OMA ÄRI NOVEMBER 2018
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Sigrid Sõrmus sigrid.sormus@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Priit Häng priit.hang@ekspressmeedia.ee
OMA ÄRI 3
Eduka start-up-ettevõtte kasv peab olema suurem kui 10% kuus Eesti start-up-ettevõtete juhtide kogukonna üks liidreid, Contriberi juht Rein Lemberpuu selgitab, mille poolest erineb start-up traditsioonilistest ettevõtlusvormidest. Anne-Mari Alver
“Üks tunnus on, et ettevõte ise määratleb end nii, et tema tegutsemisel on start-up’ile omased põhimõtted,” alustab Rein Lemberpuu ning lisab, et kui need põhimõtted ettevõtte juhile teada ei ole, pole üldjuhul tegu start-up-ettevõttega. Üheks selliseks määratluse aluseks on loodava ettevõtte finantseerimisskeem. See on start-up-kogukonna standardiseeritud protsess, millest tuleb selles loos kohe ka pikemalt juttu. Tavaline versus start-up? Traditsiooniline ettevõte loob alustades äriplaani, mis võib hõlmata tootmisega alustamist, hin-
nastamist, turustamist ja paljut muudki. Äriplaani osa on ka rahastus – see võib olla pank, investor, kes liitub ettevõttega, starditoetus või lihtsalt ärialustaja enese ning tema pere ja sõprade säästud. Rein Lemberpuu hindab, et traditsiooniline äriplaan sobib hästi valdkonda, kus plaanitakse pakkuda toodet või teenust, mis on olemuselt juba ammu olemas – näiteks teha juuksuritöökoda. “Start-up’i kasuks on mõtet otsustada siis, kui äriidee on innovaatiline – kui soovitakse teha midagi, mida pole senimaani olemas olnud,” selgitab ta.
Foto: Pexels
Start-up’i rahastamine “Start-up-ettevõtte rahastusmudel on teistugune,” selgitab Rein Lemberpuu. Arenguplaan jagatakse enne rahastajate leidmist väikesteks etappideks ning lepitakse kokku, kuidas etapiviisiline rahastamine toimuma hakkab. Selleks, et saada järgmise etapi jaoks raha, peab eelmine olema läbitud. Teine oluline rahastuspõhimõte on see, et lepitakse kokku, kuidas ja millal investor ettevõtte tegevusest väljub. Tavalises ettevõttes jääb investor sageli aktsionärina ettevõttesse. Start-up-ettevõtete finantseerimisskeem on sageli mitmekihiline. Alustatakse n-ö ingelinvestoritega ning liigutakse edasi riskikapitalifondidesse. Igal ärietapil on oma investorid ja oma fondid. Neile, kes päris täpselt ei tea – ingelinvestorid või äriinglid on investorid, kellel on vaba investeeritavat raha ning kellel on ka
4 OMA ÄRI teadmised ja kogemused valdkonnas, kuhu investeerivad. Tavaliselt on nad oma raha teeninud samas valdkonnas, kuhu investeeritakse. Ingelinvestorid on ise ärimehed ja teemavaldkonnas väga pädevad, kes ei suhtu investeeringuse kui kiiresse rahateenimisse, vaid kui arendustegevusse. Nad tahavad ise arengus ja töös osaleda ning nõu anda. Eestis tegutseb ingelinvestoreid koondav organisatsioon EstBAN, millel on 125 liiget. Riskikapitalifond on spetsialiseerunud investeerimisfond, mis investeerib peamiselt mitme äriingli või investeerimisinstitutsiooni raha. Riskikapitalifondid jagunevad omakorda kaheks: era- ja riiklikeks riskikapitalifondideks. Erakapitalil põhinevad riskikapitalifondid lähtuvad investeeringute tegemisel peamiselt ettevõtte tegevussektorist, kasvupotentsiaalist, kasutuselolevast tehnoloogiast ja arengufaasist. Riiklikul kapitalil põhinevad riskikapitalifondid võivad keskenduda riiklikult olulistele strateegilistele suundadele. Riiklike riskikapitalifondide peamine eesmärk on kõrvaldada turutõrge, mis esineb
Start-up’i arengutsükkel jaotatakse alati väikesteks etappideks ning katsetatakse tsükliliselt, etappide kaupa.
ettevõtte varajases finantseerimisfaasis, ja vajadusel suunata konkreetsete majandussektorite arengut. Rein Lemberpuu sõnul kasutavad start-up-ettevõtjad oma idee finantseerimiseks ka ühisrahastusteenust ning esmaseid plokiahelal baseeruvaid emissioone (ICO). Suund tehnoloogiale Rein Lemberpuu sõnul saab Eesti kohta öelda, et siin on start-up-ettevõtte suunaks sageli peamiselt infotehnoloogia. Mujal maailmas tegutseb rohkem start-up’e ka teistest valdkondadest: elektroonika, meditsiinitehnoloogia, isegi ravimid... “Aga tehnoloogiat kasutavad start-up-ettevõtted kindlalt,” sõ-
nab Lemberpuu. “See on vajalik, et saada ettevõtte jaoks võimendust. Tehnoloogia abil püütakse jõuda võimalikult paljude klientideni, see omakorda on võimalik ainult siis, kui ettevõte pakub midagi vajalikku ning suudab hoida hinna sellisel tasandil, et see oleks võimalikult paljudele klientidele vastuvõetav. Tehnoloogiata ei ole see võimalik. Lühidalt võiks öelda, et start-up-ettevõte püüab pakkuda teenust, mida pole kas varem olemas olnud või pole see osale klientidest kättesaadav ja taskukohane olnud. Edu on kasvamise kiirus Kui Rein Lemberpuu defineerib start-up-ettevõtte edu ülaltoodud viisil, selgitab ta, et kasvamise kiirust saab mõõta nii käibekasvu kui ka kasutajaskonna kasvu mõttes. Viimane on edu näitajaks juhul, kui pole veel sisenetud rahateenimise faasi – see on vajalik näiteks siis, kui esmalt on vaja luua piisav kliendibaas. “Eduka start-up-ettevõtte kasv peab olema suurem kui 10% kuus,” ütleb Rein Lemberpuu, kuid nõustub samas, et sellise kasvu saavutamine pole loomulikult lihtne. “Muutused ilmnevad aastate lõikes. 10% käibekasvu saavutamiseks läheb muidugi aega, aga kui seda ta-
set suudetakse hoida viis kuni kümme aastat, siis on tegu ka valdkonna turuliidriga,” ütleb ta ning toob näite maailmast – Facebook ja Google on loodud samamoodi. Start-up’i arengutsükkel jaotatakse alati väikesteks etappideks ning katsetatakse tsükliliselt, etappide kaupa. Nii näiteks proovitakse esmalt, kas idee klientide peal töötab, hinnastamise katsetamine aga jäetakse järgmisesse etappi. “Isoleeritud testimine töötab hästi. Kõigepealt proovid, kas sinu lahendus töötab, kas seda on üldse klientidele vaja. Kui veendud, et jah, saad hakata hinnastamise peale mõtlema ning seda testima,” selgitab Rein Lemberpuu. “Turundust ja tootearendust oleks korraga raske testida – liiatigi ei omata tavaliselt korraga ühepalju teadmisi valdkonnast, kliendist ja ettevõtte juhtimisest.” Esmalt on vaja tahet Kui jutt on läinud maailmamastaabis ärihiidudele, esitab siinkirjutaja Rein Lemberpuule ettevaatliku küsimuse – aga mida on vaja, et Eestis oma start-up-ettevõttega alustada? Vastus on ootamatu ja pisut ootuspärane korraga: “Esmalt on vaja tahet,” ütleb Lember-
puu. “Sisenemispunkte on erinevaid. Kõige lihtsam on minna kogukonna üritustele. Neid on nii väikeseid õhtuid kui ka suuri üritusi, mis toimuvad korra aastas. Seal saab tutvuda inimestega ning astuda järgmise sammu – kaasata inimesi, täiendada oma teadmisi, kuidas üht või teist ärialustamiseks vajalikku elementi luua. Teine meetod on minna häketonile, hoogtöömaratonile. Eestis on neist tuntuim Garage48, neid korraldatakse eri teemadel. See on sobiv koht ka neile, kellel on tahtmist, aga po-
le ideed. Koostöös võib leida nii kaaslasi kui ka mõtteid.” Edasi leiab algaja abi inkubaatoritest ja kiirenditest, mis on loodud selleks, et edukaid start-up’e tekitada ja edasi aidata. Kiirendi võib olla abiks nii rahastamisel kui ka maailmaturu vallutamisel. Eestist on alguse saanud palju võimsaid start-up-ettevõtteid, ent ruumi ja potentsiaali on siin veel märksa enamatele. Nagu ütleb Rein Lemberpuu – vaja on vaid tahet.
Edukad Eesti(ga seotud) start-up’id Eesti start-up-kogukond on kokku pannud kümme parimat Eestiga seotud idufirmat, mis on läbi aegade kõige enam raha kasvatanud. Kaasatud investeeringute esikümme näeb välja selline: 1. Transferwise.com 335 600 000 2. Taxify.eu 151 970 000 3. Skeletontech.com 40 000 000 4. Pipedrive.com 27 131 000 5. AdCash.com 20 000 000 6. Zeroturnaround.com (Exit) 18 993 333 7. Starship.xyz 18 500 000 8. Fits.me (Exit) 15 420 000 9. Monese.com 14 654 449 10. GrabCAD.com (Exit) 11 299 000
Soovid kaasata osalise tööajaga finantsjuhti, teada ettevõtte väärtust ning kaasata täiendavat raha? info@cfoadvisor.eu www.cfoadvisor.eu +372 507 9913
OMA ÄRI 5
Millised on tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused? Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada. Raul Ruubel, PwC äritehingute nõustamise juhtivkonsultant
Ülevõtmise käigus omandab ostja tihtipeale ka varasid, litsentse ja inimressurssi, mis on talle strateegiliselt olulised. Tegutsev ettevõte on end sisse töötanud ja sellel on üldjuhul kindel klientuur, ärisuhted tarnijatega ning kaubamärk, mida kliendid teavad ja usaldavad. Sellegipoolest kaasnevad ostuga riskid, millest suurimaks on üldjuhul ostetava ettevõtte väärtuse ülehindamine. Samuti on oht, et ostetav firma integreeritakse ebaefektiivselt, mistõttu võivad olulised töötajad ja osa klientuurist lahkuda.
Foto: Pexels
Õiglase hinna määramisel ja ühineva ettevõtte integreerimisel tuleks kasutada professionaalsete nõustajate abi, et maandada võimalikke riske ning maksimeerida tehingust saadavat kasu. Miks osta osalus tegutsevas ettevõttes? Kaubamärgi ja sellega seonduva kliendibaasi omandamine Tegutseval ettevõttel võib olla tarbijate seas tuntud kaubamärk ja juba väljakujunenud kliendibaas. Peaaegu kõigil tarbijatel on eelistused: näiteks eelistatak-
se kodumaist toodangut, usaldusväärset ja pika ajalooga ettevõtet või reklaamidest tuntud kaubamärki. Seega on igal kaubamärgil selge väärtus. Kliendid, kes eelistavad kindla ettevõtte tooteid ja teenuseid, moodustavad ettevõtte kliendibaasi. See klientuur peegeldab ka ettevõtte turuosa suurust. Ostes osaluse tegutsevas ettevõttes, võite omandada nii olemasoleva kaubamärgi kui ka kliendibaasi, mis on üks viis oma turuosa suurendada. Alternatiiviks on luua uus ettevõte või siseneda uuele turule kaubamärgiga, mis ei ole veel tuntud. Sellisel juhul nõuab turuosa saavutamine üldjuhul suurt rahalist ja ajalist investeeringut ning võib kokkuvõttes kulukamaks osutuda. Kliendibaas ja tuntud kaubamärk on aga väärtused, mida on võimalik soetada ning mille eest tasutakse tegutseva ettevõtte ostmisel. Näiteks suhtlusvõrgustik Facebook ostis 2014. aas-
tal 19 miljardi dollari eest kiirsõnumite rakenduse WhatsApp ning omandas sellega ligipääsu rohkem kui poolele miljardile igakuisele aktiivsele kasutajale. Nüüdseks on selle rakenduse tarbijaskond rohkem kui kaks korda arvukam: WhatsApp on praegu kasutajate hulga poolest maailma suurim sõnumirakendus, ületades ka Facebook Messengeri kasutajate arvu. Toote- ja teenusevaliku laiendamine Ostes tegutseva äri, võite oma ettevõtte toodete ja teenuste valikut laiendada ning mitmekesistada, sisenedes uude tegevusvaldkonda. Laienev ettevõte on tihtipeale huvitatud teise tegutseva ettevõtte ostmisest, sest omandatav firma on juba sisse töötatud, selle tegevust on lihtsam planeerida ning seeläbi on ka ebaõnnestumise risk väiksem. Selliste ülevõtmiste kohta on mitu näidet USA tehnoloogiasektorist. Tarkvaraettevõte Microsoft ostis 2011. aastal Skype’i ja 2013. aastal Nokia, et lisada Microsofti pakutavate teenuste hulka kvaliteetsed videokõned ning siseneda Windows Phone’iga nutitelefoniturule. Facebook soetas aga 2012. aastal suhtlusvõrgustiku Instagram, mis on praegu Snapchati kõrval peamine fotosõnumite saatmise rakendus. Sarnaseid näiteid leiab ka Eestist. 2016. aasta lõpus omandas soomlaste Elisa Eesti ettevõtte Starman, millega laiendati pakutavate teenuste mahtu. Elisa, kes erinevalt suurematest kohalikest konkurentidest (nagu Telia), ei pakkunud varem Eesti tu-
Ostes tegutseva äri, võite oma ettevõtte toodete ja teenuste valikut laiendada.
rul laialdaselt televisiooni- ning koduinternetilahendusi, kõrvaldas selle ostutehinguga enda teenustes ühe peamise tühimiku. Konkurendi ülevõtmine Ettevõtte ostmine aitab tihtipeale kõrvaldada konkurente, kuid ostu eesmärk võib olla ka varade, litsentside või töötajate üleostmine, sest see on oluliselt lihtsam, kui kõiki neid aspekte orgaanilisel teel nullist arendada. Näiteks Google ostis 2011. aastal 12,5 miljardi dollari eest Motorola mobiiltelefonide üksuse, et omandada 17 000 patenti ja kaitsta nii enda Androidi operatsioonisüsteemi. Mida ettevõtet ostes silmas pidada? Ettevõttele tuleb määrata õiglane väärtus Kuigi ettevõtte ostmine annab võimaluse kiireks äriarenduseks, kaasnevad sellise tehinguga märkimisväärsed riskid. Esimene neist on rahaline: ettevõtet ostes tuleb selle eest tasuda hind, mis lepitakse kokku ostja ja müüja vahel. Tavaliselt arvutatakse ettevõtte väärtus tulevikus oodatava rahavoo järgi. Enamasti kasutavad osalised firma väärtuse leidmiseks professionaalse nõustaja abi, kes rakendab ettevõttele õiglase hinna määramisel väljakujunenud meetodeid. Sellegipoolest on hinna määramine keerukas. Niisugune protsess koosneb mitmest muutujast ja eeldustest tuleviku kohta, mis ei pruugi alati realiseeruda. Seega kaasneb ostuga oht maksta rohkem, kui firma tegelikult väärt on. Loomulikult jääb ka võimalus, et soetate ettevõtte tegelikust väärtusest odavamalt! Ülehindamise võib tingida ka müüjapoolne manipuleerimine, mis mõjutab ettevõtte väärtust. Näiteks võib müüja teadlikult edasi lükata investeeringuid, mis on vajalikud jätkuvaks äritegevuseks (näiteks hooldus või arendus), jättes ostja olukorda, kus tuleb ärisse kohe suuri summasid investeerida. Samuti võib müüja kasseerida klientide nõuded tavapärasest varem, kuid venitada enne tehingut kohustuste maksmisega, jättes need ostja kanda. Veel võib ettevõte näida kasumlikum, kui ta seda tegelikult jätkusuutlikult on: sel
juhul teeb firma palju ühekordseid tulu paisutavaid tehinguid (näiteks põhivara müük), mis tulevikus ei kordu. Hinna moonutamine ei pruugi alati tahtlik olla, kuid igal juhul tasub arvestada, et ettevõtte finantsnäitajad võivad paista tegelikust parema või kehvemana. Selliseid riske maandab korrektne ostueelne äritegevuse analüüs. Suurema tehingu puhul vajate konkurentsiameti luba Eesti konkurentsiseaduse järgi tuleb saada konkurentsiametilt vastav luba iga omandamise puhul, kus osaliste eelmise majandusaasta Eestis saavutatud käive kokku ületab 6 miljonit eurot ja vähemalt kahe osalise Eestis saavutatud käive ületab kummalgi 2 miljonit eurot. Seega tasub suurema tehingu puhul ja sektoris, kus on vähe turuosalisi, arvestada riskiga, et konkurentsiamet ei anna tehinguks luba, sest toimuks liigne turu konsolideerumine, st üks ettevõte omandaks liiga suure turuosa: nii võiks tekkida monopol, mis pärsib vabaturgu. Turu-uuringud, läbirääkimised ja muud tehingueelsed protseduurid tuleb teha juba enne konkurentsiameti loa saamist. Ettevõtte ostuga kaasnevaid riske on võimalik maandada Eespool nimetatud ja ka muid riske uuritakse tavapärase äritegevuse analüüsi käigus. Selle analüüsi tegemiseks tuleks kindlasti kasutada finantsnõustaja abi, kes annab kindluse, et ei ostetaks n-ö põrsast kotis. Nõustaja oskab aidata ka tehingujärgsel kahe ettevõtte integreerimisel ja tegevuse planeerimisel. Nii saavutatakse tehingu eesmärk – turuosa suurendamine, tuntud kaubamärgi omandamine või uude tegevusvaldkonda sisenemine – ning ühtlasi makstakse selle eest õiglast hinda. Iga ettevõtte ostmine on oma olemuselt riskantne, kuid riske aegsasti maandades saab arendada oma äri tempoga, mida on orgaanilise kasvu puhul väga keeruline saavutada. Allikas: SEB Foorum
6 OMA ÄRI Foto: Pexels
Mida teha, kui Eesti turg on jäänud väikeseks?
või teenuses, millega soovib välismaal müüki kasvatama hakata, kuid ei hävi tootega seotud puuduste, vaid hoopis äripartneritega seotud ootamatuste – näiteks makseraskuste või pankroti – tõttu.
Erakordselt innovaatiline tootearendus, nutikas turundus või konkurentsitult parim hind aitavad kahtlemata turul silma paista ja selle arvelt lihtsamini müüki kasvatada. Kuidas aga liikuda müügiga välisturgudele, kui Eesti turg on juba väikeseks jäänud? Mariko Rukholm, KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige
Eesti ettevõtteid nõustades näeme, et ettevõtte tulemuste ja müügi kasvatamiseks otsustatakse kõige sagedamini kas toote- või teenusevalikut laiendada või oma tegevus ja pakkumine uutele turgudele viia. Samas jätavad ettevõtted kasutamata mitmeid lahendusi ja tööriistu, mis aitaksid välisturgudele laie-
nedes müüki veelgi ambitsioonikamalt, aga samas turvaliselt kasvatada. Esiteks jääb paljude ettevõtete puhul silma, et turuanalüüs jääb enne uuele turule sisenemist pealiskaudseks. Samas on ettevõtjatel võimalik saada nõu mitmelt eksperdilt, olgu selleks näiteks ekspordikogemusi jaga-
vad riikliku taustaga EAS, KredEx, kaubanduskojad või erialaliidud, kes pakuvad head ülevaadet soovitud sihtturgudest ning jagavad ettevõtjatele konsultatsioonide ja koolituste kaudu head praktilist nõu.
Äripartneri taustauuring Peale sihtturu analüüsimise tasuks ettevõtetel pöörata heade tehingupakkumiste kõrval olulist tähelepanu ka äripartnerite taustauuringule. Sageli on Eesti ettevõte kindel enda tootes
Riske saavad maandada ka väikesed ettevõtted Ekslikult arvatakse, et ainult suurtel ettevõtetel on riskide maandamise võimalused. Tegelikult saab ka väike või alustav ettevõte enne välisturule või uude sihtriiki sisenemist oma äri riskide maandamise hinna lihtsasti läbi arvutada ja seejärel tehingud kasvõi ühekaupa kindlustada. Müügi kasvatamise ja äri laiendamisega seotud riskide kaardistamisel ei tohiks kaotada valvsust ka pikaajaliste partnerite puhul, kes võivad laienemisel olulist rolli mängida. Eesti ettevõtted on uute koostööpartnerite puhul üldjuhul hoolsad ja ettevaatlikud, kuid ootamatusi tekitavad ettevõtetele ka pikaajalised koostööpartnerid. See tekib paratamatust asjaolust, et nende partnerite suhtes on jõutud mugavustsooni, kus umbusk hajub ja vajadus pideva kontrolli järele polekski nagu enam vaja-
lik. Tegelikkus näitab aga, et oluliste partnerite käekäigul tuleb regulaarselt silma peal hoida ning end võimalike üllatuste eest kaitsta. Liigne ettevaatlikkus takistab Müügi kasvatamisel võib takistuseks saada ka hoopis meie ettevõtete liigne ettevaatlikkus. Eesti ettevõtted võivad välisriikidesse müües konkurentidele alla jääda seetõttu, et ei julge pakkuda pikka maksetähtaega, mis on mujal riikides täiesti tavapärane. Kokkuvõttes ei pea välisturgudele laienemine ega äri kasvatamine alati riske kaasa tooma, kui tegutseda teadlikult ja kaasata professionaalseid nõustajaid. Ekspordiga alustamise, laienemise või tehingutega seotud kindlustamise ja finantseerimise küsimustes ei tohiks ettevõtted end üksi tunda – selliste riskide maandamine on finantsvaldkonna ettevõtete põhitegevus. Eestis on võimalik valida mitmete lahenduste, sealhulgas riigi väljatöötatud lahenduste vahel, mis aitavad ekspordile hoo sisse puhuda, turvaliselt kasvada ja vajadusel ka võimalike probleemidega tegeleda. Allikas: Ärileht
Eesti suurim koolituste andmebaas Rohkem kui 84 000 koolitust
www.koolitused.ee www.facebook.com/Koolitused.ee
OMA ÄRI 7
Kontoripinna rent – kas või mõneks tunniks!
Inimesed rendivad tihti väikekontori või isegi ainult ühe töökoha ehk töölaua.
Tunnibürood koguvad populaarsust.
Mida teha ja kuhu pöörduda, kui kontoripinda on vaja ainult lühikeseks ajaks, ning kes on need inimesed, kelle jaoks sellised teenused üldse mõeldud on?
mavate lepingute ja vastavate igakuiste makseteta.
Sigrid Sõrmus
Lühiajaline rent – kellele ja milleks Kontoripinna lühiajaline rent või teisisõnu tunnibüroo/tunnirent on üha enam populaarsust koguv trend, mille vastu tunnevad Eestis huvi eelkõige väikefirmad või kodust töötavad inimesed, kes vajavad lühikeseks ajaks esinduspinda. Tunnibürood on tavaliselt lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud ning täielikult seadmete ja tehnikaga varustatud, seega on tunnibürood ideaalseks võimaluseks siis, kui aeg-ajalt on vaja pidada
näiteks koosolekuid või nõupidamisi, kuid endal selle jaoks sobivat vaba ruumi pole. Estonian Office’i kogemus ja turumuutuste põhjalik analüüs näitab, et kinnisvaraturul on üha enam kliente, kes soovivad rentida bürooruume lühiajalise ehk tunnirendi alusel. Üldjuhul on need kliendid, kes viibivad oma spetsiifika tõttu palju väljaspool kontorit (lähetustel, klientidega kohtumistel, tööga seotud objektidel). Paljudele on kõige tähtsam töö paindlikkus ilma mingisuguste koor-
Ka VIP-klass tasub end ära Rääkides hindadest, siis tunnibüroo puhul pakutaksegi bürooruume tunnihinnaga. Olenevalt teenusepakkujast sisaldab hind ka mööblit, interneti kasutamise võimalust, arvuteid ja teisi vajalikke kontoritehnika osi, mis teeb klientide elu mugavamaks, sest ise midagi kaasa tassima ei pea, kuid samas on tihti vaja sead-
Fotod: Pixabay
med siiski eraldi juurde üürida. Vähemalt Tallinna turul on tunnirenti pakkuvaid teenusepakkujaid juba üsna mitmeid, seega tasub võimalusi uurida mitmest kohast, et leida endale parim ja sobivaim lahendus. Kuigi bürooruumide ruutmeetri tunnirendi hind on mõnevõrra kõrgem kui pikaajalisel rendile võtmisel, võimaldab tunnirent siiski tuntavat kokkuhoidu, sest klient ei ole kohustatud tasuma ruumide eest ajal, mil tal ei ole neid vaja. Tunnirendi korral mak-
sab ta kõige eest just ja üksnes siis, kui tal ruume, mööblit ja seadmeid ning teenuseid tarvis läheb. Büroo tunnirent annab kliendile võimaluse rentida vajadusel luksuslikke ja kallimaid ruume, mida tal ei ole otstarbekas rentida pikaajalise rendilepinguga. Vastavalt oma vajadustele rendivad inimesed tihti väikekontori või isegi ainult ühe töökoha ehk töölaua koos kõikide tööks vajalike seadmetega, ent kohtumiseks väga oluliste klientidega, kellele on tähtis avaldada positiivset muljet, tahavad paljud üürida ka ajutiselt luksuslikke VIP-klassi bürooruume või konverentsisaali. Üldiselt kipub olema nii, et kui juba VIP-klassi poole vaadatakse, soovitaksegi täispaketti ehk korralikku büroomaja, kvaliteetset mööblit ja tehnikat, parkimisvõimalusi, loomulikult internetti ning mõneti isegi sekretäri olemasolu. See kõik tasub väikefirmade ja eraisikute jaoks end kiiresti ära, kuid seda muidugi pigem juhul, kui büroopinda ei ole vaja iga päev. Allikas: Estonian Office