OMA Ă„RI VEEBRUAR 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI
Eesti saab juurde ligi 4000 osaühingut aastas, arvu kasvatavad mikroettevõtjad Riigis, kus saab ettevõtte elektrooniliselt registreerida paarikümne minutiga, tuleb aastas juurde ligi 3500 väikest äritegijat. Statistika jõuab kodanikeni alati ajalise nihkega, kuid varasemate uuringute järgi oletades, muudele majandusnäitajatele toetudes ning ärikeskkonnas toimuvaid muutusi silmas pidades võib oletada, et loodud ettevõtete arv aastal 2016 ei jäänud suurt kaugele 2015. aasta omast – siis tuli aastaga juurde u 3600 ettevõtet (äriühingud ja FIE-d kokku), toob välja statistikaameti viimane aastaraamat (selguse huvides olgu kohe öeldud, et ehkki aastaraamat on 2016. aasta oma, võetakse selles Eesti elu kokku viimaste saadaolevate andmete põhjal, milleks on 2015. ehk üle-eelmine aasta – toim.) Üldse tegutses 2015. aastal Eestis 117 000 ettevõtet, neist äri-
ühinguid oli ligi 91 000. Äriloomine oli üle-eelmisel aastal selgelt tõusuteel – kui 2014. aastal kasvas nende arv varasema aastaga võrreldes ligi 1500 võrra, siis 2015. aastal juba üle 4000 võrra. Kokku 151 000 majandusüksust Kõiki majandusüksusi – äriühinguid, FIE-sid, MTÜ-sid, riigi- ja omavalitsusi – oli 2015. aastal kokku veidi üle 151 000. Võrreldes 2014. aastaga tuli neid juurde 5000.
Neist 151 000-st oli: • tegutsevaid äriühinguid 60%, • FIE-sid 17%, • MTÜ-sid 20%, • riigi- ja omavalitsusasutusi oli veidi alla 2%. Aktsiaseltside ja täisühingute arvu vähenemine jätkus, kumbagi oli varasema aastaga võrreldes 130 võrra vähem. Usaldusühinguid oli 45% rohkem, aastaga lisandus neid 300. FIEde arv kahanes juba üheksandat aastat. 2015. aastal jäi neid, nii nagu aasta varemgi, vähemaks ligikaudu poolesaja võrra. 2015. aasta seisuga on Eestis FIE-sid ligi 26 500. Kasumitaotluseta üksusi lisandus veidi üle 1400 ja neid on
Hiiumaal, Läänemaal, Jõgeva ja Rapla maakonnas pole ühtegi suurettevõtet.
nüüd 34 000. Kasumitaotluseta üksuste seas kasvas mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv, riigi- ja omavalitsusasutuste hulk vähenes, toob välja statistikaameti viimane aastaraamat. Mittetulundusühingute (MTÜ) arvu kasv hoogustus varasemate aastatega võrreldes veelgi – kui 2014. aastal lisandus neid umbes 1000, siis 2015. aastal juba 1400. Sihtasutusi lisandus paarkümmend. Kohaliku omavalitsuse ja riiklikke üksusi on 30 võrra vähem. Äri tehakse Tallinnas Veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtetest asuvad Harju maakonnas, enamik neist Tallinnas (79% Harjumaa ettevõtetest). Tartu maakonnas tegutseb üle 12 000 ettevõtte, järgnevad Pärnu maakond ligi 7000 ning Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond vastavalt 6000 ja 4000 ettevõttega. Harju maakonna ettevõtete arv kasvas 2015. aastaga 2200 võrra, neist umbes
Uued suhtluskeele kursused algavad 13. veebruaril.
Arvuliselt tuli 2015. aastal kõige enam juurde mikroettevõtteid – koguni 3200. 1600 lisandus Tallinnasse. Positiivne on, et ettevõtete arv ei vähenenud üheski maakonnas, rõhutasid ülevaate autorid Katrin Aasmäe ja Svetlana Šutova. Üksnes Hiiumaal ja Võrumaal ollakse tagasihoidlikud oma äri looma – seal tuli juurde ainult mõni ettevõte, teistes maakondades kasvas tegutsevate ettevõtete arv 1,2–4,4%. Suured, väikesed ja mikrod Suurettevõtteid ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid tuli üleeelmisel aastal juurde neli. Üldse oli suurettevõtteid 2015. aastal kokku ligi 200, neist üle poole tegutses Tallinnas. Nagu aasta varemgi, asus neist ligi 70%
Harju maakonnas. Hiiumaal ja Läänemal, Jõgeva ja Rapla maakonnas suurettevõtteid ei olnud. Väikeettevõtteid tuli aastaga juurde 400 ja keskmise suurusega ettevõtteid 40. Arvuliselt tuli kõige enam juurde mikroettevõtteid – koguni 3200. Pole ka imestada riigis, kus osaühingu saab elektrooniliselt luua paarikümne minutiga. Mikroettevõtetest umbes 1400 tegutses Tallinnas, nende arv suurenes ka kõigis teistes maakondades, välja arvatud Võrumaal. Armastavad kinnisvara ja ehitust Kõige enam – veidi üle 8% – tuli ettevõtteid juurde kinnisvara valdkonnas. Info- ja sideet-
OMA ÄRI 3
tevõtete arv kasvas 6%, nii ka aasta varem. Arvuliselt tuli kõige enam juurde kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtteid (üle 600) ning ehitusvaldkonna ettevõtteid (üle 500). Kaubandusettevõtete kui kõige suurema osatähtsusega ettevõtete hulk (ligi viiendik) hakkas möödu-
nud aastal jälle kasvama. Kaubandusettevõtteid tuli juurde üle 300, seega oli kasv 1,6%, erinevalt 2014. aastast, kui nende arv vähenes 4%. 2015. aastal kontrollisid kontsernid endiselt olulist osa Eesti majandusest. Eestis tegutsenud 6444 kontserni koosseisu kuulus 11 435 aktiivset Eesti ettevõtet – 9% ma-
janduslikult aktiivsetest üksustest. Hoolimata väikesest osatähtsusest oli kontsernide panus Eesti tööhõivesse märkimisväärne – kontsernides leidis rakendust 35% kõigist hõivatuist. Eriti oluline roll tööandjana oli kontserniüksustel mäetööstuses, finantsvahenduses ja energeetikas, kus kontsernides oli kõi-
gist valdkonnas hõivatuist tööl vastavalt 87%, 82% ja 79%. Tööstuses töötas kontsernides veidi üle 60%. Allikas: statistikaameti aastaraamat 2016, ülevaate majandusüksustest koostasid Katrin Aasmäe ja Svetlana Šutova. Agne Narusk
Eesti ettevõtlusmaastikku pole kuigi raske kaardistada: palju vaba ruumi on Võrumaal, enim konkurente on kaupmehel, tööjõu napsavad ära kontsernid.
Foto: Shutterstock
Pankrotistumiste arv kõigi aegade väikseim • Pankrotistunud ettevõtete osakaal langes 2016. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele – pankrotistus ainult 0,16% registreeritud äriühingutest ehk 1,6 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta, selgub Creditinfo Eesti AS pankrottide paneeluuringust. • Püsiv maksejõuetus kuulutati välja 335 äriühingul ja see arv väheneb stabiilselt juba kuuendat aastat järjest. Võrreldes 2015. aastaga kahanes pankrotistunud ettevõtete arv 12% ehk 41 ettevõtte võrra. Ka 2017. aastal pankrotistumise tase suure tõenäosusega ei muutu. • Suurima pankrotistumise tasemega olid traditsiooniliselt majutus- ja toitlustussektor, ehitus ning töötlev tööstus, kus pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 3,9; 3,6 ja 3,2 ettevõtet. • Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakond on Pärnumaa, kus pankrotistus 2,8 ettevõtet tuhande ettevõtte kohta ning madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad Võru-, Hiiu- ja Jõgevamaa. • Kümnest suurimast 2016. aastal pankrotistunud ettevõttest seitse tegutses hulgikaubanduses, neist kaks tegeles mootorikütuse hulgimüügiga, kaks metallide müügiga ning üks toidukaupade, alkoholi ja tubakatoodete müügiga. • Pankroti väljakuulutamiseni jõuavad Eestis üksnes suuremad ettevõtted. Samal ajal ligi kolm tuhat ehk 89% võlgadega ettevõtetest kustutati registrist pankrotimenetlust algatamata. OMA ÄRI
4 OMA ÄRI
Oma äri alustades tuleb tööd teha 24 tundi ööpäevas
Ambla valla aasta tegija
Kolm aastat tagasi sõitis Martin Kleitsman Austraaliasse, et oma kohviku avamiseks raha teenida. Tänavu jaanuaris pälvis noor mees Ambla valla 2016. aasta tegija tiitli. Järvamaal Aravetel kunagi baari, sööklat ja kauplust majutanud hoone seisis tühjana juba 15 aastat. Samas tegutseb Aravetel ja just selle KETE-ks kutsutud (kunagine Kolhoosidevaheline Ehitusmaterjalide Tootmise Ettevõte – toim.) osas mitu ettevõtet, kuid töölistel pole võimalik kuskil einestada, selgitab Martin Kleitsman, kuidas tal tekkis idee üks korralik söögikoht käima panna. Jutuajamise käigus selgub, et üheks peamiseks oma ettevõtte loomise ajendiks oli ikkagi soov saada tublisti töötamise eest ka väärilist tasu. Veel peaks oma ettevõtmine olema nii tulus, et ka vanemas eas poleks põhjust igapäevase leiva pärast muretseda. “Tahan kogu maja korralikult käiku panna, alles siis hakkan puhkusele mõtlema,” ütleb Martin Kleitsman. Mees tunnistab, et toitlustamisest ja kohviku pidamisest ei teadnud ta veel mõne aasta eest mitte midagi. Kutsekoolis üldehitust õppinud noormees käis küll ettevõtluskoolitusel, kuid äriplaani kirjutamiseni ning riigilt toetuse saamiseni ta ei jõudnudki. “Teadmised ettevõtte asjaajamise kohta sain oma isalt. Käisin ka paljudel tuttavatel-sõpradel külas, kes mõnda söögikohta pidasid, küsisin ja uurisin neilt,
kuidas nemad toimetavad ja hakkama saavad,” meenutab Martin. Kõige positiivsema ja innustavama soovituse sai ta aga Tallinnas asuvast “Sööklast”. Ta meenutab, et iseenda tarkusest toimetamine tõi kaasa lisakulusid nii ajas kui ka rahas, kuid saadud kogemused on nüüd ka väga väärtuslikud. “Kui oled kohvikuomanik, pead teadma, kuidas sisustada kööki, mida pakkuda menüüs, kust osta toidukraami. Nüüd tean, et kokk on toidukoha süda ja mul on praeguste kokkadega väga vedanud,” ütleb Martin. Kokkadest üks valmistab soolaseid roogasid, mida on näiteks praegu menüüs kaheksa, lisaks seitse kiirtoitu. Teine kokk valmistab suussulavaid kooke ja magustoite ning tellimisel ka torte. Martin meenutab mullust 23. juunit, mil kohvik uksed avas – siis oli menüüs ainult üks päevapraad, supp ja kiirtoit. Risk tasus end ära Kohvikuruumid remontis Martin koos isaga. Keldrikorrus on siiani tühi, sinna on Martin mõelnud ehitada sauna. Maksimaalselt kolme aastaga peab maja tööle hakkama. Ühe hea tarkuse sai noor mees veel. “Söögikoha avamine tähendab mitmest ametkon-
27-aastane Martin Kleitsman võttis kätte ja avas Aravete KETE-s retrohõngulise kohviku. Raha selleks käis ta Foto: Signe Kalberg teenimas Austraalias.
Noor ettevõtja: olen varustaja, koristaja ja teenindaja ning annan tööd veel kahele kokale.
nast lubade taotlemist. Mõistsin, et mida rohkem nende ametitega suhelda, nõu küsida, seda paremini ja lihtsamalt kõik laabub,” märgib ta. Oluliseks peab ta reklaami. Facebookis on kohvikul üle 600 jälgija ning iga päev näeb sealt, mis on menüüs. Targad õpikud õpetavad, et kui on olemas äriidee, tuleb kindlasti teha tasuvusanalüüs, viia läbi uuring võimalike klientide arvu, käibe ja kulude-tulude kohta. Martin märgib, et tema ei teinud neist midagi, läks riski peale välja ja pole pidanud seda ka kahetsema.
Millega ta aga ei osanud arvestada, oli see, et oma firma nii palju aega võtab. “Õnneks mul peret veel pole, muidu oleks veelgi raskem, sest praegu olen nii varustaja, koristaja kui ka teenindaja. Annan tööd, peale iseenda, veel kahele kokale. Raamatupidamisteenuse ostame sisse. Vajadusel käib abiks ka minu ema,” selgitab ta. Martin on oma vanematele tänulik, et nad teda ettevõtmisega alustamisel tublisti toetasid ja vajadusel ise käed külge lõid. Noorel kohvikuomanikul on kavas minna baarmenite kooli-
OÜ Ketemari kohvik Aravete alevikus avas külastajatele uksed 2016. aasta juunis. Kohalikud elanikud olid kodukanti söögikohta oodanud juba aastaid, enne kui omanäoline ja retrohõnguline söögikoht end seni tühjana seisnud majas sisse seadis, kirjutas Ambla Vallaleht suvel. Sama aasta lõpus sai kohvik ja kohviku rajaja Martin Kleitsman Ambla vallalt aasta tegija tiitli. Aasta tegija tiitel omistatakse inimesele, kelle tegevus on aasta jooksul aidanud kaasa vallaelu edendamisele ja elukeskkonna parandamisele. Asja üks külg on tühja hoone kasutusele võtmine ja vallaelanikele vajaliku teenuse pakkumine, teine suur asi aga see, et noor mees on jäänud maapiirkonda, et arendada väikeettevõtlust ja teha midagi kogukonna hüvanguks. Uuel söögikohal on mõistagi märkimisväärne osa ka Ambla valla tutvustamisel turistidele – tee ääres on koht, kuhu põigata sööma ja puhkama.
tusele, selline kinkekaart ootab kasutamist. Veel on tal plaanis üks teenindaja juurde palgata, sest lähitulevikus on kavas hakata kasutama peale saali veel üht suuremat ruumi, kus saab pidada tantsuõhtuid bändi saatel, sünnipäevi ja juubeleid. “Aasta tegija tiitel tuli üllatusena, samas annab see motivatsiooni edasi toimetada. Vald on mind toetanud, kliendid kiitnud ja suurimad raskused on seljatatud,” võtab Martin oma loo kokku. Signe Kalberg
Ettevõtjaks olemise plussid ja miinused Ettevõtja staatus ei peaks olema eesmärk omaette. Suure vabadusega kaasneb vastutus ning ettevõtte käivitamine ja käigus hoidmine ei piirdu kindlasti vaid selle registreerimisega äriregistris. Ka kõige parema äriidee puhul tuleb ettevõtjal arvestada võimalike riskide ja takistustega.
Foto: Shutterstock
Plussid
• Oma äri annab võimaluse kontrollida ja määrata ise, mida ja millal teete. Saate järgida paindlikku päevakava, mis sobib nii teie magamisharjumuste, pereelu kui ka harrastustega. • Kui teie äri lubab, võite kolida maale, ookeani taha või teha tööd pargis või rongis. • Ettevõtja elu on huvitav. Paljude ettevõtjate sõnul ei peagi nad oma tegevust tööks, see on pigem seiklus. • Ettevõtjana olete ise otsustaja rollis ja ei pea ootama, et ideid realiseerida ja katsetada. Saate olla loominguline ja innovaatiline. • Ettevõtlus annab võimaluse teenida vastavalt oma panusele ja nutikusele. • Uuringute kohaselt iseloomustab ettevõtjaid palgatöölistega võrreldes suurem tööga rahulolu ja parem elukvaliteet.
Miinused
• Rohkem vastutust võib tähendada ka rohkem stressi. Edu või läbikukkumine oleneb teist endist. • Ettevõtja elu võib olla ebastabiilne. Varieeruvad nii tellimuste kui ka nendele kuluva aja mahud, tööpäeva pikkus ja sissetulek. • Ettevõtja tuleb olla 24/7, piir töö ja vaba aja vahel hägustub. Perele ja hobidele võib jääda vähem aega. • Ettevõtlusega alustades on suurem tõenäosus teenida alguses vähem, kui saite palka palgatööl. • Ettevõtjal tuleb maksta makse, töötasusid, puhkuserahasid jm ning arvestada ootamatute väljaminekutega.
Tiina Nuum, vabakutseline ajakirjanik, vaata www.seb.ee/foorum
SISUTURUNDUS
6 OMA ÄRI TASUB TEADA
Ettevõtte elektrooniline registreerimine • Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. Selleks tuleb siseneda äriregistri ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee. Sisse tasub logida kas ID-kaardi või mobiil-ID-ga, sest internetipanga paroolidega pole võimalik põhikirja kinnitada. NB! Äriühingu saab elektrooniliselt registreerida üksnes siis, kui kõik asutamisega seotud isikud (juhatuse liikmed, asutajad, nõukogu liikmed jt) saavad esmakandeavalduse ja asutamisdokumendid digitaalallkirjastada. Ettevõtjaportaalis on võimalik registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut, mittetulundusühingut ning alustada ettevõtlust FIE-na. Tulundusühistut ning aktsiaseltsi ei ole võimalik elektrooniliselt asutada. • Edasi tuleb sisestada asutajate ning loodava ühingu andmed, ärinimi, kujundada tüüppõhikiri, tasuda riigilõiv ja soovi korral teha osakapitali sissemakse. • Eesti seaduste järgi peab ettevõtte osakapital olema vähemalt 2500 eurot, ettevõtjaportaal võimaldab osaühingu asutamist ka ilma kohese osakapitali sissemakseta. • Kohest osakapitali sissemakset valides tuleb riigilõivu tasumisele lisaks kanda stardikontole või deposiitkontole ka osakapital. Selle kinnituseks tuleb äriregistrisse automaatteade. • Osakapitali sissemakse ajatamisel tuleb pärast viimast sissemakset tellida pangast makseid kinnitav tõend ning esitada see äriregistrile, et kinnitada osakapitali olemasolu. Kui kõik on korras, tuleb e-postiga teade, et ettevõte on registreeritud. Teates on kirjas ka loodud ettevõtte registrikood. • Üldiselt saab firma registreeritud u 20 minutiga, kuid on mõistlik arvestada ajakuluks üks ööpäev, selgitab riigiportaal eesti.ee Loe selle protseduuri kohta rohkem e-riigi aadressilt www.eesti.ee.
Kohila koduköögis pandi käima smuutijäätise äri “Ega mu äriideed alguses eriti tõsiselt ei võetud,” meenutab Jäämarja nime kandvaid smuutijäätiseid valmistav Kaili Tuul. Idee tuli tema vanimalt tütrelt, kellele meeldis jäävormis mahla külmutada. Kolm aastat tagasi, kui pere noorim oli just aastaseks saanud, tajus Kaili Tuul, et lapse kõrvalt hakkab natuke aega ka muuks jääma. Kuna mõte “isetegemisest” mõlkus naise peas juba Rapla vallavalitsuses töötamise aegu, hakkas ta sõna otseses mõttes internetist otsima, mida peale mahla veel külmutada saaks. Nii sattus ta tootele, mida inglise keeles nimetatakse ice pop või popcicle, eesti keeles sel-
lele täpset vastet polegi. Koosneb see toode peamiselt värsketest puuviljadest ja/või marjadest, üldjuhul lisatakse ka vett ja suhkrut. “Neid tehakse palju soojades maades, kus on saada päikeseküpseid puuvilju. Seal toodetakse ka nende valmistamiseks vajalikke masinaid,” räägib Kaili. Soojas kliimas on niisugused pulgajäätised väga värskendavad, aga et need sobiksid ka Eesti oludesse, muutis Kaili toote kookospiima lisades veidi kooresemaks. “Teen n-ö smuutilaadse segu,” täpsustab ta. Tootenimetuse kõige lähem vaste eesti keeles võikski olla smuutijäätis. Äri alustamiseks kirjutas naine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele starditoetuse taotluse, mis sai positiivse vastuse. “Meie trump on see, et sellist toodet Eestis ja mujal Baltikumis üldse polnud,” tõdeb naine. Jäätise valmistamiseks vajaliku masina lootis Kaili Brasiili-
sast kätte saada 2014. aasta suveks, siis võinuks plaanide kohaselt kohe suvel tootma ja müüma asuda. Tegelikult aga hakati pärast tellimuse vastuvõtmist masinat alles kokku panema ning pärale jõudis see hoopis aasta lõpuks. Kaili tõdeb, et tagantjärele osutus see isegi heaks, sest siis jagus talvel aega sortimendi väljatöötamiseks ja maitsete timmimiseks. Kõige suuremad testijad on sealjuures lapsed, keda nüüdseks on juba kolm (10-, 3- ja 1,5-aastane). Tarkus tuleb tasapisi Palju tarkust on tulnud töö käigus. Näiteks ei läinud kuigi hästi Suvemarja-nimeline jäätis,
aga kui see koostisosade järgi pikalt vaarika-maasika-mustikajäätiseks ringi nimetatud sai, muutus see kiiresti üheks ostjate lemmikuks. “Inimesed tahavad kohe toote nimes komponente näha,” tõdeb naine. “Aga kui sa ei ole turundusnippe õppinud, siis ei tea seda ju.”
OMA ÄRI 7 Kaili Tuul omaenda Jäämarja smuutijäätistega. Esialgu valmib külm maius pere koduköögis. Foto: Kristiina Viiron
Laatadel küsiti sageli suhkruvaba jäätist, sealt tuli mõte asendada roosuhkur agaavisiirupi vastu. “Oleme retsepte väga palju ümber teinud ja parandanud, see on pidev protsess,” tõdeb Kaili. Nii palju, kui on võimalik, kasutatakse eestimaist toorainet. Lõunamaised viljad, nagu mango ja apelsin, ostab Kaili külmutatuna hulgimüüjatelt. Külmutatuna seetõttu, et sel juhul on need päikeseküpsed. Valikus on 12 jäätist, aga Kaili sõnul on plaan maitsete valikut vähendada ja nii, et kõik jäätised olekski sajaprotsendiliselt taimsed (praegu leidub mõnes retseptis ka piima või jogurtit). Siis saaks neid ilma koostisosi ekstra uurimata kindla peale osta ka taimetoitlased ja laktoositalumatusega inimesed. Gluteeni ei sisalda need maiused nii ehk naa. Plaan on välja tulla ka uue pakendiga, mis erinevalt varasemast ei ole läbipaistev. Põhjus on praktiline – smuutijäätis kipub pealt minema jääkristalliliseks, mis ei vähenda küll toote kvaliteeti, küll aga väljanägemist. Kaili sõnul ei taha nad aga selle ärahoidmiseks kasutada stabilisaatoreid või näiteks glükoosisiirupit. Uus pakend aitab jääkristallide teket vähendada.
Soov jõuda suurpoodidesse Kogu jäätisetootmine käib Kaili koduköögis Kohilas ning nüüdseks on ettevõtmisesse haaratud ka abikaasa Virgo, kel on pikk töökogemus tootmisettevõttes. Tema peal on müügitöö ja sellega seotud asjaajamine, samuti raamatupidamine. “Praegu veel pusime kahekesi, aga hirm on küll, et kuidas suvel välja veame,” arutleb Kaili. “Tööd on ju palju, alates etikettide kleepimisest jäätise valmistamiseni.” Suvel käiakse ka laatadel ja erinevatel üritustel.
“Praegu veel pusime kahekesi, aga hirm on küll, et kuidas suvel välja veame.” Müügikohtade leidmine on Virgo ja Kaili ütlust mööda paras pähkel. Väikseid müügikohti on küll omajagu ja Kohila rahvas käib üsna agarasti jäätistel ka nende kodus järel, kuid käibe kasvatamiseks on tarvis sisse saada ka suurtesse müügikohtadesse. See pole sugugi lihtne, sest suured ketid võtavad tootjaid ühe mõõdupuuga ning lepingutingimused on
Meeleolukas firmaüritus
ARGENTIINA RESTORANIS! Lõunamaise hõnguga Argentiina restoran on lihasõprade meeli rõõmustanud juba pea 20 aastat. Peale maitsva toidu on restoranis ka suurepärased võimalused erinevate ürituste korraldamiseks – seminaridest kuni pulmadeni.
H
ubase sisekujundusega restoran pakub mõnusat äraolemist nii privaatsuse soovijatele kui ka suurematele seltskondadele. Külalised on soojalt oodatud korraldama restorani teise korruse privaatses saalis lõbusaid firmapidusid, meeleolukaid koosolekuid, koolitusi, seminare, koosviibimisi, sünnipäevi ja muid tähistamist väärivaid sündmusi. Argentiina restorani hea asukoht kesklinna südames muudab ligipääsu sinna mugavaks kõigile. Restorani suur saal mahutab kuni 60 ja väike saal kuni 12 külalist, pakkudes täielikku privaatsust meeleoluka ürituse pidamiseks. Ruumid on varustatud mikrofonide, ekraanide, projektorite ja funktsionaalsete tahvlitega, mistõttu ei ole tarvis
vajalikku tehnikat kaasa vedada. Hubases keskkonnas tunnevad inimesed end mugavalt ja töö sujub efektiivselt! Kirsiks tordil pakub Argentiina restoran seminaride juurde maitsvaid roogasid, mis aitavad moodustada täiusliku terviku üheks töökaks päevaks. Paljud Eesti ja Soome suurettevõtted on oluliste koosolekute ja seminaride tarbeks usaldanud just Argentiina restorani suurepäraseid organiseerimisoskusi ja laialdasi võimalusi. Õnnestunud üritus saab alguse just professionaalse koostööpartneri valimisest! Vaata lisa veebilehelt www.argentiina.ee
väikesele kaubapakkujale üpris karmid. Siiski on Jäämarja jäätised müügil Tallinna kaubamajas, Delice`i kauplustes ja Rimi Talu Toidab sektoris ning Kaili-Virgo loodavad jäätise müüki saada ka mõnda suuremasse toiduketti. Ettevõtte loomise ja sellega seotud mitmesuguse asjaajamise juures on üllatuslikult kõige kergemaks osutunud koduköögile tunnistuse saamine. “Veterinaar- ja toiduamet väga toetab ettevõtet sellega, et saaks tootmist oma kodus alustada ja sellega ettevõttele start anda,” märgib naine. Kui tootmismahud on suured ja tuleb kodust nõuetele vastavale tootmispinnale kolida, kehtivad karmimad tingimused. Oma firma tegemine ja pidamine on nõudnud palju ressurssi, nii tööd kui ka raha. Sest ehkki EAS-ist ja ka PRIA Leaderprogrammist saadi toetust külmikute ostuks, on tulnud endalgi tublisti panustada. Ühtlasi on aga esialgu plaanitud müügitulu kolm korda ületatud. “Muretum oli. Nüüd seisad iseenda eest,” vastab Kaili küsimusele, mis vahe on palgatööl ja iseenda tööandjaks olemisel. “Nüüd on mure, et kas see töö ikka toidab ära.” Kristiina Viiron
Ettevõtte registreerimine notari abil Ettevõte tuleb asutada notari abil, kui: • äriühingu põhikapitali sissemakse pole rahaline, vaid rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus (näiteks seadmed, tarkvara vms), • äriühingu asutajad ei saa asutamisdokumente digiallkirjastada. Esmalt tuleb tasuda põhikapitali sissemakse ning riigilõiv. Seejärel tuleb notari abiga koostada ja äriregistrile esitada asutamisleping, põhikiri, avaldus, sidevahendite andmed, panga tõend põhikapitali sissemakse kohta, tõend riigilõivu tasumise kohta. Kõik äriühingute asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad on olemas ka notaribüroodes. Ettevõtte asutamine notari kaudu võtab aega üldjuhul kakskolm päeva. Vaata: www.eesti.ee
SISUTURUNDUS