Eesti parimad ettevõtted 2018

MILLISED ON EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2018?

ETTEVÕTLUSE AUHIND KONKURENTSIVÕIME EDETABEL ettevotluskonkurss.ee

Sisuturundus

Kõrge usaldus ja kompetents 25 turul oldud aastaga 1993. aastal loodud IM Arvutid, nüüdse nimega iDeal, on algusest peale olnud kultusbränd Apple’i partneriks ja suurimaks edasimüüjaks Eestis. Selles ühe osana tegutsev ärikliendiosakond omab pikaajalist kogemust ärikliendilahenduste pakkumisel, olles praeguseks saavutanud võimekuse varustada soovijaid äärmiselt laia valiku toodete, hoolduse kui ka muude sarnaste teenuste ja koolitustega.

P

aljudele võib tulla üllatusena, et mitte ainult ei olnud IM Arvutid algusaegadel Apple’i toodete mitteametlik maaletooja, vaid lisaks toodi kõige esimesed Maci arvutid Eestisse lausa ebaseaduslikult ning seda juba enne Eesti iseseisvumist nõukogude aja lõpus. Nimelt ei tohtinud Nõukogude Liidus seaduslikult Apple’i tooteid Eestisse tuua ning nii leidsidki kõige esimesed neist teekonna Maarjamaale asutaja Aivar Hansoni Mitsubishi Lanceri pagasiruumis.

Mitte vähem kummaline võib aastal 2018 tunduda ka tõik, et kujundajate, disainerite ja küljendajate põhiline töövahend Mac oli kunagi mustvalge ekraaniga ning värvide valimine toimus Pantone kataloogist värvikoodide valimise abil. Maci arvutite vastu oli juba Eesti Vabariigi algusaastatel piisav nõudlus, olgugi, et elatustaset arvestades oli tegemist hirmkallite toodetega.

Kunagist madalseisuperioodi aitas üle elada ühelt poolt Apple’i võime ennast Eesti meedias piisavalt huvitavaks teha, et laialdast tähelepanu pälvida ning teiselt poolt Apple’i populaarsus terves maailmas vähendas vajadust sellele Eestis erilist reklaami teha. Siiski pidi ka siis mõnikord klient tellitud arvuti kohalejõudmist mitu kuud ootama.

Ajutisest langusest uuesti kõrgustesse iDeali ajaloo meenutamine aitab mõista, milliste raskustega ollakse silmitsi seistud ning samuti olla uhke oma praeguse võimekuse üle. Ettevõtted pöörduvad just iDeali ärikliendiosakonna poole, kui soovitakse uusi seadmeid, konsultatsiooni parima lahenduse leidmiseks ning ka seadme hooldusmurede lahendamiseks. Kokkuvõtvalt kõikide muredega, millega tänapäeval tehnikamaailmas üldse võib kokku puutuda. Klientideks on nii avaliku kui ka erasektori ettevõtted ning pakutavate koolituste eesmärk on võimaldada igal inimesel enda uuest Apple’i seadmest maksimum välja võtta.

Apple’i toodete kasutajad on algusest peale hinnanud seadmete kvaliteeti, töökindlust ja kasutajamugavust.

Kuna töös äriklientidega käivad peaaegu alati kaasas suuremad toodete kogused ja suurem koolituste või hoolduste arv, on eriti oluline, et kogu protsess toimiks võimalikult kiiresti ja mugavalt. Milline ettevõte või eraisik oleks nõus 90ndatele iseloomulikult oma tooteid mitu kuud ootama?

Tänu 25aastasele kogemusele teab iDeal seda, kui oluline on ettevõttes asjade õige toimimine ja piisava kiirusega liikumine. Sellest lähtuvalt on ettevõttel arenenud välja võimalused oma seadmeid nende laos olemasolu korral juba samal päeval klientideni toimetada.

Kartma ei pea ka täiesti uued kliendid, kuna iDeali ärikliendiosakonnas ollakse valmis pakkuma ettevõtetele algtaseme koolitusi juhuks, kui ettevõte alles alustab Apple’i seadmetega töötamist või on mõni nüanss arusaamatuks jäänud. Pakutakse parimaid liisingutingimusi ning täiskaitset kliendi uuele seadmele, samuti ostetakse tagasi ka vana seade, et uue seadme saaks soodsamalt ja vana seade vedelema ei jääks. iDeali juhi Antti Aduri sõnul omatakse tänu tihedale koostööle Apple’iga unikaalseid teadmisi ja vahendeid kogu Baltikumis, mis võimaldab igale ettevõttele parimaid ärilahendusi pakkuda, sõltumata sellest, millises Apple’i seadme juurutamise faasis ettevõte on. “Pakume kõiki vajalikke teenuseid ning kiiret tehnilist tuge, aitamaks teil kujundada ja realiseerida nägemust oma tuleviku ettevõttest. Usume, et inimesed soovivad töötada tehnoloogiatega, mida nad armastavad. Ja kui neile see võimalus anda, kasvab nii seos isiklike väärtustega, ametiuhkus kui äri efektiivsus,” sõnas Adur.

Paratamatult ei ole ärimaailm olnud kunagi mobiilsem kui nüüd ja praegu, mistõttu on Apple’i maailma avastamine oma ettevõtte jaoks kui hüpe tulevikku, mis kõiki ootab. ettevõtluskonkurss.ee

3

BENTLEY TALLINN

Bentley ametlik esindus Eestis Laeva 2, Tallinn • www.auto100.ee Auto 100 AS • Laeva 2, 10111 Tallinn • Avatud E-R 9.00-18.00. Muudel aegadel kokkuleppel Telefon: +372 6 222 233 • info@bentley-tallinn.ee • www.auto100.ee

Sissejuhatus

Tunnustades ettevõtjaid

Sisukord 6

Teie käes on ülevaade Eesti parimatest ettevõtetest 2018. aastal. Paljud neist juba vanad tuttavad, kuid on ka uusi tulijaid ja üllatajaid.

Parimad ettevõtted selgusid Eesti suurimatel ettevõtluskonkurssidel Ettevõtluse Auhind ja Konkurentsivõime Edetabel, mida korraldavad käsikäes era- ja avalik sektor: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, EAS ja Tööandjate Keskliit.

KONKURENTSIVÕIME EDETABEL

Erasektori poolt veab konkurssi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes paneb koos Eesti Konjuktuuriinstituudiga ettevõtted ritta konkurentsivõime edetabelites. Majandusnäitajate alusel selgitatakse välja konkurentsivõimelisim ettevõte nii suurettevõtete kui ka mikro-, väike- ja keskmiste ettevõtete arvestuses. Lisaks selguvad konkurentsivõimelisimad ettevõtted ka tegevusvaldkondade lõikes.

Nendeks valdkondadeks on tänavu: jaekaubandus; hulgikaubandus; tööstus ja energeetika; toiduainetööstus; ehitus; kinnisvara; side/kommunikatsioon/ IT-teenused; turism; teenindus; projekteerimine ja arhitektuur.

Robin Saluoks – Eesti poiss, kes korraldab maailma põllumajanduses revolutsiooni

10

Cleveron kingib inimestele miljoneid tunde aega juurde

16

Thermory viib traditsioonilise puiduäri uuele tasemele

18

Ecometalis töötavad koos nii isad kui pojad

20

Türklaste tekstiilitööstus Aston Synthetics OÜ investeeris Eestisse 15 miljonit eurot

22

Tallink Grupp – leivaisa tuhandetele inimestele

26

SA.MET – ehitusfirma, kes hakkas ühtäkki ka IT idufirmaks

30

Merlis Nõgene ja Sandor Liive PR-äri teeb rekordeid

34

Konkurentsivõime edetabel 2018

36

Valdkondade Konkurentsivõime edetabelid 2018

ETTEVÕTLUSE AUHIND

Ettevõtluse Auhinna konkurss, mida veavad EAS ja Tööandjate Keskliit, on riigi tunnustus silmapaistvatele ja edumeelsetele ettevõtetele. Auhind antakse välja viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta pereettevõte, aasta disaini rakendaja ja aasta eksportöör. Hinnatakse nii ettevõtte majandusnäitajaid kui ka väärtuseid ja panust ühiskonda.

Igas kategoorias valitakse välja kolm kõige märkimisväärsemat ettevõtet ehk auhinna nominenti, kelle seast valitakse välja parimad.

Kahe konkursi parimate hulgast selgitab žürii välja aasta ettevõtte tiitli võitja.

“Aasta ettevõte 2018” žüriisse kuulusid: Rene Tammist, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister; Ardo Hansson, Eesti Panga president; Tiit Land, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna ülikooli rektor; Alo Ivask, EASi juhatuse esimees; Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht; Ruth Oltjer, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ja Chemi-Pharmi juhatuse liige; Oliver Väärtnõu, Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ja Cybernetica juhatuse esimees; Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu juhataja.

Zürii arvestab ettevõtete majandusnäitajaid, hakkamasaamist keerulises majanduskeskkonnas, rolli töökohtade loomisel, panust töötajatesse, tegevusi ekspordi suunal, vastutustundlikkust ning panustamist ühiskonda.

Konkursside korraldajate soov on tõmmata tähelepanu Eesti ettevõtetele ning tunnustada neid selle eest, mida nad Eesti majanduselu elavdamiseks teevad, samuti laiemalt edendada ettevõtlikkust kogu ühiskonnas.

EESTI PARIMAD ETTEVÕTTED 2018 Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabel 2018 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Maarja Loorents maarja.loorents@koda.ee

Ettevõtluse Auhind 2018 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Mirjam Kristian mirjam.kristian@eas.ee

Väljaandja AS Ekspress Meedia Toimetaja Toivo Tänavsuu Kujundaja Marju Viliberg Korrektuur Sigrid Sõrmus Trükk Printall

ettevõtluskonkurss.ee

5

RUBRIIK Intervjuule jõuab Robin otse Frankfurdist. Eestis saab ta olla kõigest kaks päeva, misjärel lendab Poola põllumeestega kohtuma.

AASTA 018 2 A J T TTEVÕ E R O NO

Robin Saluoks –

Eesti poiss, kes korraldab maailma põllumajanduses revolutsiooni Euroopa põllumeestele digilahendusi pakkuva ettevõtte eAgronom asutaja ja tegevjuht Robin Saluoks (23) on kütkestava jutuga noormees, kelle kaasealised tavaliselt alles ülikoolikoolipingis eluplaane koostada üritavad.

Värskelt Eesti aasta noor ettevõtja tiitliga pärjatud noormees räägib, kuidas ta edusoonele sattus.

TEKST: MATTHIAS KALEV FOTOD: JAANUS LENSMENT

6

ettevõtluskonkurss.ee

E

i juhtu just tihti, et firma kõige noorem töötaja on selle asutaja ja tegevjuht. Vaatamata sellele, et Robin on kasvatanud habeme, mis tema visuaalset vanust tõstab, õhkub temast praegugi nooruslikku elujõudu. Seda, et tegemist pole aastakümneid ärimaailmas tiirelnud mehega reedavad ka tema ülemisi kihvasid ehtivad hambaklambrid.

Igipõlisest põllumeeste perekonnast Tartumaalt pärit Robin on viimase kahe aastaga koolipoisist ärimeheks saanud.

Praegu juhib rahvusvahelist ettevõtet ning annab tööd enam kui 30 inimesele üle Euroopa. “Sellist asja, et asi nii kiiresti käima läheb, poleks osanud ennustada. Eesmärk oli kaks korda väiksem.

Kindlasti lootsime ja püüdlesime sinna poole, aga et nii kiiresti käima läheb,

seda poleks uskunud,” ütleb Robin, meenutades firma algusaegu.

Aga alustame kohe päris otsast.

Ajast, mil Tiigrihüppe programmi käigus jõudis Robini koju arvuti. “Mul vanaisa sai selle. Et põllumajandusega tegelevad inimesed puutuvad kokku ka IT-ga, see on nii ainult väga väikestes riikides.

Selles suhtes vedas, et me oleme Eestis.”

Ligipääs internetile avas Robini jaoks palju uksi. Juba maast madalast tekkis tal huvi aktsiate vastu. “Mul oli kunagi 100 krooni. Ja siis ma vaatasin Hansapanga aktsiaid ja lootsin, et see aktsia hind alla 100 krooni läheb. Ma ei käinud siis isegi vist veel koolis!” Kuigi huvi ärimaailma vastu oli olemas, olid poisikluti mõtted siiski veel mujal. “Mulle on alati ettevõtlus meeldinud, aga poisina tahtsin ma tegelikult ikka jalgpalluriks saada.”

Millega eAgronom tegeleb? eAgronom on veebipõhine programm, mis tegeleb toetuste reeglite järgimise, põlluraamatu pidamise, laohalduse ja logistikaga. Põllumees saab sealt leitava, reaalajas täituva põlluraamatu ja laoseisu järgi vaadata, mis tööd on tal tehtud ja mis veel teha. Lisaks pakub eAgronom veel külvikorra kaarte ja teeb igasuguseid keerulisi arvutusi, mis aitavad näiteks õigete seemnete ja täpse koguse väetise valimisel. Põllumees maksab eAgronomile igal aasta ühe euro iga hallatava hektari eest.

Aasta noor ettevõtja 2018 Kooli ajal keskenduski Robin peamiselt jalgpallile, esindades Tartu Tammekat. Võimalusel aitas ta ka isa ja vanaisa põllutöödel. “Elu esimene töö oli kraavi kaevamine. Siis sain isalt ametikõrgendust ja hakkasin kuivatis vilja kuivatama.

Vahel sõitsin traktoriga ka.” Ühel päeval kingiti Robinile Warren Buffetti autobiograafia. Legendaarne investor jagab Robiniga juhtumisi sünnipäeva. “Kui ma ta elulugu lugesin, siis otsustasin, et hakkan ise ka korralikult investeerima. Olin siis mingi 12–13aastane.” Esimese kohana paigutas Robin raha Eesti Telekomi aktsiatesse. “Mingi aeg ma ei saanud neid müüa, sest seadust muudeti nii, et alaealised ei tohtinud enam aktsiatega tegeleda.” Tema õnneks lahkus ettevõte börsilt ning talle maksti välja ka väike kasum.

Keskkoolis asutas Robin koos kahe klassikaaslasega oma esimese ettevõtte – teadusteatri Kolm Põrsakest, mis pärjati 2014. aastal Euroopa parima õpilasfirma tiitliga. “See oli lihtsalt kooliprojekt, kuid sellega tekkis mõistmine, et ettevõtlusega saab maailma muuta. Me tegelesime sellega, et tekitada lastes huvi keemia ja füüsika vastu. Lõpuks saavutasime selle, et lapsed oma elu kõige lemmikumal päeval, sünnipäeval, kutsusid külla teadusetegijad.”

Põrsakeste projekt hakkas üha enam Robini aega hõivama ja ühel hetkel otsustas ta jalgpalluriks saamisest loobuda.

“Ma vaatasin, et jalkat ja äri ei saa koos teha. Ma ei tahtnud jalgpalli kehvasti ka mängida ja keskendusin Kolmele Põrsakesele. Nad tegutsevad ikka. Eelmisel aastal käis igal nädalal nende teadusringis 1000 last ja 10 000 last nägid nende etendusi. Aga mina sellega igapäevaselt ei tegele. Teised teevad edasi.”

Pärast keskkooli lõppu asus Robin Tartu ülikooli infotehnoloogiat õppima. “Mu eesmärk polnud saada mitte IT-meheks, vaid suuta nendest teemadest aru saada. Ma nägin kui palju arvutid mõjutavad maailma. Pärast aastat Tartus õppisin ma Tallinnas EBSis pool aastat rahvusvahelist ärijuhtimist, aga tulin ka sealt ära.” Vahepeal loodud eAgronom oli hõivanud noormehe elust nii suure hulga aega, et ülikoolis jätkamine polnud enam võimalik.

Äri algas soovist korrastada isa põldusid “Kõik algas nii, et mu isa ettevõttes oli mingi kümme Exceli tabelit ja mina olin see kutt, kes pidi neid haldama. Andmeid ühest tabelist teise tõstma. Isal tuli uus mõte, et muudaks midagi ja siis mina muudkui muutsin. Õnneks olin ma ülikoolis juba Javat õppinud ja sain isa ettevõte jaoks ise programmi vaikselt kirjutama hakata. Teised põllumehed nägid ja isalt hakati uurima, et kust sai.”

Esimese programmi, eAgronomi alge tegi Robin ise. “See koodirida teeb tipp-programmeerijatele praegu kõvasti nalja.” Robini õnneks olid tal aga sõb8

ettevõtluskonkurss.ee

ma. Kuue kuuga kasutas nende rakendust juba 60 protsenti Eesti teraviljatootjatest. Praegu seda aega meenutades ütleb Robin, et sellist edu neist keegi ennustada ei osanud. Nii kaugele plaaniti jõuda alles oluliselt kaugema aja pärast. Tema häälest on tunda küll uhkust, kuid peamise põhjusena, miks nii hästi on läinud, toob ta korduvalt esile oma kaastöötajaid.

Eesti turu kontrollimine eAgronomi ei rahuldanud

Iga riigi jaoks tuleb toodet muuta. Selleks, et kohaneda Slovakkia vajadustega, oleks eAgronom pidanud kirjutama koodi, mis tegeleks altkäemaksu vahendamisega. Seda aga teha ei tahetud.

rad, kelle jaoks keeruliste koodiridade kirjutamine oli elukutse. Ta kaasas plaani Stenver Jerkku, kes töötas toona ühes USA IT-firmas arendustiimi juhina ja Kristjan-Julius Laaki, kes oli hariduselt nii IT-mees kui ka psühholoog. Kolmekesi asuti eAgronomi toodet välja töötama.

Julius ja Stenver hakkasid täiel kiirusel programmeerima ja Robin käis

Mul oli kunagi 100 krooni. Ja siis ma vaatasin Hansapanga aktsiaid ja lootsin, et see aktsia hind alla 100 krooni läheb. Ma ei käinud siis isegi vist veel koolis! põllumeeste juures ukselt uksele külas.

Mingil hetkel lisandus ka Kaarel, kes oli esimene palgaline töötaja. “Me ei võtnud seda kunagi hobina. Me pühendusime täiega algusest. Aga tarkvaraettevõtte ehitamiseks on sul vaja investeeringuid ja raha. Investorid ütlesid, et idee

ei maksa midagi, et teil on vaja näidata toodet ja kliente.”

Kolm noormeest suhtusid praktiliselt võimatuna näivasse ülesandesse, luua kahekümne päevaga programm ja leida sellele ostjad, kui kõigest väikesesse takistusse. “Me pole iialgi mõelnud allaandmisele. Aga eks raske on ikka olnud. Alguses ei saanud rahapatakaga vastu pead panna ja meil oli 20 päeva, et saada välja toode ja esimesed kliendid. Oma säästud, mis meil olid, panime kõik mängu. Võib-olla ühe kuu oleks veel saanud süüa osta. Isa õnneks aitas ka. Esimese 15 päeva jooksul võtsime juba esimesed inimesed tööle.”

Poistel läks õnneks ja nende hullumeelne plaan õnnestus. Kahekümne päevaga saadigi toode valmis ja kohe tulid ka esimesed kliendid. Kuid mis kõige tähtsam, suudeti veenda investoreid endasse panustama. “Esimesel osanike koosolekul, kuhu tulid kõik investorid, kingiti meile maal, kus oli kirjas, et julge pealehakkamine on pool võitu. See on olnud kindlasti meil algusest peale ja hästi oluline.” eAgronom lihtsustab põllumehe elu.

See peab põlluraamatut, haldab ladu, korraldab logistikat, teeb keerulisi arvutusi ning järgib isegi PRIA toetuste reegleid.

Rakenduse klientide hulk hakkas kohe algusest pöörasel kiirusel kasva-

2017. aasta kevadel, umbes pool aastat pärast eAgronomiga alustamist, jäi Eesti väikeseks ja pilgud pöörati välismaa poole. “Saime aru, et tuleb kiiresti liikuda. Kohe kui Eestis asja korralikult käima saime, liikusime edasi. Meie eesmärk on saada kogu maailma põllumehed seda kasutama.”

Ka piiride taga ei läinud kõik probleemideta. “Programmi tõlkimine oli lihtne, aga tootel on umbes 5 protsenti, mis iga riigi jaoks peab olema erinev, kuna riiklikud raportid on erinevad ja mõned asjad veel.”

Riike võeti ette järjest. Esmalt Läti, siis Leedu, siis Poola. “Tahtsime võtta neid riike, kus saaks pigem kiiremini asjad käima ja oleks vähem bürokraatiat.

Oli riike, kuhu me ei läinud liiga suure korruptsiooni pärast. Näiteks Slovakkia. Neile tehtav programm oleks pidanud sisaldama seda, et nad saaksid hästi lihtsasti kanda raha igasugustele riigiametnikele, kes neid kontrollivad.”

Robin peab välismaale minemist ainuõigeks sammuks ja räägib, et see on olnud meeldiv kogemus ka isiklikus plaanis. “Mulle meeldib kohtuda põllumeestega erinevates riikides. Teised inimesed käivad vabal ajal maal sõpradega puhkamas. Mina teen seda töö ajal. Külastan põllumehi, söön nendega õhtust ja arutan, kuidas plaane ellu viia.”

Praegu töötab firma Tartu esinduses igapäevaselt umbes kaks kolmandikku firma neljakümnest töötajast. Lisaks on esindus ka Poznanis, kus viibib praegu suurema osa ajast ka Robin.

“Poola on suuruselt teine teraviljakasvataja Euroopas. Praegu oleme peamiselt fookustunud Eestile, Lätile, Poolale ja Tšehhile. Kliente on ka mujal, aga need on pigem testriigid. Mõnes riigis pole isegi inimest. Tartus istuvad meil klienditoe tiimi inimesed Lätist, Poolast ja Tšehhist, kes põllumehi telefoni teel aitavad. Mõne kliendi jaoks on eAgronom elu esimene asi, mida arvutis kasutatud. Me peame neid suutma toetada nende emakeeles, kohe kui nad meile helistavad.”

Praegu haldab eAgronom umbes 700 000 hektarit põlde. See on umbes 15 protsenti Eesti pindalast. Huvi nende vastu on suur kõikjal, kuhu minnakse, ja uuritakse ka mujalt. “Praegune fookus on Euroopa Liit. Ja siis edasi kogu maailm. Hetkel uurime, kas oleks mõistlikum liikuda edasi ida või lääne poole.”

Kolme Põrsakese kaasasutajad räägivad Robinist Maarja Liiv: väga karismaatiline ja lummav isiksus “Käisime koos Hugo Treffneri Gümnaasiumis loodusklassis. Nalja sai kogu aeg. Robin oli suur nalja- ja naistemees. 11. klassi alguses, kui oli aeg valida uurimistöö teema ning kuulsime, et saab teha hoopis firmat, oli asi sekunditega selge. Ükskord kui matemaatika õpetaja meid jälle korrale kutsus, ütles ta meile, et me oleme nagu kolm põrsakest - niimoodi sündis meie firma nimi. Imetlusväärne oli see, et Treffneris me suutsime ka hästi õppida kõige nalja kõrvalt. Veel naljakam ja uskumatum oli näha, kuidas Robin suutis ilma suure ettevalmistuseta esineda tahvli ees nii, et terve publik kuulas ja imestas, kuidas ta küll nii hästi improviseerida oskab. Ta on väga karismaatiline ja lummav isiksus, kellel on alati nii palju energiat ja ideid.

Tundides ta luges ettevõtlusraamatuid. Kui tuli mingi kontrolltöö või kirjanduse suuline eksam, lasi ta tüdrukutel sisu jutustada, jättis kuuldu meelde, esines nagu teaks kõike ja sai hindeks viie. Ta lummas nii ka õpetajaid, sest kuidas saab olla kuri, kui vastas on nii rõõmus ja humoorikas inimene?

Robin ei pruukinud kunagi alkoholi. Ta oli pidudel kohal ja seltskonnahing, aga ka spordipoiss, kelle jaoks oli keha väga tahtis. Sihikindlus, sarm, esinemisoskus ja õpivalmidus äri tegemiseks on märksõnad, mis Robinit iseloomustavad. Kui ta midagi ette võtab, siis on ta valmis lõpuni pingutama, et eesmärki saavutada. Robin oli meie finantsguru firma algusest.”

Taavet Kutsar: julge unistaja “Käisime Hugo Treffneri gümnaasiumis paralleelklassides. Lähedalt saime sõpradeks koos õpilasfirmas Kolm Põrsakest. Sellest ajast võib Robinit iseloomustada kolme iseloomujoonega: esiteks oli väga selgesti eristatav, mis teda huvitas ja mis mitte. Kui ta huvipakkuvates valdkondades oli väga fokusseeritud, siis teistes paistis kuidagi niisama läbi ajavat.

Teiseks oli ta julge unistaja ja ei löönud liiga ambitsioonikatena või lausa ebarealistlikena näivate eesmärkide ees risti ette. Näiteks probleem “meil ei ole piisavalt vahendeid” oli tema jaoks pigem “kuidas saada piisavalt vahendeid”. Kuigi enamasti ei läinud eesmärkide täitmine alati nii ladusalt, kui unistatud, oli see mentaliteet minu hinnangul ikkagi hea vedur edasi liikumiseks.

Kolmandaks, Robin oli hea jutumees. Seejuures mitte ainult tühja jutu mees, vaid ikka sisuga ka. Avalikult esineda ta ei kartnud ja oli selles pigem nagu kala vees. Eks me kõik olime natuke edevad. Meil oli tol ajal õpilasfirmas ja hilisemas osaühingus üks peamisi juhtmõtteid, et meie tegevuse peaeesmärk ei ole mitte raha teenida, vaid oma tegevusega ühiskonda positiivses suunas muuta. Ehkki me terminit sotsiaalne ettevõtlus siis veel ei tundnud.

Tundub, et see idee on teda ka tema uue tegevusega saatmas.”

Aksel Part: õpetas kõigile Wembley staadionil Malta tantsu “Käisime oma õpilasfirmaga Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Viimasel õhtul oli selle raames korraldatud meelelahutus- ja tutvumisprogramm Wembley staadioni ruumides. Kõik võistlevad õpilasfirmad, juhendajad ja kohtunikud olid kohal. Aeti väga ontlikku juttu ja üritati üldse väga esinduslikud olla. Võistlus polnud veel lõppenud ja võitja oli välja kuulutamata. Kerge pinge ja ebamugavustunne oli õhus. Eriti selgelt oli seda tunda, kui mingil hetkel astus ruumi keskel lavale üsna viisakas cover-bänd ja hakkas tol hetkel populaarseid lugusid esitama. Rahvas seisis endiselt viisakalt ruumi äärtes ja tantsida ei julgetud. Robin aga oli äsja mingil põhjusel Maltal käinud ja seal muu hulgas mingid kohalikud tantsuliigutused selgeks õppinud. Niisiis, kui bänd mängima hakkas, tiris ta pärast paari esimest lugu meie õpilasfirma lava ette ja hakkas meile neid liigutusi õpetama. Peagi liitusid meiega järgmised julged ja lõpuks õpetas Robin oma Malta tantsu bändi kõrval laval seistes kõigile (mitte-enam-kuigi-ontlikele) õpilasfirmadele ja nii mõnelegi juhendajale. Pidu kestis edasi veel tükk aega pärast seda, kui kohtunikud ja juhendajad magama läksid.”

Aasta ettevõte 2018, aasta disainirakendaja 2018, aasta uuendaja 2018

ASTA A , E T Õ ETTEV JA AASTA A T S A A AJA DAJA 2018 UUEND AKEN R I N I A DIS

Cleveron kingib inimestele miljoneid tunde aega juurde

Koolivennad Arno Kütt (48) ja Peep Kuld (46) viivad pöörase hooga ellu missiooni säästa sadade miljonite inimeste kallist aega üle maailma.

Näiteks aasta lõpuks on tänu Viljandi meestele ajaga võidus 130 miljonit ameeriklast.

TEKST: TOIVO TÄNAVSUU FOTOD: KENNO SOO

C

leveron töötab välja ja valmistab pakiautomaate ja pakiroboteid, müües neid mitmel pool maailmas ning kujundades jõuliselt logistika tulevikku.

Eestlased teavad neid masinaid hästi: Eesti on pakiautomaadimaa. Enamik meist eelistab pakke saata ja vastu võtta iseavanevate nutikappide kaudu, mida näeme kaubandusvõrgus kõikjal. Sellised masinad tõigi avalikku ruumi alles kümme aastat tagasi Cleveron. Kui Cleveroni poleks, käiksime endiselt postkontoris pakkidel järel.

“Eestis on pakiautomaat sama tavaline nagu sularahaautomaat. Mõlemaid on siin enam vähem võrdselt,” räägib Arno Kütt, Cleveroni juhataja ja suurim aktsionär. “Aga maailmas on pakiautomaate võib-olla paarsada tuhat, kuid sularahaautomaate kolm miljonit. Eesti on kümne aastaga muudetud, nüüd tahame muuta maailma!”

Cleveron alustaski lihtsate pakiautomaatidega: nendesamade “Made in Estonia” kappidega, mis on tänaseks kasutusel juba kümnes riigis. Näiteks Soomes, aga ka Brasiilias.

Aga kapid on Cleveroni jaoks eilne päev.

Praegune põhitoode on hoopis viiemeetrine torn PackRobot – nagu Paks Margareeta, kuhu mahub kuni 500 saadetist ning kust neid väljastatakse klientidele läbi väikese “ah-

Aasta Uuendaja 2018 nominendid: Peep ja Arno tahavad kasvatada Cleveronist Eesti kõige väärtuslikuma ettevõtte, aga ütlevad, et see ei ole eesmärk omaette, vaid üleilmse äriedu tagajärg.

10 www.ettevõtluskonkurss.ee

Cleveron AS AS Coop Pank Taxify OÜ

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist.

Aasta ettevõte 2018, aasta disainirakendaja 2018, aasta uuendaja 2018

Cleveron investeeris miljoneid eurosid ning laiendas Viljandis tootmispinda mitu korda, et suuta kasvavaid tellimusi täita. Uuel aastal valmib siin 10 suurt pakirobotit päevas.

jusuu”. See on teinud ülimugavaks internetist ostetud kauba automaatse kättesaamise.

Peep Kuld, Cleveroni kaasasutaja ja äriarendusjuht ütleb, et PackRobot on masstootmises ja “kindel, nagu Kalašnikovi automaat”. Kui täna valmib Viljandis 4–5 masinat päevas, siis aasta pärast peaks tulema liinilt iga päev vähemalt kümme.

Esimesed tornid paigaldati USA kaubandushiiglase Walmarti kauplustesse eelmise aasta alguses. Ameeriklased käivad nii usinalt poes oma internetioste lunastamas, et käesoleva aasta lõpuks on Viljandi meeste “paki-Kalašnikov” juba 700 Walmarti poes üle USA. Arvestades ühe masina hinnaks ligi 50 000 dollarit, küündib Cleveroni hiilgav tehing Walmartiga kümnetesse miljonitesse dollaritesse. Aga eestlaste seitsme aasta visioon on müüa Ameerikas koguni 15 000 pakirobotit.

Praeguseks on Cleveron lisaks Walmartile käed löönud ka maailma suurima moekaupade jaemüüja Zaraga. Suurematesse Zara poodidesse Euroopas paigaldatakse üksteise järel Cleveroni järgmise põlvkonna pakiautomaadid. Enam ei ole tegemist tornidega, vaid risttahukakujuliste pakimahutitega, mis installeeritakse kauplusesse umbes nii, nagu integreeritud nõudepesumasin. Ainult et see robot on majasuurune, väljastab kuni tuhat pakki päevas ning arvuti teab täpselt, millisel “korru12

ettevõtluskonkurss.ee

sel” ja “salves” paikneb õige pakk, mis tuleb parasjagu kliendile tuua.

Peep ja Arno räägivad, et Zara kundedel on kombeks tellida kaup internetist ning tulla sellele poodi järele. Internetimüük on aga kasvanud väga suureks ja kõik tulevad oma pakile järele enam vähem ühel ajal, õhtusel tipptunnil, ummistades kassad. Pakimajandus, mis käib läbi teenindajate, on tüütu, kallis ja aeganõudev. Seevastu pakirobotist saab igaüks ise oma ostud hõlpsasti kätte.

“Meie masin töötab ja Zara omanik ütleb, et kõik on suurepärane. Mis siis, et meil on toode veel osaliselt arendamisjärgus, vahel tuleb ületada suhtlemisel kultuuribarjääre ja kustutada nii-öelda tulekahjusid,” ütleb Peep.

Tarbijad on eestlaste robotid nii hästi vastu võtnud, et Zara klientide ringis läks Hispaanias, Itaalias ja Suurbritannias käibele uus termin: mitte pakiautomaat, vaid cleveron. Nii ütlevad nad, et paki saab kätte cleveronist. Ehk siis Cleveron toodab cleverone.

Cleveroni uudistooted pälvivad laias maailmas ohtralt tähelepanu.

Näiteks eelmisel suvel, kui Cleveroni kullerdroon joogipudeli üle Viljandi järve viis, käis seda kajastamas ka uudisteagentuur Reuters. Lugu pälvis 40 miljonit silmapaari. Aga Viljandis käivad ajakirjanikud ka näiteks Taist ja Singapurist.

“Meie tegevus on tugevalt luubi all. Vastutus ja ootused kasvavad,” ütleb Arno.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist: “Cleveron on ettevõte, mis annab ühiskonda signaali, mida me Eesti ettevõtluses väärtustame ning tegu on täpselt sellise ettevõttega, mida me majanduses näha tahame. Cleveroni tugevuseks on nende lahendused tootearenduses ja disainis, märkimisväärne laienemine, sihipäraFoto: Karin Kaljuläte ne töö, tootlikkus ja uuendusmeelsus.

Lisaks põhineb Cleveron Eesti kapitalil, tegutseb Eestis pealinnast väljas ning lähtuvalt palgatasemest töötaja kohta on panus töötajatesse märkimisväärne. Kokkuvõttes võib öelda, et Cleveron on ettevõte, mis on igas aspektis aasta ettevõtte tiitli vääriline.”

Kodune nutipostkast 14 euro eest kuus Cleveroni tootevalikus on mitmeid pakiroboteid ettevõtetele, kuid üks nutikas toode ka eratarbijale – eramajadele mõeldud pakiautomaat CleverPod. Näeb välja nagu postkast, kuid oluliselt suurem.

Nutikasse postkasti, mis töötab kasutaja telefoniäpiga koos, saavad kullerid tuua mistahes saadetisi, sealhulgas toitu. “Sina ei oota enam pakke, vaid pakid ootavad sind! Otse koduväravas,” ütleb CleverPodi reklaam.

Nutipostkast maksab 14 eurot kuus ning esimesed paarkümmend CleverPodi on juba paigaldatud.

Porsche E-Hybrid Elektrifitseeritud jõud.

Cayenne, Panamera või Panamera Sport Turismo.

Porsche Tallinna esindus • Auto 100 AS • Tel: +372 6837 000 • Mustamäe tee 12b, Tallinn • www.porsche.ee

Aasta ettevõte 2018, aasta disainirakendaja 2018, aasta uuendaja 2018

Kuidas Cleveroni duo kokku sai?

Arno (paremal) ütleb, et tema on Cleveroniga õppinud, et kõik on võimalik: ületamatuid takistusi ei ole. Peep lisab, et tuleb vaid hoida oma sihist kinni ja õiges suunas edasi minna, mitte alla anda.

Mitte ainult meedia, vaid ka tööstusspioonid uurivad hoolikalt Cleveroni toimetamisi.

Hiinlased teevad Arno sõnul nii, et võtavad Cleveroni kodulehelt pildi ja panevad selle Alibabasse üles, justkui müüks sama seadet. Cleveron on palunud Alibabal sellised pakkumised maha võtta ja ongi võetud. Kuid peavalu nimega hiinlased ei kao.

Kaks Hiina ettevõtet on konkreetselt kopeerinud Cleveroni pakiroboti ja sellega mitte ainult ise turule tulnud, vaid seadme ka Hiinas patenteerinud ning blokeerinud sellega Cleveroni tee sellele turule. Üks Cleveroni Hiina “kloonidest” üritab koostööd arendada riikliku postifirmaga, teine Alibabaga.

“Panime oma roboti üles Pariisi messil,” räägib Arno. “Tõenäoliselt seda kusagilt pildistati või filmiti.

Hiinlased tegid meie roboti järele ja on sellele seal võtnud paarkümmend patenti. Kuidas me saime aru, et tegemist on meie tootega? Meil läks messile minekuga kiireks ning kogemata tegid paigaldajad alusraami valed augud. Õiged augud tehti hiljem kõrvale. Hiinlased aga on patenteerinud just valede aukudega roboti!” Üks Hiina ettevõte otsis kord Cleveroniga koostööd. Firma esindajad väljendasid soovi hakata Eesti roboteid Hiinas esindama ning külastasid ka Viljandi tootmist. Kõnelused kestsid pikka aega.

“Ilmselt oli selle suhtluse eesmärk hankida meilt nii palju infot kui võimalik. Viljandis käies oli ühel mehel pintsakul kolm nööpi, millest keskmine suurem kui teised.

Mul oli suur tahtmine minna ja sellest nööbist tõmmata, aga ei hakanud seda tegema. Õnneks olime ka kõige suuremad saladused silma alt ära pannud,” räägib Arno.

Siiani küsitakse Aasiast, kas firma äkki oleks nõus müüma üheain14

ettevõtluskonkurss.ee

sa pakiroboti. Aga Cleveron keeldub, sest see robot võetakse kohe tükkideks ja tehakse järele.

Peep ja Arno räägivad, et disaini ei saa Hiinas kaitsta. Hiina seaduste järgi saab kopeerijat süüdi mõista vaid siis, kui ta ise tunnistab, et kopeeris. Seetõttu ei andnud Cleveron ka Hiinas patente sisse. Need joonised oleks kohe lekkinud “piraatide” lauale.

“Et hakatakse järele tegema – sellega olime arvestanud. Aga me ei osanud uneski ette näha, et hiinlased patenteerivad meie toote ja panevad sellega meie jaoks Hiina turu ukse lukku,” räägib Arno.

Zara kliendid ütlevad, et paki saab kätte cleveronist.

Ehk siis Cleveron toodab cleverone.

Cleveronil on käimas Hiinas kohtu- ja patendivaidlused, kuid Arno ja Peep usuvad, et need lahenevad firma jaoks positiivselt.

Omad õppetunnid saadi ka Venemaalt. Seal oli Cleveronil omal ajal üks esimesi maksvaid kliente, kellele müüdi üle saja pakiautomaadi. Koostöö lõppes sellega, et venelased võtsid masina tükkideks ja viksisid selle maha.

Kõiki “ahvijaid” edestab Cleveron sellega, et paneb kõvasti auru tootearendusse ja toob turule järjest täiuslikumaid pakiroboteid. “Tuleme masinaga täna välja, aga oleme selle kallal tegelikult juba mitu aastat tööd teinud,” ütleb Arno.

Töö käib ka tõeliste tulevikulahendustega. Cleveron arendab oma drooni, mis võiks tulevikus laskuda nutipostkasti kohale ning puistata sealt paki. Samuti on ettevõttel fookuses robotkullerid – spetsiaalne lisavarustus isesõitvatele autodele, kus kulleri töö teeb ära robot.

Mõnda aega tiirutas Cleveroni orbiidil ka suur ja võimas Amazon.

Kuid talle andsid Viljandi mehed viimaks siiski korvi. Ameeriklastega ei saadud tingimustes kaubale. Aasta aega peeti läbirääkimisi. Amazon soovis, et kõik pakirobotid kannaks Amazoni, mitte Cleveroni nime, eestlased loobuksid intellektuaalsest omandist, kuid otsest ostukohustust osta Cleveronilt ei olegi.

“Tingimused olid võrdlemisi naeruväärsed. Meile need ei sobinud kohe üldse,” ütleb Peep.

Tellimuste kiire kasvutempo seab firmale suuri väljakutseid. Pakirobot koosneb umbes 6000 detailist, mis kõik peavad Cleveroni koostööpartnerite poolt õigeks ajaks ja kompromissitus kvaliteedis Viljandisse jõudma, et saaks masinaid kokku panna ja teise maailma otsa transportida.

“Tootmise koos hoidmine on väga kõva väljakutse,” ütleb Arno.

Oktoobris avab Cleveron Viljandis tehase laienduse, tootmispind mitmekordistub. Kontorirahvas, kes kiire kasvuga firmas seni tihedalt üksteise otsas töötas, saab avaramad ja mõnusamad tööruumid.

Cleveroni eesmärk ei ole mitte lihtsalt müüa võimalikult palju pakiautomaate, vaid muuta maailma, kinkides inimestele aega. Arno ja Peep kalkuleerivad, et kui Ameerikas on Cleveroni masinad aasta lõpuks kättesaadavad 130 miljonile inimesele ja igaüks neist saab tänu sellele kasvõi 15 minutit lisaaega, siis on eestlased hoidnud ameeriklaste aega kokku 3700 aastat.

Arno Kütt ja Peep Kuld on kaks kunagist koolivenda Viljandi Paalalinna gümnaasiumist. Ühes klassis nad siiski ei käinud, Arno lõpetas Peebust kaks aastat varem.

Arno lõpetas keskkooli ja ei tahtnud edasi õppida. Talle ei meeldinud, et koolis tuleb asju pähe tuupida. Peep lõpetas kooli siis, kui Eestis algas turumajandus. Teda huvitas äri ning tal oli selge plaan minna ülikooli majandust õppima.

Arnogi oli ettevõtliku meelelaadiga. Tema esimene nii-öelda äri oli 14-aastasena lühikeseks jäänud teksapükstest neetidega punkvesti tegemine ja selle maha ärimine. Ka nokamütse õmbles ta ise vanadest asjadest – ikka müügiks.

Hiljem hakkas Arno Viljandis pildiraame tegema.

Klopsis neid garaaži all kokku ning leevendas defitsiiti. Ta joonistas ka ise Viljandi vaateid, paljundas neid trükikojas, raamis enda tehtud raamidesse ning müüs turistidele suveniiridena. Võttis ka välismaa ajakirjadest paljaste naiste pilte ja raamis neid.

Müük läks alguses nii hästi, et Arno teenis ühe nädalaga mitme kuu palga! Palgatöötaja rollis on Arno olnudki oma elust vaid umbes ühe aasta. Täpsemalt siis, kui sõjaväest naasnuna ei elatanud pildiraamidega enam peret ära ning tuli võtta vastu osakoormusega tööots tuletõrjujana.

Peep töötas samal ajal mitmes ettevõttes (sh näiteks Tallinna Kaubamajas) ning maandus siis noore spetsialistina Hoiupanka. Seal tegutses ta mitu aastat peenes ametis – aktsiaturgude optsioonidiiler. Hoiupangast sai Hansapank ja Peep tegutses seal investeerimisfondide alal 2003. aastani.

Lõpuks said kahe Paalalinna poisi teed taas kokku. Arno hakkas koos sõpradega mööblit tootma.

Tema mööblifirmas töötas tippajal ligi 130 inimest.

Arno kutsus Peebu finantsnõustajaks. Kuna firmasse tulid välisinvestorid, pidi keegi oskama äriplaane koostada. Peep oskas. Ühel messil nägi Arno esimest korda digifotokat.

Tema silme ees avanes midagi ennenägematut: üks messi külastav mees tegi Tallinnas mööbliesemest foto, saatis foto interneti kaudu naisele Kanadasse, naine ütles OK ning mees ostiski eseme ära.

Arno nina tabas ära: siin on suur äri! 1998. aastal, ammuilma enne interneti saamist laiatarbekaubaks, asutas Arno interneti mööblipoe On24. Mõne aasta pärast liitus sellega investorina Peep ning 2004. aastal viidi On24 ka Soome. Varsti jäi mööblitootmine sinnapaika, kuid On24 kasvas Eesti suurimaks mööblimüüjaks.

On24st sai omakorda alguse idufirma Cleveron – endise nimega SmartPost. On24-l oli mure klientidele mööbli koju või kontorisse toimetamisega. Loodi oma logistikaüksus, mis hakkas mööblit laiali viima. See, et kuller võiks tuua diivani näiteks viiendale korrusele ja panna ta keset elutuba, oli toona uudis.

Peagi hakkasid kiitust pälvinud On24 kullerite vastu huvi tundma ka teised kaugmüügiettevõtted (näiteks Quelle ja Hobby Hall): kas te saaksite ka meie pakid inimestele koju kohale viia? T-särke ja voodilinu polnud mõtet kulleri kätte anda. Nii kangastus Peebule ja Arnole silme ette visioon iseteeninduslike pakiautomaatide võrgustikust, mis toimiks just täpselt nii lihtsalt, nagu see praegu toimib. Nad arendasid välja üle-eestilise SmartPosti automaatide võrgu, mis müüdi mõned aastad hiljem Soome Postile maha.

Kuidas sujub Arno ja Peebu koostöö? Umbes nagu metoodikul ja hullul geeniusel. Arno pritsib muudkui uusi ideid, Peep laseb need vahel auklikuks.

AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT

Thermory

viib traditsioonilise puiduäri uuele tasemele

Helsingi lääneterminali laeelemendid on samuti Thermory toodang.

Ettevõtte toodangut võib leida ka Kanadas, pildil saarepuust terrass.

Indias võib leida termomännist välisvoodriga majasid.

AASTA EKSPOR TÖÖR 2018

T

hermory on puidutootmisettevõte, aga kindlasti mitte traditsiooniline. Ettevõte müüb enam kui 50 riiki termotöödeldud leht- ja okaspuust arhitektuurset puitu – termotöödeldud terrassi- ja fassaadilaudu, viimistletud ja viimistlemata sisevoodreid, põrandaid ning samuti saunatooteid. Kuna firma on spetsialiseerunud peamiselt välitoodete müügile, peab ta paljuski arvestama hooajalisusega ning selle järgi peavad sihtturud ka teineteist tasakaalustama.

Thermory kommertsdirektor Katrin Reinaste-Parve ütleb, et puidutöötleja ja eksportijana on ettevõttel oluline hoida fookust nii müügil kui ka tooraine ostul ja selle töötlemisel. Tooraine puhul on oluline nii ostetava saematerjali hind kui ka ostetava sortimendi parim sobivus firma toodangu jaoks ning loomulikult selle kvaliteet.

Eesti inimesed Thermory nime ei pruugi teada, kuid väga paljud on Thermory toodangut oma silmaga imetlenud. Näiteks järgmine kord, kui Helsingi sadama vastvalminud lääneterminali lähete, vaadake sealseid efektseid laeelemente, mis on tehtud Thermory termomännist.

Reinaste-Parve sõnul on ettevõte seadnud endale suured eesmärgid: kasv 10 protsenti aastas. “Selle saavutamiseks on vaja aktiivselt olla suunatud klientide vajaduste mõistmisele ja nende täitmisele, teha tootearendust ja pakkuda välja uudseid lahendusi. Pidevalt muutuvas keskkonnas on vaja mõelda ja tegutseda teistest kiiremini, seda ka traditsioonilises puiduäris.”

Sel suvel sõlmis Thermory ühinemislepingu teise juhtiva termopuitu tootva ja väärindava Eesti ettevõttega Ha Serv OÜ.

Viimane on suuremal määral keskendunud saunamaterjalide ja valmissaunade tootmisele kaubamärgi all Auroom. Kui Thermoryl on tütarettevõte USAs, saeveskid Valgevenes ja Eestis ning peakontor Tallinnas, siis Ha Serv toodab Tartumaal ning Soomes.

Teuvas tegutseb ettevõtte tütarfirma Suomen Lämpöpuu OY. “Kahe ettevõtte ühinemise edukas lõpuleviimine ja sellest tuleneva sünergiaefekti saavutamine on ühinenud ettevõtte üks olulistest eesmärkidest järgmisteks aastateks.”

Aasta Eksportöör 2018 nominendid: Cleveron AS Taxify OÜ Thermory AS Näide termosaarest siseõuest. Floridas USAs. 16

ettevõtluskonkurss.ee

Thermory termomänd on jõudnud ka Uus-Meremaa maju kaunistama.

Keskmine kütusekulu 5,6-8,9 l/100 km ja CO2-emissioon 148-203 g/km

Ahvatlev afäär.

Uus Mercedes-Benz CLS. Mõnikord piisab vaid ühest saatuslikust pilgust, et igavese lummuse kütkeisse jääda. Enesekindel disain.

Ikooniline selgus. Köitev intelligents. Uus Mercedes-Benz CLS hoiab Sind kaasaegse maailmaga ühenduses, täiendab Sinu juhiomadusi võimekaimate abisüsteemidega ning hellitab. Hellitab Su lõplikult ära. Mugavusfunktsioonidega, mis vastavad Sinu meeleolule. Materjalidega, mis vastavad Su puudutusele. Häälega, mis räägib Sulle oma ürgsest jõust.

Uus Mercedes-Benz CLS on tulnud, et võtta koht Sinu elus.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT

Ecometalis töötavad koos nii isad kui pojad

ETTEVÕTE AASTA PERE18 20

A

Ecometalis saab akudest 750 kraadi juures sulametall.

ktsiaseltsi Ecometal tegevusvaldkond on üksjagu spetsiifiline – vanade pliiakude ümbertöötlemine, millest toodetakse pliid ja pliisulameid.

Käiku läheb 95 protsenti akumaterjalist, aastas umbes 20 000 tonni jagu.

Plastijäätmetest toodab ettevõte graanuleid. Sisuliselt kogu Ecometali toodang läheb Sillamäel asuvatest tehastest “kullakangidena” ekspordiks – enamikus tagasi akutööstustele. Suurimad turud Euroopas, kuhu läheb 85 protsenti toodangust, on Ecometali jaoks Saksamaa ja Poola, ülejäänu rändab Türki.

Ettevõtte majandustulemused sõltuvad otseselt plii maailmaturuhindadest. Eelmise aasta tulemuste üle on firma omanikul Tõnis Kaasikul põhjust rõõmustada – kasum kahekordistus, paisudes üle 3,3 miljoni euro.

Käivet tehti eelmisel aastal üle 28 miljoni euro. Kaasik rõhutab, et lisaks headele koostööpartneritele Euroopa akutööstustest ja mujalt ning moodsale tehnoloogiale, tuleb tunnustada ettevõtte töötajaid. “Meie edu taga on stabiilne ja motiveeritud töötajaskond, tööstuskeskkonnas üleskasvanud Sillamäe ja Narva inimesed, mitmel puhul isad ja pojad koos, kes ei pelga ööpäevaringset tööd ega keerukaid töötingimusi,” kiidab Kaasik. Sillamäel on Ecometal suur tööandja, ettevõttes töötab ligi 60 inimest.

Kuigi ta rõhutab, et Ecometal on algusest peale ehk 2003. aastast kasutanud parimat olemasolevat tehnoloogiat, mis tagab tootmisefektiivsuse ning vastab rangetele keskkonna- ja tervishoiunõuetele, on eesmärk ajaga ja tehnoloogia arenguga ühte sammu astuda ka edaspidi.

Aasta pereettevõte 2018 nominendid: AS Ecometal Estanc AS Peretec OÜ

Katlas valmivad akude tootmiseks vajalikud sulamid.

18

ettevõtluskonkurss.ee

AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT

Laustekstiil ühendatakse keemiliselt, sooja abil või mehaaniliselt.

AASTA VÄL ISINVESTOR 2018

Türklaste tekstiilitööstus Aston Synthetics OÜ investeeris Eestisse 15 miljonit eurot Kangastelgede asemel on Aston Syntheticsi tehases kõrgtehnoloogilised kangakiudude ühendamismasinad.

20 ettevõtluskonkurss.ee

T

allinna külje alla Nehatu tööstusparki oma tekstiilitehase püsti pannud ärimehe Saim Akinali suurem tootmiskompleks asub Türgis Gaziantepi linnas alates 1999. aastast. Seal, 200 000 ruutmeetrisel alal ja 1000 töötajaga Akinal Groupi tehases toodetavat laustekstiili eksporditakse 50 riiki üle maailma.

Tegemist on materjaliga, mille loomisel ei kasutata kudumist ega kangastelgi. Kangakiud ühendatakse keemiliselt, sooja abil või mehaaniliselt.

Eesti oli kontserni jaoks laienemisel esimeseks välisriigiks. 11 000 ruutmeetrisel pinnal laiutava ja tipptehnoloogiaga varustatud tehase püstipanek Nehatu tööstusparki maksis 15 miljonit eurot, mis teeb sellest suurima türklaste otseinvesteeringu Eestisse. Akinalide perele kuuluv Aston Synthetics OÜ toodabki nüüd Eestis nn mittekootud kangast, millest firma kliendid valmistavad beebitarbeid ning hügieeni- ja meditsiinilisi tooteid. Firma prognoosib aastakäibeks 30 miljonit eurot.

Saim Akinalil ei ole ka raske leida põhjendusi, miks otsustas just Eesti kasuks. “Riigi geograafiline asukoht kergendab oluliselt meie tarneid juba olemasolevatele ja uutele turgudele. Saame siin ära kasutada Euroopa Liidu liikmena riikidevahelise kaubavahetuse eeliseid. Digilahendused teevad firma asjaajamised riigiga kergeks ning tunneme, et Eesti toetab siia tulnud välisinvestoreid,” kiidab ta.

Akinal Group on tõusnud maailma suurimate laustekstiili tootjate hulka.

Firma tootmiskogemus, loodud kliendivõrgustik ja kontserni rahvusvaheliselt hea maine on Akinali kinnitusel ka Aston Syntheticsi edu alusteks.

Aasta Välisinvestor 2018 nominendid: Aston Synthetics OÜ Danspin OÜ Vao Agro OÜ

KONKURENTSIVÕIMELISIM SUURETTEVÕTE 2018 AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT

IMELISIM 8 Õ V I S T N E R KONKU TE 201 Õ V E T T SUURE

Tallink Grupp –

leivaisa tuhandetele inimestele Tallink on Läänemere suurim ja edukaim reisilaevafirma, mis teenindas mullu enam kui üheksat miljonit klienti. Aga tööd antakse ka enam kui 7600 inimesele. Järgnevalt viis pildikest elust Tallinna-Helsingi vahel sõitva ujuvlinna Megastari pardal.

TEKST: GREETE PALMISTE • FOTOD: TALLINK, ILMAR SAABAS

A

leksandr Dikuni tööpäev algab kella ühe paiku öösel. Selleks ajaks on juba viimanegi reisija laevalt lahkunud, baarid ja poed taas mõneks tunniks kokku pakitud, laevatöötajad oma kajutites uinunud. Megastar õõtsub tasa Tallinna sadamas, tema juurde vurab kolm Eesti Gaasi LNG paakautot.

Dikun on LNG ehk vedelgaasi mehaanik. Ta on juba tunni eest kolmandal laevatekil, vööripoolses osas punkerdamiseks kõik valmis pannud. Viimase asjana tõmbab ta selga külmakindlad tunked, saapad ja suured punased kindad, mille äärtele on musta markeriga kirjutatud Aleksandr. Kõigepealt astub ta nn õhuluku ruumi. Selja tagant metallist ust kinni tõmmates lähevad kõrvad kergelt lukku – siin ruumis on õhurõhk eelnevatest ruumidest kõrgem. Tänu sellele ei levi lekke korral gaas teistesse laeva ruumidesse. Kui üks uks kinni, võib avada teise.

Ruumis olevaid torusid ja kraane teab Dikun pimesilmi. Punkerdamiseks avab ta laeva küljel oleva ukse. Värske õhk jõuab ruumi, kolm meetrit allpool loksub merevesi, öise sadama tuled sätendavad. Dikun tervitab gaasiautodes töötavaid mehi raadiosaatja teel. Ta võtab appi väikese kraana, et ulatada kaile tankimiseks kasutatavad rasked hõbeda22 ettevõtluskonkurss.ee

Aasta disainirakendaja 2018 nominendid: AS Tallink Grupp Cleveron AS Shishi AS

LNG mehaanik Aleksandr Dikun: kui automaatika alt veab, peab ikka oskama käsitsi süsteemi parandada.

sed voolikud. Kui voolik on ühendatud, ütleb Dikun raadiosaatjasse: “Mina olen valmis.” “Valmis,” vastatakse kailt.

Turvaklapp avaneb ja järgmise nelja tunni jooksul voolab laeva veeldatud maagaas, mille temperatuur on 162 kraadi alla nulli. “Selleks ka turvavarustus, kui midagi peaks ka naha peale tilkuma...” ütleb ta pead vangutades. Kokku neelab laev kolmsada kuupmeetrit vedelgaasi. Need öised tunnid veedab Dikun LNG punkerdamise eesruumis.

Megastaril on kaks diislikütuse mahutit ja kaks veeldatud maagaasi “termost”, enamasti kasutatakse gaasi jõudu. Lihtsustatult öeldes hakkab laev liikuma nii: kapten saadab vanemmehaanikule sõna, mitu mootorit tööle pannakse. Start. Veeldatud maagaas voolab mööda toru seadeldisse, mis muudab vedeliku auruks, maagaas paneb tööle elektrigeneraatorid, mis omakorda panevad tööle

Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2018 elektrijõul töötavad sõukruvid. Nüüd võib kapten asuda laeva sadamast välja manööverdama.

Saja aastaga on masinaruum moondunud kivisöemustast ja põrgukuumast kohast lausa steriilseks keskkonnaks.

Ainult mürasaaste on jäänud – 100detsibellist lärmi ehk lennuki startimise heliga võrdset müra peab summutama kõrvaklappidega. Kõik on viimseni süstematiseeritud, torude vahel olevad klapid töötavad automaatselt, väikseimagi gaasilekke korral lülitab süsteem end välja. Lisaks on kõik töös olevad ühendused arvutiekraanilt jälgitavad.

Aga pronksikarva sädemekindlad mutrivõtmed ripuvad siiski Dikuni valdustes, punkerdamise ruumides. Mootoriruumist leiab ka õliste kaltsude tünni. Automatiseeritud masinavärgile annab viimase lihvi ikkagi mehaaniku täpne ja hoolas käsi.

Kolm pakki kuldset Marlborot Esmaspäeva hommikuti tulevad laeva viimase korruse baari enamasti eesti mehed, kes Soome tööle lähevad. “Kolm pakki kuldset Marlborot,” öeldakse uniselt üle leti. “Kuldne Marlboro, kolm pakki.” “Palun suitsu: kolm pakki Marlborot, kuldset.”

“Kaks nädalat tööl, kaks kodus: ma ei peagi puhkust välja võtma!”

“Kui mõni küsib ainult ühe paki, jään korraks teda vaatama – tõesti, üks?” naerab baaridaam Kadri Tonska. Miks kolm? Sest selle koguse saab soetada maksuvabalt.

Neljapäevastel reisidel näeb rohkem pidulisi. Enamasti liiguvad nad Soomest Eestisse ja kõige sagedamini tellisid nad sel suvel piparmündise rummikokteili Mojito või mõrkja, salajase retsepti järgi tehtud apelsininapsu ja vahuveini kokteili Aperol Spritzi.

Mõistagi pole Saku Originaal ega longero kuskile kadunud, pigem kroonivad need tellimuste tipus.

Laupäevasel esimesel reisil küsivad baarist tassi caffe latte’t nn muuseumieestlased. Need on eestlased, kes lähevad Helsingisse laupäeva veetma, uuesti näeb neid sama päeva viimasel reisil Tallinna. Ja siis on mummo’d (soomekeelsest sõnast mummo) – armsad soome vanurid. Nende tavaline taks on kohv ja saiake.

Kadri on Tallinkis töötanud kuus aastat, olnud ka klienditeenindaja bufees. Nüüd siis baaridaamina. Võtab sujuvalt malbe naeratuse saatel klaa-

Baaridaam Kadri Tonska tahaks rohkem erilisi kokteile teha, aga kiirliinil töötades seda väga ei jõua.

si, sopsab klaasi laimitükid ja mõned mündilehed, siis uhmerdab kindla käega segu, sorts siirupit ja kühvlitäis jääd, kahinal voolikust mullivett, veel üks sorts siirupit ja valmis ta ongi. Alkoholivaba Mojito leiab lahkelt teispool baariletti omaniku.

Tonska töö käib nagu laeval ikka: kaks nädalat tööl ja kaks kodus. “See on väga hea!” Kevadel Bali, Tai, Saksamaa, varsti Vietnam, loetleb Tonska reisiplaane, mida mõnusasti vabadel nädalatel ette võtab. Ja siis pigem võiks sõita muude transpordivahendite, kui lae-

vadega, muigab ta. “Kuigi Kariibi mere kruiisile võiks minna küll.”

Aastate jooksul laeval tööl olnuna enam väga kergemat loksumist tähele ei panegi. Tonska oskab jagada ka mõned nipid, kuidas südamepööritusest üle saada: kindla peale minek on ingveritabletid, aga aitab ka näkileibade krõbistamine!

Megastar sõidab “risti” üle “peatee” Soome laht on mereliikluse mõttes nagu Tallinna-Tartu maantee. Enam-vähem poolel teel Tallinnast Helsingisse näeb

Vanemtüürimees Mihkel Lemmik on näinud merel 9meetriseid laineid, aerupaate ja allveelaevu.

12 miili raadiuses 12 alust. Ookeanil ei pruugi kümme päeva ühtki teist laeva paista. Taamal hulbib 405-meetrine Solitaire, kurikuulsa Nord Stream 2 torulaev. Töö käib. Vasemal sõidab vastu üks liinilaev. Ja siis ühtäkki on risti teel ees üks väiksem torulaeva abilaev. Megastar kui suurem alus peab talle teed andma – abilaev on möödasõitvast liinilaevast aeglasem, seetõttu ongi temal eesõigus.

Tüürimeestele pole enamasti mingit üllatust selles, et mõne laeva kurss järsku nende omaga hoopis risti kulgeb. Enamik liiklust käibki piki lahte, see tähendab, et Tallinna-Helsingi liinilaevad on hoopis need, kes põiki “üle peatee“ lõikavad. Teiseks on kõik eeskujulikud alused end radaritele nähtavaks teinud. Ja radaripilt on tüürimehe peamine töövahend. Ekraanil on kõik merel olevad laevad pisikesed rohelised või valged noolekesed, teravik sõidusuunas, liikumistrajektoor punktiirina läbimas.

405meetrine torulaev on Soome lahes haruldasem nähtus kui allveelaev.

Kas allveelaevu ka näha on? “Jaa, ikka. Tavaliselt on nad vee pinnal, nad on radaril näha ja neil on kaks saatelaeva – üks ees ja teine taga,” räägib tüürimees Mihkel Lemmik. Ta on merd sõitnud juba 13 aastat. Teab hästi, et meri on iga päeva justkui pisut eri värvi ja et veemassiivi tuleb suhtuda austusega.

“Kui merd ei austa, võib ta kätte maksta. Alati peab olema valvel, sest tagasilöök võib tulla ei-tea-kust.” Aga see teebki töö rutiinivabaks, isegi kui enamasti on meri rahulik ja liiklus käib samal liinil. Üks ebatavalisemaid olukordi juhtus Mihklil alles sel suvel. Keset Soome lahte aerutas üheksakordse maja kõrgusele ja üle 200 meetri pikkusele Megastarile vastu aerupaat. “See oli päris omapärane ettevõtmine.” Taaskord pidi Megastar suuremana teed andma. Aerupaadi õnneks sattus ta kokku “sõbraliku” laevaga. Lemmiku sõnul on suurel Megastaril hea ehituslik omapära: ta tekitab väga väikseid laineid.

18 400 tonni kaaluva (siia juurde tuleb arvutada veel laadungi kaal) Megastari juhtimine käib põhimõtteliselt tikutoosi kõrguse joystick’i abil. Mõistagi on enne seda muude nuppude ja rooliga kõik paika pandud. Viimane (ja esimene) sõna jääb laevas ikka kaptenile. Aga tüürimeesteta laev ei liiguks.

ettevõtluskonkurss.ee

23

Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2018 testimiseks on müüjad nalja viluks isegi pimeteste korraldanud.

Kui mistahes kiirmoe riidepoes ringi vaadata, kipub meeste-naiste kaupade osakaal olema kaks kolmandikku või lausa kolm neljandikku naistele ja pisike nurk ka meestele. Megastari parfümeeriapoes on helendavaid-lõhnavaid lette peaaegu võrdselt. “Mulle oli üllatus, kui palju mehed enda eest hoolitsevad,” ütleb Klarika. Silmaseerumid, toonikud, kreemid ei jää lettidele seisma. “Ei ole ainult tualettvesi, habemeajamiskreem ja heal juhul aftershave!”

Purseri abi peab jääma viisakaks

Parfümeeriapoe müüja Klarika Meerits teab une pealt, kuidas lõhnab Chanel või Dior.

Ilupoe müüjad teevad pimeteste Käsi püsti, kes ei tea kedagi, kes poleks kunagi laeva tax-free poodidest endale lõhnaõli tellinud? Hinnavahe võib mandril olevate kosmeetikapoodidega võrreldes venida teinekord paarikümne euroni. Just parfümeeria osakonnast ostetakse Megastaril kõige enam. Üks sealsetest müüjatest, Klarika Meerits ei pahanda, kui kodused Saaremaal tallegi lõhnavete nimekirja pihku pistavad.

Veebikaubamajad ampsavad aplalt ilutoodete turgu, aga paraku peavad kliendid sageli pettuma: netist tellitud lõhnad ei püsi kaua nahal.

Laeva parfümeeriapoed on suviti rahvast pungil. Aasiast pärit turistid soetavad ühekorraga kaupa lausa mõnesaja euro eest. Ostavad muidugi ka soomlased ja eestlased.

Klarika arvates on ainuõige, et kliendid tooteid proovivad. Kuidas muidu aru saada, kas lauvärv või huuleläige ka nahal kauni toonina paistab, kui seda pisut randmele ei mökerda? Neile, kes kohe põhjalikumale nuusutamisele on tulnud, soovitab ta 5–6 lõhna järel nina “loodimiseks” kohviube nuusutada.

On muidugi klassikud nagu Chanel N°5 või paljuküsitud Elizabeth Ardeni huulepulk, mida üks parfümeeria osakonnas töötav müüja peab tundma. Aga trendid muutuvad ja tooted uuenevad niivõrd kiiresti, et mõne aja tagant tuleb ikka ja jälle koolitusele minna. Klarika ja tema kolleegide treenitud ninad kipuvad mõnikord isegi märkama: kas pole see uus Hugo Bossi lõhn mitte ühe Diori parfüümi moodi? Nii-öelda ninamälu

“Üllatusin, kui palju mehed enda eest hoolitsevad: ei ole ainult tualettvesi, habemeajamiskreem ja aftershave!”

Megastariga reisis mullu kaks miljonit inimest. Osa neist palus abi ka informatsioonilauast. Kliendikaardi soodustused, plaastrid, laevas võidetud piletite lunastamine, kajutite broneeringud, alkomeetri laenamine, ootamatult lukku läinud telefon ja kas või nööbi õmblemine – ükskõik, millega laevareisija infoletti ei pöördu, abi peab ta saama.

“On hetki, kus räägid korraga kahe telefoniga, vastad dokile ja teed samal ajal kuulutust,” räägib purseri abi Gerda Karu, kes hiljuti kauplusest lõplikult infoletti ümber “kolis”. Infoleti töötaja on kliendile kui infotelefon, Wikipedia ja GPS ühel ajal.

Kümme minutit enne seda, kui paar tuhat reisijat laevalt maha hakkavad minema, haarab Gerda mikrofoni, tõstab enda ette paberilehe ja loeb sõbralikul, kuid konkreetsel häälel maha teksti, mis juhendab laevast maha minekut. Käsi – rääkimata häälest – ei värise kordagi, kuigi uudishimulik kaamera nina ees vahetpidamata klõpsutab ja kümned inimesed kohvrite kõrisedes mööda lähevad.

“Esimese kuulutuse lugedes ikka käsi värises, jalg värises ... aga hääl oli okei!” meenutab ta naerdes.

Purseri abi töö on vastutusrikas: reisija terviserikke tekkimisel reageerib just tema esimesena. Tõsisema häda korral kutsub ta aga vanemtüürimehe, kes siis edasi talitab.

Reisija võiks, aga teenindaja peab käituma viisakalt. Paraku leidub ikka neid, kes paha tuju just klienditeenindaja peale välja valavad. Kuidas jääda rahulikuks, viisakaks? “Kindlasti on see alguses raske, aga tuleb hoida positiivset meelt. Oleme ju siin, et klienti aidata.”

Viimaks jäävad ikkagi suurde enamikku need kliendid, kes kiitusega südame soojaks teevad.

Tallinkil on Aasia-maania Kes Tallinnast laevale läheb, näeb (vähemalt suvel) suure tõenäosusega gruppi Hiina, Jaapani või Lõuna-Korea turiste. Tallink on võtnud teadliku suuna Aasia klientide teenindamiseks.

Juba terminalis märkab eesti-, inglise ja soomekeelsete viitade juures ka mandariinikeelseid sõnu. Kõrghooajal kuuleb laevas infosõnumeid ka mandariini ja periooditi ka jaapani keeles.

Laevale tulnud Aasia turist on ettevalmistunud: teab täpselt, et tahab kaasa osta Lumene kosmeetikat ja Marimekko punase vihmavarju. Samuti on ta valmistanud merereisil söögipausiks, selleks on kotis kaasas enda kiirnuudlid. Et tulla uuele kliendisegmendile vastu, paigaldati baari kuuma vee automaat. Nüüd ei pea turistid baarist nuudlite tarbeks teevett küsima.

Veel mõned faktid Tallinki laeval sõidab rohkem mehi kui naisi (vastavalt 54% ja 46%) 56% Tallinki tulust tuli mullu poodidest ja restoranidest 20% tulust jätavad kliendid võrdselt alkohoolsetele jookidele ja parfümeeriale Tallinki poodides müüdi mullu: • 100 000 ripsmetušši • 70 000 huulepulka • 14,5 miljonit liitrit lahjat alkoholi • 65 000 legoklotsi • Kaks miljonit šokolaadibatooni • 36 000 kella Purseri abi jaoks pole võimatuid missioone ega lahendamatuid probleeme.

24 ettevõtluskonkurss.ee

Infoleti töötaja on kliendile kui infotelefon, Wikipedia ja GPS ühel ajal.

MASERATI LEVANTE – keskmine kütusekulu 7,2–10,9 l/100 km; CO2 emissioon 189–253 g/km.

On aeg väärtustada enda eeliseid!

Levante. Maasturite Maserati.

Pehmest vaikusest mäslevaks maruks – see Maserati sai oma nime vahemerelise tuule levante järgi. Maserati Levantega tunned end omas elemendis igas olukorras – garanteeritud on inspireeriv sõidukogemus ja väikseima detailini lihvitud mugavus. Elegantsi ja voolujoonelisuse, sportlikkuse ja maastikuvõimekuse, tipptasemel ergonoomika ja erakordse inseneritöö poolest silma paistev Maserati Levante viib Su maasturite maailmas järgmisele tasandile.

Maserati Levante hinnad alates 69 900 €.

Valitud laoautodele soodustused kuni 22 000 €.

Tutvu pakkumistega www1.silberauto.com/maserati/laoautod.

AS SILBERAUTO – MASERATI AMETLIK ESINDAJA EESTIS SILBERAUTO EESTI AS, PETERBURI TEE 50A, TALLINN • Telefon: 6056 950, e-mail: maserati@silberauto.ee www.maserati.ee • www.facebook.com/maseratieesti

RUBRIIK AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT

KON VÄIKEKURENTSIVÕIMEL ISI ETTEJVA KESKMIMN ÕTE 2 018 E

SA.MET –

Läbilöögivõimeline tandem: Janno (vasakul) ja Janus Metsa firma käive enam kui kahekordistus.

ehitusfirma, kes hakkas ühtäkki ka IT idufirmaks Janus (59) ja Janno Metsa (37) on isa ja poeg, kes veavad pereettevõtet SA.MET. Firma on tulnud läbi väga raske aja, mis võinuks neile ka saatuslikuks saada. Nad on aga suurepärane näide sellest, kuidas vana kooli tegija uueneb ja sellega ellu jääb.

TEKST: TANEL SAARMANN • FOTOD: EILIKI PUKK

R

ublaaja lõpus, 1991. aastal pani Valga KEKist tuule tiibadesse saanud Janus Metsa aluse pisikesele ehitusfirmale, mis kõrvaltegevusena ajas ka jaekaubanduse äri.

KEKis küsiti sel ajal kõigi tööde juhatajate käest, kas neil juba on oma firma. Paljudel oli ja enda oma lõi ka Metsa. Alustati Valgamaal, aga juba varsti sai Metsa aru, et seal ei ole suurt midagi teha. Kui pidevalt tööd teha ja areneda, siis peab ikka pealinna minema. Pealegi tegid pal26 ettevõtluskonkurss.ee

jud teised KEKi mehed endale just ehitusfirma. Kitsas hakkas. Nii pidigi Metsa koos nelja töötajaga Tallinna-Valga vahet sõitma hakkama. “Olime nagu tänased kalevipojad, ainult et meie tee viis Lõuna-Eestist Põhja-Eestisse,” ütleb ta.

Esmaspäeval sõideti autoga Tallinnasse, kus ööbiti korteris, mille tingimused olid kasinad. Igal reedel sõitis brigaad Valgamaale tagasi. Nii kestis see pikki aastaid. Siis firma kasvas, tekkisid erinevad juhikohad ning 2000.

aastate alguses siseneti ka Pärnu turule – töid tehti praeguses Estonia spaahotellis, mis toona oli vaid majutusasutus. Tallinnas aga aidati ehitada Aatriumi kaubanduskeskust. Need objektid viisid firma uuele tasemele. Tehti suuremahulisi betoonitöid ning paigaldati tehnosüsteeme.

Kriis lõi jalad alt Siis läks mölluks. Teadagi, mis 2000. aastatel pihta hakkas. Ehitati igale poole ja kõike. Firmadel olid käed-jalad tööd täis. Raha voolas. SA.MET kasvas tippajal enam kui 100- pealiseks suurfirmaks.

“Meieni jõudis see 2008. aastal, ehkki mõned räägivad, et juba 2007. oli seda tunda,” meenutab perepoeg Janno, kes liitus ettevõttega 2003. aastal. Suur kriis oli käes ja lõi SA.METil jalad alt. Peaaegu kõik objektid, mis neil olid ja veel tulid, olid miinusmärgiga. Loodeti veel, et ehk saab õudus kiiresti läbi, aga ei. Tuli

koondada. Alles jäi tuumik, kes oli nõus ka palgakärpega.

Jannole meenub üks õhtu, kui nad isaga Pärnus mööda Tammsaare puiesteed jalutasid ja firma olevikku ja tulevikku vaagisid. See oli raske jutuajamine, sest tuli teha olulisi muutusi. Eelkõige strateegias. Arutati, et võib-olla peaks end mõnele suurele ehitusfirmale pakkuma. Aga SA.METi bilanss oli nullis. Raha ei olnud. Neil oleks olnud pakkuda vaid inimesi ja nende teadmisi.

“Oleme alati olnud võitlejad ja rasketest oludest välja ronijad. See tuleb juba meie perest ja oleme selle mentaliteedi ka firmasse toonud,” ütleb Janno. Ta tõdeb, et kui toona oleks olnud veel üks suurem ebaõnnestumine, siis me nende firmast praegu tõenäoliselt sellisel kujul ei räägiks.

Kuid nad tõusid tuhast. Esimene oluline otsus oli see, et loobuti alltöövõtja staatusest. Nad olid olnud küll

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte 2018 suured ja edukad, kuid puudusid pikad kliendisuhted ja peatöövõtja leib on magusam. Kuid teine otsus tehti veel. Juba varem oli SA.MET alltöövõtjana ehitanud Shelli kütusejaamu. Nüüd sooviti sellele nišiturule tugevamalt siseneda.

Peagi võidetigi toonase Statoili, nüüdse Cirkle K hooldushange. Hakati niisiis tegelema tanklate ehitamise, hooldusja remonttöödega. Eestis on SA.MET nüüdseks ehitanud kümneid tanklaid ja teenindusjaamu. Nišš on väike, aga mõned tegijad on nende kõrval selles spetsiifilises valdkonnas veel. “Just kompetents ja teadmine, kuidas kõike efektiivselt teha – see on võti,” selgitas Janno.

Janus toob välja, et tanklate ehitus ja renoveerimine, eriti viimane, on sellised tööd, mida tehes peab ehitusfirma olema nähtamatu. Tavaliselt müük jaamas samal ajal käib – nii kütuse kui kabanossi. Ometi pead sa kõik filigraanselt ära tegema. Kõik see käib lisaks suhteliselt väikesel maa-alal. Ehitajale on see kõik omaette väljakutse.

Ehitusfirmast kasvab idu SA.METi võiks pidada vana kooli ehitussektori ettevõtteks, kuid tegelikult on nad väga heaks näiteks, kuidas siduda sektor, mis peaks olema traditsioonides kinni tänapäevaste IT-lahendustega. Isa Janus ütleb otse, et kui poeg ei oleks firmasse tulnud, siis ei oleks nende majandusnumbrid sellised, nagu need on praegu. Janno, kes oli juba noores eas arvuti- ja programmeerimishuviline, tõi ettevõttesse teadmise ja julguse luua IT-lahendusi, et toetada SA.METi põhitegevusi. Nii on loodud kaks programmi või rakendust, mida firma väga vajas. Esimene on majandustarkvara käepikendus, et erinevad osapooled teaksid, mida tegema peab, et juhtivtöötajatel oleks pidev ülevaade firmas toimuvast. Excelid ja paberilipakad on unustatud.

Teine lahendus puudutab tanklate hooldust ja remonti. Selleks loodi rakendus, kus on olemas kogu oluline info kõigi hallatavate objektide kohta. Kes, kus ja mida on teinud ning mida on peagi vaja teha.

Ehitusturu jahtumise ootuses SA.METis töötab umbes 30 inimest.

Eelmise suure kriisi eelse ajaga võrreldes üle kolme korra vähem. Firma sai õppetunni ja nüüd välditakse liigseid riske. Firma käive ja kasum 2018. aastal isegi mõnevõrra kukuvad.

“Näeme praegu, et paljud ehitusettevõtted on endale võtnud põhjendamatult suuri riske ja kohustusi, mida nad ei pruugi suuta täita,” räägib Janno Metsa. See võib kaasa tuua ahelreaktsiooni, mis lõpuks külma dušina jõuab ehitusmeesteni välja – kannatavad nii tellijad, allhankijad, materjalide müüjad kui ka ehitusmehed.

SA.METi mehed ei oota, et järgmine kriis tuleks sellise kuristikuna. Janus Metsa ütleb, et praegu on kõik osapooled mõistlikumad. Nende uuel arendusel on kuulda, et hulk kliente on pankade poolt tagasi saadetud – laenu ei saa. Kümme aastat tagasi lausa suruti raha pihku.

Isa ja poeg Metsad juhtisid firma põhjast tippu tagasi.

“See aitas meid väga suurest jamast välja. Olime nende töödega ummikusse jooksmas. Inimene ei suuda hallata kõiki eri tahke,” ütleb Janus. Efektiivsus kasvas oluliselt, samas ei pidanud töötajate arvu kasvatama. Lahendus meeldis ka tellijatele väga. Olulist infot tanklate hetkeolukorra kohta said nüüd ka nemad.

Kuid SA.METil on loodud lausa programmide välja töötamiseks tütarfirma, mis hakkab peagi mõlemat IT-lahendust pakkuma ka teistele firmadele.

Ehitusfirma tütar on niisiis iduettevõte, mis palkab insenere. Kui SA.MET oma teenuseid ei ekspordi, siis THS Tarkvara OÜ plaanib oma rakendused viia laia maailma. “Sellest võib saada hoolduseja remonditööde Uber,” ütleb Janno. Ei pea siin tegemist olema vaid tanklatega. Seda saab kohaldada ka teiste valdkondade järgi.

“Programm tähendab meile produktiivsuse, efektiivsuse ja läbipaistvuse kasvu,” ütleb noorem Metsa.

Firma põnevaim suund on tanklate ehitus ja hooldus.

28 ettevõtluskonkurss.ee

Ehitajast arendajaks 2014. ja 2015. aastal otsustasid firma juhid osta Pärnusse kaks krunti. Firma tegi väga õige otsuse. Pärnu kinnisvaraturg pole suur. Uusi kortermaju ei valmi siin just tihti. SA.MET otsustas aga Lille tänavale rajada 59 uut korterit.

Töötajate osatähtsust on raske alahinnata.

Heade ideedega ei jõua kuhugi, kus sul ei ole tugevat meeskonda, kes usuvad.”

Janno Metsa

Kaks aastat tagasi alustati ehitamisega, enne valmimist olid pinnad müüdud.

Mullu kolisid inimesed majja sisse. See ei ole aga kõik. Teisele ostetud krundile tuleb samuti 59 korteriga maja ning see peaks valmis saama tulevaks kevadeks.

“Kokku oleme nii kodu loonud ligi 120 Pärnumaa perele. Mõned väiksemad projektid on meil veel soolas,” ütleb Janus. Elamuarendus oli ka üheks põhjuseks, miks SA.METi 2017. aasta käive ja kasum niivõrd vägeva hüppe tegid.

Endiselt on firma üheks leivanumbriks hoonesisesed tehnosüsteemid. Olgu selleks veesüsteemid, ventilatsioon, küte või kanalisatsioon. Aja jooksul on nad märgi maha jätnud väga mitmetele olulistele objektidele. Viimase aja suurim töö oli Hiltoni hotell, millel peatöövõtjaks Merko. Praegu on lõpetamisel tööd T1 kaubanduskeskuses. Varasemast ajast on nimekirjas Telia büroohoone, Tapa kasarmud, Noblessneri kvartal ning erinevad Bonava arendused. Nordeconi-

SA.MET rajab Pärnusse ligi 120 uut korterit.

Konkurentsivõimelisim väike- ja keskmine ettevõte 2018 Isa-poja tandem sai SA.METis kokku 2013. aastal. Janno elas muidugi juba varem perefirmale kaasa. Töö ja pereelu on neil vahel keeruline lahus hoida. Ettevõtja elu kestab harva kaheksast viieni.

Vahel on ka väga kurnavaid aegu. Janno ei kurda, vaid ütleb, et helgeid hetki on ka. Ta on Tartu ülikooli Pärnu kolledžis õppinud ärijuhtimist, ehitust oli ta enne firmasse tulekut vaid kodus kuulnud-näinud. Enda sõnul ei ole ta sellega sina peal.

Isal on hea meel, et poeg paljude valikute seast just pereäri kasuks otsustas.

“Ta oli tõsine täiendus. Uued mõtted ja suunad. Tänu talle õppisin varakult arvutiasja selgeks. Minuvanustel sõpradel-tuttavatel oli ses osas mahajäämus suur,” ütleb Janus.

Janno kirjeldab, kuidas ta elas juba varases nooruses tehnoloogia arengule kaasa. Varakult hangiti firmale server ja sinna loodi juba ka esimesed keskkonnad. Janno ise aretas süsteeme. “Tarkvaraarendus on olnud rohkem hobi, nüüd ka veidi töö,” ütleb Janno.

Hindavad ausust ga tehti koostööd Ülemiste linnakus.

SA.METi kätt on tunda saanud maksuameti tornid, KUMU, Tondiraba jäähall ning erinevad kaubanduskeskused.

Sellise tagasituleku on perefirma võrreldes karmi masuajaga teinud.

Perefirmana on nad enda kodust ettevõttesse toonud ka teatud väärtused.

Neid hinnatakse nii töötajate, tellijate kui koostööpartnerite poolt. SA.MET ei ole traditsiooniline kellaajast kellaajani töötav ettevõte. Töö peab tehtud saa-

ma. Projektid vajavad õigeaegset lõpetamist. Põhiväärtusteks on ausus ja usaldusväärsus. Viimast saab Janno sõnul kuritarvitada vaid ühe korra. Nad hindavad pikaajalisi koostöösuhteid, paindlikkust ja uuendusmeelsust. Kõik see on neile täna toonud ka enam kui 11 miljoni eurose käibe.

Ettevõtte head tervist ja mainet näitab seegi, et SA.METi töötajate keskmine staaž on üle kümne aasta. Kaadrivoolavus on väike.

“Töötajate osatähtsust on raske alahinnata. Heade ideedega ei jõua kuhugi, kus sul ei ole tugevat meeskonda, kes usuvad,” ütleb Janno.

Mida toob pereettevõtte tulevik?

Isa-poeg on kahe jalaga maas. Mis sest, et käive kasvas viimati üle kahe korra.

Sellist hüpet 2018. aastal ei tehta. Kodukamaral ollakse mõõdukalt ettevaaltikud. Jätkuvalt on plaanis tegeleda nii tanklatega, tehnosüsteemidega kui kinnisvara arendamisega. Suurim kasv võib tulla varem mainitud tütarfirma pealt.

Tõenäoliselt vajab see ühe ehtsa idufirma kombel ühel hetkel lisafinantseeringut ning tarku päid.

“Eks aeg näitab. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis on tormiliselt inimesi vaja. Eks me veel otsustame, millise suuna siin valime,” jääb Janno salapäraseks.

Peamised mured: dumping ja tööjõupuudus Pärnu peakontoriga SA.MET tegutseb üle Eesti. Palju osaletakse hangetel ja muudel vähempakkumistel. Janus Metsat nörritab, et palju on turul neid, kes oma madala hinnaga hankeid solgivad.

Rikuvad tegijate pakkumused ära ja ise ei suuda objekti ära teha. Seda on nii riigihangetes kui erasektoris.

Janus Metsa meenutab, et 2000. aastate keskpaigus, kui nad olid väga tugevad betoonitöödes, ei osalenud hangetel peaaegu ühtegi firmat, mis ei oleks hiljem juriidilist keha vahetanud.

Nemad on seda vältida suutnud ja ei ole kunagi kergema vastupanu teed läinud.

Teine terav teema on tööjõupuudus. Mitte otseselt neil, kuid alltöövõtjatel. Tuuakse ukrainlasi, aga nad ei ole tihti spetsialistid. Kvaliteeti hoida on nendega raske.

Janno Metsa lisab, et töökäsi on küll vähe, aga ehitusettevõtteid tekib aina juurde. Hangetel osaleb viimasel ajal väga palju firmasid. Tihti on ahel peatöövõtja ja ehitaja vahel pikk.

Kuna inimesi on vähe ja firmasid palju, siis kipuvad ka tähtajad ja kvaliteet kannatama.

TULE EESTI SUURIMASSE

SPORDIRESTORANI JA MEELELAHUTUSKESKUSESSE! SIND OOTAB: • APOLLO KINORESTORAN • INTERAKTIIVNE BOWLING • INTERAKTIIVSED MÄNGUD • 200 TELEEKRAANI • SPORDIAREEN

@ olearyskristiine

AASTA ETTEVÕTE 2018 NOMINENT Seitsme töötajaga Callistos makstakse Eesti PR-turu kõrgeimaid palkasid.

IMELISIM Õ IV S T N E R U K KON E 2018 T Õ V E T T MIKROE

Merlis Nõgene ja Sandor Liive

PR-äri teeb rekordeid Kolme aastaga on tuntud tegelaste asutatud Callisto Group kasvanud Eesti üheks suurimaks PR- ja lobby-firmaks. Nagu selgus, nüüd ka Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks mikroettevõtteks.

TEKST: MIKK SALU • FOTOD: KARIN KALJULÄTE

E

elmisel aastal oli seitsme töötajaga Callisto käive üle 900 000 euro. Callisto enamusosanik Merlis Nõgene ütleb aga kohe, et käesoleval aastal tuleb käive väiksem. Äri iseloom on selline, et vahel kuhjuvad mõned suuremad projektid või lepingud ühte ajaperioodi ja tekitavad nii ka suurema käibe. Mõnel teisel hetkel tulevad jälle “augud” sisse: üks leping

30 ettevõtluskonkurss.ee

lõppeb, aga teise alguseni jääb veel kaks kuud. See ei ole tehas, kus iga päev ja iga kuu tuleb liinilt täpselt ühesugune kogus toodet.

Ja eks on Callisto inimesed, nagu Nõgene tunnistab, vahel ka lihtsalt vabamalt võtnud. Äri on äri, aga seda tuleb teha ka nii, et on mõnus. See tähendab puhkamist ja reisimist. Nõgene ütleb endagi kohta, et on sellel aastal veetnud

osa aega Kanadas ja osa Siberis. Võtnud töökoormust vähemaks. Muuseas, selle aasta alguses koliti üheks kuuks terve Callisto kontor (pered võeti ka kaasa) Dubaisse. Miks? Sest Eestis oli kehv ilm ja vaheldust on vaja.

Kui Callisto 2015. aastal alustas, siis öeldi selle kohta Sandor Liive suhtekorraldusfirma. Et Eesti Energia endine kommunikatsiooniosakond (Nõgene oli selle juht) teeb Eesti Energia endise juhi Sandor Liive rahadega PR-agentuuri. Eks Liive nimi käib ka praegu ajalehtede pealkirjades Callistost rääkides kõige enam läbi, aga sisu on siiski muu. Liive ise ütleb, et rahalises mõttes oli tema panus Callisto algusesse kolm kotti jääd, mille ta avamispeole tõi. Nõgene ja Liive jäävad küll korraks mõtisklema, kas panus oli ikka kolm või hoopis

üks kott jääd, aga lõpuks otsustavad, et ikka vist oli kolm.

Äri läks kohe käima Tegelikult oli algus tõepoolest üsna lihtne ja sirgjooneline. Nõgene laenas firmale 4000 eurot, millega maksti ära paari esimese kuu üür. Kuigi oldi ka valmis, et esialgu tuleb töötajatele omast taskust maksta, siis tagantjärele vaadates, ja vist ka tegijatele endile üllatusena, läks Callisto äri väga kiirelt käima.

Tulid tööd, tulid kliendid, tuli raha ja nina oli kohe vee peal. Callisto on kogu oma eksitentsi vältel suutnud tulu teenida.

Sandor Liive meenutab, et tema esitas Callisto käivitamisel kolm tingimust.

Esiteks, Merlis peab ise olema enamusomanik ja juhtivpartner. Läkski nii,

@haagevesi

haage.ee

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2018 et Nõgenele kuulub firmast 55 protsenti ja Liivele 25 protsenti. Teiseks, töötajad peavad samuti omama väikest osalust. Ka see tingimus on täidetud. Ja kolmandaks, klientidega linna peal laiama ei hakka.

Viimase punkti kohta tulebki tunnistada, et Callisto oma kliente ei avalikusta. Me ei tea, kellele nad oma teenuseid müüvad. Callisto on kuu Jupiteri orbiidil ja see viitab ka suhtekorraldusfirma kontekstis sümboolsele tähendusele, st nii nagu Callisto ülesanne pole Jupiteri kõrval särada, pole ka suhtekorraldaja asi oma kliendi kõrval särada.

Avalikest andmetest tulevad muidugi mõned Callisto kliendid välja. Näiteks võitsid nad kaks aastat tagasi Riigi Infosüsteemi Ameti hanke e-Eesti maine edendamiseks.

Klientide hulgas on ka ravimite hulgimüüja Tamro. Meenub ka soojusenergiatootja Adven, üldse üks esimesi Callisto kliente. Adveniga on samas ärisuhe lõppemas. Nagu Nõgene selgitab, siis suhtekorraldusmaailmas üsna

tüüpiline kliendilugu: on firma, kellel endal PR-tiimi pole ja võetakse teenus väljast. Aja jooksul firma kasvab ja võetakse palgale majasisene kommunikatsiooniinimene, kellele partner (antud juhul Callisto) aegamööda töö üle annab.

Päris alguses panid Callisto asutajad lauale äriplaani kolme suunaga. Suhtekorraldus. Üritusturundus. TV-produktsioon. Tegelikult on töösse läinud ainult esimene. Võib-olla üheks põhjuseks ka see, et kui suhtekorraldusega nii kiiresti ja hästi minema hakkas, pole olnud jõudu ega vajadust väga teistele aladele ronida. Üritusi on muidugi korraldatud, aga seda lihtsalt sellepärast, et mõnel kliendil on vaja läinud, mitte et üritused oleks Callisto põhisuund. Nõgene tunnistab, et algne kolmas idee ehk TV-produktsioon tuleb aeg-ajalt ikka meelde – kes teab, võib-olla midagi kunagi ka sünnib – aga praegu pole küll midagi rääkida.

Küll on aga suhtekorralduse kõrval Callisto jaoks kasvanud tähtsaks vald-

Callisto kontor asub mere ääres Noblessneri kvartalis, aga selle aasta alguses koliti firma halva Eesti kliima eest terveks kuuks Dubaisse

Klientidega linna peal laiamas ei käida. konnaks lobby-töö ehk valitsussuhted.

Sandor Liive jaoks on see põhitegevuseks.

Liive teeb lobby-tööd

Eelmisel aastal maksis Callisto omanikele dividende üle 300 000 euro.

32 ettevõtluskonkurss.ee

Kui 2015. aastal võis tõesti tunduda, et Liive rolliks on pigem passiivne partner, siis praegu on Callisto tegevus ka Liive jaoks igapäevane töö. Riigikogu, Stenbocki maja, käidud ka Euroopa Komisjonis – see on ring, mida Liive lobby-tegijana käib. Näiteks ülalnimetatud ravimimüüja Tamro nimel üritab Liive praegu poliitikuid veenda, et reformidega on apteegiturg täielikult metsa keeratud.

Viimane on muidugi tõsi, sellist kaost pole ammu nähtud, aga valimised on tulemas ja enne seda poliitikud vaevalt midagi muuta tahavad.

Liive torkab selle igavese ettekäände peale irooniliselt: “Tead, mulle öeldi juba eelmise aasta alguses, et riigikogu valimised on kohe ukse taga ja praegu midagi teha ei saa.”

Callistos töötab seitse inimest. Sisuliselt kogu endine Eesti Energia kommunikatsiooniosakond, aga isikute CVdes on minevikus ka mitmeid teisi suurfirmasid. Selline taust tähendab, et Callisto inimestel polnud vaja õppida PRtöö köögipoolt. Kõik oskused, alates lihtsamatest pressiteadete tegemistes keeruka strateegilise nõustamiseni, on proffide poolt kaetud.

Eelmisel aastal tegi Äripäev suhtekorraldusfirmade palgaedetabeli 2016. aasta andmete põhjal, kus Callisto oli selgelt teistest ees. Koguni 3827 eurot brutopalka

kuus oli Callisto tööatajate keskmine tasu.

Nõgene põhjendas tollal numbrit ja suurt vahet teistega sellega, et Callisto võtab tööle ainult proffe, mitte praktikante. Lisaks maksis Callisto dividende 59 000 eurot. Eelmisel aastal maksti dividende aga juba üle 300 000 euro. Kui mõelda, et firma asutati alles 2015. aastal, siis näitavad numbrid ise, et Callisto startis täiskiirusel.

Kui töötajad on PR-alal kogu aeg väga professionaalsed olnud, siis Liive ja Nõgene tunnistavad, et PR-firma tegemist oli neil tarvis õppida. Nõgene meenutab, kuidas nad võtsid Eesti ühe suurema suhtekorraldaja Meta (Andreas Kaju ja Ott Lumi ettevõtmine) majandusaasta aruanded ette ja püüdsid tagurpidi arvutada: kui tulemused on sellised, siis millised peaksid olema teenustasu-

Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2018

"Ütlesin Merlisele, et tema peab olema põhiomanik ja juhtivpartner," meenutab Sandor Liive PR-firma sündi. de ja tunnitasude hinnad. Praeguseks on see kõik Callisto meestel käpas.

Piir käes Callisto on kasvanud piisavalt suureks, et kätte hakkavad jõudma selle äri loomulikud piirid. Mingit ruumi muidugi on. Seitsme inimese asemel võiks olla ka kaheksa, üheksa või veel natuke rohkem.

Kindlasti leiaks veel kliente, suudaks ära teha veel rohkem tööd. Aga megakasvu oodata ei ole. Tegu on ju konfidentsiaalsust nõudva valdkonnaga.

Kui üks autofirma juba on sinu klient, siis ühtegi teist autofirmat võtta ei saa.

Ürituste täislahendused: • jõulupeod • suvepäevad • ƋUPDSHRG • SXOPDG

Kui teenindad Elisat, siis Teliale teenust pakkuda ei saa. Callistogi katab juba enamiku olulisi valdkondi ära. Mõningate eranditega. Liive jääb korraks mõtlema ja teeb pooleldi naljatades väikese müügikõne: “Kinnisvara alal meil veel ühtegi klienti pole!”

Teoreetiliselt võib muidugi rääkida välisturgudele minekust ja välisprojektidest – see on olnud Eesti suhtekorraldajate ja reklaamiinimeste valge laev 25 aastat.

Reaalsuses on tegu aga ikkagi niivõrd ühe asukoha, kultuuri-, keele- ja ühiskonnaspetsiifilise äriga, et kui paar pisijuppi välja arvata, siis Eestis sa oled ja Eestisse jääd.

Tikerberry Events Mihkel Tikerpalu tel 566 0297 tikerpalu87@gmail.com www.tikerberry.ee

• sünnipäevad

3HRMXKWLPLQH

Teil jääb üle vaid pidu nautida!

Konkurentsivõime edetabel 2018 Ettevõtted Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90

*konsolideeritud TALLINK GRUPP AS* HARJU ELEKTER AS* SWEDBANK AS* SEB PANK AS* AS KAPITEL* TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS* MERKO EHITUS AS* BLRT GRUPP AS* STORA ENSO EESTI AS SELVER AS LÕUNAKESKUS OÜ SILBERAUTO AS* PKC EESTI AS TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS MAINOR ÜLEMISTE AS* FORTUM TARTU AS* ORLEN EESTI OÜ BIGBANK AS* BALTIC AGRO AS LHV GROUP AS* FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ NORDIC CONTRACTORS AS* TOFTAN AS ESTONIAN CELL NORDECON AS* SILLAMÄE SADAM AS KAAMOS KINNISVARA AS* SA ,MET AS CALLISTO GROUP OÜ WIRTGEN EESTI OÜ NORDECON BETOON OÜ* BALTEM AS* VEHO EESTI AS AS FARMI PIIMATÖÖSTUS* HUSQVARNA EESTI OÜ AMARI METALS OÜ* TOODE AS* ELME METALL OÜ* TREF AS* NORTAL AS* SK ID SOLUTIONS AS* INTERSTUDIO OÜ BT AGENCY OÜ ESTRAVEL AS* A , LE COQ AS AS EESTI MEEDIA* RECRUITMENT ESTONIA OÜ SALUTAGUSE PÄRMITEHAS AS AUTO FORTE TALLINN OÜ RAMM EHITUSE OÜ TOOTSI TURVAS AS MAINOR AS* TINGOPOL OÜ ENICS EESTI AS* HARJU ELEKTER ELEKTROTEHNIKA AS VOLVO ESTONIA OÜ ECOMETAL AS ADDINOL LUBE OIL OÜ PEIKKO EESTI OÜ HELMES AS* BALTIC AGRO MACHINERY OÜ ENGLO OÜ HARJU KEK AS* GLAMOX AS OILSEEDS TRADE AS* RONDAM GRUPP AS* ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ ESVIKA ELEKTER AS ISIS MEDICAL OÜ BONAVA EESTI OÜ HD FOREST AS GLASSIMPEX OÜ KEIL M ,A , OÜ AS SHISHI FORTUMO OÜ* VAIMO OÜ KONEKESKO EESTI AS KEKKILÄ EESTI OÜ KAAMOS EHITUS OÜ COLUMBUS EESTI AS FORTACO ESTONIA OU ADMIRAL MARKETS GROUP AS* VBH ESTONIA AS ELECTROAIR TRADE OÜ BALTIC ARMAMENTS OÜ V-SHAPES NORDIC OÜ 3 SELLI OÜ ETS NORD AS DIRECTO OÜ NURME TURVAS AS*

Müügitulu tuh € 966 977 102 402 367 100 168 617 41 989 651 257 317 598 399 905 201 049 431 495 9 464 342 457 174 626 13 559 7 686 32 057 370 847 68 975 219 271 68 239 44 203 241 961 54 808 80 676 231 387 22 322 34 541 11 075 940 8 479 55 230 31 827 60 398 74 877 13 950 9 641 41 642 156 295 61 496 48 346 6 442 2 298 2 505 88 110 73 948 95 639 5 009 36 578 15 651 21 134 16 757 19 448 1 317 101 253 37 059 51 928 28 414 12 565 4 390 26 129 28 917 1 335 10 804 52 371 41 179 38 136 7 097 25 572 4 205 18 207 5 177 5 374 28 683 8 502 24 047 4 099 43 378 9 698 15 822 5 247 45 125 26 981 13 528 4 522 3 972 957 618 30 575 3 486 4 738

koht 1 17 6 14 42 2 8 4 12 3 114 7 13 95 122 52 5 26 11 27 40 9 34 22 10 72 50 102 247 118 33 53 31 24 94 111 43 15 30 37 132 202 196 20 25 19 151 48 90 74 85 79 234 18 47 36 61 97 155 65 59 232 103 35 44 46 125 68 160 81 148 143 60 117 69 163 41 110 89 146 39 63 96 154 168 246 263 57 178 153

Müügitulu muutus % (2016=100) koht 103,1 238 167,4 20 103,6 235 107,1 207 100,0 257 108,8 189 126,0 86 117,6 123 107,3 205 108,2 199 123,6 102 98,3 263 119,1 115 105,5 219 134,2 57 100,7 254 129,3 70 99,6 260 106,8 208 116,7 132 135,3 53 125,7 90 127,1 77 109,3 181 126,2 83 122,9 104 174,0 16 219,9 6 213,1 7 137,0 49 131,6 64 170,9 17 130,4 67 184,7 13 108,8 191 130,6 66 109,1 185 125,8 89 191,0 11 111,3 165 132,2 62 142,2 41 154,0 27 118,7 118 96,1 272 106,2 215 124,9 95 117,3 126 129,8 68 140,1 43 105,0 221 109,7 177 450,0 1 105,4 220 205,2 9 112,6 152 134,4 56 104,6 226 124,6 97 117,7 122 114,7 142 247,7 3 90,3 287 112,7 151 130,8 65 106,2 216 122,2 108 109,3 182 98,0 267 109,1 186 152,6 28 147,8 33 117,5 125 111,9 160 90,7 286 132,4 61 94,9 276 109,7 178 94,0 280 107,5 203 133,6 58 117,3 127 111,3 166 224,8 5 147,2 34 109,3 184 185,2 12 126,8 79 122,8 105 154,4 26

Puhaskasum tuh € koht 46 509 3 29 132 6 190 600 1 85 292 2 27 270 7 29 831 5 14 695 13 18 455 10 43 452 4 13 228 15 22 194 8 7 351 26 17 270 11 12 017 18 8 522 22 13 930 14 1 834 58 17 206 12 3 563 40 22 177 9 4 411 36 1 365 70 4 520 35 10 885 19 1 725 60 8 134 24 9 727 20 1 883 55 345 161 391 153 2 895 44 685 117 882 96 1 699 61 501 140 139 209 790 106 4 377 37 2 500 49 5 096 32 710 115 92 226 107 218 1 331 75 12 855 16 4 938 34 342 162 2 140 52 158 204 970 92 2 220 50 7 699 25 104 220 5 127 31 1 502 68 72 1 349 3 313 41 667 122 67 242 3 221 42 209 192 564 133 12 694 17 8 973 21 872 97 5 761 29 2 856 45 823 103 400 151 1 240 77 284 180 188 196 1 560 64 1 266 76 236 187 606 127 801 104 535 135 683 118 827 102 1 875 56 6 548 27 857 100 607 126 765 109 94 222 112 214 998 88 1 363 71 1 557 66

Puhaskasumi muutus % (2016=100) koht 106,6 163 903,6 9 99,6 202 100,7 181 154,1 93 116,0 145 240,0 47 191,3 73 217,6 54 108,7 159 100,0 185 95,4 210 106,3 164 168,1 83 132,8 117 106,3 165 139,3 107 147,0 100 81,8 229 111,5 157 135,8 111 54,2 257 83,7 228 317,9 33 43,9 267 365,7 31 191,7 72 517,2 23 1,230,3 6 207,2 64 163,9 85 100,0 189 103,2 174 142,6 106 201,3 68 815,9 13 50,1 261 172,7 81 154,8 92 119,6 139 2,345,9 4 2,323,7 5 153,9 94 85,1 226 94,8 216 80,9 230 108,1 160 193,1 71 737,8 15 136,5 108 163,6 86 157,2 89 839,4 12 131,9 122 790,5 14 130,8 125 204,2 66 131,4 124 47,8 264 113,7 153 44,3 266 493,0 24 291,0 37 78,1 232 155,2 91 114,7 148 121,4 137 146,7 101 151,9 97 58,7 254 204,2 67 145,4 103 128,3 126 121,3 138 29,8 280 215,4 56 73,9 238 145,2 104 51,4 258 300,9 36 271,1 40 100,6 182 110,5 158 232,5 48 255,6 44 555,2 19 489,7 26 103,9 171 128,3 127 219,7 53

Omakapitali tootlikkus % koht 5,7 266 44,7 68 11,4 202 8,4 233 25,1 119 14,5 180 11,6 201 6,4 260 41,5 73 46,9 63 27,9 106 9,7 224 13,8 189 19,3 147 9,7 226 16,3 169 80,5 22 16,1 170 9,1 229 18,8 152 15,6 173 3,5 279 7,1 250 23,7 129 4,8 272 14,4 183 15,8 172 84,5 14 142,1 3 18,8 154 75,7 30 5,5 267 13,2 193 10,2 218 107,5 8 25,1 120 7,4 247 23,8 127 10,3 216 51,5 56 19,2 149 74,6 33 4167,8 1 45,6 67 14,3 187 28,5 103 66,8 40 17,9 159 34,9 88 39,9 76 5,0 270 10,1 220 74,8 32 23,9 126 31,8 95 10,6 210 32,1 92 8,2 237 22,2 134 41,1 75 6,9 252 71,1 37 20,9 138 27,6 111 11,7 199 14,3 184 90,5 12 10,3 213 48,1 61 16,6 166 18,0 157 83,9 15 9,9 223 22,8 132 10,3 214 76,1 28 10,2 217 5,4 268 7,6 244 88,4 13 62,9 43 24,3 123 11,8 198 56,6 49 32,5 91 11,1 204 79,6 24 15,4 176 80,6 21 25,7 117

Tööjõukulu töötaja kohta kuus €/kuus koht 2 421 104 2 748 64 2 819 61 3 042 48 5 262 2 1 241 268 3 636 18 1 843 175 2 133 138 1 036 284 2 437 100 2 367 109 4 834 3 3 375 36 3 713 15 2 785 62 3 327 39 3 208 40 3 514 25 3 433 30 2 349 113 2 637 76 2 658 73 2 635 77 2 593 79 2 509 89 3 380 34 2 063 143 3 539 22 5 801 1 3 191 42 2 954 51 2 920 55 1 462 237 3 491 27 3 631 19 2 662 72 1 708 193 2 359 110 4 360 4 3 792 11 3 116 46 665 2 451 98 2 181 130 2 157 133 3 539 23 2 011 151 2 381 107 3 173 43 3 554 21 2 019 150 882 1 468 236 2 255 123 3 142 45 2 138 136 3 987 8 3 934 9 4 012 7 3 772 12 2 471 93 1 542 223 2 137 137 2 546 85 2 399 106 3 823 10 3 004 49 3 202 41 3 397 33 2 645 74 1 819 178 2 709 67 2 850 59 3 456 29 4 070 6 2 989 50 2 840 60 3 458 28 3 680 17 1 979 158 3 365 37 2 951 52 1 080 279 1 608 209 3 377 35 2 087 141 2 771 63 3 401 32 2 590 82

Tootlikkus töötaja kohta tuh € koht 131 153 181 106 160 122 162 119 840 17 156 127 434 46 110 178 333 66 170 111 591 28 632 24 2 130 4 714 19 427 48 416 49 26 489 1 162 118 2 464 3 192 102 514 33 319 69 391 56 927 14 315 70 164 114 1 016 11 369 61 157 125 942 13 392 55 383 59 499 36 212 96 1 395 7 964 12 252 85 439 44 299 74 92 207 170 110 255 84 2 505 2 490 37 225 92 72 239 626 25 288 77 489 38 1 057 10 524 32 94 203 659 22 151 131 172 109 564 30 482 39 503 35 1 098 9 163 116 602 27 152 130 148 136 289 76 858 16 240 88 142 143 393 54 350 62 506 34 471 42 896 15 610 26 472 41 408 50 76 228 556 31 388 58 688 20 92 209 93 206 129 156 347 63 323 68 662 21 191 103 103 184 138 148 139 146 144 140

Investeeringud tuh € 219 254 9 100 4 000 6 375 8 954 14 847 1 435 35 725 1 045 7 199 8 952 4 461 94 13 190 15 835 7 185

Lisandväärtus

koht 1 8 25 16 9 6 50 2 62 12 10 23 162 7 5 13

5 549 3 370 1 466 7 303 2 440 5 652 1 667 2 256 6 461 25 274 11 1 764 160 3 763 3 735 33 184 4 3 6 882 637 2 255 119 2 262 53 27 783 1 991 3 720 1 4 053 44 77 834 17 329

18 30 49 11 32 17 45 36 15 209 117 227 43 136 26 27 3 247 250 14 79 37 148 35 177 208 69 39 28 255 24 186 169 68 4

4 698 485 296 533 17

22 94 111 88 220

554 104 11 3 691 371 594 2 330 133 548 217 150 31 2 121 87 200 241 48 581 9 39 1 732 374 71 29 63 74 17 2 552 132 1 913

85 155 228 29 102 83 33 139 86 126 137 206 254 146 166 130 122 182 84 231 196 44 101 172 207 175 170 219 31 141 40

tuh € 261 671 47 832 268 300 123 296 30 427 92 120 46 633 98 851 58 887 44 723 22 662 22 748 22 026 12 786 9 324 16 503 2 393 33 568 7 316 36 841 6 835 25 386 8 985 13 636 24 597 12 229 11 106 2 626 600 1 017 8 294 3 627 5 121 7 910 920 575 6 062 11 675 8 332 32 458 2 439 428 115 6 624 21 439 39 313 682 5 205 1 072 1 732 3 585 12 739 125 16 929 7 320 4 817 4 827 1 863 256 10 924 2 381 825 14 045 13 614 2 338 10 339 5 149 3 166 861 2 708 633 319 3 088 1 881 2 683 3 244 3 599 1 387 1 638 3 344 13 369 14 987 2 238 788 881 297 263 8 381 2 383 2 582

koht 2 7 1 3 14 5 8 4 6 9 19 18 20 31 42 25 114 12 53 11 59 15 44 28 16 33 35 104 211 179 47 81 72 48 186 215 63 34 46 13 109 226 278 61 22 10 203 69 173 136 84 32 276 24 52 76 75 132 248 36 116 195 27 29 117 38 70 96 192 102 208 235 98 131 103 94 83 151 141 90 30 26 120 199 190 237 244 45 115 105

% esimesest (0 ..100%) 100,0 99,9 96,7 96,5 95,8 94,7 92,4 89,9 88,8 79,5 78,2 77,6 75,8 74,0 72,9 72,0 70,9 69,9 69,2 65,4 64,7 63,9 62,7 62,5 62,1 59,9 59,1 58,2 57,8 57,4 56,9 56,8 56,7 54,7 54,1 53,7 52,9 52,6 52,4 50,8 50,6 49,8 49,7 49,5 49,4 49,2 48,9 48,4 47,9 47,8 47,7 47,5 47,3 47,2 46,5 46,2 46,0 45,8 45,2 45,0 44,6 44,2 44,2 44,0 43,9 43,8 43,7 43,7 43,6 43,3 42,8 42,8 41,5 41,2 41,0 40,9 40,8 40,6 40,3 40,2 40,1 40,0 39,4 39,2 39,1 38,8 38,4 38,4 38,3 38,2

34 www.ettevõtluskonkurss.ee 34 ettevõtluskonkurss.ee

Tabeli täismahus leiab ettevotluskonkurss.ee

Konkurentsivõimeedetabel edetabel2018.

2018 Konkurentsivõime Ettevõtted

Müügitulu

Müügitulu

Puhaskasum

muutus Koht

*konsolideeritud

tuh €

koht

% (2016=100)

koht

tuh €

Puhaskasumi

Omakapitali

Tööjõukulu

Tootlikkus

muutus

tootlikkus

töötaja kohta kuus

töötaja kohta

koht

% (2016=100)

111

51,1

koht

koht

21

116,3

136

92 SKS VÕRU OÜ

5 160

149

111,2

167

93 HEKOTEK AS*

30 667

56

68,0

299

2 681

47

63,8

249

32,8

94 BEEMEDIA OÜ

248

287

126,5

82

105

219

720,6

16

95 TASKU KESKUS AS

5 318

145

98,0

266

1 854

57

95,2

96 CIVITTA EESTI AS

3 352

182

178,0

15

679

119

97 RIIGIRESSURSSIDE KESKUS OÜ*

5 529

142

116,5

135

5 281

77 699

23

108,8

190

98 TULUNDUSÜHISTU TARTU TARBIJATE

€/kuus

koht

tuh €

% esimesest

koht

tuh €

koht

tuh €

koht

(0 ..100%)

272

132

152

5 422

19

9 723

41

38,1

3 404

31

430

47

7

238

479

222

38,1

90

3 068

47

260

83

481

95

7 026

56

37,9

99,7

11

580

248

87

15

221

112

280

37,6

212

15,2

177

2 505

91

760

18

294

113

2 064

124

37,6

694,5

17

63,6

41

2 292

118

80

225

97

160

1 834

134

37,6

30

149,1

99

7,7

241

1 304

259

307

72

2 163

38

5 563

66

37,6

1 335

74

39,4

272

4,5

273

1 270

262

136

150

5 206

20

10 053

39

37,4

200

128

1 281

161

37,4

1 852

133

37,1

4,9

271

Lisandväärtus

1 201

761

259

%

82 397

91 JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU*

Investeeringud

KOOPERATIIV* 12 017

100

107,5

202

425

149

60,3

252

39,0

78

2 229

126

376

60

100 BONDORA AS*

6 841

129

163,8

23

137

210

100,0

194

10,8

205

3 760

13

180

107

101 VAO AGRO OÜ

2 660

192

178,4

14

534

136

100,0

190

6,6

254

2 008

152

99

193

4 718

21

1 184

165

37,0

102 BETOONIMEISTER AS*

16 445

88

119,1

116

800

105

117,0

142

49,1

60

2 470

95

228

90

849

66

2 934

101

37,0

103 VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ

17 936

82

114,7

143

1 012

87

128,2

128

17,7

160

1 883

170

326

67

1 198

54

2 255

119

36,9

104 KODUMAJA AS*

62 271

29

94,8

277

4 991

33

65,6

247

16,5

167

2 592

80

117

170

1 066

59

21 541

21

36,8

105 OÜ GF ANAPOL

6 021

135

116,6

133

347

160

57,2

256

10,0

222

2 671

71

401

51

47

184

828

194

36,7

106 PALMSE METALL OÜ

8 122

119

119,7

114

862

99

152,0

96

20,8

139

2 579

83

226

91

1 492

48

1 976

126

36,6

107 OSPENTOS INTERNATIONAL OÜ

3 676

176

86,7

292

484

141

61,6

250

28,0

105

3 530

24

283

80

1 035

176

36,5

55 316

32

87,7

291

503

139

71,3

242

5,2

269

2 297

116

1 203

8

279

116

1 771

135

36,4

430

98

22 772

17

36,2

586

213

36,2

99 ON24 AS*

108 SCANOLA BALTIC AS

113 363

16

106,7

210

8 404

23

112,8

155

19,1

151

1 365

252

129

158

110 META ADVISORY GROUP OÜ

1 141

240

134,9

55

370

155

170,5

82

124,8

4

2 254

124

143

142

111 P ,P EHITUSJÄRELEVALVE OÜ

1 585

224

138,4

46

212

191

550,8

20

57,8

48

2 856

58

66

251

7

242

1 035

177

35,7

66 427

28

96,3

271

5 814

28

77,3

236

7,7

239

1 987

157

121

167

1 907

41

18 856

23

35,5

113 TAPVEI ESTONIA OÜ

2 961

186

109,6

180

288

178

548,5

21

38,2

80

2 692

69

148

134

39

195

934

183

35,4

114 OÜ VIP REISID

2 943

187

103,9

234

21

271

545,0

22

3,0

284

1 371

250

589

29

103

282

35,4

115 SWECON AS*

9 630

112

97,6

268

259

186

116,9

143

3,2

281

3 145

44

275

81

493

93

1 580

142

35,2

116 VIIMSI KEEVITUS AS*

10 319

107

135,3

54

331

165

134,4

114

4,0

278

2 645

75

287

78

132

140

1 474

149

35,1

117 BALTIC PULP AND PAPER OÜ

14 067

93

135,4

52

900

94

65,4

248

4,4

275

1 767

186

2 010

5

505

91

1 048

174

34,7

118 LINCONA KONSULT AS*

16 645

86

108,3

198

668

121

92,2

217

23,7

128

2 536

86

292

75

14

223

2 403

111

34,4

119 T-TAMMER OÜ

18 612

80

123,8

100

1 132

81

200,8

69

28,9

101

2 420

105

130

155

1 513

46

5 285

67

34,2

6 819

130

125,7

91

601

128

118,7

141

11,7

200

2 006

154

341

65

195

131

1 083

172

34,1

109 WENDRE AS

112 SAINT-GOBAIN GLASS ESTONIA AS

120 MASS AS

Tabeli täismahus leiab ettevotluskonkurss.ee

EESTLASTE ARMASTATUIMAD MAIUSTUSED NÜÜD KA ŠOKOLAADINA!

www.ettevõtluskonkurss.ee 35

Valdkondade Konkurentsivõime edetabelid 2018 Tööstus ja energeetikaettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud HARJU ELEKTER AS* BLRT GRUPP AS* STORA ENSO EESTI AS PKC EESTI AS FORTUM TARTU AS* FLIR SYSTEMS ESTONIA OÜ TOFTAN AS ESTONIAN CELL TOODE AS* TOOTSI TURVAS AS

Müügitulu

tuh € 102 402 399 905 201 049 174 626 32 057 44 203 54 808 80 676 41 642 16 757

Müügitulu muutus

koht 5 1 2 3 19 14 10 7 15 33

% (2016=100) 167,4 117,6 107,3 119,1 100,7 135,3 127,1 109,3 109,1 105,0

Puhaskasum

koht 4 37 61 33 77 12 21 56 57 67

tuh € 29 132 18 455 43 452 17 270 13 930 4 411 4 520 10 885 790 2 220

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 2 903,6 3 191,3 1 217,6 4 106,3 5 106,3 12 135,8 11 83,7 6 317,9 36 50,1 19 163,6

Omakapitali tootlikkus

koht

%

3 23 16 49 50 34 66 8 73 26

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 7 76 10 54 48 49 72 33 71 81

44,7 6,4 41,5 13,8 16,3 15,6 7,1 23,7 7,4 5,0

€/kuus 2 748 1 843 2 133 4 834 2 785 2 349 2 658 2 635 2 662 3 554

Tootlikkus töötaja kohta

koht 7 44 29 1 5 20 10 11 9 2

tuh € 181 110 333 2 130 416 514 391 927 252 524

Investeeringud

koht 20 51 10 1 7 5 8 3 14 4

tuh € 9 100 35 725 1 045 94 7 185 7 303 5 652 1 667 6 882 834

Lisandväärtus

koht 2 1 22 65 4 3 6 13 5 26

tuh € 47 832 98 851 58 887 22 026 16 503 6 835 8 985 13 636 6 062 3 585

% esimesest

koht 3 1 2 5 8 24 15 9 26 34

(0 ..100%) 100,0 90,0 88,9 75,8 72,1 64,8 62,8 62,5 53,0 47,8

Toiduainetööstuse ettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud AS FARMI PIIMATÖÖSTUS* A, LE COQ AS SALUTAGUSE PÄRMITEHAS AS SAAREMAA PIIMATÖÖSTUS AS* KULINAARIA OÜ SALVEST AS M,V,WOOL AS SAGRO FOOD AS* VIRU RAND OÜ* ARKE LIHATÖÖSTUS AS

Müügitulu

tuh € 74 877 73 948 36 578 30 212 21 202 16 455 23 592 1 596 1 862 11 330

Müügitulu muutus

koht 1 2 3 4 6 7 5 10 9 8

% (2016=100) 184,7 96,1 117,3 116,9 112,2 109,1 118,7 109,3 96,1 106,5

Puhaskasum

koht 1 9 3 4 5 7 2 6 10 8

tuh € 1 699 12 855 2 140 473 3 002 2 149 482 25 94 261

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 5 142,6 1 94,8 4 193,1 7 71,6 2 132,8 3 165,4 6 220,1 10 8,023,8 9 655,7 8 38,1

Omakapitali tootlikkus

koht

%

6 8 4 9 7 5 3 1 2 10

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 6 5 3 7 1 2 8 10 4 9

10,2 14,3 17,9 8,5 55,1 18,8 7,0 4,4 15,5 6,0

€/kuus 1 462 2 181 2 011 1 725 1 248 1 531 1 059 1 108 864 1 454

Tootlikkus töötaja kohta

koht 5 1 2 3 7 4 9 8 6

tuh € 212 225 288 217 72 99 156 84 30 108

Investeeringud

koht 4 2 1 3 9 7 5 8 10 6

tuh € 33 184 1 991 4 053 758 1 420 1 294 123 40 94 338

Lisandväärtus

koht

tuh €

1 3 2 6 4 5 8 10 9 7

% esimesest

koht 2 1 5 6 3 4 7 10 9 8

7 910 21 439 5 205 3 349 7 421 5 218 2 401 277 736 2 092

(0 ..100%) 100,0 90,3 88,5 50,1 47,7 44,3 37,2 34,1 27,9 27,4

Jaekaubandusettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8

*konsolideeritud TALLINNA KAUBAMAJA GRUPP AS* SELVER AS SILBERAUTO AS* VEHO EESTI AS AUTO FORTE TALLINN OÜ KEIL M,A, OÜ JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU* TULUNDUSÜHISTU TARTU TARBIJATE KOOPERATIIV* 9 ON24 AS* 10 VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜ

Müügitulu

tuh € 651 257 431 495 342 457 60 398 15 651 28 683 82 397 77 699

Müügitulu muutus

koht

12 017 17 936

Puhaskasum

1 2 3 6 10 8 4 5

% (2016=100) 108,8 108,2 98,3 130,4 129,8 117,5 116,3 108,8

koht 10 12 15 1 2 5 6 11

tuh € 29 831 13 228 7 351 882 158 1 560 761 1 335

11 9

107,5 114,7

13 7

425 1 012

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 116,0 2 108,7 3 95,4 8 103,2 12 737,8 4 128,3 9 51,1 5 39,4 10 6

Omakapitali tootlikkus

koht

60,3 128,2

%

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht

Tootlikkus töötaja kohta

Investeeringud

7 8 12 9 1 5 15 16

14,5 46,9 9,7 13,2 34,9 9,9 4,9 4,5

9 2 12 10 4 11 15 16

€/kuus 1 241 1 036 2 367 2 920 2 381 2 709 1 201 1 270

koht 12 15 4 1 3 2 13 11

tuh € 156 170 632 499 489 610 132 136

koht 12 10 1 3 4 2 16 14

tuh € 14 847 7 199 4 461 3 735 44 121 5 422 5 206

14 6

39,0 17,7

3 8

2 229 1 883

5 6

376 326

6 7

200 1 198

Lisandväärtus

koht 1 2 5 6 12 11 3 4

tuh € 92 120 44 723 22 748 5 121 1 072 3 088 9 723 10 053

10 9

1 281 2 255

% esimesest

koht 1 2 3 6 11 8 5 4

(0 ..100%) 100,0 83,9 81,9 59,9 50,5 43,8 40,3 39,5

10 9

39,5 38,9

Hulgikaubandusettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud ORLEN EESTI OÜ BALTIC AGRO AS WIRTGEN EESTI OÜ BALTEM AS* HUSQVARNA EESTI OÜ AMARI METALS OÜ* ELME METALL OÜ* INTERSTUDIO OÜ VOLVO ESTONIA OÜ ADDINOL LUBE OIL OÜ

Müügitulu

tuh € 370 847 219 271 8 479 31 827 13 950 9 641 156 295 2 298 51 928 12 565

Müügitulu muutus

koht 1 2 21 6 12 17 3 34 4 14

% (2016=100) 129,3 106,8 137,0 170,9 108,8 130,6 125,8 142,2 112,6 104,6

Puhaskasum

koht 11 33 8 2 28 10 12 6 19 34

tuh € 1 834 3 563 391 685 501 139 4 377 92 1 349 667

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 3 139,3 2 81,8 21 207,2 13 100,0 19 201,3 32 815,9 1 172,7 34 2,323,7 4 130,8 15 131,4

Omakapitali tootlikkus

koht 14 32 6 27 7 2 9 1 19 18

%

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 4 33 19 40 1 13 14 5 28 35

80,5 9,1 18,8 5,5 107,5 25,1 23,8 74,6 10,6 8,2

€/kuus 3 327 3 514 5 801 2 954 3 491 3 631 1 708 3 116 3 142 3 987

Tootlikkus töötaja kohta

koht 9 5 1 16 6 4 35 13 12 2

tuh € 26 489 2 464 942 383 1 395 964 439 255 564 503

Investeeringud

koht 1 2 6 21 4 5 15 30 10 12

tuh €

Lisandväärtus

koht

tuh €

2 3 1 35 36 4 20 10 27

3 370 1 764 3 763 4 3 637 53 296 17

2 393 7 316 1 017 3 627 920 575 11 675 428 4 817 1 863

% esimesest

koht 11 2 21 4 22 29 1 31 3 15

(0 ..100%) 100,0 97,6 81,0 80,2 76,4 75,8 74,2 70,2 65,3 64,6

Turismiettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud TALLINK GRUPP AS* BT AGENCY OÜ ESTRAVEL AS* OÜ VIP REISID VIA HANSA EESTI AS CUCE-CAMP OÜ MY CITY HOTEL OÜ OKO RESTORANID OÜ NORDIC HOTELS OÜ PINTMANN GRUPP OÜ

www.ettevõtluskonkurss.ee 3636 ettevõtluskonkurss.ee

Müügitulu

tuh € 966 977 2 505 88 110 2 943 12 243 659 1 686 5 751 8 879 2 008

Müügitulu muutus

koht 1 7 2 6 3 10 9 5 4 8

% (2016=100) 103,1 154,0 118,7 103,9 104,6 166,1 104,7 117,0 112,1 102,9

Puhaskasum

koht 9 2 3 8 7 1 6 4 5 10

tuh € 46 509 107 1 331 21 1 518 84 193 561 866 161

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 106,6 8 153,9 3 85,1 10 545,0 2 88,3 9 207,1 6 185,1 5 134,0 4 122,9 7 99,1

Omakapitali tootlikkus

koht 7 4 10 1 9 2 3 5 6 8

% 5,7 4167,8 45,6 3,0 6,1 27,9 79,9 51,2 36,5 6,5

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 9 1 4 10 8 6 2 3 5 7

€/kuus 2 421 665 2 451 1 371 1 688 1 481 1 370 1 405 1 531 1 276

Tootlikkus töötaja kohta

koht 2 1 7 3 5 8 6 4 9

tuh € 131 2 505 490 589 644 94 84 56 74 41

Investeeringud

koht 5 1 4 3 2 6 7 9 8 10

tuh € 219 254 27 783

Lisandväärtus

koht 1 6 2

2

7

2 746 101 724

8 3 5 4

tuh € 261 671 115 6 624 103 1 902 209 522 2 280 3 070 911

% esimesest

koht 1 9 2 10 5 8 7 4 3 6

(0 ..100%) 100,0 49,7 49,5 35,4 31,5 21,9 21,2 20,1 18,4 11,3

TabeliTabeli täismahus leiab ettevotluskonkurss.ee täismahus leiab www.konkurss.ee

Valdkondade Konkurentsivõime Konkurentsivõime edetabelid edetabelid 2018 2018 Valdkondade

Kinnisvaraettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud AS KAPITEL* LÕUNAKESKUS OÜ TECHNOPOLIS ÜLEMISTE AS MAINOR ÜLEMISTE AS* KAAMOS KINNISVARA AS* HARJU KEK AS* BONAVA EESTI OÜ TASKU KESKUS AS RIIGIRESSURSSIDE KESKUS OÜ* PK ARENDUS OÜ

Müügitulu

tuh € 41 989 9 464 13 559 7 686 34 541 10 804 18 207 5 318 5 529 1 599

Müügitulu muutus

koht 1 6 4 7 2 5 3 9 8 12

% (2016=100) 100 ,0 123 ,6 105 ,5 134,2 174 ,0 90 ,3 109 ,1 98 ,0 116 ,5 96 ,9

Puhaskasum

koht 9 3 6 2 1 12 5 10 4 11

tuh € 27 270 22 194 12 017 8 522 9 727 12 694 1 240 1 854 5 281 853

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 154 ,1 2 100 ,0 4 168 ,1 6 132,8 5 191 ,7 3 291 ,0 9 58 ,7 8 95 ,2 7 149 ,1 12 114 ,6

Omakapitali tootlikkus

koht 4 8 3 6 2 1 12 9 5 7

% 25 ,1 27 ,9 19 ,3 9,7 15 ,8 20 ,9 16 ,6 15 ,2 7 ,7 14 ,4

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 2 1 4 9 6 3 5 7 11 8

€/kuus 5,262 2 437 3 375 3 713 3 380 1 542 3 397 2 505 1 304 1 450

Tootlikkus töötaja kohta

koht 1 7 5 2 4 8 3 6 11 9

tuh € 840 591 714 427 1 016 148 506 760 307 400

Investeeringud

koht 2 5 4 8 1 12 6 3 11 9

tuh € 8 954 8 952 13 190 15 835 25 3 691 150 294 2 163 53

Lisandväärtus

koht 3 4 2 1 12 5 10 9 6 11

tuh € 30 427 22 662 12 786 9 324 11 106 14 045 2 708 2 064 5 563 923

% esimesest

koht 1 2 4 6 5 3 8 9 7 12

(0 ..100%) 100 ,0 81 ,5 77 ,2 76,1 61 ,6 46 ,2 45 ,2 39 ,3 39 ,2 31 ,0

Ehitusettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud MERKO EHITUS AS* NORDIC CONTRACTORS AS* NORDECON AS* SA ,MET AS NORDECON BETOON OÜ* TREF AS* RAMM EHITUSE OÜ PEIKKO EESTI OÜ KAAMOS EHITUS OÜ KODUMAJA AS*

Müügitulu

tuh € 317 598 241 961 231 387 11 075 55 230 61 496 21 134 4 390 15 822 62 271

Müügitulu muutus

koht 1 2 3 10 6 5 7 13 9 4

% (2016=100) 126 ,0 125 ,7 126 ,2 219 ,9 131 ,6 191 ,0 140 ,1 124 ,6 94 ,0 94 ,8

Puhaskasum

koht 13 14 11 2 10 4 7 16 20 19

tuh € 14 695 1 365 1 725 1 883 2 895 2 500 970 67 683 4 991

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 240 ,0 7 54 ,2 6 43 ,9 5 517 ,2 3 163 ,9 4 154 ,8 10 136 ,5 19 47 ,8 11 51 ,4 2 65 ,6

koht 4 16 19 3 6 7 8 18 17 15

Omakapitali tootlikkus

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

% 11 ,6 3 ,5 4 ,8 84 ,5 75 ,7 10 ,3 39 ,9 22 ,2 7 ,6 16 ,5

€/kuus 3 636 2 637 2 593 2 063 3 191 2 359 3 173 3 934 3 458 2 592

koht 13 21 19 2 3 16 6 9 18 11

Tootlikkus töötaja kohta

koht 2 8 9 14 4 11 5 1 3 10

tuh € 434 319 315 369 392 299 1 057 1 098 688 117

Investeeringud

koht 4 7 8 6 5 9 2 1 3 14

tuh € 1 435 2 440 2 256 274 160 2 255 77

Lisandväärtus

koht 4 1 2 9 10 3 12 17 5

9 1 066

tuh € 46 633 25 386 24 597 2 626 8 294 8 332 1 732 256 1 638 21 541

% esimesest

koht 1 2 3 9 6 5 11 18 12 4

(0 ..100%) 100 ,0 69 ,2 67 ,3 63 ,0 61 ,6 56 ,7 51 ,7 48 ,9 43 ,6 39 ,9

Side-, kommunikatsiooni ja it-ettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud NORTAL AS* SK ID SOLUTIONS AS* TINGOPOL OÜ HELMES AS* FORTUMO OÜ* VAIMO OÜ COLUMBUS EESTI AS DIRECTO OÜ SONA SYSTEMS OÜ PROEKSPERT AS

Müügitulu

tuh € 48 346 6 442 1 317 26 129 24 047 4 099 5 247 3 486 1 423 10 499

Müügitulu muutus

koht 1 6 16 2 3 9 7 10 14 4

% (2016=100) 111 ,3 132 ,2 450 ,0 117 ,7 90 ,7 132 ,4 107 ,5 122 ,8 104 ,5 107 ,3

Puhaskasum

koht 15 5 1 13 21 4 17 9 19 18

tuh € 5 096 710 104 3 221 236 606 827 1 363 773 1 030

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 119 ,6 8 2,345 ,9 14 839 ,4 2 113 ,7 13 29 ,8 9 215 ,4 6 300 ,9 3 128 ,3 7 77 ,3 4 102 ,5

Omakapitali tootlikkus

koht 8 1 2 10 19 4 3 6 17 12

% 51 ,5 19 ,2 74 ,8 41 ,1 10 ,3 76 ,1 88 ,4 80 ,6 61 ,4 32 ,1

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 8 14 4 12 18 3 1 2 6 13

€/kuus 4 360 3 792 882 4 012 3 456 4 070 3 680 3 401 1 364 3 583

Tootlikkus töötaja kohta

koht

tuh € 1 4

3 8 2 5 9 19 6

Investeeringud

koht 7 4 2 5 3 12 8 6 1 14

92 170 659 163 408 76 92 139 1 423 74

tuh €

Lisandväärtus

koht

119 2 262

7 1

554 200 241 39 132 -32

3 5 4 10 6 16

tuh € 32 458 2 439 125 10 924 2 683 3 244 3 344 2 383 789 7 092

% esimesest

koht 1 8 19 2 7 6 5 9 15 3

(0 ..100%) 100 ,0 99 ,6 93 ,1 88 ,5 80 ,7 80 ,5 79 ,0 75 ,4 65 ,6 59 ,6

Teenindusettevõtted 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud SILLAMÄE SADAM AS CALLISTO GROUP OÜ AS EESTI MEEDIA* RECRUITMENT ESTONIA OÜ MAINOR AS* ENGLO OÜ RONDAM GRUPP AS* ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ ADMIRAL MARKETS GROUP AS* V-SHAPES NORDIC OÜ

Müügitulu

tuh € 22 322 940 95 639 5 009 19 448 1 335 38 136 7 097 26 981 957

Müügitulu muutus

koht 4 29 1 14 7 25 2 9 3 28

% (2016=100) 122,9 213,1 106,2 124,9 109,7 247,7 106,2 122,2 117,3 109,3

Puhaskasum

koht 16 2 33 15 27 1 34 17 19 29

tuh € 8 134 345 4 938 342 7 699 564 5 761 2 856 6 548 94

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 1 365,7 16 1,230,3 5 80,9 17 108,1 2 157,2 12 493,0 4 114,7 6 121,4 3 100,6 30 555,2

koht 11 1 41 27 17 6 24 23 31 5

Omakapitali tootlikkus

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

%

€/kuus 2 509 3 539 2 157 3 539 2 019 2 471 2 399 3 823 3 365 3 377

14,4 142,1 28,5 66,8 10,1 71,1 14,3 90,5 24,3 11,1

koht 39 2 26 18 43 16 40 8 31 41

koht 13 5 22 6 25 14 17 2 9 8

Tootlikkus töötaja kohta tuh € 164 157 72 626 94 152 240 142 129 191

Investeeringud

koht 8 9 32 1 25 10 4 13 14 5

tuh € 6 461 11 3 720 1 17 329 11 2 330 133 374 74

Lisandväärtus

koht 2 29 3 36 1 30 4 14 7 19

tuh € 12 229 600 39 313 682 12 739 825 10 339 5 149 14 987 297

% esimesest

koht 4 27 1 25 3 24 5 7 2 31

(0 ..100%) 100,0 96,6 82,1 81,7 79,2 73,8 73,1 73,0 66,8 64,8

Projekteerimine ja arhitektuur 2018 Ettevõtted

Koht 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

*konsolideeritud INFRAGATE EESTI AS ESPLAN OÜ TARI AS ROADPLAN OÜ K & M PROJEKTBÜROO OÜ GEO S,T, OÜ SKEPAST&PUHKIM OÜ INNOPOLIS INSENERID OÜ* NOVARC GROUP AS* REAALPROJEKT OÜ*

38 ettevõtluskonkurss.ee www.ettevõtluskonkurss.ee 38

Müügitulu

tuh € 2 448 1 055 1 545 1 129 253 826 2 057 2 125 4 196 5 059

Müügitulu muutus

koht 3 8 6 7 10 9 5 4 2 1

% (2016=100) 157 ,0 138 ,4 112 ,8 112 ,1 146 ,7 143 ,8 122 ,8 112 ,0 111,9 99,9

Puhaskasum

koht 1 4 6 7 2 3 5 8 9 10

tuh € 285 92 111 321 23 80 425 340 227 627

Puhaskasumi muutus

koht % (2016=100) 5 257,9 8 312,3 7 432,7 4 100,8 10 3 644,4 9 100,0 2 213,7 3 126,2 6 100,0 1 257,5

Omakapitali tootlikkus

koht 4 3 2 8 1 10 6 7 9 5

%

Tööjõukulu töötaja kohta kuus

koht 42,7 76,1 19,1 76,9 15,4 68,6 51,8 46,5 32,0 51,8

7 2 9 1 10 3 5 6 8 4

€/kuus 2 726 2 183 2 595 2 091 1 797 2 260 2 049 2 326 2 353 1 499

koht 1 6 2 7 9 5 8 4 3 10

Tootlikkus töötaja kohta tuh € 84 50 52 125 63 49 69 71 69 39

Investeeringud

koht 2 8 7 1 6 9 5 3 4 10

tuh €

Lisandväärtus

koht 65 14 90 5 7 67 42 17 33 253

4 8 2 10 9 3 5 7 6 1

tuh € 1 234 642 1 045 547 110 541 1 163 1 177 1 949 2 984

% esimesest

koht 3 7 6 8 10 9 5 4 2 1

(0 ..100%) 100,0 91,6 84,3 84,1 80,4 78,6 76,3 71,7 66,6 62,5

Tabeli täismahus www.konkurss.ee Tabeli täismahus leiableiab ettevotluskonkurss.ee