Pensionileht september 2010

Pensionileht SEPTEMBER 2010

Pensionilehe toimetas ja kujundas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Nele Laev, nele.laev@epl.ee, tel: 680 4505

SEPTEMBER 2010

Ege Metsandi ERGO Funds, juhatuse liige

Teise pensionisamba kogumise algusaastatel rääkisid pankade pensionireklaamid vanaduspõlve veetmisest päikesesaartel. Alles viimastel aastatel on selgemaks saanud, et pensioniks on vaja raha koguda väga praktilisel kaalutlusel – et tulla ka pensionipõlves toime igapäevaeluga.

Palju on räägitud-kirjutatud, et 20 aasta pärast ei jätku riiklikust pensionist ka selliseks äraelamiseks, nagu on see võimalik meie nüüdsetel pensionäridel, sest tööealine elanikkond lähiaastatel väheneb. Seetõttu on II sambasse investeerimisest saanud elementaarne vajadus.

Kuid ka paljuräägitud II sambast üksi ei piisa sellise elatustaseme hoidmiseks, mis oli inimesel tööealisena. Rahandusministeeriumi hinnangul annavad riiklik pension ja II sammas praegustele 25-aastastele tulevikus vaid umbes 40–50% harjumuspärasest sissetulekust. Vanemas eas pensioni kogumisega alustanutele veelgi vähem. Seega jääb puudu enam kui pool senisest sissetulekust. Seda ka siis, kui fondihaldurid teevad parimaid otsuseid ja maailma finantsturge ei raputa uued kriisid.

Et pensionipõlve kindlustamine on jäänud igaühe enda hooleks, on oluline mõelda sel teemal juba täna väga tõsiselt: kuidas mu pensioni II sammas on seni kasvanud? Kas ma olen tulemusega rahul? Millised on kolmanda samba kogumisvõimalused, et suurendada oma sissetulekuid pensionipõlves? Need on küsimused, millele tuleb leida vastused. Sest ainult nii saab teha tulevikku suunatud tarku otsuseid.

Huvipuudus ja teadmatus on pensionikoguja suurimad vaenlased.

Huvi ja teadmiste suurendamiseks tutvustab ERGO oma pensionikogumise võimalusi ja eeliseid. Praegu on sobiv aeg pensionifondi tootlus, kulud ja investeeringud üle vaadata, oma ootuste ja riskitaluvuse valguses. Kuni oktoobri lõpuni saab senist II samba fondivalikut muuta nii, et muudatus jõustuks juba 1. jaanuaril 2011.

Pensionileht

2 II ja III samba investeeringud tagavad 70% senisest sissetulekust III samba valik sõltub inimese riskitaluvusest, tuluootusest ja sellest, kaua tal on pensionini aega.

Taave Lips müügijuhtimise osakonna juhataja

Ülevaade pangas olevatest säästudest kinnitab, et vaid vähesed inimesed suudavad 30 aastat järjest pangakontole ise raha koguda – ikka läheb raha vaja kohe ja praegu. Ei saa ka unustada tõsiasja, et pangakontole kogunenud raha väärtusel on kalduvus pigem inflatsiooni tõttu väheneda kui kasvada.

Praegu iga kuu III sambasse investeeritud 4–6% brutopalgast ehk keskmise palga korral u 500 krooni võib 20–30-aastasele pensionikogujale kasvatada just selle puudu oleva summa, mis 30–40 aasta pärast vabastab pidevast sendiveeretamisest.

Sobiva III samba lahenduse leidmine sõltub inimese riskitaluvusest, tuluootusest ja sellest, kaua tal on pensionini aega. Suurema tulu nimel peab investor olema valmis ka suuremaks vara väärtuse kõikumiseks. Näiteks paarikümneaastase aktsiafondi investeeringu tootlus võib olla keskmiselt 10% aastas, kuid vahepeal esineb tõenäoliselt ka perioode, kus kogu vara väärtus langeb 50–70%.

Kui inimesel on piisavalt aega, et uus tõus ära oodata ja ta on arvestanud aktsiaturgude heitlikkusega, on aktsiafond talle sobiv. Kui aga soovitakse mõõdukat riski, tuleb arvestada ka mõõdukama pikaajalise tootlusega. Kes riski üldse ei talu, peaks valima garanteeritud intressiga pensionikindlustuse.

Pensionifondide kasuks räägivad suurem teenimisvõimalus, madal kulutase ja võimalus vara olemasolevast fondist mis tahes teise III samba fondi viia. Garanteeritud intressiga pensionikindlustuse plussideks on investeerimisriski puudumine ja kindel teadmine, kui palju lõpuks kokku kogutakse. Samuti on võimalik pensionikogumisega ühitada elukindlustuskaitse. Garanteeritav intress ei ületa üldiselt 2% aastas, mistõttu tuleb väga hea tulemuse nimel oluliselt suuremas mahus sissemakseid teha. Samuti on seal kulutase fondidega võrreldes suurem.

Pensionifondis võib väiksem investeering kaugemale viia kui elukindlustuse pensionilepingus, kuid fondidega kaasneb alati ka investeerimisrisk. Seetõttu peab enne otsustamist põhjalikult läbi kaaluma, mida III samba lahendusest oodatakse ja milleks selle nimel valmis ollakse.

INVESTEERIMISTABEL

Testi, milline investor sa oled

Max / 10%

Lühiajaline kaotus

Pensionifondi valimisel tuleb arvestada nelja teguriga: kogumisaeg, tuluootus, riskivalmidus ning fondivalitseja tugevused, soovitab ERGO pensioniekspert Taave Lips.

Et välja selgitada, milline pensioni kogumise viis sobib, tuleb vastata järgmistele küsimustele, leides investeerimistabelist sobiva veeru ja rea: 1. Kui suurt keskmist tulu aasta kohta ootate pensionifondilt pikema aja jooksul?

2. Kui suurt varade väärtuse vahepealset langust olete nõus selle nimel taluma?

3. Kui teie valitud vastused ei lange halliga tähistatud kasti, tuleb tootluse või/ja riski osas järeleandmisi teha. Liikuge lähima halliga tähistatud kastini ja vaadake, kas selline variant on teile vastuvõetav. Kui mitte, valige järgmine tähistatud kast.

4. Vaadake tabeli äärmisest veerust paremal, millise strateegiaga pensionifond teile sobib.

NB! Kui pensioni on aega koguda alla viie aasta, ei soovitata investeerida üle 50% aktsiate osakaaluga fondi!

Tähele tuleb panna, et tabelis toodud tootluse numbrid ei näita fondide tootlust tulevikus, vaid on sarnase strateegiaga

Pikaajaline kasu aasta kohta Suur / 8%

Hea / 6%

Inflatsiooni ületav / 4%

–70%

100%

–50%

75%

–30%

50%

Min

Aktsiate osakaal fondis

Pensioniraha ei pea koguma mitte luksuse, vaid ellujäämise pärast

Alla 50%

investeeringu pikaajaline ajalooline tootlus. Pensionifondides ei ole tootlus garanteeritud.

Kui pensionifondi strateegia on paigas, tasub tähelepanu pöörata ka fondivalitseja senisele investeerimistegevusele, fondide investeerimispõhimõtetele ja haldustasudele. Väiksemgi erinevus haldustasudes võib pensionikoguja jaoks tähendada suuri kõikumisi pensionivara suuruses.

ERGO uus II samba fond võtab sihikule aktsiad Tänavu 1. septembril lisandus ERGO pensionifondide valikusse uus agressiivse strateegiaga II samba fond – ERGO Pensionifond 2P3.

Fond investeerib kuni 75% varadest aktsiariski kandvatesse instrumentidesse. Otse aktsiatesse on lubatud investeerida kuni 50% varadest, kuni 75% aktsiariski saavutamiseks investeerib fond ka muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse ja aktsiafondidesse. Uus fond sobib investorile, kellel on pensionieani jäänud üle seitsme aasta ja kes ootab suuremat tulu ning on valmis ka vara väärtuse keskmisest suuremaks kõikumiseks.

Kuidas valida 2P fondi?

AKTSIAD/VÕLAKIRJAD

• Teil on pensionini üle 7 aasta • Soovite võimalikult suurt tootlust • Olete valmis väärtuse suureks kõikumiseks

JAH

75% / 25% Kõrge risk

JAH

50% / 50% Keskmine risk

JAH

25% / 75% Keskmisest madalam risk

JAH

0% / 100% Madal risk

EI • Teil on pensionini üle 5 aasta • Soovite head tootlust • Olete valmis väärtuse ajutiseks suureks kõikumiseks EI • Teil on pensionini üle 5 aasta • Soovite inflatsioonist suuremat tootlust • Olete valmis väärtuse mõõdukaks kõikumiseks EI • Teil on pensionini alla 5 aasta • Soovite, et väärtus kõiguks nii lühiajaliselt kui ka pikaajalises plaanis võimalikult vähe Allikas: ERGO

Miks koguda sambapensioni ERGO-s?

Eestis oli ERGO esimene, kes alustas II samba eluaegse

pensioni pakkumist.

1. Madalaimad kulud ERGO pensionifondid on mõistliku riski, korraliku tootluse ja madala haldustasuga.

Eesti II samba pensionifondide madalaimad tasud on ERGO fondidel, teistel samaliigilistel fondidel on valitsemistasu kuni 60% kõrgem.

Näiteks konservatiivsetel fondidel jääb valitsemistasu vahemikku 0,75–1,2% aastas, progressiivsetel 1,25–2% aastas ja agressiivsetel 1,5–1,9% aastas. Ehkki nominaalis on vahe väike, võib valitsemistasu väikegi muutus pensionivara suurust oluliselt mõjutada.

Valitsemistasu on igapäevaselt avaldatavast osaku väärtusest juba maha arvatud ja näidatav tootlus on juba puhas tootlus. Kui kõikide fondide puhas tootlus oleks võrdne, ei oleks valitsemistasu suurusel vahet. Kuna aga fondide tootlus on erinev, tekib paratamatult ka küsimus valitsemistasu suuruse õigustatuse kohta. Kui usaldada oma pensioni kogumine kõrget tootlust, aga ka kõrgeid valitsemistasusid omavate fondide kätte, siis peab olema kindel, et suuremate tasudega fondid teevad ka valitsemistasude erinevuse võrra suuremat tootlust, ilma et võtaks seejuures

liigseid riske. Kui aga tootlusenumbrid näitavad muud, tasub eelistada samaväärse strateegiaga, kuid madalamate tasudega fonde.

20. septembri seisuga on ERGO 2P2 parima 12 kuu tootlusega (+13,5%*) progressiivse strateegiaga fond Eesti turul, järgneb LHV. Sama kuupäeva seisuga on ERGO 3P3 parima 12 kuu tootlusega III samba fond (+18,85%*). See tõestab, et just väiksemad tegijad pensioniturul pakuvad aktiivsema varade juhtimisega paremat kvaliteeti, mis lõppkokkuvõttes määrabki tulevase pensioni suuruse.

2. Investori huvid esiplaanil ERGO väldib liigseid riske ja töötab investori vara pikaajalise kasvatamise nimel. Riskide hajutamisel jälgitakse, et ühelgi regioonil, sektoril ega üksikul investeeringul ei oleks põhjendamatult suurt osakaalu fondi portfellist. Riski vähendab kvaliteetsemate ja turvalisemate investeeringute valimine portfelli – ERGO investeerib läbipaistva äritegevusega ettevõtetesse.

Võlaväärtpaberitest on eelistatud kõrge kvaliteediga turvalised võlakirjad, rämpsvõlakirjadesse investeerimist väldime. Nii on fondi riskid läbipaistvamad kui mittelikviidseid varasid eelistavate fondide puhul. ERGO-l ei ole investeerides muid huvisid kui vaid pensionikoguja omad.

3. Pikaaegne kogemus ERGO pensionifonde nõustavad Trigon Capital ja maailma suurim kindlustusselts Munich Re. ERGO-l on rohkem kui 155-aastane kogemus pensionide pakkumisel Euroopas, seda nii kogumise kui ka väljamaksmise osas. Eestis oli ERGO esimene, kes alustas II samba eluaegse pensioni pakkumist.

Pensioni väljamaksed koguvad hoogu II sambast on saanud väljamaksete näol pensionilisa 7586 inimest (30.

08. 2010 seisuga). Järgnevatel aastakümnetel kasvab nii väljamaksete summa kui ka arv – pensioniikka jõuavad praegused 20–30-aastased.

Mõned põhitõed II samba väljamaksetest: II samba väljamaksete õigus tekib kogujatel vanaduspensioniikka jõudes.

II samba pensioni ei hakata maksma automaatselt, selle saamiseks tuleb soovi avaldada.

II samba pensioni väljamaksmise viis sõltub rahasummast, mis on aja jooksul inimesele pensionifondidesse kogunenud.

Kui fondipensioni ja ühekordse väljamakse puhul teeb väljamakseid Eesti Väärtpaberikeskus ja sisulist vahet ei ole, millise kontohalduri juures avaldus esitatakse, siis eluaegse pensioni korral tuleb pöörduda elukindlustusseltsi. Oluline on teada, et hoolimata sellest, kuhu sambapension on kogutud, võib inimene vabalt valida, kes talle pensioni maksma hakkab.

Eluaegseid väljamakseid pakuvad praegu ERGO, SEB ja Compensa.

Elukindlustusseltsi valib inimene ise oma eelistuste või pakutava pensionimakse suuruse kohaselt. Soovitatav on võtta samade tingimustega pensionipakkumine erinevatest seltsidest, et pakutavat võrrelda.

Taave Lips, müügijuhtimise osakonna juhataja

Vaata rohkem: www.ergo.ee

FOTO: TERJE LEPP

Silja Saar: ärge pange lastele lisakoormat, koguge ise pensioniks raha

3

levinud müüti pensioni II samba kohta

na ja kohe. Tänasesse päeva ei tohiks aga toppama jääda. Oma elu tuleks püüda ka sellest kaugemale ette planeerida. Ettevalmistus pensioniks ei ole sugugi seotud ainult raha kogumisega. Siia alla käib kõik, mille endale elu jooksul ehitad: tervis, sõpruskond, elukeskkond jne.

Kui rääkida juba kitsamatest valikutest pensioniks valmistumisel – sellistest, mida ise saab mõjutada – , siis kuulub siia kindlasti ka valik, millises pensionifondis (fondides) oma pensionit kasvatad. Ehk millise(d) partneri(d) endale sellel teel valid.

Mida peab pensionifondi valikul silmas pidama?

Kogumispensioni kohta on internetis teavet päris palju. Kohati liigagi palju, sageli ka väga pealiskaudset. Seetõttu on täiesti arusaadav, et tarkade valikute tegemine võib tunduda omajagu keeruline. Enne kui hakata pensionifondi valima, tuleks ennekõike teha selgeks oma pensionikogumise eesmärk ja aru saada, milline üldse on reaalselt saavutatav eesmärk. Ja mida peab tegema, et selleni jõuda (summad, mida koguda ja millise aja jooksul). Alles siis saab valida oma eesmärgi täitmiseks sobiva vahendi (fondi) ning ka stiili ja oskused, millega seda fondi valitsetakse.

Kelle käest nõu küsida?

Pensionifondi strateegia valimisel tuleb arvestada nii oma vanuse ja kogumisperioodi pikkusega kui ka enda suutlikkuse ja sooviga riske võtta. Enne konkreetse fondi valimist võiks nõu pidada eri fondivalitsejate või nõustajatega ning lasta endale selgitada, kui-

ge pension meile, meil on madalad teenustasud.”

1.„Too

Levinud arvamuse kohaselt on madalamate valitsemistasudega fondide tulemus aastate ja aastakümnete pärast parem kui kõrgemate valitsemistasudega fondide puhul. Kuid madal valitsemistasu ei tähenda alati paremaid tulemusi.

18-aastasel on pensionieani aega 47 aastat. Inimese jaoks on see pikk aeg, kuid siiski liiga lühike, et hakkaks mõjuma suurte arvude suhtes kehtivad seaduspärasused, millel käesolev arvamus põhineb. Pensionikogumise edu mõjutab ühelt poolt see, kui palju suudab fond sissemakstud rahale juurde teenida, ning teiselt poolt see, kui palju fondivalitseja teenustasusid võtab.

Kõige populaarsemate – progressiivsete pensionifondide (investeerivad kuni 50% aktsiatesse) – valitsemistasud mahuvad vahemikku 1,25% kuni 2,00% aasta kohta.

Eri fondid rakendavad investeeringute juhtimisel eri strateegiaid ning sellest tulenevalt on fondide tootlused erinevad. Eri fondide tootluste vahe on nii suur, et väike vahe valitsemistasudes ei hakka 47 aasta (liiati veel lühema perioodi) jooksul fondi tulemustele süstemaatilist mõju avaldama. Näiteks on esimese kaheksa aasta jooksul paremad tulemused just kallimatel fondidel.

Loomulikult võib öelda, et see on juhus, kuid vahe tootluses on esimese kaheksa aasta jooksul kümneid kordi suurem kui vahe valitsemistasudes.

das üks või teine investeerimisstrateegia võib pensioni kogumist mõjutada. Ükski küsimus pole rumal, kõige olulisem on mõista, mida tähendab pensionifond ja kuidas sinna kogunenud raha kasutatakse.

Fondivalitsejad ja investeerimisnõustajad peavad andma objektiivset teavet kohustusliku kogumispensioni kohta ning vastama ammendavalt kõikidele liituja küsimustele.

Sampo Panga töötajatel on selles valdkonnas pikaajalised töökogemused ja nad oskavad selgitada nii kohustusliku pensionifondi investeerimisstrateegiat kui ka fondi tingimusi.

Danske Capital on Sampo pensionifondide valitsejana rõhu pannud kõrgendatud sotsiaalsele vastutustundlikkusele. Seda nii investeerimisotsuste tegemisel kui ka klientide finantsalase teadlikkuse tõstmisel – meie jaoks on määrava tähtsusega, et kliendid oleksid teinud oma otsuseid teadlikult ja targalt.

Inimesed ütlevad, et nad ei elagi pensionieani. Sissetulek on praegugi nii väike, et miks seda veelgi vähendada vanaduspõlveks kõrvale pannes.

Me keegi ei tea, kaua me elame – seega ei maksa seda argumenti endale teadlikest otsustest kõrvalehiilimise vabandusena pähe võtta. Kohustusli-

Danske Capitali tegevdirektor Silja Saar peab pensioniteema kaugesse tulevikku lükkamist vastutustundetuks.

ku pensionikogumise 2% kuupalgast on üsna väike summa ja selle võrra suudab igaüks oma väljaminekuid kärpida. Tunnistagem, et inimesed on harjunud tarbima, ja ka hulgaliselt mittevajalikke asju. Viimastest loobumine ei peaks olema raske. Kuid oluline on mõista, et kohustusliku pensionikogumise 2% on vaid piisk selle kõrval, mida me tegelikult oma igakuistest sissetulekutest säästma peaksime.

Kui ammutada inspiratsiooni Skandinaaviast, siis näiteks Taanis läheb n-ö kohustuslikku pensionikogumisse iga kuu keskmiselt 9% sini-

„Tooge pension meile, kõik ühest kohast.”

2. võtke

Klienditeenindajad ja pensionimüügi agendid võivad teha ettepanekuid tuua pensioni kogumine neile üle, sest arveldused, pangakaart, kindlustus, laen ja hoius on juba seal. Sageli kliendid teevadki nii, sügavamalt järele mõtlemata. Tõde on see, et oma teenusepakkuja juurde pensioni toomine, samuti ka pensioni äraviimine ei anna mingeid eeliseid ega põhjusta mingeid probleeme.

Teise samba infrastruktuur on loodud nii, et internetipangas näeb võõra fondi kohta käivat infot samamoodi ja sama hästi kui oma fondi kohta.

Paljud inimesed ei julge oma pensionifondi vahetada, sest kardavad järgnevaid sanktsioone, nagu näiteks laenuintressi või kindlustusmakse suurendamist, teenuste tarbimisega seotud soodustuste vähenemist vms. Kogumispensionide seadus sätestab põhimõtte, et pangad ja kindlustusseltsid ei tohi teise samba kogumispensioni olemasolu (või ületoomist või äraviimist) seada kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingute tingimuste kehtestamise või muutmise eelduseks ega põhjuseks.

Kui tunnete, et soovite pensionifondi vahetada, tehke seda julgesti. Kõik fondivalitsejad tunnevad seadusi ega hakka lepingute tingimusi ühepoolselt karmistama. Ja kui tunnete, et teile tehakse liiga, pöörduge julgesti Finantsinspektsiooni abi saamiseks.

kraede, 12% riigiteenistujate ja 15% valgekraede palgast.

31. oktoobrini on võimalik vahetada oma pensionifondi. Mida tuleb seda tehes silmas pidada?

Kui inimene pole lahti mõtestanud oma soovi, mida ta tahab saavutada, on vara fondi vahetusele mõelda. Kui olete rahul oma otsustega, mis te pensioni planeerimise ja kogumise kohta tegite, siis jätkake – te ei pea midagi muutma. Kui on midagi, millega te rahul pole, siis enne muudatuste tegemist analüüsige täpsemalt, mis on selle põhjus. Ja vajadusel küsige nõu.

Signe Kalberg

„Tooge pension meile, on parimad tulemused.”

3. meil

See lööklause on niisama vana kui pensionisüsteem.

See on kõige mõjuvam müügiargument, kuid paraku on see ka kõige ebakindlam. Head tulemused minevikus näitavad meile seda, et vaadeldava perioodi jooksul on fondi osaku väärtus hästi kasvanud. Mis kasu on meil mineviku parimast tootlusest, kui meie pole selle fondi kliendid olnud?

Isegi seaduses on kirjas põhimõte, et pensionifondide tuleviku tulemusi ei saa ennustada mineviku tulemuste põhjal. Ometi on inimesel meeldiv kuulata juttu eelnevast edust ning laiendada alateadlikult seda ka tulevikule. Paraku leidub hulgaliselt pensionimüüjaid, kes sellise mõttelaadi eest hoiatamise asemel innukalt noogutavad või veel hullem – takka kiidavad.

Paljudel pensionifondidel on ette näidata perioode, mil nende tootlus on olnud parim. Kui oletada, et igal aastal on turul uus tootluse liider, siis kas peaksime oma fondi vahetama igal aastal? Kindlasti mitte, sest sagedane pensionivara viimine ühest fondist teise on kahjulik. Intelligentne inimene pensionifondi kauplusekassa juurest ei osta.

3 Pensionileht

Miks on vaja just praegu mõelda oma pensionipõlvest?

Muidugi on ka võimalus mitte midagi teha ja leppida juba ette teadmisega, et riiklik vanaduspension on ebapiisav – ka see on valik. Kuid tuleb aru saada, et ebapiisavuse puhul ei käi jutt loobumisest mingisugustest ekstra väljaminekutest, vaid raskustest täiesti igapäevaste kulutustega toimetulekul. Kui riigi makstav vanaduspension ei kata igapäevaseid kulutusi, tuleb kõvasti muuta oma harjumusi, soove ja tunnistada kehvemat elukvaliteeti. Tark inimene mõistab, et selleks ajaks, kui tema pensionile jääb, võivad hinnad olla praegusega võrreldes mitmekordsed. Tervis pole see, mis noorena ja väljateenitud vanaduspension moodustab harjumuspärastest kuludest vaid osa.

Huvitav, et eestimaalased oskavad aegsasti mõelda eesootavale talvele – varutakse kütet, hoidistatakse, soojustatakse elamist, ja seda juba suvel.

Kuid aastaringist kaugemale plaanid tavaliselt ei ulatu. Pensioniks valmistumine ei erine oma sisult talveks valmistumisest – et oleks, mida nautida (tarbida), tuleb teha ettevalmistusi siis, kui selleks on aeg.

Paljud loodavad laste peale?

Miks peaksid lapsed kandma oma vanemate lühinägelikkuse tõttu suurt koormat? On ju neil samuti maksukohustused, igakuised kulutused ja tahtmine oma lapsi koolitada. Ja mis saab siis, kui lastel pole tööd? Milline lapsevanem tahab oma last näha ägisemas lisakoorma all, mis on tekkinud sellest, et aastakümneid tagasi ei suutnud tema ema või isa mõista vajadust oma vanaduspõlveks valmistuda.

Inimese elus on mitu olulise tähtsusega otsust: kooli, elukutse ja abikaasa-elukaaslase valik. Kui otsus on täide viidud, mõjutavad need meie elu tä-

SEPTEMBER 2010

Danske Capitali tegevdirektor Silja Saar tunnistab, et värske koolilõpetaja jaoks tundub pensioniteema niivõrd kauge ja võõras, et paneb enamasti õlgu kehitama. Kuid pensioni planeerimine ei tähenda sugugi plaanide tegemist, et kuidas poole sajandi pärast Hawaiil palmide all puhata. Pigem märgib see nii noorte kui ka vanemate inimeste puhul oskust ette planeerida.

Pensionisambad muutuvad turvalisemaks ja vabamaks

SEPTEMBER 2010

Valminud on kogumispensionide seaduse muudatuste pakett, mille eesmärk on muuta pensionisambad kliendile mugavamaks ja turvalisemaks. Õppust on võetud nii finantskriisi ajal tekkinud tagasilöökidest kui ka süsteemsetest vajakajäämistest, mis aja jooksul on ilmnenud, kinnitavad Nordea Pensions Estonia AS-i juhatuse esimees Angelika Tagel ja müügijuht Martin Rajasalu.

Pensionileht

4

Seadusandja on analüüsinud fondide ja süsteemi nõrkusi, samuti klientide vajadusi ning otsustanud tugevdada õiguskeskkonda. Pensionikogujaid huvitab ju eelkõige, et nende kogutud pensionikapital oleks kaitstud ja otsused võimalikult vähe piiratud.

II sammas ehk kohustuslik kogumispension muutub oluliselt turvalisemaks Pensioni II samba konservatiivsete pensionifondide investeeringuid on kavas piirata selliselt, et investeerida võib vaid madala riskiga võlakirjadesse. Sellega välditakse olukorda, kus fond asub kõrgema tootluse nimel investeerima riskantsetesse väärtpaberitesse. Konservatiivsete fondide eesmärk on pigem raha säilitamine kui kasvatamine.

Praegu on turul nii sisuliselt kui ka vaid nime poolest konservatiivseid fonde. Seda ilmestavad tootlused. Teatavasti on risk ja tootlus omavahel seotud ning suured tootlused on otsene viide suurematele investeerimisriskidele. Oodata on konservatiivsete fondide tootluse vähenemist ja keskendumist peamiselt raha säilitamisele.

Lisaks viiakse miinimumini võimalikud huvide konfliktide olukorrad.

Nordea fondidel on kõrged teenuse osutamise standardid, mistõttu see muudatus Nordea kliente eriti ei puuduta. Kuid hea on teada, et kõrgemate nõuete tõttu muutub pensionikogumine tervikuna turvalisemaks.

Väga oluline põhimõtteline uuendus on võimalus fonde sagedamini vahetada. Praegu saab fonde vahetada vaid üks kord aastas – oktoobri lõpuks tehtud avaldused jõustuvad 1. jaanuaril. Tulevikus on seaduseelnõu

FOTO: TERJE LEPP

Pensioni kogumine muutub tulevikus turvalisemaks, kinnitab Angelika Tagel.

kohaselt võimalik pensionifondi vahetada kolm korda aastas ja vara või maksed liiguvad ühest fondist teise pärast avalduse esitamist kiiremini.

See on pensionikogujale hea, sest fondivahetusega soovitud tulemuse saab kiiremini kätte.

III samba ehk täiendava kogumispensioni osatähtsus suureneb Täiendava pensionikogumise juures on suureks muutuseks see, et tööandjad saavad hakata tasuma töötajate pensionifondide sissemakseid ilma, et sellega kaasneks erisoodustusmaks.

Töötaja pensionifondi makseid tehes peab tööandja tasuma vaid sotsiaalmaksu. Seega muutub tööandjapoolne pensionifondi makse sama soodsaks kui töötaja enda tehtu. Kuid mis veelgi olulisem – pensionikogumine muutub ilmselt oluliseks osaks kogu töötaja motivatsioonipaketist.

Arvata võib, et nn tööandja pensionid ei muutu populaarseks üleöö, kuid

samm-sammult kasvatab planeeritav muudatus Eesti inimeste sotsiaalset kindlustatust vanaduspõlves. Enamikus teistes Euroopa riikides on nn tööandja pensionid end igati õigustanud ning seetõttu liigutakse kindlasti õiges suunas. Töötajatele tähendab uus võimalus kõrgemat pensioni vanaduspõlves. Ka riigi jaoks on see mõistlik, sest nii vähendab riik oluliselt pinget sotsiaalsfäärile ning eakate vaesusriske.

Lisaks kaovad kolmandas pensionisambas mitmed administratiivsed piirangud, mis on paljudes pensionikogujates hirmu tekitanud. Tulevikus on vabatahtliku kogumispensioni makseid lihtsam peatada, vajadusel saab ka raha enneaegselt välja võtta ning kogunenud kapitali saab maksuvabalt liigutada kindlustustootest fonditootesse ja vastupidi. Muidugi vähendab maksete peatamine või raha enneaegne kasutamine pensioni suurust, kuid võib olla hädavajalik näiteks töökaotuse olukorras. Eluea kas-

vades võib olla oluline asendada varem valitud toode teisega.

Kui praegu on vabatahtliku pensioni kogujad seotud oma otsustega väga pikalt, siis edaspidi on süsteem palju paindlikum ja kliendisõbralikum.

Arvestades, et iga endast lugupidav inimene ei saa läbi täiendava vabatahtliku pensioni kogumiseta, on igasuguste hirmu ja ebakindlust põhjustavate piirangute kaotamine väga tervitatav. Olulised on riigi lubadused kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.

Kõige positiivsem on aga uue initsiatiivi juures see, mida seaduseelnõusse kirja pole pandud: 1) maksureegleid ei ole kavas muuta, 2) pensioni II samba maksed kavatseb riik taastada, nii nagu eelmisel aastal teavitas, 3) kolmanda pensionisamba väljamaksete reegleid ei muudeta. Need on väga oodatud ja turvalised sõnumid igale pensionikogujale.

Signe Kalberg

Pensionifondide aktiivne pakkumine – hoolimine või agressiivsus?

Nordea Pensions Estonia AS-i müügijuhi Martin Rajasalu sõnul ei mõtle inimesed pensioni peale just iga päev. Seetõttu tulebki pangatöötaja ettepanek tulevikust ja pensionist rääkida kliendile sageli üllatusena.

Kas pensionifondide agressiivne müük on teie arust loomulik?

Seni on müüdud pensionitooteid enamasti loosungiga: „Meil on parim tootlus!”. Kuid ajad on muutumas, sest kliendid on üha kogenumad ja hindavad oma pensioniteenindaja sisu enama kui vaid ühe heitliku näitaja järgi.

Pensioni kogumine on üks olulisemaid finantsotsuseid tänapäeva eestlase elus ja on hea, kui keegi sellele aegajalt tähelepanu juhib. Usun, et kliendid oleksid oluliselt pahuramad avastades, et pank on jätnud nad pensioniteemal infosulgu.

Mis siis on muutumas?

Tänapäeva pensioniklient hindab suhet, mis tal on pangaga. Kindlasti ootab klient pangalt partnerlust: pank tunneb klienti ja pakub oma heale kliendile parimaid tingimusi.

Milles see seisneb?

Näiteks Nordea kliendiprogramm ja äsja muudetud pensionifondide tasud tunnustavad pikaajalist kliendisuhet.

Kes ei tahaks saada oma teenuse osutajalt alati parimaid tingimusi? Ka äriliselt on olemasoleva kliendi hoidmine väärtuslikum kui uue ostmine ühekordsete soodustustega.

Nordea Pensionifondi Aktsiad 100 kliendiprogrammi uute, augusti lõpus jõustunud tingimuste kohaselt sõltub osakute väljalaske tasu sissemakse suurusest ja pensionifondi kogunenud vara väärtusest. Sellist lähenemist ei ole üheski teises pensionifondis Eestis. Nordea hindab kõrgelt oma suhet kliendiga ning toetab pensioniks säästmisel kliendi eesmärke.

See on seotud pensioni III sambaga, mida ei ole kõigil eestlastel.

II sammas on aga peaaegu igal töötaval eestlasel.

Ega see nii jääda ei saa. I ja II sammas ei anna head pensioni. Enamik neist, kes endale pensioniks vabatahtlikult raha kõrvale ei pane, on tulevikus väga keerulises seisus. Proovigem vähendada oma palka 60% ja siis ära elada. Varem või hiljem puudutab kolmas sammas igat töölkäivat inimest.

II samba regulatsioon keelab igasugused kliendisoodustused ja muud hüvesid pakkuvad kliendiprogrammid. Eks Nordea proovib olla keskkonda arvestades võimalikult kliendisõbralik ja ausa hinnaga pakkuja.

Nordea on näiteks ainuke pensionifondide haldaja, kes langetab järgmise aasta algusest kohustusliku kogumispensioni ehk II samba pensionifondide tasusid. Lisaks on Nordea kliendiprogrammis igal kuldkliendil oma haldur, kellel on pea kaks korda rohkem aega kliendiga tegelemiseks kui teistes pankades. Nii saavutatak-

Martin Rajasalu

FOTO: TERJE LEPP

se personaalne pangasuhe, milles ei pea korduvalt üle küsima, millised on kliendi vajadused ja ootused.

Kas kliendid saavad sellistest asjadest aru?

Esmane tagasiside uuendustele on olnud väga positiivne. Olemasoleva kliendi rahulolu ei ole jõudnud me veel mõõta, kuid uute klientide arv kasvab.

Signe Kalberg

Pensionikoguja meelespea Kohustuslik kogumispension ehk II sammas Kohustuslik kõigile, kes juba liitunud või kes sündinud 1983. aastal ja hiljem.

Pensionimaksest 1/3 on inimese enda kanda, 2/3 maksab sotsiaalmaksu arvel riik (praegu on riik maksed peatanud ja jätkab neid 2011. aastal).

Makseid ei pea ise tasuma, need peab palgast kinni tööandja.

Valida võib mitme fondi vahel, ühel pensionikogujal võib olla ka mitme fondi osakuid.

Fond tuleb valida riskitaluvuse järgi, mille sageli kirjutab ette ka pensionikogumise periood.

Mida kauem on aega koguda, seda agressiivsema fondi peaks valima. Siis teenib rohkem kasumit ja kuna raha niikuinii lähiajal ei kasutata, ei ole turgude kõikumistel lõpptulemusele olulist mõju.

Mida vähem aega on pensionile jäämiseni, seda konservatiivsem fond tuleb valida, et oma kogutud pensionikapitali kaitsta.

Vahetada saab nii seda fondi, kuhu on kogunenud kapital, kui ka seda, kuhu laekuvad uued maksed.

II samba pensioni saab kasutada pensioniea saabudes ehk kas alates 63- või tulevikus 65-aastaseks saamisel.

Sel aastal tuleb avaldus fondi vahetamiseks esitada 31. oktoobriks, et see uue aasta algusest jõustuks.Edaspidi saab fondi vahetada mitu korda aastas.

Nordea pakub nelja II samba fondi, millega kaetakse ära kogu tootespekter – igaüks leiab endale sobiva.

Täiendav kogumispension ehk III sammas Sissemaksetelt saab tagasi 21% tulumaksu juhul, kui makse on kuni 15% isiku aastatulust.

Sissemakseid saab teha vabalt valitud ajal ja summas, kuid investeerimise seisukohalt on kõige mõistlikum teha sissemakseid iga kuu.

Sissemakseid saab vähendada, suurendada ja peatada vastavalt vajadusele.

Raha saab tulumaksusoodsalt välja võtta alates 55. eluaastast tingimusel, et kogumise algusest on möödas enam kui viis aastat.

Väljamakse maksustatakse 10% tulumaksuga (tavaline tulumaksumäär on 21%). Kui võtta raha III sambast eluaegse pensionina, on tulumaksu määr 0%.

Tasu toodete eest on turul erinev.

Nordea pakub unikaalset, kliendi sissemaksete suurusest ja kliendisuhte pikkusest sõltuvat tasustamist, mis soodustab pikaajalist säästmist.

Nordea pakub agressiivset III samba pensionifondi, mis sobib nii nooremale kliendile, kelle kogumisperiood on piisavalt pikk, et mitte karta vahepealseid turgude kõikumisi, kui ka sellisele kliendile, kes soovib lühikese perioodiga oma vara võimalikult palju kasvatada.

Nordea Life & Pensionsi grupp on edukalt tegutsenud juba aastast 1844. Oleme suurim Põhjamaades –- Nordea Life & Pensionsi grupp on Põhjamaade juhtiv pensionivarade haldaja ning turuliider elukindlustuse vallas, hallates enam kui 40 miljardi euro ulatuses klientide varasid. Aastal 2010 on meil üle 2 miljoni kliendi. Eestis pakume võimalust koguda pensionivara Nordea kõrgetasemeliste standardite järgi alates aastast 2008.

Need on standardid, millega on harjunud soomlased, rootslased, norralased ning taanlased.

Oleme turvalisim – Nordea Life & Pensions pärjati keerukal 2008. aastal maineka majandusajakirja Risk poolt tiitliga „Maailma parim pensionivarade haldaja”. Nordeas on teie pensionivarad kindlas kohas.

Compensa pakub garanteeritud intressiga pensionikindlustust Kõige lihtsam moodus oma eluviisi säilitamiseks tulevikus on pensioniraha kogumine, teavad soovitada Compensa kogenud kindlustusnõustajad. Compensas on selleks olemas kõik võimalused.

Muidugi võib loota ka näiteks lotovõidule, kuid märksa kindlam on tunne ise oma pensionipõlve kindlustades.

Pensionikindlustus on kogu maailmas laialt levinud võimalus pensioniraha kogumiseks. Millist pensionikindlustust valida, peab iga inimene ise otsustama, võttes arvesse oma riskitaluvust ja ootusi tuleviku suhtes. Compensa kindlustusnõustajad saavad siinkohal oma kogemuste ja teadmistega abiks olla.

Sobivat pensionikindlustust aitab valida Compensa kindlustusnõustaja.

Olga Reznik, Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees.

dab, et intress ei sõltu finantsturgudel või Eesti majanduses valitsevast olukorrast ning tulevane pensionär teab juba täna ette, kui palju koguneb pensioniraha.

Euro tuleku eel on paljud finantsteenuste pakkujad vähendanud kogutavale rahale makstavaid intresse. Compensa sellega kaasa pole läinud. Ainsana Eesti kindlustusturul pakub Compensa garanteeritud intressi, mis on 3,5% aastas. Lubatud intressi ei lisata kindlustusreservile aasta lõpus, vaid iga kuu – nii kasvab ko-

guja kindlustusreserv jõudsamalt.

Heade majandustulemuste korral jagatakse kasumit klientidega, näiteks 2009. aastal maksis Compensa kõikidele lepingutele koos lisakasumiga kokku 4% intressi.

Compensa lepingute tingimused on paindlikud. Kindlustusmakseid on võimalik soovi korral suurendada või vähendada ning vajadusel võtta maksepuhkust. Oma lepingusse saab teha igal ajal täiendavaid sissemakseid.

Kuna pensionikindlustuslepingusse tasutud summadelt saab tulumaksu-

FOTO: COMPENSA

soodustust, teevad paljud meie kliendid iga aasta lõpus suuri täiendavaid sissemakseid, saades nendelt 21% aasta alguses tagasi.

Compensa kindlustusnõustaja aitab vajadusel alati Mida pikem on kogumise periood, seda rohkem koguda jõuab. Seega on mõistlik alustada pensioniraha kogumist juba täna. Võimalusel tasub kindlustusperioodil kindlustusmakseid suurendada – nii koguneb kindlustusreservi rohkem raha.

Konsulteeri ja küsi head nõu telefonil 610 3000.

Compensa kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.

Compensa toodete ja tingimustega saab tutvuda www.compensalife.ee.

Tulevik algab täna!

Rahvastiku vananemine sunnib aegsasti lisapensioni koguma FOTO: SWEDBANK

Järgneva poole sajandi jooksul kasvab ülalpeetavate arv Eestis iga töötaja kohta poolteist korda, näitab Eurostati prognoos.

Juba praegu ei ole pensionärid oma riiklikult tagatud sissetulekuga rahul. Rahvastiku vananemine langetab tulevikus pensioni tööeas saadava palgaga võrreldes aga veelgi.

Riigil ei ole võimalik inimestele pikkade tööaastate järel rohkem maksta, sest raha tuleb töötajatelt – iga saja hõivatu kohta on Eestis hetkel ligi 50 ülalpeetavat. Viie kümnendi pärast on iga saja töötaja kohta tõenäoliselt juba 80 ülalpeetavat. Nii ei ole riigil edaspidi võimalik pensioni maksta rohkem kui umbes 20–25% senisest sissetulekust.

Agnes Makk, Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees

II sambaga topeltpension Parema ja kindlama tuleviku nimel peab ise lisapensioni koguma. Rahakogumine II samba pensionifondidesse tähendab seda, et tulevasele sissetulekule lisandub umbes teine sama suur osa. Koos III sambaga on pension aga kokku kuni 70% eelnevast sissetulekust. Mida varem koguma hakata, seda suurem on aastate pärast pension. Statistika näitab, et 86% töölkäivatest inimestest on riigi soodustusega kogumispensioni süsteemiga juba liitunud.

Valitud fondi saab muuta Pensioni kogumine II ja III sambasse kestab

aastaid. Sobivaima fondi leidmiseks tuleb end võimalustega kurssi viia. Enne investeerimisotsuste tegemist on mõistlik konsulteerida pangakontoris vastava ala spetsialistidega.

Jälgida tasub nii fondide tootlust kui ka haldustasu, kuid ära ei tohi unustada ka investeerimisstrateegiat. Leidub fonde, mis on võtnud eesmärgiks pakkuda turu parimat tootlust. Ükski varasem väga hea tulemus aga ei taga, et fondi investeerijad võiksid sama palju teenida ka tulevikus. Swedbanki II samba fondide eesmärk on saavutada pikema aja jooksul stabiilne tootlus.

Ei saa öelda, et üks lähenemine on parem kui teine, kuid arvestama peab sellega, et suurema tootlusega kaasnevad ka suuremad riskid, valmis tuleb olla võimalikeks suuremateks kaotusteks. Oleme Swedbankis seisukohal, et pensionirahaga ei tasu liigselt riskida. Sellest lähtuvalt oleme oma strateegiat viimase aasta jooksul oluliselt muutnud.

300 000 pensionikogujat Iga teine Eesti pensionikoguja ehk umbes 300 000 inimest on liitunud Swedbanki fondidega.

See näitab, et oleme usaldusväärne partner.

Swedbankis on võimalik valida sobivaim fond vastavalt oma riskitaluvusele ja elutsüklile. Lisaks anname klientidele internetipanga kaudu alati operatiivselt infot sellest, kuidas on kogutud pensionivaral läinud.

Pensionifondi valides tasub tähelepanu pöö-

rata ka haldustasudele. II pensionisambaga liitumine on tasuta, kuid igal fondil on haldustasu – eri halduritel võib see olla väga erinev. Swedbanki fondide haldustasud on ühed turu madalamad ning fondi mahtude kasvades langevad tasud veelgi.

Rohkem infot ja fondide prospektidega tutvuda saab Swedbanki kontorites ja internetipangas www.swedbank.ee.

Tähtaeg kukub 31. oktoober on kõikide pensionikogujate jaoks oluline kuupäev. Inimesed, kes tahavad oma pensionifonde vahetada, peavad seda tegema hiljemalt käesoleva kuu lõpuks. Siis suunduvad sissemaksed uude fondi järgmise aasta alguses. Kui fondivahetuse avaldus jääb hiljaks, tuleb muudatuste tegemiseks oodata terve aasta.

1980.–1982. aastal sündinud ja kogumispensioni süsteemiga mitteliitunute jaoks on aga selle aasta 31. oktoober üleüldse viimane võimalus II samba pensionifondi koguma hakata. Kui see jääb kasutamata, siis uut võimalust enam ei teki. Neile jäävad pensioni kogumiseks hiljem muud investeerimisvõimalused, näiteks III samba pensionifondid või elukindlustuslahendused.

Parima tulemuse saavutamiseks on aga mõistlik kautada kolmesambalist pensionisüsteemi, panustades nii II kui ka III sambasse.

SEPTEMBER 2010

Investeerimisrisk kindlustusseltsi kanda Pensioniraha kogumiseks on olemas üks kindel ja turvaline võimalus – Compensa garanteeritud intressiga pensionikindlustus. Sellel on mitu eelist. Garanteeritud ehk kindla intressiga pensionikindlustuse puhul võtab kogu investeerimisriski enda kanda kindlustusselts ja tagab kindla tootluse kogu lepingu perioodiks. See tähen-

Tänavu alustas Compensa ka II samba pensioni ehk kohustusliku kogumispensioni väljamaksete tegemist.

Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus on kasvanud üle 50-kordse rahvapensioni määra, saab pensioni väljamakseteks sõlmida lepingu Compensas. Milliseid väljamakseid eelistada ning kuidas seda teha, selgitavad kindlustusnõustajad.

5 Pensionileht

Väga laialt on levinud investeerimine pensionifondidesse, kus raha võib pikema aja jooksul teenida suuremat tulu. Fondide tulusus ei ole garanteeritud, see on otseselt sõltuv fondiosakute väärtusest ning see omakorda finantsturgude liikumistest. Millised fondid on n-ö õiged, peab otsustama pensionikoguja ise, ka investeerimisrisk jääb inimese enda kanda. Seega sobib see toode neile, kes ootavad oma rahale suuremat tootlust, kuid on valmis võtma suuremaid riske.

Compensa Compensa on Eesti turul kõige kogenum elu- ja pensionikindlustaja.

Eestis on nad selles valdkonnas tegutsenud juba 1993. aastast.

Euroopa äriühinguna tegutsetakse peakontoriga Eestis ning filiaalidega Lätis ja Leedus. Kokku on Compensal kolmes Balti riigis 16 kontorit ning umbes 40 000 klienti.

Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub juhtivasse Austria kindlustusgruppi Vienna Insurance Group, mis on üks suurimaid börsil noteeritud kindlustuskontserne Kesk- ja Ida-Euroopas ning omab rahvusvahelist krediidireitingut Standard&Poor’s A+.

Kontserni kuulub üle 50 kindlustusseltsi 23 riigis, mis haldavad sadade tuhandete klientide varasid.

Kontserni kindlustusmaksete kogumaht on umbes 8 miljardit eurot aastas.

Pensioniplaan tähendab kindlat tulevikupalka

SEB Pensioniplaan sobib kõigile SEB Pensioniplaan on suurepärane võimalus siis, kui: te ise ei leia aega investeerimisega tegeleda, kuid sooviks siiski oma tulevikku kindlustada; te soovite tulevikus saada täna teadlikult kasvama pandud pensioni; te vajate professionaalset investeerimisalast nõu; te tahaksite kord aastas saada põhjalikku ülevaadet majandusest ja kokkuvõtet personaalsest pensionivarast.

SEB Pensioniplaan võimaldab kogenud spetsialistide abil rahakogumisel silma peal hoida.

Andre Viira, AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus Pensionikindlustuse arendusjuht

täituks. Investeerimisnõustamise sageduse saab klient ise määrata.

SEPTEMBER 2010

Järgmistel aastakümnenditel kasvab hüppeliselt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sh Eestis eakate inimeste osakaal, tööealine elanikkond väheneb oluliselt. See tähendab, et üksnes riiklikust pensionist ei piisa, et tagada tulevastele pensionäridele inimväärne elu.

Et tagada soovitud elustandard ka pärast pensionile jäämist, on oluline panustada oma pensioni kogumisse nii II kui ka III samba kaudu – SEB Pensioniplaan võimaldab kogenud spetsialistide abil rahakogumisel silma peal hoida.

Pensionileht

6

SEB Pensioniplaan hoiab investeeringuid kontrolli all Pensioni kogumine kestab aastakümneid. Selle aja jooksul võib elus ette tulla mitmeid muutusi, mis mõjutavad ühel või teisel viisil tulevikku.

Muutuste keskmes tuleb jääda kindlameelseks – tuleviku tarbeks alustatud pensioniinvesteeringuid ei tohi hooletusse jätta. Keerulistel aegadel võib tarvilikuks osutuda ka professionaalne investeerimisalane nõu.

Sõlmides SEB Pensioniplaani, tagame teile pikaajalise partnerlussuhte. Me võtame endale kohustuse infor-

meerida ja nõustada teid, et saavutaksite pensioni kogumisel endale seatud eesmärgid. Sihipärane ja eesmärgistatud kogumine on kindel investeering tulevikku, et säilitada harjumuspärane elustandard ka pensionieaks.

SEB Pensioniplaan aitab suurendada pensioni Mida varem pensioni kogumisega alustada, seda suuremaks võib pension kasvada. Otsuse edasilükkamine võib tähendada olulise pensionisumma kaotamist tulevikus. Meie kogenud

spetsialistid oskavad nõu anda just teie vajadustest lähtuvalt. Investeerimisnõustaja kasulike nõuannete abil teadlikult kasvatatud pensioniraha tagab seatud eesmärgi.

SEB Pensioniplaan annab kindlustunde tulevikuks SEB Pensioniplaan annab selle omanikule kindlustunde, et turvalise tuleviku heaks on tehtud õiged valikud.

Pärast pensionisammaste ja SEB Pensioniplaaniga liitumist hoiame ka edaspidi teie raha kasvamisel silma

Aeg on üle vaadata investeeringud pensionisse 31. oktoobrini saab esitada avaldusi kogumispensioni II samba pensionifondi vahetamiseks.

Praegu on sobiv aeg vaadata üle oma pensioniinvesteeringud ja otsustada, millisesse fondi lähevad säästud järgmisel aastal.

Julia Segerkrantz, Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht

Valitud pensionifondi on võimalik vahetada igal aastal oktoobri lõpuni.

Tuleb läbi mõelda, kas jätkata sama fondivalitsejaga või hoopis fondi vahetada? Kas valitud pensionifond vastab ootustele või tasub valida madalama või hoopis kõrgema riskitasemega fond? Juba kogutud varad võib täies mahus üle viia teise fondi, samuti on võimalik alustada pensioni kogumist sootuks teise fondivalitseja juures.

Et otsus ei tuleks kampaaniapakkumiste mõjul, tasub pensionifonde enne võrrelda – nende ajaloolist tootlust ning kindlasti ka teenustasusid.

Pensionifondide vahetusega kaasnevad alati kulud. Nii näiteks võtab fondivalitseja, kelle fondist pensionikoguja lahkub, et viia kogutud vara teise pensionivalitseja juurde, osakute tagasivõtmise tasu, mille suuruseks on

tavapäraselt 1% pensionifondi kogutud summast.

Kindlasti tasub omavahel võrrelda ka fondivalitsejaid. Uurida, millised on fondivalitseja ja temaga seotud ettevõtete kogemused varade paigutamisel. Samuti seda, millega on nad seni silma paistnud ja millised inimesed on seotud pensionifondide raha paigutamisega. Esitada endale küsimus, kas suhtlus fondivalitsejaga on seni olnud mugav ja kas olete saanud selge ülevaate oma investeeringutest ja nendega seotud kuludest?

Oodata on mitmeid muudatusi Majanduskriis mõjutas väga tugevalt ka kogumispensioni süsteemi ning järgmisest aastast on oodata mitmeid muudatusi. Nende eesmärk on muuta pensionifondidesse investeerimine tunduvalt paindlikumaks ja lihtsamaks. Rahandusministeeriumis on valminud ettepanekud, mille kohaselt oleks uuest aastast pensionifonde võimalik vahetada kolm korda aastas, senise ühe korra asemel. See annab inimestele võimaluse reageerida paindlikumalt turul toimuvale.

Paindlikumaks muutuks ka sissemaksete suunamine uude pensionifondi. Kui praegu saab pensionikoguja suunata makseid üks kord aastas, siis tulevikus seda enam ei piirata. Nii on

vähem bürokraatiat, pensionikogujal on lihtsam soovitud muudatusi teha.

Tunduvalt rangemad piirangud kehtestatakse investeerimisele konservatiivsetesse pensionifondidesse. Nii oleks turgude järsu languse korral paremini kaitstud nende inimeste pensionisäästud, mis on kogutud just konservatiivsetesse fondidesse.

Need muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2011. Sama aasta aprillis või veelgi hiljem peaksid jõustuma needki muudatused, mis eeldavad rakendamiseks veidi pikemat ettevalmistusaega.

Langusele järgneb tõus Pensioniks kogutakse raha 20–40 aas-

peal ja anname nõu, kui tekib vajadus Pensioniplaani muuta.

SEB Pensioniplaaniga personaalne investeerimisnõustamine Kui olete saanud SEB Pensioniplaani omanikuks, lepime teiega kokku personaalse investeerimisnõustamise, mille käigus vaatame üle pensionimaksete vastavuse teie hetkevõimalustele ja vajadustele. Samuti lepime kokku uue kohtumise, et teie pensioniks seatud eesmärk ootuste kohaselt tat, mis tähendab, et tegemist on väga pikaajalise investeeringuga. Pole vaja end kohutada lasta majanduslangustel, need kestavad reeglina palju lühemat aega kui pensioniinvesteeringud.

Kõik Eestis pakutavad pensionifondid on mõnevõrra erineva investeerimisstrateegiaga. Suuremat tootlust pakkuvad agressiivse strateegiaga pensionifondid investeerivad kuni 75 protsenti oma varast aktsiatesse ja aktsiafondidesse. Suurema tootluse huvides on riskid kindlasti suuremad.

Praegu on võimalus valida 23 kohustusliku pensionifondi vahel, neist konservatiivse strateegiaga on seitse fondi, tasakaalustatud strateegiaga viis fondi, progressiivse strateegiaga seitse ja agressiivse strateegiaga neli fondi.

Pensionifondide kohta saab infot pangakontoritest, pankade kodulehtedelt ja Eesti pensionisüsteemi ametlikust infoportaalist Pensionikeskus.ee. Viimases on ka põhjalik statistika kõikide pensionifondide tootluste kohta. Kindlasti tasub tutvuda ka finantsinspektsiooni kodulehega Minuraha.ee, kust leiab palju investeerimisteemalisi näpunäiteid.

Fondide mahud MILJONITES KROONIDES

48% Swedbank 7662

II sammas

III sammas

Swedbank 64% 825

27% SEB 4400

SEB 26% 339

13% Danske 2118

LHV 3% 42

7% LHV 1072

Danske 3% 38

3% ERGO 557

ERGO 2% 21

2% Nordea 306

Nordea 1% 17 Allikas: Pensionikeskus, 21. septembri seisuga

SEB Pensioniplaan on mugav ja lihtne SEB kodulehel on virtuaalne pensionikalkulaator, mis arvutab välja just teile sobiva pensionisumma. Samuti on võimalik elektroonilise veebinõustaja kaudu valida SEB pensionitoodete seast endale kõige sobivam. Kord aastas saadame ülevaate teie pensionivaradest, mis on mugavaim viis jälgida oma pensionisammaste koondpilti.

SEB Pensioniplaani on lihte ja mugav sõlmida SEB internetipanga kaudu. Seal saab oma andmete põhjal välja arvutada isiklikult sobiva pensionisumma ning seejärel sõlmida SEB Pensioniplaani lepingu. Kuna pensionikalkulaator nõustajat ei asenda, soovitame registreeruda tasuta nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee/kutse või telefonil 655 5100.

Uurige, küsige, võrrelge ja otsustage Pensioni kogumisel saate parima tulemuse siis, kui hoiate oma investeeringutel aktiivselt silma peal, mitte ei lohise pensionisüsteemis toimuvate muutustega passiivselt kaasa: kaalu põhjalikult erinevaid valikuvariante; ära jookse kuuldud-nähtud kampaania ajendil kohe oma otsust muutma; võrdle omavahel kõiki kogumispensioni teenusepakkujaid ja nende kogemust; võrdle pensionifondide teenustasusid, mitte ainult ajaloolist tootlust; pea meeles, et fondivahetus ei ole kunagi tasuta teenus.

Pensioni kogume aastakümneid, majanduslangused kestavad tunduvalt lühemat aega.

Eesti Väärtpaberikeskus

Kogumispensioni II sammas Kogumispensioni II samba sissemaksete puhul kehtib põhimõte, et inimene paneb pensioniks kõrvale 2% oma palgast. Eelmise aasta juunini lisas riik omalt poolt 4% ja nii pandi tuleviku tarbeks kõrvale 6% palgast.

Majanduse olukord oli aga keeruline ning riik peatas omapoolsed sissemaksed kuni 2010. aasta lõpuni. Inimestele jäeti vabadus omapoolseid makseid jätkata. Järgmisel aastal taastuvad pensionimaksed tavapärasest poole ulatuses: pensionikoguja tasub 1% ja riik 2% palgast. Tavapärane 2+4% süsteem taastub 2012. aastal. Inimesed, kes makseid käesoleval aastal jätkasid, tasuvad 2011. aastal 2% oma palgast ja riik lisab juurde 2%. Lisaks teeb riik aastatel 2014–2017 suuremad omapoolsed sissemaksed, kompenseerides sellega maksete ajutise peatamise.

Eesti Väärtpaberikeskus

Seeniori mobiiltelefon teeb SOS-kõne lähedastele ja häirekeskusesse

SOS-numbrid hädaabikõneks lähedastele SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis nn SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolukorras kiiresti abi paluda.

SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigile sisestatud numbritele esmalt SMS-hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile telefoninumbritele ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib telefon järgmise ning kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda. Kui kellegagi ühendust ei saada, helistab telefon hädaabinumbrile 112.

Eelseadistatud SOS-numbrid on kasulikud seeniorile, kellel võib tekkida probleeme, mille lahendamiseks piisab lähedaste abist. Tasakaalukao-

Hädaabikõne otse häirekeskusesse Kui telefonile ei ole SOS-numbreid sisestatud, valib telefon SOS-klahvi vajutamisel kohe hädaabinumbri 112.

See on oluline väga tõsise terviseprobleemiga vanurile, kellele võivad enne kiirabi lähedastele helistamiseks kulutatud minutid saatuslikuks saada.

SOS-nupuga telefonist võib saada elu- ja kodupäästja siis, kui on puhkenud tulekahju. Päästeameti tellimusel läbiviidud uuringu „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009” järgi teadis ainult 59% üle 65 aasta vanustest inimestest, kuhu tulekahju korral helistada. Teadmine, et „punane nupp” helistab õigesse kohta ka tulekahju korral, võib aidata ära hoida päästeameti kirjeldatud kurbi olukordi, kus vanainimese maja põles maha

SEENIORTELEFON ZTE S202

põhjusel, et prooviti helistada tuletõrjenumbrile, mis pole juba üle kümne aasta kasutusel.

Kogemata kõnede risk on väike Et ära hoida kogemata tehtud kõnesid, on SOS-nupp tehtud teistest telefoniklahvidest erinevaks. See asub telefoni tagaküljel ning pole seotud teiste telefoniklahvide klahvilukuga. SOSnuppu tuleb sõrmega allapoole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutusega vähendab samuti kogemata tehtavate kõnede tõenäosust.

Esimesed kogemused on näidanud, et asjatute hädaabikõnede puhul pole risk mitte eakate kogemata tehtud kõned, vaid hoopis nooremate lähedaste uudishimu. Proovimised stiilis „oo, kas see punane nupp tõesti helistab häirekeskusesse?” tuleks aga siiski ära jätta – helistab küll, ja see asjatu kõne võib viivitada tõelise hädalise ühenduse saamist. SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust. Turvalisus aga on just selle telefoni eesmärk.

Muidugi pole seeniortelefon sugugi ainult hädaabinupu jaoks. See on lihtne, mugav ja kõikidelt omadustelt just seeniorite jaoks tehtud telefon, millega eakal inimesel on mugav helistada ja kõnesid vastu võtta. Telefo-

• raadio koos sisseehitatud kõlariga • hädaabinupp • taskulamp Tavahind: 1190 krooni Hind seeniorile: 590 krooni

nil on eraldi nupp klahvide lukustamiseks, nii et selleks ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni. Paljude jaoks on oluline ka see, et telefoni saab kasutada tugeva valgusega taskulambina ning soovi korral saab sellega raadiotki kuulata.

Soodne hind ja soodne pakett Kirjeldatud seenioritelefon on ZTE S202 mudel, selle kampaaniahind EMT praegustele ja uutele seenior-

klientidele on oktoobri lõpuni 590 krooni.

Telefoni kasutamiseks soovitab EMT valida MinuEMT seenioripaketi.

Kui mobiiltelefoni kasutatakse pigem kõnede vastuvõtmiseks, on kasulik MinuEMT pakett kuutasuga 25 krooni.

Kes kasutab mobiili ka väljahelistamiseks, saab valitud minutimahule seeniori soodustusena juurde iga kuu 15 minutit tasuta kõneaega. Topeltpluss paketi kliendile lisandub kliendistaaži järgi kuni 20% tasuta kõneminuteid.

Mõnikord on hooldekodu oma kodust turvalisem Iru hooldekodus, mis asutati 1927. aastal, on viimastel aastatel toimunud olulised muudatused.

Kolm aastat tagasi, kui vahetus administratiivne personal, sealhulgas ka hooldekodu direktor, hakati hooldekodu muutma täisväärtuslikumaks. „Minu ametisse asumisest saati on põhiliseks eesmärgiks olnud pädevate töötajate värbamine,” ütleb Iru hooldekodu direktor Terje Salo. „Vajame inimesi, kes ei pelga hooldaja rasket ametit ja kes leiavad jõudu ning head tahet eakatega tegeleda.”

Direktori kinnitusel valib Iru hooldekodu uusi hooldajaid tähelepanelikult. Tööle eelistatakse võtta neid, kellel on eelnev inimestega töötamise kogemus. „Praegusel ajal saab hooldajat valida. Püüame aru saada, milliste hoiakute ja maailmavaatega inimene on. Uuel töötajal tuleb läbi teha vaatluspäev, kus jälgime, kas töötaja saab oma tööga hakkama ja sobib oma ametisse,” räägib Salo.

Viimase kolme aasta jooksul on hooldekodu üritanud endist suletud asjaajamise süsteemi igati avatumaks muuta ja luua dialoogi hooldekodu klientide ning nende perekondade vahel. „Oluline on see, et inimesed teaksid, mis meie hooldekodus toimub.

Eelmisel aastal, üle hulga aja, viisime läbi põhjaliku rahuloluküsitluse, mille kokkuvõte on meie klientidele kättesaadav,” kinnitab Salo.

Avatust toetab ka uus veebilehekülg, mille kaudu vahendatakse hooldekodu tegevust puudutavat uut ja olulist informatsiooni. „Proovime muuta traditsiooniks teabepäeva, kuhu on oodatud ka kõik meie elanike

tega elanikel värskes õhus turvaliselt aega veeta – lähedased ei pea kaotsimineku pärast muretsema,” kinnitab Salo.

Ajaveetmiseks on Iru hooldekodus mitmeid võimalusi.

omaksed. Esimesel teabepäeval näiteks kutsuti esinema kõigile tuntud doktor Vassiljev, kes rääkis eakate muredest ja rõõmudest.”

Mugav asukoht Iru hooldekodu asukoht on ideaalne: linnaäärne piirkond, mis kätkeb endas rahulikku ja looduslikku miljööd ning head ühendust linnaga. Hooldekodu ees peatub buss number 29, mis alustab oma marsruuti Tallinna kesklinnast. Elanikel on lihtne linna sõita ja lähedastel on mugav hooldekodus külas käia. Hooldekodus on 350 kohta. Tasulisi kohti, kus klient maksab

teenuse eest sada protsenti ise, on 28.

Tasulised toad asuvad kahes kolmekorruselises moodsa ehitusega majas, mis on eriprojekti raames spetsiaalselt hooldekodu jaoks rajatud – laiad ja avarad koridorid ja privaatsed tänapäevase sisustusega ühe- ja kahekohalised toad. Igas koridoris on õdusaid puhkenurki, kus hooldekodu elanik võib oma lähedastega aega veeta.

Eakad saavad kasutada ka võimlemissaali.

Hooldus lühemaks ajaks Hooldekodu pakub nii ööpäevaringset hooldamist kui ka intervallhoiu tee-

FOTO: RAUNO VOLMAR

nust. Viimane on mõeldud neile, kelle lähedane vajab hoolitsust teatud ajaperioodil, mis on lühem kui kaks kuud. Teenus on mõeldud toimetulekuvõime ajutiseks toetamiseks, näiteks pärast haiglas viibimist. Hooldekodus hoolitsetakse klientide eest ööpäev läbi, tagatud on vajadusel meditsiiniline abi ja kõik, mis hooldusega kaasneb. „Oleme hästi varustatud erinevate abivahenditega. Meie elanikele on kättesaadavad ratastoolid, liikumistoed.

Maja ümbritseb park, jalutada saab ka hooldekodu suletud siseaias, mis võimaldab meie orienteerumisraskus-

Sisukas ajaveetmine Majas on suur saal, kuhu kogunetakse sageli kontserte kuulama. Mitmesuguste tähtpäevade ja pühade eel on kultuuriprogramm tihe – kontserdid toimuvad mitu korda nädalas. Eakad saavad tegeleda käsitööga, mängida lauamänge, hooldekodul on oma raamatukogu ja tegutseb ka väike näitering. Jõulupühadel külastavad hooldekodu elanikke naabruskonna lasteaedade lapsed, kes on ette valmistanud meeleolukaid kontsertprogramme luuletuste ja lauludega. „Eakatele lapsed väga meeldivad, saal on alati rahvast täis. Need kohtumised kujunevad alati äärmiselt emotsionaalseteks,” nendib Salo.

Kevad toob Iru hooldekodu peresse mitmeid vabatahtlikke. „Lihtsalt helistatakse ja küsitakse, et kas saaks meie elanike jaoks midagi ära teha.

Noored käivad memmede-taatidega jalutamas ja rääkimas, loetakse raamatuid ja toimuvad juturingid, kus arutletakse päevakajalistel teemadel ja meenutatakse olnut,” lisab Salo Hooldekodul on välja kujunenud püsiv koostöö Tallinna tervishoiu kõrgkooli ja Tallinna pedagoogilise seminariga, kes saadavad õpilasi hooldekodusse praktikale. Salo sõnul toovad noored alati uusi mõtteid ja aitavad hooldekodul ajaga kaasas käia.

Rohkem infot Iru hooldekodu kohta saab: www.iruhk.ee

e-post: iru@iruhk.ee tel: 606 2802

SEPTEMBER 2010

Seeniorile sobivaks ja vajalikuks muudab telefoni ka selle tagaküljel asuv SOS-nupp, kuhu vajutades saadab telefon hädaabisõnumi ja helistab automaatselt kuni viiele kasutaja poolt seadistatud numbrile. See on tehtud turvalisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda.

tus ja kukkumine nii, et omal jõul enam püsti ei saa, kergemad tervisehädad jms. Mäluhäiretega vanainimesel võib abi olla ka teadmisest, et „punane nupp” telefoni tagaküljel kellelegi tema lähedastest ikka helistab.

Nii ei pea ta meeles pidama, kuidas erinevatele inimestele kõnet teha.

Mõistagi peavad lähedased tagama, et keegi neist saab kindlasti telefoni vastu võtta, et kahekordse proovimisringi järel ei tekiks asjatut 112-kõnet.

7 Pensionileht

Vanemad inimesed igatsevad telefoni, millel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid. Selline on EMT-l nüüd olemas.