaarsemaks, teenusega liitus järjest
rohkem firmasid, tootekategooriaid ja hinnapakkumisi. Aastal 1999 kirjutas Bill Gates oma raamatus „Business @ the Speed of Thought” järgmist: „Automatiseeritud hinnavõrdlusteenus võimaldab inimestel näha ja võrrelda hinnapakkumisi ühes kohas, mis võimaldab suurema vaevata leida odavaimad tooted mis iganes valdkonnast.” „Seepärast ongi meie eesmärk pakkuda asjakohast ja ammendavat hinnainfot võimalikult paljude toodete kohta, käsikäes põhjaliku otsingusüsteemiga,” sõnab portaali looja ja haldaja Tanel Raud. Kasuks on see majandusele tervikuna, kuna piisav info turuhindade kohta aitab tarbijail ostuotsuseid langetada kiiremini. Kuigi lõviosa Hinnavaatluse kasutajatest moodustavad tehnikahuvilistest mehed, tasub portaali külastada ka naisterahvastel, kui nad on huvitatud suurtest või väikestest kodumasinatest. Midagi keerulist portaalis ringiliikumises pole, kõik on lihtne ja loogiline ka neile, kes pole IT-alal asjatundjad.
Populaarne foorum Aastal 2000 alustanud Hinnavaatluse foorumis on registreerunud kasutajaid tänaseks üle 60 000. Registreerumine on vajalik selleks, et saaks postitada küsimusi ja vastuseid, jälgida oma teemasid ning kasutada privaatsõnumeid omavaheliseks kiireks ja turvaliseks suhtlemiseks. Lisaks sellele saavad registreerunud kasutajad kuvada oma profiilis avatari, allkirja, arvuti konfiguratsiooni jms. Foorumis on aastast 2004 vabatahtlik ID-kaardiga autentimine, autentinuid on tänaseks ligi 10 000. Aastal 2006 juurutatud pangalingiga loodi Hinnavaatluse oma valuuta – HV-krediit, mida saab kasutada tasuliste äriteemade tegemiseks ja erinevate lisateenuste tellimiseks. Hinnavaatlus.ee pealehe seotus foorumiga võimaldab eraisikutel avaldada oma pakkumisi Hinnavaatluse avalehel ja ka vastupidi, juriidilistel isikutel kuvada reklaame foorumi kasutajatele. „Foorumist on kujunenud oluline suhtlus- ja äritegemiskoht, sealt leiab huviline nõuandeid,
Hinnavaatluse statistika ja kasutajad Kasutusstatistika (ühe kuu kohta keskmiselt, sõltuvalt hooajast): • Unikaalseid külastajaid 200 000–270 000 • Unikaalseid külastusi 600 000–900 000 • Lehekülgede kuvamisi 5–7 miljonit • Keskmine külastusaja kestus ca 14 minutit Allikas: Google Analytics
arvamusi, kommentaare, ülevaateid,” ütleb Raud. Kasutajad on kirjutanud ülevaateid ligi 500 erineva tehnikatoote kohta, läbi ajaloo on postitatud üle 6000 tehnikaalase uudise. Foorumis on alafoorumid ka arvutifirmade ja sideoperaatorite ning tootjate/teenuste üle arutlemiseks, kiitmiseks jms. Muuhulgas võideldi 3 aastat tagasi ühtse kommuunina aktiivselt vastuolulise kaubanduslepingu ACTA vastu. Kõikidel alafoorumitel on omakorda alateemad, mis võivad ulatuda tuhandetesse. Näiteks Multimeedia alafoorum pakub ca 5000 alateemat, Andmeside ja kõnelevi ca 2000, Sülearvu-
tid ligi 3000 ja Monitoride/Telerite foorum kogunisti ca 8000 teemat. Võitlustandri alafoorumis võrreldakse omavahel arvuteid, helisüsteeme ja erinevate jõudlustestide skoore. Leiab ka kergemaid teemasid – lugeda või postitada naljakaid juhtumeid arvutimaailmast, kirjutada Vaba Mikrofoni alafoorumis arvutimaailmast erinevatel vabadel teemadel, populaarseimad neist on arutlused majanduse ja poliitika teemadel. Kokkuvõttes on see vaid väike osa sellest, mida hinnavaatlus. ee foorumist leida võib. Hinnavaatluse kasutajatel on ka oma jalgpalliklubi „HV foorum”, millega osaletakse Rahvaliiga mängudes.
Kasutajaskond: • 75% kasutajatest on vanuses 18–35 • 90% kasutajatest on mehed • 1/3 kasutajatest osaleb tööalaselt IT-alaste ostuotsuste tegemisel Allikas: HV kasutajauuring 2012 (4834 vastust)
Hinnavaatlus OÜ www.hinnavaatlus.ee foorum.hinnavaatlus.ee www.facebook.com/hinnavaatlus twitter.com/hinnavaatlus wiki.hinnavaatlus.ee/ m.hv.ee