OMA Ă„RI OKTOOBER 2019
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg Projektijuht: Priit Häng priit.hang@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI
G4S EESTI
rava avamise puldi või mõne muu elektrilise seadme. • Valvelahendus on sobilik kuni 200 m2 pinnal tegutsevatele ettevõtetele, sest andureid saab süsteemi ka lisada. • Teenus on juhitav nii iOS-i, Androidi kui ka lauaarvuti keskkonnast. Valvet saab peale panna või maha võtta ise kohale minemata. • Turvafirma garantii. Turvalisusega kaasneb ka teadmine
Oluline lisafunktsioon võimaldab igal ajal ettevõttes toimuvast foto teha. Videokaamerad on kallid ning eeldavad palju salvestusruumi, talletatava info maht on suur ning enamjaolt ei ole seda vaja. Nutivalve fotolahendus annab võimaluse saada kõige olulisemat infot. Kas pood on juba avatud? Kas kuller on kohal? Kas tuled ikka said kustutatud? Olulised pisiasjad, mis muidu eeldaksid telefonikõnet või kohaleminemist, on nutiseadmes hetkega kättesaadavad. Turvafirma pakub ootamatut garantiid
G4S on enda teenuses niivõrd kindel, et kui nutivalvega liitunud kliendi ruumidesse murtakse sisse, tekib majanduslik kahju ja turvafirma ei taba kohe pätte, kellelt see sisse nõuda, korvab G4S kulud ise. Kui kõigesse muusse võib veel skeptiliselt suhtuda ning mõelda, et mis kasu sellest valvest ikka on, pätid jõuavad ju ära joosta, siis selline garantii peaks ka kõige murelikuma kliendi maha rahustama. Sinu varaga seotud riskide maandamine ei ole kunagi nii odav ja mugav olnud.
Parim valvelahendus väikeettevõtjale:
turvafirma korvab kahjud, kui pätte ei tabata Riskialtid ja aktiivsed väikeettevõtjad on eduka majanduse üks oluline tugisammas. Seejuures tuleb meeles pidada, et nad riskivad oma isikliku vara ja tervisega ning iga otsus, iga rahaline kohustus ja allkiri võib olla äri jaoks kriitilise tähtsusega. Äri aga võrdub inimesega. Positiivse ja edasiviiva ning negatiivse stressi vahel on piir nii õhuke, et südamearstid ja psühholoogid vaatavad selliseid tugisambaid aina murelikumalt. Kõige olulisemad on ettevõtja vara ja aeg
Kohvikupidaja, lillepoe omanik, väiketootmise juht – olenemata tegevusalast on ettevõttele soetatud vara tähtsust raske ülehinnata. Üks viga, üks varastatud tööriist või veeavariis kahjustunud tootmisruum võib halvimal juhul tähendada aastatepikkuse töö hävimist.
Teine asendamatu väärtus on aeg. Väikeettevõtja peab sageli täitma korraga nii logistiku, personali- kui ka müügijuhi ametit. Ja see on lihtsalt üks aeglane hommikupoolik, tavaliselt on kiirem. Iga abi, iga infokild on teretulnud. Kui palju maksab südamerahu? 39 eurot kuus
Õnneks on meil 21. sajand ja enamikule küsimustele annab tehnoloogia vastuse. Tihtipeale väga kalli vastuse, aga on ka lahendusi, mille puhul hind ei ole enam argument. Lahendus eeltoodud turvalisuse,
valve ja teavitusega seotud probleemidele on lihtne – 39 eurot kuus. Täpselt nii palju maksab Väikeäri Nutivalve. Teenus, millega ei kaasne paigalduskulusid ega vajadust ümberehitusteks, kuid mis pakub rohkem funktsionaalsust, kui tahta oskaks. Südamerahu eest ei ole see suur summa. Peidetud kulud puuduvad
• Väikeäri Nutivalve puhul on oluline ära märkida, et 39-eurose hinna sees on kõik peamised funktsioonid ning peidetud kulusid ei ole. • Fotokaameraga liikumisandur, mis saadab häire korral pildi sinu nutiseadmesse ning häirekeskusesse, misjärel saadetakse vajaduse korral kohe välja ka ekipaaž. • Võimalus vaadata igal ajal oma nutiseadmest fotot hetkeolukorrast. • Nutivalvega saab vajaduse korral ühendada olmegaasi- ja veelekkeandurid, samuti näiteks vä-
Liitudes Väikeäri Nutivalvega enne novembri lõppu, saad kingituseks iPadi. Lähemalt saad lugeda siit: g4s.ee/nutivalve
4 OMA ÄRI
Firma kindlustamine aitab vähendada majandustegevuse riske Foto: Shutterstock
Enne kindlustama asumist Enne kindlustuslepingu sõlmimist tasub kliendil mõelda muu hulgas järgnevale. `` Kui oled rentnik, siis uuri, kas omanik on ehk juba hoone kindlustanud, et ei tekiks topeltkindlustust. `` Kas oled käibemaksukohustuslane või mitte ehk kokku tuleb leppida, kas kindlustussummad sisaldavad käibemaksu või mitte. `` Kas kindlustatav vara on koormatud hüpoteegiga? Sellest tuleb kindlustust teavitada. `` Näiteks kaupa kindlustades tuleks arvestada pigem lao maksimaalse, mitte minimaalse seisuga, sest kahju juhtudes ajal, kui ladu on täis, võib tekkida alakindlustus ehk kahju hüvitatakse ainult osaliselt. Allikas: Andres Konsap
Kindlustus loob aluse julgeks arenguks
Olgu tegu kas kontori või tootmisettevõttega – iga äri oluline osa on varakindlustus. Kindlustada saab hooneid, sisustust ja seadmeid nii tulekahju, murdvarguse, tormi, vandalismi või veeavariist tekkivate kahjude kaitseks kui ka äritegevuse katkemisest tingitud kasumi, püsikulude või renditulu vähenemise vastu. Signe Kalberg
“Kui varasemalt mõeldi rohkem traditsioonilistes suundades ning kindlustati pigem hooneid, kaupa ja seadmeid, siis nüüd on fookus aina rohkem pehmetele väärtustele nihkumas,” ütleb ERGO kindlustusvaldkonna juht Andres Konsap. Ettenägelik ja riske hinna-
ta oskav ettevõtte omanik mõtleb ka sellele, mis saab siis, kui äritegevus katkeb või ettevõte peab töötama mingi aja kahjumiga. Konsapi sõnul kogub üha enam populaarsust näiteks ärikatkemise kindlustus, mis kaitseb ettevõtet äritegevuse katkemisest või käibe vähenemisest
Küberkindlustus andmete ja infosüsteemide kaitseks `` Kõik teised ehk n-ö tavalised ettevõtted saavad kindlustada oma andmed ja infosüsteemid. Selle jaoks on turul olemas küberkindlustus. `` Selles vallas teevad katsetusi ka esimesed Eesti kindlustusandjad, kuid seni on IIZI ka seda lahendust enamasti välispakkujate abiga vahendanud. `` Küberkindlustuse tuumikuks on andmelekkega seotud kriisijuhtimise või küberründele reageerimise teenused. `` Need on võimalikud kulutused IT-teenustele andmelekke ulatuse ja põhjuse tuvastamiseks, andmesubjektide teavitamiseks ja klienditoe loomiseks, juriidilised, avalike suhete ja kriisijuhtimise kulud ettevõtte maine taastamiseks. `` Ühe andmesubjekti teavitamise kulud koos kaasnevate teenustega võivad ulatuda 50–100 euroni. `` Siit edasi saab vaadata küberintsidendi tagajärjel tekkivaid otseseid kulusid ettevõttele endale (andmete ja süsteemide taastamise kulud, lunaraha nõuded küberründe järel, ka sotsiaalse manipuleerimise tulemusena petturite kontole kantud raha ehk nn BEC-skeemide kahju, äritegevuse katkemise kahju küberintsidendi tagajärjel), samuti küberintsidendi või andmelekkega seotud nõuete hüvitamine kolmandatele isikutele. Allikas: Helen Evert
tekkinud kahjude puhul. Hüvitamisele kuuluvad äritegevuse katkemise tõttu saamata jäänud ärikasum, kahjude perioodi püsikulud (sh töötajate palgad koos maksudega) ning muud kokkulepitud tulud või kulud. “Äritegevuse katkemise kindlustus aitab taastada ettevõtte majandusliku olukorra, mis oleks ettevõttel olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud,” kinnitab Konsap. Renditulu on kindlustatud samasugustel alustel nagu ärikasum ja püsikulud. Eelduseks on vara kindlustamine
Ärikatkestuse kindlustuslepingu sõlmimise eeldus on ettevõtte vara kindlustamine. Oluline on, et kindlustusväärtus vastab kindlustusobjekti taastamisväärtusele, mis omakorda oleneb objekti seisukorrast ja tehnilistest iseärasustest. Kindlustuskate võib ulatuda minimaalsest paketist (tulekahju risk) kuni koguriskikindlustuseni, sh lisariskid. Peale kinnisvara saab kindlustuspoliisiga kaitsta ka mööblit, kontoriseadmeid, inventari, toorainet, kaupa jne. Sellisel juhul määratakse kindlustusväärtus ettevõtte põhivara nimekirja alusel, mille väljastavad raamatupidajad, või kindlustatava vara nimekirja alusel, mis loetakse poliisi osaks. “Oleme ettevõtete jaoks turule toonud ainulaadse võimaluse, kus nad saavad ühe lepinguga sõlmida väga mitmeid kindlustuskaitseid korraga ehk enam ei pea ettevõte sõlmima mitut eri lepingut. See on ettevõttele mugav ning aega säästev lahendus,” ütleb Konsap. Ettevõttekindlustus sobib
igale ettevõttele, olenemata selle suurusest. Ühe lepinguga on kaetud ettevõtte vara, äritegevuse katkemise tagajärjel tekkida võivad saamata jäänud tulud, laos olevad kaubad, äritegevuseks vajalikud masinad ja seadmed ning nende võimalikud rikked ja erinevad vastutuskindlustuse riskid. Sellisel moel on kindlustuskaitsed komplektsed ja ülevaatlikud. Igale kliendile tehakse personaalne riskianalüüs ning just sellele ettevõttele sobivate ja vajalike kindlustuslahenduste pakkumine. Konsap toob mõned näited, kus ärikatkemise kindlustusest on abi olnud. “ERGO on välja maksnud näiteks liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud tõkkepuu tõttu saamata jäänud äritulu parklat opereerivale ettevõttele. On olnud ka juhuseid, kus ärikatkemise kindlustuse väljamakse on ületanud varakindlustuse summa. Näiteks põleng hotelli köögis põhjustas pikemaajalise seisaku töös. Tegemist oli muinsuskaitsealuse objektiga ning taastamistööd võtsid omajagu aega. Hotelli personali palgamaksmine kogu nimetatud perioodiks lahenes aga muretult tänu ärikatkemise kindlustuse olemasolule,” räägib Konsap. Enne kindlustuslepingu sõlmimist tasub mõelda oma vajaduste ja ettevõtte kohustuste peale. Kindlustuslepingu sõlmimine ise pole keeruline. “Kõige raskem võib olla võimalike riskide hindamine ja nendele sobivas ulatuses kindlustuskaitse valimine. Siis tasub ühendust võtta meie kindlustusspetsialistidega, kes aitavad kindlustusvajaduste väljaselgitamisel,” soovitab Konsap.
“Kindlustuslepingu olemasolu võib määrata IT-ettevõtte uutele turgudele sisenemise võimalused, uute investorite kaasamise või välisriigi partneritega lepingute sõlmimise tõenäosuse,” ütleb IIZI Kindlustusmaakler AS-i kindlustusmaakler Helen Evert.
Foto: Jane Vogt
Mida kujutab endast IT-firmade kindlustus? Tegemist on erialase ja Eestis vähem tuntud kindlustusega, mis katab infotehnoloogia valdkonna tegevusega seotud riske. Ühtlasi ka vastutusest tulenevaid nõudeid ning lisaks kulusid ja kahju kindlustusvõtjale endale. Mida siis hüvitatakse? Kindlustuslepingu eesmärk on hüvitada kulud, mis tulenevad kindlustatud tehnoloogia mittenõuetekohasest töötamisest või osutatud teenuse käigus tekkinud vigadest. Hüvitatakse lepingupartnerile tekkinud kahju, näiteks kui süsteem ei toimi eesmärgipäraselt, ei vasta kvaliteedi-, standardi- või ohutusnõuetele, rikub intellektuaalse omandi õigusi või informatsiooni salajasuse nõudeid. Miks oli vaja just IT-valdkonnaga tegeleva firma kindlustamist? Eestis on ligi 4000 IT-ettevõtet ja neid lisandub startup’ide ja e-residentsuse programmide kaudu pidevalt. Suur osa nendest tegutseb välisturgudel ja pakub teenuseid ning tooteid väljaspool Eestit. Üsna tihti tähendab see, et lepingu sõlmimise eelduseks on tehnoloogilisest tegevusest tuleneva vastutuse kindlustamine. Näeme juba ka Eesti ärimaastikul, et hankijad või lepingupartnerid nõuavad kindlustuse olemasolu. Kui kohalik turg selleks “tiigrihüppeks” valmis ei olnud, aga IT-ettevõtted pidevalt meie poole pöördusid, siis otsustasime, et IIZI peab leidma usaldusväärse partneri väljaspool Eestit. Kui palju sellist kindlustamist juba kasutatud on? IIZI on selle kindlustuslahenduse pakkumisega tegelenud mitu aastat ja õnneks juba teatakse, et IIZI teeb. Meie eelis on see, et oleme huvitatud ka alustavate või väikeste IT-ettevõtete kindlustamisest. Seda just seetõttu, et turul valitsevat tühimikku täita, samuti missioonitundest, et IT-ettevõtetel kindlustuslahenduse puudumise tõttu äri tegemata ei jääks. Kindlustusleping võib kiirelt kasvava ettevõtte jaoks olla üks tõhusamaid varasid, et finantskahjusid hüvitada. Mida tuleb kindlustuslepingut sõlmides silmas pidada? IT-ettevõtte kindlustuslepingut sõlmides tuleb arvestada, et kindlustusleping ei tule Eesti kindlustusandjalt. IIZI Kindlustusmaakler AS ostab seda teenust oma klientidele välisturul tegutsevatelt kindlustuspakkujatelt. Pigem on see IT-ettevõttele eelis, sest tihti nõuavad kindlustuslepingu olemasolu välispartnerid. Kui mõned aastad tagasi oli IT-ettevõtte kindlustus ainult tehnoloogilise tegevusega seotud vastutuse keskne, siis praegused lahendused on juba laiemad ja arvestavad üha rohkem kogu äriprotsessiga.
6 OMA ÄRI
Koondamine innustas oma ettevõttega alustama
Fotod: erakogu
Kaks aastat tagasi võttis seni kaitseväe harjutusalade jaoskonna keskkonnakaitse spetsialistina töötanud ja ametist koondatud Merili Vipper kätte ja viis ellu oma suure unistuse, asutades osaühingu Luureretked, mis tegeleb elamusretkede korraldamisega nii suurtele kui ka väikestele loodushuvilistele.
Mis on sinu firma konkurentsieelis? Mul on ettevõtte omanikuna loodusturismi magistrikraad ning pikaajaline töökogemus kaitseväes. Kui ma mullu sügisel alustasin, oli abiks vaid üks instruktor, nüüd on instruktoreid kokku kuus, kõik on oma alal asjatundjad ja meil on suurepärane koostöö. Usaldan neid täielikult ja nad jagavad minu eesmärke.
Signe Kalberg
Kuidas sinust ettevõtja sai? Muidugi ei unistanud ma lapsena sellest ametist. Minu soov oli saada näitlejaks ja isegi lavaka katsetel olen käinud. 25 aastat tagasi lõpetasin keskkooli ja kuna ma kõrgkooli sisse ei saanud, läksin tööle. Mu esimene töökoht oli Tapal kiirtoidukohvikus friikaid ja burgereid tehes. Edasi sain juba aste kõrgemale ehk siis juveelipoodi müüjaks. Seal aga hakkas mul kuue aasta jooksul igav. Lugesin palju raamatuid ja hakkasin mõistma, et elus tuleb midagi muuta. Vahepeal sündis tütar Birgit, kes käib nüüd õpingutes minu jälgedes, õppides metsandust. Mis tõi muutuse? 15 aastat tagasi läksin õppima Tartu ülikooli Türi kolledžisse keskkonnakaitse erialale, õpe kestis neli aastat. Teisel kursusel õppides otsustasin kandideerida kaitseväkke keskkonnaspetsialisti kohale. Osutusin valituks ning ametis olin ühtekokku 11 aastat. Alguses võeti mind tööle kaitseväe keskpolügooni alale, hiljem olin kaitseväe harjutusväljade keskkonnakaitse spetsialist. Ümberkorraldused kaitseväes sundisid kolm aastat tagasi valima, kas mõelda elukohale pealinnas või jääda kodukohta. Kuna poeg Anders alustas kooliteed ja kodu oli Tapal, jäime paikseks. Kui kerge või raske oli harjunud töökohast ja tööst loobuda? Hing oli haige, kuid valik oli vaja teha. Mõistsin aga seda, et olin juba kinni jäämas oma mugavustsooni, töö oli tuttav, midagi uut ei juhtunud. Ega ma kaua nutnud ja võtsingi end töötuna arvele. Aga enne jõudsid uuesti õppima minna? Jah, aastal 2014 läksin maaülikooli magistriõppesse loodusturismi õppima. Olin ju looduse keskel olnud aastaid, käisin palju metsas ja õnneks mu töö kaitseväes võimaldas ka sellist
õppimist. Ega ma siis teadlikult oma firma peale ei mõelnud. Kuid millegipärast tegin koolitööd selles võtmes, et kui teeks oma firma ja tahaks pakkuda teenust, siis selleks oleks just loodusturism. Lisasin sinna juurde veel aktiivsed militaarsugemetega tegevused ja nägin, kuidas kaasõpilased põnevusega kuulasid ja mu ideedele kaasa elasid. Ja siis said koondamisteate, sest loobusid töökohast pealinnas? Jah. Aga koondamine andis indu oma firma tegemiseks. Tagantjärele mõeldes viisid kõik teed selleni: õppimine, lõputöö, koondamine, poja kooliminek. Võtsin end töötuks ja hakkasin uurima võimalusi oma ettevõttega alustamiseks. Kirjutasid töötukassale äriplaani? Jah, oma äriplaaniga taotlesin ettevõtlusega alustamiseks maksimaalsed 4474 eurot, et osta patrullikotid, sõiduauto järelhaagis, lauaarvuti, köetavad telgid ja võimalikult mugavaks ööbimiseks vajalikud madratsid.
Mida pead oma ettevõtte trumbiks? Ettevõtte trump on paindlikkus. Pakkumised pannakse kokku kindlale sihtgrupile ja nende soove arvestades. Praegu olen mõelnud sellele, et mingil ajal vajan täiskohaga abilist, kes võtaks osa tööst enda kanda. Koostööpartnereid on aga plaanitud nii koolide, toitlustuse kui ka metsanduse valdkonnast. Neilt ostame teenust.
Merili Vipper: “Ma ei taha pakkuda oma firma teenust suurtele massidele, sest metsa peab tulema inimene, kes on selleks valmis.”
Milliseid koolitusi sa veel töötukassa kaudu said? Töötukassa abiga olen saanud käia sisuturunduse, Facebooki ja e-postiturunduse koolitusel. Ilma nende oskusteta on raske oma firmaga silma paista ja teenust müüa. Millist teenust su osaühing pakub? Luureretked OÜ teevad ärikeskkonnas eriliseks erinevad koolitused metsas, mida viivad läbi oma ala asjatundjad. Päevase elamusmatka käigus õpitakse ajutise varjualuse püstitamist looduslikest vahenditest, loodusliku vee filtreerimist, samuti näiteks tule tegemist ja metsas lõkketoidu valmistamist. Et meie nišiteenusele – militaarturismile – veelgi lähemal olla, on retkel kaasas olevad toidud sarnased nendega, mida kasutab kaitsevägi väliõppuste ajal.
Kuidas kõlab su ärilause? Mu osaühingu ärilause on “Võta aeg maha ja sa suudad rohkem!”. Tänapäeval on kõikidel väga kiire, tuhanded mõtted tormavad peas ringi ning inimesed tunnevad, et nad ei jõua midagi tehtud. Tempo on viimase vindi peale keeratud ning alateadlikult on inimeses kerge paanika, et kas ta jõuab kõik tehtud. Keha on ülekoormatud, pingul ja vajab restart’i. Meie saame selles osas aidata.
Metsas on alati avastamisrõõmu, vaja on vaid aega ning tahtmist sinna minna, ütleb Merili Vipper.
Militaarturismist on saanud nišipakett, mis sobib kitsale sihtgrupile.
Toitlustusteenust ostad sisse? Ei, see on ikka minu peal. Kuna me korraldame militaarsugemetega laagreid, siis teeme ise lõkkel süüa, sööme katelokist, joome rohelisest sõduritopsist. Anname lastele võimaluse ise süüa teha ja see meeldib neile väga. Samuti õpetame tuleohutust ja seda, et tuli ei pea olema vaenlane, vaid et sellega tuleb osata ümber käia. See on lastele elamus, mida nad kuskilt mujalt ei saa. Retkelt ei puudu ka vorstide ning vahukommide küpsetamine. Milline on sinu visioon järgmisteks aastateks? Militaarturismist on saanud nišipakett, mis sobib kitsale sihtgrupile, on täis üllatavaid ja ekstreemseid elamusi igal aastaajal ning on Eestis ainulaadne. Kuna selliseid firmasid, mis pakuvad metsas käimist, ööbimist, luureretki, elamusmatku, on Eestis vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda, siis usun, et huvi teenuse vastu kasvab aasta-aastalt. Samas tahan jääda väikeseks ettevõtteks. Ma ei taha osutada teenust suurtele massidele, sest metsa peab tulema inimene, kes on selleks valmis. Näen, et Eestis on osaühing jätkusuutlik ja ainulaadne. Pakume ellujäämise õpet, eri koo-
litusi looduskeskkonnas, millele on juurde integreeritud erinevad loodusmatkad koos toiduvalmistamisega. Eraldi oleme mõelnud teha õuesõpet koolilastele, mis on suurepärane vaheldus klassiruumis istumisele. Luureretked ei toimu ainult Kõrvemaal ja suvel? Oleme suutelised minema metsa igal pool, kuhu meid vaid tellitakse. Ehkki loodusturism on suuresti seotud hooajalisusega, plaanime ellujäämiskoolitusi läbi viia igal aastaajal.
Pere saab aru, mis paneb naisel-emal silma särama. Millest sa ettevõtjana unistad? Unistan, et ühel päeval olen oma aja peremees ja saan olla täistööajaga ettevõtja, kellel on suurepärane meeskond ja kõik toimib. Praegu on mul ameteid nõudepesijast kuni turundusjuhini. Kõige tähtsam on, et meiega ollakse rahul! Olin vahepeal Tapa kultuurikojas kunstiline juht. Töötasin seal tänavu juuli lõpuni. Kuna kultuuri tehakse valdavalt nädala lõpus, siis ei klappinud see minu osaühingu tööga, kus samuti oli vaja just nädalavahetustel metsas olla. Tuli jällegi valida ja mina valisin oma “beebi” kasuks. Praegu töötan osalise tööajaga koolis. Sain tööle raamatukokku ja annan õpilastele tunde majandus- ja ettevõtluseõppes. Oma ettevõttega alustades ei osanud ma arvata, kas suudan sellest elatuda. Kuid ma usun, et see aeg tuleb. Praegune kogemus näitab aina kasvavat huvi. Näiteks sel suvel olime lastelaagris Viirelaiu saarel ja kuna kõik jäid rahule, jätkame koostööd ja talvevaheajal, veebruari lõpus teeme julgematele ka talvelaagri. Läheneva isadepäeva puhul on tulemas kogupereüritus “Isaga luurele” Oandus. Me ei ole kinni ühes kohas ja meil on juba olemas püsikliendid. Ma ei saaks seda tööd teha, kui pere ei toetaks. Mul on vedanud, mu poeg on suurim luureretkede fänn, võtnud osa kõikidest lastelaagritest ja tema 10. sünnipäev oli just meie meeskonnaga, mis sest, et sünnipäev on novembri lõpus. Õuesünnipäeva saab tähistada igal ajal! Pere saab aru, mis paneb naisel-emal silma särama. Usun, et mu firma kasvuraskused on möödas. Tark on see, kes teeb palju vigu ja seda kõike võimalikult kiiresti. Mina olen need vead teinud ja oma õppetunnid kätte saanud. Oleme seeläbi veelgi paremaks muutunud ja teeme oma tööd suure kirega.
OMA ÄRI 7 Foto: Shutterstock
Ettevõtluskonto – lihtne ja odav viis ettevõtlust alustada ja lõpetada Selle aasta 10. jaanuarist võisid huvilised hakata LHV kliendiks, sõlmida lepingu ning avada ettevõtluskonto. Septembri seisuga oli neid avatud juba üle 1200. Signe Kalberg
Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega ja raha raamatupidamisele. Kõik toimub automaatselt ettevõtluskonto kaudu. Laekunud tuludelt kannab pank iga kuu automaatselt 20% ettevõtlustulu maksu maksu- ja tolliameti pangakontole. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti.
Kui aga ettevõtluskontole laekub aastas üle 25 000 euro, siis ületavalt osalt tõuseb maksukoormus märkimisväärselt (ettevõtlustulu maksu määr on 40%). Kui kulud kannab töö tellija
“Ettevõtluskonto avamisele võiksid eelkõige mõelda isikud, kes osutavad teenust teistele füüsilistele isikutele ja selle tegevusega ei kaasne märkimisväärseid kulusid,” ütleb Tallinna tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi lektor Kaidi Kallaste. “Näiteks eratunnid, lastehoid, koduabilise teenus, õmblusteenus, remondi- või ehitustööd, millega ei kaasne suuri ettevõtluskulusid. Mõne sellise teenuse kulud kannab tellija: näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid, õmbleja juurde tullakse oma
materjaliga,” loetleb ta teenuseid, mille puhul on mõistlik ettevõtluskonto avada. Kallaste sõnul on ettevõtluskontot võimalik kasutada ka alaealistel. Ettevõtluskonto ei sobi seega neile, kel on märkimisväärsed kulud või kel on kindlasti vaja ravikindlustust ja seda võimalikult väikese maksukoormusega. “Siis tuleb osaühingu kaudu endale palka makstes soodsam,” selgitab Kallaste. Ettevõtluskontot kasutav isik ei või tegutseda FIE-na samal või sarnasel tegevusalal ega olla käibemaksukohustuslane. Seega kui käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas, on vajalik otsustada, kas registreerida end füüsilisest isikust ettevõtjaks või asutada äriühing. Olemas nii plussid kui ka miinused
Ettevõtluskontol on mitu plussi, mis võivad valikut mõjuta-
Ettevõtluskonto avamisele võiksid mõelda näiteks õmblejad, kes osutavad teenust teistele füüsilistele isikutele ja selle tegevusega ei kaasne märkimisväärseid kulusid.
Tasub teada `` Ravikindlustuse jaoks peaks 2019. aastal ettevõtluskontole laekuma: `` II pensionisambaga liitunul vähemalt 1375 eurot kuus, st 1375 x 0,2 = ettevõtlustulu maks 275 eurot, millest 33 : 55 = 165 eurot moodustab sotsiaalmaks. `` kui II sammast ei ole, siis peab kuu jooksul laekuma kontole vähemalt 1325,30 eurot. `` Ravikindlustus on olemas ettevõtlustulu maksu maksjal siis, kui ta maksab või tema eest makstakse ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses. `` Ravikindlustuse jaoks peaks 2020. aastal ettevõtluskontole laekuma: `` II sambaga liitunul vähemalt 1485 eurot. `` kui II sammast ei ole, siis peab kuus laekuma vähemalt 1430,98 eurot. Allikas: maksu- ja tolliamet
da. Kõigepealt on kontoga lihtne ja odav alustada (ja lõpetada), sest lepingu sõlmimine ja konto avamine on tasuta. Suur pluss on seegi, et ettevõtluskonto on aruandlusvaba, pole raamatupidamist ega deklaratsioonide esitamist. Miinuseid on paraku rohkem kui plusse. Ettevõtluskonto omanik ei saa näiteks ettevõtlusega seotud kulusid tulust maha arvata. Kontole laekunud raha maksustakse vastavalt määrale (20% siis, kui aastane tulu ei ületa 25 000 eurot, selle ületades 40%). Kuigi ettevõtlustulu maks sisaldab endas nn tulumaksu osa, ei ole füüsilisel isikul õigust teha oma ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult tuludeklaratsioonis mahaarvamisi selle arvelt (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Ettevõtluskonto omanikku töötuna arvele ei võeta ja kuna ettevõtlustulu maks ei sisalda töötuskindlustusmakseid, siis ka töötuskindlustusstaaži sellest tegevusest ei teki. Kui inimene saab enne vanaduspensioniikka jõudmist ennetähtaegset vanaduspensioni ning hakkab kasutama ettevõtluskontot, lõpetatakse pensioni maksmine.
8 OMA ÄRI
Seadus määrab firmale auditikohustuse jandustehinguid raamatupidamises kajastada. Mõnikord on keerulisemate tehingute puhul vaja tehingu sisu koos läbi mõelda ja arutada, et leida kõigile pooltele sobiv standardi tõlgendus ning kajastamise viis,” ütleb Tohvri. Majandusaasta aruanne on ettevõtte visiitkaart ning see tuleb avalikustada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Sellest hetkest on aruanne avalik dokument ja kõigile huvilistele lugemiseks. Tegelikkuses on paraku palju ettevõtteid, kes ei esita aruannet tähtajaks.
Kuigi auditi käigus kontrollitakse põhjalikult raamatupidamises kajastatud andmeid ja aastaaruande koostamise kontrollprotseduure, ei pea ettevõtte juhid auditit kartma. Signe Kalberg
Kontrollikohustus tuleb peamiselt audiitortegevuse seaduse nõuetest. Erasektori ettevõtete puhul tugineb kontrolli nõue üldjuhul kolmele olulisele näitajale: müügitulu, varade suurus ja töötajate keskmine arv. “Mida suurem ja edukam ettevõte, seda suurema tõenäosusega tuleb tal sisse osta raamatupidamise aastaaruande auditi või ülevaatuse teenust,” selgitab auditeerimise kohustust OÜ E-Audit juhataja Ellen Tohvri. Äriregistrisse auditeeritud aruanne
Raamatupidamiskohustuslasel on teatud tegevus- ja finantsnäitajate ületamisel seadusega ette nähtud kohustuslik audit või ülevaatus. Audiitorkogu kodulehel on loodud mugav kalkulaator, kuhu oma finantsnäitajad sisestades saavad ettevõtjad vastuse kontrolli kohustuse kohta.
Tohvri sõnul pöörduvad ettevõtjad audiitorite poole peamiselt seadusest tuleneva nõude tõttu. Kui ettevõtjatel on laenukohustus krediidiasutustele, siis on ka nendepoolne huvi auditeeritud aruande vastu suur. Krediidiasutus võib laenulepingus nõuda, et talle esitataks auditeeritud aruanne. Kui firma tegevus- ja finantsnäitajad ületavad kehtestatud piire, siis ei ole ilma vandeaudiitori aruandeta võimalik ka äriregistrile majandusaasta aruannet esitada. Lühidalt öeldes annab audiitor oma aruandega arvamuse majandusaasta aruande usaldusväärsuse kohta. Kontrolli tehes võtavad audiitorid arvesse kõiki kehtivaid raamatupidamis- ja aruandluse standardeid. “Nimetatud standardid on aluseks raamatupidamisel ja aruannete koostamisel ning sisaldavad juhendeid, kuidas erinevaid ma-
Ettevõtjad pöörduvad audiitorite poole peamiselt seadusest tuleneva nõude tõttu. Foto: Shutterstock
Olenemata majandusnäitajatest on audit kohustuslik: `` aktsiaseltsile, millel on üle kahe aktsionäri, `` kohaliku omavalitsuse üksusele, `` avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, `` riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, `` riigiraamatupidamiskohustuslasele, `` sihtasutustele, mille asutaja on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, `` sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest. Allikas: audiitortegevuse seadus
Kontroll kui väärtust loov koostöö
Audiitor on väga hea üldistusvõimega spetsialist, kelle töös on oluline olemasoleva info põhjal järeldusteni jõudmine ning organisatsioonide ja protsesside sisemise loogika mõistmine ning oskus eristada olulist ebaolulisest. Eesti audiitorid on näinud siinse ärikultuuri ja ettevõtluspraktikate arengut ja sellele kaasa aidanud, seda nii suurimate kui keskmiste ja väikeste ettevõtete puhul. See unikaalne kogemus ja erialased oskusteadmised võimaldavad audiitoritel rääkida kaasa nii äris kui
ka ühiskonnas laiemalt, osundada probleemide põhjustele ning pakkuda lahendusi. Kuidas pöörata kohustuslik kontroll väärtust loovaks koostööks, on hetkel kõige suurem väljakutse kõigile audiitoritele.”Tegevus- ja finantsnäitajate põhiselt suurtel ettevõtetel on reeglina ettevõtte sees üles ehitatud mitmest kõrge kompetentsusega spetsialistist koosnev finantsjuhtimise struktuur, mis üldjuhul tagab oluliste tegevusprotsesside korrektse kajastamise raamatupidamises. Keskmise ja väikese suurusega ettevõtete jaoks on sellise finantsjuhtimise struktuuri ülalpidamine tihtipeale ebamõistlikult kulukas. Siinkohal on hea võimalus kaasata audiitoreid kui eksperte, et töötada välja ettevõttele sobiv metoodika majandustehingute kajastamiseks, mis vastaks ka finantsaruandluse standarditele,” soovitab Tohvri. Teine oluline koostöökoht on struktuurfondide finantseeritud projektide juhtimine. “Selle kohta on meil lehel efta.ee/blog postitus “Kuidas väljuda projektist võitjana, kui mängus on projektirahad?”, kus käsitleme koostöövõimalusi nn finantsekspertide ehk audiitoritega,” märgib Tohvri.
ETTEVÕTTE TULUMAKSU, KÄIBEMAKSU JA TÖÖJÕUMAKSUDE BAASKOOLITUSED
Nutikam töö on kättevõtmise asi, kuulutatakse reklaamtahvlil. Paremaks ja nutikamaks saadakse õppides. RMP Eesti OÜ kutsub sel sügisel õppima ja kaasa mõtlema nii alustavaid ettevõtjaid ja arvepidajaid, assistente ja konsultante kui ka juba kogenud raamatupidajaid.
Kohtumiseni koolitusel RMP Eesti naiskond
INFO JA REGISTREERIMINE https://www.rmp.ee/koolitus/koolitusfirmad/rmp-eesti
10 OMA ÄRI Foto: Shutterstock
Edukas ettevõtja peab lugu ka koolitusest Ettevõtlusega seotud kulude hulka, mida saab tasuda oma firma arvelt ja millelt tulumaksu maksma ei pea, kuuluvad erialased konverentsid ja messid, ka ettevõtte juhtimise, turundus- või majanduskonverentsid ja -koolitused ning tasemekoolitus (nt tasuline bakalaureuse- või magistriõpe). Signe Kalberg
“Koolitustel on vaja käia, sest muidu oled n-ö pildilt maas,” ütleb Tamme-Kopra talu perenaine, tordimeister Kaja Leeben. Koolitustel ja õpitubades käib Kaja tavaliselt paar-kolm korda aastas. Aastate jooksul on ta läbinud üle kümne rahvusvahelise koolituse ning õppinud ka eestimaiste koolitajate käe all. Koolitusi tuleb ise otsida
Tordimeistri sõnul peab ta ennast pidevalt täiendama, et konkurentsivõimelisena püsida, sest trendid ning maitsed on pidevas muutumises. Kaja leiab, et teadmiste ja oskuste täiendamine on igas
teenust pakkuvas valdkonnas väga oluline. “Otsin ise internetist koolitusi, hoian silma peal ka Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavatel ja kutseõppeasutustes pakutavatel tasuta koolitustel. Kõige kaugem koolitus, kus olen käinud, on olnud Moskvas. Tavaliselt toimuvad koolitused Tallinnas, koolitajad on tulnud Inglismaalt, Venemaalt ja Prantsusmaalt,” räägib Kaja. Hea koolitus tähendab lisaks asjatundlikule koolitajale ka head korraldust. “Välismaine koolitaja peaks oskama head inglise keelt. Oluline on ka asukoht ja see, et lähedal oleks ühistranspordipeatus.
Koolituse korraldaja peab arvestama koolitajate arvu, toitlustuse ja puhkepausidega,” loetleb Kaja. Novembris läheb ta jälle koolitusele, õppima ekleeride valmistamist. Õpetaja Saba Janjgava tuleb Prantsusmaalt. Jaanuaris on tulemas koolitaja Elena Grineva Venemaalt, kes õpetab struktuurmaalimist tordile ja šokolaadist lillede valmistamist. Kümme aastat Heles Arvutiabi OÜ-d juhtinud Jürgen Tabo ütleb, et ta on ise koolitustel käinud ning seda on teinud ka firma kolm töötajat. “Juhina täiendasin oma teadmisi ettevõtlusest ning raamatupidamisest. Hea juht peab kindlasti raamatupidamist tundma ja teadma, kuidas raha liigub,” märgib ta. “Kuna IT-valdkond areneb nii kiiresti, siis pole mõeldav, et töötajad ei käi koolitustel ega hoia end uudistega kursis. Koolituskulud on meil juba majanduskuludesse sisse arvestatud,” lisab Tabo. Tavaliselt toimuvad koolitused Tallinnas, kuid hea koolituse pärast võib Tabo sõnul minna ka mujale. “Hea koolitaja ei to-
hiks olla üksnes teoreetik, vaid ka kogemustega praktik. Eks aja jooksul on saanud selgeks, kes on hea koolitaja ja kelle koolitused on tasemel.” Koolitajatele kõrged ootused
Korlek Ehitus OÜ omanik ja juht Kaarel Karro ütleb, et ehitusvaldkonnas tuleb olla kursis uute materjalide ning tehnoloogiatega. Õppimine toimub pidevalt. “Mõned korrad olen käinud koolitustel, mis on olnud tasuta ja mida on korraldanud uute materjalide maaletoojad. Paraku on tulnud ette ka pettumust, sest eelkõige ootan koolituselt uusi teadmisi, kuid pole neid saanud,” märgib Karro. Ta lisab, et kui tahab midagi uut teada saada, siis on selleks YouTube, kust on leida nii uusi töövõtteid kui ka infot uute materjalide kasutuse kohta. Tegijad ju postitavad videosid. “Hindan oma aega kõrgelt, aga kui koolitustel räägitakse seda, mida ma juba tean ja oskan, on see minu silmis vaid ajakulu. Ootan koolituselt innovatiivsust.”
Tööandja on kohustatud tagama töötajale ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.
Tasub teada Täienduskoolitus `` Tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. `` Töötaja on kohustatud koolitusel osalema. Näiteks kui tööandja soovib tõsta oma ettevõtte müügispetsialisti võimekust, võib ta töötaja suunata vastavale täienduskoolitusele. `` Koolituse aeg on tööaeg ning see peab mahtuma töö- ja puhkeaja piirnormidesse ning tuleb hüvitada. Väljaspool tööaega toimuvad koolitused on käsitletavad ületunnitööna ja kuuluvad samuti hüvitamisele. `` Tööandja võib töötajate motiveerimiseks korraldada ka otseste tööülesannete väliseid silmaringi laiendavaid koolitusi. `` Kui tööandja saadab töötaja koolitusele, mis toimub väljaspool kokkulepitud töötamise kohta, on tegemist lähetusega, millega võib tööandjale kaasneda täiendavaid kulusid (majutus, sõidukulud jms). `` Lähetusse saatmisel peab tööandja arvestama, et vajab nõusolekut töötajalt, kes on rase, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ning alaealiselt ja tema seaduslikult esindajalt. Allikas: tööelu.ee
OMA ÄRI 11
INNOWISE SINU PARTNER INIMESTE ARENDAMISEL Ametikoha disain ja värbamine Töösuhete haldamine ja personaliarvestus Koolitussüsteemi loomine ettevõttes Juhendamine töökohal Motivatsiooni toetava tagasiside andmine Täiskasvanute koolitaja väljaõpe Sisekoolitaja väljaõpe
Küsi pakkumist sisekoolituseks! www.innowise.ee
Meie aitame arendada ja hoida sinu ettevõtte IT strateegiat ja taristut ajakohasena. Tee õigel ajal õigeid IT otsuseid. Hilisemad ümbertegemised on alati kulukamad.