Nutikas Kodu (Juuni 2016)

Nutikas Kodu Juuni 2016

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Andreas Hõlpus, andreas.holpus@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee

Uponor Smatrix põrandakütte ja -jahutuse automaatika Väiksem energiakulu ja suurem mugavus • Nutikas: optimeerib kiirguskütte- ja kiirgusjahutussüsteemide energiasäästlikkust • Ühendatud: Wave PLUS võimaldab juhtmeta juhtimist ja täielikku ühendust nii kodus kui ka kodust eemal • Lihtne: uuenduslik automaatne tasakaalustus muudab paigaldamise, seadistamise ja kasutamise lihtsaks

Vaadake lisateavet Smatrixi kohta aadressilt www.uponor.ee/smatrix

2

suuremate kodude (ca 150m ) koristamiseks

nutikas kodu | 3 Foto: Shutterstock

Kõige energiasäästlikum on sülearvuti, kuna kulutab elektrit isegi 80% vähem kui lauaarvuti.

Kodutehnika kui salakaval raharaiskaja Üha suurenev hulk tehnikat kodus raiskab ka tublisti raha. Seepärast tuleb juba ostmisel pöörata tähelepanu nende energiasäästlikkusele ning ka kasutamisharjumustele.

Margit Aedla

Kodused elektroonikaseadmed on muutunud küll energiasäästliku­ mateks, kuid neid ostetakse koju üha rohkem ning tegelikult elekt­ ritarbimine hoopis ajas suureneb.

Digiboksid, mängukonsoolid, mitu televiisorit, sügavkülmikud, mood­ sad pliidid ja ahjud, kohviauto­ maadid – paarkümmend aastat tagasi ei osanud paljust sellest unistadagi.

Uuringud on näidanud, et roh­ kem kui neljandik kodudest hoiab enamikku oma seadmeid ootere­ žiimil. See aga tähendab, et iga oo­ terežiimil kuluv vatt toob endaga kaasa ühe euro suuruse kulu aas­ tas. Asjatundajad on teinud arvu­ tusi, mille kohaselt ühe digitaalse elektroonikaseadme hoidmine pi­ devalt vooluvõrgus läheb aastas maksma ligi paarkümmend eurot.

Kõige lihtsam ja elementaar­ sem on, kui oled lõpetanud elekt­ roonikaseadme kasutamise, tõm­ ba juhe pistikust välja. Elektrooni­ kaseadmed on salakavalad elektri­ tarbijad, kui nad on jäetud standby režiimi.

Arvutit hoia sees ainult seni­ kaua, kuni kasutad. Sulgedes ar­ vuti pärast selle kasutamist, vä­ henda arvuti elektrikulu isegi ku­ ni 75%. Näiteks pidevalt ooterežii­ mile jäetud ja 5 W tarbiv printer kulutab aastas elektrit viie euro eest. Aga kes meist on viitsinud kodus printerit vooluvõrgust väl­ ja tõmmata? Mugavuse eest tu­ leb maksta.

Kõige energiasäästlikum on sülearvuti, kuna kulutab elekt­ rit isegi 80% vähem kui lauaar­ vuti. Kõige säästlikumad on aga tahvel­arvutid. Lauaarvuti kulu­ tab aastas ligi 500 kWh elektrit, sülearvuti 60 kWh ja tahvelarvu­ ti ainult 3 kWh.

Uuem tehnika on energiatõhusam Paratamatult kehtib reegel, et mida kallim on kodumasin, seda enam võib kindel olla, et see ka võima­ likult vähe elektrit kulutab. Ostu­ otsuse tegemisel võiks jälgida ko­ dumasina energiamärgistust. Kui natuke arvutada ja tänapäevase A++ energiaklassi kodumasina­ te elektritarvet ning müügihinda võrrelda, võib veenduda, et ener­ giasäästu arvel teenib kalli hinna mingi aja möödudes tasa. Näiteks külmkappide energiatarve on vii­ mase paarikümne aasta jooksul vähenenud umbes 60% võrra. Li­ gi kümme aastat vana külmik tar­

bib aastas 850 kWh elektrit, sa­ seehitatavad külmikud. Mööblis­ mas kui uued A+ külmikud kasu­ se võib integreerida ainult spet­ tavad sama ajaga vaid 280 kWh. siaalseid külmikuid, muidu tõu­ Vana külmiku asendamine seb elektritarbimine koguni mit­ uuega võib säästa umbes 80 eu­ mekordselt. rot aastas, seega tasub uus kodu­ A++ energiatõhususega masin olenevalt selle maksumu­ moodsa teleri maksumus küünib sest end ära 4–8 aastaga. tuhande euro kanti, selle 15 aas­ Ühe või teise kodumasina ta pikkune kasutusaeg aga nee­ energiakulukuse määr sõltub põ­ lab kõigest sadakond eurot, kui hiliselt kahest asjaolust – kui in­ sedagi. Samaväärse, aga C-ener­ tensiivselt masinat kasutatakse giaklassi teleri ostuhind jääb 500– ja kui palju masin 600 euro vahemik­ oma tööks energiat ku, kuid kasutami­ Kui lõpetad vajab. Kasutamise sele kulub 15 aasta poole pealt võiks elektroonikaseadme jooksul kaugelt üle arvata, et pidevalt kasutamise, tõmba 200 euro. Samas tu­ vooluvõrgus olev juhe pistikust välja. leb meeles pidada, külmkapp on ko­ et mida suurema dude kõige suurem ekraaniga teler, se­ energiaröövel. Tegelikult on külm­ da suurem on selle energiatarve. kapi voolutarve suhteliselt väike. Muide, moodsad mängukonsoolid Osta tuleks asju ka mõistlikult, kulutavad elektrit samaväärselt mille järele reaalselt vajadus on. või isegi enam kui televiisorid.

Külmik tuleb osta ikka pere va­ jadusi arvestades, mitte lihtsalt Tunne oma raha kulutajaid kõige suurem. Külmik, mis on täi­ Viskame pilgu peale tähtsamate detud alla 60% mahust, ei tööta kodumasinate keskmisele ener­ efektiivselt ning kulutab elektrit. giatarbimisele.

Teler kulutab aastas u 100 Ent külmikus, mis on täidetud üle 90% mahust, on siseõhu ringlus kWh. Energiatõhususe klassid on takistatud ning elektritarbimine A−G, lisaks A+ – A+++ mär­ kõrgem. Suurima tõhususe saa­ gistus.

Parimad A+++ klassiga ledvutamiseks peaks jääkambri tem­ peratuur olema –18 oC ja külmi­ telerid tarbivad kolmandiku võrra kul +5 oC. vähem energiat kui tavalised AVeel tasub külmikutest teada, tõhususega telerid ja umbes 60% et eraldiseisvad külmikud tarbi­ vähem kui plasmateleviisorid.

Külmik kulutab aastas u 420 vad 30% vähem elektrit kui sis­

kWh. 2011. aasta novembris keh­ tima hakanud koduste külmu­ tusseadmete energiamärgistuse nõuete järgi kasutatakse külmi­ kute energiatõhususe märkimisel skaalat A+++ kuni D. A+ energiaklassi külmikud ku­ lutavad 25% vähem energiat kui A-klassi masinad. Märgisel on ala­ ti kirjas energiatarbimine kWh/a.

Muidugi tasub teada, et mida roh­ kem tekib kappi jääd, seda suu­ rem on energiatarve.

Mida suurema mahuga on sü­ gavkülmutusruum, seda suurem on külmiku energiatarve.

Nõudepesumasin kulutab aas­ tas u 280 kWh. Tootjatele kehtiva­ te ökodisaini nõuete järgi peavad 2011. aasta detsembrist toodeta­ vad kuni 45 cm laiused või küm­ me nõudekomplekti mahutavad nõudepesumasinad olema vähe­ malt B-energiaklassist ja kõik suu­ remad või rohkem nõusid mahuta­ vad nõudepesumasinad A-klassist.

Keskmiselt mahutab nõude­ pesumasin 12 nõudekomplekti, kulutades selleks 1 kWh energiat.

Pestes sama koguse nõusid käsitsi, kuluks vee soojendami­ seks keskmiselt 2,5 kWh energiat.

Seega on nõudepesumasina ener­ giakulu võrreldes käsitsi pesuga 60% väiksem.

280 pesukorra kohta on aas­ tane kokkuhoid 420 kWh. 15 ka­ sutusaasta jooksul on see 6300 kWh ehk umbes 820 eurot.

Pesukuivati kulutab aastas u 450 kWh. Pesukuivatite energia­ märgistustel kasutatakse 2012. aastast kehtiva määruse alusel skaalat A+++ kuni D. Enamik tavapärastest kuivatitest on Aklassist.

Tegemist on üsna suure ener­ giakulutajaga, eriti kui arvesta­ da, et pesu kuivatamine spet­ siaalses kuivatis on paljuski mu­ gavusabinõu.

Vanemad masinad kulutavad ühe töötsükli peale keskmiselt 4 kWh energiat, 200 kuivatuskor­ ra kohta teeb see energiakuluks 800 kWh aastas. Soojuspumba­ ga masinad tarbivad vaid napilt üle ühe kilovatt-tunni töötsükli kohta – kokkuhoid on ligi nelja­ kordne. Mida suuremat täiteko­ gust kuivati võimaldab kuivata­ da, seda suurem on energiakulu.

Pesumasin kulutab aastas u 260 kWh. Tänapäeval toodetak­ se ainult A–A+++ klassi kuulu­ vaid pesumasinaid.

Põhiline energiasääst masi­ nate edasiarendamisel saab tul­ la sensortehnoloogia täiustami­ sest, 20-kraadise pesutemperatuu­ ri võimaldamisest ja pesumasi­ nas soojendatud vee asemel mu­ jal soojendatud vee kasutamisest.

Elektri ja vee tarbimine aasta kohta arvutatakse 220 pesukor­ ra ning ooterežiimi ja väljalülita­ tud oleku energiatarbimise järgi.

Parimate 8 kg mahutavate A+++ klassi pesumasinate ener­ giakulu ühe 60-kraadise pesu kor­ ral on 0,9–1 kWh, keskmistel Aklassi pesumasinatel jääb see va­ hemikku 1,3–1,4 kWh. Elektriahi ja -pliit kuluta­ vad aastas 23%, u 280 + 420 kWh. Elektrilise ahju puhul on sundkon­ vektsiooni (ventilaatoriga) funkt­ siooni kasutamine tavaliselt 10– 15% energiatõhusam kui tavali­ se ülalt/alt kuumutamise puhul.

Pliidi ja ahju keskmist energiaku­ lu on kõige keerulisem määrata, sest söögitegemise intensiivsus võib aasta erinevatel perioodidel suuresti erineda.

Võttes keskmiseks kuluks ühe kasutuskorra kohta 1,4 kWh ja arvestades, et pliiti kasutatakse 300 ja ahju 200 korda aastas, saa­ me aastaseks energiatarbeks kok­ ku 700 kWh. Klaaskeraamilise plaadiga plii­ did tarbivad üldjuhul vähem ener­ giat kui küttekehaga metallplii­ diplaadid.

Teised väiksemad kodumasinad võivad aastas tarbida u 360

kWh. Küllaltki palju elektriener­ giat kulub ka nn väiksemate köö­ gi- ja kodumasinate peale ja ku­ lu neile sõltub peaasjalikult elani­ ke tegutsemisharjumustest ning vajadustest. Suuremad kulutajad on veekeetja, triikraud, mikrolai­ neahi ja tolmuimeja. Vähem tarbi­ vad energiat kohvimasin, mikse­ rid-köögikombainid, föönid, venti­ laatorid, õhupuhastajad. Vee soo­ jendamine elektriboileriga võtab aastas umbes 20% energiatarbest.

Allikad: Eesti Energia, Bioneer.ee

4 | nutikas kodu Sisuturundus

Kodu kütmiseks on mitmeid erinevaid lahendusi – tark on valida neist efektiivseim Juba aastaid on ka Eestimaal kasutatud traditsioonilise puu- ja elektrikütte asemel mugavamat, efektiivsemat ja keskkonda säästvamat maakütet. Maapõuest saadavast energiast loodud küttesüsteem võib küttekulusid vähendada lausa neli kuni viis korda. Alpha-innoTec toetab oma soojuspumpasid nüüdsest ka targa küttelahendusega „Alpha Home“, mis küttesüsteemi automaatselt seadistades vähendab küttekulusid lisaks kuni 20%.

Targa kütte kommunikatsioon ja veelgi suurem sääst See, et soojuspumpa saab juhtida nutitelefonist, ei ole täna enam uudis.

Alpha-innoTeci soojuspumbad on juba aastaid nutitelefonist ja interneti kaudu jälgitavad ning juhitavad, samuti on nendega ühenduses ka AlphainnoTeci hooldustiim, kes saab võimalikust veaiseloomust täpse ülevaate ning siis tegutseda sellele vastavalt.

Nüüd on Alpha-innoTec oma soojuspumpasid toetamas ka targa kütte lahendusega „Alpha Home“. See juhib kogu teie kodu küttesüsteemi ja küttekontuure eraldi, andes ruumide temperatuuride põhjal tagasiside soojuspumbale, mis valib infole vastavalt õige kütteveetemperatuuri.

Hoides alati küttekõverat võimalikult madalal temperatuuril, suudab soojuspump kasutada maksimaalselt ära enda efektiivsust lisaks veel kuni 20%.

Võrreldes teiste targa kodu lahendustega, mis ei paku kahesuunalist suhtlust soojuspumbaga, kust kogu lisasääst tegelikult ka tuleb, on „Alpha Home“ väga taskukohase hinnaga ja sobib nii põranda- kui ka radiaatorküttele. Tänu juhtmeta paigaldusele on seda kiire ja lihtne paigaldada ka renoveeritavasse koju. Ruumitermostaatide ja juhtimismooduli vaheline suhtlus on korraldatud raadiolainete Z-Wave kaudu, mille radioaktiivne mõju on 1000 korda madalam kui meie nutitelefonidel, mis teeb süsteemist ka väga turvalise lahenduse meie tervisele. Lisaks toetab „Alpha Home’i“ lahendust ka äpp teie nutiseadmes, mis annab mugava

ülevaate ja juhtimisvõimaluse teie kõikidest toatemperatuuridest.

Tõenäoliselt parim soojuspump maailmas Alpha-innoTeci soojuspumbad on maailmas vaieldamatult ühed parimad. Valides enda kodule sobivat maasoojuspumpa on tähtsaimal kohal seadme efektiivsus ning kvaliteet.

Efektiivsusnumbrid, mis ulatuvad olenevalt mudelist lausa üle viie, on konkurentsitult turu parimad. Lisaks atraktiivne välimus ja ülivaikne töö loovad võimaluse paigutada seade millisesse tuppa iganes.

Loogiline ja kasutajasõbralik juhtautomaatika tagab lihtsa kasutuse igale koduomanikule.

Kvaliteetne paigaldus = Maaküte OÜ Maaküte OÜ on juhtivaid õhk-vesi- ja maaküttesüsteemide paigaldajaid Eestis. Oleme paigaldanud üle 1200 erineva maa- ja õhk-vesi soojuspumba; teostanud Baltikumi mahukaima süvapuuraukudel baseeruva küttesüsteemi: kokku 6500 m puurauke 450 kW võimsusega maasoojuspumbalahendusele. Ühtlasi on meie tehtud mitmed ainulaadsed vaikütte

objektid, millest Eesti esimese, Tallinnas Sõpruse pst 157 asuva hoone kütte- ja jahutuslahendust tutvustatakse ka käesolevas ajakirjas.

Eramute kütte, jahutuse ja ventilatsiooni täislahendusi pakume projekteerimisest teostuseni, n-ö võtmed kätte. Toetudes meie ettevõtte paigaldusspetsialistide, kaevetööde meeskondade ning projekteerimisosakonna laialdasele paigalduskogemusele suudame pakkuda kompleksseid

täislahendusi nii väiksematele eramajadele kui ka mahukamatele äriprojekti dele.

Vaadake ka www. maakyte.ee.

nutikas kodu | 5

Päike jõuab kollektorite ja paneelide abil tuppa Kui päikesekollektorid sobivad igati väikeelamu sooja tarbevee valmistamiseks, siis ilma PV-paneelideta ei ole võimalik tagada väikeelamu vastavust liginullenergiahoone nõuetele.

Signe Kalberg

Päikese näol on tegemist kiirgus­ liku soojusallikaga, mille energiat saab väikeelamus kasutada kolmel põhimõttel: läbi akende ruumi tu­ lev päikeseenergia (vabasoojus) kü­ tab kütteperioodil ruume; päike­ sekollektorid, mis toodavad soo­ just; päikesepaneelid, mis tooda­ vad elektrit ehk nn PV-paneelid.

Päikesekollektorid Soojust tootvad päikesekollekto­ rid jagunevad lame- ja vaakumkol­ lektoriteks. Väikeelamute soojus­ varustuseks võib kasutada mõle­ mat tüüpi. Võrreldes tavahoonega on madalenergiaelamutes kütte­ periood oluliselt lühem, st kütte­ periood algab hiljem ja lõpeb va­ rem. Väikeelamu küttevajadus ja kollektorile tulev päikesekiirgus on aasta arvestuses vastasfaasis.

Talvel on soojusvajadus suur, aga päikesekiirgust vähe, suvel vastu­ pidi. Seetõttu ei saa Eesti kliimas kasutada päikesekollektoreid väi­ keelamu põhilise kütteallikana.

Päikesekollektorid sobivad iga­ ti väikeelamu sooja tarbevee val­

mistamiseks. Aastasest tarbevee soojusest võib õigesti ja optimaal­ selt paigaldatud süsteemiga (päi­ kesepaneelid ja sooja vee salves­ tuspaak) katta ligikaudu 50…70%.

Päikesekollektorist saadav soo­ jus ei ole pidevalt ühtlane, vaid ajas muutuv suurus ja sõltub põhiliselt atmosfääri pilvisusest, aastaajast ning kellaajast, kuid ei ole sõltu­ vuses hoone soojuse kasutusest.

Sooja vett võib vaja minna ka pi­ medal ajal. Seetõttu on päikesekol­ lektorite süsteemis vaja sooja vee salvestuspaaki, mis salvestab saa­ davat energiat. Päikesekollektorid paigaldatakse üldjuhul hoone ka­ tusele. Asukoha valikul tuleks ar­ vestada, et kollektorite pinnale ei tohi ka talvekuudel tekkida naa­ berhoonetest, puudest, väikeela­ mu konstruktsioonidest jms var­ jusid; selleks et tagada meie olu­ des kollektorite efektiivsus, tuleb need suunata lõunasse (soovita­ tav kõrvalekalle mitte üle ±15o) ja maapinna suhtes nurgaga 40…45 kraadi. Neid tingimusi eirates vä­ heneb päikesekollektori tõhusus ja päikeselt saadav soojushulk.

Päikesekollektorite kavanda­

PV-paneelideta ei ole võimalik tagada väikeelamu vastavust liginullenergiahoone nõuetele.

misel võiks lähtuda, et ühe elani­ ku kohta on vaja 1,5…2 m2 päi­ kesekollektori pinda; ühe elaniku kohta on vaja ligi 80…100 l aku­ mulatsioonipaagi mahtu.

Päikesepaneelid Elektrit saab toota eri päikesepa­ neelidega, mida sageli nimetatak­ se PV-paneelideks (lühend PV ing­ liskeelsest terminist photovoltaic).

PV-paneelide kasutegur, mis näi­

tab, mitu protsenti paneeli pin­ nale langenud päikesekiirgusest muundatakse elektriks, on suurus­ järgus 11…17%. Ühest ruutmeet­ rist paneeli pinnast on ideaaltin­ gimustel (selge ilm ja päikesekii­ red on risti paneeli pinnaga) või­ malik saada elektrit suurusjärgus kuni 150 W. Õige orientatsiooni­ ga paigaldatud paneeli üheruut­ meetrisest pinnast saab Eesti olu­ des elektrit suurusjärgus 100…150

Foto: Shutterstock

kWh elektrit aastas. Paneelide asu­ koha valikul ja paigaldamisel tu­ leb lähtuda samadest põhimõte­ test nagu päikesekollektorite pu­ hul, kusjuures soovituslik paigal­ dusnurk maapinna suhtes on 40°.

Näiteks kui hoone katusele pai­ galda 35 m2 PV-paneele, on too­ detav maksimaalne elektrivõim­ sus suurusjärgus 4 kW ja aastas saadav elektri u 4 MWh. Võrdlus­ hoone elektriseadmete (ei sisalda

kütte ja ventilatsiooni elektrit) ja valgustuse aastane elektri kasu­ tus on 4,3 MWh. PV-paneelidega on võimalik summaarse aasta bi­ lansi mõttes katta enamik elektri­ seadmete ja valgustuse aastasest elektrikasutusest.

Tuleb arvestada, et PV-panee­ lid toodavad suvel oluliselt roh­ kem elektrit kui talvel, mistõttu talvel ei piisa paneelide toodetud energiast ja suvel toodetakse elekt­ rit oluliselt rohkem kui tarbitak­ se. Ühtlustamaks paneelide poolt toodetud elektrit ja väikeelamu te­ gelikku elektri kasutust, on vaja toodetud elektrit salvestada aku­ desse või muuta vahelduvvooluks ja müüa seda elektrivõrku.

Enne PV-paneelide kavanda­ mist tuleb küsida elektrivõrgu et­ tevõttelt liitumise tehnilisi tingi­ musi, kust selguvad elektri võr­ ku tagasiandmise ning müümise võimalused ja tehnilised lahendu­ sed. Mõningatel juhtudel võib võr­ ku andmine osutuda võimatuks.

PV-paneelide tehnoloogiad täiustuvad ja tootmismahud suu­ renevad pidevalt, mistõttu võib prognoosida paneelide maksu­ muse olulist alanemist ja majan­ dusliku otstarbekuse parenemist.

See loob head eeldused, et mõ­ ne aja pärast on nende paigalda­ mine majanduslikult tasuv.

Ilma PV-paneelideta ei ole või­ malik tagada väikeelamu vasta­ vust liginullenergiahoone nõuetele.

Allikas: KredEx

6 | nutikas kodu Foto: Shutterstock

Targalt tegutsevad segistid hoiavad vett kokku

Kuhu kulub sinu vesi?

American Water Works Association on uurinud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% duši all käimisele ja 16% nõude pesemisele.

Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, sest selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamistoimingute vahel. On, millele mõelda ja mida säästa.

Segistid on viimastel aastatel pikkade hüpetega edasi arenenud. Väikese segisti sisse on pandud hulga tarkust. Nutisegistist tuleb vett käeviibutusega ja termostaat segab soovitud temperatuuriga veejoa.

Hüppeline areng on päädinud suurema vee- ja energiasäästuga. Tark segisti ei luba minutis üle nelja liitri vett välja voolata.

Margit Aedla

Igas kodumajapidamises on mi­ tu veesegistit ja nende hulk kipub inimeste elatustaseme paranemi­ sega ka suurenema. Kui on juba segisti, siis sealt lastakse ka iga päev vett. Aga kui palju siis? Mär­ kamatult võib iga kuu suur hulk vett rahakotist läbi voolata, eriti kui segisti on vana ja lekib. Spet­ sialistid on hinnanud, et kui kraa­ nist tilgub vett iga sekundi järel, läheb ööpäevas raisku 70 liitrit vett. Millimeetrise vooluhulgaga lekkiv kraan tarbib ööpäevas üle 200 liitri vett!

Olenevalt tootjast, materja­ list ja mudelist maksavad segis­ tid 50–1000 eurot. Eridisainiga ja eriotstarbelised segistid võivad olla veelgi kallimad. Tavaline va­ lamukraan võib maksta 150, va­ lamukraan ja bideedušš 200, du­ šitermostaat ja käsidušš 250 eu­ ro ümber. Igatahes tasub tark ja kvaliteetne segisti end majapida­ mises ära.

Tänapäevase segisti sisul pole oma paarikümne aasta taguse sar­ nase tootega suurt midagi ühist.

Suurematel tootjatel algas segistite tormiline areng vee- ja energiasäästu suunas juba paar­ kümmend aastat tagasi. Praegu on meil muidugi raske mõista tol­ le aja revolutsioonilisi saavutu­ si, sest kangsegisti on kodudes muutunud nii tavaliseks nähtu­ seks, et see ei vaja enam erilist äramärkimist. Omal ajal tundus aga üleminek kahe käe segistilt kangisüsteemile kosmoseteaduse valdkonda kuuluva saavutusena.

Juhtmevabad segistid Kui kangsegistilt mindi üle juba joystick-süsteemile, tundus samu­ ti, et enam pole kusagile areneda, aga siiski see õnneks nii pole läi­ nud. Areng on jätkunud.

Viimase aja üks põnevamaid uuendusi on juhtmevabade vala­

musegistite turule tulek. Täpse­ malt öeldes võimaldavad need va­ lamusegistid nii segisti kui ka kä­ siduši juhtimist distantsilt, ilma segistit puudutamata.

Siinjuures on oluline märki­ da, et tegemist ei ole klassika­ lise elektroonilise lahendusega, kus segisti avatakse liikumisan­ duri abil. Veevoolu aktiveerimine toimub “lülitiga”, millest edasta­ takse info raadiolainete teel se­ gisti tööorganisse.

Nimetatud distantsjuhtimi­ se funktsioon pakub aga suurel hulgal uusi praktilisi ja kasutaja­ sõbralikke kasutusvõimalusi, mis varem puudusid. Näiteks saavad lastega pered aktiveerimisnupu asetada järeltulevale põlvele mu­ gavasse kohta, et ka nemad saaks iseseisvalt segistist vee jooksma panna ning käed-näo pestud.

Lisaboonusena puudub tänu eelseadistatud temperatuurile lii­ ga kuuma vee kasutamisest tu­ lenev põletamise oht ning auto­ maatne vee sulgemise funktsioon säästab raha.

Veesääst toimub aeraatoris Segisti sisu ongi selle süda, mis määrab suuresti toote kvalitee­ di. Mis on siis moodsate segis­ tite sees?

Põhimõtteliselt on kaht tüüp segisteid – kang- ja termostaat­ segisti. Kangsegisti kasutamine peaks olema igal juhul mugav.

Inimene võib kohe kangi lõpuni lahti tõmmata ega pea mõtlema lisaliigutustele või reguleerimise­ le. Segisti sisu teeb tema eest re­ guleerimise ja säästu.

Veesääst toimub aeraatoris, millel on mitu ülesannet. Seal asub nn täppis-rõngastihend ehk kum­ mist seib, mis reageerib paindli­ kult veesurvele. Kui veesurve on suur, muudab tihend läbipääsu­ ava väiksemaks.

Kui veesurve on aga väike, suurendab see läbipääsuava. Hea­

Allikas: keskkonnaamet

termostaat ka hoiab seda tem­ peratuuri. Segisti sees toimetab kolb, mis reageerib impulsside­ le ja vajadusel sulgeb või avab veejugasid.

Ka käsidušid on tohutu aren­ gu läbi teinud. Tipptasemel voo­ luhulga piirik (piiraja), spetsiaal­ sed pihustusdüüsid ja vee rikasta­ mine õhuga aitavad päevast du­ šiveetarvet vähendada kuni 60 protsenti. Näiteks tipptootjate üla- ja käsidušid kasutavad mi­ nutis vaid 6-9,5 liitrit vett. See­ juures ei ole oluline, kui suur on torustikus veesurve.

Nupust vali ise oma veenauding

Võrreldes varasema on segistid muutunud ligi viis korda säästlikumaks.

del segistitel on vee läbilaske tavaliseks standardiks viis liit­ rit minutis. Uued mudelid on aga veelgi säästlikumad – nen­ dest tuleb välja vaid 3,5 liitrit vett minutis.

Meenutuseks olgu toodud, et võrreldes vanade segistitega, mis lasid minutis välja 15-20 liitrit vett, on areng olnud tohutu – segistid on muutunud ligi viis korda säästlikumaks.

Aeraatori teine ülesanne on segada vett õhuga, mille tulemu­ sel muutub veejuga mahuliseks ega pritsi laiali.

Muutunud on ka materjalid.

Bimetallid on asendunud vaha­ tehnoloogiaga, mis reageerivad muutustele kiiremalt. Uut tüüpi plastikust seibid on väga vastu­ pidavad. Kindlasti ei maksa kar­ ta, et keerulisemaks muutunud tooted on õrnemad ja lähevad kiiremini katki. Liivast ja mu­ dast vett ei maksa muidugi se­ gistisse lasta.

Segisti ise ühtlustab vee temperatuuri ja rõhu Üsna nutikas uuendus on näiteks Bidetta käsidušš, mille saab nüüd paigaldada soovitud kasutuskoha lähedusse, sõltumata otseselt va­ lamusegisti asukohast. Tänu süs­ teemiga ühilduvale nutihoidiku­ le aktiveerub veevool alles pärast duši hoidikust väljavõtmist.

Praktikas tähendab see, et kui käsidušši soovitakse kasutada näi­ teks WC-poti läheduses, siis ei pea segistist vett ennetavalt jooksma jätma, et sobival ajal ka käsidu­ šist vett saada.

Kui iga lugeja mõtleb siit eda­ si oma praktilise vee kasutuse va­ jaduse peale, siis nii nupu kui ka käsiduši hoidiku abil vee voolu aktiveerimisele leidub veel mit­ meid teisi kasutusvõimalusi, mis lõppkokkuvõttes muudavad vee kasutamise kodus lihtsalt natuke­ ne mugavamaks ja meeldivamaks. Üsna hea vastukaja on saanud digitaalse veetemperatuuri näidu­

ga köögisegistid, kus näeb vee het­ ke temperatuuri ning see hoiatab kasutajat liiga kuuma vee eest.

Veevoolu aktiveerimiseks on kombineeritult kaks võimalust – nii kontaktivabalt kui ka kahe klas­ sikalise kuuma ja külma vee kah­ va abil. Väga praktiline, kui mõel­ da erinevate vee kasutamise va­ jaduste peale köögis – kiire käte loputamine söögi tegemise ajal versus keedupoti täitmine mitme liitri veega.

Siinjuures on oluline maini­ da, et kogu segisti tarkus asub väikese segisti sees.

Termostaatsegistid on muut­ nud meie elu ikka palju mugava­ maks. Termostaatsegisti vahe võr­ reldes kangsegistiga on reagee­ rimine nii rõhu kui ka tempera­ tuuri kõikumistele veetrassis. Se­ gisti reguleerib murdosa sekundi jooksul ja ühtlustab kiiresti vee temperatuuri.

Kui segisti on seadistatud näi­ teks 40-kraadise vee peale, siis

Lisaks elektroonilistele uuendus­ tele ei saa siiski mainimata jät­ ta ka nn Select-nupu lahenduste arendamist. See tähendab segis­ ti avamist ja sulgemist ning eri­ nevate funktsioonide aktiveeri­ mist nupuvajutuse teel.

Erinevate Select-nuppude kasutamine annab hea ülevaate segisti ja duši võimalikest funkt­ sioonidest ning nende hetke ole­ kust, kasutamisest või mitteka­ sutamisest.

Lisaks võimaldab nupu-teh­ noloogia lihtsamini pakkuda eri­ nevate funktsioonide kombinat­ sioone ja ristkasutust, mis tradit­ siooniliste lahenduste puhul oli kohmakam.

Select-tehnoloogia eelised tu­ levad kõige paremini esile mit­ me erineva veekasutusvõimalu­ sega dušisüsteemide puhul. Näi­ teks on võimalik eraldi, korraga või ükskõik millises kombinatsioo­ nis ja järjekorras sisse/välja lü­ litada ülapeaduši vihma imitat­ sioon, kaskaadveejuga ning kül­ jedušid, mõjutamata samal ajal üksteise toimimist.

Kui tõmmata siinkohal paral­ leel teleri arenguga, siis on põhi­ mõtteline erinevus ja kasutusmu­ gavuse vahe võrreldes seniste la­ hendustega sama suur kui kanali­ te vahetamisel puldiga või teleril vastavat nuppu keerates.

REKLAAMARTIKKEL

EESTI SUURIMA VALIKUGA SISEVIIMISTLUSKAUBAMAJA PAKUB AINULT PARIMAT

Kuigi enamik Eesti siseviimistlusmaterjale müüvaid kaupluseid on soodsamatele hindadele konsentreeritud ehitusmaterjalide kaupluseketid või kitsamale tootevalikule spetsialiseerunud salongid, on turul ka üks teisitimõtleja: siseviimistluskaubamaja Kodustuudio OÜ, kust leiab kõik vajaliku elu-, magamisja, vannitubade, õue ning kontori remondiks. Lisaks kvaliteetsetele ja originaalsete materjalidele on Kodustuudio trumbiks terviklik lahendus konsultatsioonist ja näidistest paigaldus- ning hooldusteenuseni.

Määrdumatud vaibad ja suurim paigaldus kulukas ja aeganõudev, siis Kivivann vastavalt tellija nüüd on müügil parketid, millele on joonisele naturaalparketivalik Kodustuudio pakub laias valikud erinevaid põrandakatted koju, kontorisse ja ka ühiskondlikesse hoonetesse: keraamilised plaadid, mosaiikplaadid, uue põlvkonna plekivabad Mohawk vaibad, puit- ja laminaatparkett, vinüülmaterjalid jne. „Väga hästi on Eestis vastu võetud meie kõige uuem toode – maailma ainuke vaip Mohawk SmartStrand, millel eluaegne pleki- ja määrdumiskaitse. Samas on tegemist väga vastupidava ning pehme vaipkattega, mis on keskkonnasõbralik, sest selle tootmisel on kasutatud taastuvaid ressursse ning seda pole kemikaalidega immutatud,“ räägib Kodustuudio tegevjuht Rivo Hiis, lisades, et vaipu on saadaval paljudes värvitoonides.

Naftatoodete asemel on vaipades kasutatud maisiõli, mis ei reosta loodust ning muudab materjali pehmemaks, vastupidavamaks, mustust hülgavaks ja hügieenilisemaks. „Vaibad on taas moes ning Mohawk pakub unikaalset võimalust katta kodus, hotellis, kontoris või koolis põrand mõnusa ja pilkupüüdva kattega, mis tõesti ei määrdu!“ ütleb Hiis. Valikus on ka printvaibad ehk kliendi enda jooniste järgi tehtud disainvaibad, mida saab „printida“ ka põnevas 3D-prindis.

Kodustuudio pakub Eesti suurimat valikut puitparkette. Ettevõtte põhitarnijaks on Rootsi tootja TARKETT, kelle naturaalparkette on äärmiselt lihtne paigaldada. Samas on need parkettpõrandad stabiilsed ja vastupidavad nii plekkidele kui ka kriimustustele. TARKETT-i pakutavad ühelipilised parketid on täispika spooniga. Parketi lakk on saanud erinevates rahvusvahelistes testides vastupidavuse ning kvaliteedi osas arvukalt esikohti. „Väga suurt huvi tuntakse disainparkettide vastu, kus on kasutatud põnevaid erilahendusi: kalasabamuster, kraabitud viimistlus, vanutatud välimus ning erinevad laiused kuni 35 cm ja pikkused kuni 4,5 meetrini. Parkett sobib kõikjale – isegi vannituppa, sest tänapäeval on olemas veekindlad spetsiaalselt märgadesse ruumidesse mõeldud parketid,“ kõneleb Hiis, märkides, et kui varasemalt oli vannituppa parketi

veekindel mastiksiriba juba külge kinnitatud ning parkett on tehasepoolt viimistletud. See muudab parketipaneku oluliselt kiiremaks ja kergemaks.

Lai valik on Kodustuudios hooldusvabu laminaatparkette, mille puhul on pööratud eriti suurt tähelepanu niiskusvastupidavusele ning kulumiskindlusele. Uued laminaatparketid on toodetud sellise disaini ja täpsusega, et neid on keerukas silmaga naturaalparkettidest eristada. Lisaks pakub Kodustuudio TARKETT-i kulumiskindlaid ja ftalaadivaba tootmisprotsessiga toodetud kahjutuid LVT- ja PVC-katteid. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, mida kasutatakse tavapäraste PVC ja LVT katete tootmisel andmaks elastsust.

Vannitoa sisustamisel tuleks vanni valikul lisaks selle kujule, vormile ja värvile silmas pidada ka vanni materjali – kõige vastupidavamad, naturaalsemad ja ilusamad on muidugi kivist vannid.

Naturaalsest materjalist kivivanne valmistatakse mitmeid erinevaid värvitoone nagu ka malmvanne, kuid erinevus viimatinimetatutega esineb nii vastupidavuses kui ka tooteomadustes. Näiteks on kivivannil äärmiselt lihtne parandada värvikahjustusi, mis jäävad teravaimalegi silmale täiesti märkamatuks. Kuna 25-aastase garantiiga standardse 1,70 meetri pikkuse kivivanni kaal on umbes 100 kilogrammi, on tegemist teiste kõrval oluliselt stabiilsema ning samal ajal palju paremini sooja hoidvama materjaliga.

Kui seni oleme harjunud, et keraamilised plaadid on jäigad ning kergelt purunevad, siis Kodustuudio pakutav uue tehnoloogiaga toodetud keraamiline plaat ei purune nii lihtsalt ei lõigates ega ka aukude puurimisel. Samuti on plaadil niinimetatud isetasanduv „Auto levelling“ omadus ehk tänu oma mõningasele paindlikkusele asetub see plaat alati visuaalselt laitmatult oma kohale, kaotades ära inetud võimalikud plaadivuukide kõrguste vahed. Lisaks on peatselt lisandumas valikusse keraamilised plaadid, mida ei pea põrandale paigaldades liimima plaadiliimiga ega ka vuuke vuugiseguga täitma. Plaadid tuleb lihtsalt külg-külje kõrvale põrandale asetada.

„Kivivanne saab tellida täpselt sellise värvi ja kujuga nagu hing ihaldab.

Neid on nii ümaraid, nurgelisi, lainetavaid, samuti aknalaua või kraanikausiga ühte sulanduvaid ning klassikalisi jalakestel. Kivivanne saab tellida ka massaažidüüsidega,“ tutvustab Hiis.

Keskkonnasõbralikult toodetud vann on väga vastupidav välistele keskkonnamõjudele, jäädes kahjustamatuks vee, kemikaalide ja UV-kiirguse poolt.

Vastavalt kliendi soovile valmistab tehas samasse komplekti kuuluva kivist kraanikausi, dušialuse ning tasapinna ja võib kaunistada need glitrite või marmorimitatsiooniga. Mugav ja kaunis lahendus on Roltechnik dušinurk, mille klaasid on valmistatud vett ja mustust hülgava nanotehnoloogia põhjal. Kodustuudio siseviimistluskaubamajas leiab kohapealt nii vannidele kui ka dušinurkadele ligemale 40 erinevat tootenäidist. Taolist valikut ei ole Eestis kusagil mujal.

Kõnniteeks, terrassiks, autode parkimisalaks või mõnusaks oaasiks keset rohelust pakub Kodustuudio uut tüüpi õuekivisid, mis visuaalselt on kenamad kuni levinud uni-kivid, kuid oluliselt lihtsamad paigaldamisel. 2 cm paksused ning 60x60, 40x80, 60x120 ja 30x120 cm formaadis täismassplaadid saab asetada lihtsalt murule, liivale või mullale ning need ei vaja mingit siduvustasandust!

Kividega saab edukat luua ka kõrgemaid terrasse või ehitada trepiastet.

Et luua vannituppa veelgi luksust ning eripära, tasub tutvuda ka Kodustuudio segistivalikuga, mis on samuti suurim Eestis. Kui kroomi-, pronksi- ja kullakarva segistid on muutunud ehk liialt tavapäraseks, siis muude põnevate värvitoonide kõrvalt on saadaval näiteks ka Swaroski kristallide või vääriskividega kaunistatud segisteid. Aastatepikkune kogemus Itaalia tootjatega näitab Hiisi hinnangul, et nende tooted peavad väga hästi vastu Eesti veele ning sobivad meie tarbijate maitsega.

„Paindlik“ keraamiline plaat ja lihtsa paigaldusega uut tüüpi õuekivi

Efektsed seinakatted kristallide ja leedidega Tapeetide osas on Kodustuudio spetsialiseerunud Saksa kvaliteettootja Marburg valikule, kust leiab soodsamaid tapeete kuni disainerkollektsioonideni välja. Lisaks pakutakse nii Inglismaa ja USA firmade tooteid. Tapeedivalikut tasub vaatama tulla kohapeale: müügil on muuhulgas kristallide ja leedvalgustusega efekttapeete, mida mujal ehitusmaterjalide kauplustes naljalt ei kohta. Pidevalt on kohapeal valikus üle 400 erineva tapeeti nii kööki, laste-, magamis- kui ka elutuppa.

Kõikide katete, põrandate ja plaatide paigaldamiseks on Kodustuudiol kohapeal olemas vastavad vahendid alates liimidest kuni vuugisegudeni. „Kvaliteetne plaat või parkett eeldab ka kvaliteetset kinnituskeemiat ning seda on imelihtne rikkuda nõuetele mittevastavate vahendite kasutamisega,“ selgitab Rivo Hiis.

Kuna Kodustuudio sooviks on pakkuda oma klientidele laitmatut lõpplahendust, pakutakse omalt poolt lisatasu eest ka paigaldus- ja hooldusteenust. Sellisel juhul antakse materjalidele tavapärase kahe aasta asemel koguni kolmeaastane garantii. „Ja kui ideedest tuleb puudus, oskame soovitada suurepäraseid kujundajaid ja arhitekte, kellega igapäevaselt koostööd teeme,“ ütleb Kodustuudio tegevjuht, kutsudes kõike uusi lahendusi ning omanäolisi tooteid leidma siseviimistluskaubamaja Tallinna ja Tartu kauplustesse.

Tallinna siseviimistluskaubamaja Peterburi tee 46, Tallinn Tel: 613 9770 e-post: tallinn@kodustuudio.ee Avatud: E-R 9:00-19:00 L 10:00-18:00 P 11:00-16:00

Tartu kauplus Riia 130, Tartu Tel: 5615 3251 e-post: tartu@kodustuudio.ee Avatud: E-R 10:00-17:00 L,P suletud

8 | nutikas kodu

Energiasäästlik maja – investeering tulevikku Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiamajad ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teistele uutele hoonetele.

Signe Kalberg

Eesti seaduse järgi võib liginull­ energiahoonet defineerida kui pa­ rima võimaliku ehituspraktika ko­ haselt energiatõhus- ja taastuv­ energiatehnoloogiate lahenduste­ ga, samal ajal tehniliselt mõistli­ kult ehitatud hoonet. Sealjuures peab aastane energiakasutus ruut­ meetri kohta jääma alla hoone­ tüübi järgi määratud miinimum­ väärtust.

Aastal 2021 laienevad nõuded kõikidele majatüüpidele. Ka ehi­ tuse ruutmeetri hind kallineb ja seda kuni 100 euro võrra. Praegu ei ole Eestis veel kuigi palju uu­ si või põhjaliku rekonstrueerimi­ se läbinud hooneid, mis vastak­ sid liginullenergiahoone standar­ dile. TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski sõnul tuleks just nüüd alustada vastavas suunas mõtlemise ning pilootprojektina

Targa maja tehnoloogiaid pakub iga päevaga üha enam ettevõtteid ja tootjaid ning aina raskem on teha valikuid konkureerivate ettevõtete vahel.

Hinnakäärid võivad vahel olla isegi kümnetes kordades. Samas tundub, nagu lahendused oleksid samaväärsed.

Aga kas ka tegelikult?

Kirjeldame kolme punkti, millele tarka maja planeerides kindlasti mõelda tasuks.

Tark maja ei pruugi alati halb valik olla, aga tulevikku vaadates tuleks detailid korralikult läbi mõelda, sest maja ehitatakse ju mitmekümneks aastaks.

madalenergiahoonete ehitusega.

Kui praegu ehitatakse C-klassi ener­ giatõhususele vastavaid maju, siis nende asemel tuleks hakata ehi­ tama B-klassi kuuluvaid madal­ energiahooneid.

Mis on mis?

Nii Eestis kui ka mujal kasutatakse väga erinevaid nimetusi, millega soovitakse tähistada energiatõhu­ sat hoonet, nagu näiteks passiiv­ maja, madalenergiamaja, A-klassi hoone, A+++ klassi maja, ligi­ nullenergiahoone, nullenergiahoo­ ne, plussenergiahoone, efektiiv­ energiahoone jne. Erinevad nime­ tused tekitavad segadust ja tihti ei saa eri osapooled (projekteeri­ jad, tellijad, ehitajad, arendajad, tootjad jne) üksteisest aru, val­ minud hoone ei pruugi vastata mõne osapoole ootustele ning se­ da isegi vaatamata asjaolule, et kõik osapooled on teinud parima.

Passiivmajaks nimetatakse sel­ list hoonet, mis on tavalisest ma­ jast kümme korda väiksema ener­ giakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojen­ damisest ning loobuda võib kat­ last või küttesüsteemist.

Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoo­ jenevaks, loobudes välisest ener­

Foto: Shutterstock

Liginullenergiahoone nõuete tagamiseks madalenergiahoones on vaja toota energiat krundil või lähiümbruses taastuvatest allikatest.

maldama päikeseenergia passiiv­ set ärakasutamist.

Nullenergiamaja on passiiv­ maja edasiarendus. Selline ma­ ja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeet­ rile (nagu ka passiivmaja puhul).

Kui passiivmajale paigaldada näi­ teks päikesepaneelid või tuulege­ neraatorid, siis on võimalik saa­ vutada, et selle maja kasutami­ sel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.

Ise tuleb toota energiat

giaallikast ning passiivsete kütte­ allikatena kasutada inimeste ke­ hadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks

et maja soojendaks end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad või­

Liginullenergiahoone nõuete ta­ gamiseks madalenergiahoones on vaja toota energiat krundil või lähiümbruses (energiaühis­ tu põhimõte) taastuvatest alli­ katest. Tuleb rõhutada, et ligi­ nullenergiahoone tähendab ka hoonet, mis tarbib krundivä­ list energiat ja/või on ühenda­ tud energiavõrkudega (näiteks elektrivõrk, gaasivõrk).

Iga energiatõhusa maja ehi­ tus algab loomulikult krundi va­ likust, millele järgnevad tehnili­ sed küsimused. Näiteks tuleb pla­ neerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne pro­ jekt, valida välja õiged materja­ lid ning sobivaim küttelahendus,

Kolm punkti, millele mõelda targa maja lahenduse valikul

valida soojustusmaterjalid ja so­ bivad uksed-aknad.

Võrreldes standardmajaga ku­ lutab madalenergiamaja poole vä­ hem energiat, energiavajadus on aastas 50–60 kWh/m2. Selleks on aga vaja maja korralikult soojus­ tada, paigaldada kvaliteetsed ti­ hedad uksed ja aknad ning soo­ jusvahetiga sundventilatsioon.

“Energiasäästlikke maju on Eestis ehitatud kogu aeg. Normid ja energiasäästliku maja mõiste on aga olnud väge erinev sellest, mis ta on täna. Praegusaja mõis­ tes madalenergiamaju on Eesti ettevõtted ehitanud umbes vii­ mased pool tosinat aastat,” üt­ leb Seve Ehituse AS-i juhatuse lii­ ge Henri Enniste.

Ta lisab, et nende firma ehitas esimese passiivmaja ligi kuus aas­ tat tagasi ja kaks esimest pluss­ energiamaja üle-eelmisel aastal.

Palju aga üldse Eestis energiasääst­ likke maju on, seda ei oska Ennis­ te täpselt öelda. “Võttes arves­ se ainult passiiv- ja plussenergia­ majad, on nende arv paariküm­ ne ringis. Lisades arvestusse ka A-energiaklassi majad, mida riik­ likult loetakse madalenergiama­ jaks või liginullenergiamajadeks, on neid tänaseks juba sadu,” üt­ leb ta.

Sisuturundus

Kolm olulist punkti, millele mõelda: 1. Tark maja on häkitav!

Kõik tehnoloogiad, mis ühel või teisel moel on ühen­ datud võrku (mitte ainult interneti-, vaid ükskõik mil­ lisesse raadio- või kaabelvõrku), on haavatavad. Mida kiiremini kasvab tarkade majade ja nende seadmete po­ pulaarsus, seda kiiremini kasvab ka n-ö häkkeritel huvi neid rünnata. Kaugel ei ole ka aeg, mil programmeeri­ tud robotid häkivad maju automaatselt, sarnaselt sel­ lega, kuidas tänapäeval tehakse automaatseid rünna­ kuid erinevatele kodulehekülgedele jt infosüsteemidele.

Juba 2014. aastal tõestasid IOActive’i turvaeks­ perdid, et on kerge vaevaga suutelised haavama enam kui poole miljoni kasutajaga WeMo targa maja seadmeid. Konverentsil “Black Hat USA 2013” aga de­ monstreeriti rünnakut Z-Wave’i raadioprotokollil ba­ seeruva ukseluku vastu, millega avati suvaline konk­ reetse tootja ukselukk vaid sekunditega. Alles hilju­ ti demonstreerisid ka Michigani Ülikooli teadurid, kuidas Samsungi targa maja uksi on võimalik rün­ dajal avada. Kas teadsid, et maailmas kõige suure­ ma leviku teinud Stuxneti viirus oli tegelikult suuna­ tud ründama Siemensi kontrollereid, mis on seadista­ tud juhtima ja jälgima spetsiifilisi tööstuslikke prot­ sesse. Sellised kontrollerid on täna kasutuses ka tar­ kades majades.

Lihtne soovitus: veendu, et protokoll või seade ei ole juba mõne turvaettevõtte poolt lahti murtud või pole juba tõendeid, et seda on võimalik häkkida. Mis aga kõige tähtsam – konsulteeri IT-turvaekspertide­ ga või IT turvalisusele spetsialiseerunud ettevõtte­ ga, mitte ainult targa maja lahendusi pakkuvate et­ tevõtetega.

2. Parem hind – aga tehnoloogia?

Minu hinnangul üks veidramaid teenuseid, mida pal­ jud targa maja seadmete ja lahenduste tootjad ja pai­ galdajad ei paku, on kohalik kontroll ja juhtimine. Sel­ le asemel, et targas majas peaksid kõik seadmed ole­ ma nutikad ja omavahel suhtlema, kasutatakse sood­ sama tootehinna ja kiirema tootearenduse tarvis kõik­ võimast pilve, kus tegelikult toimub maja juhtimine ja jälgimine.

Pilveserveritel on aga erinevaid ohte: esiteks, kui kaob ühendus internetiga, ei suuda seadmed oma­ vahel enam suhelda ning maja kas ei tööta üldse või töötab ainult osaliselt. Oluliselt suurem murekivi on aga see, kui pilveteenust pakkuv ettevõte lõpetab oma tegevuse ja seetõttu lakkab kogu maja tööta­ mast. Sarnaseid juhtumeid on lähiajaloos ka olnud.

2014. aastal ostis Google ära ettevõtte Revolv, kuid

teavitas 2016. aastal toote pilveteenuse sulgemisest.

Kõik kliendid, kes kasutasid oma majas Revolvi targa maja lahendusi, lõpetasid oma töö täpselt kuu aega hiljem vaatamata sellele, et neile oli lubatud eluaeg­ set tootetuge.

Kolmas ohutuli võiks süttida siis, kui maja võtab ühendust pilveselveriga ja tekitab tunneli kogu ma­ ja sisevõrgu ja pilveserveri vahel. Kas see pole mitte üks võimalikke rünnakuvektoreid?

Soovitame targa maja planeerida nii, et see ei sõl­ tuks ühestki pilveserverist ning töötaks 100% auto­ noomselt. See töötab jätkusuutliku töötava lahendu­ sena, kuid siiski ei tasu unustada turvatud kaugjuur­ depääsu majja.

3. Mitmed konkureerivaid standardid ja lahendused Olemas on erinevaid suletud ja avatud süsteeme ning enamasti tekibki valik, mis seob tarbija suletud süs­ teemiga või mitme omavahel raskesti ühilduvate ava­ tud süsteemidega. Range soovitus on kasutada avatud standardeid, mis ei seo maja ühegi konkreetse tootja, paigaldaja ega hooldajaga. See tagab suure tootevali­ ku ja hajutatud tarkuse.

10 | nutikas kodu

Pelletiküte muutub üha mugavamaks Foto: Kristiina Viiron

On süsteeme, mis nõuavad hoolt kord nädalas, uuemat sorti süsteemide hoolduvälp on kaks kuud.

Kristiina Viiron

Suurem osa eramajade puitgraa­ nuli- ehk pelletiküttel olevaid küt­ tesüsteeme vajab hoolt kord nä­ dalas, tõdeb osaühingu SB Kesk­ kütteseadmed ärijuht Aavo Isak.

Kuna enamjaolt mahub eramajade kütusemahutisse kütust keskelt­ läbi nädalaks, sunnibki see maja­ omanikku samme katlaruumi sead­ ma, et mahutit taas uue kütuseko­ gusega täita. Ühtlasi puhastatak­ se siis ka põleti sinna kogunenud šlakist ning tühjendatakse tuha­ ruum – nädalaga koguneb selles­ se umbes poole ämbri jagu tuhka.

“Kui inimene mõtleb ökonoom­ selt, puhastab ta ära ka katla soo­ jusvaheti pinnad,” märgib Isak, li­ sades, et kui katel jääb puhasta­ mata, suureneb kütusekulu. Jät­ tes aga põleti puhastamata, siis ühel hetkel kütteseadme töö liht­ salt seiskub.

Uuemat sorti pelletiküttel töö­ tavad süsteemid on aga juba kas poolautomaatse või täisautomaat­ se katlapuhastusega.

“Inimene ise enam puhasta­ ma ei pea, ta kas liigutab kangi või paremal juhul liigutab seda kangi tema eest põleti,” märgib

Isak. Kõik tootjad püüavad pelle­ tiga kütmist tänapäeval võimali­ kult mugavaks teha – ehkki ta on seda niigi, ka siis, kui see nõuab hooldust korra nädalas.

Annab märku Uuemate mudelite hooldusvälp on umbes kaks kuud – siis vajab tuharuum tühjendamist. Kui tu­ haruum saab täis, siis tõmmet ei ole ja kütmine jääb seisma. Samas on ka mudeleid, mis tõmbe suhtes väga tundlikud ei ole, reguleeri­ des seda vastava ventilaatoriga.

Tuharuumi tühjendamist vajavad muidugi ka seesugused mudelid.

Tuharuumi täitumisest annavad uued seadmed märku kas vasta­ va märgutulega või SMS-i või ekirjaga, vastavalt sellele, kuidas seadme omanik on määranud.

Suurtel pelletimahutitel on ta­ valiselt tühjenemisandur, mis rea­ geerib, kui kütuse tase on lange­ nud kriitilisest piirist allapoole.

Väikese mahuti külge võib selle samuti panna, aga erilist mõtet sellel ei ole.

Interneti kaudu on tänapäeval võimalik juhtida ka põleti tööd: põletit sisse-välja lülitada, muuta põleti seadistust ja töö parameet­

Uuemate pelletkütte süsteemide hooldusvälp on umbes kaks kuud – siis vajab tuharuum tühjendamist.

reid. Samuti jälgida põleti tööta­ mise ajalugu: kui kaua põleb, kaua ootab, missugune on kütusekulu jne. Pelletikütte mugavuse ja põ­ lemise kvaliteedi määrabki just seadme põleti. Mida parem see on, seda mugavam on elu. Kütu­ se kulu ja/või efektiivsus sõltub aga katlast. Nii katel kui ka põleti peavad omavahel kokku kõlama

ning mõlemaid on väga hea kva­ liteeditasemega Eestis ka müügil.

Nüüdisajal on saadaval ka era­ majadele mõeldud kütusepunk­ rid, mis mahutavad mitme kuu pelletivaru.

Isak tõdeb, et sageli soovi­ vad majaomanikud universaal­ seid katlaid, et saaks kütta näi­ teks nii õli kui ka pelletiga. See

Uus põrandakütte automaatika kärbib küttekulusid Põrandkütte kui kütteviisiga on ini­ mesed viimase paarikümne aastaga üsna tuttavaks saanud ja vähemalt eramuehituses on see muutunud päris tavapäraseks. Elatustaseme tõusuga kasvab aga inimeste nõudlikkus – üha enam pööratakse tähelepanu mugavu­ sele ja samal ajal ka küttekulude vähen­ damisele.

Lisaks põrandaküttele on populaar­ sust kogumas suvine jahutus, üha olu­ lisemaks on muutunud temperatuuride seadmise täpsus ja sisekliima muud parameetrid, nagu näiteks õhuniiskus ning ka võimalus neid parameetreid interneti kaudu muuta. Nende nõud­ miste täitmise tagab korralik sisekliima mugavusautomaatika.

Kasutades põrandakütte automaa­ tikat ei saa me ainult mugavust, vaid ka muud kasulikku. Näiteks on automaa­ tikasüsteem abiks süsteemi ennetaval hooldusel. Uponori põrandakütte automaatikasüsteemid on varustatud põrandakütteventiilide testkäivitusega, mis ei lase suveperioodil ühes asendis seisvatel ventiilidel kinni kiiluda. Samuti suudab automaatika testida ring­ luspumpa. Põrandakütte automaatika

eelis on ka selle kasutusega kaasnev kokkuhoid küttekuludelt.

Uponori uus sisekliima mugavus­ automaatika sari Smatrix saab hak­ kama nii põranda-, seina- ja laeküttega kui ka vastavate tsoonide jahutuse juhtimisega. Kogu sarjas on kasutatud Uponori uuenduslikku automaatset tasakaalustust DEM (dünaamiline ener­ giajuhtimine), mis tagab kütteringides optimaalse soojusenergia jaotuse ja aitab vähendada energiakulu.

Automaatne tasakaalustus põhineb temperatuuride kiirel ja täpsel mõõtmi­ sel, sealjuures jälgib süsteem pidevalt olude muutumist nii hoones kui ka õues. See optimeerib regulaarselt iga ruumi kütteringi ja arvutab välja ener­ giahulga, mis tagab kogu aeg mugava temperatuuri. Isegi kui köetavas ruumis on muutunud põrandakatte materjal, puudub põrandakütte ümberseadista­ mise vajadus.

Katsetuste tulemused näitavad, et uue automaatikaga on võimalik tavapä­ rase on-off automaatikaga hüdrauliliselt tasakaalustatud süsteemidega võrrel­ des saavutada kuni 6% ja hüdrauliliselt tasakaalustamata süsteemidega võrrel­

des kuni 12% energiasäästu.

Uue automaatikasüsteemi eelis on veel see, et seda saab kasutada ka vanemate põrandaküttesüsteemide renoveerimisel. Isegi kui koduomani­ kul pole infot põrandasse paigaldatud torukoguste ja tasakaalustusarvutuste kohta.

Veel saab uue automaatikasüs­ teemiga lisaks temperatuurile juhtida ka kütte- või jahutussüsteemi teiste seadmete tööd: näiteks juhtida ring­ luspumpa, lülitada süsteemi ümber kütterežiimist jahutusrežiimi, jälgida jahutusrežiimis ruumide suhtelist õhuniiskust ning vajadusel lülitada sisse õhukuivati.

Uue Smatrix tootesarja kohta saab infot www.uponor.ee/smatrix.

Jüri Püss, Uponor Eesti müügiinsener

pole siiski hea lahendus. Kui va­ rem esines palju õlikatlale pelle­ tipõleti paigaldamist, siis praegu minnakse seda teed, et jäetakse õlikatel alles ning selle kõrvale paigaldatakse pelletikatel. Varu­ variant tagab esiteks pideva töö­ kindluse juhuks, kui üks küttesüs­ teem peaks mingil põhjusel käi­ gust välja langema. Teiseks saab

õlikatla jätta pikemaks ajaks järel­ valveta ning see läheb käiku näi­ teks siis, kui majarahvas sõidab pikemaks ajaks kodust ära, kuid ei soovi hooneid kütmata jätta.

Pelletiga kütjaid saab Isaku ko­ gemusel jagada laias laastus ka­ heks – need, kes varem kütsid ha­ lupuudega ja need, kelle kodu va­ rem oli õliküttel. “Kes varem küt­ sid halupuudega, on väga õnne­ likud, sest on pääsenud suurest töökoormusest,” vahendab Isak. Õliküttelt pelletile minejad on aga mõnevõrra pika hambaga, kuna nemad võidavad ainult rahas, sest enne tuli neil süsteemi hooldu­ sele aega kulutada kord aastas.

Pelletiga küttes tuleb korstnat ja lõõre puhastada vähemalt kord aastas nagu teistegi kütteliikide pu­ hul. Katlasüsteemi eluiga ulatub 25 aastani, selle aja jooksul ei to­ hiks katlaga midagi juhtuda, küll vajab selle aja jooksul üsna tõe­ näoliselt osade vahetamist põleti – teeb ta ju päevast päeva rasket tööd. “Ükski auto ka ei sõida 25 aastat remontimata,” nendib Isak.

Tõrgete puhul kütmissüstee­ mis kutsutakse tavaliselt kohale hooldustöötaja. On olemas ka sead­ meid, mis teavitavad omanikku kütmissüsteemi häiretest e-mai­ li või SMS-ga.

12 | nutikas kodu

Politsei jälgib turvakaameratega pealinna sõlmpunktide elu Foto: häirekeskus

Tallinna avalikesse kohtadesse paigaldatud turvakaamerad näitavad sellest aastast oluliselt parema kvaliteediga pilti, kuna välja on vahetatud kõik vahemikus 1999–2008 paigaldatud turvakaame­ rad. Lisaks on paigaldatud Lasnamäele kolm, Koplisse kaks ja kesk­linna üks uus kaamera.

Kristiina Viiron

Tallinna linnavalitsusele kuulu­ va või linna renditud kaamera ot­ sepilt edastatakse häirekeskuses paiknevale suurele arvukatest ek­ raanidest koosnevale videoseina­ le, mida jälgib häirekeskuse töö­ taja. Korraga on tema silme all mitme piirkonna askeldused, kuid vajadusel võib hoolikamalt jälgi­ da ka ühte paika – näiteks suu­ remate ürituste ajal või siis, kui kuskil kipub rahutuks minema.

“Kaamerate asukohad on väl­ ja valinud politsei- ja piirivalve­ amet ning osa neist jälgib lisaks tänavatele, parklatele ja platside­ le ka ristmikke,” selgitab politseija piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorra­ kaitseametnik Margo Erm. “Kui nende pilti jääb just aset leidnud rikkumine, saadetakse sündmus­ paika politseinikud.”

Hiljutist laialdast meediaka­

Töösaal häirekeskuse Põhja keskuses Tallinnas. Otse ja paremal paistavad ekraanid, kuhu kuvatakse Tallinna valvekaamerate pildid. Neid jälgitakse ja kui on näha, et kuskil võiks abi tarvis minna, saadab häirekeskus abi välja omal algatusel.

jastust leidnud rünnakut polit­ seiametniku vastu silmatigi näi­ teks häirekeskuse videoseinal ning seda nähes saatis PPA kor­ rapidaja kohe sündmuspaigale lisapatrullid.

Vanalinn ja kesklinn Erm toonitab, et kindlasti ei täi­ da valvekaamerad nii-öelda suu­ re venna rolli: ega vaadata ini­ meste iga sammu, samuti ei jäl­ gita ööpäev läbi ka iga kaamera edastatavat pilti.

Kaamerate täpset asukohta

politsei ei paljasta, kuid vihjab, et suur osa neist jälgib vanalin­ na ja kesklinna. Näiteks leidub neid Gonsiori ja Liivalaia tänaval.

Politsei peab turvakaamera­ te abil pealinnas toimuvat silmas juba üle kümne aasta – esimesed kaamerad paigaldati Tallinna va­ nalinna 1999. aastal.

Kaamerad salvestavad toimu­ va ning salvestisi säilitatakse vä­ hemalt kuu või kauem. “Salvesti­ si vaadatakse, kui kaamera piir­ konnas leidis aset mõni rikkumi­ ne ning soovitakse koguda juh­

tunu kohta täpsemaid andmeid,” märgib Erm. Nii näiteks jäid ligi kaks aas­ tat tagasi linnakaamera videosse mehed, kes kallasid Jeltsini barel­ jeefi värviga üle.

Abiks sündmuste lahendamisel “Salvestistest on rohkelt abi süü­ teomenetluste läbiviimisel,” tõdeb Erm ja lisab, et kaamerad on ai­ danud tabada vanalinnas tegut­ senud taskuvargaid ja tuvastada Suur-Karja tänaval toimunud kak­

3D-kaamerad analüüsivad inimesi • Wellingtoni linn ja Jaapani firma NEC asuvad koostöös testima 3D-kaameraid, millega mõõdetakse ja analüüsitakse linnaruumis liikuvaid inimeste hulki.

• Uus-Meremaa pealinnas asuvasse Cuba kaubanduskeskusesse üles seatavad kaamerad kasutavad lisaks visuaalsele vaatlusele ka wifi võrgu andmeid, et analüüsida keskuses liiklevate inimeste arvu ja rahvahulga tihedust, vahendab portaal www.stuff.co.nz • NECi nutika linna lahenduste juht Tim Packer on öelnud, et kaamerad ei identifitseeri inimesi individuaalselt ja info, mida kaamerad koguvad, on anonüümne.

• Privaatsusaktiviste on plaan aga juba ärritanud, eriti kuna NEC plaanib hakata kogutavat informatsiooni müüma reisi- ja kaubandusettevõtetele, kes inimmasside käitumist teades suudaksid paremini oma teenuseid planeerida.

• Enne 3D-kaamerate kasutuselevõttu oli Cuba kaubanduskeskus testkeskkonnaks NEC Living Labi tüüpi kaamerate jaoks, mis lisaks visuaalsele infole kogusid ka muid andmeid: kui palju inimesed teevad häält ehk kisavad ning eritavad lõhnu, näiteks grafitist tekkivaid gaase. Samuti suutis kaamerate tarkvara identifitseerida potentsiaalselt vägivaldseid inimgruppe.

• Järgmise sammuna loodab NEC asuda Wellingtonis kasutama kaameraid, mis suudaksid koguda andmeid ka autoliikluse kohta. Wellingtoni linnapea Celia Wade-Browni sõnul tuvastaksid kaamerad vaid anonüümset infot ehk autode, busside, jalgrataste ja jalakäijate kuju.

Allikas: geenius.ee

luse osapooli. Erm usub ka, et val­ vekaamerad on tõstnud linlaste turvalisust.

“Kindlasti on kaameratest ka­ su rikkumiste ärahoidmises,” mär­ gib ta. “Politseinikud ei saa kuna­ gi kõikjal korraga olema, mistõt­ tu on kaamerad head abimehed rikkumiste ennetamisel ja lahen­ damisel.”

Valvekaameraid on paigal­ datud peale Tallinna teistesse­ gi Eesti asulatesse. Näiteks jäl­ gitakse kaamerate vahendusel eluolu Viimsis, Pärnus, Kuressaa­

res, Maardus, Narvas, Jõhvis, Ta­ pal, Sillamäel, Tartus, Võrus ja Tabasalus.

Haapsalu Promenaadil salves­ tab pilti kaheksa linnavalitsusele kuuluvat turvakaamerat.

“Kaameraid on Eesti peale roh­ kem kui tuhat ning osa neist on paigaldanud politsei- ja piirival­ veamet ning osa kohalikud oma­ valitsused,” selgitab Erm. Kaamerad vaatavad peaasjali­ kult keskväljakuid, lasteaedu, män­ guväljakuid, kaubanduskeskuste ümbrusi ja koolimaju.

nutikas kodu | 13 Foto: Shutterstock

Diabeetikutele mõeldud moodsad abivahendid tuletavad patsiendile süstimise vajalikkust ise meelde.

Vilve Torn

Aasta 1853. Prantsuse füüsik Char­ les Gabriel Pravaz leiutas labora­ tooriumis esimese praktilise me­ tallkorpusega süstla.

Aasta 1923. Nobeli preemia insuliini väljatöötamise eest said kaks kanget meest Frederick G. Banting ja James J. R. Macleod.

Kahe üliolulise leiutise vahele jäi seega 70 aastat – süstal oli, insu­ liini polnud.

Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes ütleb, et ea­ kamad diabeetikud mäletavad kindlasti klaassüstlaid, mida tu­ li keeta.

Kui veelgi rohkem ajalukku tagasi vaadata, kerkib kõrvu ka heli, mida süstalde hoidmiseks ja transportimiseks mõeldud metall­ karbid tekitasid.

Loomulikult käisid keevast veest läbi ka nõelad – neid oli väikseid ja suuri, peenikesi ja jä­ medaid. Mõnda nõela silme ette manades võib tagantjärele tun­ duda, et koos süstlatorkega läks ka tükike nahka ja liha.

Esimesed plastist ühekordsed süstlad sattusid Eestisse tänu Vi­ ru tänava ärikatele. Toona süs­ tis kokkuhoidlik ja raudse eesrii­

Diabeetikutele mõeldud abivahendid omandavad üha enam nutikaid lahendusi.

Oluline roll on ka disainil.

Nutikad lahendused aitavad haigust ohjata de taga elanud eestlane ühekord­ se süstlaga niikaua, kuni näidud pealt ära kulusid.

Esimesed PEN-süstlad (nimi tuleneb pastapliiatsist, ühe nu­ pulevajutusega teeb süstal kogu töö) jõudsid Eestisse 1980-ndatel.

Alul said selliseid süstlaid lubada endale vaid need, kel elas välis­

maal sõpru-sugulasi. Selge see, et diabeetikute elukvaliteeti pa­ randasid need oluliselt.

Järgmise sammuna tulid ühe­ kordsed PEN-süstlad – kui insulii­ nikogus otsa sai, visati süstal mi­ nema. Praegu on Eestis kasutusel nii vahetatava ampulliga kui ka ühekordsed PEN-süstlad.

Mäluga PEN-süstlad Ulvi Tammer-Jäätes selgitab, et PEN-süstlad teevad diabeetiku elu väga mugavaks. “Insuliini annus­ tamine on lihtne ja täpne. Maail­ mas on ka mäluga PEN-süstlaid, mis näitavad juba kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, millal ja mitu ühi­ kut on süstitud. Samuti on maail­

ma turul ka PEN-süstalde abiva­ hend –lisamälu. See on eriti oluli­ ne just neile, kes süstivad end ju­ ba aastaid. Siis muutub see rutii­ niks ja sageli ununeb, kas ja mil­ lal süst on tehtud. Topeltsüstimi­ ne on aga eluohtlik.”

Lisaks süstaldele on kasutuse­ le tulnud PEN-süstalde hoidikud.

Teatud kellaajal hüppab PEN liht­ salt hoidikust välja ja annab süs­ timise vajalikkusest märku.

Muutunud on ka süstlanõelad.

Nelja millimeetri pikkused nõe­ lad teevad süstimise valutuks ja n-ö pargivad vähem nahka. Üks diabeetikute mure on Eestis tä­ naseks lahenduse leidnud, Eesti haigekassa kompenseerib diabee­ tikutele nüüd ka süstevahendite nõelu ja lantsette. Eraldi teema on loomulikult mujal maailmas laial­ dast kasutamist leidnud insulii­ nipumbad, mille korral pole vaja enam süstida. Praegu on pumba­ ravi Eestis kättesaadav vaid laste­ le, sest vanematele kui 19 eluaas­ tat haigekassa soodustus ei kehti.

Moodsad glükomeetrid Väga oluliselt on täiustunud glü­ komeeter. Sellest abimehest sõl­ tub tegelikult diabeetiku kogu elu. Üsna ammusel ajal mõõdeti vere­ suhkru taset ainult uriini põhjal.

Siis tulid testribad, mida loputati vee all ja hinnati silma järgi. Esi­ mesed moodsamad glükomeetrid jõudsid Eestisse 1980-ndate algu­ ses ja andsid vastuse viie minutiga.

aitab langetada õigeid ostuotsuseid Hinnavaatlus.ee

www.hinnavaatlus.ee on 1997. aastal alustanud, Eesti vanim ja suurim tehnikaalast hinnainfot ja nõuandeid edastav internetikeskkond.

Et saada aimu, mida kujutab endast hinnavaatlus.ee portaal, on kõige lihtsam variant sinna ise uudistama minna. Et hoomata pakutavat, on abiks mõned arvud. Näiteks on portaalis palju arvutitehnika, koduelektroonika ja kodutehnika ning fototehnika tooteid - kokku ligi 200 000 erinevat toodet ja üle 550 000 aktiivse hinnapakkumise rohkem kui 50-lt firmalt.

Unikaalseid külastajaid on ühes kuus olenevalt hooajast 200 000 - 270 000. Kui praeguseks Eesti suurimaks tehnikakaupade hinnavõrdlus- ja IT-teemaliseks portaaliks kasvanud Hinnavaatlus aastal 1997 EBS-i arvutiklassis väikese hobiprojektina alustas, oli toona suhteliselt algelise lehe eesmärk võrrelda ja teavitada arvutikomponentide suurtest hinnaerisustest Eesti arvutisalongides - raha hind oli toona suur ja sama raha eest võis tänu hinnavõrdlusele osta võimsamaid/kiiremaid komponente, säästetud raha hobile vms. kulutada.

Tänu arvutite ja interneti kiirele levikule Eestis muutus ka Hinnavaatlus aasta-aastalt populaarsemaks, teenusega liitus järjest rohkem firmasid, tekkis uusi tootekategooriaid ja hinnapakkumisi.

Aastal 1999 kirjutas Bill Gates oma raamatus “Business @ the Speed of Thought.” järgmist: „Automatiseeritud hinnavõrdlusteenus võimaldab inimestel näha ja võrrelda hinna-

pakkumisi ühes kohas, mis võimaldab suurema vaevata leida odavaimad tooted misiganes valdkonnast.“ „Hinnavaatluse eesmärk ongi eesmärk pakkuda asjakohast ja ammendavat hinnavõrdlusinfot võimalikult paljude toodete kohta, käsikäes põhjaliku otsingusüsteemiga,” sõnab portaali looja ja haldaja Tanel Raud. Kasuks on hinnavõrdlus majandusele tervikuna, kuna piisav info turuhindade kohta aitab tarbijail ostuotsuseid langetada kiiremini.

Kuigi enamus Hinnavaatluse ja foorumi kasutajatest moodustavad tehnikahuvilistest mehed, tasub portaali külastada ka naisterahvastel, sest on lisandunud ka ilu- ja tervisetooted, rääkimata suurtest või väikestest kodumasinatest.

Midagi keerulist portaalis ringiliikumises pole, kõik on lihtne ja loogiline ka neile, kes pole IT-alal asjatundjad.

Populaarne foorum Aastal 2000 alustanud Hinnavaatluse foorumis on kasutajaid registreerunud tänaseks üle 65 000.

Registreerumine on vajalik selleks, et saaks postitada küsimusi ja vastuseid, jälgida oma teemasid ning kasutada privaatsõnumeid omavaheliseks kiireks ja turvaliseks suhtlemiseks. Lisaks sellele saavad registreerunud kasutajad kuvada oma profiilis avatari, allkirja, arvuti konfiguratsiooni jms. Foorumis on aastast 2004 vabatahtlik ID-kaardiga autentimine, autentinuid on tänaseks üle 10 000.

Aastal 2006 juurutatud pangalingiga loodi Hinnavaatluse oma valuuta - HV-krediit, mida saab kasutada tasuliste äriteemade tegemiseks ja erinevate lisateenuste tellimiseks. Hinnavaatlus. ee pealehe seotus foorumiga võimaldab eraisikutel avaldada oma pakkumisi Hinnavaatluse avalehel ja ka vastupidi, juriidilistel isikutel kuvada reklaame foorumi kasutajatele. „Foorumist on kujunenud oluline suhtlus- ja äritegemiskoht, sealt leiab huviline nõuandeid, arvamusi, kommentaare, ülevaateid,” ütleb Raud.

Kasutajad on kirjutanud ülevaateid üle 500 erineva tehnikatoote kohta, läbi ajaloo on postitatud üle 7000 tehnikaalase uudise.

Foorumis on alafoorumid ka arvutifirmade ja sideoperaatorite ning tootjate/teenuste üle arutlemiseks, kiitmiseks jms.

Muuhulgas võideldi 4 aastat tagasi aktiivselt ühtse kommuunina vastuolulise kaubanduslepingu ACTA vastu.

Kõikidel alafoorumitel on omakorda alateemad, mis võivad ulatuda tuhandetesse. Võitlustandri alafoorumis võrreldakse omavahel arvuteid, helisüsteeme ja erinevate jõudlustestide skoore.

Leiab ka kergemaid teemasid – lugeda või postitada naljakaid juhtumeid arvutimaailmast, kirjutada Vaba Mikrofon alafoorumis arvutimaailmast erinevatel vabadel teemadel, populaarseimad neist on arutlused spordi, majanduse, poliitika teemadel.

Kokkuvõttes on see vaid väike osa sellest, mida Hinnavaatluse foorumist leida võib.

Hinnavaatluse kasutajatel on ka oma jalgpalliklubi „HV foorum“, millega osaletakse Rahvaliiga mängudes.

Et testribasid kokku hoida, mõõ­ tis nii mõnigi patsient veresuhk­ rut korra kuus. Tegelikult tuleb ve­ resuhkru taset mõõta iga päev ja mitu korda. Tehnika viimase sõ­ na järgi loodud glükomeetrid an­ navad vastuse mõne sekundiga, samuti on testimiseks kuluv ve­ rekogus väga väike. Nutikad abi­ mehed talletavad mällu ka tule­ mused ja näitavad mõõtmise kuu­ päevi ja kellaaegu.

Suurim eelis on see, et neid glü­ komeetreid saab arvutiga ühenda­ da ja kohe raviarstile raporti saa­ ta. Samuti on nutiajastuga lisan­ dunud mitmeid äppe, mis hõlbus­ tavad diabeedipäeviku pidamist ja võimaldavad veresuhkru andmeid ka arstile edastada. Järjest enam levivad maailmas ka glükoosisen­ sorid, mis kehale ühendades mõõ­ davad veresuhkrutaset koevedeli­ kus paariminutilise vahega kogu ööpäeva vältel. Samuti annavad sensorid märku, kui veresuhkru näit muutub ja tekib eluohtlik ve­ resuhkru muutus.

“Haigekassa otsus suurenda­ da soodustusega antavate testri­ bade arvu on suur samm edasi nii patsientide kui ka arstide jaoks.

Samas jääb suureks unistuseks ik­ kagi, et ka Eesti diabeetikud saaks kasutada nii glükoosisensoreid kui ka insuliinipumpa. Praegu süve­ neb Eesti mahajäämus diabeedi moodsate abivahendite kättesaa­ davuse poolest üha enam,” tõdeb Ulvi Tammer-Jäätes.

Hinnavaatlus OÜ www.hinnavaatlus.ee foorum.hinnavaatlus.ee www.facebook.com/hinnavaatlus twitter.com/hinnavaatlus wiki.hinnavaatlus.ee/ m.hv.ee Hinnavaatluse statistika ja kasutajad Kasutusstatistika (ühe kuu kohta keskmiselt, sõltuvalt hooajast): •• Unikaalseid külastajaid 200 000 - 270 000 •• Unikaalseid külastusi 600 000 - 900 000 •• Lehekülgede kuvamisi 5 - 7 miljonit •• Keskmine külastusaja kestus ca 14 minutit Allikas: Google Analytics

Kasutajaskond: •• 75% kasutajatest on vanuses 18 - 35 •• 90% kasutajatest on mehed •• 1/3 kasutajatest osalevad tööalaselt IT-alaste ostuotsuste tegemisel Allikas: HV kasutajauuring 2012 (4834 vastust)

Ühes kuus vaadatakse Hinnavaatlus.ee lehekülgi 5–7 miljonit korda.

Foto: Signe Kalberg

14 | nutikas kodu

Ehitusmaterjalide ideid näpatakse looduselt Foto: Shutterstock

Tuleviku energiamaterjalide valmistamiseks võetakse kasulikke ideid üha enam üle loodusest, üritades loodust tehnoloogia abil jäljendada.

Teadlaste üks konkreetne uurimisobjekt on tugev, kõva, vastupidav ja ühtlasi kerge looduslik materjal – pärlmutter.

Margit Aedla

Biomimeetilistest nanomaterja­ lidest töötatakse välja alternatii­ vi eelkõige ränipõhistele päikese­ elementidele. Näiteks uurib Aal­ to ülikooli molekulaarmaterjalide töögrupp looduslike polümeeri­ de molekulide iseorganiseerumist struktuurideks ja funktsionaalse­ teks materjalideks. Teadlaste üks konkreetne uurimisobjekt on tugev, kõva, vastupidav ja ühtlasi kerge looduslik materjal – pärlmutter.

Veealune maailm huvitab ka Californias asuva Riverside’i üli­ kooli teadlasi, kes tegelevad ühe merelimuse, Cryptochiton stelle­ ri hambaid katva kõva magnetii­ di põhjal odavate ja efektiivsete nanomaterjalide väljatöötamise­ ga. Neid saaks kasutada mitmesu­ gustes energiat muundavates ra­ kendustes. Limuse hammaste ehi­ tust ja kasvu imiteerides saab pa­ randada päikeseelementide kasu­ tegurit ja toota kiirelt laaduvaid liitiumioonakusid. Kivide pinnal

kasvavatest vetikatest toituvate limuste suu on nagu konveieri­ lindid, kus paikneb kõrvuti 70– 80 rida hambaid. Samas tempos nagu hambarivid kividel kuluvad, kasvatab limune uusi “raudham­ baid” asemele.

Magnetiit on üks tuntud bio­ mineraal ehk elusorganismide te­ kitatav mineraal, mis ühtlasi on ka magnetiline aine. Hammaste moodustumise protsessi selgita­ mine võimaldab abiprofessor Da­ vid Kisailuse töörühmal töötada välja löögi- ja kulumiskindlaid na­ nomaterjale kangastest autode ja

lennukite keredeni. Cryptochiton stelleri hammaste struktuuri mo­ delleerimisel on suur eelis teiste praeguste nanotehnoloogiate ees, kuna biomineraaliosakesi on või­ malik valmistada madalal tempe­ ratuuril – mis tähendab väikse­ maid tootmiskulusid.

Lillede kroonlehed ja päikesepaneelid Lillede väga õhukesed kroonlehed, mis katavad suure pindala, ins­ pireerisid Põhja-Carolina ülikooli teadlasi päikesepaneelile uut vor­ mi nuputama. Peiulille või nelgi

õie ehitust meenutavad päikese­ elemendid on valmistatud germaa­ niumsulfiidist (GeS). Aurustudes moodustab see aine nanokilesid, mis eemalduvad üksteisest lille õielehtede taoliselt. GeS-nanolil­ le kroonlehed on ainult 20–30 na­ nomeetri paksused, lille enda suu­ rusega võrreldes on kroonlehte­ de pindala mitmekordne. Germaa­ niumsulfiid sarnaneb grafiidiga, mille aatomid moodustavad kor­ rapärase struktuuriga kihid, grafii­ di lagundamisel aatomipaksusteks kihtideks saadakse aga grafeeni.

Nii grafeen kui ka germaanium­

sulfiid on väga tõhusalt päikesekiir­ gust neelav ja energiaks muunda­ va struktuuriga materjal, mis so­ bib hästi päikeseelementides ka­ sutamiseks. GeS ei ole mürgine ja on mõnevõrra odavam kui paljud tänapäeval päikeseelementide val­ mistamiseks kasutatavad mater­ jalid. Loodusest saadi idee ka val­ gustundlikel värvidel põhinevate DSC-paneelide väljatöötamiseks.

Päikeseelemendi titaandioksiid-na­ noosakesed (TiO2) kaeti klorofül­ lilaadsetest valgustundlikest ele­ mentidest koosnevate värvimole­ kulide kihiga.

Värvimolekulid muudavad päi­ kesekiirguse elektriks samamoo­ di, nagu taimed sünteesivad päi­ kesevalguse ja klorofülli abil sü­ sinikdioksiidist ning veest neile eluks vajalikke orgaanilisi aineid.

Teiseks pooljuhiks on titaandiok­ siid ja värvimolekulide kiht paik­ neb nende vahel. Materjali teeb huvitavaks see, et elektronid lii­ guvad CsSnI3 kilel väga kiiresti.

See element töötab tõhusalt ka kuuma ilmaga, vastupidiselt rä­ nipõhistele fotoelementidele, mis kaotavad töövõimet, kui tempera­ tuur tõuseb üle +25 °C. Seda teh­ noloogiat on võimalik rakendada mitut tüüpi elementidel. Elemen­ di õhuke ehitus sobib hästi mas­ stootmiseks.

Põhjamaade värvikirev loodus koduõuel Suure suve eel esitleb Wienerberger AS uut telliste sarja – Nordic Line’i klinkertelliseid, mis inspireeritud Põhjamaade loodusest – sügavatest metsajärvedest, kaljudest, kividest ja liivarandadest. Terca keraamiliste telliste tootevalikusse lisandunud kohalikust savist valminud ja kõrgel temperatuuril klinkriks põletatud tellised kannavad nimesid Tallinn, Stockholm, Helsinki ja Oslo. FAT-formaadis tellised sobivad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistluseta välisseinte ehitamiseks; vaheseinte ja erinevate kujunduselementide ladumiseks; küttekollete välisvoodri ehitamiseks; välikaminate, grillide ja suitsuahjude ehitamiseks.

Nordic Line’i klinkertellised.

Allikad ja lisalugemist https://ucrtoday.ucr.edu/11162, http://www.mccormick.northwestern. edu/news/articles/2012/05/taking-solar-technology-up-a-notch.html