OMA Ă„RI APRILL 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI Käibemaksu piirmäära tõstmine 40 000 eurole sai heakskiidu Euroopa Liidu Nõukogu andis heakskiidu Eesti soovile tõsta käibemaksukohustuslase piirmäär 40 000 eurole, vahendab Rmp.ee. Muudatusest saavad rahandusministeeriumi hinnangul kasu väikeettevõtjad, kes ei pea edaspidi pidama väikesemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ning maksma või taotlema tagasi käibemaksu. Näiteks toob ministeerium need ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja teenuseid lõpptarbijale ning kelle toodang või teenus on nende enda kätevõi mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. See puudutab 15 protsenti käibemaksukohustuslastest, kes saavad valida, kas nad edaspidi käibemaksu maksavad. Otseselt mõjutab muudatus ligi nelja protsenti käibemaksu maksjatest, kes tõenäoliselt end registrist välja arvavad. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018. Senine piirmäär kehtib 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000-eurosest käibest aastas. Oma Äri
Toetus aitab oma äriga alustada, kui idee on hea
Foto: Meeli Küttim
Igal nädalal saab 10–15 inimest töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust. Raplamaa naine Celia Hindpere lükkas toetuse abil käima nn ratastel optometristi teenuse, millest ta juba enne töötuks jäämist oli unistanud. Eestimaa ühest paigast teise vurab juba poolteist aastat üks hall pikap, mis toob inimesteni väga vajaliku tervishoiuteenuse. Pikap kuulub osaühingule Hindpere Optika, see on noor perefirma, mis pakub silmakontrolli ning vajadusel prillide tellimise võimalust. Eriti tänuväärseks muudab maapiirkonna inimeste silmis perekond Hindpere äriidee see, et kaubik vajaliku aparatuuri ja prillinäidistega, saatjateks professionaalne optometrist ning müügispetsialist, tuleb otse kodukohta. Ka kõige väiksemas kohas on õnnestunud ikka mõni vaba ruum leida, kus
nägemise pärast mures inimesi vastu võtta. Ettevõtte lõi Raplamaa naine Celia Hindpere pärast seda, kui kaotas koondamise tõttu töökoha. “Olen õppinud optometrist ja teinud seda tööd juba üle kümne aasta, mulle meeldib mu töö,” räägib ta. “Paraku lõpetas optikafirma, kus ma töötasin, oma tegevuse ja erialast tööd oli kodu lähedal võimatu leida.” Celia tunnistab, et tegelikult mõlkus mõte oma ärist kuskil kuklas juba ammu. Ja muutus aina tungivamaks, sest ilma tööta on ju inimesel aega mõtiskleda ja oma võimalusi kaaluda.
Perekond Hindpere. Töötukassa tunnustas Celiat eelmisel aastal õnnestunult käivitatud ettevõtte puhul.
Ametnikud soovitasid Celiale ettevõtluskoolitust – võimalik, et siit kasvab välja hea äriplaan.
Pärast koondamist võttis naine end töötuna töötukassas arvele ning arutas oma mõtteid sealse konsultandi ja karjäärinõustajaga. Ametnikud soovitasid Celiale ettevõtluskoolitust – võimalik, et siit kasvab välja hea äriplaan. Nii sõitiski naine kaks-kolm kuud väsimatult Tallinna vahet ega puudunud kunagi. “Tahtsin väga koolitusele min-
na. Loengud olid huvitavad ja kasulikud, jäin juhendajatega väga rahule,” kiidab ta. “Sain sealt julgust juurde ja see pere jutt, et tee ise oma firma ja nii edasi, ei tundunud enam üldse niisama jutuna.” Koolitus tipnes äriplaaniga: Celial oli mõte muretseda kaubik ja silmakontrolliks vajalik aparatuur ning luua n-ö optometrist ra-
OMA ÄRI 3 Tugi alustajale • Töötukassalt on võimalik töötul või ka end tööotsijana kirja pannud vanaduspensionäril taotleda ettevõtlusega alustamise toetust, praegu on see 4474 eurot. • Eelduseks on kas ettevõtluskoolituse läbimine töötuna või siis kutse- või kõrghariduse olemasolu majanduse alal. Sobib ka see, kui taotlejal on ettevõtluskogemus, kuid tal ei tohi olla toimivat firmat. • Toetuse saaja peab kuue kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis kavandatud tegevustega. Kusjuures kavandatud majandustegevus ei tohi lõppeda enne ühe aasta möödumist toetuse ülekandmise päevast arvates. • Töötukassa hüvitab ettevõtluse alustamise toetuse saajatele vajadusel ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud mentorluse, individuaalse nõustamise ja koolituse kulu. Hüvitamist on võimalik taotleda kahe aasta jooksul alates toetuse ülekandmisest. • 2014. aastal valminud toetuse mõjuanalüüs tõi välja, et sel moel aastatel 2009–2012 alustanud ettevõtjatele valmistas enim muret äritegevuseks vajalike ressursside nappus või ebasobivus ja kliendibaasi loomine, mis tegelikult on kõigi alustajate mured. Allikas: töötukassa
tastel tüüpi teenus. On ju teada, kui raske on maapiirkondades inimestel arsti juurde või ükskõik millise vajaliku teenuseni jõuda. Ratastel ärile antigi toetust Töötukassa hindas tema äriplaani vettpidavaks ning eraldas osaühingu loomiseks ettevõttega alustamise toetuse. Osaühing sai nime Hindpere Optika. Abikaasa Erki tuli tööle müügispetsialistina – ilma tugeva abiliseta lihtsalt ei saa, kes siis raske aparatuuri sisse ja välja kannab, selgitab Celia. Müügispetsialist tegeleb prillide tellimise küsimustega jms. Töötukassa toetus kattis vaevalt poole kalli aparatuuri maksumusest, nii läksid käiku kõik pere säästud. Küsimusele, kas oma firma loomine kõhedaks ei teinud – ei tea ju kunagi, kuidas läheb –, vastab Celia, et kõhedaks teeb hoopis see, kui mitmendat kuud töötu olla. “Mulle meeldib väga suhelda, need emotsioonid, mis kaasnevad sellega, kui tänulikud inimesed sind uuesti üles otsivad, kaardi saadavad – see on asendamatu,” ütleb Celia. Elukorraldus on veidi küll muutunud, tõdeb ta. Pere kolmest pojast kaks käivad veel koolis ja kui varem oldi harjutud, et ema on töölt tulles pere ja kodu päralt, siis oma firma asju tuleb ajada mõnikord hilisööni välja. Aprilli teisel nädalal sai töötukassast ettevõtlusega alustamise toetust 15 inimest, tänavu märtsis 44 ja eel-
misel aastal kokku 401 inimest. Seda on u 34% kõigist taotlejatest. Eitavas vastuses pole siiski süüdi idee, pigem ikka läbimõtlematus, kuidas seda teostada. Ükski idee pole piisavalt hull “Kogemus on näidanud, et ükski idee pole hull,” ütleb töötukassa ettevõtluse osakonna juhataja Indrek Kaiv. “On tõesti tuldud mõtetega, mis tunduvad esmapilgul kummalistena. Pärast aga minnakse oma toote või teenusega edasi Ajujahti või Mektorisse ja sellest saab midagi suurt.” Kaiv meenutab enam kui kümne aasta tagust linnainimeste kanapuuride lugu, mis kohe toetust ei saanudki, kuid nüüdseks on puurimeistrid laienenud disainiettevõtteks. Kui vaadata viie-kuue aasta tagust aega, nii 2011.–2012. aasta kanti, siis oli töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse taotlejaid selgelt rohkem, ütleb Kaiv. See-eest on praegu taotlejate äriplaanid palju läbimõeldumad, nad teavad, mida nad tahavad, lisab ta. Piirkondadest, kus enim luuakse toetuse toel ettevõtteid, hakkavad silma Saaremaa, Võrumaa ja ka Pärnumaa. “Ei, see pole seotud tööpuudusega,” lükkab Kaiv vastava oletuse ümber, “pigem on väiksemates kohates suurem kogukonna tugi. Alahinnata ei saa ka maakondlike arenduskeskuste rolli, kes igati toetavad ettevõtlusest huvitatuid.” Agne Narusk
Aastaaruande võivad väiksemad teha lühendatud mahus Väike- ja mikroettevõtetel on alates 2016. aastast lubatud aastaaruanne koostada lühendatud mahus. Kriteeriumid ettevõtjatele, keda liigitatakse mikro- või väikeettevõtjateks, on ära toodud raamatupidamise seaduses: • mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot; • väikeettevõtja – Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Oma Äri
Kaugemad ettevõtted saavad võrkudega liitumise toetust Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kinnitas ettevõtjate võrkudega liitumise programmi tingimused, mille tulemusel toetab riik ühe miljoni euroga liitumist ettevõtete elektri-, vee- ja kanalisatsioonining sidevõrguga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Programmist saab toetust taotleda üle Eesti, välja arvatud Tallinnas, seda ümbritsevates valdades ja Tartu linnas asuvad ettevõtjad. “Tahame, et ettevõtlus areneks ja töökohti loodaks juurde ka väljaspool suurlinnu,” kommenteeris minister Palo. Taotlusvooru avab EAS mais. Toetuse minimaalne omafinantseering on 40 protsenti toetatavatest kuludest ning toetuse summa vahemikus 5000 kuni 100 000 eurot. Üks ettevõtja saab toetust taotleda ka kombineerituna erinevate võrkudega liitumiseks, tingimusel, et toetuse kogusumma ei ületa 100 000 eurot ega 60 protsenti projektide kogumaksumusest. Eelmisel aastal viidi läbi pilootprogramm elektrivõrkudega liitumise toetamiseks neljas Eesti maakonnas: Ida-Virumaal ning Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Toona laekus seitse toetustaotlust, millest rahuldati viis kogusummas 112 000 eurot. Oma Äri
RAAMATUPIDAMISTEENUSED FINANTSNÕUSTAMINE Eduka ja jätkusuutliku ettevõtluse aluseks on korras raamatupidamine, mis näitab ettevõtte finantsolukorda ning aitab teha ettevõtte tegutsemise ja tulevikuplaanide kohta vajalikke järeldusi ja otsuseid. Sellest mõttest juhindudes aitavad meie erialase haridusega professionaalsed töötajad sisse seada korrektse raamatupidamisarvestuse ning tagavad otsuste tegemiseks vajaliku õigeaegse teabe ja aruandluse. Ettevõtte tegevuste hulka kuulub veel finants- ja maksunõustamine, äriplaanide koostamine ning abistamine äriõigust ja finantsvaldkonda puudutavates küsimustes. Meie peamisteks klientideks on väikesed ja keskmise suurusega põllumajandustootjad, ent ka paljudes teistes valdkondades tegutsevad ettevõtted.
4 OMA ÄRI SISUTURUNDUS
Kas oled pidevalt hinnasõjas ja tundub, et klient otsustab ainult hinnanumbri põhjal? Autor: Timo Porval, Lavii Marketing, www.lavii.ee
Mis on Lavii?
Lavii on klientide äriliste tulemuste saavutamisele keskendunud digiagentuur. Turundus peab olema sulle tulu, mitte kulu. Selleks vajad terviklikku müügimudelit, kus iga osa täidab eesmärki ja on mõõdetav, et teaksid, kui palju läheb mudeli ühest otsast raha sisse ja kui palju tuleb teiselt poolt välja. Analüüsime ja aitame e-turunduspartnerina kogu süsteemi üles ehitada ja optimeerida. Eesmärk on alati leida sulle parima tulu-kulu suhtega kliente.
Tead, millele see tegelikult vihjab? Sellele, et potentsiaalne klient ei saa päriselt aru, kuidas sa eristud ja talle kasulikum oled. Kui mul on lõpptarbijana valida toodete X ja Y vahel ning need on samasugused nagu kaks pakki piima, siis loomulikult teen valiku selle järgi, kumb on odavam, sest see on mulle psühholoogiliselt parem tehing. Sul sama, eks? Miks peaksin rohkem maksma? Just sellele küsimusele ongi sul kasutaja peas vaja vastata, et mitte olla hinnasõjas. Lihtsalt müüa madalaima hinnaga pole minu meelest liiga tulus äri. Alati on tulemas keegi, kes pakub kvaliteedi või inimeste arvelt veel soodsamat lahendust. Pigem tuleks keskenduda kvaliteedi- ja hinnaskaala teisele otsale. Olla kvaliteedilt parim ja hinnalt kõrgeim. Jah, tean täpselt tunnet, mis
tekib siis, kui küsid hinda, mida pole harjunud küsima ja oled sellega turul kõige kallim. Küsimus on aga alati selles, mis on selle hinna taga. Toon enda valdkonnast näite ja küsin sinult, kumb veebileht on kallim. Veebileht 1. Maksab 3000 € ja toob aastas 100 000 € müüki. Veebileht 2. Maksab 12 000 € ja toob aastas 350 000 € müüki. Kui võrdleme hinda, peaksime valima esimese variandi,
Vaata lisa blogist:
Toon probleemseid kohti välja ja pakun lahendusi ka Lavii värskelt avatud blogis www.lavii.ee/blogi. Tule lugema ja oled peagi konkurendist müügis ja turunduses targem.
TASUTA KURSUS
NB! Samuti on võimalik liituda 34-nädalase tasuta kursusega „Kuidas oma veebilehest maksimumi võtta?” aadressil http://bit.ly/veebilehestmaksimum
eks? Kui aga usume ja teame, et veebileht aitab päriselt müügile kaasa ning eriti veel, kui selle on teinud spetsialistid, siis valime teise variandi. Jah, otsustamise hetkel tekib väike kahtlus, et oot, pagan, miks ma peaksin neli korda rohkem maksma? Pa-
raku pole veebilehed võrreldavad nagu kaks pakki piima. Samamoodi nagu maju ja autosid võib ehitada erineva kvaliteediga. Just sellepärast pead ka sina oma veebilehel ära seletama, miks peaksin just sinu käest tellima ja maksma rohkem kui kon-
kurendi juures. Mida parem seletus, seda kõrgem müük. Muidu kasutaja võtabki kas kõige soodsama või sellest järgmise hinna. Kui turundussüsteemid on head ning päringuid ja tellimusi tuleb pidevalt peale, on lihtsam hinda tõsta ja uusi süsteeme kat-
setada, ilma et peaks kartma, et oi, mis tööd me järgmine kuu tegema hakkame. Meelekindlus, et 2–6 kuud on tellimusi ees, on ajule väga vabastav ja see paneb ka mõtted teistmoodi liikuma. Olen ise olnud mõlemas seisus. Teine variant on parem.
OMA ÄRI 5
Eesti disainvannid jõudsid viie aastaga maailma Lihtsast soovist muuta kodune kümblustünn ilusaks pilkupüüdvaks puidust vanniks kasvas välja kogu ettevõte, mis tegutseb edukalt juba viiendat aastat. Paljud firmad on alguse saanud isiklikust vajadusest – meenutagem või peakokast kärgmajade tootjat, kel oli vaja just nimelt sellist kööki ja ei midagi muud. Samal põhjusel sündis ka Frants Seeri ettevõte Khis. Lõuna-Eesti kuplite vahel Otepääl seisis üks puidust kümblustünn, mis Seeri hinnangul vajas hädasti uudsemat väljanägemist, lisaks lausa karjus suurema kasutajasõbralikkuse järele. Sest kui tünni palju kasutada või hoida pikemalt veega täidetuna, kipuvad seened, sammal ja hallitus puidule liiga tegema. Kui see aga jäl-
legi iga kord tühjaks lasta, tõmbuvad küljelauad kuivades kokku ning ajapikku muutub probleemiks vanni veepidavus. Järgnes aastatepikkune katsetamine ja arendustöö. See kandis vilja: Khisi vanne ei kimbuta puidule omased hädad, nagu kuivamine või nigel veepidavus. Vannimõnusid saab nautida pikka aega, sest kasutatakse termotöödeldud puitu ja eriprofiiliga kummitihendeid. Loometöö vajab tuge Khisi vannid pannakse kokku käsitsi lõigatud Ameerika saarepuidust lippidest, mis on omavahel ühendatud kummitihenditega, selgitas Seer. Ühe vanni kõik puulipid on erinevate mõõtmete ja proportsioonidega, mis teebki vannid tõeliselt peeneks inseneritööks. Vannide tumepruun, peaaegu must värv on kõrgkuumutamise tulemus – iga puitlippi töödeldakse 215 °C juures. Vanni põhi valmistatakse tellija valikul puidust või kivist.
Foto: Khis
VÕIMALUS intellektuaalse omandi looMis on loomeinkubaator? mise ja kasutamise (Eesti Tule• See on loometegevuse eripäviku-uuringute Instituudi defirale kohandatud ettevõtlusinnitsioon): arhitektuur, disain, kubaator, mis sisaldab firmaaudiovisuaalne looming, etendele ja/või loojatele sobivaid, duskunstid, infotehnoloogia tavaliselt soodsatel tingimus(meelelahutuslik tarkvara), kirtel renditavaid ruume ja nn jastamine, kunst, muuseumid, pehmeid teenuseid (ettevõtmuusika, reklaam. lus- ja turundusalased konsultatsioonid, andmebaasid jne). • Ettevõtlusinkubaatorid tegutsevad mitmes Eesti piirkonnas: • Loomemajandus omakorda Tartus, Tallinnas, Narvas, Palon majandussektor, mis põhidiskis (Lääne-Harjumaa inkuneb individuaalsel ja kollekbaator), Kohtla-Järvel, Valgas, tiivsel loovusel, oskustel ja kuuldavasti ka Haapsalus. andel ning mis on võimeline Allikad: Oma Äri, loovtartu.ee looma heaolu ja töökohti läbi
“Khisi puidust disainvannide lugu on kui muinasjutt inetust pardipojast – vana ja matsakas kümblustünn on sirgunud ihaldatud ning elegantseks kaunitariks vannitoas,” kirjutas Delfi sisustusportaal Moodne Kodu aasta tagasi. Seer hindas kõrgelt Tartu loomemajanduskeskuse abi: koolitustele ja kuldaväärt tut-
vustele lisaks saadi nende kaudu osaleda sisustusmessidel nii Eestis kui ka Inglismaal. “Loomemajanduskeskusesse inkubandiks astudes olid meil olemas esimesed prototüübid ja algne visuaalne identiteet. Olgugi et oleme praeguseks vilistlased, saame sealt endiselt tarvilist tuge ja abi,” kinnitas Seer. Praeguseks on Khisi puidust
Frants Seer ja tema kuulus puidust vann.
vannid ka maailmas suurt kõlapinda tekitanud ja menukust kasvatanud. “Khis on praegu endiselt arengujärgus. Müüme võrdselt nii Eestisse kui ka välismaale. Kaugematest riikidest on sihikul Kanada ja Ameerika. Ideed pole püsivad – nendega tuleb midagi ette võtta,” oli Seer tagasihoidlik. Küsimusele, kuidas klient
kõige kiiremini nendeni jõuab, vastas Seer, et puidust vannid jäävad silma sisustusmessidel või nähakse toodet mõne tuttava kodus. Viimane on Seeri sõnul ehk kõige tõhusam viis, kuidas tähelepanu äratada ja meelde jääda. Agne Narusk, Vilve Torn
6 OMA ÄRI
Ühisrahastus võib ettevõtet kasvatades olla arvestatav alternatiiv laenule Foto: Shutterstock
Kapitali kaasamine ühisrahastamise kaudu ei tähenda mitte üksnes vajalikku rahasüsti, vaid annab võimaluse kaasata osanike ringi oma toote või teenuse tarbijaid ja austajaid.
Eestis on võimalik osaleda mitmes ühisrahastamise platvormis, neist mõned on kitsamalt spetsialiseerunud kinnisvarale, teised teatud kindlate valdkondade arendamise toetamisele. Põhimõte on üks: ühel pool on investorid, kel on raha ja tahtmine seda isikliku kasu eesmärgil välja käia, teisel pool need, kes seda vajavad. Näiteks menukas Fundwise. me. Selle kaudu on oodatud kapitali kaasama ettevõtted, kes soovivad edasi arendada või rahvusvahelisele turule viia riistvara, tarbekaupade, arvutimängude, internetiprojektide, energia ja rohetehnoloogiate lahendusi. Menukad on nad selle poolest, et keskkonda armastavad aeg-ajalt pilku heita needki, kel investeerida plaanis pole, kuid tahavad näha, mis vahvad projektid seekord on püsti pandud. Meenutab mõneti Hooandjat, kus saad meelepärasele ettevõtmisele omalt poolt jõudumööda kaasa aidata, ainult et veel parem – kui tegid valiku õige projekti kasuks, toob see Fundwise’i
kaudu sulle raha tagasi. Ehk siis investeerija ostab endale tükikese ettevõttest. Näiteks lõppesid hiljaaegu Fundwise’is edukalt sellise noore ettevõtte püüdlused investoreid kaasata, nagu 2012. aasta märtsis oma esimese katsetuse teinud Oivaline Tervislik Tort. Pakutav osalus investori kohta oli 0,04% (168 eurot) kuni 16,83% (85008 eurot). Või siis järgmise generatsiooni elektrijalgrataste tootja Ööbik Cycles, investoritele pakuti 0,02%-list (125 eurot) kuni 11,75%-list (99 875 eurot) osalust, pärast kampaaniat tõusis ettevõtte väärtus 750 000 eurolt 849 875 eurole. Kinnisvaras kitsam ring Äriprojektist saadav tulu jaotatakse projekti rahastanud investorite vahel proportsionaalselt nende investeeringuga. Selline ühine investeerimine võimaldab rahastada suuremaid äriprojekte, mida üksikud investorid ei jaksa iseseisvalt finantseerida. Ühisrahastamise valdkonna eraldi nišiks on kinnisvara
arendusprojektide ja kinnisvara tagatisel laenamise valdkonnas (hüpoteeklaenamine) tegutsevad Crowdestate ja Estateguru, kes on kokku vahendanud investorite raha projektidesse pea 40 miljoni euro vääringus. Kuna turgu reguleeriv seadusandlus on karm, väljastatakse laene vaid äriühingutele, ent investeerida võib iga teovõimeline isik. Crowdestate OÜ juhatuse liige Märt Meerits möönab, et tõepoolest, ühisrahastamine on kindlat sihti silme ees hoidvale noorele ettevõtjale võimalus vajalikule kapitalile ligi pääseda. Kuid n-ö intellektuaalsete investeeringute saamiseks tuleb tähelepanu suunata siiski raha omavate asjatundjate – nn äriinglite poole, sest lisaks rahale tulevad uued osanikud oskustega, kuidas ideest teostuseni jõuda ja võimalustega, mida saab edukalt äris ära kasutada. Ühisrahastusinvestori liikuma panevaks jõuks on dünaamika ja tootlus – kui projekti vastu on kõrgendatud huvi, lihtsustab see ka pisut väiksema investeerimisko-
OMA ÄRI 7 gemusega investoritel otsuse langetamist, selgitab Meerits. Kinnisvarale keskendunud ühisrahastamise ettevõtted ei ole klassikalises mõttes alg- või seemnekapitali pakkujad alustavale ettevõtjale. Kinnisvara pole ka valdkond, kus investorid tohutu vaimustusega ootavad ettevõtjaid, kes soovivad n-ö käe valgeks saada. Investeeringute mahud on seal suured ja eksimisruum on väga väike. Kuid ettevõtete rahastamise tegevussuund on neil siiski olemas. “Meie poole pöördutakse näiteks laofinantseerimise küsimustes, kus panga jaoks on tehing kas liiga väike või kaupa liigutatakse väljaspool Eestit,” toob Meerits näite. “Me siiski keskendume projektidele, mille puhul saame aru, kuhu raha lä-
heb ja kuidas see raha omakorda tagasi makstakse. Päris alustavatele ettevõtetele raha kaasamine nõuab teistsuguseid teadmisi,” lisab ta. Ka Estateguru OÜ partner ja looja Marek Pärtel rõhutab, et ühisrahastamisest oma ettevõttesse lisakapitali otsijalt eeldatakse peale piisava tagatise ka selge äriplaani ning väljumisstrateegia olemasolu. “Samuti eeldame ettevõtjalt sotsiaalse vastutuse tajumist investorite ees, kellelt raha kaasatakse,” lisab Pärtel. “Kui ettevõtjal on visioon, aga ta täpselt ei tea, mida ta teeb ning arvab, et ühisrahastus on lihtne võimalus rahvalt raha kaasata, siis ta eksib tugevalt.” Agne Narusk
Ühisrahastamine Loe juurde • ……ühisrahastuse platvormidest: https://estateguru.co/; https://crowdestate.eu/home; https://fundwise.me/et/ettevotjale; https://markets.funderbeam.com/raise • Eesti ingelinvestoreid (omavad palju raha ja on valmis võtma kaalumisele väga varajases tegevusstaadiumis ettevõtete finantseerimist) ühendava assotsiatsiooni EstBan infovoldik: www.estban.ee/for-entrepreneurs/why • Tugiorganisatsioon www.startupestonia.ee/startup-ecosystem, ühisrahastuse platvorme ühendav katusorganisatsioon FinanceEstonia: www.financeestonia.eu Soovitas Märt Meerits
LOGISTIKA
Foto: Shutterstock
Kuhu teha ladu? Ladu on turundustööriist, seega tuleb lao asukoha valikul arvestada eelkõige teenuse kasutajate – klientide vajaduste ning soovidega. Lao asukoha valik on ühteaegu nii teadus kui ka kunst. Igal asukohal on tavaliselt mingid eelised ja puudused, mistõttu sisaldab lõplik valik tavaliselt teatud kompromisse, õpetab “Logistika õpik kutsekoolidele”. Ehkki logistikaõppuritele kirjutatud, on tegemist igale (alustavale) ettevõtjale vajalike teadmistega, soovitame läbi lugeda. Laondus on oluline, selles toodetakse lisaväärtust, kuigi see on tavaliselt mitu korda, isegi kümneid kordi väiksem kui tootmisprotsessis. Tootmisettevõtete asukoha teooria väidab, et kaupade asukoht on alati kõige kriitilisem nende jaoks, kes toodavad kõige vähem lisaväärtust. Sama põhimõtet saab rakendada ka ladude paiknemise kohta: enamasti kehtib põhimõte, et mida väiksem on toodetav lisaväärtus, seda lähemal peaks paiknema ettevõte koostööpartneritele või turgudele. Ehk siis: kui nikerdate üsna odavaid ele-
mente, ei saa lubada, et kogu aeg läheks materjali toomisele, transpordi jm kuludest rääkimata. Jaotuskeskus või ladu, kus tegeldakse juba klientide erisoovidega, peab paiknema turu vahetus läheduses ehk võimalikult lähedal (hulgi)ostjale, edasimüüjale, kliendile. Klienti huvitab lühike tarneaeg “Kõik laod on seotud suuremal või vähemal määral autovedudega, teatud juhtudel vajatakse lisaks raudteeharu või lennuvälja lähedust. Osa ladusid peab paiknema sadama territooriumil. Kuna autotransport on väga mobiilne, pole üldjuhul vaja eriti arvestada teenusepakkuja autopargi asukohaga,” selgitab õpik. Ka on maanteevedajad hajutatud üldjuhul suhteliselt ühtlaselt ja suudavad edukalt teenindada ka mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvaid kliente.
Ladu on turundustööriist, seega tuleb lao asukoha valikul arvestada eelkõige teenuse kasutajate – klientide vajaduste ning soovidega. Kliente huvitab eelkõige, et veokulud oleks väikesed ja tarneaeg lühike. Klienti ei huvita vähemalgi määral, kus kaupa hoitakse senikaua, kuni see toimetatakse saajale õigeks ajaks ja vastuvõetavate kuludega. Üldjuhul on peaaegu alati tähtis, et laokompleks paikneks logistiliselt soodsas asukohas. Kui vaadelda võimalike vajaduste ringi, kehtivad logistiliselt soodsale asukohale järgmised nõuded: • sadama, lennuvälja ja raudteesõlme lähedus; • kaubaterminali(de) lähedus, kuhu saabub pidevalt kaup või viiakse seda terminali; • liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele; • hea ligipääsetavus klientidel ja teenindaval veokipargil;
• lähedus peamistele klientidele; • sõltumatus ülekoormatud liiklussõlmedest, tänavatest ja teedest; • muude laokomplekside ja jaotuskeskuste lähedus. Lao asukoha määramine on tähtsamaid strateegilisi otsuseid, mida firma- või logistikajuhid peavad langetama. Kõik muud jaotusega seotud otsused on suhteliselt hõlpsasti ja väikeste kuludega parandatavad. Lao vale asukohaga seotud probleemid aga võivad minna ettevõttele heal juhul väga kulukaks, halvemal juhul võivad olla sellel ettevõtte jaoks pöördumatud tagajärjed. Allikas: Logistika õpik kutsekoolidele, www.innove.ee/et/kutseharidus/oppematerjalid Agne Narusk
Ă„ri- ja reklaamkingitused