Nõmme gümnaasium 85 by Eesti Päevalehe

NÕMME  GÜMNAASIUM Veebruar 2014

Erileht valmis Nõmme Gümnaasiumi tellimusel ja selle koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11E, Tallinn Projektijuht: Maie Viilup, maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339

Foto: Terje Lepp

Hea lugeja!

Vana valge maja siiski püsib, endiselt on selles majas kool. Keegi tänaseni vastab-küsib, numbreid nüüd on rohkem ajalool. (Ott Arder)

Katkendeid Nõmme Gümnaasiumi vilistlase Lennart Mere kõnedest Kooli . sünnipäev aastal  /…/ Kui inimene sünnib maailma, see ei ole inimene. Ta on inimese võimalus ja selleks, et seda veel realiseerida inimeseks, peab ta sündima kultuurikeskkonda. Kultuurikeskkond algab merepõhjast. Ja siis astub jõudsa sammuga kultuurikeskkonda perekonna kõrval kool. Koolis me kujundame inimest mõnevõrra veel, sest tegelikult inimene on kaunis valmis juba siis, kui ta kooli astub. Kool enamasti lisab ainult, kool võib natuke parandada, kool võib esile kutsuda tasakaalu humanitaarsete huvide ja reaalhuvide vahel. Aga kooli osa inimese kujundamisel tuleb pärast perekonda ja ta on määratult suur. Kui me seal vea teeme, siis inimene ei astu mitte sellesse ainsasse elukõlblikku keskkonda, mis toodab uuesti inimest ja ta emakeelt ja kultuuri, riiki, sellele populatsioonile igavikku. /…/ /…/ Möödunud aastal kohe

pärast vabariigi aastapäeva olin Inglismaal, Londonis. Ja pärast sõitsime Bradfordi, kus on üks aktiivsemaid eestlaste keskkondasid Inglismaal. Seal astus mu juurde mees, kes andis mulle üle järgmise kirja. „Nõmme gümnaasium. Tallinn, Nõmme. Kallis Nõmme Gümnaasium. Üle viiekümne aasta tagasi tulin mina sinu uksest sisse ennast õppima ja täiendama. Elu jooksul on minule sellest minevasest õppimisest kasu olnud. /…/ Südamliku tänu ja tervitustega, Kalju Ellik.” Kooli . sünnipäev aastal  Ma mäletan oma esimest lauset siin koolis, see oli mõistagi esimesel tunnil. Ma olin tulnud tüüfuse barakist Venemaalt. Juuksed olid maha lõigatud, riided olid, nagu nad olid, ja sisse tuli niisugune natukene volüümikas, heatahtlik, nagu selgus, mees, meie keemiaõpetaja, härra Köstner. Vaatas läbi prillide, me istusime maha. Ta

nägi mind ja küsis „No mida te siis olete seni õppinud,” ja klass kuulas hiirvaikselt mu häält ja ma vastasin: „Me õppisime seda osa, mida keemias vene keeles nimetatakse неорганическая химия (anorgaaniline keemia),” ma ei tundnud eestikeelset terminoloogiat. Niipea kui see kogelev lause oli üle huulte pudenenud, prahvatas klass naerma, mis ei parandanud mu enesetunnet. Ja see üksiolek, see kestis. Mul on praegu raske öelda, kas ta kestis nädala või kaks või kolm. Aga Nõmme oli juba selline eesti geto aastal 1946, kus saladused kaua ei püsi ja siis ühel vahetunnil olid korraga mu ümber meie klassi kõik üheksa poissi, kümme meid kokku oligi ja algas siis minu, no ütleme, mu sotsiaalne elu siin koolis. /…/ /…/ Ja siis ma mäletan ka ühte vahejuhtumit, mille juures mind ennast ei olnud. Direktor Nikolai Remmel tabas äkki seal tagumise trepi kõige kõrgemal mademel rühma

poisse. Ja mõistagi, kui poisid on trepil koos ja pead koos, pidi direktor haistma midagi, mille vastu ta peab huvi tundma. Ta tundiski huvi. Aga need olid poisid, kes olid otsustanud hakata Nõmme ümbruse samblikke uurima. Ja mida tegi direktor? Ta andis koolipoolset tuge nii palju, kui ta sai. Ja nii on meie väikeses ringkonnas veel tänaseni teada täpselt, kes on Sambliku-Ants. Ta on ka rahvusvaheliselt teada. Ja miks ta sellega liitus, ehkki ta hiljem pööras samblikutele selja ja sai Seenevanaks. (Erast Parmasto) See oli see kooli õhkkond. Kuidas niisugune õhkkond säilib? Ta säilib ikka ainult õpilaste südametes, õpilaste uudishimus – ja siin tuleb juba õpetaja sisse, kes peab lakkamatult mitte õpetama, vaid uudishimu äratama. /…/ See oli väga tugev pind, millel me toetusime. Ja siit on inimesed laiali läinud oma erialade juurde, oma ülikoolidesse. Me näeme nende jälgi. /…/

änavune aasta on Nõmme Gümnaasiumile eriline, täitub 85. aastapäev. Kuigi olen sündinud ja elanud Nõmmel, algab minu vahetu kokkupuude Nõmme Gümnaasiumiga 2006. aastast. Võrreldes kooli vanusega ei ole minu tööaeg Nõmmel küll pikk, kuid meeldejäävat ja mälestusväärset mahub sellessegi. Astudes üle kooli läve, seisin kooli fuajees, veidi arglik nagu esimese klassi õpilane, kes ei ole päris kindel selles, mis ootab ees, kõrvalt vaatamas maestro Voldemar Panso bareljeef... Vastu võttis mind imeline aura, „kümna vaim” – tõesõna midagi erilist, millest olin küll kuulnud, kuid siin sain selle vahetuks tunnistajaks. 2006. aastal viidi kaks kooli, Hiiu Põhikool ja Nõmme Gümnaasium, ühe mütsi alla. Nimetamisväärne on seik, et nn Hiiu maja on ju algselt olnudki Nõmme Gümnaasiumi koolihooneks, millest 1939. aastal siirduti uude koolimajja. Gümnaasiumiosas on käesolevaks ajaks kujunenud kolm õppesuunda: reaal-, humanitaar- ja loodusharu. Kolmanda suunaga alustasime kolm aastat tagasi ja siiani edukalt. Kuigi praegu kolme suuna olemasolu gümnaasiumis ei nõuta, oleme selle juurde jäänud. On tore nentida, et meie kooli õpetajaskond on üksmeelne ja püsiv ning tänu neile on uuendusigi kergem ellu viia. Alates 2013. aastast antakse nurgakivipäeval, 12. novembril vastsetele gümnasistidele üle gümnaasiumi teklid. Nõmmel mõistad, kui tähtsad on koolile praegused ja endised õpilased. Siin mändide all on õppinud palju imelisi inimesi, kes oma kooliaastaid hea sõnaga meenutavad. Olgu kooli nimeks Tallinna Nõmme Gümnaasium või Tallinna 10. Keskkool… Olevikust saab ainult ülivõrdes rääkida, sest meie õpilastel ja õpetajatel jätkub jõudu ja tahtmist pärast väsitavat koolipäeva veel osaleda ka koolivälises tegevuses. Tallinna Nõmme Gümnaasium tähistab oma 85. aastapäeva ja ootab pidustustele kõiki oma vilistlasi. Kohtumiseni!

Riho Uulma, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi direktor

NÕMME GÜMNAASIUM 

Kool käib ajaga kaasas Nõmme Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad arutlevad, kas tõesti peab paika sagedane arusaam, justkui oleks kool ajale jalgu jäänud asutus ning kuivõrd on ajaga muutunud õpetaja ja õpilase roll. Indrek Riigor, ajalooõpetaja: On vale väita, et kool on

mahajäänud asutus, pigem on kool konservatiivne ning seda positiivses mõttes. Kõik suured muutused, mis ühiskonnas toimuvad, ei toimu kohe õnneks koolis, kuigi osalt on neid muutusi ka koolis näha. Kust küll tuleb väide, et kool on mahajäänud? Võib-olla sellest, et koolis on rollid, mis kunagi ei muutu – õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane, olgu aeg milline tahes.

Ragner Tallermaa, . reaalklassi õpilane: Ilm-

selgelt ei nõustu ma väitega, et kool on ajast mahajäänud. Saan siit ju kogu aeg uusi teadmisi ja kogemusi. Eks inimene õpib kogu elu, aga koolil on sealjuures suur tähtsus. Praegu koolid just püüavad areneda ja head haridust anda.

Andero Vaarik, keemiaõpetaja: Kui koolil on oma traditsioonid, mis on ajatud, kas siis on kool seetõttu ajast maha jäänud?

Rohkem kui haridusasutus

õmme gümnaasium on pika ja kuulsusrikka ajalooga, väärikate traditsioonidega. On ta ju peaaegu Eesti Vabariigi eakaaslane. Sellises väljakujunenud identiteediga kogukonnas nagu Nõmme on kool palju enamat kui lihtsalt haridusasutus. Juubelisünnipäeval on põhjust kokkuvõtteid teha ja ajalugu meenutada. Nii väärika kooli jaoks on samas ka oluline terase pilguga tulevikku vaadata, ajaga kaasas käia ja ikka uusi sihte seada. Koolile annavad näo eelkõige õpilased ja õpetajad. Just teie tähtpäev see ju ongi. Soovin nii teile kui ka vilistlastele Nõmme gümnaasiumi 85. sünnipäeva puhul palju õnne.

Tiit Terik, Nõmme linnaosa vanem

Gert Trumm, . loodusklassi õpilane: Ma ei saa

aru, kes seda üldse võib väita, sest koolis me õpime kogu aeg midagi uut juurde. On näiteks õpilasi, kes ei vaata teleuudiseid ega loe neid ka lehest, ent koolis on end võimalik toimuvaga kurssi viia.

Veronica Rähesoo, . loodusklassi õpilane:

Tänapäeval, kui olemas ka nn e-gümnaasium ehk õpilane ei pea hariduse omandamiseks kodust lahkumagi, ei asenda see siiski füüsilist kooliskäimist. Arvan, et kool on peamine koht, kus inimene saab teadmisi suhtlemise alal ja õpib teisi inimesi tundma, neid märkama ja nendega hästi läbi saama. E-gümnaasiumis kui innovaatilises koolis kaob selline teadmiste omandamise aspekt aga ära.

Heiti Aarna, füüsikaõpetaja: Kui jutt on koolis

konservatiivsusest ja uuenemisest, siis üks ei välista teist. Sageli jääb hoopis mulje, et uuendusi tehakse uuendamise enda pärast ning uuendajad ei kipu aru andma, mis on uuendamise eesmärk. Ega ilmaasjata öelda, et üks reform ei jõua lõppeda, kui

algab teine. Suured muutused viiakse õppeprotsessi sisse ja pööratakse tagasi. Siin peaks küll konservatiivsem olema ja meie juhtidel peaks tarkust rohkem olema, sest tõmblemisi kool ei kannata.

Andero Vaarik, keemiaõpetaja: Kui koolil on oma

traditsioonid, mis on ajatud, kas siis on kool seetõttu ajast maha jäänud? Näiteks Nõmme Gümnaasiumil on oma traditsioonid, mida koolis järgitakse. Kooli traditsioonide muutmistega võime olla küll uuenduslikud, kuid protsessi tulemusel võime kaotada midagi olulist ja algupärast.

Jaanus Kann, muusikaõpetaja: Lõpetasin Nõmme

Gümnaasiumi 11 aastat tagasi ja vahepealsete aastatega on koolis väga palju muutunud, eelkõige tehnoloogiliselt, aga ka õppeainete sisus ja õpetamise metoodikas. Selles mõttes ei ole me ju ajast maha jäänud. Samas suhtun suurtesse muudatustesse üsna skeptiliselt. See, kas õpilane kirjutab konspekti paberile või tahvelarvutisse, on ju vaid väline külg. Nagu me ei muuda põhiseadust iga kord, kui riigis mõni uus leiutis kasutusele võetakse, ei tohiks

me kergekäeliselt ka haridussüsteemi sihiseadete kallale minna. Kool peaks olema ühiskonna juurestikuks, mille abil tulevik end tugevalt kinnitab. Mida muutlikum on ühiskond, seda muutumatum ja konservatiivsem tuleks olla koolil, nii nagu puu peab eri tuultele vastu ainult siis, kui tema juured sügavuti lähevad ja haljastaja neid ei kärbi. Mul on hea meel, et kõige olulisem Nõmme Gümnaasiumis on jäänud muutumatuks – eluterve suhtumine õppimisse ja kaaslastesse. See on tingitud kindlasti ka traditsioonidest, mida au sees hoitakse, ning inimestest, kes on siin juba aastakümneid töötanud.

Karin Klemmer, õppealajuhataja ja matemaatikaõpetaja: Mul jookseb

26. tööaasta ja kui räägime õpetaja-õpilase rollist, siis see on selle aja jooksul muutunud küll. Tänapäeval oleme võrdväärsed partnerid. Vaieldamatult on minul elukogemus ja ainealased teadmised, mida õpilastele jagada ja seda minult ka oodatakse, aga tihti on õpilastel infot, mida mina ei oma ja nii täiendame üksteist. Paraku peetakse kõike seda, mis on hästi, iseenesestmõistetavaks

Andero Vaarik, Indrek Riigor, Gert Trumm, Karin Klemmer, Heiti Aarna, Veronica Rähesoo, Ragner Tallermaa, Jaanus Kann.

ja võimendatakse vaid negatiivset – sellest võibki jääda mulje, et kool on ajast ja arust.

Indrek Riigor: Kui mõni-

kord tuleb kooliga mitte seotud inimestega jutuks, milline on tänapäeva kool ja kuidas me näiteks õppetööd läbi viime, siis väljaspool olijad imestavad tihtilugu, milliseid tänapäevaseid õppevahendeid ja meetodeid me õppetöös kasutame. Tahaksin küsida, kes on siin tegelikult ajast maha jäänud.

Ragner Tallermaa: Eks

õpilased ise ka tahavad uut ja loomingulist infot. Vahel on ootus suurem, aga olen mõistnud hiljem, et oleksin võinud ise paremini suhtuda. Kõik, mis siin koolis vähegi pakutakse, võtan vastu!

Veronica Rähesoo: Siinko-

hal tahan paralleeli tõmmata Saksa kooliga, kus ma aasta vahetusõpilasena veetsin. Nemad vaid käivadki koolis (kindlasti ei saa üldistada kõiki Saksa koole) – pole aktuseid,

Mälestusi Nõmme Gümnaasiumist Sünnipäeva eel on taas paslik kooliaega meelde tuletada. Foto: Nõmme Gümnaasium

kskõik kui kõrgele tiivad meid ka ei kannaks, kooliaeg on see, mis meid kõiki elus ühel või teisel moel meie mälestustes saatma jääb. Nii vaatab ka iga kool huviga oma „pesast lahkunud linnupoegadele” järele – millist elu nad edaspidi elavad? Nõmme Gümnaasium saab oma vilistlaste üle palju rõõmu tunda, siit koolist on sirgunud paljude valdkondade väärikaid esindajaid – näitlejaid, teadlasi, kunstnikke, muusikuid, sportlasi … Mis on see, mis esimesena Nõmme Gümnaasiumist meenub?

Anne Mere, rahvusvahelise HKScan kontserni turundusjuht, lõpetas . aastal: . aasta lend.

Koolil oli suur ja kena männimetsaga, metallist varvastega

aed, mille ümber sai kehalise kasvatuse tundides ohtralt joostud. Pärast tunde sai seal palju mängitud, kõige rohkem rahvastepalli ja kulli. Mäletan, kuidas ühel lumerohkel talvel viskasime õuel asuva garaaži (oli vist garaaž?) katuselt saltosid sügavasse lumme. Kuidas sa ikka põnnama lööd, kui poisid ees ära tegid. Meelde on jäänud algklasside aeg ja meie klassijuhataja Maie Kullamägi. Kord oli tal majas ja suuremaid pahandusi polnud. Vahel juhtus ka äpardusi, kui keegi õigel ajal tualetti ei jõudnud. Siis tuli sukkpüksid taas kord ära pesta ja radiaatorile kuivama panna. Kindlasti seostub NG-ga ka väljend „õpetaja tütar”. Minu ema, Tia Mere, töötas väga pikalt vene keele õpetajana. Mulle ta tunde ei andnud, küll aga aitas kodutööde tegemisel.

NÕMME GÜMNAASIUM 

Foto: Terje Lepp

ootab mind selle ala spetsialist ning saan segaseks jäänud kohad õpetajaga üle arutada. Ma tean, et võin õpetaja öeldut usaldada.

Indrek Riigor: Tuleb tun-

nistada, et õpetaja ja õpilase rollide sisu on paljuski muutunud. Varem oli õpetaja ainus informatsiooniallikas, kelle jutu pidid õpilased üles kirjutama ja õpetaja oli seetõttu automaatselt respekteeritud. Tänapäeval see nii enam ei ole – valdav osa koolis õpetatavast materjalist on erinevatest informatsiooniallikatest hõlpsasti leitav ja sellest lähtuvalt on muutunud ka suhtumine õpetajasse. Oleme siin ajaga väga kaasas käinud. Sa võid küll palju teada, kuid hea õpetajana tuleb õpilaste austus välja teenida. Vaatame ükskõik millist töökohta – ülemus ei teeni austust, kui teda ei respekteerita.

Karin Klemmer: Õpilased

inimesed ei tunne üksteist, traditsioonid praktiliselt puuduvad. Kokku saadakse üksnes teadmiste omandamise eesmärgil. Selline keskkond tekitas igatsuse oma kooli järele siin Eestis, kus traditsioone väärtustatakse väga. Kool on nagu pere. Kuid rääkides veel õpetaja rollist, siis näiteks, kui loen iseseisvalt mõne mind huvitava teema kohta, milles mu vanemad pole spetsialistid ning mille kohta mul mõningad küsimused tekivad, siis tean, et koolis

Jaagup Kreem, muusik, lõpetas . aastal:

Sõjalise õpetuse klassi kõrval asuv bändiruum on see, mis kohe meenub, seadsime end sinna sisse viiendas või kuuendas klassis. Seal oli proovi teinud Generaator M, neist oli maha jäänud salapäraseid pilte, trummid ja muud, see oli täiesti uus ja põnev maailm. Küsisime õpetajalt võtme ja saime loa ruumi koristada ja kasutada – kogu oma vaba aja veetsime seal. Ei, kool seda ei soosinud, nad veeretasid ette kõikvõimalikke takistusi, aga sellest saime üle, ütlesime, et punki me ei tee. Õpetajate suhtumine oli ka erinev. Muusikaõpetaja oli väga poolt, et bändi tegime, sõjalise õpetajale ei meeldinud see üldse. Sest meil olid juuksed liiga pikad, krae ja soengu vahele pidi mahtuma kaks sõrme.

Mari Lill, näitleja, lõpetas . aastal:

Meenuvad Nõmme männid ja varesed, Mustamäe nõlv ja kanarbik, mäealune ja mustikad, suusahüppetorn ja bas-

on hästi vahetud ja avameelsed. Eksimusi ei andestata. Autoriteet tuleb välja teenida. See on arendav ja hoiab vormis. Pead noortega ühte jalga käima.

Ragner Tallermaa: Tihti

õpetajad arvad, et osa õpilasi jätab tuima mulje, aga kui panna nad olukorda, mis neile sobib, siis nad ei ole. Mind ka kutsuti kooli üritustele rääkima ja neid juhtima proovi pärast, nüüd väga naudin. Saan tänada õpetajaid, kes on mind välja otsinud. Õpilased vajavad isiklikku lähenemist.

Indrek Riigor: Õpilaste

seinid, Glehni park ja „sussiraudtee”, männid ja tulise liiva lõhn. Jaamahooned, elektrirongid, raudtee ja selle ääres mändide all valge ilus kivist Nõmme Gümnaasiumi maja. Mäletan hästi esimest koolipäeva. Kui pikk tundus tee väravast trepini, kui kõrge oli trepp, kui raske oli kooliuks. Parketi poonimisvaha lõhn, treppidel vaskäärised, käsipuudel väikesed nupud, mis nüüdseks kulunud. Koridoris oli tore joogikraan, kust nupule vajutades tuli vesi nagu väikese purskkaevu juga, mida oli vahva suuga püüda. Saal oli suur, ilus ja pidulik. Minu klass oli I A ja õpetajaks Lepner. Meeles on elevus, hirm ja uhkusetunne – olen Nõmme Gümna õpilane.

Reet Aus, moekunstnik, lõpetas . aastal:

Suhtlesime koolikaaslastega aktiivselt ka väljaspool tunde, eriti tihedalt käisime läbi kooliteatri seltskonnaga. Olime viimased, kes said teatriklassis käia, pärast meid seda klassi enam ei avatud. Väga lõbus aeg oli Nõmme Güm-

Jaanus Kann, muusikaõpetaja: See, kas õpilane kirjutab konspekti paberile või tahvelarvutisse, on ju vaid väline külg. tundmaõppimine on pikk protsess. Tihti ei saa klassiruumis arugi, millised anded või probleemid ühes noores peidus olla võivad. Üks võimalus, kuidas õpilasi teise nurga alt tundma õppida, on sõita nendega ekskursioonile. Ma tean paljusid kolleege teistes koolidest, kes ei ole nõus sellist kohustust enda peale võtma – meie, õpetajate jaoks, on õpilastele reisile sõitmine töö, mitte puhkus. Muidugi, õpilasreis on minu meelest omaette žanr, millega iga reisikorraldaja hakkama ei saagi. Meie aga teeme seda, sest nii mõnedki andekad noored oleme avastanud just ekskursioonil. Ka paljude õpilaste mured oleme just reisil ära kuulanud ja seeläbi palju parema teineteisemõistmiseni jõudnud. Mulle meeldis väga ühe lapsevanema kõne paar aastat tagasi oma lapse lõpuaktusel – teie, õpetajad, teate meie lastest palju rohkem kui meie, vanemad, sest te näete neid kaks kuni kolm korda rohkem kui meie. Olen nõus.

Õpilased: Kool võiks jääda selliseks, nagu ta on. Meie ei näe muutumiseks põhjust.

Karin Klemmer: Mida oligi

tarvis tõestada – meid on vaja õpilastele ja õpilasi meile.

naasiumi kooliaeg, seltskond oli tore. Ei oskagi midagi nii kaugest minevikust esile tõsta, toona tundus kõik väga põnev, sündmusi oli palju. Tänaseks on kõik klassikaaslased oma teed läinud, pinginaabriga suhtleme siiani.

Endel Lippmaa, akadeemik, lõpetas . aastal:

Nõmme Gümnaasium oli tõeline gümnaasium, sest seal õpetati ladina keelt. Just ladina keele õpe on see, mis teeb koolist gümnaasiumi. Olen väga rahul, et kooliajal ladina keelt õppida sain, kahtlemata oli see edasise edu pant ja suurendas igati minu võimalusi. Kultuuri mõistmiseks äärmiselt vajalik keel. Gümnaasiumis valitses sõbralik võistluslik käbisaamine, suhted olid kollegiaalsed. Õpetajad arvestasid meiega igati. Me ei näinud õpilastena väga palju õpetamist, küll aga nägime õpetajaks olemist. Õppima pidime ikka ise ja seda me ka tegime. Saime väga hea ettevalmistuse, gümnaasium oli väga kõrgel tasemel.

Nõmme Gümnaasiumi värvikas ajalugu Nõmme elanike arv oli aastaks  ületanud   piiri. Linnavalitsuse andmeil käis Nõmmelt Tallinna koolides  õpilast, seetõttu võetigi linnavolikogus . veebruaril üles Nõmmele oma keskkooli rajamise küsimus. Seda päeva tähistamegi kooli sünnipäevana.

allinna Nõmme Gümnaasiumi eelkäijaks oli 11. augustil 1929 asutatud algkooli lõpetanutele mõeldud ja humanitaargümnaasiumi kava järgi töötanud Nõmme Linna Üldhariduslik Täienduskool. Aasta hiljem, 4. juunil muudeti see Nõmme Linna Ühisgümnaasiumiks. Seoses koolireformiga moodustati 1934. a sügisel kooli baasil 4-klassilisel algkoolil põhinev 5-klassiline Nõmme Linna Keskkool, mis 1937 nimetati ümber Nõmme Progümnaasiumiks. Sama aasta sügisel avati progümnaasiumi lõpetanutele 3-klassiline Nõmme Gümnaasium ja järgmisel sügisel 6-klassilise algkooli lõpetanutele kolmeaastase kursusega Nõmme Linna Erakool, mis kuulus paralleelse õppeasutusena Nõmme Progümnaasiumi juurde. Kool töötas alguses aad-

ressil Raudtee 55, praeguse Nõmme Gümnaasiumi Hiiu majas. Uus koolimaja sai valmis 1939. aastal. 1. septembril 1940 nimetati kool Tallinna X Keskkooliks. Kakskeelset kooli ei tehtud 1945. a sügisest muudeti 30. kool vene õppekeelega kooliks (asukohaga Raudtee 68) ja ruumipuuduse tõttu paigutati osa vene lapsi X Keskkooli majja. Õnneks jäi mõte luua Nõmmele üks suur kakskeelne segakool siiski ellu viimata. Tallinna X Keskkooli nime kandis kool 1991. a maini, mil ta Tallinna Linnavalitsuse otsusega nimetati Tallinna Nõmme Keskkooliks. 1992. a sügisel ei võetud Tallinna Nõmme Keskkooli vastu 1. klassi õpilasi. Plaanis oli koolis hakata teadmisi jagama alates 7. klassist. 13. juunist 1994 kannab

kool Riigi Kooliameti litsentsi alusel Nõmme Gümnaasiumi nime. 1997. a sügisest alustasid taas tööd 5. ja 6. klass. Kooli pääsemiseks pidid õpilased sooritama katsed. 1999. a valmis juurdeehitisena torn, kus asub kooli raamatukogu. Torni projekteerisid Koot&Koot arhitektid, kellest Margus Koot on ka NG vilistlane 39. lennust. Kooli 73. sünnipäeval 2002. a veebruaris avati Lennart Meri bareljeef kooli raamatukogus. 2003. a juunikuus lõpetas kooli 70. lend. Just selle lennu vilistlased on viimased, kellel oli veel võimalik oma koolis õppida 1. klassist alates. 2006. a 19. juuni Tallinna Linna Volikogu määrusega liideti Nõmme Gümnaasiumiga endine Hiiu Põhikool. Kool alustas 1. septembril tööd kahes majas.

Meie koolimaja sõjaaja vintsutuses Olin Nõmme Linna Hiiu algkooli I C klassi õpilane, kui meie klassijuhataja Edith Jussi tuli klassi ja ütles, et läheme Hiiule uue koolimaja nurgakivi panekule.” See juhtus . novembril . aastal. Möödus aasta ja uus hoone valmis osaliselt, nii et sisse said kolida gümnaasium ja progümnaasium, kes seni olid töötanud Hiiu algkooli allüürnikuna pärast lõunat. Meie II C klass alustas tööd Hiiu algkooli ruumides, kus ma .aastal lõpetasin III klassi ega võinud arvatagi, et jälle saan oma armsasse koolimajja alles kolme aasta pärast. . juunil algas sõda. Tulime augusti lõpus poistega koolimaja juurde, seal oli aga sees juba Saksa sõjaväe laatsaret. Meid ei lastud sissegi. Uksel oli silt, et käige jälgimas kuulutusi, millal ja kuhu mingi klass õppima läheb. Aeg venis ja kuskil oktoobrikuus oli kindel, et meie klass hakkab koolis käima Rahumäe Algkoolis Vabaduse

puiesteel. Käisime veel Hiiu ja Kivimäe koolimajades ning mitmes eramajas Nõmmel. . a märtsipommitamises sai Nõmme kõvasti pihta. Kooli enam ei toimunud ja tollane kooli direktor A. Lesk tõi algkooli lõputunnistuse isiklikult mulle pidulikult koju. . septembril  tulid Nõmmele Vene tankid. Üks okupatsioon vaheldus teisega. Juba järgmisel hommikul olime poistega koolimaja juures asja uurimas. Ei kippu ega kõppu. Oktoobri algul ilmus uksele silt, et kool hakkab varsti, paluti appi koristama ja kolima. Aitasime siis koolimaja keldrist, pööningult ja Hiiu koolimajast tassida laudu, toole ning pinke. Uut õppeaastat alustasime oktoobrikuul . aastal juba Tallinna . Keskkooli . klassi õpilastena. Heldur Tuulemäe, . lend

Foto: Eesti Pildikompanii

Nõmme Gümnaasiumis õpitakse põlvkondade kaupa. Nende laste emad-isad ning vanaemad-vanaisad on samuti olnud selle kooli õpilased.

NÕMME GÜMNAASIUM 

Väärikal majal on väärikad traditsioonid „Kool on nagu jõusaal, kus sa käid ennast treenimas. Ainult et koolis ei tõsta sa hantleid, vahepeal kätt vahetades. Kool aitab teha sul oma elurännaku esimesi samme. Ta suunab sind ja aitab teha otsuseid. Koolis ei pea ka iga kuu liikmemaksu maksma, et seal käia, piisab vaid tahtmisest ja huvist. Sest kool on alati valmis pakkuma. Ta lihtsalt ootab, kuni sa ise taipad küsida.”

ee on katkend kõnest, mille pidas 2010. aastal kooli sünnipäeva ja vabariigi aastapäeva aktusel Jaan Vihalemm, tollal 11. klassi poiss. Gümnasisti kõne koolirahvale sel tähtsal päeval on üks kooli paljudest traditsioonidest – seda oodatakse, kuulatakse ja selle üle arutletakse. Kõne kirjutamine eeldab head ajaloo tundmist ning arvestamist auditooriumi vanusega. Sündmus on pidulik ja tähtis, seda oodatakse ning elatakse kaasa – kes ja millest räägib seekord? Nagu lugupeetud sünnipäevalaps kunagi, saab ka Nõmme Gümnaasium igal aastapäeval kingitusi. Kõik klassid kingivad sel puhul oma koolile raamatu või õpilastele vajaliku kvaliteetajakirjanduse aastatellimuse. Vilistlasedki ei unusta seda tähtpäeva. Kingitustest rääkides tuleb nimetada sedagi, et iga lend jätab endast midagi mäles-

tuseks, on see siis kappkell, trummikomplekt või soliidne pink Voldemar Panso bareljeefi all. Kingitus antakse üle lõpuaktusel. Lõpukella aktusel jätavad abituriendid hüvasti kooliperega, ka segakoor annab niisuguses koosseisus oma viimase kontserdi. Esimeste klasside õpilased esitavad laulu, mida abituriendid neile esimesel koolipäeval laulsid ning muu hulgas saab võimaluse laulda ka nn kakofoonik – keegi, kes kunagi varem avalikult laulmisega kuulajate ette pole astunud. Kooli segakoor ja sellega seonduvad traditsioonid (mitmepäevased laululaagrid, suurejoonelised jõulu- ja muud kontserdid) said praegusel kujul alguse 1986. aastal toonase muusikaõpetaja Anu Sepa algatusel. Seda tööd jätkab tema õpilane, muusikaõpetaja Jaanus Kann. Segakoori iga hooaja kulminatsiooniks võib kahtle-

mata pidada jõulukontserti. See on alati terviklik etendus, kus lisaks muusikale on oluline osa ka sõnal. Jõulueelne aeg üldse on koolis harras ja armas. Varahommikuti jutustatakse lugusid ja lauldakse kooli hubases raamatukogus laule – nende jõuluhommikuteta ei kujuta koolipere jõuluaega enam ettegi. Seda kõike juhib juba aastakümneid õpetaja Maritsa Lens. Auväärne lipuvalve Väärikal majal on väärikad traditsioonid, nagu seda on kooli pidulik liputseremoonia. Selleks täiuseni lihvitud vaatemänguks harjutatakse nädalaid, paika peab saama iga liigutus, samm ja hingetõmme. Kooli lipu sissetoomine ja auvalve on suur au, mis saab osaks parimatele abiturientidele. Esimest korda tuli roheline-kuldne koolilipp pidulikult koolipere ette 1994. aastal, kui gümnaasium tähistas oma 65. sünnipäeva.

Seda vastutusrikast ettevõtmist juhtis äsja kooli tööle tulnud õpetaja, tänane õppealajuhataja Karin Klemmer, kelle korraldada on liputseremoonia tänini. Lõpukella aktusel annab abituurium lipu üle oma järeltulijatele, loetakse liputõotust, mille autoriks on 1989. aasta lennu vilistlane Juhan Kreem. Ilusaid traditsioone on kooliperel veelgi: emakeelepäeva eriline tähistamine, gümnasistide iga-aastane kooliekskursioon piiri taha ja väljasõit mõnele Eesti saarele. Luuleõhtud, kodanikupäeva ning õpetajate päeva eriline tähistamine, nurgakivipäev, filmi-, foto-, laulu ja muud konkursid. Kõik see liidab koolirahva ühtseks pereks.

„Hea tund, see annab ennast ise!” Indrek Riigor Nõmme gümnaasiumi ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetaja X humanitaarsuuna juhataja Nõmme gümnaasiumi . aasta lõpetaja (LXIII lend)

esti hariduselus on viimastel aastatel toimunud mitmed muudatused, millest ei ole kõrvale jäänud ka meie kool. Õppekava uuendades pidasime silmas, et kuulus „Nõmme kümna” vaim kestaks edasi ning annaks sisuka toe uute akadeemikute, teadlaste, riigipeade, loojate ja teiste mõtlevate inimeste tulekuks. Sellel kevadel lõpetav LXXXI lend on teadmisi omandanud ainult uue õppekava järgi ja peab sooritama ka lõpueksamid uut moodi. Juba kolm aastat on Nõmme gümnaasiumis saanud õppimiseks valida kolme õppesuuna: humanitaar-, reaal- ja loodussuuna vahel. X ja XI klassis tuleb õpilastel sooritada üleminekueksam, mis on suu-

line. XI klassis peab iga õpilane valima endale uurimisteema, mille kohta kirjutab ta nõuetekohase töö ja kaitseb teemat komisjoni ees. XII klassis peab gümnaasiumi lõpetada sooviv noor sooritama kohustuslikud riigieksamid emakeeles, võõrkeeles ja matemaatikas ning kooli lõpueksami, mille on koostanud kool. Kooli lõpueksami tingimusi koostades jäi kõlama, et lisaks suunapõhistele süvitsi õpitud ainealastele teadmistele peab Nõmme gümnaasiumi lõpetajal olema ka võimalikult lai silmaring. Seetõttu on kooli lõpueksam kaheosaline: üldosa, mis on kõigile lõpetajatele ühine, millele järgneb suunapõhine teadmiste kontroll. Mida saab Nõmme gümnaasiumis õppida? Hoolimata suunavalikust on Nõmme gümnaasiumi iga õpilase õppekavas psühholoogia, uurimistöö alused ja fi losoofi a. Ühe õppeaine peab õpilane endale ise valima – hetkel on valida kas

koorilaul, riigikaitse, arvuti veebiprogrammeerimine, kõne ja väitlus, soome keel, joonestamine, usundiõpetus, majandusõpetus, meedia, inglise ärikeel või filosoofia jätkukursus. Tasub teada, et Nõmme gümnaasium on sõlminud Tallinna Tehnikaülikooliga koostöölepingu, mis annab õpilasele hea võimaluse jätkata kõrgkoolis oma gümnaasiumis alustatud uurimis- ja teadustööga ning annab parema ettevalmistuse kõrgkooli sisseastumiseks. Humanitaarsuuna valinud noor õpib süvendatult 

üldkultuurilisi ja keeleteadmisi. Enam õpitakse ajalugu, kirjandust, kunsti ja keeli. Lisaks inglise ja vene keelele saab õppida ka saksa ja ladina keelt. Reaalsuuna valinud õpilane õpib süvendatult matemaatikat ja füüsikat, millele lisanduvad joonestamise ja majandusõpetuse valikkursused. Loodussuuna keskseks teemaks on „Keskkond ja inimene”. Süvendatult õpitakse bioloogiat, keemiat, geograafiat ja füüsikat ning suur tähtsus on praktilistel ülesannetel ja uurimistöödel.

Tsitaat tundmatult õpetajalt teadmata ajast.

Kuidas saadakse Nõmme gümnaasiumi õpilaseks? Milline on siis hea tund, mis ennast ise annab? Seda peab tulevane gümnasist ise vaatama tulema. Võimalus avaneb juba õige pea: humanitaarsuuna katsed toimuvad . aprillil , reaalsuuna katsed . aprillil  ja loodussuuna katsed . aprillil  algusega kõigil kordadel kell . Täpsem info ilmub Nõmme gümnaasiumi koduleheküljele www.tng.ee . märtsil . Kohtumiseni!

Kooli lipu sissetoomine ja valve on suur au, mis saab osaks parimatele abiturientidele.

Lõpetajad on koolile kinkinud kella, pingi, klaveri jpm.

Nõmme gümnaasiumi 85. sünnipäevale pühendatud kontsert-aktus ja vilistlasõhtu Nokia kontserdimajas 22. veebruaril 2014 algusega kell 17 Tallinna Nõmme Gümnaasium ootab oma vilistlasi 85. sünnipäevale pühendatud kontsert-aktusele Nokia kontserdimajja 22. veebruaril kell 17. Uksed on avatud alates kella 16-st. Kontsert-aktusele järgneb orienteeruvalt kell 18.30 vilistlaste koosviibimine. Avatud on kõik kontserdimaja kohvikud. Meeleolu loob ansambel JUSTAMENT. Pidu kestab kuni kella 23.30-ni. Osavõtutasu kuni XXIII lennu (lõpetanud 1956) vilistlastele ja endistele õpetajatele ei ole (vajalik on siiski oma osalemine registreerida kooli kantseleis). Nooremad vilistlased peavad lunastama pääsme. Täpsem info on üleval kooli koduleheküljel www.tng.ee Koolimajad on avatud külastamiseks reedel, 21. veebruaril kella 13–17 ja laupäeval, 22. veebruaril kella 10–15. Vilistlaste ja õpilaste sportlik kohtumine toimub Valdeku spordihoones laupäeval algusega kell 9. Pealtvaatajad on ka oodatud!