OMA Ă„RI MAI 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee
2 OMA ÄRI
Noor pere pani seitsme aastaga käima kolm menukat ajaviitekohta Kättlin ja Taavi Küttis on nelja lapse vanemad, kes on jaksanud seitsme aastaga üles ehitada kaks hästi toimivat laste mängumaad ning avanud meelelahutuskoha Tallinna kesklinnas. Miski pole tulnud kergelt, vahele mahtus ka aastane taastumispaus. Pole saladus, et paljud Eesti noored (pere)ettevõtted saavad tuule tiibadesse siis, kui perre on sündinud laps(ed). Siis oskad ühtäkki märgata, mis on lastele ja nende vanematele veel arenevas Eestis puudu. Kes ikka asja korda ajab kui mitte sina ise. Enam-vähem sama rada liikus ka Küttiste mõte rohkem kui kümme aastat tagasi, kui perre
sündis poeg Robin, noorte vanemate esiklaps. “Ühel hetkel hakati Robinit sõprade sünnipäevadele kutsuma. Praegusega võrreldes oli siis kohti, kus lapse sünnipäeva pidada, kordades vähem ning tundsin, et võiks ise teha midagi erilist ja eristuvat,” meenutas Kättlin. “Teha koht, kus lastele lisaks tunneksid ennast hästi ka nende vanemad ning atraktsioo-
nid ei oleks kataloogist valitud, vaid ainulaadsed ja kordumatud.” Õnneks enne majanduslanguse tsüklit siiski ideest kaugemale ei jõudnud, märkis pereisa Taavi. Kuid 2010. aastal, kui majandus Eestis oli stabiliseerumas, sai ideest plaan, mida hindas positiivselt ka EAS ning juba sama aasta oktoobris avas perekond Küttis EAS-i starditoe-
Kui Oma Äri Lohesaba seikluslinnakus külas käis, olid pere kaks vanemat last koolis. Kaamera ette sättisid end koos ema Kättlini ja isa Taaviga kuuene Rosanna ja kahene Romili.
Sinu raamatupidaja nii Eestis kui Soomes Oodatud on kõik alustavad ja juba tegutsevad ettevõtted, korteriühistud jne.
Müürivahe 22 / Väike Karja 12
//
Erik Nigola
//
+372 53451111
//
erik@ettax.ee
OMA ÄRI 3 Foto: Ilmar Saabas
tuse abil Tallinna ja Harjumaa piiril Imelise Mängumaa. “Palgatöö kõrvalt oli see väga suur väljakutse ja risk, kuid juba mõni kuu pärast avamist oli selge, et olime tabanud otse kümnesse,” rääkis Taavi. “Eristusime selgelt teistest olemasolevatest mängumaadest, teenindusstandard oli väga kõrge. See tagas meile üsna pikaks ajaks olukorra, kus mängumaa oli alati ligi kuu aega ette broneeritud.” Et kirjeldada koormust, millega palgatöö kõrvalt tegelikult toi-
“Käisin sel ajal täiskohaga tööl ja oli selge, et kahel rindel toimetamine ei ole jätkusuutlik, tervis ei pea vastu. Tekkis valikukoht, kas jätkata eraettevõtjana või palgatöölisena,” meenutas Taavi. Selline seis kestis üsna mitu aastat, kuni ühel tööreisil mängis saatus mehele vastuse ise kätte. Täpselt aasta hiljem, 2014. aastal, avati Tallinnas Vabaduse väljakul EAS-i kasvutoetuse, sõprade ja aastatega kogutud omakapitali abil Baltikumi esimene ja seni ainus Elamusgolfikeskus.
Lõpptulemusse on oma panuse andnud kõik neli last, alates ideedest kuni ehituseni välja.
Äri kasvas tervise arvelt Paraku oli selleks ajaks aastaid kestnud ülekoormus viinud Taavi tervise seisu, kus arstide rangel soovitusel tuli elu kiirelt ümber korraldada. Nii sündis peres raske, kuid vajalik otsus – müüa maha osa ettevõttest ja kolida Taavi taastumise eesmärgil aastaks Eestist ära. “Imelise Mängumaa ostis meie endine töötaja, kelle käe all toimib see edukalt praegugi,” on Kättlin rahul. “Elamusgolfikeskust jäi juhtima meie hea sõber ja äripartner.” Taastumisprotsess polnud kerge, kuid vahepeal kaotatud aeg lastega sai kuhjaga kompenseeritud – selleks ajaks oli peres juba ka tilluke Romili. Ja siis juhtub see, mis ikka juhtuma kipub: kui
me tuli tulla, tuleb lisada, et selleks ajaks oli venna Robini kõrval juba mängimas ka neljane Roberta, isa käevarrel magas und vastsündinud Rosanna. Kuid nagu ütles Taavi: edu annab tiivad ning aitab toime tulla 12-tunniste tööpäevade ja väikeettevõtja muredega, kus tuleb lisaks müügitööle ka raamatupidamist teha, koristada jne. Kättlini peale jäi kliendisuhtlus ja operatiivküsimused ning Taavi kanda raamatupidamine ja remonditööd.
Lapsed annavad firmale tõuke Paljud Eesti väikefirmad on loodud otseselt oma pere vajadusest kindla toote või tooteliigi järele. Näiteks ökobeebitoitude väiketootmine perelt, kelle laps on tugevalt allergiline. Või lastehoid perelt, kel ei õnnestunud oma võsukesele sobivat hoiukohta leida. Erakool, sest laps ei sobitunud oma erilisuse poolest suurde munitsipaalkooli. E-pood, sest mõte oli teisel ringil turustada nii enda kui ka teiste lastele väikseks jäänud riideid – loetelu võib jätkata tunde. Üks huvitav tegija oma idee poolest on Namefactory OÜ, kes lõi umbes kuue aasta eest keskkonna Nimelaul.ee. Sealt saab tellida lastelauludega plaadi, millel tekstides kordub konkreetse lapse nimi. “Soovisime luua midagi, mida ise ostaksime. Me ei halvusta teisi lastekaupu, kuid leidsime, et turul puudub toode, mis oleks last arendav, elusam ja milles oleks loovust. Nii sündis nimelaulude plaat, mille keskmes on kindel laps kindla nimega – ta on osa meie lauludest ja meie laulud on temale,” rääkisid oma idee päritolust ja selle teostusest Nimelaul.ee loojad Tarmo Sikk ja Marek Marana ning direktor Tanel Maandi kolm aastat tagasi Eesti Päevalehe Lastelehele. Plaadil on kaheksa laulu: seitsmes neist kordub selle lapse nimi, kellele on plaat tellitud, kaheksas laul sobib kõigile. Praeguseks on Nimelaul laienenud ka teistesse keeltesse, plaadid on saadaval rootsi, taani ja vene keeles.
meel on saanud puhkust, hakkab mõte liikuma, käed sügelema. Vähem kui aastaga jõuti avada suur Lohesaba seikluslinnak, koht, kus on hea olla nii lastel kui ka nende saatjatel. “Lohesaba on inspireeritud paljuski meie oma perest, kus on kasvamas väga erinevas vanuses lapsed,” rääkis Kättlin. “Lõpptulemusse on kõik lapsed andnud oma panuse, alates ideedest kuni ehituseni välja. Oleme jäänud endale kindlaks: kui teha,
siis hästi ning pakkuda kordumatuid atraktsioone ja kõrgel tasemel teenindust.” Edu ei tule kergelt ja nõuab tihti lõivu. Seda enam on imetlusväärne, kui tempokalt suudab elada üks nelja lapsega pere. Praeguseks on Kättlin ja Taavi palgatööst loobunud, või on ehk korrektsem öelda, et nad on palgal oma rajatud firmas. Nad pakuvad tööd 14 inimesele. Agne Narusk
4 OMA ÄRI
Töö menukas müügikioskis julgustas frantsiisi võtma Virve Kõivomägi otsustas rohkem kui kolm aastat tagasi hakata frantsiisi alusel ettevõtjaks. “Teadsin, et mu kiosk on kasumlik, et teenin rohkem, kui kulutan,” nimetas ta ühe põhjuse, miks Ülemiste City R-Kioski sel moel pidama hakkas. Kioski frantsiisivõtule eelnes viis aastat palgatööd samas kioskis ja selle aja jooksul oli tekkinud arvestatav hulk püsikliente. Kui siis R-Kiosk pakkus naisele võimalust hakata frantsiisilepinguga ettevõtjaks, otsustas ta asja ette võtta. “Oskan iseenda ülemus olla küll, pole vaja, et mulle kõike näpuga ette näidatakse,” ütles naine tarmukalt. Julgust andis teadmine, et ostjaid oli iga päev palju ja ilma ta neist selles hoones kindlasti ei jää. Liia-
tigi ehitatakse Ülemiste Citysse büroopindu pidevalt juurde. Selleks et kioski frantsiisilepinguga pidama hakata, tuli naisel teha oma osaühing, kus ta on ainus juhatuse liige. Kaubandusega muul moel ta tegeleda ei tohi, et ei tekiks konkurentsi. “R-Kiosk koostas mulle bilansi, kui suur saab olla mu palgafond, minu kasumiprotsent ja R-Kioski kasumiprotsent,” selgitas Kõivomägi. Need proportsioonid andis R-Kiosk frantsiisivõtjale ette, kuid oma kasumit
saab ettevõtja tõsta müüki kasvatades ning sissetulekut suurendada dividende võttes. See asjaolu on Kõivomäe sõnul ka üks põhilisi erinevusi palgatöö ja päris ise kioski pidamise vahel. Algul tööl üksi Teine vahe frantsiisi ja palgatöö vahel on see, et ta saab ise oma kioskisse töötajaid valida. Kolmandana toob ta aga välja võimaluse kioski kaubavaliku osas kaasa rääkida. See tähendab, et ta saab R-Kioskites müügil ole-
R-Kioski frantsiisipidaja Virve Kõivomäe kioskis Ülemiste Citys lähevad hästi kaubaks värsked saiakesed.
va sortimendi seast valida oma müügikohta neid kaupu, mis lähevad paremini ja millel on suurem marginaal. See, mis kuskil kioskites hästi müüb, on Kõivomäe sõnul hästi erinev. Temal, kus bürood ümberringi, lähevad väga hästi kaubaks näiteks ko-
hapeal äsja küpsetatud saiakesed. “Müüme üle 200 saia kolmenelja tunniga,” ütles Kõivomäe. Tarnelepinguid kaupmeestega frantsiisivõtja ise ei sõlmi, küll aga tellib õigel ajal kaubad ja hoolitseb selle eest, et kõik vajalik oleks müügil.
Kõivomäe kioskis on kaks kassat ja tööle on võetud kaks täiskohaga müüjat. Kiosk on avatud ainult tööpäeviti ning müüjate tööarvestus käib summeeritud tööajaga ühe kuu peale – kumbki on tööl kaks pikka ja kaks poolikut päeva. Ning kui vahel
KUI PALJU MAKSAD SINA OMA RAAMATUPIDAMISE EEST? MEIE JUURES MAKSAD VÄHEM JA SAAD ROHKEM
ALTERNATIIVNE
RAAMATUPIDAMINE
HIND ALATES 8€
KUUS
KLASSIKALINE
RAAMATUPIDAMINE
HIND ALATES 10€
KUUS
AASTAARUANNE
HIND ALATES 25€
KUUS
TEL. 56 643 271 E-MAIL: virge@raamatupidamine-lihtsaks.ee VAATA LISAKS RAAMATUPIDAMINE-LIHTSAKS.EE
Raamatupidamisteenus Eestis ja Soomes tegutsevatele ettevõtetele Rohkem infot leiad meie kodulehelt www.hereaccounting.com. Küsimuste korral võta julgesti ühendust: tel 514 1829 info@hereaccounting.com
OMA ÄRI 5 Foto: Karin Kaljuläte
on tarvis ühes kuus normajast rohkem tunde kohal olla, siis katab need Virve Kõivomägi ise. Ka muul ajal tuleb naisel endal kioskis kohal olla. Tööd on palju, alates kauba paigutamisest, laoseisul silma peal hoidmisest kuni töötajate juhendamiseni. Naine meenutas, et kui kioski ise pidama hakkas, siis oma senise paarilisega töölepingut ta ei sõlminud, sest neil oli vastutustundlikust töötegemisest erinev arusaam. Esialgu töötas ta üksi, ent R-Kioski värbaja hakkas talle kandidaate pakkuma. Samas võib frantsiisivõtja töötajaid ka ise otsida. Praegu on Kõivomäe juures tööl ka tema tütar ja naine on nii tema kui ka teise töötajaga väga rahul. Nagu ka sellega, et üldse ise ettevõtjaks hakkas – sissetulek on varasemaga võrreldes suurem.
Frantsiisi eelised ja puudused Eelised: • väiksem risk läbi kukkuda, sest ärikontseptsioon on kontrollitud; • tegevuse alustamine võib olla kiirem; • tuntud kaubamärk toetab müüki; • tegevusalane väljaõpe, jooksev abi; • ühine reklaam. Puudused: • iseseisvuse puudus, tuleb järgida frantsiisiandja kehtestatud reegleid; • kasumit tuleb jagada; • ühekordne lepingutasu võib olla kõrge. Allikas: Lääne-Virumaa rakenduskõrgkooli õppematerjalid
Aasta alguses andis RKiosk Kõivomäele parima frantsiisipidaja tiitli. Nüüd plaanib naine pidevalt laienevas Ülemiste Citys avada teisegi kioski ja teha seda tööd pensionini välja. Sinna on aega veel üle kümne aasta. Frantsiisivõtja kulud Võrreldes tavapärase oma ettevõtte loomisega, saab frantsiisivõttu nimetada maandatud riskidega ettevõtluseks, sest frantsiisile andja võtab paljutki sellest, millega alustajal tegeleda tuleb, enda kanda. “R-Kiosk annab frantsiisipidajale üle toimiva väikepoe, tagab selle tehnilise valmisoleku, sh IT, valveteenuse, load ja litsentsid, logistika, raamatupidamise, tegeleb tootearenduse ja turundusega,” loetles AS R-Kiosk Estonia tegevjuht Tiia Ilves. Frantsiisipidaja ülesanne on registreerida oma firma – kulu on 190 eurot ning tal tuleb ka tasuda esmane deposiit kauba eest, s.o 20% laovaru väärtusest. “Summa sõltub kaupluse ja kaubavaru suurusest, jäädes vahemikku 500–3000 eurot. Esimese sissemakse ehk pool deposiidist maksab frantsiisivõtja R-Kios-
kile lepingut alustades. Teine pool koguneb aja jooksul frantsiisivõtja teenusetasust (4% igakuisest tulust). Raha vabaneb frantsiisilepingu lõppedes,” selgitas Ilves. Nagu juba eespool mainitud, frantsiisipidaja ise tarnelepinguid ei sõlmi, kuid võib otsustada, mida etteantud toodete valikust müügile võtta ja mida jätta. R-Kiosk korraldab frantsiisivõtjatele ka koolitusi – koos Tallinna tehnikaülikooliga loodi R-Akadeemia. “See on pooleaastane õppeprotsess, anname alusteadmised äriõigusest, tööõigusest, personalijuhtimisest, müügijuhtimisest, turundusest ning finantsanalüüsist ja -juhtimisest just meie äri ja frantsiisipidamise lõikes,” loetles Ilves. Lõpetaja saab kaasa akadeemilised ainepunktid juhuks, kui soovib mujal edasi õppida. R-Akadeemia koolituste eest küsib ettevõte ka tasu, mis Ilvese ütlust mööda on sümboolne. R-Kioski eesmärk on frantsiisile anda kõik olemasolevad väikepoed, praegu opereerivad saja müügikohaga ketist ligi pooli väikekauplusi frantsiisipidajad. Kristiina Viiron
TASUB TEADA
Osaühingu asutamine kohese, mitterahalise või hilisema sissemaksega Alates 1. jaanuarist 2011 saab firmat luua ka osakapitali sissemakset tegemata. Eesti seadused näevad nimelt ette, et osaühingul peab olema osakapitali vähemalt 2500 eurot, kuid seda saab maksta ka hiljem. Mis vahe on osaühingut (OÜ) asutades kohesel ja hilisemal sissemaksel? Kohene sissemakse Selleks, et raamatupidamine ja firma andmed oleksid korrektsed, on soovitatav teha registreerimisel ka 2500 euro suurune osakapitali sissemakse. See tähendab, et riigilõivule lisaks tuleb kohe üle kanda ka osakapital, kas siis ettevõtte enda stardikontole või ajutiselt kohtu deposiitkontole. Osakapital on vajalik selleks, et ettevõttel oleks rahavaru, mida saab ajutiselt hädaolukorras kasutada ja mis katab võimalikud võlad. Mitterahaline sissemakse Lihtsam ja mugavam on osakapital korraga rahas sisse maksta, kuid seda võib teha ka mitmes osas. Raha asemel võib sissemakseks kasutada näiteks kinnisvara. Tüüppõhikirjas on vaikimisi märge, et mitterahaline sissemakse on keelatud. Seega tuleb ettevõtte loomise hetkel põhikirja muuta nii, et mitterahaline sissemakse oleks lubatud. Samuti tuleb lisada leping, mis tõendab mitterahalise sissemakse üleandmist ja juhatuse kinnitust selle väärtuse hindamise kohta. Hilisem sissemakse Kui ettevõtet on plaanis luua nii, et osakapitali kohe sisse ei maksta, tuleb kõikidel osanikel ja juhatuse liikmetel anda äriregistri ettevõtjaportaalis digitaalallkiri, et nõustutakse ettevõtte loomisega. Pärast riigilõivu tasumist, avalduse esitamist ja firma registreerimise kohta kinnituse saamist võib alustada tegevust. Siiski tuleks osakapital mõistliku aja jooksul sisse maksta, sest muidu keelab seadus dividende välja võtta. Getter Orusalu, www.seb.ee/ariklient/alustav-ettevotja
}}Oled mõelnud oma ärist? Alusta juba täna! }}Finora Capital on aidanud rohkem kui 1000 ettevõtet ja eraisikut. }}Aitame ka sind!
HAKKAN ETTEVÕTJAKS!? Lihtne on leida kontakte, kes aitavad start-up´ide käivitamiseks raha kaasata. Investorite huvi on samuti suur, kui ideel on potentsiaali laia maailma vallutada. Kui idee on pisut lihtsam ja ei sisalda suurt innovatsiooni, on ettevõtte alustamiseks raha leida juba oluliselt raskem. Olgu siis soov teha oma kohvik, lasteaed, õu-
naistandus, õmblusateljee või remonditöökoda. Kuigi endale tundub geniaalne idee, mis paneb südame kiiremalt põksuma ja toob sära silma, ei pruugi see tunduda kasumlik ja jätkusuutlik teistele. Muidugi on kõige parem ja muretum, kui alustaval ettevõtjal on endal raha kõrvale pandud ja seda näeb hea meelega ka pank.
Enamikul aga siiski alustamiseks vajalikke sääste kogutud ei ole. Sellepärast ei tasu aga oma ideest ja ettevõtjaks hakkamise mõttest loobuda. Testi oma ideed Juhul kui oled oma ideega pöördunud panga poole, siis esimese negatiivse vastuse korral ei tasu kohe äri alustamisest loobuda.
Alguses oleks mõistlik ettevõtlusega alustada oma praeguse palgatöö kõrvalt, et esmalt testida uut äriideed ja selle potentsiaali ning saada reaalne tagasiside. Näiteks kohviku avamiseks tasub oma mõtet ja toite testida tuttavate peal või pakkuda ennast appi mõnda kenasse kohvikusse, et näha kuidas see äri tegelikult käib. Äriplaan (sa-
SISUTURUNDUS
geli numbrid Excelis) ei hõlma alati kogu ettevõtlusega kaasnevat tegevust ja päriselu erineb sageli kardinaalselt paberile pandust. Kui ka see etapp on läbitud, võiks alles hakata otsima finantseerijaid. Sõltuvalt olukorrast ja ideest saab rahastust/toetust taotleda Töötukassast, EAS-ist, PRIA-st, pankadest või väiksematelt krediidiandjatelt. Finora aitab Kui vajad oma äriplaani elluviimiseks laenuraha, võib see olla väga keeruline. Alustavate ettevõtete projektid on enamasti krediidiandjatele riskantsed või summad väikesed, millega pangal ei ole tulus tegeleda. Kindlasti on selles osas paindlikumad väikesed krediidiandjad. Finora on aidanud nii mõnelgi heal ideel realiseeruda. Näiteks on meie laenuga rajatud eralasteaed, laiendatud oma autoremonditöökoda või alustatud peaaegu nullist oma
väiketootmisega. Väiketootmisega alustaja puhul võis näha, et iga väiksemgi detail oli läbi mõeldud ja äriplaan tõeliselt sütitav. Ühest küljest oli põhjalik info vaja esitada PRIA-le toetuse saamiseks ning teisalt oli näha, et alustav ettevõtja on igati motiveeritud ja pühendunud. Kurb oli kuulda, et kümnelt laenupakkujalt pakkumist küsinud ettevõtja sai soovitud positiivse vastuse üksnes Finorast. Kuna esitatud äriplaan oli põhjalik, ühtlasi oli positiivne otsus PRIA toetuse maksmise osas ja tagatiseks eluase, siis kahjuks peab tõdema, et kas laenuandjad ei soovinud lõpuni süveneda või alustavaid ettevõtteid peetakse liiga riskantseks sihtrühmaks. Seega tasub alati pöörduda erinevate krediidiandjate poole isegi siis, kui on saadud mitu negatiivset vastust, ja mitte loobuda oma unistusest. Terje Lunden
}} Tegemist on finantsteenuste reklaamiga. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.finoracapital.eu ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
6 OMA ÄRI
Uuring: alustavad ettevõtted prognoosivad pigem madalat käivet Foto: Madis Veltman
Kaks kolmandikku Eesti kuni kolme aasta vanustest ettevõtetest prognoosib selle aasta käibeks kuni 50 000 eurot, selgus tänavusest Baltimaade ettevõtlusbaromeetri uuringust. Kaks kolmandikku Eesti kuni kolme aasta vanustest ettevõtetest prognoosib selle aasta käibeks kuni 50 000 eurot, selgus tänavusest Baltimaade ettevõtlusbaromeetri uuringust. Nooremate, kuni aasta tegutsenud ettevõtete seas on rohkem neid, kelle prognoositav käive 2017. aastaks on väiksem, kuni 10 000 euro suurune. Vähemalt 100 000 euro suurust käivet ennustavad enim kaubanduse ja töötleva tööstuse sektorites tegutsevad alustavad ettevõtted – vastavalt 59% ja 54%. “Ei tasu end lasta eksitada
Optimistlikud ettevõtted • Põllumajandussektor • Harjumaa • Rohkem kui 10 töötajat • Käive 65 000–200 000 eurot Pessimistlikud ettevõtted • Kutse-, teadus- ja tehnikasektor ning transpordi- ja logistikasektor • Ida-Virumaa, Pärnumaa • 1–9 töötajat • Käive kuni 65 000 eurot Allikas: Baltimaade ettevõtlusbaromeeter Põllumajandusettevõtjad on teistest optimistlikumad, näitas uuring. Pildil on Tamme talu tšillikasvatus.
Eesti ettevõtlusmaastikul väiksena tunduvatest käivetest, sest tegu on firmadega, kes on ületanud esimesed raskused ning mõtlevad edasisele arengule, kui arvestada nende keskmisest suuremaid värbamisplaane,” kommenteeris tulemusi SEB Panga juhatuse liige ning jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.
Ligi 40% palkab juurde Alustavatest ettevõtetest 59% näeb, et nende töötajate arv sel aastal ei muutu. Töötajate arvu kasvu prognoosib 39% ning vähenemist 2% vastanutest. Kui võtta võrdluseks vanemad kui kolmeaastased väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, siis nendest ei plaani töötajate arvu muutust 80%
ning ka värbamisplaanid on tagasihoidlikumad kui alustavatel ettevõtetel. Alustavate ettevõtete seas kavatseb enim töötajate arvu suurendada ehitussektor (59%), järgneb töötlev tööstus (50%). Samuti selgus uuringust, et Eesti alustavad ettevõtted ei plaani kuigivõrd värvata välisriikidest pärit töötajaid, selle on
plaani võtnud vaid 10% vastanutest. Peamiselt otsitakse töökollektiivi välismaalastest spetsialiste (56%), kuid ka lihtöölisi (30%) ja juhte (27%). Kolmandik mõtleb ekspordile Kaks kolmandikku (66%) alustavatest ettevõtetest plaanib tänavu keskenduda siseturu-
le. Kõrgemad käibeootused on aga välisturgudele keskenduvatel ettevõtetel, keda on 8%. Populaarseimate eksporditurgudena toodi välja Soome, Läti, Leedu, USA, Horvaatia, Saksamaa, Taani, Suurbritannia ja Venemaa. Üle poole alustavatest ettevõtetest ehk 56% kavandab enda toodete või teenuste uuendamist, 30% kavatseb investeerida töötajate arengusse ning 23% ei kavanda selleks aastaks ühtegi uuendust. Info ja side ning kaubanduse sektoris plaanitakse (teiste tegevusvaldkondadega võrreldes) rohkem investeerida ärimudeli uuendustesse. SEB Grupp viis viiendat aastat järjest Baltimaades läbi uuringu, millega kaardistati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ootusi majandusaastaks 2017. Sel aastal kaardistati esmakordselt ka kuni kolme aasta vanuseid alustavaid ettevõtteid. “Baltimaade ettevõtlusbaromeetri” (Baltic Business Outlook) uuringus osales Eestis 1099 alustavat ettevõtet, kellest 53% tegutsevad Harjumaal. Populaarseimaks sektoriks üle Eesti osutus kaubandussektor. Evelin Allas, SEB Pank, kommunikatsioonijuht
ÄRAA KULUTA T RAHA EDEVUSEL TA EDEVUSELE, VAID OMA TEGEVUSELE Kasutatud kontori- ja muu profimööbel
35 € (sisaldab km)
45 €
35 €
(sisaldab km)
(sisaldab km)
E–N 10–17 R 10–18 Tähetorni ähetorni 21j, Ta T Tallinn, llinn Tel 552 6608
www. w
.ee
OMA ÄRI 7
Ettevõtlust saab õppida pea igas maakonnas
Foto: Shutterstock
Ettevõtluses vajaminevaid teadmisi pakuvad ametikoolid täiskasvanutele ka tasuta tööalastel kursustel. Võimalusi on kõikjal üle Eesti, tuleb end ainult õigel ajal kirja panna.
Vanus pole õppima asumisel ammu enam tähtis. Kui teadmisi on vaja, tuleb kursustele minna.
Kes on end töötuna Töötukassas arvele võtnud, saab ettevõtluse aluseid õppida näiteks töötukassa tasuta kursustel. Kes tunnevad ettevõtluse vastu huvi ja pole töötud, võiksid kindlasti uurida koolituste kohta kohalikest ettevõtja infopunktidest või omavalitsustest. Koolitusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele korraldatakse pidevalt, tuntumad
RAAMATUPIDAMISTEENUS VÄIKEFIRMADELE MAJANDUSAASTA ARUANNETE KOOSTAMINE
www.sinihobu.ee Laki 11b, Tallinn 12915 Tel. 53 458 293 e-post: info@sinihobu.ee
ehk on Tallinna ettevõtlusameti koordineeritud õppepäevad. Ettevõtlusalast õpet pakuvad tasuta pea kõik ametikoolid üle Eesti. Tasuta tööalased koolitused on mõeldud töötavatele inimestele, kes soovivad end ametialaselt täiendada, ka neile, kes on mingil põhjusel praegu kodus (väike laps, n-ö kahe töökoha vahel, omastehooldaja jne). Nende korraldamist toetavad Eesti riik ja Euroopa tõukefondid. Kursuste kava pannakse välja enne sügis- ja kevadsemest-
rit. Huvilisel on oluline teada, et tegemist on väga populaarse ettevõtmisega, nii et tasub koolide kodulehekülgedel pidevalt silma peal hoida. Mõned näited Kuressaare ametikoolis osutus sel kevadel populaarseks tasuta kursus “Lepingulised suhted väikeettevõtluses”. Kursus algas aprillis ja kestab ligi kolm kuud. Kohad said täis pea kohe, kui talvel uue semestri koolituskava üles pandi. Veel pakkus kool kursust toiduturismi võimalustest Saaremaal ja viis huvilised kurssi turismitoodete turundusega. Sügissemestril saab alustav ettevõtja õppida raamatupidamist ning väikeettevõttele veebilehe loomist ja haldamist. Kes soovib aga kooli astuda, võib minna kaheaastasesse tsükliõppesse, et õppida uut eriala ja koolitada end ärikorralduse spetsialistiks.
Tartu kutsehariduskeskuses (ehk samal ajal Eesti teises otsas) saab keskkooliharidusega minna õppima e-kaubanduse spetsialistiks (töökohane õpe) või väikeettevõtjaks (sessioonõpe). Tasuta kursustest võiks ehk algajat ettevõtjat huvitada augustis algav “Turismiturundustrendid ja internetiturundus” või “Töösuhete administreerimine ja personaliarvestus väikeettevõttes” oktoobrikuus. Järvamaa ametikool pakub sügisest võimalust osaleda ettevõtluse aluste kursusel, selle käigus valmib ühtlasi äriplaan. Hea kursus tõotab tulla ka “Dokumentatsioon ettevõtlusega alustamiseks ja juhtimiseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele”. Välja on kuulutatud ka raamatupidamise algkursus. Rohkem infot leiab haridusja teadusministeeriumi kodulehelt ning koolide kodulehtedelt. Agne Narusk