Noortegija (august 2018)

Noor tegija 23. august 2018

www.tallinn.ee/noorteinfo

Vabaajamess kutsub põnevaid alasid avastama!

Suve lõpus mõeldakse tihtipeale algava kooliaasta ootuses ka uute ja põnevate harrastuste leidmisele ning sellele, kuidas mõistlikult ja kasulikult, kuid samas ka lõbusalt koolivälist aega sisustada. Kui laps on juba pikalt mõne huvi- või spordialaga tegelenud, siis tasub kindlasti innustada teda sellega jätkama. Kui aga tundub, et tahaks ikkagi veel midagi uut ja huvitavat avastada, siis augusti viimasel laupäeval on tallinlastel selleks suurepärane võimalus.

S

uurimal laste ja noorte vabaajamessil “No vaata 2018” tutvustab 25. augustil algusega kell 12 Tallinna spordihallis üle 50 huvikooli ja spordiklubi põnevaid hobisid ning harrastusi, millega oma vaba aega arendavalt ja lõbusalt sisustada.

Toome siinkohal teieni mõningaid vahvaid alasid ja huvikoole, millega läheneva kooliaasta alguses tutvust võiks teha.

Kunstiga tuttavaks laste kunstistuudiotes Kunstiga tegelemine on laste arengu lahutamatu osa. Kunst annab võimaluse mõelda ja rääkida elust ning õpetab tunnetama, mõtlema ja looma. Täiskasvanu roll selles protsessis on võimaldada sobiv aeg, koht ja tegevus, et lapsed saaksid loomingu abil maailma mõista.

Tallinnas Kumu kunstimuuseumis tegutseb igal nädalal laste kunstistuudio, mille eesmärk on pakkuda kunstiõpet ja arendada loovust ainulaadses paigas – Kumu muuseumikeskkonnas. Võimalusterohke ümbrus loob laste arenguks soodsad ja unikaalsed tingimused. Tegevusi jagub nii väiksematele kui ka suurematele lastele ja noortele.

Lapsed on muuseumis uurijad ja loojad. Eelkooliealiste laste puhul on esikohal mänguline kunsti tegemise viis, vanematel lastel sihipärasem kunstiõpe. Stuudiote õppekava toetub eelkõige Kumu näituseprogrammile, nii püsiekspositsioonile kui ka vahetuvatele näitustele. Laps õpib enese kaudu tunnetama kunstnike loomingut ning vaatlema ja väärtustama kunstiklassikat. Kunstiteoste põhjal tutvutakse erinevate kunstiliikide ja tehnikatega ning katsetatakse neid ka ise. Nii saab Kumust laste jaoks “oma maja”.

Lisainfot leiab Kumu kunstimuuseumi veebilehelt kumu.ekm.ee/mida-kumus-teha.

Põnevust ekstreemspordisõpradele Liikuv eluviis ja spordiga tegelemine aitab paremini hakkama saada ka õpingutega ning on võti õnnelikuks ja edukaks eluks. Üks viis liikumise ja aktiivse elustiiliga tutvumiseks on ekstreemsport, mis on lõbus ja pakub noortele ohtralt põnevust.

Tallinna külje all Peetri alevikus, vaid kuue kilomeetri kaugusel kesklinnast, asub rahvusvahelistele tippnõuetele vastav elamusspordikeskus Spot of Tallinn. Spot of Tallinn on ainulaadne koht, kus saavad mitmete populaarsete alade harrastajad kõik ühe katuse all treenida.

Kui mõnele võib tunduda, et ekstreemspordil on veidi negatiivne kuvand või arvatakse, et tegu on ohtlike aladega, siis Spot of Tallinna keskuse rajamise üks põhjuseid oligi luua igati turvaline keskkond ekstreemsete ja muude sarnaste spordialade harrastamiseks. Enamus pargi alast on pehmendatud ning nii on sõitmine seal turvaline ka algajatele.

Ekstreemspordialad on seltskondlikud ja toredalt aktiivsed spordialad. Samuti pakuvad need väga hea füüsilise koormusega treeninguid. Kõik alad ei olegi tegelikult päris ekstreemsed. Näiteks võib olla akrobaatika suurepäraseks baasiks ükskõik millisele teisele spordialale üleminekuks, sest arendab lapses tasakaalu, kehatunnetust ning tõstab lihastoonust.

Spot of Tallinna keskus pakub võimalust selliste spordialade harrastamiseks nagu parkuur, akrobaatika, tricking ning osa saab võtta tõukeratta-, uisu-, rattasportide- ja rulatreeningutest. Lumealadest saab treeni-

da lumelauaga sõitmist ja trikisuusatamist.

Lisainfot sügiseste treeningute kohta leiab keskuse veebilehelt www.spotoftallinn.ee.

Digitaalsete tehnoloogiate põnev avastusmaailm Digitehnoloogiaga seotud huvialad pakuvad ohtralt võimalusi uute teadmiste saamiseks ning kasulike oskuste omandamiseks. Küll aga tundub näiteks programmeerimine esmapilgul sellise alana, mis küll lastega seotud ei ole – paljud täiskasvanudki ei mõista päris täpselt, mis peitub selle sõna taga. Tegelikult on see väga tähtis oskus, mille järele on tänapäeva töömaailmas aina enam nõudlust.

Selle aasta sügisel avab Tallinnas uksed uus IT-alane huvikool Digi’sCool, mis pakub kõigile lastele võimalust omandada teadmisi aladel, ilma milleta ei ole võimalik ette kujutada järgmiseid aastakümneid – selleks on arvutiteadus, programmeerimine, 3D-modelleerimine, 3D-printimine, arvutigraafika, robootika ja virtuaalreaalsus.

Digi’sCool huvikool on välja kasvanud XTeaduse huvikoolist, mis spetsialiseerub kaasaegsete huviringide läbiviimisele üldharidusasutustes. Idee luua eraldi koht, kus saab tegeleda kõige kaasaegsemate suundadega, tuli aga laste endi poolt. Oli näha nende silmade sära, kui robootika- või programmeerimise tundides, mida XTeadus koolides läbi viis, tuli jutuks 3D-printimine, virtuaalreaalsus või 3D-arvutimängude loomine. Kuna kooliruumid ei võimaldanud kõigi nende aladega tegelemist, sündiski otsus avada uus huvikool, mis pakub kõiki neid põnevaid alasid lastele õppimiseks.

Digi’sCoolis on viis suunda, mille hulgast saavad lapsed valida ühe või mitu. Nendeks on: • programmeerimine ja arvutimängude loomine; • 3D-modelleerimine, -printimine ja -animatsioon; • arvutigraafika ja digidisain; • virtuaalreaalsus; • robootika.

Digi’sCool huvikooli algava õppeaasta huviringidega saab tutvuda kooli veebilehel www.digiscool.ee.

Loovus ja loomingulisus ennekõike Teha selgeks lastele erinevaid tehnikaid, olgu selleks programmeerimine või 3D-printimine, on ainult üks osa huvikooli tööst. Palju tähtsam ja keerulisem on suunata last uusi asju looma, teiste inimestega arvestama ja omavahel koostööd tegema. Digi’sCool huvikoolis on kõik suunatud selleks, et arendada lastes just neid omadusi. Õppetunnid on üles ehitatud nii, et tekitada lastes vajadust mõelda loovalt, kasutada saadud teadmisi ja tööriistu ning jõuda arusaamiseni, et meeskonnaga jõuab kaugemale ja kiiremini.

Digitehnoloogia huvialadega tegelemine arendab lapses peale teadmiste ja oskuste ka tegija mõtlemisviisi ning huvikoolis valminud projektid annavad juurde kamaluga enesekindlust. Alguses on need lihtsad mängud, animatsioonid ja mudelid, kuid see kõik on vaid stardipakk, mis võib viia suurte ja tähtsate tegudeni, mis muudavad ühe, saja või isegi tuhandete inimeste elusid.

Kõiki neid põnevaid alasid saab tulla uudistama 25. augustil vabaajamessile “No vaata 2018”, kus toimuvad erinevate huviringide näidistunnid ja saab osaleda ka proovitreeningutes. Kogu päeva vältel saab nautida mõnusaid etteasteid, osaleda loosimistes ja võita vingeid auhindu. Peaauhinnana läheb Telia poolt loosi iPhone 6. Ürituse kohta leiab lisainfot Facebookist: No vaata 2018 ja Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/novaata.

MITTEFORMAALSEST 2 ÕPPEST • Kas teadsid, et su laps õpib ka mujal kui koolis ning sellel on oluline väärtus?

ARENDAV HUVITEGEVUS

3

• Kui laps ei taha huviringis või trennis käia

VABATAHTLIK TEGEVUS

4

• Mis on Euroopa vabatahtlik teenistus?

• Suvematkad koos välisvabatahtlikega

UUED SUUNAD PEALINNA NOORSOOTÖÖS

5

• Tallinna noorsootöö ei seisa paigal, vaid areneb iga päev

TÄNAVAKULTUUR

6

• Keerdtrepp – teekond kõrgemate sihtide poole!

• Noorte tänavakultuurifestivalile suve lõppu tähistama

VAIMNE HEAOLU – SUHTED NOORTE ELUS 7 • Möödapääsmatud suhted • Sügisesel noorte inspiratsioonipäeval räägitakse suhetest noore inimese elus

NOORED JA TULEVIK • Anette Maria Rennit: minu tuleviku Eesti on koht, kuhu noored tahaksid jääda

8

2

MITTEFORMAALSEST ÕPPEST

Kas teadsid, et su laps õpib ka mujal kui koolis ning sellel on oluline väärtus?

Oleme harjunud mõtlema, et põhiliselt õpitakse koolis. Hea küll, võib olla ka huvikoolis või spordiklubis omandatakse uusi teadmisi, oskusi ja vilumusi, mida võib samuti elus vaja minna. Samas ei ole see kohustuslik õppimine, vaid pigem täiendab haridus- ja arenguteed. Kui laps osutub andekaks klaverimängus, laulmises või mõnel spordialal, leiab ta ehk kuulsust, eneseteostust ja rikkust – käsi südamel, mõni lapsevanem kindlasti mõtlebki nii ja miks mitte.

tajatelt koolis kui ka õppimise juhendajatelt väljaspool kooli.

ILONA-EVELYN RANNALA, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tallinna Ülikool, noorsootöö korralduse lektor

K

ui vaataks hoopis teise nurga alt – mis siis, kui laps areneb väga heaks suhtlejaks ja probleemide lahendajaks, kriitiliselt mõtlevaks ja eluolu tajuvaks, organiseerijaks, algatajaks või uuendusmeelseks leiutajaks, ettevõtlikuks otsustajaks ja teistega arvestavaks nooreks inimeseks – kas see on kuidagi vähem oluline kui olla hea pianist, sportlane, kunstnik?

Väärtused noorsootööst Millegipärast ei väärtustata sageli noorsootööd, eelkõige vabama (loe: huvikoolivälise) huvitegevuse ja näiteks noorteprojektide või -ürituste käigus omandatavaid n-ö pehmemaid teadmisi, oskusi ja vilumusi samaväärselt koolipingist saadavate faktiteadmistega ja konkreetse valdkonna või ala süvendatud õpingutega. Asjatult!

Haridusteadlased on öelnud, et vaatamata Eesti PISA-testi edukusele ei saa noored meie kooliharidusest just nimelt seda pehmete oskuste komplekti hästi kätte ja jäävad seega hiljem hätta tööturule sisenedes, kuna tööandjad otsivad eelkõige häid suhtlejaid, koostöö- ja algatusvõimelisi, uuendusmeelseid, iseseisvalt mõt-

Õppimisprotsessis soovitakse näha suuremaid seoseid tegeliku eluga.

levaid ja (elu)olu hästi tajuvaid kohanemisvõimelisi inimesi.1 Ainult ühe ala või konkreetse tehnilise oskuse omandamine ei oma tänases päevas pikka perspektiivi ega kindlusta edu terveks eluks. Austraalias avaldati 2017. aastal uuring, mille käigus analüüsiti 4,2 miljonit töökuulutust perioodist 2012−2015 ning jõuti järeldusele, et tööandjatel on kõrged ootused konkreetsetele oskustele, mis ei sõltu erialast: eelkõige digitaalsele kirjaoskusele, kriitilise mõtlemise oskusele, loovusele ning probleemilahendus-, suhtlus- ja eneseväljendusoskusele.2 Seda kõike kinnitab muidugi meie oma “Töö ja oskused 2025” ülevaade3, kus universaalsete tulevikuoskustena tuuakse välja samad oskused.

Noorte endi ootused Ei ole põhjust imestada, et noorte endigi soovid õppimisele ja enesearengule on ligilähedased – õppimisprotsessis soovitakse näha suuremaid seoseid tegeliku eluga, rohkem ise- ja koostegemist, üksteise mõistmist ja

erinevate inimeste head ühistoimetamist, kogukonnale kasulikuks olemist, aga ka võrdväärset partnerlust täiskasvanutega.4 Kuidas lapsevanemana last enesearengu teekonnal toetada?

Lapsevanemal tasuks huviringide, trennide ja muu koolivälise tegevuse valikus kaasarääkimisel oma lapse kaugemaid eluhorisonte silmas pidada ning huvi tunda õppimise laiemate eesmärkide, aga ka protsessi osas.

• Kas ja kui palju õpitakse seal sotsiaalseid oskusi, teistega arvestamist, enesemõistmist, digioskusi, kriitilist mõtlemist ja eluks vajalikke igapäevaoskusi?

• Kas ja kui palju saavad lapsed ja noored ise teha, välja pakkuda, ellu viia ja ehk kogukonnalegi kasulikud olla?

• Kas ja kui palju on õppimises paindlikkust, ruumi oma arvamustele ning ruumi eksida ja uuesti proovida?

• Kas juhendav täiskasvanu on võrdväärne partner ja koosõppija lapsele ning noorele?

https://arvamus.postimees.ee/3936299/mati-heidmets-eve-eisenschmidt-pisa-test-kinnitab-aga-me-ise-justkui-ei-usu-eesti-on-haridusriik file:///C:/Users/Ilona/Downloads/https___www.fya.org.au_wp-content_uploads_2016_04_The-New-Basics_Update_Web.pdf 3 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf 4 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/11/Eestimaa-Noorte-Manifest-PDF-400-kB.pdf 5 https://noored.ee/noortepass/ 1 2

Foto: Pexels

Peale eelnevate küsimuste on ilmselt just lapsevanemate käes võti, millega avada mitteformaalse õppimise ehk formaalse õppekava välise õppimise tunnustamise uks. Ülikoolides on see uks juba ammu avatud ja toimib VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise – õpingutes. Miks aga põhikoolis ja gümnaasiumis kooliväline õppimine enamasti arvesse ei lähe? Samal ajal on riikliku õppekava üldpädevused ja mitteformaalse õppe võtmepädevused peaaegu üks-ühele samad ehk õppimine nii koolis kui ka noorsootöös toimub samade eesmärkide nimel. Tõsi, ehk ei ole loodud veel väga head abivahendit, mille abil noor saaks oma väljaspool kooli saadud õpikogemust ning omandatud teadmisi ja oskusi kirjeldada nii, et need koolis arvesse läheksid.

Teisalt jällegi on olemas Noortepass5, mille saaks esialgu aluseks võtta ja mis toetab noort inimest oma õpioskuste eneserefleksioonis, mis on üks põhikoolis õppimise eesmärke.

Hea tahtmise korral on kõik teostatav, ent eeldab valmisolekut nii õpe-

Lapsevanem võiks ja peakski õigustatult küsima: “Miks minu lapse mujal õppimisse investeeritud aeg ei lähe arvesse, kuigi see toetab ka õppekava eesmärke?”

Kulunud või mõnevõrra kummalist suhtumist peegeldav on vastuargument, mida siinkohal tavapäraselt tuuakse: “Kui ma ta nüüd tunnist ära luban sellepärast, et ta osaleb trennis või huviringis, siis läheb ta ju hulkuma või peab tundide vahel niisama kooli peal olesklema”.

Arvestades tänaseid koolide kaasaegseid õpikeskkondasid, võiks õpilane oma mujal õpitu arvelt saada vabaks mõnestki õppetunnist ja veeta selle näiteks raamatukogus või laboris mõnda uut projekti või oma uurimistööd kavandades ja ellu viies. Hea tahtmise, koostöö, uudsete lahenduste otsimise ja kindlasti ka noorte usaldamise korral on kõik võimalik.

Lõpetada tahaksin mõttega, et õppimine ei saa olla ega olegi ainult formaalse haridussüsteemi monopol. Õppimine toimub paljudes muudeski kohtades: noorsootöös, kultuuris, spordis jne. Mitteformaalne õppimine annab lastele ja noortele spetsiifiliste oskuste ja teadmiste kõrval just seda, mida muutunud kaasaegne maailm ja sealhulgas tööturg pikisilmi ootab: pehmeid oskusi. Kuidas need teadmised ja oskused kooli keelde “tõlkida”, et õpitut ka tunnustataks ja arvestataks ning õppimise aeg ei oleks raisatud, on küsimus, mida lapsevanemad peaksid teiste seas kindlasti esitama.

Noorsootöötajad, kultuuritöötajad ja treenerid võiksid aga valimiste-eelsel aastal küsida: kas oleks aeg põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks, kus huvitegevust nähakse kitsalt ja aktsepteeritavalt ainult kooli korraldatuna või koolis toimuvana ning õppe planeerimisel peavad õpetajad koostööd tegema ainult teiste õpetajatega. Miks mitte ka piirkonna noorsoo- ja kultuuritöötajate, treenerite ning eelkõige muidugi koos noorte endiga?

ARENDAV HUVITEGEVUS

3 trennikaaslased, kellega laps rohkem ja kellega vähem suhtleb, kuidas teistel huviringis läheb, milles on keegi hea, kes on teda abistanud või kellele laps ise on toeks olnud.

Ringi või trenni juhendaja kui laste eeskuju Laste huviringi suhted on suures osas täiskasvanute vastutusel, sest huviringi juhendajate hoiak mõjutab seda, milliseid suhteid õigeks peetakse. Lapsed saavad selge sõnumi, et kõigile teistele lastele tuleb olla hea kaaslane ja kedagi ei tohi alavääristada või kiusata ning ringi juhendav täiskasvanu on ise oma käitumisega eeskujuks.

Siin on tähtis ka see, kuidas juhendaja teistest lastest räägib, milliste nimedega lapsi kutsub, kuidas lastevaheliste tülidega toime tuleb, kellele ning kuidas toetust ja tunnustust jagab. Sellise eeskuju kaudu on ka lastel kergem sarnaselt käituda.

Vanemad saavad oma last toetada eelkõige siis, kui suhe lapsega on hea.

Foto: Pexels

Kui laps ei taha huviringis või trennis käia Iga lapsevanem rõõmustab selle üle, kui tema lapsel läheb huviringis hästi.

Enamasti käivad lapsed huviringides suure rõõmuga, leiavad sealt toredaid sõpru, arendavad oma andeid ja saavad eduelamusi.

AULI ANDERSALU-TARGO, koolipsühholoog, Gordoni perekooli koolitaja

O

meti tuleb paljudel lastel ette lühemaid või pikemaid perioode, mil nad on pahurad või lausa õnnetud, sest huviringis on miski neile vastuvõetamatu või häiriv. Vanem võiks sellisele probleemile koos lapse ja huviringi juhendajaga lahendust otsida, arvestades sealjuures lapse vajadusi ja eripärasid.

Huviringi valides tuleks arvestada ka lapse loomusega Lapse loomus ja sellest tulenevad vajadused mõjutavad tema valmisolekut mõnes ringis või trennis käia. Kartlikuma, vaiksema lapse jaoks võib tavapärasest elust erinev, uudne olukord hirmutavalt mõjuda. Selline laps va-

jab võimalust enne huviringi koha ja inimestega tutvuda ning tal on kohanemiseks pikemat aega vaja. Talle võiks sobida mõni huviring, kus ei ole pidevat survet teistega aktiivselt suhelda, vaid saab näiteks kunsti- või tehnikaringis rahulikult omaette tegutseda.

Tundlikuma lapse jaoks võib aktiivses trennis kogetav möll ja valjuhäälne tegevus olla liiga raskesti talutav ja seega vajab ta rahulikumat keskkonda. Talle võiks sobida mõni rahulikumat keskkonda pakkuv huviring, näiteks loodusring või pilliõpe.

Mõne aktiivse ja tegusa lapse jaoks võib aga rahulik ja omaette tegutsemist soosiv huvitegevus liiga igav olla. Talle sobib hoopis kiire tempo ja vaheldusrikaste tegevustega ring, kus saab liikuda, tantsida, sporti teha ning teistega võistelda.

Sotsiaalselt avatud ja teiste seltskonda otsiva lapse jaoks on raske osaleda huviringis, kus peab vaikselt omaette nokitsema, sest ta soovib tegutseda koos teiste lastega. Tema võiks osaleda näiteks mõnes meeskondliku spordiala treeningus või näiteringis.

Trenni ja huvialaringi teema puhul tuleks meeles hoida, et igal juhul võiks lapse elus olla mõni kehalist aktiivsust suurendav tegevus. Selleks et äratada lapses huvi liikumise vastu, tuleks teha temaga kokkulepe, et

ta peab igal juhul trennis käima või mingil moel liikuma, kuid ta saab ise valida omale sobiva tegevuse. Liikumine muudab lapsed targemaks, sest kehaliselt aktiivsetel lastel töötab aju tervikuna paremini ja see aitab kaasa uute oskuste omandamisele. Kui spordiga tegelemine on lapsele võõras ja ta eelistab pigem mõnes rahulikus keskkonnas näiteks kunsti tegemist või pillimängu, siis on hea kasvõi jalutamas käia, et aju paremini töötaks. Vanem peaks kindlasti toetama lapse liikumissoovi ja kui laps on huvitatud sporditreeningus osalemisest, siis jääb vanemal üle seda vaid rõõmsalt toetada, sest kehaliselt aktiivsetel lastel paranevad kõik mõtlemisega seotud võimed – mälu, keskendumine ja loomingulisus.

Sellistel lastel suureneb ka stressitaluvus ja nad saavad oma potentsiaali paremini täielikult kasutada.

Mida teha, kui laps ei taha enam trenni või huviringi minna?

Ringis või treeningus mittekäimise põhjuste väljaselgitamine peaks toimuma koos lapsega ja koostöös juhendaja või treeneriga.

Vanema koostöö huviringi juhendajaga on oluline, et saada mitmekülgsem ülevaade toimuvast ja infot last juhendava täiskasvanu suh-

tumisest probleemi. Vanem mõistab sellise jutuajamise kaudu, kuidas koos juhendajaga parimaid lahendusi analüüsida, et lapses suureneks tahtmine huviringis osaleda. Võibolla selgub vestluse käigus hoopis, et selles huviringis käimisest oleks targem loobuda.

Vanema ja huviringi juhendaja omavahelist koostööd nähes saab laps kogemuse sellest, millised väärtused on inimestevahelises suhtlemises olulised – kontakti loomine, viisakas ja sõbralik suhtlemine, koos olukorra rahulik arutamine – ning sõnumi selle kohta, et lapse heaolu on täiskasvanutele tähtis ja nad hoolivad temast.

Olulised on head suhted eakaaslastega Lapse soov trennis või ringis käia sõltub sellestki, millised on seal suhted teiste laste vahel. Olulised on laste omavahelised sõbralikud ja austavad suhted, kus kõik huviringis käivad lapsed on omavahel head kaaslased.

Seega määravad head suhted huviringis suuresti laste heaolu ja turvalisuse. Oluline on ka vanemate endi suhtumine teistesse huviringis käivatesse lastesse. See võiks olla austav, viisakas ja huvi tundev.

Vanemad võiksid lapselt küsida selle kohta, kes on tema ringi- või

Kõige aluseks on toetav ja mõistev vanema-lapse suhe Vanemad saavad oma last toetada eelkõige siis, kui suhe lapsega on hea. Selline suhe tähendab, et kui laps pöördub vanema poole murega, siis vanema suhtumine peaks olema kindlasti soe, hooliv ja huvi tundev. See annab lapsele julgust edasi rääkida ja jõuda selleni, mis talle tegelikult muret valmistab.

Vanem saab last julgustada rääkima nii, et ta kuulab last siira huviga, sõnastab tema juttu ümber, püüab panna sõnadesse lapse tundeid, esitab täpsustavaid küsimusi ja laseb lapsel piisavalt pikalt rääkida enne, kui hakkab oma arvamust välja ütlema.

Võime pikalt kuulata nõuab vanemalt suurt kannatlikkust ja mõnikord ka rohkem aega kui alguses võis arvata.

Samas annab lapse mure korral tema põhjalik kuulamine väga olulise kinnituse vanema ja lapse heale suhtele. Kui vanemal tekib mõni mõte või lahendus olukorra muutmiseks, saab ta alati lapse käest küsida, kas last huvitab tema arvamus ning käituda vastavalt lapse vastusele.

Täiesti piisav võib olla ka see, kui laps saab lihtsalt ise rääkida ilma vanema sekkumiseta, ka see leevendab lapse raskust. Vanem peaks kindlasti end tagasi hoidma, kui tekib tahtmine hakata last või kedagi teist tekkinud olukorras süüdistama. Iseenesest on see on inimlik vastus olukorrale, kui lapsel on halb ja vanem tunneb soovi kiire lahendus leida.

Vanem peaks kindlasti jääma rahulikuks, et lapsega koos analüüsida, mis teda tegelikult häirib ja mida saaks olukorra muutmiseks koos lapsega teha. Vanema ülesanne on usaldada lapse mõtteid ja kui last on piisavalt kuulatud, hakkab ta ise pakkuma lahendusi, mis võiksid tema olukorda paremaks muuta.

VABATAHTLIK TEGEVUS

4

Mis on Euroopa vabatahtlik teenistus?

Eleanora on välisvabatahtlik Itaaliast, kes teeb Tallinnas Euroopa vabatahtlikku teenistust. Eleanora tegutseb iga päev Mustamäe avatud noortekeskuses, kus ta töötab noortega, korraldab neile vahvaid üritusi ning tutvustab huvilistele oma kodumaa kultuuri ja kombeid. Eleanora on siin seoses Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projektiga “Kultuuride turbulents”, mis on Tallinnasse noortega tegelema toonud viis välisvabatahtlikku erinevatest riikidest: Ungarist, Ukrainast, Valgevenest ja Itaaliast. Jägnevalt kirjeldab noor välisvabatahtlik aga lähemalt, mida tähendab vabatahtlik töö tema jaoks ja miks tasub üldse seda teed valida.

Eestis. See oli töö noortekeskuses.

Itaalias meil selliseid kohti väga ei ole. See tundus mulle väga huvitav, nii et ma otsustasin kandideerida ja saingi selle koha.

Seejärel juhtus edasi kõik juba väga kiiresti ning ootamatult oli käes 2. september ehk muutuste aeg: uus riik, uus ilm (ei olnud kerge liikuda kolme tunniga 30 kraadist 12 kraadini), uued korterikaaslased, uus keel ja uus elu.

ELEANORA SAVIO

Esimesed seitse kuud Kõik toimub siiani väga kiiresti. Paari reaga on keeruline kirjeldada, mida need seitse kuud on minu jaoks tähendanud. Ma ei suuda uskuda, et need on juba möödas, ega leppida sellega, et ainult neli kuud ongi veel jäänud.

Juhtunud on väga palju. Ma hüppasin rõõmust, kui nägin esimest korda lund, käisin öösel matkal, suplesin enne sauna tormamist jääkülmas järves, kõndisin esimest korda merejääl, vaatasin pidžaamasse riietatult virmalisi, külastasin kuut riiki, üritasin uut keelt selgeks õppida ja kukkusin selles haledalt läbi,

Foto: Erakogu

Välisvabatahtlik Eleanora Savio

Mis on Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT)?

Sellele küsimusele mõtlesin ma tol vihmasel pärastlõunal (oli see juba märk Eestisse minemisest?) 2017. aasta veebruaris, kui olin otsustanud osaleda konverentsil, mis muutis järgnevat aastat täielikult.

Ma leidsin tol päeval täpselt selle, mida olin otsinud. Vähem kui tunniga oli otsus tehtud – ma lahkun pärast lõpetamist töölt ja ülikoolist. Ma hakkasin avaldusi saatma ja leidsin lõpuks ühe projekti siin

sõin verivorsti, sain osa Eesti 100. sünnipäevast ja veel nii suurest hulgast sündmustest, et nendest kõigist nimekirja teha oleks lihtsalt igav.

Pealegi on need sellised sündmused, millest ma räägin pärast seda aastat juhututtavatele – meil kõigil on ju selliseid tuttavaid, kes küsivad: “Kuidas läks? Ma nägin sinust väga lahedaid pilte!” See kõik on lihtsalt hiiglasliku jäämäe pöörane tipp ja ma ei suuda seda hetkel isegi sügavuti ega põhjalikult kirjeldada.

Peaaegu võimatu on selgitada kõiki minus toimunud muutusi ja enamikku neist suudan ma aduda ilmselt alles siis, kui kõik on möödas.

Nüüd kisub juba pikaks, seega leiame lihtsalt vastuse küsimusele, mis ootab oma järge juba 2017. aasta veebruarist: mis on EVT? Euroopa vabatahtlikust teenistusest võiks kirjutada lõputult, aga kui nüüd lühidalt ja konkreetselt väljenduda, siis on EVT võimalus panna end proovile väljaspool mugavustsooni, saada aru, mida sa elult ootad, või muuta hetkega kõiki oma plaane.

Sa avastad enda kohta midagi uut, hakates samal ajal kahtlema selles, kes sa oled ja kelleks tahad saada. Sa läbid muljetavaldava isikliku arengu, üritades õppida tundma ja mõistma uut kultuuri, võrrelda seda ENDA kultuuriga ning kohaneda ja lõimuda uues keskkonnas.

Ega see –20 °C juures kerge ei olnud, aga nagu eestlased ütlevad – ei ole olemas halba ilma, vaid ainult halb riietus.

Ilmselt kehtib see paljude puhul, kellel on EVT kogemus, aga inimesed on erinevad, seega peaksin ma rääkima, mis on MINU EVT. Kui võtta see kokku ühe sõnaga, siis minu EVT on olnud inimesed. Inimesed, kes loovad omavahel sidemed, mida vahemaa ei murra.

Inimesed, kellega koos oleme naernud, nutnud, tantsinud, armunud, vihanud maailma ja röökinud, et see on meie elu parim aasta ja me tahame, et see kestaks igavesti. Seda kõike teeme ka tulevikus.

See on minu EVT ja ma tahan, et see kestaks igavesti.

Suvematkad koos välisvabatahtlikega Eestis ei ole aastaid nii ilusat suve olnud kui praegu. Päevitajatel, ujujatel, loodusesõpradel ja esmakordsetel matkajatel on hea võimalus loodusesse päikest ja värsket õhku nautima minna. Meie projekt keskendub esmakordsetele matkajatele, andes neile võimaluse Eesti looduse ja matkamisvõimaluste tundma õppimiseks ning toredaks aja veetmiseks.

SOFIYA HAURYLENKA, LASZLO SIMON BARNABAS, välisvabatahtlikud Eestis

“S

uvi on käes – nüüd on õige aeg mõneks ajaks linnatolm jalge alt pühkida!” See oli meie moto, mis oli mõeldud kõigi nende linnainimeste innustamiseks, kes on loodusega sideme kaotanud või pärast pikki talvekuid argielust tüdinud. Me tahtsime teha lühikese distantsiga matkasid, mis oleksid kõigile jõukohased ja toimuksid radadel, kus on piisavalt palju vaatamisväärsusi. Veel tahtsime õpetada baasoskuseid, mis tuleksid looduses olles kasuks, seega võtsime toitu kaasa ja näitasime rühmale, kuidas puid lõhkuda ja lõket teha, ning valmistasime siis selle kohal liha ja köögivilju.

Rabad on sellise plaani ellu viimiseks kõige sobivamad kohad. Va-

lisime Viru ja Mukri raba matkarajad nende juurdepääsetavuse, paljude vaatamisväärsuste ja lõkkekohtade pärast. Samuti asuvad need matkarajad Tallinna lähedal ning mainimata ei saa jätta nendes rabades asuvaid järvi, kuhu on kuumal suvepäeval mõnus sisse hüpata.

Tänu suurepärasele Euroopa vabatahtlike programmile, mille kaudu Eestisse tulime, oli meil võimalik seda projekti programmi eelarvest rahastada ning kõik osavõtjad said neid kahte hämmastavat kohta tasuta kogeda. Paljud osavõtjad olid välismaalased erinevatest riikidest, kuid saime ka mõnele eestlasele näidata, kui hingematvalt kaunis on nende kodumaa.

Eestisse tulles kuulsime, et enamik eestlased jumalasse ei usu. Hil-

Noored välisvabatahtlikud Viru rabas.

jem lähemalt uurides avastasime, et eestlaste südames on koguni kaks jumalat: muusika ja loodus. Viimase avastasime juba pärast paari matka metsades, rabades, järvede ääres ja teistes kaunites kohtades.

Tahtsime sellist kogemust teistelegi pakkuda.

Kokkuvõttes olid matkad väga edukad, kõigil osavõtjatel oli tore ning lõkke ääres üksteise tundmaõppimine ja hämmastavate vaatamisväärsuste nägemine oli lõbus. Arvamusi osavõtjatelt:

Foto: Erakogu

*** Mul on hea meel, et sain EVT (Euroopa vabatahtlike teenistuse) vabatahtlike korraldatud Mukri raba matkaseiklusest osa võtta. Matkal oli kümme inimest seitsmest riigist üle terve maailma ning nendega oli väga vinge koos olla, üksteist tundma õppida ja samal ajal meid ümbritsevat kaunist loodust nautida. See oli väga positiivne kogemus. Suured tänud korraldajatele!

Karim Ismail Somaalimaalt

*** Suured tänud Sofiyale ja Simonile hästi korraldatud matka eest! Ma ei teadnudki varem, et Eestis selline koht on, kuid nad näitasid mulle loodust väga kaunist küljest! Kõik oli suurepärane: matkarada, maitsev ja tervislik toit ning värskendav ilm! Mulle meeldis, et seltskond koosnes nii erineva taustaga inimestest.

Rääkisime oma kodumaa, kultuuri ja usundi tavadest. Mõned inimesed alles avastasid EVT (Euroopa vabatahtliku teenistuse), seega jagasime nendega informatsiooni ja isiklikke kogemusi. See oli suurepärane matk koos suurepäraste inimestega!

Anastasia Olina Venemaalt Sofiya Haurylenka Valgevenest ja Laszlo Simon Barnabas Ungarist veetsid Erasmus+ Euroopa vabatahtliku teenistuse raames Eestis 11 kuud.

Kui soovid vabatahtliku teenistuse kohta rohkem teada saada, loe SA Archimedese Noorteagentuuri kodulehelt noored.ee/rahastus/euroopavabatahtlik-teenistus/.

UUED SUUNAD PEALINNA NOORSOOTÖÖS

Tallinna noorsootöö ei seisa paigal, vaid areneb iga päev Tallinna noorsootöö kasvab tempokalt nii eas kui kvaliteedis. Ikka selleks, et pakkuda noortele üha mitmekülgsemaid arendavaid tegevusi. Suurima kohaliku omavalitsuse eeliseks on võimalus valdkonda strateegiliselt planeerida, investeerida selle arengusse ja luua tegevuste kaudu tulemusi.

Tulemuseks saab pidada üha suuremat hulka noortele suunatud teenuseid, mis vastavad nende vajadustele ja on kvaliteetselt ellu viidud.

LIIS TAMMAN, Tallinna spordi- ja noorsooamet

T

allinna noorsootöö arengusuundade protsessis osales kokku 39 partnerit. Koostöös pandi paika kolme aasta olulisemad eesmärgid, mille puhul ei olnud vaja enam tõestada, miks on noorsootöö kui valdkond vajalik, vaid kuidas saaks veelgi paremini koostööd teha, toomaks arendavaid tegevusi noorteni.

Noorsootöö visioon 2018.-2020. aastani on, et Tallinna noorsootöö tegevus on loonud kõigile linna noortele võimaluse areneda ja vaba aega sisustada, lähtudes nende huvidest ja vajadustest. Tallinna noorsootöö arendamiseks on seatud neli suuremat eesmärki, mille elluviimise nimel tegelevad noorsootöötajad koolides, huvikoolides, noortekeskustes, mittetulundusühingutes, noortelaagrites ja malevas.

Professionaalne ja motiveeritud personal Noorsootöötajate professionaalsusega tegeletakse järjepidevalt. Eestis on võimalik saada mitmekülgset ettevalmistust nii ülikoolides õppides kui ka täienduskoolitustest aktiivselt osa võttes ja ennast valdkonnas pädevana hoides. Veel on võimalik taotleda kutsetunnistust, millega saab oma erialast pädevust tõestada.

Tallinna noortekeskusteski hinnatakse aina enam erialast pädevust. Hea näitena võib tuua Kesklinna noortekeskuse, kus 2018. aasta juuni seisuga on kõik töötajad erialase haridusega.

Seoses töötajate arendamisega on noortekeskuste juhtidele korraldatud arenguprogramm personalivaldkonna teemadel – värbamine, juhtimine,

Noorsootöö üks peamisi eesmärke on noorte potentsiaali avamine.

koolitamine, töörahulolu, tööõigus jne.

Viimase kahe aasta jooksul on Tallinnas noorsootöötajate palka tõstetud 19,8% ning üha enam mõistavad juhid ja töötajad ise, et enda motivatsiooni eest tuleb ka ise vastutus võtta ning sellega teadlikult tegeleda. Tööjõu voolavuse määr on kõrge, kuid viimaste aastatega võrreldes siiski langenud.

Hoidmaks kõrget taset töötajate professionaalsuse ja motiveerituse osas, teevad iga päev tööd eelkõige organisatsioonide juhid ja töötajad ise. Olulise arengukohana nähakse enda töö mõtestamist.

2017. aastal valminud “Noorsootöötajate koolitusvajaduste uuringu” tulemuste põhjal saab öelda, et töötajate arenguvajaduste hindamisel ja enesehindamisel oleks vaja kasutada rohkem erinevate oskuste hindamist võimaldavaid süsteemseid tugimaterjale.

Noorsootöö sisu ja korraldus Noorsootöö teenused kui õpiprotsess on mõistetav oma ala praktikutele ning eelkõige oma töölõigu osas. Arengusuundade valguses on soov, et noorsootööd kui õppeprotsessi mõistetakse partneritega üheselt ja osatakse seda ka teiste valdkondade partneritele kommunikeerida.

8. augustil noortepoliitika toimimist käsitleva OECD raporti esitlemise pressikonverentsil tõi haridusja teadusminister Mailis Reps tänavuse aasta ühe fookusesse tuleva teemana esile formaalhariduse ja mitteformaalhariduse sidumise. See on prioriteediks ka Tallinna noorsootöö arenguplaanides. Tarvis on toetada valmisolekut tunnustada noor-

Foto: Pexels

sootöös toimuvat õppeprotsessi formaalharidussüsteemis.

Aktuaalse näitena pakub Valdeku noortekeskus alates sügisest piirkonna koolides inimeseõpetuse aine raames seksuaalhariduslikke infotunde. See on näide partnerite koostööst praktilisel tasandil. Soov on aga, et ühel päeval oleks põhikoolis ja gümnaasiumis midagi sarnast nagu on VÕTA (varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine) ülikoolides. Sealhulgas on tähtis tunnustada üha enam kõlapinda leidvat vabatahtlikku tööd, mis on tihti noore esimene töökogemus.

Sihtrühma huvide ja vajaduste paremini tundmaõppimine ning teenuste disain Tallinna linna noorsootöö planeerimisel lähtutakse noorte huvidest ja vajadustest, millest teada saamiseks tehakse noortega praktilist tööd ning korraldatakse regulaarseid konsultatsioone ja uuringuid.

Alates 2018. aastast on peale jätkuvate lähenemiste hakatud tegelema teenusedisainiga, mida seni on Eestis praktiseeritud eelkõige haridus- ja sotsiaalvaldkonnas. Nüüdseks on koolitatud ka pealinna noortekeskuste noorsootöötajaid, kes hakkavad alates tänavu sügisest noortekeskustes ellu viima uusi avatud noorsootöö teenuseid.

Võtmeks selles metoodikas saab pidada sihtgrupi tõelist, mitte ainult näilist kaasamist! Üha suurem vajadus ja soov on peale kvantitatiivsete arvnäitajate koguda uuringutega ka kvalitatiivset informatsiooni. Veel on tähtsal kohal nii töö planeerimisel kui ka töötajate professionaalsuse tõstmisel kogemuste vahetamine kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Noorte ettevõtlikkuspädevuse suurendamine Noorsootöö üks peamisi eesmärke on noorte potentsiaali avamine ja neist aktiivsete kodanike kujunemise toetamine.

5 Mitmete arendavate tegevuste kaudu kasvatatakse noortes teadmisi, oskusi ja julgust ise vastutust võtta. Noorte ettevõtlikkuspädevuse arendamine on oluline, et kogukonnas aktiivne kodanik on juba praegu või temast saab valija, maksumaksja, õppija, töötaja, lapsevanem ja teistegi rollide kaudu tuleviku Eesti kujundaja.

Tallinnas väärtustatakse ja soovitakse veelgi enam toetada noorte omaalgatust, vabatahtlikku tööd ning aktiivset osalemist ühiskondlikes protsessides.

Tihtipeale on selle parimaks vormiks noortelt noortele õppimine, sest noorte enda läbiviidavate tegevuste kaudu on õpiprotsess kõige kiirem. Noorsootöötaja peaks siinkohal endalt küsima, kuidas saaks tema toetada noorte kriitilise mõtlemise kasvu ning aidata õppida praktiliste tegevuste kaudu probleeme lahendama ja koostööd tegema.

Initsiatiivi toetavate tegevuste kaudu õpivad noored valikuid tegema, vastutama ning ka enesedistsipliini. Oma idee teostamise kogemuse tulemusel kasvab noores positiivne minapilt ja teotahe tulevikuski luua või kaasa lüüa erinevates algatustes.

Tallinna noorsootöös on olemas juba toimivaid tugevaid ja süsteemseid programme, üritusi ja praktikaid, millega on tarvis tööd jätkata. Oluline on aga laiendada noorsootöö kättesaadavust, lähtuda seda tehes erinevate noorte vajadustest ning pakkuda professionaalsete töötajate kvaliteetset teenust.

Seda toetavad eelnimetatud nelja eesmärgi lõikes planeeritud tegevused Tallinna noorsootöö arengusuundade dokumendis 2018–2020.

6

TÄNAVAKULTUUR

Keerdtrepp – teekond kõrgemate sihtide poole! tis. Ekstreemsportlastel on praegu natukene vesi ahjus, sest siseparke on siin ainult kaks ja välipargid valmivad ka alles sügisel. Uued väljakud, mis valmivad, on jooniste järgi õnneks igati tasemel. Seega jääme lootma parimat!

Keerdtrepp on seltskond noori, keda seob kirg ekstreemspordi ja kogu sellega seonduva elustiili vastu. Nad on noored, kellele meeldib elult 100% võtta ja seda teistega jagada, peamiselt läbi kaamerasilma. Keerdtrepi noortel on oma YouTube’i kanal, kus jälgib nende tegemisi üle 21 000 ekstreemspordihuvilise. Ustavaid fänne jagub neil ka Instagramis ja Facebookis. Noor Tegija tegi rühmituse looja Mikael Parmaniga (23) intervjuu ning uuris, kes nad on ja millega noored oma jälgijate südamed on võitnud.

KÜSIMUSTELE VASTAS MIKAEL PARMAN, INTERVJUEERIS MARGIT SELLIK

Mis või kes on Keerdtrepp ja millega te tegelete?

Keerdtrepp on kogukond noori, kes liitusid 2007. aastal minu loodud YouTube’i kanaliga. Keerdtrepi YouTube’i kanal on tänaseks välja kujunenud Eesti peamiseks ekstreemspordi ja elustiili kanaliks – meil on kokku 8,6 miljonit vaatamist ja üle 20 000 tellija. Kanali kiire tõus 2016.-2018. aastal soodustas ka juriidilise keha loomist – nii sündis Keerdtrepp MTÜ.

Oleme oma ühinguga saanud tunda ärimaailma kõledaid, kuid ka toredaid külgi, edukalt läbi viinud mitmeid projekte, teinud aastavahetusel majandusaasta aruandeid ja tuuritanud üle Eesti. Meie mittetulundusühingul on üllas eesmärk – tegeleme erinevate spordialade, sealhulgas ekstreemspordi, viljelemise ja arendamisega ning Eesti noorte ühiskondliku ja kehalise aktiivsuse tõstmisega.

Kuidas Keerdtrepp alguse sai ja kust tuli selline nimi?

Keerdtrepi nimi sai alguse päevast, mil mina, Mikael, kukkusin kolman-

da korruse keerdtreppist alla otse esimesele korrusele. Enne olin pikalt mõelnud, mis minu YouTube’i kanali nimeks saab, pärast peapõrutust jäigi see nimi peas kõlama ja nii see läks. Nüüd kasutan analoogiat, et keerdtrepp on teekond, mille käigus me läheme aina kõrgemale.

Kes on Mikael Parman ja milline roll on Keerdtrepis sinu kanda? Mis on su elufilosoofia?

Olen kindla perspektiiviga 23-aastane noormees ning Keerdtrepi aju ja süda. Enamiku oma elust olen elanud Tallinna külje all Kehras, kuid nüüd kolisin juba kolmandat korda pealinna. Minu peamine moto praegu suvisel ajal on võtta viis minutit korraga ja teha südamega seda, mida sisetunne ütleb.

Tegutsedes ei lähtu ma lühiajalisest rahulolust, vaid keskendun pikaajalisematele eesmärkidele. Lähtun sisemisest kompassist ning tänan elu kõigi õppetundide eest, mis mu teele satuvad. Usun, et kõik juhtub põhjusega ning keegi targem vaatab meie üle.

Pildil Mikael Parman.

F oto: Erakogu

Tegeled ka ise ekstreemspordiga. Räägi lähemalt, kuidas avastasid kire ekstreemspordi vastu.

Tõukeratta sõidu vastu on mul ülim kirg juba 11 aastat. Mind on alati köitnud, kuidas tõukerattas on ühinenud nii rulasõidu kui ka BMX-sõidu jooned. Mistahes asjaga sõites ja kulgedes tekib täitsa oma mull, kus mõtted on puhtad ja selged ning tekib lausa transiseisund, kui keskendud ühele kindlale trikile. Sõitmine annab vabastava tunde ning paneb aja peatuma – mida veel tahta!

Räägi lähemalt oma tegemistest Keerdtrepis. Millised sihid sul Keerdtrepis on ja kuhu Keerdtrepp edasi liigub?

Tegelemine Keerdtrepis annab mulle võimaluse teha seda tööd, mi-

da armastan – kasvatada ja jäädvustada uue generatsiooni pealetulekut.

Elame hullumeelselt kiire tempoga ühiskonnas ning areng toimub igal rindel täiskäigul, meie visioon on selle arenguga kaasas käia ning unistus on oma keskus luua. Keerdtrepp on nüüdseks oma fookusega Tallinnasse liikunud, soovime siin oma kanalile kvaliteetset sisu luua ning oma teadmisi ja oskusi nooremale põlvkonnale edasi anda.

Kuidas on Tallinnas elada ja millised on sinu hinnangul siinsed ekstreemspordi harrastamise tingimused?

Mina olen Tallinnas elamist proovinud juba mitu korda ja ausalt öeldes mulle Tallinn meeldib, see on kõige võimalusterohkem koht Ees-

Kus teid järgmisena näha saab ja millised on teie lähiaja plaanid?

Tallinnas on järgmine suurem üritus Snelli tänavakultuurifestival, kus oleme terve oma meeskonnaga väljas, et õpetada rula- ja tõukerattatrikke ning korraldame huvilistele ka väikesed võistlused.

Eks meid saab aina rohkem pealinnas tegutsemas näha. Proovime sügisel oma multimeediastuudio ka linna kolida ja siis läheb põnevaks!

Mida soovitad noortele?

Soovitan noortel oma südame häält kuulata ja oma prioriteetidele juba varakult mõtlema hakata ning need paika panna, et tulevikus otsuste tegemine lihtsam oleks. Elage hetkes, kuid võtke ka aega, et suuremat pilti näha. Vaadates tagasi oma elu varasematele tegemistele, oskan omast kogemusest soovitada, et distsipliin ja ajaplaneerimine on tähtsamad kui esialgu tundub.

Hoia Keerdtrepi tegemistel silm peal!

Facebook: Keerdtrepp Instagram: @keerdtrepp YouTube: KeerdTrepp Veebipood: www.krdtrp.ee

Noorte tänavakultuurifestivalile suve lõppu tähistama Keerdtrepi tegemisi saab näha juba 29. augustil toimuval Snelli tänavakultuurifestivalil, kus noored korraldavad rula- ja tõukerattavõistlusi ning töötube.

T

änavakultuurifestivali tegevused algavad Snelli staadionil ja selle lähiümbruses Toompargis kell 14 ning kestavad õhtuni välja.

Rikkalik tänavakultuuriprogramm pakub põnevaid elamusi igale maitsele. Oma oskuseid saab proovile panna jalgpalli-, tänavatantsu-, rula- ja tõukerattavõistlustel, kuhu on oodatud osalema nii algajad kui ka edasijõudnud.

Põnevaid väljakutseid leiab ka avatud töötubadest – kavas on slackline’i, parkuuri, street workout’i, välijõusaali ja capoeira-treeningud ning veel saab oma oskuseid lihvida rula- ja tõukeratta töötubades. Loominguliste tegevuste seast leiab festivalilt tänavamuusika ja stencil’i töötoad. Avatud töötubadesse on oodatud kõik huvilised ja tegevustega saab liituda festivalil jooksvalt.

Üritusel pakuvad muusikalist elamust Noortebänd 2018 konkursi poolfinalistid ja üllatusesineja.

Adrenaliini hoiab üleval ronimissein ning kõhtu saab täita tänavatoidualal pakutava hea ja paremaga. Puhkealal mängitakse lauatennist ja õuemänge.

Osavõtt on kõigile tasuta. Üritust korraldab Tallinna spordi- ja noorsooamet.

Festivali kohta leiab lisainfot veebilehelt www.tallinn.ee/tanavakultuurifestival ja Facebookist: Snelli tänavakultuurifestival 2018.

VAIMNE HEAOLU – SUHTED NOORTE ELUS

7

Möödapääsmatud suhted Oleme inimestena sotsiaalne liik – suhtlemine on meie elu alus. Miks näib aga ühiskond eeldavat, et igaühel on sünnipäraselt olemas see mitmekesine valik oskuseid, mida nõuab kellegagi sisuka kontakti loomine? Võime märgata palju inimesi, kelle muremõtted, hirmud või vähene usk iseendasse on võrsunud keerukast pere-, sõbra- või romantilisest suhtest. Kuidas saavutada ja hoida paremaid suhteid nii iseenda kui ka lähedastega ja miks see üldse pingutamist väärib?

• Tuge pakub oskuste harjutamine: hingamis- ja lõõgastumisharjutused, ajaplaneerimine, enese motiveerimine, mindfulness kui teadlik kohalolu.

MERLE PURRE Peaasi.ee koolitaja ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedaja

V

edades noorteorganisatsiooni, olen enim murdnud pead selle üle, kuidas jõuda inimesteni ja leida ühist keelt. Oskus suhelda ning väärtustada ennast ja kaaslasi – see moodustub tegelikult kümnetest õpitud vilumustest. Neid saab arendada nagu muidki oskuseid – vaja on julgeid katsetusi, toetavat eeskuju ning turvalist võimalust harjutada ja eksida.

Kirjutan noore inimesena, kes on suhtluses ning suhetes haiget saanud ja teinud. Kirjutan kirgliku koolitajana, kes võitleb sotsiaalärevusega alati, mil inimeste ees seisab. Noorena, kellest ei ole mööda läinud depressiooniepisoodid või läbipõlemine, ja noorena, kel on olnud elus õnne toetavate suhete näol.

Suhete roll noore elus Lapsepõlves ja varases nooruses sõltub noore elu ja areng teda ümbrit-

Suhted sütitavad, saadavad ja kujundavad meie elu. Foto: Pexels

sevatest inimestest ja suhetest. Suheldes õpime maailmast aru saama ja selles toime tulema. See, kuidas teised mind näevad, kujundab seda, kuidas mina ennast näen, ning sellest lähtudes suhestume ja suhtleme ülejäänud maailmaga.

Teadlasedki kinnitavad, et toetavad suhted võimaldavad noortel elukriisidega märkimisväärselt paremini toime tulla.

Viiendik Eesti kooliõ pilastest tunneb, et elu ei ole elamist väärt ja üle 10% kogeb enesetapumõtteid. Vähemalt korra on end tahtlikult vigastanud kolmandik noori: üle 27% poistest ja pea 38% tüdrukutest.

Tehnoloogia areng on iga noore taskusse poetanud neile olulisima suhtluskanali. Sotsiaalmeedia võlud, valud ja veebikanaleisse kolinud kius mõjutavad nutimaailma sündinud noori ilmselt rohkem, kui oskab mõista või märgata keegi, kes mäletab elu ilma WiFi-ta.

Suhe enesega on kõikide suhete alus Õppida iseendaga toime tulema – veel enam, end aktsepteerima ja hindama – see on teekond, mis võtab aega. Kahelda oma oskustes või väärtuses, tunda hirmu eksimuste ees – see on osa elamisest.

Enesekindlusest kiirgavad inimesedki mõtlevad muremõtteid ja näevad endas vigu. Keegi ei ole kaitstud geneetiliste või bioloogiliste apsakate ega negatiivsete mõtete kõverpeegli eest. Kümnete olümpiamedalite võitja Michael Phelps on kõnelnud korduvast depressioonist võistluste järel. Pärast 2012. aasta olümpiat tegi ta päästva otsuse – otsida abi ja minna ravile, sest oli kaotanud tahte elada.

Täiesti okei on tunda, et maailm on sinu vastu ning kõik asjad lähevad valesti – ja seda tunnistada! Endale tunnistamine on lävepakk, millelt teha esimene samm

olukorra muutmise poole. Olgu selleks pöördumine spetsialisti poole, toetuse leidmine pere või sõprade ringist, harjumuste muutmine, enesejuhtimise või suhtlemisoskuste arendamine või sootuks midagi muud.

• Märka enda sisekõnet: kuidas ja milliste sõnadega endast mõtled ja enesega räägid. Kas saaksid olla sõbralikum? Mida ütleksid heale sõbrale, kui ta oleks samas olukorras? Mis hoiab sind enesele sama ütlemast?

• Eksimine on lubatud! Abistada võib Stephen McCranie’ tõdemus – kes oskab midagi meisterlikult, on selles eksinud rohkem kordi, kui algaja on seda isegi proovinud.

• Emotsioonidega paremini toime tulemise õppimine on vaeva väärt!

Elus on ainult üks asi meie enda kontrolli all – kuidas me reageerime ehk mõtleme ja käitume.

Suhted inimestega enda ümber Toetavad suhted edendavad head läbisaamist iseenda ja teistega. Ülekohus, osapoolte vajaduste ignoreerimine ning vaimne või füüsiline vägivald suhetes võivad jätta psühholoogilise trauma – see võib inimest mõjutada aastaid, tuues kaasa hirme, ärevust, tõrjutust, suhtlemisprobleeme või hoolimatust enese suhtes.

• Iga suhtluse ja suhtega käib kaasas teadmatus – me ei tea, kuidas käituvad ja reageerivad teised meie ümber. Sellest võrsuv hirm ja ebakindlus on inimlik!

• Oskused märgata, väljendada, juhtida ja toetada emotsioone on alustalad, mis aitavad toime tulla elu ja selle pingetega, ent määravad palju ka suhtlemisel.

• Harjutamist väärivad oskused on aktiivne kuulamine, mina-sõnumid, konfliktide ennetamine ja lahendamine. *** Suhted sütitavad, saadavad ja kujundavad meie elu. See, milliseid suhteid milliste mõtetega toidame, loeb määratult palju – ent tasub meeles pidada, et tee toetavate suheteni on tihti käänuline ja täis väljakutseid, eksimusi ja õppimist. Oma muredega ei ole me eales üksi – alati on keegi, kes on olnud sarnases olukorras. Aina enam loovad noored algatusi, et tõsta teadlikkust vaimse tervise teemade osas, jagada kogemusi ja võidelda stigmatiseerimise vastu, muutes nõnda maailma. Mõttekaaslaste leidmine ja ühine tegutsemine innustab ainulaadsel moel. Tahaksin julgustada igaüht – tasub alati uskuda, et sinu inimesed on olemas.

Sügisesel noorte inspiratsioonipäeval räägitakse suhetest noore inimese elus Peagi saabuva sügise ja kooli alguse eel on hea aeg kõnelda vaimse heaolu tähtsusest ning suhetest, mis omavad suurt rolli noore inimese elus. Sügisese vaimse tervise kuu puhul toimub oktoobris Tallinnas noorte inspiratsioonipäev “Mul on suhted”, mille eesmärk on noorte vaimse tervise edendamine, tehes seda suhete prisma kaudu.

ANETTE MANDEL, Tallinna spordi- ja noorsooamet

N

eljatunnine inspiratsioonist tulvil arutelupäev kulgeb läbi suhete rägastiku – räägime iseenda väärtustamisest, põikame läbi emotsioonide keerulisest maailmast, arutleme tervisliku ja tervikliku suhte ABC üle, mõtleme pere ja

sõprade olulisuse üle, uurime, millised on viis armastuse keelt, ning lõpetame päeva üksteise väärtustamisega.

Peale inspiratsiooniminutite ja uute mõtete jagamise saab iga noor kaasa teha praktilisi harjutusi, mida hiljem igapäevaelus rakendada.

Inspiratsioonipäev “Mul on suhted” toimub 11. oktoobril algusega kell 10 Tallinna ülikoolis.

Infot ürituse kohta võib leida septembrist Tallinna noorteinfo veebilehelt www.tallinn.ee/noorteinfo ja www.noortegija.ee.

NOORED JA TULEVIK

8

Anette Maria Rennit: minu tuleviku Eesti on koht, kuhu noored tahaksid jääda Viimasest “Eesti otsib Superstaari” finaalist tuntud Anette Maria Rennit tõdeb, et pärast saadet on tulnud harjuda uue ja kiirema elutempoga, mida täidavad peamiselt muusika, esinemised ja põnevad koostööd.

kõik inimesed koos looksid edasiviiva terviku.

Milline on sinu tuleviku Eesti ehk koht, kus noor..?

Eesti puhul on hetkel kõige tähtsam luua selline tulevik, mille puhul noor tahaks siia jääda. Seda aga saavad peamiselt noored ise luua – mõttetu on lennata välismaale elama lootuses, et ehk kunagi on Eestis rohkem eneseteostamisvõimalusi. Kuidas selline asi iseenesest tekkima peaks?

MERILIN SARAPUU

”Eesti otsib Superstaari” saatest on nüüd juba rohkem kui kuu möödas. Mida saade sulle õpetas?

Saade kinnitas mulle, et tuleb iseendaks jääda. See on ainuke viis, kuidas inimesed saavad vähemalt ähmasegi pildi sellest, milline inimene ma tegelikult olen. Mistahes projekti tulemusena ei taha ma inimeste silmis kellegi teisena paista.

Kas ja kuivõrd mõjutas selles saates osalemine sinu praegust elu?

Esiteks, andis superstaarisaade mulle nii palju julgust juurde – olen sel suvel teinud palju, mida enne ei julgenud. Teiseks harjun ma siiani uue elutempoga – uut ja huvitavat on väga palju ning seisan üha enam vali-

Anette Maria Rennit

kute ees, mis otsustavad minu edasise suuna elus. Kolmandaks ei ole mul ikka veel läinud üle see vaimustus ja õnnetunne, et võtsin vastu otsuse saates osaleda – sellest tulenevalt saadab mind teadmine, et iga uus väljakutse võib nii palju huvitavat ja head ellu juurde tuua. See annab enesekindlust ja tahet uute projektidega kaasa minna.

Robin Roots

Millega oled suve jooksul pärast saate lõppu tegelenud?

Juunis keskendusin sellele, et ülikoolis kõik esimese aasta eksamid tehtud saaksid. Pärast hakkasin rohkem muusikale keskenduma – tänaseks on koos minu enda bänd ning tegeleme esimeste lugude ja plaanidega.

Veel olen teinud mõned esinemised ja leidnud koostööpartnereid. Muusika

kõrvalt olen tegelenud ka oma koertega – minu gordoni setterile Skyle on planeeritud esimene pesakond ja inglise setteri Milaga valmistume uute tšempionitiitlite võitmiseks.

Terve augusti veedan aga muusikaliproovides või etendusi andes.

Muidugi olen proovinud ka puhata ja nautida suve nagu noor inimene – näiteks õppisin ära veelaua ja SUPiga sõitmise ning üritan käia mõnusatel suveüritustel.

Selle kõige kõrvalt aitasid seoses 12. augustil toimunud noortepäevaga kutsuda üles noori osalema Eesti Noorsootöö Keskuse omaloomingu konkursil “Minu tuleviku Eesti on koht, kus noor…”. Miks on sinu arvates oluline, et noored selle üle mõtleksid?

Parema tulevikuga Eesti saab olla ainult meeskonnatöö vili. Selletõttu peaks võimalikult palju noori panustama sellesse kasvõi väikeste igapäevaelu otsustega. Ma ei mõtle, et kõik peaksid presidendiks pürgima, vaid seadma mõningaid eesmärke elus – näiteks tahe õppida või tööd teha, luua endale täisväärtuslik ja võimalusi täis elu.

Kui iga inimene nii mõtleks, siis

OTSID UUT HUVIRINGI VÕI TRENNI? TUTVU ALGAVA ÕPPEAASTA HUVIRINGIDEGA TALLINN.EE/NOVAATA Tallinna Ülikooli logo 1. Spot

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET PANTONE 1807

Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee

PANTONE Black 2. Protsess

SA Archimedese noorteagentuur

Kuivõrd oled ise aidanud kaasa selle idee teostumisele?

Mina jäin näiteks Eestisse õppima.

Oleksin võinud ka välismaale ülikooli astuda, aga valisin kohaliku hariduse võimaluse. Valisin õigusteaduse spetsialiseerumisega rahvusvahelistele suhetele ja ma olen rahul. Eriti olen rahul sellega, et terve mu õppekava on inglise keeles, aga ise olen ikka Eestis.

Noored ei tohiks alahinnata meie ülikoole. Siin õppimine suunab kindlasti rohkem noori tulevikus siia jääma või vähemalt Eestiga koostööd tegema.

Mis üldse julgustab sind tegutsema?

Mind on vist lihtsalt nii kasvatatud.

Peamiselt motiveerib mind aga lõpptulemus. Kui ikka tahan midagi, siis leian viisi, kuidas selleni jõuda. Kasuks tuleb ka see, et mind vaevu huvitab, mida teised inimesed minust arvavad. Tegutsen enda või kallite inimeste nimel, mis ongi suurim julgustaja ja motivaator.

Millised on su edasised plaanid ja ambitsioonid?

Annan välja oma esimese ise kirjutatud laulu, naudin muusikaga tegelemist, lõpetan ära ülikoolis bakalaureuseõppe ning arvatavasti teen magistriõpingud rahvusvahelistes suhetes ja Aasia õpingutes, saan selgeks hiina keele, tuletan meelde saksa keele, olen hea vanem õde oma väikesele vennale, et ka tema usuks endasse kunagi nii palju nagu mina, reisima tahaksin ka jõuda... Üldises pildis on plaan minna eluga edasi just sellises suunas, nagu see praegu lähebki.