Noortegija (Aprill 2018) by Eesti Päevalehe

Noor tegija 18. aprill 2018

www.tallinn.ee/noorteinfo

Tutvume noortekeskusega

Kuidas võib vabatahtlikust tegevusest seiklus kujuneda?

RAHVUSVAHELISED KOGEMUSED

INSPIRATSIOONI NOORTELT

Teele Toova oma kunstiloome olevikust ja tulevikust

Tallinna spordi- ja noorsooamet

Noortekeskuses toimub pidev õpiprotsess Tegevustes osalemine on külastajale tasuta või sümboolse hinnaga ning tegevus ehitatakse üles konkreetsetele külastajatele, kaasates ettevalmistamisse ja korraldusse just needsamad noored, nende sõbrad ja eakaaslased. Kui me räägime tegevustest, siis ei peeta silmas mitte niivõrd konkreetset tulemust, vaid tegevust kui protsessi ennast, ja selle käigus õppimist. Õppimine ei pruugi väljenduda osalejale teadliku õppimisena, kuid noorsootöötajad, kes noortega koos tegutsevad, lisavad pea igale tegevusele õpimomendi juurde. Samal põhimõttel kogutakse kokku hulk lapsi või noori, kellel on sarnased huvid ning peetakse maha ajurünnakud ja ideelahingud. Selle lõ-

Noor kirjutab: minu rahvusvahelise noortepoliitika kohtumise kogemus

KRISTJAN KRUUS,

Avatud noorsootöö Enamik noortekeskusi Eestis ja ka Tallinnas töötavad avatud noorsootöö meetodil. Avatud noortekeskustes ei ole avatud mitte ainult uksed, vaid avatud on kõik või enamik tegevustest. Neid planeeritakse keskusi külastavate noorte vajadustest ja soovidest lähtudes. Noortekeskused ei ole avatud ainult noortele, vaid ka kogukonnale. Lihtsalt öelduna on avatud noorsootöö meetod selline töövorm, kus noortele luuakse arendavad tingimused ja igasse külastajasse suhtutakse eelarvamuseta.

Foto: unsplash

Kui paljud teist on käinud või kuulnud midagi noortekeskusest? Kes on käinud, sellel on juba mingi pilt silme ees, kuid teadmatus on kõige suurem segaduse tekitaja ja kui ei ole noortekeskuse tegevustega kokku puutunud, siis ei pruugi esimene emotsioon alati reaalsusega kokku minna.

oortekeskus on loodud eelkõige noorte initsiatiivi toetamiseks ning keskused tegutsevadki just noorte huve ja vajadusi silmas pidades. Tegevusi korraldatakse noortekeskustes koos noortega ja kindlasti ka piirkonna eripäradest tulenevaid vajadusi silmas pidades.

VABATAHTLIK TÖÖ KUI SEIKLUS

KES ON NOORSOOTÖÖTAJA?

Aga mina olen noorsootöötaja!

NOORTE HÄÄL KUULDAVAKS

Nooremad külastajad satuvad noortekeskustesse tihtipeale koos sõpradega.

puks valmib tegevuskava, mis rakendatakse kas või näiteks huvitegevuste kujul, mida noored õpivad ja läbivad koos noorsootöötajatest juhendajatega aasta või enamgi. Kuidas on noortekeskuse ruumid kujundatud? Üks tüüpiline noortekeskus on kujundatud nii, et on piirkondi, kus noored saavad tegutseda rohkem omaette, ja on piirkondi, kuhu pääseb kindlas tegevuses osaledes või siis ainult noorsootöötajaga koos. Noortekeskuste avatud noorteruum on oma olemuselt multifunktsionaalne – see sisaldab endas näiteks elutuba, spordisaali, arvutiklassi, piljardi- ja lauatennisesaali, diskoteeki, kohvikut jne. See, milline on noortekeskuse ruum, sõltub juba piirkonna noorte huvidest ja keskuse eripärast. Tihti on paljudel tüüpettekujutus noortekeskusest kui ainult ühest piljardilauaga ruumist, kuid kindlasti ei ole see nii. Kui ka piljardilaud keskuses on, siis kõik mängud ja kogu keskkond loob tingimused noore ja noorsootöötaja kohtumiseks ning koos tegutsemiseks. Nii on avatud eluruum kontrollitud piirkond, kus keskuse töötajad teavad, mis on noorte soovid ja mis suundumused noorte huvides parasjagu valitsevad. Sedasi on hea ka noori tegevustesse kaasata või siis koos noortega neid tegevusi ellu viima hakata.

Ruumid erinevate huvialade harrastamiseks Lisaks on noortekeskustes eraldiseisvad ruumid spetsiifilisemate tegevuste läbiviimiseks. Olgu selleks sportlikud, harivad või loomingulised tegevused, erinevad töö- või õpitoad. Ehk siis need on ruumid, mida saavad kasutada noored koos juhendajaga ja tegeleda millegagi, mis neid haarab või neile meeldib. Need tegevused võivad olla kas meisterdamised, toiduvalmistamised või hoopiski DJ-tehnikaga varustatud ruumides muusika harrastamine. Mitmetes noortekeskustes on spetsiaalsed ruumid ka selleks, et noored saaksid bändi-, foto-, infotehnoloogia ja kunstiinventari abil tegeleda professionaalide juhendamisel erinevate huvialadega. Spetsiifilised võimalused selliste tegevuste läbiviimiseks luuakse noortekeskustes piisava huvigrupi olemasolul ning piirkonna vajadusi kattes. Noortekeskus kui turvaline keskkond Nooremad külastajad satuvad noortekeskustesse tihtipeale koos sõpradega ja osalevad tegevustes seda väga valimata. Laste ja nende vanemate jaoks on tähtis turvaline keskkond ning sisustatud vaba aeg. Nooremale sihtgrupile on noortekeskus vahepeatus kooli ja kodu vahel. Need noored, kes on leidnud endale noortekeskuses igapäevaseks osa-

lemiseks sobiva ja meelepärase tegevuse, võivad ennast juba mõne aasta järel leida mõne piirkondliku suurürituse korraldusmeeskonnas, osalemas noortelaagris või rahvusvahelises noortevahetuses. Ühtlasi korraldavad pikemaajaliselt noortekeskuse ettevõtmistes kaasa löövad noored eakaaslastega koos mõnd vestlusõhtut või genereerivad ideid uute huvitegevuste algatamiseks piirkonnas. Noortekeskuste külastatavus Tallinnas Noortekeskusi külastavad Tallinnas peamiselt noored vanuses 7–19 eluaastat, harvem ka noored kuni 26. eluaastani. Tüüpilised keskuse külastajad on 10–14-aastased poisid ja tüdrukud. On keskusi, kus külastajate seas on ülekaalus tüdrukud ja on keskusi, mida külastavad enamjaolt poisid. Kuid üle linna on külastatavus sooliselt siiski tasakaalus. Kui oled tallinlane ja sul tekkis huvi leida oma elukohale lähim või huvidega kõige rohkem kattuv noortekeskus, siis Tallinna kodulehelt leiate kõikide noortekeskuste kontaktid, kus on ära toodud ka keskuse tegevused. Noortekeskused on tööpäevadel avatud kell 14–20 ja nende külastamine ei vaja eelregistreerimist. Täpsemalt leiab infot endale lähima noortekeskuse kohta Tallinnas veebilehelt www.tallinn.ee/noortekeskused-tln.

Noorte osaluskogu – võimalus oma häält kuuldavaks teha

TUNNUSTAME NOORI

Aasta noor vabatahtlik – Evelyn Kapp

NOORTEÜRITUSED TALLINNAS

Kevadised noorteüritused Tallinnas

AVASTA UUSI JA PÕNEVAID VÕIMALUSI Tallinna aasta noorsootöötaja, Mustamäe avatud noortekeskuses tegutsev Maris Õispuu, soovitab kindlasti noortel teha tutvust oma noortekeskusega ja avastada enda jaoks uusi ning põnevaid võimalusi. Noor võiks kindlasti külastada noortekeskust, et tutvuda enda ümber olevate võimalustega, kõigi nendega, mis jäävad väljapoole kooli-, töö- ja pereelu. Need on võimalused, mis on kaasahaaravad, avatud kõikidele, tasuta, seikluslikud ja igati noore arengut toetavad, ning aitavad seeläbi noorel panustada ka kogukonna arengusse. Noortekeskus on turvaline ja usaldusväärne keskkond, kus noor saab uusi kogemusi, ennast väljendada või ka oma muredele lahendusi leida.

VABATAHTLIK TÖÖ KUI SEIKLUS

Kuidas võib vabatahtlikust tegevusest seiklus kujuneda? Simon on välisvabatahtlik Ungarist, kes teeb Tallinnas Euroopa vabatahtlikku teenistust. Igapäevaselt tegutseb Simon Haabersti noortekeskuses, kus töötab noortega, korraldab neile vahvaid üritusi ning tutvustab seal huvilistele oma kodumaa kultuuri ja kombeid. Simon on siin Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projekti “Kultuuride turbulents” raames, mis on Tallinnasse noortega tegelema toonud viis välisvabatahtlikku erinevatest riikidest: Ungarist, Ukrainast, Valgevenest ja Itaaliast. Simon kirjutab lähemalt, mida tähendab tema jaoks vabatahtlik töö ja miks üldse see tee valida. SIMON BARNABÁS LÁSZLÓ, välisvabatahtlik Ungarist

õnapaar “vabatahtlik tegevus” tekitab kõigis erineva ettekujutuse. Mõnele tähendab see heategevust, teiste jaoks on tegemist õppevormiga, kuid osa peab seda hoopiski ajaraiskamiseks. Minu jaoks on see suur seiklus. Minu kodumaal Ungaris on palju võimalusi maailma avastamiseks, teiste kultuuridega tutvumiseks ja seikluste otsimiseks. Kuna me kuulume Euroopa Liitu, on need võimalused palju kättesaadavamad kui kunagi varem, nagu ka kõikides teistes riikides siin maailmajaos. Minu jaoks oli vabatahtlik tegevus esimene valik ja

võimalus välismaale reisimiseks ning maailma avastamiseks. Eestisse kultuuri avastama Programm, mille kaudu ma oma Euroopa vabatahtlikku teenistust siin teha saan, katab kõik minu vajadused, mis tähendab, et saan täielikult oma projektile ja kultuuri avastamisele keskenduda. Viimane on mulle seejuures üsna südamelähedane, sest otsustasin just Eestisse tulla ja siin elu alustada varasemalt kohalike võimalustega tutvumata. See riik on minu jaoks huvitav ja põnev erinevatel põhjustel, kuigi teadsin sellest eelnevalt väga vähe.

Pildil Simon (paremalt esimene) eesti keele tunnis.

Nagu välja tuleb, on kultuurid mitmeti väga sarnased – ka siin on tunda Saksa ja Vene mõjutusi ning isegi keel olevat sarnane, kuna ungarlased ja eestlased on umbes 4000 aasta tagused kauged sugulased. See polnud aga otsustava tähtsusega ning kohe kindlasti polnud otsustav ka siinne ilm. Teadsin Eesti kohta ainult seda, et see on väike ja ilus. Ühtlasi räägitakse siin ühte väikseima kõnelejate arvuga keelt maailmas. Minu jaoks on just nimelt see eksootika. Noortekeskus – üks ja ainus Kui ma olin oma sihtkoha suhtes otsuse langetanud, oli mul vaja välja mõelda, mida seal teha, kuidas õppida kasulikke oskusi, mis hiljem endaga kaasa võtta, ning kuidas õpetada kasulikke oskusi kohalikele. Minu esimene ja ainus valik oli Haabersti noortekeskus, kuhu ma ka lõpuks läksin. Kui sain noortekeskuste tegevusest rohkem teada, hakkasid need kohad mulle ka kohe meeldima. Iga siia tulnud noor saab teha kõike, mida ta tahab, ja veel tasuta? Mina olen käpp! Minu vaist pole mind alt vedanud. Kuna Ungaris selliseid asutusi pole, oli noortekeskuse töö mõistmine esmalt üsna keeruline. Sain sellest

aga kiirelt aru ja sõbrunesin kõigiga, kellega kokku puutusin. Mul vedas väga palju eestlaste silmapaistva inglise keele oskusega, mis aitas mind suhtlemisel väga, sest ma ei osanud siia tulles sõnagi eesti keelt. Kui mul oleks noorena olnud võimalik noortekeskustes käia, oleksin sellest võimalusest kindlasti kinni haaranud. Toetav meeskond Kui ma siia jõudsin, ootas mind vägev ja professionaalne meeskond, kes olid põnevil ühe välismaalase pärast, kes tunneb nende riigi vastu nii suurt huvi. Esimese paari nädala jooksul sain teada, mis neil hästi välja tuleb ja mida neile koos noortega teha meeldib: käsitöö, mängud, toiduvalmistamine, tantsimine ja palju muud. See töö siin ei piirdu aga noortekeskuse ruumidega. Pärast saabumist sattusin ma väga ruttu ühele ekstreemspordiüritusele, seejärel väga huvitavale spordiüritusele, kus noored pidid võistlema erinevatel lõbusatel aladel. Korraldasime meeskonnaga ka kultuuriõhtuid, matkasid, üleriigilisi võistlusi ja isegi ühe moe-show. Inspireerivad noored Noortekeskuse igapäevaelu on samuti väga lõbus – lisaks lastele meel-

Foto: Marili Otstak

divatele huviringidele avastasin ma vägeva noorte kogukonna, kus kõik kuulavad ja abistavad üksteist. Ühtlasi õppisin, et noorsootööga kaasnevad head käsitöö, lauatennise, kaardimängude ja piljardi oskused – noored kaasasid mind sageli nendesse tegevustesse. Mõnikord küsib keegi minu käest, kas olen noortekeskuses ka järgmisel päeval. Kui mainin neile, et homme mind ei ole, siis ütlevad nad: “Olgu, sellisel juhul ei tule mina ka!” Kogemused elust enesest Kuigi see projekt, mis mulle väga meeldib, on minu siin viibimise põhjus, saab minusugune vabatahtlik kõige rohkem teadmisi omandada just väljaspool seda, muude tegevustega. Viimase kuue kuu jooksul, mil olen siin olnud, olen ma muutunud suureks Eesti-austajaks. Kas oled kunagi looduses enda ümber ringi vaadanud? See on vapustav koht ja täis võimalusi, mida nautida. Mul on mitmel korral olnud õnne seda kogeda, eriti matkadel. Mõte sellest, et loodus mulle nii palju korda läheb, on minu jaoks vapustav. Kui mul tekib soov oma sõpradega mitmepäevasele matkale minna, saame lihtsalt telgi üles panna või minna mõnda tasuta RMK majakesse, kui õues peaks juhtumisi –15 kraadi olema. Osa vabatahtlikke ei pidanud seda n-ö õigeks matkaks, sest Eestis kasutatakse sõna “mägi” väga vabalt, kuid nad muutsid meelt kohe pärast vahitornist paistva soo nägemist. Ükskord küsisin ma oma sõbralt, et mida ma oma vanematele, kes mulle külla tulid, näidata võiksin. Tema vastas: “Sa oskad sellele ise paremini vastata kui enamik eestlasi.” Sel hetkel mõistsin, et mu südames on sellest riigist tõepoolest kodu saanud ja ma annan iga päev endast kõik, et õppida rohkem selle keele, kultuuri ja looduse kohta. Need veidrad kohalikud kohad; talisuplused pärast sauna; raske algusega, kuid soojad suhted eestlastega; kõik need imelised inimesed, keda ma siin kohtasin; kõige ilusamad kohad, mida ma eales näinud olen; esimene korrektne eestikeelne lause ja kõik lõbusad seigad on osa põhjusest, miks on see kogemus minu jaoks üks tõeliselt suur seiklus.

RAHVUSVAHELISED KOGEMUSED

Pildil UBC noortekomisjoni liikmed.

Foto: Narva noortekeskus

Noor kirjutab: minu rahvusvahelise noortepoliitika kohtumise kogemus et suurendada noorte aktiivsust ja kaasamist. Niimoodi saame suurendada noorte aktiivsust ja kaasamist.

19.–22. märtsil toimus Narvas Läänemere Linnade Liidu (UBC: Union of the Baltic Cities) noorsooküsimuste komisjoni kohtumine, mille ülesanne on edendada koostööd noortega ja suurendada noorte kaasamist Läänemere regioonis. Kohtumisel osales ka Kristina Funk, kes igapäevaselt tegutseb Tallinna linna noortevolikogus aseesimehena ja õpib lisaks Tallinna tehnikaülikoolis. Artiklis kirjutab Kristina sellest, mida selline rahvusvaheline kogemus talle andis ning mida ta sellest õppis. KRISTINA FUNK, Tallinna linna noortevolikogu

ui mulle pakuti võimalust Tallinna noori sellel kohtumisel esindada, vastasin kiirelt ja kindlalt jah, vaatamata sellele, et teadsin Läänemere Linnade Liidu noorsooküsimuste komisjoni plaanidest ja tegevusest väga vähe. Teadsin ainult, et põhiteemaks oli sel kohtumisel noorte kaasamine digitaliseerimise kaudu. Minu jaoks tähendas see kogemus kõigepealt uute sõprade ja tuttavate leidmist, silmaringi laienda-

Pildil on noored Riiast, Tallinnast, Narvast ja Turust.

mist ning uusi ja põnevaid lahendusi ning ideid. Kui aga istusin juba rongis, mis liikus Narva suunas, tekkis ka väike elevus. See tunne ilmus mitte rahvusvahelisuse pärast (sest olen võtnud mitmeid kordi osa rahvusvahelistest konverentsidest ja projektidest), vaid põhjusel, et just seesugune kohtumine oli minu jaoks esmakordne ning ma ei teadnud, mida oodata või kuidas näidata meie noori ja noortepoliitikat parimast küljest. Kuid kõik läks suurepäraselt. Mind hämmastas liikmete avatus

ja sõbralikkus, Narva linnavalitsuse hea ettevalmistus ning uued ideed, mida sealt koguda sain. Mida me seal siis tegime? Lõime kontakte, rääkisime murekohtadest meie linnades, jagasime oma kogemusi ja lõbutsesime. Programm oli tehtud nii hästi, et isegi mina, kes ma tegelikult olen Narvas sündinud, sain oma kodulinna kohta palju uut teada ning mujalt riikidest noortele jäi meie ilusast Eestist väga hea mulje.

Foto: Narva noortekeskus

Aga miks kaasata noori aruteludesse? Tahan öelda ka seda, kui oluline on, et noorsooküsimuste komisjoni kohtumine korraldati just koos noortega. Niimoodi oli meil võimalus probleemide ja arenguvõimaluste üle arutleda erinevatest vaatenurkadest ning leida sel viisil parimaid lahendusi. Näiteks oli üheks kaasamise ideeks, mis ilmus minu grupi arutelu käigus, poliitikute ja ametnike igapäevasest tööst piltide ja videote tegemine Snapchatis. Seda just selleks,

Miks osaleda rahvusvahelistel noortekohtumistel ja olla aktiivne? Noored on noored ju igal pool, olenemata riigist ja rahvusest (eestlased, soomlased, lätlased jne). Leidsime kõigi nende noortega palju kokkupuutepunkte oma tegevustes ja probleemkohtades, jagasime oma rõõme ning muresid. Minule jäi sellest kohtumisest väga positiivne mulje ning ootan suure huviga juba järgmist Läänemere Linnade Liidu noorsooküsimuste komisjoni koosolekut. Selle artikliga soovin ma motiveerida kõiki noori sarnastel üritustel osalema. Sellised rahvusvahelised noortekohtumised on alati inspireerivad: kui sa näed, kuidas lahendatakes sinu linna probleeme teises kohas, tekib suur soov tulla tagasi ning proovida neid ideid ja lahendusi rakendada ka oma kodulinnas. Samuti leiad uusi kontakte, mis võivad sul aidata tulevikus oma projekte ellu viia ja teha koostööd linnade vahel veelgi tihedamaks.

INSPIRATSIOONI NOORTELT

Fotd: Laura Maria Tõru

Teele Toova oma kunstiloome olevikust ja tulevikust Detsember on küll juba ammu möödas, kuid endiselt on soov meenutada üht vahvat päeva sellest kuust, kui seadsin sammud Telliskivi loomelinnakusse. Seal ootas sigin-sagin sel ajal avatavas pop-up-poes nimega DesignNut, mis müüb Skandinaavia disaini. Pop-up-poele kohaselt oli see avatud ainult kaks kuud, kuid tänu suurele edule plaanib asutaja Marilin Murasev-Frøkjær avada DesignNuti uksed uuesti 2018. aasta aprillis ja siis juba päris poena. LAURA MARIA TÕRU, Noor Tegija noorte meediatiimi liige, Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane

protsessi, mille juures abistasid teda mõned sõbrad, sai ta kõike seda kindlasti kamaluga. Lõpptulemusega jäi ta ise väga rahule, kuigi olid tehnilised viperused seoses LED-tulukestega.

ning tooted muutuvad sarnasteks ja üksluiseteks.” Teele mõjutajaks võiks pidada ka renessanssi, kuna see on temale meelepäraseim kunstiajastu.

Disain kui eneseväljendus Teelele tuli kasuks kindlasti see, et ta käib kunstisuunaga klassis, kus on disainitund, mida leidub kahjuks vähestes koolides. Just selle aine õpetaja tutvustas õpilastele võimalust disainipoe vaateakna kujundamiseks. Teele kurtis, et tunnis tegeletakse küll erinevate disainiteemadega, kuid midagi päriselt kunagi ei teostata. Disainipoe vaateakna kujundamine oli tema jaoks suurepärane võimalus midagi ellu viia, ennast väljendada ning uusi kogemusi ja tutvusi saada. Nähes ise pealt kogu kujundamise

Inspiratsioon elust enesest Inspiratsioon on kunstnikele elutähtis. Selleta on raske midagi luua. Teele rääkis, et teda inspireerivad kõik need erinevad asjad, mis tema ümber on – alustades ilmast ja aastaajast kuni kogemusteni välja. Loometöö jaoks on kõige efektiivsem keskkond kodu või kool, sest seal on rahulik. Oma loomingus kasutab ta kindlasti emotsioone ning vaateakna tegemisel proovis ta tekitada rahulikku ja malbet meeleolu. Ideid selleks sai neiu DesignNuti toodete piltidest ja sealt võttis ta sihi olla minimalistlik ning käituda tuntud lause “Lihtsuses peitub ilu” järgi. Eesti disaini kohta ütles Teele nii: “Eesti disain on ilus, stiilne, kallis, aga ka kvaliteetne. Kahjuks aga hakkavad vaikselt kõik samu asju tegema

Sihid tulevikuks Noorele maailmasse astujale nagu Teelele on oluline seegi, mis ametit ta pidama hakkab. Lisaks kunstile tegeleb tüdruk rahvatantsu, iluuisutamise ja koorilauluga. Praegu on Teele seadnud endale eesmärgi sooritada edukalt kunstiajaloo eksam ning minna pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima kas Eesti kunstiakadeemiasse või Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituuti. Mõlemad on loogilised valikud, kuna Teele armastab kunsti, fotograafiat ja monteerimist. Kool kooliks, sest Teele on kindel, et raha ta kunstiga otseselt tegema ei hakka, kuna sissetulek ei ole regulaarne ja olles tundmatu nimi, ei ole sa ühiskonna jaoks keegi.

eekord ei ole tegelikult fookuses Marilin ega tema pood, vaid hoopiski Pelgulinna gümnaasiumi 11. klassi õpilane Teele Toova. Kuidas on seotud üks 18-aastane tüdruk ja disainipood? Väga lihtsalt: Teelel oli au disainida poe vaateaken, kuna võitis oma kavandiga selleks puhuks korraldatud disainikonkursi.

Kunstnikuameti positiivsete külgedena tõi ta välja rutiinita elamise, eneseväljendamise oma töö kaudu, millele ta lisas: “Päev otsa ma laua taga istuda ei suudaks!” Inimestel, kes siiski tahaksid elus kunstnikuna läbi lüüa ja endale nime teha, soovitas ta olla enesekindel, arendada suhtlemisoskust ning omada võimalikult palju tutvusi. PS! Kui hämarates talvepäevades jääb motivatsioonist puudu, siis Teele ravim selle jaoks on inspireeriv tsitaat: “Sometimes lose, but always win” ehk “Vahel kaotad, alati võidad.” Isegi halbadest juhtumistest ei tasuks end heidutada lasta, sest vaatamata kaotusele võideti juurde kogemusi ja teadmisi. On rõõmustav teada saada, kui tegusad ja andekad on noored meie ümber. Leian, et noortele tuleks anda veel rohkem võimalusi end väljendada ja maailmale avada, sest muidu jäävad nad mere põhja justkui pärlid.

KES ON NOORSOOTÖÖTAJA?

Aga mina olen noorsootöötaja! Kevade lähenedes kogunesid Eesti Noorsootöötajate Kogu aktiivsed liikmed arutelupäevale, et leida ühine vastus küsimusele “Kes on Eesti noorsootöötaja täna?”. ILONA-EVELYN RANNALA, Eesti Noorsootöötajate Kogu

uminat oli palju – ei olegi nii lihtne lühidalt ja tabavalt tuua ühise nimetaja alla seda kõike, mida noorsootöötaja teeb. Arvestada tuleb asjaoluga, et noorte sihtgrupp on vanuseliselt lai (7–26) ja loomulikult ei ole kõigi noorte vajadused või huvid sarnased. Kus noorsootööd tehakse? Arvestada tuleb sedagi, et noorsootööd tehakse praegu väga erinevates keskkondades: kõige tuntumad on muidugi noortekeskused, huvikoolid, malevad ja laagrid, kuid samavõrd oluline ning atraktiivne on noorsootöö muuseumis, teatris, koolis tunnivälisel ajal, suvel rannas või hoopis pargis. Kes on noorsootöötaja? Unustada ei saa tõsiasja, et noorsootöö on Eesti Vabariigis võrdlemisi uus eriala, näiteks õpetaja erialaga võrreldes. Metsikute 1990ndate lõpust, mil noorsootööd, aga eriti just noortekeskusi, nähti Eestis pigem “riskinoored tänavalt turvalisse tuppa” teemana, oleme mitme aastakümnega suured sammud edasi astunud. Eestis on muu hulgas juba 25 aastat noorsootöötajaid koolitatud. Päris kindlasti ei ole praegu enam sobilik rääkida noorsootööst kui kohast, kus noored saavad lihtsalt turvaliselt olla, ja noorsootöötajast kui kellestki, kes käib selle koha uksi avamas. Kindlasti ei ole sobilik rääkida ka kooli huvijuhist kui kellestki, kes aitab kooli juhtkonnal tähtpäevi või üritusi korraldada. Kahjuks tuleb siiski veel vahel, kuigi järjest harvem, sellise sisuga töökuulutusi ja taoliste eelarvamustega tööandjaid kohalikes omavalitsustes ette. Seades madalaid ootusi oma valla või linna noorsootöötajatele, jäävad kaotajateks esmajärjekorras just noored.

Noorsootööl on selged sihid ja väljundid Oleme praeguseks jõudnud noorsootöös siiski selleni, et oodata võib mitmekülgset ja läbimõeldud tööd noortega, millel on selged sihid ja väljundid. Oluline on näha ja mõista neid sihte ja väljundeid nii iga noore, noortegrupi kui ka loomulikult kogukonna tasandil. Mis teeb noorsootöötaja töö ja rolli unikaalseks või eriliseks? Noorsootöötaja (ükskõik, millises keskkonnas ta tegutseb) loob noortega alati usaldusliku suhte, mis ei põhine võimul ega kohustusel. Noor tuleb noorsootöösse vabatahtlikult ja kui teda ei huvita või ta sellest midagi enda jaoks ei saa, siis ta lihtsalt lahkub. Seega peab noorsootöötaja teadma noorte huvisid ning vajadusi siin ja praegu. Usalduslik suhe, vabatahtlikkus ja võrdse partnerluse põhimõte – põhimõte, kus noorsootöötaja näeb noort tegevuste kavandamisel ja elluviimisel oma partnerina, kelle arvamus loeb − on selgelt väga olulised. See paistab olevat just see, millest noored Eestimaa noorte manifestis (2017) hariduselu kohta arvamust avaldades kriitiliselt kirjutasid: “Õpikeskkonnas on välja kujunenud oluline konflikt, kus õpetajate ja meie, õpilaste, vahelises suhtluses on

liiga palju usaldamatust, ebavõrdsust ja üksteise vääritimõistmist. Silmatorkav on õpetajate ja õpilaste vaheline barjäär, mis rikub usaldussuhte kahe liini vahel. Tahame süsteemi, kus kõik õpilased julgevad avaldada arvamust ning koostöö õpetaja ja õpilase vahel sujub. Samas säilib võrdsus, väärikus ja austus mõlema osapoole vahel. Arvame, et probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks on tarvis õpetajate kui ka õpilaste arusaama üksteisest kui koostööpartneritest. Kahe erineva osapoole vahel on sümbioos, kus toimib usaldus, austav mõistmine ning ühise eesmärgi poole pürgimine.” Ei saa jätta mainimata, et head näited, mida noored manifestis esile tõstsid, olid valdavalt pärit just noorsootööst: Valgamaa noortekeskus TANKLA, kogukonnapraktika, vabatahtlik töö, mitmesugused projektid, huvialaringid jm. Kõige alus on usalduslik suhe noorega Palju on räägitud ja eks on ka uuritud, et ühe usaldusväärse täiskasvanu olemasolu noore, eriti riskiohus või haavatava noore elus võib n-ö päästa tema maailma kokku kukkumast. Seepärast – olgu selleks mobiilne noorsootöö või mõni spetsiaalne prog-

ramm, nagu Tallinnas on töös programm “Jalatalla” – täidab noorsootöötaja sageli seda olulise usaldusväärse täiskasvanu rolli, milles teised on ilmselt juba suuremal või vähemal määral ebaõnnestunud. Vaatamata sellele ja nagu ka eespool öeldud, ei tegele noorsootöötaja noorte “tänavalt ära toomisega”. Sõltumata sellest, milliste noorte või noortegruppidega noorsootöötaja kokku puutub, on tema suurem roll olla “korgitser” ning noorte hääle võimendaja. Korgitseri kujundist saame siinkohal ilmselt kõik üsna ühtemoodi aru – kaevuda sügavale ja aidata kaasa avanemisele. Noorsootöötaja roll on seega: • aidata kaasa noore inimese huvide ja annete ülesleidmisele ning arenemisele; • toetada isetegemist, aga ka eksimist turvalises keskkonnas; • motiveerida noori proovima, esinema, algatama, jätkama jne; • juhendada koostööd, aidata kogukondlikes tegemistes kaasa lüüa ja arvamust avaldada, pakkuda välja oma lahendusi. Siin tuleb mängu ka noorte hääle võimendamine ja nende otsustusprotsessides osalemisele kaasaaitamine. Suuresti taas see, millest noo-

red oma manifestis kirjutasid ja mida ootavad: “Leiame, et ühiskondlik aktiivsus on Eestis noorte seas madal. Usume, et selle peamisteks põhjusteks on vähesed teadmised erinevatest ühiskonda panustamise võimalustest ning motivatsioonipuudus. Ühiskondliku aktiivsusega areneb aga õpilase kohusetunne, kogemuste pagas ja tekib eelis tööturul. See annab noorele indu kodanikuühiskonnas edaspidi kaasa lüüa.” Seega, noorsootöötaja töö algab usaldusliku ja mõistva suhte loomisest, mis põhineb võrdväärsel partnerlusel ja noore austamisel – ilmselgelt midagi, mida Eesti noored ka täiskasvanutelt soovivad ja väärivad. Seal, kus mitmetel teistel olulistel täiskasvanutel on ees formaalsed raamid – olgu selleks õpetajatel õppekava, treeneritel oodatavad spordisaavutused vms –, on noorsootöötaja vaba koostöös noortega kavandama ja ellu viima tegevusi, mis noortele huvi pakuvad ning neid arengus ja eluteel toetavad. Milline siis on noorsootöötaja panus? Noorsootöötaja n-ö tööriistakohver on pungil täis õppimist ja arengut toetavaid meetodeid. Ta kasutab neid meetodeid erinevates mitteformaalsetes õpikeskkondades, nagu alguseski öeldud sai: muusemis, teatris, kinos, pargis, kaubanduskeskuses jm. Töös noortega või noortegruppidega otsib noorsootöötaja koostöökohti ja väljundeid kogukonnaelus, toetab noorte kaasarääkimist ja otsustes osalemist. Noorsootöötajal on heaks tööks vaja nii noore arengu tundmist, kaasamisoskusi, mitteformaalse õppe läbiviimise oskusi, initsiatiivikust kui ka julgust. Lisaks peab noorsootöötaja pidevalt end arendama, kuna noorte soovid midagi uut õppida, ellu viia, teada saada, eeldavad, et ka noorsootöötaja end pidevalt oluliste teemadega kriitiliselt kursis hoiaks. Noorsootöötaja panus noorte õppimisse ja elus edasi jõudmisesse on suurem, kui me üldiselt räägime või arvame. Mis peamine – noorsootöötaja tegutseb just nendel põhimõtetel ja viisidel, mida noored täiskasvanutelt pikisilmi ootavadki (loe Eestimaa noorte manifest kindlasti hoolega läbi).

NOORTE HÄÄL KUULDAVAKS

Noorte osaluskogu – võimalus oma häält kuuldavaks teha Kohalikud omavalitsused ja maakondade asutused teevad igapäevaselt kõigi inimeste elu puudutavaid otsuseid. Parim viis neid mõjutada, on avaldada arvamust, sest arvamuse kuuldavaks tegemine tagab, et otsuste tegemisel arvestatakse noorte huvidega. Vastasel juhul ei pruugi kohalikud otsustajad (näiteks ametnikud või spetsialistid) lihtsalt teada, mis on just noorte jaoks olulised teemad ja lahendust vajavad probleemid. HEIKI VIISIMAA, Eesti Noorteühenduste Liidu osalusprogrammi juht

Mis on noorte osaluskogu? Oma arvamust on võimalik kuuldavaks teha noorte osaluskogude tegevustes osaledes. Kohaliku tasandi osaluskogu ehk noortevolikogu on valla või linna juures tegutsev nõuandev kogu, mille liikmed on noored. Noortevolikogu eesmärk on esindada vallas noorte huve ning nõustada otsustajaid ja ametnikke noori puudutavates teemades. Maakondlik noorte osaluskogu ehk maakondlik noortekogu täidab sarnast rolli maakonna tasandil. Iga osaluskogu töötab erinevalt. Samas on enamiku Eesti osaluskogude tegevused ka paljuski sarnased. Noortekogudes tegeletakse näiteks: • noortele võimaluste loomisega noorte jaoks oluliste küsimuste arutamiseks (koosolekud, kohtumised jne);

Pildil Tallinna linna noortevolikogu noored.

• noorte arvamuse ja huvide esindamisega kohaliku volikogu juures ja ametnike nõustamisega noori puudutavates küsimustes. Kõige enam räägitakse kaasa hariduse, noorsootöö ja kultuuri teemadel; • noorteseminaride, omavalitsuse juhtidega kohtumiste, koolituste, osaluskohvikute ja muude ürituste korraldamisega; • kohalike noorte esindamisega riiklikul tasandil. Panus oma kodukoha arengusse Noortevolikogud ei ole parteipoliitilised. Kindla maailmavaate esindamise asemel seisavad nad kõigi omavalitsuste noorte huvide eest. Noortevolikogu võib sõna võtta kõigis teemades, mis mõjutab üht- või teistpidi noorte elu. Näiteks võib noor-

Osaluskogu noored Eesti Noorteühenduste Liidu sügisseminaril 2017.

Foto: Merili Vasser

tevolikogu arvamust avaldada noorte vaba aja veetmise võimaluste, kohaliku koolisüsteemi, noortekeskuste olukorra, ühistranspordi ja tänavavalgustuse osas. Osaluskogus tegutsemine on hea viis mõjutada oma kodukoha arengut ning saada uusi kogemusi ja teadmisi. Praktiliste tegevuste kaudu on võimalik õppida ürituste korraldamist, avalikku esinemist, projektide kirjutamist, meeskonna juhtimist ja paljusid teisi 21. sajandi tööelus vajalikke oskusi. Osaluskogu tegevuse käigus saavad noored kohtuda erinevate inimestega – alates kohalikest otsustajatest ja teistest aktiivsetest noortest kuni Eesti peaministri või presidendini välja. Kindlasti on neist kontaktidest ja kogemustest kasu ka tulevikus tööelus.

Foto: Jessica Järvelt

Nii saavad noored ka esmaseid vabatahtliku töö kogemusi, mis annavad tööturule sisenemisel suuri eeliseid. Eesti Noorteühenduste Liit kui osaluskogude eestseisja Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) toetab noorte osaluse arengut Eestis. Näiteks suhtleb ENL erinevate omavalitsustega üle Eesti ja selgitab neile noorte kaasamise vajalikkust. ENL-i juures tegutseb ka noorte osaluse fond, mis toetab noortevolikogude, õpilasesinduste ja erinevate teiste noortegruppide projekte. Fondi eesmärk on toetada noorte ühiskonnas kaasarääkimist ja uutele noortele osalusvõimaluste loomist. Lisainformatsiooni fondi kohta on võimalik leida ENL-i koduleheküljelt. Tallinna linna noortevolikogu Tallinna noorte huvide eest seisab 2011. aastal asutatud Tallinna linna noortevolikogu. Noortevolikogus on 21 noort, kes on valitud linnas tegutsevate noorteühenduste, üliõpilaste ja õpilaste esindajate seast. Noortevolikogu kaitseb pealinna noorte huvisid, räägib kaasa linna noorsootöö korralduslikes küsimustes, tutvustab noortele demokraatia põhimõtteid, julgustab nende kodanikualgatust ning kaasab neid linnaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse. Üritustesari “Kohtumine linnajuhtidega” Tallinna linna noortevolikogu üks olulisematest tegevustest 2018. aas-

tal on üritustesarja “Kohtumine linnajuhtidega” korraldamine, kus tulevad Tallinna abilinnapead, linnaosade juhid ja teised tippametnikud noortega kohtuma ning enda igapäevatööd tutvustama. Kohtumistel saavad noored ametnikele näost näkku küsimusi esitada ning uurida just nende teemade kohta, mis neile huvi pakuvad. Sellel kevadel on kohtumisi korraldatud näiteks juba abilinnapeade Züleyxa Izmailova, Vadim Belobrovtsevi, Kalle Klandorfi ja Tõnis Mölderiga. Tegevuste fookuses on ka noorte vaimse tervise teemad Lisaks ametnikega kohtumiste korraldamisele on Tallinna linna noortevolikogu selle aasta üheks fookuseks võtnud ka noorte vaimse tervise ja tervisliku eluviisi eest seismise. Koostöös Tallinna spordi- ja noorsooametiga korraldatakse selle aasta kevadel Tallinna noorte tervisesarja. Kavas on kaasavad jututoad noortele, kus käsitletakse teemasid, nagu stress ja emotsioonidega toimetulek, läbipõlemine ning selle ennetamine, une mõju vaimsele tervisele jne. Teised teemad, millega noortevolikogu parasjagu tegeleb, on koolipsühholoogide kättesaadavuse parandamine, muuseumide ja kultuuriasutuste populariseerimine noorte seas ning koolide võimlate ja muude spordiruumide kasutamise võimaldamine kõikidele noortele tunniväliselt. Noortevolikogu tegevuste kohta leiab lisainfot Facebookist: Tallinna linna noortevolikogu.

TUNNUSTAME NOORI

Aasta noor vabatahtlik – Evelyn Kapp Kas sulle meeldib töötada noortega? Miks? Meeldib küll ja seepärast, et noored on ju meie tulevik ning see omakorda tähendab, et kui noortele õpetada elu tõelisi väärtusi ja tõdesid, on meie maailmal lootust saada paremaks ja koostöövalmimaks kohaks. Minu meelest on elus kõige tähtsam koostöö, kuid meie koolid õpetavad meile võistlemist ja konkureerimist. Seda, et sa pead teisi võtma kui oma vaenlast, mitte kui oma sõpra. Seda õpetab meile ka ühiskond, eelkõige muidugi majandussüsteem, kus on suur rõhk pandud konkureerimisele. Kuid ma usun, et see muutub, sest praegune olukord hävitab muidu peagi meie kalli planeedi.

Noor Tegija meediatiimi noor ajakirjanik Tereese Tammaru tegi juttu ühe eriti tubli ja aktiivse noorega – Evelyniga, kes pälvis 2017. aasta detsembris ka Tallinna aasta noore vabatahtliku tiitli. Evelyn Kapp tegutseb vabatahtlikuna Tallinna keskraamatukogus, kus ta on abiks noortele dokfilmiõhtute korraldamisel, tegeleb Eesti Nerdfighter’ite ettevõtmisega ja osaleb lisaks mitmetes raamatukogude sisetöödes. INTERVJUEERIS TEREESE TAMMARU, Noor Tegija noorte meediatiimi liige

Mida muutis su elus Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil aasta noore vabatahtliku tiitli võitmine? Olen saanud natuke rohkem tähelepanu ja mind on palju õnnitletud.

Milles sinu töö raamatukogus vabatahtlikuna seisneb? Ma abistan raamatukogu väga erinevates tegevustes. Peamiselt korraldan ma koostöös muusikaosakonnaga Mondo dokfilmiõhtuid, mis toimuvad raamatukogus iga kuu eelviimasel teisipäeval. Lisaks tegelen igapäevaste töödega – näiteks löön raamatutele kustutamistempleid sisse ja asetan tagastatud raamatuid riiulitesse. Missuguseid teadmisi ja oskusi sa oma vabatahtlikus töös vajad? Vabatahtliku töös on kõige olulisem järjepidevus. Lisaks on näiteks minu töös raamatukogus vaja teada täpset süsteemi, kuidas raamatuid katalogiseeritakse. Teisi teadmisi saab omandada juba töö käigus. Filmiõhtute korraldamisel on oluline koostöö ja aktiivsus, et iga osaline teeks seda, mis on talle ülesandeks määratud. Kui sul oleks võimalik minna kohe kuskile töövarjuks, siis kuhu sa läheksid? Ma arvan, et mõne psühholoogi või suhtenõustaja juurde. Mulle meeldib inimesi aidata ja teha seda just vaimse poole pealt. Milliseid teadmisi ja oskusi oled raamatukogus vabatahtlikuna töötades omandanud? Ma tean, kuidas raamatuid katalogiseeritakse ning tunnen hästi raamatukogu tööd. Lisaks olen ma tänu filmiõhtute korraldamisele saanud palju teada erinevate kultuuride ja riikide kohta. Ma usun, et olen seda tööd tehes saanud ka palju julgemaks. Millisena näed vabatahtliku töö kasu teistele inimestele ja ühiskonnale?

Mis on sinu elu kõige suurem unistus? Saada nn elutreeneriks või inspiratsioonikõnelejaks. Mu üks suurimaid eeskujusid on Eckhart Tolle, kes on minu meelest kõige sügavam inimene, kellest ma kunagi kuulnud olen. Temast õhkub sisemist rahu, mida ma pole kunagi kellegi teise juures näinud. Lisaks Janno Seeder, kes on väga positiivse hoiakuga ja avatud inimene. Ma tahaksin küll väga saada nendesarnaseks, aga samas olla siiski enda moodi ja aidata seeläbi ka teistel ennast leida. Evelyn Kapp

Fotod: Harry Tiits

Raamatukogu on oluline kultuuriasutus. Sealt saab palju ja väärtuslikku infot igasugustel teemadel. Kuna raamatukogutöötajatel on palju tööd, siis aitavad raamatukogu vabatahtlikud nende koormust vähendada. Seepärast tunnengi, et minu panus vabatahtliku tööna on kasulik nii teistele inimestele kui ka tegelikult ju ühiskonnale laiemalt. Vabatahtlikud aitavad raamatukogu töötajatel jõuda lihtsamini ja rohkemate inimesteni. Missugused on aga vabatahtliku töö head ja halvad küljed? Hea on see, et ise saab oma aega planeerida. Vabatahtlik tegevus toimub su enda vaba tahte alusel, mistõttu on sul ka rohkem vabadust. Seepärast on seda tööd tehes rohkem selline tunne, nagu sa päriselt aitaksid teisi. Ma arvan, et halb külg on ehk see, et selline töö võib olla ka ebastabiilne.

Pildil Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev Evelyn Kapile Tallinna aasta noore vabatahtliku tiitlit üle andmas.

Kui keegi küsiks su käest, milline inimene sa oled, siis kuidas vastaksid? Minus on olemas kõik maailma omadused ja see teeb mind väga vastandlikuks inimeseks. Olen viimastel aastatel märganud endal omadusi, mida ma ei arvanud endal olemas olevat, näiteks tugev kangekaelsus. Ma käitun peaaegu igas olukorras erinevalt, mis teeb minust kohaneja tüüpi inimese. Ma tahan asjades sügavale minna ja see teeb mind kriitiliseks. Kuid minu põhiline loomus on pehme ja tundlik. Ma olen aus ja enamasti avatud, mis võib jätta minust mulje kui sinisilmsest inimesest, aga tegelikult ma lihtsalt usun headusesse ning armastuse sügavasse jõudu. Ma andestan kergelt ega pea pikka viha. Ma ei taha hoida pingeid eneses ja see teeb minust hingeliselt vabama inimese kui paljud teised. Vabadus on minu jaoks kõige olulisem.

Kevadised noorteüritused Tallinnas Kevadine koolivaheaeg pakub Tallinnas arvukalt põnevaid tegevusi Kevadisel koolivaheajal, mis vältab 21. aprillist 1. maini, toimub Tallinnas koolilastele palju vahvaid üritusi. Arendavaid ja lõbusaid ettevõtmisi jagub koolivaheaja lõpuni ja neid on korraldamas nii pealinna huvikoolid, muuseumid, noortekeskused kui ka teised noortele vaba aja tegevusi pakkuvad asutused. Nii nagu igal koolivaheajal, on ka seekord kavas linnalaagrid, mis stardivad 23. aprillil ja kestavad vaheaja lõpuni. Sel korral on kavas erinevate teemadega laagrid, alustades loodusteemalistest ja lõpetades sportlike laagritega. Oodatud on lapsed alates 7. eluaastast. Koolivaheaja kavaga saab tutvuda Tallinna noorteinfo lehel www.tallinn.ee/koolivaheaeg. Koolivaheaegade infot koondab ja vahendab Tallinna spordi- ja noorsooamet.

NOORTEÜRITUSED TALLINNAS Kevadüritusi Tallinnas korraldavad noored ise Tegusad noored panustavad Tallinna päeva programmi. Tallinna päeva hommikuorienteerumine 15. mail korraldavad noored Spordicom MTÜ-st Tallinna päeval hommikuorienteerumist, kuhu on osalema oodatud nii koolinoored kui ka teised huvilised. Neljakilomeetrine võistlusrada algab Linnahalli eest ning kulgeb peamiselt mere ääres, läbides kultuurikilomeetrile jäävaid olulisi maamärke, sealhulgas Patarei vangla ja Lennusadama territooriumit. Hommikuorienteerumise stardid toimuvad võistluskeskusest Linnahalli ees ajavahemikus kell 9–15. Raja läbimine võtab aega umbes 40 minutit ning orienteerumine toimub kolmeliikmelistes võistkondades. Võisteldakse nutitelefonide abil – igal meeskonnal peab olema vähemalt üks internetiühendusega ja geolokaatoriga nutitelefon. Ürituse eesmärgiks on pakkuda osalejatele võimalust avastada Tallinna vaatamisväärsusi, nautida mereäärset liikumist ja saada lisaks uusi teadmisi. Registreerimine ja lisainfo: www.tallinn.ee/hommik.

Fotoretk Lasnamäel 15. mail saavad fotograafiahuvilised nautida Lasnamäe võlusid läbi kaamerasilma koos noorte fotograafidega ühingust Photowalk Estonia. Tallinna päeval toimub kaks fotoretke, millest esimene saab alguse kell 16.00 Pae pargist ja teine kell 18.00 aadressilt Ümera 35. Mõlemad retked kestavad kokku tund kuni poolteist ja osalejatel ei ole vaja kaasa võtta muud kui endale sobilik fototehnika. Tehnikaks sobib nii nutitelefon, kompaktkaamera, peegelkaamera vms, oluline on, et pildi jäädvustamise võimalus olemas oleks. Ürituste peamine eesmärk on avastada uusi ja vanu perspektiive Lasnamäest kui ühest mitmetahulisest ja väga suurest osast Tallinnas, arendada ühiseid fotograafiaoskusi ning kohtuda uute nägudega, kelle pilte ja tegemisi märkame võib-olla ainult Instagramis. Ja boonuseks on kindlasti kerge teisipäevaõhtune liikumine linnaruumis loomingulise seltskonnaga. Fotoretke elluviijateks on noored Photowalk Estonia grupist, kes korraldavad ühiseid pildistamisretki, millega on oodatud ühinema kõik fotohuvilised, olenemata eelnevatest oskustest või tehnika tasemest. Praeguseks on

Photowalk Estonia teinud koostööd väga paljude partneritega, olles korraldanud regulaarselt üritusi Tartus, Valgas, Viljandis ja väga eksklusiivsetes ning muidu avalikkuse jaoks ligipääsmatutes kohtades. Fotoretke läbiviijate kohta leiab infot ka Facebookist: Photowalk Estonia. Registreerimine ja lisainfo: www.tallinn.ee/fotoretk.

Kevadised terviseüritused noortele Aprillis sai Tallinnas alguse koos noortega korraldatud ja noortele suunatud noortele suunatud terviseürituste sari, kus tutvustatakse erinevaid elustiili viise, mis pakuvad noortele võimalusi stressi ja emotsioonidega toimetulekuks. Sari algas terviseteemaliste jututubadega, kus räägiti läbipõlemisest ning jagati nippe, kuidas läbipõlemist ületada ja ennetada. Kevad on noorte jaoks stressirikas aeg – ees on ootamas eksamid ja selja taga pikk ning väsitav kooliaasta. Noorte tervisesarja üritused pakuvadki just sel ajal noortele praktilisi teadmisi, et tõsta nende igapäevaseid oskusi pingelistel aegadel stressi ja emotsioonidega toimetulekuks. Vaimsele tervisele keskendunud

terviseüritustega soovitaksegi kevadisel eksamieelsel ajal noortele meelde tuletada, kui oluline on stressirohkel ajal liikumine, tervislik toitumine ja puhkus. Tallinna noorte tervisesarjas on tulemas: • kaasavad jututoad, kus räägitakse stressist ja emotsioonidega toimetulemisest, oma lugusid ja kogemusi jagavad noored ning nõu annavad eksperdid; • praktilised töötoad, kus saab häid nippe tervislikust toitumisest, stressi juhtimisest ja ka kodus treenimise võimalustest; • treeningud, kus saab tutvuda mitmesuguste liikumisvõimalustega, teha joogat, tantsida, matkata ning palju muud. Üritustel jagavad oma kogemusi ja õppetunde stressist, läbipõlemisest ja muust noored ise. Nõu jagavad ka eksperdid. Noorte tervisesarja kava leiab Tallinna noorteinfo veebilehelt www.tallinn.ee/noorte-tervisesari. Üritustel osalemine on tasuta. Sarja peakorraldaja on Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Foto: Jürgen Vainola

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee