OMA Ă„RI MĂ„RTS 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI
Julgus riskida tegi peakokast moodulmajade tootja Ainult kolm aastat tagasi esimese moodulmaja püsti pannud Greencube OÜ on hea näide tõusujoonel toimetamisest.
Henri Bekmann visandas esimesed moodulmajad ise.
Foto: Rico Saadre
Sel aastal jõudis Greencube Ajujahi äriideede konkursil top-30 nimekirja ja valiti ka kümne parima kodumaise ettevõtte hulka. Vabariigi aastapäeva eel andis Lääne maavanem Neeme Suur tegijatele tänukirja innovaatiliste moodulmajade tootmise, arendamise ja maailmakaardile viimise eest. Firma asutaja ja omanik Henri Bekmann sai idee ettevõtlusega alustamiseks elust enesest. Kokapaberitega mees hakkas kodukohta Kõmsile uut sauna ehitama, kuid ei leidnud kuskilt meelepärast projekti. Nii haaraski peakokana pliitide vahet jooksnud Bekmann ise pliiatsi ja visandas sobiva hoone piirjooned. Ka esimesed reaalsed moodulmajad pani Bekmann ise paberile ja läks siis joonistega projekteerija jutule, kes visandid nõuetekohaseks joonistas. “Kuigi hoone visuaal ja filosoofia olid selleks hetkeks sügavalt mu pähe juurdunud, peitus moodul-
maja valmis ehitamise taga siiski suur äririsk. Ma ei teadnud ju toona, kas kliente leidubki,” räägib Bekmann. Ent õnn soosis leidlikku ettevõtjat. Ainult loetud kuud ja pereettevõtte filosoofiale leidus toetajaid – Eestis on vajadus väikemajade järele täiesti olemas. Lisaks mugavus, sest väikeseid, 20 ruutmeetrist algavaid kodukontoreid, mängumaju, saunu, suvilaid ja ka kodusid tellides saab klient võtmed kätte kiirelt ja lihtsalt. Idee headust tõestas ka EAS-i antud stardikapitali toetus. Eelistab maapiirkonda Õnneks leidus Bekmanni kodukandis Läänemaal ka ärksaid mehi, kes aitasid kaasa tehnilise poolega. Kui projektile sai viimane pilk peale heidetud, tehti moodulmajade tootmisega algust. Loodava ettevõtte asukoht väga suurt peamurdmist ei nõudnud, see tehti ikka kodukohta.
Foto: Greencube OÜ
“Tean suurepäraselt, et maapiirkonnas on ettevõtlusega alustamiseks mitmeid eeliseid. Samuti on koos väljaõppinud spetsialistidega valminud toodang ühtlasema ja parima kvaliteediga. Linnas tuleb sageli suure kaadrivahetusega silmitsi seista, kuid maapiirkonnas on see risk väiksem. Ja kui sealt leiab veel kogemustega puuseppi ja ehitajaid, on otsuse langetamine kerge,” julgustab Bekmann
maapiirkonda panustama. Möödunud aasta novembris avas ettevõte Läänemaal teise tehase, seekord Lihulas. Ajujahi top-30 hulka viis ettevõtte idee hakata tootma kriisipiirkondadesse mõeldud kokkupandavaid kärgmaju Hexagon, mis viiakse sihtkohta merekonteinerites. Looduskatastroofide või sõdade tõttu jäävad paljud inimesed oma kodudest ilma. Seega on ülioluli-
OMA ÄRI 3
Ettevõtte ajajoon Hexagoni kärgmajad lähevad maailma kriisipiirkondadesse.
ne, et võrdlemisi väikese raha eest saaks hõlpsalt kokku panna maja, mis pakub õnnetustes niigi kannatanud peredele väärikat peavarju, avab Bekmann idee tagamaid. “Muidugi olen rõõmus, et mu ettevõte Ajujahil 30 parema hulka jõudis, aga isegi kui poleks, rühiksime selle teemaga ikka edasi – nõudlust kärgmajade järele jagub,” nendib omanik.
• Jaanuar 2014 – Läänemaal Hanila vallas avatakse esimene tehas. • November 2016 – Läänemaal Lihulas avatakse teine tehas. Ettevõte pääseb kärgmajadega Hexagon Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht top-30 hulka. • Jaanuar 2017 – koos Tehnopoli ja välisministeeriumiga luuakse koostöösidemed ÜRO ning selle sidusja allorganisatsioonidega, nagu Punane Rist ja programm Global Humanitarion Lab (GHL).
Kriisikolded ootavad Alanud aasta tõi ettevõttele ka pakkumise välisministeeriumist, kes aitab koos Tallinna teaduspargi Tehnopoliga Hexagoni kärgmajade idee rahvusvahelisele tasandile viia. Et ÜRO ja Punase Risti juures asub hulgaliselt programme, millest erasektor tihti teadlik ei ole, aitabki Tehnopol pakutavaid võimalusi Eesti ettevõteteni tuua, selgitab Bekmann. Ka militaarsektoris tegutsev Milrem AS ja kaitsetööstusliit avaldasid soovi töötada koos Greencube’iga välja majamudeli, mis sellesse keskkonda sobituks. Senikaua osaleb aga ettevõte arvukatel ärimudelite ja müügi ning tootearenduse ja turunduse koolitustel. Juba toimunud koolituste ja laienenud kontaktide võrgustik on praeguseks end kuhjaga ära tasunud. Kui aga küsida, kuidas saab üks ettevõte nii lühikese ajaga oma toimetamistega selliste tulemusteni jõuda, vastab Bekmann: “Pühendumine on oma eesmärgi saavutamisel üks peamisi võtmeid. Lihtsalt taevasse vaadates ja unistades ei juhtu midagi. Igal asjal on oma õige aeg – see tuleb ainult ära tunda. Mind on ettevõtlus maast madalast paelunud. Kui julged riske võtta ja teed asja südamega, läheb kõik hästi.” Vilve Torn
E-äriregister näitab ka e-arvete vastuvõtjaid 1. märtsist saab e-äriregistri juurde loodud e-arvete vastuvõtjate registrist vaadata, millised organisatsioonid, sh äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja omavalitsusasutused e-arveid vastu võtavad ja kes neile operaatorteenust pakuvad. E-arveid vastu võtvad organisatsioonid ei pea ise registrile infot edastama, sest vajalikud andmed jõuavad registrile nende operaatorteenuse pakkujalt automaatselt. Ettevõtja või asutuse esindajal on vaja ainult kinnitada andmete tõepärasus ettevõtjaportaalis. Hetkel sisaldab e-arvete vastuvõtjate register infot ligikaudu 3300 ettevõtja ja asutuse kohta. Uue registri teenuste kasutamiseks tuleb operaatoritel sõlmida leping registrite ja infosüsteemide keskusega (RIK). E-arvete vastuvõtjate registri teenuste kasutamine on tasuta.
Uus 50-eurone tuleb käibele 4. aprillil
Creditinfo värske maksekäitumise uuring näitab, et negatiivse krediidihinnanguga ettevõtteid on Eestis 12,9% – see on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Kui tasumata arvete ehk maksehäiretega ettevõtteid oli 2016. aasta teisel poolaastal pea sama palju kui aasta varem ehk 3,4%, siis maksuvõlgadega firmasid on mullusest rohkem (6,1%). Maksehäiretega ettevõtete osakaal on kasvanud kõige kiiremini veonduses-laonduses. Riigimaksude tasumisega hätta jäänute osakaal on kasvanud eelkõige ehitussektoris, majutuse-toitlustuse alal ja veonduses-laonduses.
Aprilli alguses hakkavad Eesti Pank ja teised euroala keskpangad ringlusse laskma uue kujunduse ja täiustatud turvaelementidega 50-euroseid rahatähti. Uute 50-euroste sujuvaks kasutuselevõtuks on oluline, et ettevõtjad uuendaksid aegsasti rahakäitlusseadmeid ja oleksid kursis rahatähe uuendustega. Kõige silmatorkavam muudatus on samasugune, nagu oli uutel 20-eurostel: rahatähe paremal serval hologrammriba peal asub läbipaistev portreeaken. Kui pangatähte vastu valgust vaadata, on aknas näha Europe portree. Ülejäänud turvaelemendid – Europe portreed kujutav vesimärk ja hologrammriba, smaragdroheline number ja reljeefsed jooned rahatähe servadel – on samad, mis uutel 5-, 10- ja 20-eurostel. “Uus rahatäht tuleb vastu võtta ka siis, kui tehnilised uuendused on tegemata või rahatuvastusseadet ei ole,” rõhutas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. “Kõikide rahatähtede ehtsust on võimalik tuvastada käsitsi ja seda saab teha nii professionaalne sularahakäitleja kui ka iga tavaline inimene.”
Oma Äri
Oma Äri
Oma Äri
Maksuvõlgadega firmasid mullusest rohkem
4 OMA ÄRI
Iga-aastasest sünnipäevatordist kasvas välja koogiäri Praegu tuntakse Reelika Kuusemäe küpsetisi ka kodukandist kaugemal, apelsinimaitselist piparkoogitainast on viidud isegi Inglismaale. Raplamaa naise Reelika Kuusemäe äri kasvas sõna otseses mõttes välja tütre sünnipäevapidudest. Nimelt maitsesid külalistele – ja neid tuli tavaliselt kokku palju – väga Reelika meisterdatud koogid-tordid, nii et neid hakati ka teiste pidude tarvis tellima. Praeguseks teatakse Reelika küpsetisi kaugemalgi kui kodukandi ümbruses. Tema ühte hitttoodet – apelsinimaitselist pi-
parkoogitainast on viidud Inglismaalegi. “Oma esimesi kooke hakkasin tegema siis, kui mul laps sündis – ta saab mais kuueseks,” räägib naine. Iga kord, kui beebitüdrukule lisandus järjekordne kuu, valmistas ta pidustuseks nii mitu kooki, kui vanaks laps sai. Kui laps sai aastaseks, seisis laual 12 erinevat kooki. Külalised sõid ja kiitsid ning Reelika õde tellis endagi pidulauale isetehtud kooke. Nende inimeste ring, kellele Reelika küpsetised maitsesid, üha kasvas ning tasapisi hakkasid ka n-ö võõrad inimesed neid tellima. Ühtlasi sai loodusturismi õppinud naisele selgeks, et ta tahakski hakata elatist teenima “kondiitrivärgiga”, mitte palgatöötajana. Kuna oma ettevõtte loomiseks nappis teadmisi,
tuli naine palgatöölt ära ja registreeris end töötuks. Töötukassas suunati ta esmalt karjäärinõustaja juurde, kes omakorda suunas Reelika ettevõtluskoolitusele. Ühtlasi asus ta õppima Tallinna teeninduskooli pagari-kondiitri kursusele. Töötukassast on võimalik taotleda ettevõtluse alustamise toetust, selleks esitas Reelika vastava taotluse ja äriplaani. Viimase koostamine võrdus naise hinnangul ülikooli lõputööga. Esimene kord ta positiivset vastust ei saanudki. “See oli tõesti suur töö,” tõdeb ta, lisades, et üksipulgi tuli analüüsida tulevasi kliente, turgu, äririske. “See justkui eeldab, et oled nimetatud valdkonnas enne tegutsenud, aga ei ole ju ning kuidas siis peaks neid asju teadma,” mõtiskleb Reelika.
Foto: Kristiina Viiron
Reelika Kuusemäe küpsetatud pavlovad ja tuuletaskud maitsevad hästi ning neid tellitakse temalt tihti.
Osaühing koduköögis Teisel korral õnnestus siiski jaatav vastus saada ning osaühing Reelika Köök & Kook võis sündida. Tööd teeb naine Kaerepe-
Tööandjate Ülikool Inspiratsioonipäev teemal "USALDUS" Peaesineja juhtimiscoach ja raamatu „The Trusted Executive“ autor John Blakey
res, oma kolmetoalise korteri köögis. Selleks oli vaja veterinaar- ja toiduametile esitada koduköögi teavitus ja enesekontrolliplaan. Paberimajandust oli
omajagu, möönab Reelika, aga pärast nende täitmist kanti tema köök koduköökide nimekirja. Töötukassast saadud toetuse eest soetas naine ettevõtte-
20. aprill 09:30 – 15:30 EBSi aula (IV korrus) 50 EUR ebs.ee/tooandjateylikool
OMA ÄRI 5
Vastlapäev Reelika köögis ehk 1200 kuklit kahe päevaga • Töö algas esmaspäeva varahommikul, kestis kogu päeva ja lõppes öösel pool neli. • Töö jätkus teisipäeva ehk vastlapäeva hommikul kell pool seitse, viimased kuklid võttis ta ahjust välja õhtul 21.30. • Ühe tunni jooksul valmis 36 kuklit. Kokku küpses Reelika köögis kahe päevaga 1200 vastlakuklit. • Teisipäeval tuli kukleid kiiresti jahutada, et saaks neile ruttu vahukoore vahele panna ja tellijaile üle anda. Abiks olid naisele ema, ämm ja õde. • Niisuguseid päevi tuleb koduköögis ette aastas paar korda.
le näiteks sülearvuti, sügavkülmiku ning olemasolevast mikserist suurema segaja. Plaanis on osta veelgi köögitarvikuid, muu hulgas uus ahi, pliit, nõudepesumasin ja toiduprinter. Arvutit on vaja nii asjaajamiseks kui ka Facebookis turundamiseks. Ja mitte ainult – peamiselt Facebooki vahendusel naine kõik tellimused vastu võtabki ning pakkumised välja kuulutab. “Klaviatuurivahed ongi juba tainast täis,” naerab ta vastuseks küsimusele, kuidas ta küpsetamise vahepeal veel arvutis toimetada jõuab. Sügavkülmas hoiab naine marju, mida kulub rohkesti. Ta valmistab ise ka kompotte-moose. Reelika püüab kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet, puuviljade-marjade puhul see alati muidugi ei õnnestu. Vahukoor, toorjuust, kohupiim, jahu ja muu küpsetamiseks vajaminev on aga kõik eestimaine, meie kauplustes igapäevaselt saadaolev kraam. Reelika märgib, et naturaalsete toorainete, eeskätt vahukoore, toorjuustu, kohupiima kasutamisel kookide-tortide valmistamiseks tuleb mõnevõrra lõivu maksta välimusele, kuna need lihtsalt ei püsi nii hästi kui näiteks taimne vahukoor.
“Panen rõhku rohkem maitsele kui välimusele,” tõdeb naine. Paar korda aastas hullud päevad Käed-tööd-täis-päevad on Reelikal need, mil kõik pidu peavad – näiteks jaanid, jõulud või siis vastlapäev. Hiljutine liulaskmise püha tähendas kaks päeva jut-
Esimene toetuse saamiseks tehtud äriplaan ei läinud läbi, teine kord see õnnestus.
ti küpsetamist – kokku valmistas ta 1200 kuklit. Tellitud oleks rohkemgi, aga enamat polnud lihtsalt võimalik pakkuda, sest neid ei anna eriti ette valmistada – lähevad tahkeks. Niisiis küpsetas Reelika kogu esmaspäevase päeva, öösel kella poole neljani välja. Seejärel heitis
paariks tunniks magama ja seisis uuesti kell pool seitse pliidi taga. Viimased kuklid võttis ta ahjust teisipäeva ehk vastlapäeva õhtul pool kümme – tellimuse esitanud inimene oli nõus säärasel kellaajal neile järele tulema. “Tunni jooksul valmis 36 kuklit,” oli naisel välja arvutatud. Teisipäeval tuli kukleid ka kibekiiresti jahutada, et saaks neile ruttu vahukoore vahele panna ja tellijaile üle anda. Selleks päevaks tulid talle ka ema, ämm ja õde appi. Niisuguseid “hulle” päevi tuleb aastas ette vast paar korda. “Aga mulle meeldib, et saan tempot valida,” ütleb Reelika. Ta teab, et paljud ei võta viimasel hetkel laekunud tellimusi vastu, kuid tema teeb seda, kui suudab neid vähegi täita. Vahel küpsetab ta pavlovaid, tuuletaskuid või muud suupärast ilma eelneva tellimuseta ja paneb siis Facebooki teate üles. “Olen alati kõik ära müünud,” täheldab ta. Tulevikus, kui Reelika Köök & Kook on kolinud talumaja kööki (see on plaanis), tahab naine korraldada lastele mõne kokanduskursuse. “Tahaksin, et lapsed õpiksid ise süüa tegema,” põhjendab ta. Kristiina Viiron
Kuidas kohtus võita? Advokaadid kohtavad iga päev lepinguliste ja töövaidluste lahendamisel inimesi, kes on enda arvates kõik riskid maandanud, kuid ei suuda olulisi asjaolusid tõendada. Kui lepingus on mõni säte mitmeti mõistetav või jääb oluline küsimus reguleerimata, eelistatakse sageli ikka veel asju suuliselt „selgeks rääkida”. Kohus või töövaidluskomisjon lähtub aga vaidluses eelkõige kirjalikest kokkulepetest. Ülalkirjeldatud probleemi aitab vältida advokaaditeenuste kasutamine juba lepingute sõlmimisel. Advokaadil kulub lepinguga tutvumiseks ja võimalike riskide hindamiseks keskmiselt 1–2 tundi. Kohtuvaidlused kestavad aga aastaid ning õigusabikulud võivad ulatuda tuhandete eurodeni. Advokaat on nagu kindlustus – kasulikum on teha väikseid regulaarseid kulutusi, et vältida tulevikus suurt kahju. Soovitus: mõelge kokkulepete sõlmimisel alati sellele, kas oluliste tingimuste kohta on võimalik esitada üheselt mõistetavaid tõendeid. Edukaks kohtuvaidluseks pannakse alus ammu enne vaidluse tekkimist. Seega tasub fikseerida kõik kokkuleppe tingimused lepingus või selle lisades. Kui seda pole mingil põhjusel võimalik teha, on
alati kasulik arutada lepingu tõlgendamisega seotud küsimusi ekirja teel, mitte suuliselt. Nii saab esitada kohtule vähemalt e-kirjad läbirääkimistel arutatu kohta. Juriidilisi teadmisi omamata on väga raske kaitsta end lepingupoole eest, kelle eesmärk ongi teid kahjustada. Näiteks võib vaidluse tekkides selguda, et teie hinnangul olid kõik olulised tingimused lepingus fikseeritud, aga pikk leping või selle lisa sisaldab sätteid, mis jäävad kas märkamata või lõpuni mõistmata, ent muudavad oluliselt lepingu tõlgendamist. Probleeme esineb näiteks lepingu eseme hinna fikseerimisega. Poolte vahel sõlmitud tüüplepingus on määratletud mitu valemit ja märgitud, et lepingu lisas valitakse neist üks. Samas sõlmitakse ka lepingu lisa ning üks pool saab aru, et kokku on lepitud põhilepin-
gus märgitud valemis (näiteks turuhind, aga mitte alla kokkulepitud summa), samas teine pool leiab, et lepingu lisas fikseeriti lõplik müügihind. Selliste vaidluste lahendamisel võib määrava tähendusega olla ka üks sõna. Levinud on ebaõige arusaam, et notariaalsetel tehingutel pole advokaadi abi vaja. Arvestama peab aga sellega, et notarid kasutavad enamasti standardlepinguid. Notar on erapooletu nõustaja, kelle ülesanne on lisada lepingusse mõlema poole soovid. Näiteks kinnistu müügi korral ei analüüsi notarid osapooltega kinnistul asuva hoone võimalikke probleeme. Seevastu advokaat hindab põhjalikult konkreetse lepingu esemega seotud riske ja soovitab lisada ostu-müügilepingusse kokkulepped, mis kaitsevad just teid, mitte mõlemat osapoolt.
Töötukassast saab taotleda ettevõtlusega alustamise toetust Töötukassa ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi (praegu kuni 4474 eurot). Seda antakse majandustegevuse alustamiseks kas uue loodava äriühingu kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes on vähemalt 18-aastane ja läbinud ettevõtluskoolituse; kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus. Samuti võib toetust taotleda tööotsijana registreeritud mittetöötav vanaduspensioniealine inimene, kes on läbinud sobiva koolituse, kel on vastav kõrgharidus või ettevõtluskogemus. Ettevõtluskogemuseks loetakse vähemalt aastast tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana, äriühingu osanikuna või selle juhatuse liikmena. Väiksema ettevõtluskogemusega ei saa olla kindel, et taotlejal on ettevõtlusest piisav ülevaade ja ta on võimeline looma jätkusuutliku ettevõtte, põhjendab töötukassa. Toetus ettevõtluskoolituse alusel Ettevõtluskoolituse kogumaht peab olema vähemalt 56 tundi. Seda on võimalik läbida ka töötukassa kaudu. Ettevõtluskoolitusena võetakse arvesse ka ülikoolis läbitud aineid, juhul kui nende sisu ja maht vastavad nõuetele. Et selles kindel olla, tasub konsulteerida töötukassa konsultandiga. Oluline on teada, et ettevõtte asutamine on lubatud alles pärast toetuse laekumist taotleja pangakontole. Sellega kaasneb töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamine. Allikas: töötukassa Oma Äri
SISUTURUNDUS
Väga oluline on valmistuda vaidluseks kohe probleemide tekkimisel. Erinevate õiguskaitsevahendite (leppetrahv, kahjunõue, lepingu ülesütlemine) kohaldamisel tuleb järgida mitmeid nõudeid. Oluline küsimus on ka rikkumisest teada saamise ning rikkuja suhtes õiguskaitsevahendi kohaldamise aeg. Jällegi võib tõendamisega ilmneda probleeme, mis mõjutavad omakorda kohtuvaidluse edukust. Töövaidluste korral peaks tööandja kindlustama, et kõik riskid on maandatud ka tõenduslikult. Isegi siis, kui tööandja on kindel, et töötaja on lepingut oluliselt rikkunud, tema ise pole midagi valesti teinud ning töötajal ei ole mingit alust töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Töötajale tasub kindlasti esitada korrektselt vormistatud kirjalikke hoiatusi ning edastada need talle isiklikult allkirja vastu. Advokaadi abi kulub ära ka töösuhete lõpetamisel, et enne töölepingu ülesütlemist oleksid kõik vajalikud tõendid kogutud ja töölepingu ülesütlemise avaldus korrektselt vormistatud. Kokkuvõttes tasub alati meeles pidada, et kogu suhtlus võlgnike ja lepingupartneriga peaks toimuma kirjalikult ning tõendeid tuleks koguma hakata enne, kui on üldse oht, et võiks vaidlus tekkida. Kui asuda tõendeid koguma pärast vaidluse tekkimist, on sellega juba üldjuhul hiljaks jäädud.
Keijo Lindeberg Advokaadibüroo LMP juhtivpartner/vandeadvokaat
Helena Noot Advokaadibüroo LMP jurist
6 OMA ÄRI
Põhjused, miks inimesed ettevõtjaks hakkavad Ettevõtjaks ei tasu hakata visiooni ja eesmärgita. Rahulolematus praeguse töökohaga ei garanteeri veel ettevõtjana läbilöömist. Ettevõtjaks vajadusest Töötuks jäämine või pikaaegne töötus on üks põhjustest, miks ettevõtjaks hakatakse. Need võivad küll esmapilgul tunduda mitte eriti perspektiivikate motiividena, kuid on samas võrdlemisi levinud. Siin tuleb kasuks nõustajate ja ekspertide tugi. Eestis on töötu esmaseks kontaktiks enamasti töötukassa konsultandid, kelle abil on võimalik jõuda selgusele oma soovides, oskustes ja tugevustes. Samuti saab töötukassalt infot koolituste, teenuste, ettevõtlustoetuste ja stardipakettide kohta. Kui idee ja tahtmine olemas, on igati mõist-
lik lasta oma äriideed ekspertidel hinnata. Soov teha oma unistuste tööd Paljusid motiveerib ettevõtet looma soov pääseda palgatöö rutiinist ning saada endale täielik tegutsemisvabadus ja otsustamisõigus. Mõned unistavad tempokast, mitmekülgsest ja väljakutseid täis projektist. Teised igatsevad midagi rahulikku ja romantilist, nagu väikese kohviku pidamist. Arvestada tuleb aga sellega, et ka ettevõtja ei pääse tegevustest, mis ei pruugi olla kõige huvitavamad. Vastupidi, selliseid kohustusi võib isegi lisanduda. Eriti algusfaasis, kus tuleb praktiliselt kõike ise teha. Unistuste töö ei pruugi reaalsuses ettekujutusele vastata. Majandusliku iseseisvuse ihalus Firmaomanikke on ajast aega rikasteks peetud. Tegelikult on nende seas igasuguse sissetulekuga inimesi. Küll aga on ma-
jandusliku iseseisvuse saavutamine igati mõistlik motiiv ettevõtte loomiseks. Palgatöötajate töötasu on kellegi teise kindlaks määratud, enda tööandjana on võimalik seda tõsta vastavalt oma produktiivsusele või osavusele. Samas tuleb ettevõtjana arvestada nii maksudega kui ka asjaoluga, et sissetulekud võivad kõikuda, ette võib tulla ootamatuid kulutusi. Ka puhkuseraha tuleb maksta oma kassast. Soov viia ellu geniaalne idee Kuigi idee peab olema igal alustaval ettevõtjal, võib iseäranis välja tuua õhinapõhised ideede generaatorid. Sageli on nende idee mõni väike nišitoode või teenus, millele ei pruugi leiduda piisavalt turgu. Nii on alati mõistlik oma ideed lihtsate vahenditega katsetada. Sageli piisab, kui oma tutvusringkonnalt küsida: kas nad oleksid valmis selle toote või teenuse eest maksma?
Foto: Shutterstock
Iseenda ülemuseks Paljusid alustavaid ettevõtjaid motiveerib pääsemine sellest, et neid pidevalt kontrollitakse, käsutatakse ja neilt aru päritakse. Kuid tähelepanu: ettevõtte juhiks olemisega kaasneb peale võimaluse ise planeerida, eesmärke seada ja otsustada ka kohustus vastutada ning enda sooritusi aegajalt kõrvalt vaadata ja hinnata. Soov lähedastele pühenduda Kindlaks määratud tööaja puudumine on ahvatlev. Ettevõtjale omane vaba graafik annab reeglina võimaluse töö- ja pereelu ning hobide paremaks ühildamiseks. Samas tuleb arvestada, et ettevõtte algusfaasis võib perele ja hobideks aja leidmine olla palju keerulisem, kui palgatööd tehes. Ajaplaneerimine on omaette väljakutse, mida tuleb teinekord natuke harjutada. Artikkel ilmus: seb.ee/foorum Tiina Nuum
Kõige aluseks on idee.
SISUTURUNDUS
Autokool, nagu peab Viis aastat tagasi asutasid kaks perekonda, kus mehed olid sõiduõpetajad, Tartus Zebra autokooli, mis praeguseks on laienenud ka Tallinna. „Soov oli luua oma ettevõte ja ajada asja nii, nagu endale õige tundub,” sõnab juhataja Andrus Jallai, kes vastutab ettevõtte eest laiemalt. Teine asutaja Marek Petrenko juhib kooli tegemisi endiselt Tartus. Andrus tunnistab, et algus oli loomulikult keeruline, sest uut kooli ei usalda keegi. Tasapisi hakkas aga õpilasi tulema ja praeguseks on jõutud õnneks seisu, kus õpilased ei mahu enam klassi ära. „Järelikult töö, mis teeme, on olnud õige,” kinnitab Andrus. Mis teeb ühe autokooli heaks? „Meie teeme asju nii, nagu peab. Näiteks, meie kooli õpetajad on kõik püsiva töösuhtega. See tähendab vastutust oma õpilaste ees, et nad
eksamid läbiksid,” sõnab Andrus. „Ei ole nii, et töötad mitmes koolis ja mõtled, et kui ühes koolis läheb õpilastel halvasti, siis küll nad teises koolis saavad hakkama.” Kuigi kõige paremaks reklaamiks on linna peal leviv kiitus, teeb Zebra autokool ka kõvasti reklaami. Eelarvest keskeltläbi 20 protsenti on suunatud turundusse. Toetatakse nii Tartu ülikooli korvpallimeeskonda kui ka Tartu Tammeka jalgpalliklubi. Käivitatud on ka Zebra Cupi rallispordisari, kus juba esimeste klasside poisid võivad tulla autosid proovima. Juhendamas käivad ka kohalikud ralliässad. Sarja eesmärk on, et lapsed omandaksid õiged sõiduvõtted juba maast-madalast.
„Meid tõesti huvitab liikluskultuuri parandamine,” lisab Andrus. Kusjuures poiss ei pea oma pere autoga tulema, sest soetatud on Renault Twingod, kus juba ka vajalikud pedaalide kõrgendused olemas. Kommenteerides üldist pilti liikluses, ütleb Andrus „katastroof ”. Probleem on selles, et vanematel juhtidel puudus nõukogude ajal korralik õpe, kui nad said veoautoga Zil ainult kuskil põllu veerel sõita. Järgmise põlvkonna hulgas oli populaarne aga lubade ostmi-
ne. „Viimase kümne aastaga on olukord tunduvalt paremaks läinud ja pilt peaks aastatega järjest ilusamaks minema,” lisab Andrus. Mullu võttis autokool LHVst mikrolaenu, et laieneda Tallinna. Vajalik oli osta juurde autosid ja investeerida arvutitesse. Oma tegevusega Tartus oli saadud juba internetifoorumites laiemalt vastukaja ning laienemine pealinna oli üliedukas. Kui esimesse gruppi loodeti kuni 15 õpilast, siis tegelikult tuli õpilasi 83 ja moodustati neli grup-
pi, sest ühte on lubatud võtta kuni 25 õpilast. Sealt edasi on kõik Tallinna grupid täis olnud. Kokku on koolil üheksa autot, neist viis Tallinnas ja neli Tartus. Autodena kasutatakse Toyota mudeleid Aurist ja Corollat. Aurisega teeb ka Maanteeamet sõidueksameid. Kokku töötab koolis 16 inimest, kellest üheksa on sõiduõpetajad. Sõitu peab Andruse sõnul harjutama vähemalt kaks korda nädalas, et tekiks vilumus. „Kui teed korra kuus, siis pole mingit abi,” lisab ta.
Läinud aastal registreeris kooli 530 õpilast ja erinevatel kursustel osalejate arv ulatus 800-ni. Kuna Tallinn lisandus alles aasta teises pooles, siis tänavu peaks õpilaste arv ka selle võrra kasvama. Kui Zebra kool saab Tallinnas kenasti jalad alla, siis järgmisena mõeldakse Pärnu peale. Sinna loodetakse jõuda ülejärgmisel aastal.
Mikrolaenu tagatist rahastab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) raames Euroopa Liit.
OMA ÄRI 7
Osaühing, täisühing, usaldusühing – mis eristab üht ettevõtlusvormi teisest? Kahe aasta eest tegutses Eestis 117 000 ettevõtet, neist äriühinguid oli ligi 91 000. Äriloomine oli 2015. aastal selgelt tõusuteel – kui 2014. aastal kasvas nende arv varasema aastaga võrreldes ligi 1500 võrra, siis 2015. aastal juba üle 4000 võrra, toob välja “Statistika aastaraamat 2016”. Levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ja aktsiaselts (AS). Kõiki majandusüksusi kokku – äriühinguid, FIE-sid, MTÜsid, riigi- ja omavalitsusasutusi kokku oli 2015. aastal veidi üle 151 000. Võrreldes 2014. aastaga tuli neid juurde 5000. Neist 151 000-st oli: tegutsevaid äriühinguid 60%, FIE-sid 17%, MTÜ-sid 20%, riigi- ja omavalitsusasutusi veidi alla 2%. Võib öelda, et kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) js aktsiaselts (AS). Siiski kahanes FIE-de arv juba üheksandat aastat – üle-eelmisel aastal, nii nagu aasta varemgi, jäi neid vähemaks ligikaudu poolesaja võrra. 2015. aasta seisuga on Eestis FIE-sid ligi 26 500. Mis eristab üht ettevõtlusvormi teisest? Toome siinkohal ära lihtsa võrdluse. Ettevõtlusvormide võrdlus FIE • Minimaalne nõutav algkapital – puudub • Minimaalne nõutav asutajate arv – üks • Varaline vastutus – FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga • Juhtimine – juhtimisorganid puuduvad Osaühing • Minimaalne nõutav algkapital – 2500 eurot (või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot) • Minimaalne nõutav asutajate arv – üks • Varaline vastutus – osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest; osakapitali sissemakse tegemata jätmise korral tuleb vastutada tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga • Juhtimine – OÜ kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud OÜ põhikirjas Aktsiaselts • Minimaalne nõutav algkapital – 25 000 eurot • Minimaalne nõutav asutajate arv – üks • Varaline vastutus – aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest • Juhtimine – AS-i kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu Täisühing • Minimaalne nõutav algkapital – puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga • Minimaalne nõutav asutajate arv – kaks • Varaline vastutus – osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga • Juhtimine – kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad Usaldusühing • Minimaalne nõutav algkapital – puudub; sissemaksete suurus määratakse ühingulepinguga • Minimaalne nõutav asutajate arv – kaks • Varaline vastutus – vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemaksete ulatuses • Juhtimine – kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad Tulundusühistu • Minimaalne nõutav algkapital – 2500 eurot • Minimaalne nõutav asutajate arv – kaks • Varaline vastutus – osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti • Juhtimine – üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ; otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl; juhatus on ühistu juhtorgan Allikas: EAS Agne narusk