Pensionileht

Pensionileht

Mai 2011

Erilehe koostas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Mirjam Simmer, mirjam.simmer@epl.ee, tel 680 4627

Pensionileht 2

Mai 2011

Pensionifondi valides vaata tootlusest sügavamale Taave Lips ERGO Kindlustuse AS-i müügijuhtimise osakonna juhataja

K

ui pensionifond on valitud teadlikult, fondi juhtimine, olemus, eesmärgid ja riskitase on kooskõlas investori ootustega, pole põhjust fondi vahetada enne, kui pensioniiga lähenema hakkab.

Tõusud ja langused on väärtpaberiturgude lahutamatu osa ja riskivaba investeeringut, millel oleks kogu aeg suurepärane tootlus, pole olemas. Kui iga languse korral varad uude fondi üle viia, võib tulemuseks olla liiga kõrge kulutase ja kesine tulemus. Üldine soovitus on vähendada riski pensioniea lähenedes. Kui pensionini on jäänud alla seitsme aasta, ei tohiks portfelli aktsiarisk ületada 50%. Kui pensioniiga on viie aasta pärast või veel varem käes, on mõistlik liikuda võlakirjafondi, et hoiduda võimalikest aktsiaturgude langustest.

Fondivahetust tuleks kaaluda ka siis, kui valitud fond ei vasta enam ootustele, eesmärgile või riskitaluvusele. Kindlasti ei saa otsuseid teha pelgalt tootluse põhjal – tootlus näitab minevikku ega anna mingit vihjet selle kohta, mis tulevikus toimuma hakkab.

Oluline teada Tulevane pension sõltub sissemaksete suurusest, kogumisperioodi pikkusest, valitud strateegia ja konkreetse fondi edukusest. Nagu sotsiaalsed tagatised (näiteks ravikindlustus, riiklik pension) sõltuvad sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurusest, nii on ka II samba sissemaksete suurus fikseeritud: 6% brutopalgast. Seetõttu on inimese enda huvides saada ametlikku palka, sest ümbrikupalk ei aita tulevast

pensioni kasvatada.

II samba pensionifondid jagunevad aktsiaosakaalu järgi neljaks: konservatiivne (0% aktsiad, 100% võlaväärtpabereid), tasakaalustatud (kuni 25% aktsiaid), progressiivne (kuni 50% aktsiaid) ja agressiivne (kuni 75% aktsiariski) strateegia.

Aktsiatega kaasneb suurem risk kui võlaväärtpaberitega, kuid ajalooliselt on aktsiad ka suuremat tulu pakkunud. Samas tuleb arvestada sellega, et aktsiatesse investeerides võib vara väärtus kordades suuremal määral väheneda kui võlakirjafondis. Pragmaatiliselt võttes on aastakümnete pikkusel investeerimisel suurima tulu saamise tõenäosus seda suurem, mida kõrgemat riski võetakse. Ühe ja sama strateegia piires võivad fondid oluliselt erineda. Juhitakse ju fonde lähtuvalt investeerimiseesmärkidest, -poliitikast ja seatud piirangutest, mis on fondide tingimustega kehtestatud. Sellest tulenevalt on ka fondide riskitase, riskijuhtimine, kulud ja tulemus erinevad. Fondi valikul tuleks arvestada muu hulgas fondi tasusid, investeerimispõhimõtteid, usaldusväärsust ja kogemust.

Riskid ja investeeringute kvaliteet Pensionikeskuse lehel arvutatav riskinäitaja kajastab osaku hinna kõikumist (nii tõusu kui ka langust) viimase kahe aasta jooksul – mida kiirem on tõus või langus, seda suurem on riskinäitaja. Et riske arvutatakse mineviku põhjal, ei saa seda kasutada tuleviku ennustamiseks. Küll aga on selle põhjal võimalik senist tegevust analüüsida.

Fondi tegelik investeerimisrisk näib aga tegelikust madalam, kui näiteks osa fondi võlakirjaportfellist on mittelikviidne – neid ei hinnata jooksvalt turuhinda, sest tihtipeale neil turuhind puudub, ja seetõttu jäävad ära ka võlakirja hinna järsud kõikumised. Samal ajal on kõrge intressiga rämpsvõlakirjad ka

detailsed investeerimisotsused ja riskide haldamine jäetakse teiste fondijuhtide teha.

Usaldusväärsus Kui usaldusväärne on fondivalitseja? Milline on tema taust, kes on omanikud? Kas fondivalitseja senine tegevus on positiivselt või negatiivselt silma paistnud?

Kogemus ja analüüs Kes fondi investeeringute üle otsustab ja milline on tema kogemus? Kas investeerimisotsuseid teeb fondijuht ainuisikuliselt või tegemist on suurema investeerimismeeskonna otsustega? Kas kasutatakse vaid kohalikku oskusteavet või ka rahvusvahelisi kogemusi?

Pensionifondi käekäiku saab jälgida ja teiste fondidega võrrelda Pensionikeskuse lehel www.pensionikeskus.ee. Isiklikul pensionikontol toimuvat jälgides on tootluse numbrid aga hoopis teistsugused. Seda seepärast, et II samba sissemaksed toimuvad jooksvalt ja osakuid ostetakse just laekumise hetkeks kujunenud hinnaga. Ei maksa peljata osaku hinna langust – saab ju sel hetkel osakuid odavamalt ja kui hind taas kasvama hakkab, mõjutab odavamalt ostetud osakute hulk kogu portfelli positiivselt. väga kõrge riskiga. Seetõttu tuleks fondi sisse vaadata ja kaaluda, kas seal olevate reitinguta võlakirjade osakaal on vastuvõetav.

Tasud Tootlus muutub, tasud jäävad. Olgugi, et osaku puhasväärtusest ja tootlusest on valitsemistasu maha arvatud, näitab valitsemistasu suurus seda, kui palju ühes või teises fondis selle valitsemise eest maksta tuleb. Kui fondi tootlus on madalam, aga valitsemistasu kõrgem, tekib küsimus kõrgema valitsemistasu õigustatuse kohta.

Investeerimispõhimõtted Kas ootad fondijuhilt aktiivset või passiivset varade haldamist? Kuhu regioonidesse ja millistesse varadesse/sektoritesse investeeritakse? On fonde, mis investeerivad teistesse investeerimisfondidesse, ent on ka fonde, kus investeeringute juhtimine on aktiivsem. Aktiivne juhtimine võimaldab fondijuhil ellu viia konkreetset nägemust, st kontrollida investeeringute portfelli ja valida just neid väärtpabereid, millel on tema hinnangul head kasvuväljavaated. Teiste fondide kaudu investeerides panustatakse laiemalt piirkondade või sektorite peale,

Millest koosneb valitsemistasu?

Fondide valitsemistasu ei jää 100% fondivalitsejale, vaid selle arvel maksab fondivalitseja mitmeid tasusid, mis on seadusega määratud, nagu näiteks depootasu, garantiifondi tasu, 2. samba keskregistri tasu, järelevalve tasu, fondide iga-aastased auditeerimiskulud jne. Seega, fondivalitseja maksab valitsemistasu arvel hulga seadusega ette pandud kohustuste eest tasu kolmandatele osapooltele ning järelejäänud tasu eest peab katma nii müügikulud kui ka investeerimismeeskonna ja ettevõtte üldise haldamise kulud.

Kui enam ei liigu, võidki koduseks jääda Kristiina Viiron

S

iinne lugu algab oskarlutsulikult: kui ajakirjanik Keila sotsiaalkeskusse jõudis, oli näitus „Lihtsalt rõõmuks” juba avatud ja maja rõõmsat elevust täis. Pidulikes riietes prouad, sekka ka mõni meesterahvas, tänasid juhendajaid ning vastupidi – juhendajad rõõmustasid tegusate tegijate üle. Niisugune kevadine näitus on Keila sotsiaalkeskuse traditsioon ning võtab kokku aasta jooksul erinevates ringides tehtud tööde paremiku – kusjuures tubli osa näitusel olevatest esemetest on valmistanud juba pensionieas prouad. Tragid naised tõestavad, et kui sul on tahtmist ja võimalusi – ja Keilas on –, ei tähenda pensionilolek sugugi aktiivse eluperioodi minetamist.

Kunstiring, kangakudujate ring, keraamika, prahiring, õmblusring, võimlemine, siidimaali ja muud töötoad vastavalt soovile, ühised majasisesed üritused, väljasõidud… niisugune on loetelu sotsiaalkeskuse pakutavast. Kel jaksu ja tahtmist, osaleb nii mitmegi ringi töös.

Figaro siin ja Figaro seal Peagi 80-aastaseks saava Maret Väli kõik päevad ongi tegevustega täidetud. „Võibolla reedene päev on niisugune, kus pole

midagi,” täheldab ta. Sotsiaalkeskuses käib Maret prahiringis, maalib siidi ja voolib savi ning võimleb. N-ö kolmanda nooruse ülikoolis õpib tegus proua saksa keelt ja kuulab sealseid loenguid. Veel kuulub naine Keila linna pensionäride ühenduse juhatusse ja linna volikogu sotsiaalkomisjoni. „Olen terve elu niisugune olnud,” täheldab ta. „Ei kujuta ette, et istun kodus, siis hakkaks igav. Pean vaatama vaid, et olen õigel ajal õiges kohas – kus, see on mul kalendrisse üles kirjutatud,” muheleb ta.

Elvi Leitmäe (81) astub samuti sagedasti üle Keila sotsiaalkeskuse ukseläve. Keraamikasse, prahiringi ja võimlema. „Kui enam ei liigu, võibki koduseks jääda,” arvab ta, märkides, et olulised on ühtviisi nii seltskond kui ka tegevused. „Ikkagi lõbus teistega koos.

Käsitöö ise on ka huvitav, kodus tikin patju.

Kaks pilti tikkisin ka, aga need on veel raami panemata,” jutustab ta. „Kui käid ja teed, siis õpid. Öeldakse ju, et inimene õpib eluaeg.”

Kevadisel ajal neelab kobeda tüki Elvi ajast koduaed. „Olen aiale vist teise ringi juba peale teinud,” märgib ta. „Vaja on rohida, naadid on nii võimsad. Abikaasa – ta on minust viis aastat vanem – mul enam maad ei kaeva, aga peenraid oli vaja teha.

Palju ma küll tänavu maha ei teinud, aga midagi peab ikka omast käest olema. Lilli on mul palju ja see kõik tahab tööd.”

Kangakudumisest lummatud Aga ega pensionieas prouad keskuses üksnes ringikülalisteks ole. 76-aastane Linda Valdek näiteks juhendab Keila staažikamat huvialaringi, kangakudumist, mil kolme aasta pärast täitumas 50. tegutsemisaasta.

Lausa 40 aastat on kangaspuid klõbistanud ringide eakaim osaline, 87-aastane Linda Lesk. Mõlemad prouad käivad kaks korda nädalas ka võimlemas, keraamikas ning prahiringis, kus mitmesugustest jääkidest valmivad tarvilikud asjad. „Kõige igavam on kodus istuda,” kinnitavad naised naerulsui. „Tunnen, et see hoiab mind noorena,” lisab Linda Valdek. „Juhendustööd on mul kord nädalas, aga peaaegu iga päev käin siin.

Kangaspuudele on vaja uued lõimelõngad

peale panna, uusi mustreid mõelda.” Suveks on tragi proua end kirja pannud Velise kangakudujate suvekooli, et uusi tehnikaid õppida.

Prilliklaasidest prossid Aga – nagu ütles näituse avamisel ringijuhendajale Tiiu Jalakale lilli ulatanud Maire Rannas (66) – kui poleks juhendajaid, poleks ju ka tegijaid. Ja tõsi ta on – keegi peab ju kamba kokku kutsuma ja seltskonda ohjama.

Tiiu Jalakas, ametinimetusega päevakeskuse spetsialist, seda teebki. Maalib, voolib, meisterdab, köidab, voldib, liimib… tema ideevarud näivad olevat lõputud.

Kas te tuleksite näiteks selle peale, et valmistada prilliklaasidest prosse?

„Tõmbame kapiuksed lahti ja vaatame, mis meil siin on,” naerab naine, kõneledes kõigest sellest, mida aasta jooksul tehtud on. „Tänavu köitsime palju: tegime kopti, kontsertiina ja jaapani köidet. Jaapani köidet annab väga romantiliseks vuhvida, see meeldis naistele väga. Seda enam, et meil käis nn külalisõpetaja – ikka on uusi inimesi uute mõtetega vaja,” räägib Tiiu. „Veel tegime temaatilisi kaarte, erinevaid karpe, kas siis otsast lõpuni ise või dekoreerisime valmis karpe. Punusime ajalehtedest märsistiilis korve. Kui naised ei oleks valmis uusi asju katsetama, siis võib-olla tikiksime ristpistet, mida nad kõik niikuinii oskavad,” muigab ta.

Mai 2011

Pensioniplaan innustab koguma suuremat pensioni P

raegu 1000 eurot kuus teeniv inimene hakkab riikliku ja II samba toel saama pensioniks praeguses väärtuses umbes 400 eurot. Neile, kes tahavad vanaduses paremini ära elada, pakub SEB Pank Pensioniplaani.

Prognoosi järgi võrdsustub Eestis aastaks 2035 tööealiste inimeste arv pensionäride arvuga ehk iga tööealisel saab olema oma pensionär, kellele maksude kaudu pensionit maksta. Selge on see, et üksi riiklikust pensionist siis ära ei ela. Euroopa sotsiaalkoodeks näeb ette, et kodanikule makstav pension moodustaks minimaalselt 40% isiku viimasest pensionieelsest palgast. II sammas ühes riikliku pensioniga annavad soovitud asendusmäära, ent selleks, et tagada väärikas äraelamine, peaks üldine asendusmäär olema kuni 70% inimese viimasest pensionieelsest palgast.

Kuidas võimaldada endale soovitud elustandard ka pensionieas?

Nagu ikka, algab kõik plaanist. Pensioniks seatud eesmärkide jälgimiseks ja saavutamiseks on SEB Pank välja töötanud Pensioniplaani. „On arusaadav, et noortel on muud kulud: eluase, lapsed ning huvid, nagu näiteks reisimine, ent sellest hoolitama on mõistlik sõlmida Pensioniplaan võimalikult varakult. Seda enam, et see on tasuta teenus, millest võib tulevikus palju kasu olla,” selgitab SEB Elu-ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst. „Pensioniplaani lepinguga võtab pank kohustuse hoida koos kliendiga silma peal tema pensionikogumisel. Regulaarne pensioniplaani ülevaatamine ei lase eesmärke käest libiseda ning võimaldab tagasilöökide tõttu kaotatud aega tagasi võita. Kuid mis kõige olulisem Pensioniplaan suurendab inimese teadlikkust pensioniks kogumise vajalikkusest,” tunnistab Holst.

Personaalse pensionieesmärgi seadmise juures on abiks pensionikalkulaator, mis aitab välja selgitada, kas ja kui palju tuleb täiendavalt pensionisammastesse investeerida.

Esmalt on vaja teada, kui palju võiks moodustada inimese pension (I, II ja III sammas kokku) pensionieelsest sissetulekust (nn asendusmäär). Maailma praktika näitab, et 65–75% pensionieelsest sissetulekust tagab muretu ja harjumuspärase äraelamise pensionipõlves.

Pensionikalkulaator arvutab välja, kui palju peaks iga aasta lõpuks olema varasid kogunenud II ja III sambasse. See tagab pideva ülevaate, kas eesmärk on täidetud, ületatud või ollakse sellest maas.

Kalkulaator Kes oma andmed kalkulaatorisse toksib, saab ilmselt positiivse üllatuse osaliseks, sest pensionieelne sissetulek on meeldivalt, ent samal ajal ka uskumatult suur. Oluline on siinkohal tähele panna märget, et arvutused põhinevad eeldustel, et keskmine palga kasv on 3% ning pensionivarade tootlus 3,5% aastas.

Arvutustes ei arvestata ka inflatsiooni. „Kalkulaatori tulemuse puhul on tegu pelgalt näitliku prognoosiga. Mida pikaajalisem investeerimisperiood, seda ebatäpsem on paraku prognoos. Pensionivarade tootluse kõikumine ka vaid ühe protsendi võrra võib pensioni prognoosi muuta märkimisväärselt. Et tuleviku numbrid on tõesti keeruliselt hoomatavad, oleme lisanud kalkulaatori

juurde nupu „Näita numbreid tänases väärtuses”. Nimetatud võimalus annab kindlasti palju reaalsema pildi tuleviku pensionist,” selgitab Indrek Holst. Ta toob näiteks isiku, kelle palk on 1000 € ning prognoositav pension 500 €, siis selle põhjal saab igaüks juba ise otsustada, kas ta ikka oleks praegu (või ka tulevikus) sellise pensioniga rahul.

Kui inimene hakkab lisaks I ja II sambale koguma raha ka III sambasse, siis tõstatub kohe mure, kui kindel on see, et inflatsioon vaevaga kogutud raha vahepeal ära ei söö. „Pensionivarade inflatsiooni ületav tootlus sõltub konkreetsest tootest, millesse klient otsustab oma pensionivarasid koguda.

Kõrgem risk tähendab kõrgemat võimalikku tulu, ent samas ka suuremat ohtu, et pensionivarad turgude ebasoodsa liikumise tõttu hoopis vähenevad. Üldjuhul on aga ka kõige konservatiivsemate pensionitoodete eesmärgiks inflatsiooni ületav tootlus,” ütleb Holst. „Kahjuks pole aga kunagi võimalik garanteerida, et pensionivarade kasv alati inflatsiooni ületab.” Igale kliendile sobiv (sobiva riskiga) toode leitakse koos nõustajaga regulaarse Pensioniplaani ülevaatamise käigus.

Pensioni kogumise puhul on oluline, et see toimuks järjepidevalt. Liiga pikad pausid kogumises võivad soovitud pensionieesmärgi muuta raskesti saavutatavaks. Pensioni kogumine on aastakümneid kestev protsess, ent elus võib paljugi ette tulla. Seetõttu on oluline pensioniks kogumise plaani regulaarselt üle vaadata. Seda saab teha internetipangas, aga ka pangakontoris varem kokku lepitud regulaarsetel investeerimiskohtumistel (2, 3 või 4 aasta järel).

Pensioniplaan ning pensionikalkulaatori abiga seatud pensionieesmärk on üksnes abivahendid, makseid peab igaüks siiski ise tegema hakkama. „SEB saab garanteerida klientidele nõu, meeldetuletuse ja toe investeeringute juhtimisel, et pensioniks kogumine oleks järjepidev ning teadlikult juhitud protsess,” lisab Holst.

Praeguse seisuga on Eestis pensioni II sambaga liitunud orienteerivalt 600 000 isikut ja III sambaga orienteerivalt 130 000 inimest. SEB haldab ligi 150 000 inimese pensionivarasid ning neist ligi pooltel on olemas selgelt eesmärgistatud Pensioniplaan. Uuringud on näidanud, et tänu SEB Pensioniplaanile on kliendid pensioniteemadest teadlikumad ja neil on hea ülevaade oma pensionivaradest.

3 Pensionileht Foto: Arno Mikkor

SEB Elu-ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.

Pensioniplaani eelised

Näide:

Mugav ja lihtne sõlmida. Pensioniplaani on võimalik sõlmida nii SEB internetipangas kui ka pangakontoris.

Pensioniplaani sõlmimine on tasuta, pole ka kuutasu.

Personaalne plaan, eesmärk ja nõustamine.

Terviklik ülevaade raha kogumisest.

Pensioniplaan annab internetipangas tekstilise ja graafilise ülevaate pensioniks kogumisest.

Mugav kasutusloogika. Pensioniplaan internetipangas on ajakohase ja lihtsa kujundusega, ülevaatlik ja mugava kasutusloogikaga.

Praegu keskmist palka teeniv 30-aastane noor jõuab riiklikku vanaduspensioniikka 2046. aastal.

Tal on praegu II sambasse kogunenud 3000 € ja tema pensioni-eesmärk on saavutada 60% asendusmäär.

Võttes aluseks et keskmine palk on praegu ~800 €, saab pensionikalkulaatori abiga järgmised tulemused (eeldusel, et keskmine palga kasv on 3% ning pensionifondide tootlus 3,5% aastas).

Kokku laekub kliendi II sambasse maksetena ~ 40 000 €, mis jaguneb vastavalt 1/3 ja 2/3, ehk 13 333 € maksab klient ise ja 26 666 € lisab riik.

Aastaks 2046 koguneks kliendil II sambasse ~80 000 € (arvestades keskmiseks aastaseks tootluseks 3,5%) ning see annaks igakuiseks eluaegseks II samba pensioniks 360 €.

Koos riiklikku pensioniga hakkaks tema pension olema ~1000 €, mis moodustaks ligikaudu 43% isiku viimasest pensionieelsest palgast.

Saavutamaks soovitud 60% asendusmäära, tuleks kalkulaatori järgi investeerida ise täiendavalt iga kuu III sambasse ~ 7% oma igakuisest brutopalgast.

II sambaga liitunutele tagaks see ~60% asendusmäära.

Nimetatud protsenti ei saa aga kindlasti võtta ülemäära jäigalt. Üldise peaks/võiks kõik lisaks II sambale koguda täiendavalt kogumispensionisse 6% oma igakuisest brutopalgast (ehk samas suurusjärgus II sambaga). Ka neile, kes II sambaga liitunud pole, tagaks see toimetulekuks minimaalse 40% asendusmäära.

Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega www.seb.ee ja vajadusel konsulteeri nõustajaga.

Pensionileht 4

Mai 2011

Swedbank: iga inimese vastutus on leida P

ensionifondidesse kogunenud varad võivad tunduda kaugete ja kättesaamatutena, kuid tegelikkuses on see vägagi reaalne raha, mis võib aastakümneid mõjutada pensionipõlve elukvaliteeti. Swedbank on seadnud üheks oluliseks eesmärgiks teha kõigile pensionikogujatele kättesaadavaks soovitused ja nõuanded, et iga inimene leiaks just endale parima pensionilahenduse.

Keskmiselt on Swedbanki pensionifondide kliendid kogunud nüüdseks II samba fondi natukene üle 1500 euro. Samal ajal on suur osa pensionikogujatest alles teekonna alguses, sest II samba ajalugu on vaid üheksa aasta pikkune ning pensionisüsteemiga liituv noor kogub pensionivara kokku ligi 45-aastase perioodi jooksul. Eesti kolmesambaline pensionisüsteem annab 45-aastasel kogumisperioodil igale inimesele kätte vastutuse enda pensioni kujunemise osas. Pööramaks seda vastutust isiklikuks kasuks, muutub järjest olulisemaks võimalus endale sobival ajal ja sobivas kohas pensionivarade kohta infot ning otsustamiseks vajalikku nõustamist saada.

Tulevast sissetulekut mõjutavad enim praegused targad otsused Eestis vaadatakse palju pensionifondide viimase paari kuu või parimal juhul paari aasta tootlust, kuid niivõrd pika kogumisperioodi jooksul võib lõpptulemuse kujunemisel palju suuremat rolli mängida, milliseid pensionilahendusi ja millal kasutada.

Pensionisüsteemiga liituvatel noortel on valik lihtne, sest kogumisperiood pikk ning arukas on alustada agressiivses ehk suurema oodatava tootlusega 75% aktsiariski sisaldusega kohustuslikus pensionifondis.

Aastate möödudes ja pensionipõlve lähenedes tuleb aga pensionilahendustele aina rohkem mõelda, sest esiteks on inimesed

paika saanud enda ootused tulevasele elustandardile, teiseks tuleb parima tulemuse saavutamiseks leida õige hetk rahulikumasse II samba fondi liikumiseks ning kolmandaks tuleb vastu võtta otsus, kas ja milliseid täiendavaid võimalusi kasutada enda pensionipõlve kindlustamiseks.

Pensionifondi valides tuleb endalt küsida, kas teenuse pakkuja tagab kõik vajalikud pensionilahendused ning suudab kliendile sobival ajal ja sobivas kohas asjakohaseid nõuandeid anda?

Võtame näiteks II samba fondide erinevad strateegiad. Seadusega on lubatud neli erineva strateegiaga II samba pensionifondi, kus aktsiariski sisaldus on 0% või kuni 25%, 50% ja 75%. Neli erinevat strateegiat ei ole juhuslikud – parima tulemuse saavutab siis, kui pensionikogumise perioodi jooksul kasutada ära kõik erinevad strateegiad. Loogika on lihtne – suurem aktsiarisk tähendab oodatavalt suuremat pensionivarade väärtuse kõikumist, kuid samal ajal ka oodatavalt suuremat tootlust.

Väiksem aktsiarisk tähendab oodatavalt väiksemat varade kõikumist ja väiksemat tootlust. Põhimõte seisneb selles, et noorena võib suurema tootluse nimel riske võtta ning vanemana vähendada võimalust, et kogunenud varade väärtus vahetult enne pensionile minekut suurema languse läbi teeb. Tuleb leida vaid õige hetk, mil tasub fondi vahetada.

Kindlasti võib pensionivarade juhtimise otsused ka iseseisvalt vastu võtta, kuid see eeldab võimaluste põhjalikku tundmaõppimist ning finantsturgude arengute pidevat jälgimist. Palju mugavam on usaldada see töö pangale ning elada teadmisega, et igal ajahetkel on võimalus endale sobival viisil spetsialistide käest pensioniteemade kohta nõu küsida.

Pensionikogujate kindlustunde suuren-

damiseks on Swedbank väga aktiivselt tegelenud sellega, et olla inimestele lähedal.

Kõik pangakontorites töötavad teenindajad on saanud pensioniteemalise väljaõppe ning suurima kontorivõrguga pangana on enamikule inimestele tõenäoliselt kõige lähem just Swedbanki kontor. Ka kodust pensioniasjade ajamine on imelihtsaks tehtud, sest Swedbankil on Eestis unikaalne investeerimistoe telefon, kus panga spetsialistid küsimustele vastavad ja nõu annavad. Kellaajast sõltumata leiab infot pensioni kogumise ja pensionivarade kohta internetipangast, kus näeb ka ülevaadet kogunenud varadest. Swedbank julgustab inimesi neid võimalusi aktiivsemalt kasutama.

Swedbanki klientide tagasisidest ilmneb, et panga lähedust hinnatakse kõrgelt.

Umbes 610 000 II sambaga liitunud Eesti pensionikogujast on ligi 290 000 oma pensionivarad just Swedbankile usaldanud ning otsuse oluliste põhjendustena tuuakse välja ennekõike paindlikke nõustamise võimalusi ja stabiilsusele orienteeritud investeerimisstrateegiat. III sambaga liitunute hulk on suurusjärgus 100 000 inimest, kellest taas umbes pooled on Swedbanki kliendid. Ära tee pensionivara puudutavat otsust uisapäisa Swedbanki eraisikute investeerimistoodete valdkonnajuht Ivar Raav soovitab parema ja turvalisema tuleviku nimel pensioniks kogumisel teha kaalutletud otsus. Pensionifondi valik on elus üks kõige pikaajalisem valik, seega peaks olema terviklik ülevaade sellest, kuidas fond toimib, kes vastutab minu raha eest. Tähtis peaks olema tervikperiood, mille jooksul raha kogutakse, hinnangut ei tohiks anda hetkeolukorrale, olgu see väga positiivne või negatiivne.

Reieluukaela murd kukkumisel on välditav KPH-puusakaitsmega!

Maailmas leiab aastas aset 1,6 miljonit reieluukaela murdu, millest USA-s umbes 1000 murdu päevas.

Ligikaudu 1/3 inimestest, kel vanust üle 65 aasta, kukub vähemalt korra aastas ja umbes 50% naistest, kes elavad 90 eluaastani, saab reieluukaela murru.

Mis on KPH puusaliigese kaitsmed (KPH-Hip Protector®)?

Need on elastsed püksid spetsiaalsete küljetaskutega, millesse asetatakse tugevast plastikust anatoomiliselt vormitud kaitsmed. Neid pükse kantakse pealisriiete all ja aluspesu peal ja pidevalt.

Miks on kaitsmete kandmine kasulik?

Reieluukaela murd on väga tõsine trauma, mille raviks teeb ühiskond suuri kulutusi ja millega võib kaasneda oluline individuaalse füüsilise aktiivsuse piiratus, iseseisva eluga toimetuleku raskused, tervise ja elukvaliteedi halvenemine. Sageli ka lähedaste ja hooldajate väga suur lisakoormus trauma üleelanu abistamiseks.

KPH püksid KPH-Hip Protector® on disainitud selliselt, et kukkumisel jaotab ja suunab küljetaskus olev nõgus kaitse löögijõu reieluukaelalt ära puusa piirkonda ümbritsevatele pehmetele kudedele. Selline löögi ümberjaotus väldib reieluukaela murdumise.

Kes võiks KPH kaitsmega pükse kanda?

Kukkumisel reieluukaela murru saamise oht varitseb inimesi, kellel esineb vähemalt 2 tunnust allpoolnimetatutest: eluaastaid üle 65 naisterahvas elab hooldusasutuses luuhõrenemine varasemad kukkumised paljude ravimite tarvitamine samaaegselt • vähene liikumine • • • • • •

• oma tervisliku seisundi alahindamine • riskiga tegevused • libedad trepid või põrandad • lemmikloomad kodus • üksikult elav inimene • kukkumise kartus • tajuhäired

Kui teie ise või lähedane inimene kuulub sellesse ohurühma, oleks KPH-puusakaitsmetega pükste kandmine kindlasti soovitatav.

KPH-Hip Protector® puusaliigese kaitsmed on välja töötatud 3 Soome teadlase koostöös kümmekonna aasta vältel. Need on: professor Pekka Kannus, MD, PhD ( UKK Instituut, Tampere), Doctor Parkkari, MD, PhD, (UKK Instituut,Tampere) ja Jussi Heikkilä, ortopeediatehnik Respecta).

Puusakaitsme kasutamise efektiivsuse kohta tegid nad mahuka teadustöö,mille tulemused avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine ( N Engl J Med 2000; 343; 1506-1513).Töö tulemustes on tõdetud, et pükste pideval kandmisel on reieluukaela murd kukkumisel välditav kuni 80 % -l juhtudest.

Tänasel päeval nõuavad näiteks Soome ja Austria tervisekindlustused puusakaitsmete kandmist kõigilt, kes elanud üle puusaliigese proteesimise.

KPH- Hip-Protector® tootevalikus on eraldi naiste ja meeste mudelid, suuruses XS kuni XXXL. Toode on läbinud ka biomehhaanilised ja kliinilised testid ohutuse ja efektiivsuse kohta.

Müügil OÜ-s Invaru, Peterburi tee 14A Tallinn ja maakondade teeninduspunktides. www.invaru.ee, e-mail: info@invaru.ee Rohkem informatsiooni: www.kphprotector.com

Puhtad ja terved kõrvad loomulikul viisil Kõrvavaigu ülesanne on olla veekindlaks ja kaitsvaks kihiks kõrva väliskuulmekäigus.

Normaalselt liigub kõrvavaik kuulmekäigu avasse, kuivab ja kaob. Vahel aga tekib kõrvavaiku normaalsest rohkem. Sel juhul võib vaik muutuda kõvaks massiks ja moodustada kuulmekäigus vaigukorgi. 100% looduslik oliiviõlist kõrvasprei on tõhus ja seda on lihtne kasutada.

• Pehmendab, niisutab ja eemaldab kõrvavaiku loomulikul teel.

• Väheneb vajadus kõrvaloputuse järgi.

• Hea kasutada enne kõrvaloputusprotseduuri.

• Sobib nii täiskasvanutele kui lastele.

• Dosaatorpihusti abil on mugav ja lihtne annustada kuulmekäiku õige kogus ravimit (200 annust).

• Koonusekujuline otsik väldib kõrva õrnade osade kahjustamist.

• Hea kasutada enne ujuma või vanni minekut kaitseb bakterite eest ning aitab vältida veest tingitud kõrvalukustust.

• Parandab kuulmist.

• Avatuna säilib 6 kuud. www.vaxol.ee Tootja: FW Medical Llp, 31 Milndavie Road, Strathblane, Glasgow G63 9EW, Šotimaa Turustaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, Tallinn, vaxol@sirowa.ee

Mai 2011

5 Pensionileht

pensionilahendustest endale parim Kõige vanemad Eesti II samba fondid on tegutsenud üheksa aastat, millest esimesed kuus aastat olid investeeringutele väga head ning seejärel oli 2–3 aastat finantskriisi. Viimasest oli kõigil palju õppida – ka Swedbank tegi pensionivarade investeerimisel mitmeid muudatusi, mis stabiilsust ja kindlustunnet suurendavad.

Praegu tegeleb Swedbanki pensionivaradega pikaajaliste kogemustega rahvusvaheline meeskond.

Pensionifondide tegevuse eest vastutab tervikuna Eestis asuv fondijuht. Fondijuht teeb igapäevast koostööd Rootsis paikneva Swedbank Roburi meeskonnaga, kus käivad investeerimisotsusteks vajalikud analüüsid ning leitakse kogu maailmast pensionifondi kõige sobivamad investeeringud. Varade paigutamisel lähtutakse põhimõttest, et aktsiainvesteeringud oleksid globaalselt hajutatud ning võlakirjad maandaksid järskude kõikumiste riski.

Pensionifondis kogumist alustav noor näeb oma elu jooksul mitmeid majandustsükleid, nii et mõneaastased kõikumised ei tohiks valikut tehes primaarne olla.

Tasub silmas pidada, et raportites näidatav tootlus on alati puhtalt statistiline. Inimese isikliku raha tootlus on aga erinev, kuna pensionifondi osakute ostmise aeg erineb igaühel.

Edu tagab kõikide lahenduste kasutamine Ivar Raav selgitab: „II sammas on vaid üks võimalus enda pensionipõlveks koguda ning kindlustunde suurendamiseks peaks soovitavalt juurde valima ka III samba. II sammas ühes riikliku pensioniga peaks tagama inimesele pensionieas umbes 40% inimese viimasest pensionieelsest palgast.

III samba lisandudes oleks tulemus umbes 60–70% viimasest pensionieelsest palgast.”

Kõik Swedbanki pakutavad täiendava kogumisepensioni ehk III samba võimalused on paindlikud, kliendil on võimalik sissemakseid igal ajal tasuta suurendada, vähendada või peatada. Swedbank pakub ühe pensioni kolmanda samba lahendusena V-fonde, mis sobivad inimesele, kes soovib pensionivara kogumiseks investeerida aktsia- ja võlakirjaturgudele. Võimalus on valida kolme erineva riskiastme ja strateegiaga fondi vahel. Mida noorem täiendava kogumispensioniga liitudes ollakse, seda suurema aktsiate osakaaluga fond tasub valida. Vähemalt kord viie aasta jooksul tasub valitud fond üle vaadata ning vajadusel strateegiat vahetada.

ülevaadet ning hindamaks selle sobivust, võib julgelt pöörduda investeerimistoe numbril 613 1606.

Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvuge fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee/fondid või külastage lähimat Swedbanki kontorit.

Vajadusel konsulteerige pangatöötaja või investeerimisnõustajaga.

Pensionikindlustus+ garanteerib uue lahendusena varade väärtuse säilimise Pensionilahendused on pidevalt arenemas – mõned nädalad tagasi tõi Swedbank turule uue III samba pakkumise. Pensionikindlustus+ leping aitab maandada III sambaga liitunud klientide riske ning aitab säilitada kliendi poolt sisse makstud raha (garanteeritud summa saab väheneda vaid tasude võrra, kuid mitte fondides võimaliku realiseeruva riski tõttu). Pensionikindlustus+ tagab, et raha on kogumise ajal alati paigutatud sobivaima riskiga fondidesse. Aktsiaja võlakirjafondide osakaalu muudetakse automaatselt selle järgi, kui palju aastaid on jäänud kliendi pensioniikka jõudmiseni.

Pensionikindlustuse haldur hoolitseb selle eest, et kogutav pensionivara oleks kogumise ajal investeeritud kliendi pensioniea tähtaega arvestades sobivaima riskiga fondidesse.

Nagu teisedki III samba lahendused, on ka Pensionikindlustus+ paindlik. Nii kontoris kui ka internetipangas saab lepingut alustada, muuta või lõpetada. Saamaks lahendusest

Compensa Life meelitab kõrgeimate pensionimaksetega C

ompensa Life pakub teistest elukindlustusseltsidest kõrgeimaid pensionimakseid ja nii pikka garanteeritud perioodi, kui klient ise soovib.

Kogumispensioni väljamaksmise viis sõltub kogunenud pensionifondi osakutest. Kui osakute väärtus on üle 6422,5 euro, saab raha kätte ainult elukindlustusseltsist. Varakult II pensionisambaga liitunud kõrgemapalgalised peavadki nüüd pensioniikka jõudes sammud elukindlustusseltsi poole seadma.

Seal ootavad neid mitmed valikud, ent kõigepealt tuleb leida sobivaim elukindlustusselts.

Eestis on ühtekokku viis elukindlustusseltsi, neist vaid kolmes saab sõlmida II samba pensionilepingut. Seltside hinnakirjad ja tingimused erinevad ning neis orienteerumine võib olla keeruline. Compensa Life’i juhatuse esimees Olga Reznik soovitab võrrelda garanteeritud pensionimakse suurust, sest see on lõplik ja sealt on juba teenustasud maha arvestatud. Kõige mugavam ja objektiivsem on seda teha www.pensionikeskus.ee kodulehel.

Väljamakstavad summad arvutab selts kasutades annuiteedi arvutamise valemit.

Olga Reznik tõdeb rõõmuga, et praegu on Compensas pakutavad pensionimaksed kõige suuremad.

Lisaks tasub uurida, kas selts pakub eritingimusi, nagu näiteks pikk garanteeritud periood. „Compensas võib valida nii pika garanteeritud perioodi kui klient soovib,” kinnitab ta. „Lepingu sõlmimisel tasub oma nõustajaga arutada, kas ja kui pikka perioodi valida.”

Garanteeritud periood on kindlasti ka pärijate huvides. Juhul kui inimene valib 20-aastase garanteeritud perioodi, ent sureb ise viis aastat pärast pensionimaksete algust, siis edasi makstakse 15 aastat kokkulepitud garanteeritud pensioni tema pärijatele.

Ooteaeg „Meil Compensas on alati hea meel, kui klient küsib pigem rohkem – nii saame talle leida just tema vajadustele kõige paremini sobiva lahenduse. Meie lepingud on väga pikaajalised ja see muudab usaldusliku ja hea kliendisuhte veelgi olulisemaks,” lisab Reznik.

Kui kindlustusseltsi pakkumine sobib, sõlmitakse leping ja seejärel kantakse inimese II sambasse kogunenud raha kindlustusseltsile üle. Igakuised pensionimaksed hakkavad kliendiga kokku lepitud ajast tema kontole laekuma.

Klient saab valida ka ooteaja ehk lasta raha fondidest kindlustusseltsi kanda, ent

Foto: Compensa

mitte kohe sealt pensioni võtma hakata.

Selleks et kindlustada endale hea osakuhind nende müümisel, võib olla kasulik raha fondidest ära tuua ning kindlustusseltsis garanteeritud intressi peal hoida. Kui klient sureb ooteaja jooksul, on kogu summa päritav, sest pensionimaksetega pole veel alustatud.

Tutvuge Copensa toodete ja tingimustega veebilehel www.compensalife.ee või meie kontorites.

Compensa kontorid on avatud Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus.

Nõustamissoovi saab edastada veebiaadressil www.compensalife.ee.

Tule nõustamisele või küsi lisainfot telefonil 610 3000.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanimaid elukindlustusseltse Baltikumis, mis alustas Eestis tegevust juba 1993. aastal.

Compensa ainuomanikuks on Austria juhtiv kindlustusgrupp Vienna Insurance Group.

Compensa Life’i juhatuse esimees Olga Reznik

Pensionileht 6

Mai 2011

Pensioniea nautimiseks on vajalik kolmas sammas Ege Metsand ERGO Funds juhatuse liige

K

es tahab pensionipõlves elada nii nagu praegused Lääne pensionärid, peaks kõigepealt uurima, kuidas nad selleni jõudsid. Mitte keegi neist ei saaks sellist elu nautida vaid riikliku pensioni abiga.

II samba esimesel viisaastakul loodi reklaamidega inimestele kuvand, et liitunu pensionipõli möödub peagi rikkuses ja finantsilises vabaduses. Seda uskuma jäänud inimesele on II samba praegused väljamaksed kohtumine reaalsusega, mis ootuste valguses ei tundu kuigi meeldiv.

Tegelikkus on see, et II sammas pole loodud võimaldama rikast vanaduspõlve palmisaarel. II samba peamine eesmärk on neutraliseerida riikliku pensioni ehk I samba pensioni vähenemise mõju eluea pikenemise ja rahvastiku vähenemise tõttu.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on ka tulevikus ca 40–50% harjumuspärasest sissetulekust, lihtsalt I samba osa selles on tunduvalt väiksem ja II samba osa selle võrra suurem.

Praeguste Lääne pensionäride igakuise pensioni moodustavad nii tööandjate kui ka isiklikud vabal tahtel koostatud pensioniplaanid, mille tarbeks on tehtud aastaid regulaarseid maksed. Kahjuks pole vabatahtlik pensioniks investeerimine Eestis veel nii aktuaalne. Kuigi III samba fondid olid meil olemas juba 1990-ndate lõpul, on neis kokku ca 52 000 klienti. II sambas on kliente üle 614 000.

Loodame lastele ja tervisele Kõik, kes soovivad oluliselt suuremat pensioni, peaks juba varakult hakkama

langused üle elatavad – aega on piisavalt, et oodata ära langusele järgnev tõus.

Loomulikult tuleb arvestada ka enda riskitaluvusega, sest tootlus ei ole garanteeritud – finantsturgudel tuleb arvestada nii oluliste languste kui ka tõusudega.

Selleks ajaks, kui pensionieani on jäänud alla viie aasta, võiks pensionivara olla juba võlakirjafondis, et suuri võimalikke ebameeldivaid üllatusi vältida.

Inimestel on kohati tekkinud arusaam, et pensionifondide tootlus peaks igal aastal olema 10% või enam. Kui võtta aluseks, et aktsiaturgude pikaajaline keskmine tootlus on 9% ja võlakirjade keskmine tootlus 3%, siis progressiivse fondi keskmine tootlus tuleks nendel eeldustel 6% ehk tootlus, mis jääb sellest paremaks, on juba väga hea tulemus. Teatavasti pakuvad finantsturud nii positiivset kui ka negatiivset tootlust. Üks finantskriisi õppetundidest on see, et kui vara väärtus on oluliselt langenud, siis kõige targem on mitte paanikasse sattuda ega mõtlematult fonde vahetama hakata – tuleb analüüsida, mis fondis ollakse ja kuhu see fond investeerib, ning võimalusel oodata, et vara väärtus taastuks. Kui turu põhjas aktsiatest võlakirjadesse liikuda, siis sisuliselt pannakse kaotus lukku ja välistatakse võimalus, et vara väärtus taastub aktsiaturgude võimaliku kosumisega. Selline käitumine aga ei ohusta neid, kelle fondivalik on tehtud vastavuses ootustele ja valulävele.

Sellepärast ei väsigi ma rõhutamast vajadust end investeeringute ja pensionisüsteemi teemal laiemalt ja süvitsi harida.

Lühidalt: tee endale asjad selgeks, langeta ja vii ellu otsused ja mine oma eluga edasi.

Sagedamini kui kord aasta või paari jooksul ei ole mõtet pensioniga tegeleda, anna rahale aega kasvada. Kõige selle eelduseks on aga piisavad teadmised ja teadlikud otsused.

panustama III samba toodetesse, mida ka riik maksusoodustustega toetab. Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas tõi välja, et 67% elanikkonnast loodab vanadusplaanides vaid riiklikule pensionile, teisel kohal oli II samba pension, millele loodab 47%, siis järgnesid lastele toetumine 31%-ga, töötamine vanaduseas 28%-ga, abikaasa tugi 23% ja alles siis tuli toetumine III samba pensionile, millele lootis 14% vastanuist. Seega loodetakse pigem lastele, oma tervisele ja abikaasale, kui tehakse ise lisamakseid III sambasse.

Pensionist hakkavad inimesed tavaliselt mõtlema alles siis, kui nad on 50–60-ndates eluaastates, kuid siis ei jõua enam oluliselt säästa. Kui alustada näiteks 20-aastaselt 50 euro kaupa kogumist, siis eeldusel, et tootlus on 5% aastas, siis koguneks pensionile jäädes ca 90 500 eurot. Kui alustada aga 40selt, tuleks sama suure summa kogumiseks samadel eeldustel meil iga kuu üle kolme korra rohkem panustada ehk 175 eurot kuus.

Seega, mida hiljem me alustame III samba fondi panustamist, seda suurema igakuise maksega peaksime arvestama, et koguda pensionile jäädes piisav pensionikapital.

Fondide tootlus Korraliku pensionisäästu plaani aluseks on teadlikud valikud ja tahe säästa ning aru saada, kuhu panustatakse. Seega vajab pensioniks säästmine kaalutletud otsust, millist partnerit, investeerimisstrateegiat valida ja milliste kulude ning riskidega. Üldisel tasandil soovitan noortel vaadata pigem aktsiaosakaaluga fondide poole ja teha valik progressiivse või agressiivse strateegiaga fondide seast. Seda just seetõttu, et aastakümnete pikkusel kogumisel on ka pikemat aega kestvad või suhteliselt järsud

Eakate Festival tuleb taas!

Eha Topolev MTÜ Inkotuba

E

elmise aasta oktoobris esimest korda toimunud Eakate Festivalist sai osa kokku üle 4000 aktiivse eaka inimese üle Eesti. Nii suur osalejate arv oli positiivseks üllatuseks ka ürituse korraldajatele. Kuid seda kindlam oli tunne, et selliseid üritusi on vaja.

Sellel aastal ootame kõiki aktiivseid eakaid 30. septembril ja 1. oktoobril taas Tallinnas Salme kultuurikeskusesse Eakate Festivalile. Et tähistada üheskoos rahvusvahelist eakate päeva!

Eelmisel aastal oli festival jagatud kolme ossa: loengud, mess ja meelelahutus. Kusjuures aktiivseid isetegevuskollektiive registreerus nii palju, et oli raskusi nende äramahutamisega kahe päeva peale. Mõelge ise – 38 eakate kollektiivi Eesti eri paigust! Nii oli võimalik kahe päeva jooksul näha ja kuulda väga ilusaid etteasteid.

Oleks ainult ruum veelgi suurem olnud… Ja tantsunumbrite valik oli kõhutantsust kuni peotantsuni, sekka muidugi ka rahvatantsu. Eakate

festivali raames toimusid mitmed loengud, mis keskendusid nii tervise- kui ka igapäevastele teemadele. Räägiti silmade tervisest, dementsusest, ravimtaimedest, toitumisest ja paljust muust. Ka euro teema oli väga populaarne, sest see puudutas meid kõiki otseselt.

Ka sel korral on meil plaanis pakkuda erinevaid loenguid, laata-messi ja eakate taidluskollektiivide esinemisi. Programmi koostamisel ja kogu ürituse korraldamisel arvestame kindlasti esimeselt festivalilt saadud tagasiside ja soovitustega. On ju meie soov teha veelgi parem ja veelgi kaasakiskuvam eakatele suunatud üritus.

Festivali täpsema programmi paneme varsti üles oma veebilehele www.inkotuba.ee Samuti kuulutab MTÜ Inkotuba ka tänavu välja konkursi „Aastad täis sära ja väärikust”, et tunnustada neid, kes on panustanud eakate elu väärikamaks ja aktiivsemaks muutmisele. Parimad saavad tunnustatud Eakate festivalil. Eelmise aasta konkursile laekus üle 30 vahva ettevõtmise ja

algatuse, mis on eakate ellu rõõmu lisanud.

Täname kõiki, kes võtsid vaevaks neid tegemisi märgata ja sellest meie konkursile teada anda.

Täpne info tänavuse konkursi kohta on saadaval peagi meie veebilehel www.inkotuba.ee Eakate Festivali eesmärk on väärtustada eakate rolli ühiskonnas, näidata aktiivse ja tervisliku eluviisi võimalusi, ning pakkuda eakatele kohtumis- ja suhtlemisvõimalust. Eakate Festivali korraldaja on MTÜ Inkotuba, kes teenindab eakaid ja puudega inimesi ja kelle teenuseid kasutab üle 4000 inimese üle Eesti. Eakate Festivali ideed toetab sotsiaalministeerium.

Kohtumiseni Eakate Festivalil 2011!

Mai 2011

Hoolas suuhügieen on tähtis igas eas Kristiina Viiron

S

uhtumist, et vanuse kasvades hakkavad ka hambad lagunema ning et see ongi möödapääsmatu ja loomulik, et tohiks kuidagi õigeks pidada.

Oma hammaste ja üleüldse suuõõne tervise eest tuleb hoolt kanda – kui esteetiline külg kõrvale jätta – juba seetõttu, et puudulikust suuhügieenist ja lagunevatest hammastest saab alguse hulgaliselt probleeme: näiteks igemehaigused. Lagunevad hambad ja põletikus igemed võivad mõjutada kogu organismi. On leitud näiteks, et hammast ümbritsevate kudede põletik parodontiit soodustab reuma, reumatoidartriidi jt tõsiste haiguste teket, tõdeb OÜ Gaident hambaarst Gaida Kuuse.

tegelikult on arenemas igemepõletik. Juba seetõttu tasuks hügieeniku juures käia, et vanemas eas inimene ei pruugi hästi näha, kuidas ta on oma hambaid pesnud. Hügieenik aga aitab omandada õigeid suuhooldusvõtteid.”

Ohumärgiks, mis tähendab, et hambaarsti/hügieeniku poole pöördumisega ei tohiks viivitada, on igemete veritsemine, iseäranis, kui see kestab pikemat aega. See viitab parodontiidile – mikroobide põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletikule, mille tagajärjel hävib hamba kinnistukudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja.

Sõbraks suuvee ja hambaniidiga Ehkki enamik praeguseid eakaid ei tundnud oma nooruses muid hambahooldusvahendeid peale hambapasta või -pulbri ja hambaharja, ning tänapäevaste vahendite, nagu hambaniidi, hambavaheharja ja suuloputusvedeliku kasutamine võib tunduda võõrastav, tuleks harjutada end seda tegema. „Aastatega hakkab meie füsioloogia muutuma,” märgib dr Kuuse. „Toimuvad muutused nii igemetes kui ka hammastes. Igemed taanduvad ja hambad tunduvad piltlikult öeldes pikemad. Samuti muutub hammaste värvus ja tugevus.” Kuna hammastel on palju kohti, mida ainuüksi harjaga ja pastaga puhastada ei ole võimalik, kuulugu hambapuhastusprotseduuri juurde ka hambavahede puhastamine hambaniidi- või harjakesega. „Kindlasti ei tohiks ära unustada ka suuloputusvedelikku,

Protees puhtaks Väga hoolas tuleb suuhügieeniga olla proteesikandjatel, olgu tegemist siis kas täis- või osalise proteesiga. Ka protees ise on dr Kuuse sõnul mikroobidekoguja, sest on valmistatud urbsest materjalist, kuhu toidujäänused hõlpsasti kinni jäävad. Selle tagajärjel võivad arenema hakata suu limaskesta põletikud. „Kindlasti tuleb proteesikandjail pärast sööki hoolikalt suud loputada,” märgib ta. „Eemaldatava proteesi võiks korraks suust ära võtta ja toidujäänustest puhastada, mitte jätta teda mikroobe koguma.”

Paar korda nädalas kasutada proteeside sügavpuhastamiseks spetsiaalset proteesipuhastusvahendit. „Must protees on ka halitoosi (halva hingeõhu) põhjustajaks,” rõhutab hambaarst suuhügieeni tähtsust.

mis on tõhus abiline suuhügieenis,” märgib dr Kuuse.

Hambahari peaks kindlasti olema pehme (pakil märge „soft”), sest kõva harjaga võib hõlpsasti iget ja hambaid vigastada. Kui hambakaelad on paljastunud, tekitab kõva harjaga pesemine valu ja ka kulutab hambakaelu. Nii võib juhtuda, et tundliku koha pesemist hakatakse vältima, ent see tähendab, et hambad ei saa täiesti puhtaks.

Hammastele ladestunud pehme katt mineraliseerub sülje toimel hambakiviks.

Ebamugav suukuivus Vanemas eas kurdavad inimesed sageli suukuivust, mis põhjustab hulga ebamugavusi: halb on süüa, häiritud on maitsetundmine, tekib halb hingeõhk, uni on janu tõttu häiritud, tekib igemepõletik jms.

Suukuivus võib olla põhjustatud kõrgest east, kuid mitte alati, seega tasuks arstiga arutada, milles võib probleem peituda. Suukuivus võib olla tingitud süljenäärmete haigustest, suhkruhaigusest, astmast, stressist jm.

Esmaseks abinõuks soovitab dr Gaida Kuuse suud tihti veega niisutada, lihtsalt juua ohtralt puhast vett. Kes närimiskummi saab närida, sel aitab sülge voolama panna närimiskumm. Ka klaaskommi lutsutamisest võib abi olla.

Söömise ajal juua närimise hõlbustamiseks, n-ö kuiva toidu söömisest tuleks loobuda.

Arst oskab johtuvalt probleemi põhjusest soovitada ka suukuivust leevendavaid tooteid.

Igemete seisukord Kuna igemehaigused võivad põhjustada tõsiseid probleeme, soovitab dr Kuuse aeg-ajalt oma igemete seisundit hinnata hambaarstil või suuhügieenikul.

Seda isegi siis, kui pealtnäha tundub kõik korras olevat. „Inimene ise ei pruugi osata oma igeme seisundit hinnata,” põhjendab doktor. „Võidakse arvata, et kõik on korras, aga

7 Pensionileht

Telli Eesti Ekspress Pro ja Eesti Päevalehe digitaalse lugemise õigus ja saad tasuta iPadi!

2 ajalehe lugemisõigus + iPad alates

14

99 eurost kuus!

Sama paketi tavahind 28,98 eurot kuus.

Tellimine ja info: www.kiosk.ee/ipad

Kampaania kehtib kuni kaupa jätkub. Kampaanias osaleb piiratud arv erineva konfiguratsiooniga iPade.

Tutvuge pakkumise (sh finantsteenust puudutavate) tingimustega aadressil www.ekiosk.ee/ipad ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Krediidi kulukuse aastamäär sõltub lepingu sõlmimise ajast.