Ohutu Suvi (Juuni 2015) by Eesti Päevalehe

Ohutu Suvi SUVI 2015

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@lehed.ee, tel 680 4521 | EA lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Väljaannet toetavad: Eesti Punane Rist, Päästeamet, Operation Lifesaver Estonia, Trio Lsl AS, Armis Invest OÜ, Bike-Id OÜ, Pharma Holding OÜ, Luku-Expert OÜ, Kalevi Ujumiskool MTÜ, Paadiluba OÜ, Medicata OÜ, Kell Kümme MTÜ, Rovico OÜ

Meil on hea meel tutvustada uut geeltehnoloogiat

peatab põlemisprotsessi jahutab põletust ja leevendab valu aitab vältida haava saastumist võib kasutada kõigi põletuse astmete puhul – pindmine, naha osalise paksuse,sügav naha osalise paksuse ja kogu naha paksust haarav on kahjutu ka väikese koguse geeli kogemata allaneelamisel muudab haava vähem kleepuvaks ning lisatud on järgmised kasutegurid: nüüd hüaluroonhappega säilitab niisket haavakeskkonda uus laia toimespektriga konserveerimissüsteem uus kristallselge geel võimaldab põletushaava paremini näha kliiniliste testidega tõestatult ohutu silmadele ja limaskesta näärmetele ning ei põhjusta nahaärritust ega allergilisi reaktsioone

Kiireim leevendus põletusele www.põletus.ee

Heyner hoolitseb lapse turvalisuse eest autos Heyneri hitt-toode MultiProtect kasvab koos lapsega – esialgu kaitseb väikelast beebisisu ja 5 punkti turvavöö, lapse kasvades kinnitatakse ta juba auto turvavööga. Edaspidi saab eemaldada veel tagaselja ja toolist saab turvaiste. „Turvatooli peale peaks hakkama mõtlema juba siis, kui lapsel on veel turvahällis piisavalt ruumi, see annab rahulikult aega teemasse süveneda. Turvatooli valikult tuleks kõigepealt selgeks tegema, kui pikki otsi autoga koos lapsega sõidetakse. See määrab tootegrupi valiku,” ütles Krister Tonsiver, Armis Invest OÜ juhatuse liige. Kui pere teeb tihti pikki sõite, kus laps ka uinub, siis oleks mõistlik valida esialgu alusega toolid 9–18 kg lastele. Toolide asendit on lihtne muuta püstisemaks ja lamavaks. Lapse kasvades tuleb siis soetada tool kaalugrupile 15–36 kg. Kui laps on juba suurem, pikki otsasid väga palju pole või soovitakse veidi sääs-

ta (mitte turvalisuse, vaid võibolla veidi mugavuse poolest), siis oleks hällist edasi tooligrupp 9–36 kg. „Heyneri hitt-toode on vaieldamatult MultiProtect. See tool niiöelda kasvab koos lapsega. Esialgu kaitseb väikelast beebisisu ja 5 punkti turvavöö, lapse kasvades eemaldatakse beebisisu ja 5 punkti turvavöö, misjärel laps kinnitatakse juba auto turvavööga. Ja kui laps on juba piisavalt suur, saab eemaldada veel tagaselja ja toolist saab turvaiste,” selgitas Tonsiver. Turvavarustuse valikul tuleb silmas pidada, et lisaks vanusele on olulised lapse kaal ja arvesse tuleb võtta ka lapse pikkust. Mõni väikesekasvuline laps, kes vanuse

Foto: Signe Kalberg

Heyneri turvatool Capsula MultiFix Ergo 3D Isofix. Kokkupõrkel tekkivaid jõude summutab 3D disain, 5-punkti turvavöö ning turvaline ja kerget paigaldamist võimaldav Isofix süsteem poolest sobiks juba suuremasse turvaistmesse, ei pruugi veel selleks valmis olla. Enne ostu katsu käega

7-aastane Kristofer tunneb end Heyneri turvatoolis mugavalt ka pikkadel sõitudel.

Turvatoole on poelettidel sadu erinevaid, mis teeb valimise eriti raskeks, kuid tasub meeles pidada, et 5 punkti turvavööga turvatoolid on kõige klassikalisemad ning Euroopas kõige enam kasutusel. On oluline, et turvatoolil oleksid korralikud peatoed, mis kaitsevad külgkokkupõrke korral. Samuti tagab korralik polsterdus lapsele mugavuse. „Kui vähegi võimalik, tasub turvatooli enne ostmist autosse proovida ja koos lapsega. Toidupoes pakutavad turvatoolid näevad pildil head välja, aga kui käega seda plastmassmonstrumit katsuda, siis on pilt selge. Heyneri turvatoolide polsterduse ja katteriiete kvaliteet on ülimalt kvaliteetsed. Kuna laps mitte ainult ei istu, vaid ka sööb ja joob oma turvatoolis, siis on väga oluline, et katteriie oleks kestev ja nägus ka pärast korduvat pesemist,” ütles Tonsiver. Ta lisas, et lapse mugavuse ja turvalisuse seisukohast on ülimalt oluline ka turvatoolide polsterdus, mis Heyneril on esmaklassiline. Oluline on ka kanga hingatavus, mille puhuks Heyneril on spetsiaalsed Aero mudelid. „Meil

on hetkel FBs käimas kampaania, kus kutsume üles Heyneri toolide omanikke kasutatud toolidest fotosid saatma, et kinnitada meie veendumust toote headuses.” Turvatooli turvalisuse õnnetuses tagab eelkõige inseneride töö, kes toolide projekteerimisel arvestavad õnnetuses mõjuvate jõudude suundade, erinevate võimalike olukordadega jne. „Kui turul ringi vaadata, siis näeb tihti, et toolide arendamisel on panustatud ainult kunstnikule, kes kauneid tuntud multifilmitegelaste pilte oskab toolile maalida. Heyneri MaxiProtect on ainus alla 100eurone turvatool, mis on saanud ADAC testil hindeks „Good”. Kõige lihtsam on Heyneri toodetega tutvuda ja tellida e-poest www.heyner.ee. Käega katsuda ja osta saab Heyneri toole Tallinnas Tondi Ärikeskuses Pärnu mnt 142, I korrusel, Tartus Lastesahtli kaupluses Riia 10 ja Rakveres Lastemaa kaupluses Põhjakeskuses. Heyner Armis Invest OÜ MÜÜGISALONG: Pärnu mnt 142, Tallinn Tondi Ärikeskuse I korrus Toolidega saab tutvuma tulla E–R 10.00–17.00, helistades ette telefonil 56 299 856 E-post: info@heyner.ee www.heyner.ee

HAAVA RAVIMISEL VÄLTIGE VESINIKLAHUST JA BRILJANTROHELIST TRIINE TALVE Südameapteek farmatseut-nõustaja

Suvi on puhkuste aeg, kuid aktiivsema elustiili juures puutume kokku ka kriimude, marrastuste ja teiste haavadega. Õnneks on olemas plaastrid, haavaliimid ja mitmed muud vahendid, mis sellises olukorras abiks.

HAAVA PUHASTAMISEKS SOBIVAD MITMED VAHENDID Kui haav tekib, tuleb see esmalt puhastada. Sobivateks vahenditeks on desinﬁtseerivad vedelikud (toimeainega oktenidiin; polüvidoonjood, joodpovidoon, polüheksanidiil) ning füsioloogiline lahus. Kindlasti tuleb puhastada ka haava ümbrus. Tähele tuleb panna, et antiseptikum oleks piisavalt laia toimespektriga ega kuivataks või kahjustaks haava. Piiritust sisaldavad antiseptikumid võiks olla pigem käte ehk terve naha puhastamiseks, mitte haavale. Samuti ei sobi niisked piirituselapid. Kui midagi muud pole käepärast, siis sobib haava loputamiseks ka puhas vesi. Meeles tuleks aga pidada, et vesi pole bakterite ja mikroobide vastase toimega ning seega on veega loputamisel põletikuoht suurem.

Kui varem soovitati haaval kiirema paranemise huvides lahtiselt hingata, siis enam mitte. Väide, et haav tahab hingata, ei vasta tõele. Kokkuvõttes võib see paranemist hoopis takistada. Haav tuleb katta plaastriga ning vajadusel kasutada ka haavageeli (prontosan, askina geel), mis takistab plaastri või sideme kleepumist haavale. Lisaks sellele tagab geel haavas normaalse niiskustaseme. Nõnda soodustatakse ja kiirendatakse haava paranemist.

IGALE HAAVALE ÕIGE PLAASTER Plaastri valimisel lähtuge haava suurusest, asukohast ja seisundist. Lisaks tuleb arvestada, kas haav on kuiv või märg. Plaaster kinnitage kuivale ja puhtale nahale nii, et kogu haav on kaetud. Märjale, higisele või kreemitatud nahale plaaster ei kinnitu. Vajadusel ﬁkseerige haav ka sidemega. Eelistada tasub selliseid plaastreid, mis ei kleepu haavale, muidu võivad nad eemaldamisel paranemisjärgus haava vigastada. Jälgige ka jooksvalt, et plaastri alla ei tekiks põletikku. Kui plaaster on ebamugav või seda on pea võimatu paigaldada, on marrastuste ja kergemate haavade puhul alternatiiviks haavaliim või sprei plaaster. Mõlemad tooted jätavad haavale kerge läbipaistva kilekihi, mis on veekindel ning takistab mustuse sattumist haava. Kokkuvõttes eemalduvad need haavalt iseenesest, kuid enne kasutamist tuleb haav kindlasti puhastada ja kuivatada. Verejooksu peab peatama. Haavaliim ja sprei plaastrid sobivad hästi ka lastele, kel plaastrid kipuvad mänguhoos haavalt ära tulema.

ERINEVAD PLAASTRID JA NENDE ISEÄRASUSED: SPREI PLAASTER: Mõeldud kasutamiseks pindmistele haavadele. Kaitseb ja soodustab paranemist. Pärast haavale pihustamist moodustab veekindla õhku läbilaskva kile. Mugav ja lihtne, sobib vigastuse kaitseks piirkondades, kuhu tavalist plaastrit on raske paigaldada. Uuendada tuleks vastavalt vajadusele. Kileplaaster eemaldub iseenesest.

Arstid nimetavad haavaks iga nahka või limaskesta läbivat vigastust. Ohtlikkus sõltub Mitte kasutada põletushaavade; inﬁtseerunud, sügavate või mädaste haavade korral. Vältida haava asukohast, suurusest, PALJUD SOOVITUSED kontakti limaskestade ja silmadega. Pärast sügavusest ja saastumisastEI VASTA TÕELE nahale pihustamist võib tekitada ajutiselt kerget kipitust. mest. Pindmiste haavade ja Põlvest põlve on antud edasi rahvatarkust, et marrastuste hooldamisega haava võiks puhastada vesinikulahusega, URGO HAAVALIIM: saab igaüks kodus ise hakka- kuid arstid seda ei soovita, sest lahus võib haavade paranemist pigem raskendada. Mõeldud käte ja jalgade väikestele lõikehaama, kui veidi aega haavahool- Samuti on vastunäidustatud briljantroheline, vadele ja nahalõhedele, mis ei veritse. Liim kaaliumpermanganaat ning joodi tinktuur. dusele pühendab. moodustab veekindla kile, mis kaitseb haava

väliste ärritajate eest, soodustab paranemist ning takistab haava taasavanemist. Haavaliimi on rikastatud nisuiduõliga (sisaldab E-vitamiini), mis loob soodsama keskkonna haava paranemiseks. Liimi võiks kasutada kaks kuni kolm korda ööpäevas kuni vigastuse täieliku paranemiseni. Haavaliimi ei tohi panna veritsevatele ja inﬁtseerunud haavadele, põletustele, limaskestadele (eriti huultele) ning silmaümbrusesse.

POLÜVIDOONJODIID SISALDUSEGA SALV: Kui haav on põletikuline, oleks hea kasutada polüvidoonjodiidi sisaldusega salvi (braunovidon). Erinevalt tavalisest joodist on salvi puhul tegemist joodi kompleksiga, mis vabastab joodi konstantses kontsentratsioonis ning tänu sellele on tagatud efektiivne antimikroobne toime. Kordades väiksem on ka allergiarisk. Samuti ei põhjusta see peale kandes valu ja hoiab haavas optimaalset niiskustaset. Silmas tuleks pidada, et seda ei tohiks mingil juhul kasutada koos vesiniklahusega!

või hõbeda suhtes.

HÜDROKOLLOIDPLAASTRID:

Põletustele, villidele, lõikehaavadele, marrastustele ja kriimustustele sobivad uudsed hüdrokolloidplaastrid (Granuﬂex, Urgomed, Compeed), millel plaastri hüdrokolloidne osa kiirendab haava paranemist, leevendab valu ja takistab põletiku tekkimist. Hüdrokolloidmass vedeldub kokkupuutel haavaeksudaadiga ja moodustab geeli, mis väldib plaastri kleepumist haavale ning loob soodsad tingimused paranemiseks.

SILIKOONPLAASTER: Väga hea variant on ka silikoonplaaster (mepiform, askina plaastrid), mis haavalt eemaldamise ajal ei kahjusta tervet nahka ega põhjusta ärritust. Samuti ei kleepu plaaster haavale ja soodustab tänu niiskuse säilitamisele selle paranemist. Võimalik on valida ka hõbedaioonidega plaastrid, millel on tugev mikroobidevastane toime. Ravivahendite valik on väga lai ja seetõttu tasub parima ning õigeima plaastri leidmiseks alati nõu pidada apteekriga.

PASTA: Põletikulisele haavale sobib ka hõbealginaati sisaldav pasta (Askina Calgitrol). See on väga laia antimikroobse toimespektriga, mis aga ei sobi nendele, kellel on allergia alginaatide

KÕIK TERVEKS SUVEKS Et tervena püsida, pane kokku isiklik suveapteek – ja lausa kuni -50% odavamalt! Ning su puhkus on rahulik ja rõõmus. Sest sinu suvi on meie südameasi.

Liiga palju päikest toob kaasa ülekuumenemise ja põletuse Kavatsedes olla pikemat aega värskemas õhus ja päikese käes, ei tohiks unustada kasutamast päikesekreemi, peakatet ja piisava koguse vedeliku tarbimist. Ellen Sternhof, Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja Soojad ja ilusad ilmad kutsuvad meid oma vaba aega veetma õues, metsas, rannas. Oma vabaajategevusi kavandades ei tohiks unustada mõtlemast enda ja lähedaste, eriti väikelaste heaolule, kellega te oma aega koos veedate. Päikesepiste ja kuumarabandus

Päikesepiste saadakse KATMATA peaga pikka aega päikese käes olles, kogu keha ülekuumenemise korral aga võib tabada kuumarabandus. Põhilisteks sümptomiteks on peavalu, peapööritus, iiveldus, virvendamine silme ees, halb enesetunne. Esmaabi päikesepiste korral: kannatanu tuleks viia varju. Teadvusel kannatanu pane lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga. Aseta laubale ja kuklale külmad mähised, anna lonkshaaval juua. Kuumarabanduse tunnused:

• nõrkus, peavalu, peapööritus, kuumatunne • kehatemperatuur tõuseb kuni 40 °C • nahk on kuum ja kuiv • hingamine on sügav, hiljem pindmine • pulss on kiire ja tugev, hiljem kiire ja nõrk • pupillid on laienenud • võib esineda lihastõmblusi või -krampe • teadvusekaotus Juhul kui eelnimetatud sümptomitega inimene jääb samadesse tingimustesse pikemaks ajaks,

võib ta seisund halveneda. Esmaabi kuumarabanduse korral: kannatanu tuleks viia kiirelt varjulisse kohta, teadvusel olev kannatanu pane lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga, teadvuse kadumisel keera püsivasse küliliasendisse. Helista numbril 112 ja kutsu abi. Jahuta kannatanu nägu. Teadvusel kannatanu peaks jooma külma VETT. Juua tuleks sagedasti, väikeste lonksudena. Pead, südame piirkonda ja kogu keha tuleks 10–15 minuti jooksul üle kallata algul jaheda, hiljem külmema veega. Pärast esmaabi andmist tuleks kannatanul jääda lamama enesetunde taastumiseni. Päikesepõletus

Mida aga teha päikesepõletuse korral? Põhjamaine nahk on tundlikum, mistõttu pärast pikka talvist aega vajab nahk eriti hoolt siis, kui minnakse esmakordselt päikest võtma. Päikesekiirte mõju eest tuleks end kõigil kaitsta. Liigne päike võib tekitada nahale punetust ja muid põletusemärke. Õnneks on enamik põletustest suhteliselt väikesed ja piisab kohe antud esmaabist. Tähelepanu peab pöörama, kui on näha nahapunetus, -turse, kiiresti tekkinud villid. Esmaabi päiksepõletuse puhul:

• vajadusel eemalda riided põletuse kohalt

Kui nahal on näha punetus ja päiksepõletusest tekkinud villid, on juba vaja meditsiinilist esmaabi.

• jahuta nahka külma veega vähemalt kümme minutit • eemalda kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ja takistada verevarustust kätes ja jalgades • juhul kui on põlenud suurem piirkond – mässi end märga linasse, nii jahtub põlenud piirkond kõige paremini • väldi põlenud naha sattumist uuesti päikese kätte. Parim viis on selleks kanda pikemate varrukatega pluusi või pikemaid pükse, mütsi. • villide tekkimisel ära ava neid ja kata vigastatud piirkond nii puhtalt kui võimalik • põletuse leevendamiseks võib apteekidest osta põletust ravivaid geele, pihusteid jne.

Mida ei tohi põletuse korral teha:

• ära pane põlenud kohale mett, alkoholi! • ära määri igapäevakasutuses olevate kreemidega! • ära kasuta põletuse jahutamiseks jääd, see võib põhjustada lisavigastusi! NB! Tugev päikesepõletus vajab kindlasti meditsiinilist esmaabi. NB! Ärge mitte kunagi jätke last turvahälliga autosse magama. Päike võib pöörduda ja Teie autost saab tõeline saunalava.

Rong ei anna kellelegi teed

Foto: Signe Kalberg

Täna on probleemiks liiklejate oskus raudtee ületamisel tõsta endas ohutaset ja käituda vastavalt sellele, nentis raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise mittetulundusühingu Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimees Tamo Vahemets. Signe Kalberg Mullu juhtunud 20 raudteeõnnetuse hulgas oli otsasõite raudteel viibinud inimestele 15, neis sai vigastada 7 ja hukkus 7 inimest (sh 1 tööõnnetuses). Kas see number on iga aastaga kasvanud või kahanenud? Tõsi, et 2014. aastal leidis raudteel aset oluliselt rohkem traagilisi sündmusi kui varasemalt. Otsasõidujuhtumeid oli möödunud aastal võrreldes 2013. aastaga poole rohkem. Samas kui vaatame raudteejuhtumite statistikat pikema perioodi jooksul, siis näeme, et OLE tegevuse alustamise hetkest 2004. aastal on üldine olukord aasta-aastalt paranenud. Täna oleme jõudmas olukorda, kus probleemiks ei ole mitte teadmatus raudtee ületamisega seotud ohtude olemasolust, vaid liiklejate oskus raudtee ületamisel kõrgendada endas ohutaset ja käituda vastavalt sellele. Miks sõidab rong otsa jalakäijale? Küsimuse selline sõnastus näitab väga selgelt inimeste üldiseid hoiakuid. Kuna rong on oma olemuselt juba suurim riskiallikas, eeldavad inimesed sageli, et raudteeliikluse korraldajad tagavad ka turvalise

raudtee ületamise. Kahjuks saavad infrastruktuuriettevõtted ja vedajad vastutada vaid osaliselt. Suurem osa vastutusest aga jääb ikka raudteed ületavale liiklejale. Raudteeettevõtetel on keeruline sundida inimesi langetama õigeid otsuseid. Seega oleks õigem hoopis küsida: „Miks astub jalakäija rongi ette või miks autojuht ei märka punast tuld, lähenevat rongi jne? Millele on inimeste tähelepanu suunatud või mis tegevusega on ta hõivatud hetkel, kui raudteed ületatakse?”

mas. Ümbritsev liikluskeskkond ja selles toimuv asetatakse enestele märkamatult teisele kohale. Kuid siin tehaksegi viga. Kõrvaklappidest valju muusika kuulamine loob kindlasti ümber liikleja emotsionaalse turvatunde mulli, kuid kahjuks sellest turvalise mulli seinast ei jõua temani mingil moel teiste liiklejate poolt antavad hoiatusmärguanded. Kui kõrvaklappe kannab jalgrattur, siis tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse kasvab tal mitmekordselt.

Mis põhjusel siis jalakäija ei märka rongi? Ei teadvustata endale, et raudtee on kõrgendatud ohu- ja riskiteguriga piirkond, kus liiklejad peavad enda ja teiste ohutuse tagamiseks olema äärmiselt tähelepanelikud. Otsasõidud toimuvad peamiselt hooletusest, joobest tingitud ebaadekvaatsusest ja raudtee ületamisel selleks mitte ettenähtud kohtades. Uueks muret tekitavaks trendiks on nn mullistumine. Tänaval võime üha enam näha liiklejaid, kes kannavad kõrvaklappe, millest kuulatakse valju muusikat või kasutatakse nutiseadmeid, mille kaudu ollakse virtuaalses maail-

Mullu toimunud 15 otsasõidust koguni 10 leidis aset ülekäigukohtadel. Kas see tähendab, et ülekäigukohad on vaja muuta veelgi ohutumaks? Reaalsuses saab raudtee ületamist ohutumaks muuta vaid liikleja ise. Selleks tuleb järgida väga lihtsat valemit – olla raudtee ületamisel väga tähelepanelik, veenduda, et rongi ei tuleks ja seejärel ületada raudtee. Ratturitele tuletan siinkohal meelde, et raudtee ületamisel ülekäigukohas tuleb rattalt maha tulla ja ületada raudtee jalakäijana ehk siis ratas käe kõrval. Omamoodi pähkliks on ka kergliiklusteede kasv ja jalgratturite osa-

kaalu kasvamine liikluses. Selleks, et jalgratturid ülekäigukohtades rattalt ikka maha tuleksid ja raudtee ületamisel ohutusreegleid täidaksid, paigaldatakse ülekäigukohtadele nn turvatõkised (piirdetorud). Kahjuks on tänane praktika näidanud, et paljude jalgratturite jaoks on need pigem segavaks faktoriks ega mõisteta päris täpselt, miks sellised piirded sinna on paigaldatud. Siinkohal on veel palju vaja ära teha. Lähiajal saavad mitmed raudteeülekäigukohad täiendavad hoiatustahvlid, mis tuletavad meelde, et sisenetakse ohutsooni ja ülekäik on vaid jalakäijatele. Kokkuvõtteks on raudteede ületamine ikka ületaja otsus, mille langetamisele peaksid erinevad ohutusmeetmed kaasa aitama. Millised need on? Viimastel aastatel on palju panustatud raudteevõrgustiku ohutust parendavatele tegevustele (isetekitatud ülekäikude piiramine, ohutumate liiklusteede rajamine, raudteejaamade piiramine aiaga, tunnelite rajamine), kuid liikluskultuur pole paranenud ning seetõttu toimub jätkuvalt traagilisi õnnetusi.

Luku-Expert soovitab: ukselukk on investeering turvalisusesse

Siseustel on lukk pigem piirava funktsiooniga.

Luku soetamine on pikaajaline investeering turvalisusesse. Tihti ostetakse lukk kiirustades ning valede omaduste järgi. Kõige levinum ostu mõjutaja on hind: lukk valitakse sageli hinna, mitte turvalisuse ja kvaliteedi järgi. Teisena hinnatakse välimust ning pärast seda turvalisust. Tihti on alles viimased ostuotsuse mõjutajad funktsionaalsus ja kasutusmugavus. Vastupidi tavapärasele järjekorrale tuleb lukku valides esmalt lähtuda selle funktsionaalsusest ning kasutusmugavusest, seejärel turvalisusest. Viimasena peaks ostu mõjutama hind. Pea meeles, et luku eesmärk on kaitsta Sinu vara. Odavad ning ebakvaliteetsed lukud seda ei tee! Oluline lukku valides: Funktsionaalsus ja kasutusmugavus

Ukseluku valikul on tähtis teada, milleks lukku vaja läheb, kes seda kasutavad ja kuidas neil oleks lukku lihtne kasutada. Välisustele tuleks valida tugevdatud konstruktsiooniga lukk, mis peab hästi vastu suurele kasutuskoormusele ja on kaua töökorras. Lisaks tugevdatud konstruktsioonile peaks selline lukk olema seestpoolt kergesti avatav, et hädaolukorras saaks hoonest tõrgeteta väljuda. Korteri või eramaja välisustele tuleks paigaldada turvalukk. See võib olla multifunktsionaalselt kasutusja turvalukk ühes lukus või siis eraldi lukkudena. Välisustel on oluline turvalisus, kuid ka kasutusmugavus. Kõrge turvalisuse tagamiseks kasuta koduuksel lukku, mille ukse seestpoolt avamise funktsiooni on võimalik fikseerida. See laseb Sul kodus olles ust avada seestpoolt ilma võtmeta, kuid raskendab akna kaudu sisenenud vargal ukse kaudu lahkumist. Siseustel on lukk pigem piirava funktsiooniga. Lukk peab hoidma ukse kinnises asendis, et vältida

tuuletõmbust või takistama uksest sisenemist (nt WC). Sellised lukud ei vaja kõiki välisustele mõeldud funktsioone. Siseuste lukud on lihtsad ja tavaliselt palju soodsama hinnaga. Turvalisus

Luku peamine ülesanne on hoida ust turvaliselt ja kindlalt kinni. Siseustel ei ole vaja kõrget turvalisust, kuna ukse konstruktsioon on kerge ja tegemist on juba kolmanda lukustusega pärast trepikoja- ja korteriust. Korteri või eramaja välisuksel peaks olema lukustuse turvalisus kõige kõrgem. Selle ukse kaudu sisenetakse privaatsesse ruumi, mida on vaja kaitsta võõraste ja soovimatute külaliste eest. Välimus ehk disain

Kui kaks esimest punkti on valimise käigus läbi käidud, tuleks keskenduda luku välimusele. Kas Sul on disainile mingeid erinõudmisi? Kas ukselink peaks olema futuristlik või hoopis vanalinnale sobivalt antiikne? Kas link peab olema kollane, läikivalt metalne või hoopis matt? Lukk peaks sobima ukse välimusega. Eksklusiivsus ja eridisain lisavad uksele väärtust.

Välisustele tuleks valida tugevdatud konstruktsiooniga lukk, mis peab hästi vastu suurele kasutuskoormusele. Ühiskondlikud ruumid

Trepikoja- või büroohoone välisuksel on turvalisus teisejärgulise tähtsusega: siin on olulisemad funktsionaalsus ja kerge väljapääs hoonest (evakueerimistingimused). Kaupluste välisustele tuleks paigaldada turvalukk või kasutusja turvalukk. Selline uks peab päeval olema avatud ja öösel turvaliselt suletud. Päevase kasutuse saab lahendada turvalukuga, mille keel on lukustatud lukukorpuse sisse. Teine lahendus on kasutuslukk, millel saab tuuleriivi päeval lukukorpusesse lukustada ja tööpäeva lõpus see vabastada (jääb seestpoolt

Ühiskondlike ruumide välisustele tuleks paigaldada turvalukk või kasutusja turvalukk.

väändenupuga avanemise võimalus, et viimased kaupluse kliendid saaksid lahkuda). Suure koormusega välisustele (büroohooned, kortermajad, hotellid, kauplused jm) ei soovita me lukku, mille avamiseks tuleb kasutada linki. Link kulub sagedasel kasutusel kiiresti ja vajab varsti väljavahetamist. Siia sobib lukk, mis päeval on avatud või avamine on elektriliselt juhitav. Kohtades, kus ei ole vaja kõrget turvalisust, ei ole mõtet lukule palju raha kulutada. Luku-Expert soovitab Sulle parima lahenduse, Sina teed õige valiku!

Hind

Viimasena tuleks mõelda luku hinnale. Standardlahendused on alati soodsamad kui erilahendused. Lukud, mille tootmis- ja müügikogused on suured, on tavaliselt soodsama hinnaga. Sellistele lukkudele teevad tootjad tihti ka sooduskampaaniaid. Erilahendused ja -disain tõstavad tavaliselt lukustuse hinda. Kui Sulle vajalik funktsionaalsus ajab hinna liiga kõrgele, küsi soodsamat lahendust. Vahel on asendused võimalikud. Hinna pärast ei peaks kasutusmugavusest ja disainist loobuma.

Lukku valides mõtle sellises järjekorras: • • • •

Funktsionaalsus ja kasutusmugavus Turvalisus Välimus ehk disain Hind

Meie kauplused asuvad Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Parema ülevaate saamiseks tutvuge meie toodetega Luku-Experti kodulehel www.lukuexpert.ee või võtke otse ühendust e-posti lukuexpert@lukuexpert.ee ning telefoni 6 410 610 teel.

29. juuni - 5. juuli iga p채ev 09:00-17:00 3.-9. august iga p채ev 09:00-17:00

Tasuta register ratta kaitsmiseks ja ülesleidmiseks Rattavarguste vähendamiseks ning varastatud ja kadunud jalgrataste omanike tuvastamiseks loodud registrisse saab rattaid registreerida tasuta, vaja on vaid IDkaarti või Mobiil ID-d, ratta raaminumbrit ning pilti rattast.

Foto: Tõnu Tunnel

Kõigil rattaomanikel on võimalus oma ratas tasuta registreerida BikeID registris: www.bike-id.eu. „Miks me seda teeme? Asi on nimelt selles, et rattaid ei ole kohustus registreerida ja tänu sellele vabadusele on ka rattavargused väga suur mure üle terve Euroopa,” selgitas Bike-ID üks eestvedajatest Markus Trei. Register aitab Eestit turvalisemaks muuta

Igaüks saab registri avalehel kontrollida ratta raaminumbri või BikeID numbri järgi, kas ratas on varastatud. Bike-ID numbri saavad kõik need rattad, mis on märgistatud Bike-ID turvaelementidega (turvakleebis ja sajad mikromärgid). Kasutatud ratta soetamisel tasuks kontrollida kindlasti ka Bike-ID registrist, kas tegemist võib olla varastatud rattaga. Eestis on varguste vahemik aastas ca 1500–2000 ratta vahel. See number aga ei peegelda Trei sõnul tegeliku probleemi, kuna umbes pooled varguseohvrid ei tee

Mikromärkide paigaldamine rattale on lihtne, kuid väga raske on neid eemaldada. isegi avaldust politseisse. „Politsei, rattapoodide ja ka meie endi hinnang on, et ca 3000–4000 ratast varastatakse Eestis aastas, mis on üüratu number, arvestades meie riigi väiksust,” märkis Trei. Politsei tunnustab

Bike-ID register ning turvamärgistus on saanud heakskiidu ka Eesti politseilt, kelle sõnul aitavad Bike-

ID lahendused rattaomanike lihtsamini tuvastada. Kõigi rataste info, mis on registris märgitud varastatuks, edastatakse Bike-ID poolt ka politseile. Register võimaldab politseil jalgratta leidmisel kontakteeruda selle omanikuga. Loomulikult ei välista ratta registrisse kandmine selle koridorist varastamist, küll on aga probleem

selle registreeritud ratta edasimüümisega pandimajja, tavakasutajale, ratta hulgimüüjale jne. „Mida rohkem rattaid registrisse kantud, seda turvalisemaks ratta omamine Eestis muutub. Kui kõik inimesed teavad rattaregistri olemasolust, ei ole vargal ratast enam kellelegi müüa ja tal puudub mõte rattaid varastada,” ütles Trei. Lisaks tasuta registreerimisele on võimalik ratast ka kaitsta turvamärgistusega, mis koosneb kleebisest ja 300 titaansulamile graveeritud mikromärgist, mille inimene saab ise rattale kanda. See meekärjekujuline nummerdatud kujutis on veidi suurem liivaterast ning uputatud spetsiaalse liimi sisse, mille rattaomanik aplikaatoriga raamile saab kanda. Neid märke ei ole võimalik raamilt kahjustamata eemaldada. Samas ei riku antud märgistuselahendus kuidagi ratta esteetilist välimust. Bike ID registriga on tänaseks liitunud mitu tuhat ratturit. Keskmiselt registreeritakse päevas sadakond ratast. Turvamärgisuse saab igaüks endale tellida www.bike-id.eu aadressilt hinnaga 19.90 ning hind sisaldab ka transporti Eesti piires. JALGRATTA KINDLUSTUS Esmakordselt on Eestis on võimalik rattaid kindlustada ka kodukindlustuse väliselt. Koostöös Salvaga pakume kindlustust nii varguse kui ka õnnetusjuhtumite vastu.

Et suvest ja veest turvaliselt mõnu tunda, tule ja õpi ujuma! Lisaks ujumisoskusele saad suvekursusel teada, mida teha siis, kui tunned vees hirmu või kui ootamatult on vesi silma ja kõrva sattunud. Kuidas käituda kui vees olles on tekkinud kramp või kui tunned väsimust. Ujumine on jõukohane igaühele ja vajalik oskus kogu eluks. Vees liikumine annab aluse kogu lihaskonna dünaamilisele arengule, toetades iseäranis hästi selja- ja kõhulihaste toonust ning hoides liigeseid ülekoormuse ja põrutuste eest.

S NR . SU V E KU RSU

29.06.–09.07. psed –7 aastased la Algõpetus: 5 in orruse basse Kalev SPA 0 -k 0–17.15 E, T, K, N 16.3

S NR . SU V E KU RSU

d 13.07.–23.07. aastased lapse -7 5 : d u n d u Edasijõ in orruse basse Kalev SPA 0 -k 0–17.15 E, T, K, N 16.3

tele ja a lg a d u g in n e e Tr ele ja edasi jõudnut vanuses 5–10

SU V E KU RSU

S NR . 2

d 29.06.–09.07. astased lapse a 0 1 – 7 s: tu e Algõp m bassein Kalev SPA 25 0–18.15 E, T, K, N 17.3

SU V E KU RSU

S NR . 4

psed 13.07.–23.07. 0 aastased la 1 – 7 : d u n d u Edasijõ m bassein Kalev SPA 25 0–18.15 E, T, K, N 17.3

Kalevi Ujumiskooli suvekursuste maksumus 45 eurot. Lisainfo telefonil 505 7585 või info@ujumiskool.ee

Liitu juba täna!

! s a r r o k u l o s a g i a j d r u m e n i Ole la

aastast 1959

Vesi karistab hulljulgeid ja hoolimatuid Foto: Shutterstock

Paljud veeõnnetused jääksid olemata, kui lapsevanemad oleksid tähelepanelikumad ja vetteminejad kained.

lainetusega. Jõgedes suplemisel peab meeles pidama, et seal on veetemperatuur madalam kui järvedes. Samuti tuleb arvestada voolu tugevuse ja võimalike kärestike ning paisudega. Ujuda on riskantne kiirevoolulistes jõgedes ja tundmatutes veekohtades, sest seal võib olla hoovusi või allikakohti.

Astra Pintson-Käo Päästeameti pressiesindaja

Eelmisel aastal uppus Eestis veekogudes 68 inimest. Suvekuudel satub õnnetustesse palju lapsi. Mullu kaotas elu viis last, kes järelevalve puudumisel uppusid kodutiiki, jõkke, järve, aga ka mängumaa basseini, nagu juhtus viieaastase poisiga. Kindlasti tuleb lapsega rääkida veega seotud ohtudest ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik ja kuidas ohutult veekogu ääres mängida ning mida teha ohtlikku olukorda sattudes.

Alkohol vaigistab ohutunde

Laps vajab järelevalvet

Läbi aastate on olnud palju juhtumeid, kus lapsed on uppunud kodutiiki või kodu lähedal olevasse veekogusse. Nii juhtus eelmisel aastal Häädemeeste vallas neljaaastase poisiga. Kui ühel hetkel on laps õues mängimas, siis juba järgmisel hetkel võib ta olla aias oleva tiigi või basseini ääres. Lastele meeldib vee ääres mängida, kuid neid ei tohi hetkekski jätta järelevalveta. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub lapsevanemal. Kui laps on vees, siis peab vees olema ka lapsevanem. Isegi kui vesi on madal, võib see halbade kokkulangevuste tõttu lapsele ohtlikuks muutuda. Vees ei tohi minna ülemeelikuks ja hulljulgeks, korraldada võistlusi, mänge või nalja pärast teeselda abivajajat. Enne vette hüppamist tuleb teada, milline on veekogu põhi ning arvestada võimalike veealuste ohtudega. Lapsi ei tohi lubada ilma täiskasvanu järelevalveta paadiga, parvega või muu veesõidukiga sõitma. Eriti ohtlik on minna veekogule suure lainetusega. Paadis on keelatud seista püsti, tõugelda, teha äkili-

Lastele meeldib suvel vee ääres mängida, kuid neid ei tohi jätta kunagi järelevalveta. si liigutusi või kõigutada paati ja proovida kedagi vette lükata. Kui tõesti on vaja kohti vahetada, siis seda tuleb teha paadi keskel madalalt liikudes. Veekogule minnes tuleb veenduda, et päästevarustus on pardal olemas ning päästevestid nii lastel kui ka täiskasvanutel seljas. Mullu uppus Tamula järve korraga kolm kalameest, kellel puudus päästevarustus. Tänavu kukkus Põltsamaa lähedal kummipaadist järve mees, kellel ei olnud päästevesti seljas. Viimasel hetkel õnnestus mehe elu päästa ja ta jahedast veest välja tuua. Hiiumaal Reigi lahes uppus selle aasta mais kaks meest. Päästevestid leiti ümberläinud paadi alt. Kriitiliselt tuleb suhtuda täispuhutavatesse abivahenditesse – need võivad olla ohtlikud. Täispuhutavad ujumisvahendid võivad

vee peal petliku turvatunde tekitada. Väike laps võib ujumisrõngast välja libiseda, see võib ootamatult tühjaks minna või lapse tagurpidi keerata ja ta vee alla lõksu jätta. On olnud juhuseid, kus laps on täispuhutaval madratsil rannast eemale kandunud ja eluohtlikku olukorda sattunud. Kindlasti peab lapsevanem teadma oma lapse ujumisoskust. Kui ujumisoskus ei ole väga hea, on ohutum olla madalas vees. Ujuda on soovitatav piki kallast või kalda poole sellisel sügavusel, et jalad põhja ulatuvad. Ohutum on ujuda selleks ettenähtud kohas nt valvega rannas või märgistatud ujumiskohas. Kindlasti tuleb arvestada konkreetse veekogu omapäradega – vee sügavuse ja läbipaistvusega, kallaste omapäraga, põhjasetete ning veetaimedega, suurte veekogude puhul lisaohuks oleva

Enamikul uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Vaatamata sellele, et ollakse teadlikud vette mineku ohtlikkusest joobeseisundis, kaob sageli alkoholi mõjul ohutunne. Joobeseisund kahandab ka koordinatsiooni ja ujumisoskust. Vee alla sattudes võib inimene tõmmata vett kopsudesse või seiskub hingamine kõrikrambi tõttu. Mõlemal juhul peatub hapniku juurdepääs kopsudesse, vereringesse ja seejärel ajusse. See on üks põhjus, miks uppujad sageli appi ei karju ning upuvad vaikides. Uppumissurmade vältimine algab juba kaldalt – kõigil on võimalus säilitada selge mõistus ja korrale kutsuda ka oma sõpru. Eriti vastutustundetud on lastega veekogu ääres viibivad ja alkoholi tarvitavad vanemad. Eelmise aasta juunis suutsid päästjad Tamula järvest päästa joobetunnustega ja agressiivse noore mehe, kes oli sõpradega rannas pidutsenud. Nii hästi ei läinud Kiidjärve supelrannas ja Viljandis Ugala tiigi ääres seltskonnaga pidutsenud meestel. Pärast alkoholi tarvitamist ujuma läinud ja vee alla vajunud mehi ei suutnud kiirabitöötajad enam elustada. Päästeameti käimasolev veeohutuskampaania tuletab meelde inimeste kohustust takistada ebaadekvaatses olekus sõpru vette minemast – „Ära lase purjus sõpra vette!” Veel infot ja käitumisjuhiseid leiab: http://www.veeohutus.ee/ http://paasteamet.ee/et/kodanikule/veeohutus/veeohutus-suvel.html

Suvekomöödia Suur TV-Show –

Mängivad: Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome Lavastaja: Roman Baskin Kunstnik: Ann Lumiste

Telemeediaskandaalis osalevad: Marko Matvere, Merle Palmiste, Hendrik Norman jpt. Lavastaja Roman Baskin

John Patrick

Skandaalisalu 23. juulist 2. augustini Ohtu mõisa tallisaalis

16. juulist 7. augustini Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal. www.kell10.ee

Mängivad: Priit Pius ja Linda Vaher Lavastaja: Roman Baskin Kunstnik: Ann Lumiste John Patrick

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal. www.kell10.ee

Preili Julie AUGUST STRINDBERG

KERSTI HEINLOO ANDRES MÄHAR KATI ONG lavastaja ROMAN BASKIN

7. kuni 30. august Ohtu mõisa tallisaalis

24. juulist 9. augustini Kõue mõisas

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal. www.kell10.ee