Peolaualeht
Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Endrik Reimer endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426
VEEBRUAR 2013
Palju õnne, Eesti Vabariik!
Forellimari, Soome
4400
Stockmann Meals kg Lihtne kartulisalat
Café Mademoiselle Eksootiline puuviljatort kg 1,5 kg (14.27/kg)
3³0
214¹
Maks&Moorits Talusink
Reval Kondiiter Martsipanikook 100 g (11.00/kg) Gourmet Club Kama-toorjuustu tort kg Nõo Doktorivorst suitsutatud kg Nõo Maamehe suitsusink kg Leibur Suur õunakroon kg Saaremaa Juustuviiner 440 g (6.14/kg) Maks&Moorits Suitsuliha sea küljetükist kg Maks&Moorits Ahjuvorst juustuga 450 g (6.44/kg) Stockmann Deli Segafredo masinakohv + šokolaadimuffin Stockmann Deli Caesari salat kanaga tk Frens Catering Kevadrullid kana või köögivilja
15²7
kg
Leibur Puuvilja-kaeraküpsis
965 kg
9²5
kg
1.10 11.00 4.60 7.50 6.50 2.70 6.50 2.90 2.88 3.40
Stockmanni kaubamaja on 24.2 avatud 10-19
Pakkumised kehtivad kuni 24.2. Piltidel on illustratiivne tähendus.
LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE
INFO JA TELLIMINE: tel: 7447 751, 7447 784, e-post: tellimine@etk.ee www.etk.ee
Peolaualeht
3
Kolmekümnendate aastate pidude juurde kuulusid hea toit ja uhked lauanõud Foto: Priit Simson
Hästi järjestatud ja valitud kergel toidul oli 1930-ndate koosviibimistel lõpmata suur tähtsus. Vilve Torn „Igas perekonnas on nagu tarviduseks kutsuda vahetevahel enda poole külalisi: sugulasi, häid tuttavaid, naabreid. Maal on see veelgi vajalikum kui linnas, sest maainimene, eriti perenaine, elab nii omaette, ja säärane külaskäimine või külaliste vastuvõtmine toob vaheldust, meelelahutust, annab uut hoogu igapäevasteks toiminguteks. [- - -] Külaliste vastuvõtmine nõuab aga vastuvõtjalt, eriti perenaiselt, ka teatud hulga hoolt ja muret. Raskemaid küsimusi külaliste vastuvõtjail on toidustamisküsimus. Ei saa salata, et hääl toidul, hästi järjestatud ja hästi valitud kergel toidul on sellistel puhkudel lõpmata suur tähtsus. Hää toit teeb inimesed rõõmsamaks, leidlikumaks, leplikumaks, tundelisemaks. Hää toidu all ei aga mõtelda liigset söömist ja raskelt mõjuvaid toite. Muidugi ei tohi säärastel kordadel unustusse jätta ka muud ajaviidet – vestlust, mängu, laulu ja muid lõbustusi,” kirjutab Hilda Ottenson 1930-ndatel ilmunud Taluperenaises. Eesti vabaõhumuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Dagmar Ingi ütleb, et võib-olla korraldasid ärksamad taluperenaised 1930-ndatel pidulikke koosviibimisi ka vabariigi sünnipäeva auks, kuid toonased naisteajakirjad selleks üksikasjalikke soovitusi ja näpunäiteid ei jaga. „Eesti ajal armastati vabariigi aastapäevi tähistada pigem väljaspool kodu: linnadesvaldades peeti avalikke aktuseid kõnede, muusikalise osa ja peoõhtutega,” ütleb Ingi.
1930-ndate pidulaud Kutsari-Härjapea talus Eesti vabaõhumuuseumis. Vabariigi sünnipäevale pühendatud aktusele vallamajas läks 1930-ndate lõpuaastail kindlasti ka Kutsari-Härjapea ostutalu vanaperemees August Orro, parim pühapäevaülikond seljas ja abikaasa Alma käevangus. Ega tea, ehk otsustas 1939. aastal talu noorperenaiseks saanud Aino koos abikaasa Elmariga seekord vabariigi sünnipäeva teisiti tähistada ja kodusesse saalituppa külalisi võõrustama jääda, oletab vabaõhumuuseumi Härjapea talu perenaine Birgit Salumäe. Ingi sõnul olid nn õitsval Eesti ajal pidulikud kodused koosviibimised eesrindlikes taluperedes levinud ja laudade ettevalmistusele-katmisele kulus perenaisel tunde. Mitmekülgne menüü ja garneeringud mõeldi hoolikalt läbi. Lauale pandi parimad linad ja uhkeim portselan. Loomulikult löödi läikima lauahõbe. „Killuvea või mõ-
raga lauanõudel polnud lootustki lauale pääseda, kuid neid ei soovitatud kasutada isegi argipäevadel,” ütleb Salumäe. Ingi sõnul pälvivadki 1930-ndatel toimetanud perenaised suurimat au ja imetlust seetõttu, et kõik peenemad liharoad, kastmed ja beseed tehti väikestel puupliitidel, kus polnud taimereid ega temperatuurinäite – hea perenaine tundis oma ahju nagu viit sõrme. Samuti tuli kodumasinate puudumise tõttu käsitsi vahtu kloppida nii magustoidud kui ka õhuline kartulipuder. Ingi hindab toonaste perenaiste teadmisi kõrgelt: paljud olid kodumajanduskooli taustaga või osalenud keedu- ja küpsetuskursustel ja suutsid vastavalt aastaajale nii argi- kui ka pidupäevaks kokku panna parima menüü vajalike vitamiinide-energiaallikatega. Veelgi enam – 1930-ndatel kasutas perenaine toitudes isegi kap-
pareid, mida meie peame ekslikult uuema aja maitseaineks. Praegugi on üsna raske leida aineid, mis olid siis retseptide koostisosades tavalised: roosivesi ja -õli, mandli- ja kookosjahu jne. Pidulik lõunamenüü 1930-ndatel
Ingi sõnul pidasid paremal järjel olevad talupered 1930-ndatel uhkemates elamistes koosviibimisi saalitubades, kuhu argipäevadel pererahval asja polnudki. Lastest rääkimata. Selles toas olid tapeedid, pehme mööbel ja lahtikäiv laud. Jõukam perekond võis soetada enesele ka tiibklaveri. Klaver osteti jõukuse märgiks ka Kutsari-Härjapea tallu, kuigi keegi pereliikmetest seda mängida ei osanud. Peolaual olid alati ka lilled või lilleseaded ja kodu kaunistamine sai üsna tihti alguse juba koduõuest. Ingi ütleb, et pidulõuna võis
Peolaualeht
4
Fotod: Toomas Tuul
sisaldada kuni nelja käiku ja algas enamasti supiga. Soovi korral pakuti enne veel külmtoitu – selleks võis olla tükike sülti või liha tarretises. Lugu peeti ka hapukoorega tehtud salatitest ja väikestest võileibadest kala, keele, liha, aedvilja või kodus valmistatud juustu-pasteediga. Suppidest hoidsid esikohta lihaleem pirukaga, kuid au sees olid ka püreevõi aedviljasupid. Supile järgnes lihatoit. Selleks võis olla nii praetud seakülg või -kints kui ka praetud vasikaselg või -kints. Samuti leiab nõuandeid jänese-, küüliku-, metsise-, hirve-, põdra-, faasani- või kalaprae valmistamiseks. Kalavalik oli samuti mitmekesine ning sisaldas retseptides räime, heeringat, siiga, lesta, haugi, koha, forelli, lõhet, silmu ja angerjat ning koorikloomadest vähke. Kilu võis peolauale küll panna, aga pigem kevadeti munatoitude juurde. Toonased ajakirjad ei soovitanud valmistada täidetud kalasid või linde: nõuavad liiga palju tööd ja aega, kuid piisavat rahulolutunnet ei paku. Samuti ei leidnud soosingut hakklihatoidud – need lihtsad road ei passinud peolauale. Prae lisandiks pakuti tavaliselt koorekastet, aedvilju (muuseas ka mustjuurt, rooskapsast), salateid ja pruune kartuleid (ehk ahjukartuleid). Magustoitudest eelistati mahlavõi mahla-koduveinitarretisi koore või vahukoorega. Aukohal olid muidugi veel kreemid, koogid, tordid, kohupiimamagustoidud, magusad pudrud, ka jäätis. Apelsine ja sidruneid leiab toonastest retseptidest ühe peamise koostisosana sageli. Riietus, muusika ja naps
Salumäe ütleb, et pesemata ja sakris peaga ning kortsus kleidi või ülikonnaga ei istunud 1930-ndatel pidulauda ükski külaline. Kivikõvaks tärgeldati ja lumivalgeks valgendati iga viimnegi laudlina, kätis ja krae. Lapsed kodustel pidulikel koosviibimistel koos vanematega ühes lauas ei istunud – jalgadega laua all vehkivad ja jonnivad-jauravad põnnid võisid peoseltskonnaga ühineda alles siis, kui neil jalad n-ö laua alla ulatusid. Muusika ja naps olid samuti omal kohal. Inimestele meeldis väga pilli mängida, tantsida ja laulda. Mehed võtsid viina või õlut, naised mekkisid kodust marja- või õunaveini, Kännu Kukke ja Kristallkümmelit.
Pidulik lõunamenüü 1930-ndatest
(sobib ka praegu hästi vabariigi aastapäeva lõunaks) Tummine supp porgandeist •• 1 kg porgandeid •• 3 l taimeleent või vett •• 100–150 gr võid või margariini •• 3–4 spl jahu •• 1 klaas hapukoort •• 1–2 munakollast •• 1–2 sl peenestatud peterselli •• soola Pestud, keedetud ning puhastatud porgandeid ajada läbi masina tiheda sõela või puhastada ja riivida toorelt. Või või õli lasta keedunõus jahuga läbi keeda, lisades segades keeva taimeleent ja porgandisegu. Lasta segades keema kerkida. Lisada järelejäänud osa leent ja lasta kord keema kerkida. Koor, munakollane ja või segada leemeliuas. Kuum supp kallata segades juurde. Riputada peenestatud peterselliga. Anda lauale. E. Sild „Keedu- ja majapidamisraamat” 1937 Sealiharullid •• 1,2 kg sealiha (karbonaadi või kintsutükk) •• taldrikutäis hautatud hapusid kapsaid •• soola, pipart •• 2–3 spl searasva •• 1 spl hapukoort •• 1 spl jahu Liha kaabitakse, kui tarvis puhtaks, lõigatakse viiludeks, klopitakse lihavasaraga laiaks; riputatakse soola ja pipart ning pannakse 1 lusikatäis enne pehmeks hautatud või järele jäänud hapukapsaid pääle; keeratakse hoolega rulli ja seotakse puhta linase niidiga risti ja põiki kinni, et täidis ei tuleks välja. Pruunistatakse pannil rasvaga ümberringi, ja pannakse patta ehk kastrulisse, panniuhtmise leem kallatakse pääle, veidi soola juure. Hautatakse tasasel tulel kaane all kuni liha pehme, lisades vahetevahel keeva vett, et kastet oleks küllalt. Siis tõstetakse rullid välja, harutatakse niidid hoolega ümbert ära; kastele lisatakse jahu, mis hapukoorega segatud, lastakse pisut keeda, kurnatakse läbi sõela ja antakse kannus lauale. Rullid seatakse vaagnale, pruunid kartulid ümberringi. Taluperenaine, 1935. a veebruar Õunavaht •• 8 õuna •• 1 klaas suhkrut •• 4 munavalget •• noaotsatäis vanillipulbrit 8 keskmist õuna pestakse puhtaks ja pannakse kõige koorega pannil ahju küpsema. Kui õunad lagunevad, hõõ-
rutakse nad läbi jämeda sõela. Õunapudru juurde lisandatakse klaas suhkrut, 4 munavalget, noaotsatäis vanillipulbrit ja lüüakse vitsakimbuga, kuni vaht muutub kangeks ja hästi valgeks. Süüakse marjakeedisega või ilma. A. Tannbaum „Keedu- ja majapidamise juht” 1938
24. veebruar ehk 1930-ndad vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis saab end eeloleval pühapäeval kostitada maitsvate piduroogadega ja vaadata 1930-ndatest pärit filmilõike. Härjapea talus valmib pidulaud 1930-ndate retseptide järgi. Elutoas kuuleb raadiost 1930-ndate muusikat ja Konstantin Pätsi kõnet. Kell 14 on Kuie koolis Eesti heliloojatele pühendatud kontsert „Tahan laulda Sulle!”. Esinevad Taisi Pettai, Kirke Karja, Sigrid Mutso ja Sandra Meindok. Lisainfo: www.evm.ee
Tchibo, Eduscho on ideaalne valik nendele, kes hindavad kanget preemiumi kohvi rikkaliku ja küllastunud maitsega. Tchibo, Eduscho kohv pakub naudingut isegi kõige nõudlikumale kohvi austajale. Segatud ja röstitud parimate kohvimeistrite poolt. Kohvi valmistamiseks kasutatakse ainult kõrgema kvaliteediga kohviube, seepärast on kohvil niivõrd hõrgutav maitse.
Davidoff Café – uus nimi ülimale naudingule, mis juhatab teed uude kohviajastusse. Tänu põhjalikule ubade valikule ja spetsiifilisele röstimismeetodile, on kohvil alati ühtlaselt tugev, jõuline ning täidlane maitse. Davidoff Café valmistamine on kunst! Elegantne kohviubade segu sisaldab ainult parimatest kohviistandustest pärinevaid kohviube.
Tooted saadaval suuremates jaekettides üle Eesti! www.flagest.ee
Peolaualeht
6
Tasakaalus menüü arvestab sööja energiavajadust ja sisaldab õiges vahekorras toitaineid Tervislikult ei toituta üksnes selleks, et kaalust alla saada, nagu ei tehta ju ka sporti üksnes selle pärast, et vabaneda lisakilodest. Tervislik toit on hea enesetunde alustala. Igapäevane tasakaalustatud menüü arvestab sööja liikumisharjumusi ning sisaldab õiges vahekorras süsivesikuid, valkusid ja rasvasid.
tellida tasakaalus päevamenüüd. Tagli Pitsi soovitab – kui ei ole mingeid toitumispiiranguid ega talumatust ühegi toidu vastu – süüa iga päev (arvesse võttes oma personaalset energiavajadust) 300–400 grammi köögivilju, paar puuvilja, 3–4 viilu (tera)leiba, 200 grammi putru (neljavilja-, kaerahelbe-, tatrapuder), 1–2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veidi juustu-kohupiima-kodujuustu. Samuti võiks enam-vähem iga päev olla toidulaual midagi grupist liha-kana-kala-muna. Eelistama peaks värskest toorainest, mitte poolfabrikaatidest valmistatud roogasid või valmistoite. Maiustuste, karastusjookide, saiakeste, küpsiste, kartulikrõpsude jms näksidega tasub olla tagasihoidlik – need annavad vaid palju rasva/ soola/suhkrut ja energiat, kuid vähe vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Kristiina Viiron
Tervislik pidulaud
„Toidust saadav energiavajadus sõltub ennekõike soost ja vanusest ning füüsilisest aktiivsusest,” selgitab Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. „Tervise Arengu Instituudi toitumisprogrammi (http://tap.nutridata.ee) lehel on „Kalkulaatorite” all võimalik igal inimesel see välja arvutada.” Pitsi sõnul peab silmas pidama, et inimesed kipuvad oma füüsilist aktiivsust üle hindama ja kalkulaatori tulemus ei ole absoluutne, vaid sõltub ka konkreetse inimese ainevahetuse eripärast, millega programm kahjuks arvestada ei oska. „Täiskasvanud naisterahva päevane energiavajadus jääb umbes 1800–2000 kcal vahele, meestel umbes 2400–2800 kcal,” osutab ta. „Kõige täpsemalt saab seda välja arvutada, kui sisestada paari nädala jooksul kogu oma toitumine väga täpselt toitumisprogrammi ning samal ajal ka ennast kaaluda. Selle järgi on võimalik vaadata, kas sellise energia tarbimise juures püsib kaal paigal, väheneb või tuleb juurde.” Vastavalt tulemusele ja soovile on siis võimalik oma energiatarbimist korrigeerida.
•• Suurema osa toiduvalikust võiksid moodustada köögiviljalõigud (nt porgand, kurk, paprika, lillkapsas, seller, nuikapsas) ja köögiviljadel põhinevad road. Köögiviljad täidavad hästi kõhtu, kuid annavad vähe energiat. •• Kui peolaual on praad, pakkuda juurde kindlasti toorsalatit, osa kartulit asendagu (hautatud) köögiviljad. •• Dipikastme võiks valmistada ise maitsestamata jogurtist ja näiteks küüslaugust. Kartulisalati kastmeks kasutada samuti maitsestamata jogurtit ja lahjemat, soovitavalt kodus valmistatud majoneesi. •• Leivakatte võiks või asemel teha tofust, kikerhernest. •• Magusavalikus võiksid olla pigem puuviljad kui rasvased ja magusad koogid-tordid. •• Kooki võiks küpsetada ise, kasutades nisujahu asemel eri täisterajahusid, katteks marjad, magusa maitse jaoks natuke toorsuhkrut. •• Joogiks sobib pigem vesi kui magus morss. Ka alkoholiga tuleks piiri pidada, sest seegi annab arvestatavas koguses energiat (1 gramm absoluutset alkoholi 7 kcal). •• Pakkuge inimestele söömise vahele tegevust – korraldage mõtte- ja seltskonnamänge. Siis ei saa kätt kogu aeg toidu järele sirutada. Allikas: Tagli Pitsi, Ene Mägi
Valgud, rasvad, süsivesikud
Kogu saadavast energiast peaks valgud andma 10–15%, rasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%.
Tervislik toidupüramiid Pitsi sõnul peaks kindlasti ka jälgima, milliseid rasvu ja süsivesikuid tarbitakse. Rasvaallikana peaks eelistama kala, pähkleid ja seemneid, süsivesikud võiks saada puu- ja köögiviljadest ning teraviljadest. Kui võtta abiks toidupüramiid (sh oma energiatarbest lähtuvad portsjonite arvud) ja teha valikuid valgusfooritabeli abiga (mõlemad leiab lehelt www.toitumine.ee), siis on võimalik ka näpuga järge ajamata saada põhitoitained oma menüüs tasakaalu. Toitumisnõustaja Ene Mägi omalt poolt soovitab selleks, et saada päevane süsivesikute hulk tasakaalu, süüa hommikuti kindlasti täisterahelvestest keedetud putru. „Kuna köögiviljad on meie toidulaual vaeslapse osas, võiks ka köögivilju riivitult või tükeldatult pudrusse panna,” soovitab ta. „See
annab pudrule toiteväärtust ja ka maitset ning siis pole moosi lisada vajagi.” Väga hea valguallikas on Mägi sõnul muna, samuti kala ja kolmandale kohale võiks asetada liha. Liha võiks tema sõnul menüüsse kuuluda kaks, kala aga kolm korda nädalas. Loomset rasva peaks tarvitama vähem, rohkem olgu menüüs kala, linaõli, tudraõli, eri seemneid, mis on head omega-3-rasvhapete allikad. Omega-6-rasvhapete saamiseks eelistada päevalilleõlile rapsiõli, et mitte omega-6-ga „üle doseerida”. Omega-9 saamiseks ja rasvhapete tasakaalustamiseks võiks toidulauale kuuluda ka oliiviõli, avokaado ja mandlid. Oma kodulehel toitumisnoustaja.ee jagab Ene Mägi tasuta toitumisjuhiseid, samuti saab tasuta
Peolaualeht
9
Kui pidu kestab vaid tunnikese Kuigi eestlased on alati pidanud lugu pidanud lookas lauast ja peost, mis kestab vähemalt paar päeva, juhtub ka nii, et koosolemiseks on aega vaid tunnikese. Selleks võib olla vastuvõtt, peielaud, avamispidu, ärilõuna, motivatsiooniüritus, toote tutvustus, kihlus- või pulma-aastapäevapidu. Signe Kalberg
J
äneda Musta Täku Talli peakokk Marko Kulver lisab sellesse nimekirja ka seminarilõuna või õhtusöögi, mis pole küll pidu, kuid eeldab samuti lühikese ajaga mitmekümne inimese toitlustamist. Kui seminarilõunaks on kavandatud tavaliselt poolt tundi, siis õhtusöögile
Fotod: Signe Kalberg
Sushimon pakub kiirel peol sušit. Pildil on Uramaki „Goshimon” ja uramaki „Pachimon” kuluvat aega arvestatakse tunni jagu. Vilunud kokal pole aga tänapäevases köögis mingi raskus nii lühikese aja jooksul pakkuda ka kolmekäigulist menüüd. Kui kõik laabub, jääb aega isegi ka lauakõne jaoks. Jäneda Mõisal on pakkuda ka kolm erinevat peolaumenüüd, kuid nende roogade nau-
timiseks tuleks võtta juba rohkem aega kui tund. „Milliseid roogasid peolaule soovitakse, sõltub ka aastaajast ja ka kliendi rahakotist. Talvel eelistakse rammusamat ehk tugevamat toitu, kus praeks grillitud liha või sealiha. Suvel süüakse meelsasti suppi,” ütles Kulver.
Üks huvitav nüanss on lauale söögi tellimise juures veel. „Kui tellijaks on naisterahvas, eelistab ta figuurisõbralikke roogasid, mees aga tahab ikka suure lihatükiga praadi,” lisas ta. Eelroaks pakub kaheksa aastat Musta Täku Tallis peakokana töötanud Marko Kulver ahjupeedi vürtsikilusalatit härjasilmaga koorikleival. Ka kitsejuustusalati vaarikakastmega või külmsuitsuforelli salat võib sisse juhatada lühikese koosistumise. Põhiroaks pakub peakokk midagi maalähedast ja toekat – kergsuitsu lambakintsu jõhvikakastme, hautatud köögiviljade ja ahjukartulitega. Lambaliha asemel võib tellida lauale ka kanaliha või siis kergsuitsu seakarbonaadi kirsikastmes magus-hapukapsaga. Kui prae asemel eelistatakse suppi, siis soovitab peakokk guljašši, külasuppi või siis koorest forelli-seenesuppi. Kuigi söögikoha külalised ja
Festivali peasponsor
Tunniajase kolmekäigulise lõuna pearoog Musta Täku tallis: kergsuitsu lambakints jõhvikakastme ja hautatud köögiviljadega.
Möödunud festivalide hitid ja uued täidised Аktsioon „Õnnelik pelmeen“ Igal reedel ja laupäeval – viina „Tsaari tohter“ degusteerimine Mere pst, 5, Tallinn Tel.: 631 36 36 www.cafepushkin.ee
A L K O H O L V Õ I B K A H J U S TA D A TEIE TERVIST!
peolised eelistavad magutoitudest kaera-kohupiima maiust, mustikasuppi pähklikreemiga või kaerapuruõunu jäätisega, pakuks peakokk koosviibimise lõpetuseks odrapliine meega. „Ma ei aja taga vana eesti kööki, vaid eelkõige just eestimaist kööki, kus road on saanud uue nüansi,” selgitas Kulver. Kuna kõik taandub „kokkuhoitud” minutitele, et mahutada peoks vajalikud tegevused antud aja piiresse, siis menüü koostamisel võiks lähtuda ürituse stiilist, menüüst, laua katmisest,” soovitas restoran Sushimon omanik Maria Lilje. Kui aega on vaid tunnikese ja peokülaliste seas on nii noori kui vanu, siis oleks Lilje sõnul püstijalatoitlustus juba kaetud buffetlauaga kindlaim valik. Soovitav oleks varuda siiski mõned toolid väsinumate jalgade tarbeks. Mitmekesine menüü
Kuna tegemist on mitmekesise seltskonnaga, siis soovitab Maria Lilje arvestada sellega ka menüü koostamisel. Toit peab olema meeldiv nii noortele kui vanematele, soovitav on alati jätta sisse ka mõni taimetoiduvariant. „Praeguseks hetkeks on singirullid ja täidetud munad juba nö. uuel ringil oma populaarsusega ja neid armastavad nii noored kui vanemad. Sushi oleks sobiv toit samuti kõigile, kuna täitetooraine valikuva-
riante on palju,” ütles Lilje. Menüü võiks koosneda näpuroogadest (ingl. k. finger food) ehk suupistevalikust, mida on lihtne süüa ja ei pea kasutama rohkelt taldrikuid ja kahvleid-nuge. „Valikus võib olla nii külmi kui ka sooje suupisteid. Soojade suupistete jaoks peaks nende serveerimisvaagnaid enne serveerimist soojendama, katma road fooliumiga ja/või rentima marmiite. Kindlasti ei soovitaks ma lauateenindust ja a la carte tellimusi,” ütles Lilje. Magustoiduks sobib pakkuda tee-kohvi kõrvale šokolaaditrühvleid või pisikesi suupäraseid koogitükke. Lilje sõnul on tema viimase aja lemmikuks Türgi maiustused Güllüogly pagaritelt, mis on pisikesed, väga magusad ning kohased kiireks ampsuks just ajapiiranguga üritusele. Ka kiire peolaua puhul ei saa unustada toidu ja laua välimust. Kui tavaliselt on lauateenindusega üritusel kõik kaunis kõrvuti igal taldrikul eraldi, siis buffetlaua puhul peab see sama efekt tulema esile suurel laual. Lilje soovitab reastada mitmeid erinevate värvidega toite ja kaunistada laudu salvrätikute ja pisikeste lilleseadetega. „Väga palju kiitust oleme saanud, kui paneme toitudele ka pisikesed isetehtud sildid juurde, mis aitavad vältida toidu sisuga seotud segadust ja külaline saab kiiresti aru, millega tegu,” märkis Lilje.
Pidu toimub Osmanis! • Catering • Väliüritused • Sünnipäevad • Peielauad • Firmapeod • Koosolekud • Koolitused
Peomaja 140le Saun 10le 7 km Tallinnast Tasuta parkimine
TAMMSAARE OSMAN Tammsaare tee 99c
osmankebab@gmail.com
TABASALU OSMAN Klooga mnt 6a
Telefon: 609 8924 52 20 226
www.osman.ee
“Русский гРафин” (“Vene karahvin”)
viina ajalugu sai alguse Jekaterina-aegadest. Tema käskis avada trahtereid, kus viina pakuti karahvinides ning ilmtingimata koos suupistetega. Vene rahva traditsioonide elustamiseks ning alkohoolsete jookide tarbimise kultuuri parandamiseks tõi firma “Родник и К” turule uue eksklusiivses karahvinis toote kaubamärgi “Русский графин” all. Viina retseptuur võtab arvesse tarbijate maitseeelistusi. Tegemist on pehme maitsega viinaga. Antud toote valmistamisel kasutatakse Lux piiritust ning allikavett (puurkaevu sügavus 150 m).
Tooted saadaval suuremates jaekettides üle Eesti! www.flagest.ee Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!
Peolaualeht
13 Foto: Kaire Talviste
Emme, mis sa mängid toiduga! Lõbusalt kujundatud laste pidulaua korral võib kindel olla, et süüakse ära ka tervislikud suutäied. Kaire Talviste
S
alatikauss, viinerid ja friikartulid, pirukad, beebiporgandid, tort. Nõnda näeb tavaliselt välja üks laste pidulaud. Aasta-aastasse korduv rutiin aga põhjustab tüdimust nii lastes kui ka söögi tegijais. Tahaks midagi muud, huvitavat ja mis peamine: teist moodi. Lapsi on tõepoolest võimalik toidulaua ääres ahhetama panna, kui see endale eesmärgiks võtta. Ideid on palju ja kui algust teete, siis on raske lõpetada. „Emme, mis sa mängid toiduga!” noomib laps, aga tulemust nähes tahab ise ka kampa lüüa ja toiduga „mängida”. Uut moodi pidulaua katmine nõuab veidi enam aega, ka harjutamist ja valmisolekut selleks, et kõik ei õnnestu kohe esimesel korral, ent ärge muretsege. Lapsed sellest numbrit ei tee, nemad tahaks juba poolfabrikaadid teil käest ära süüa. Eriline piin on veel see, kui kokk kavatseb toitusid pildistada, enne kui nende kallale võib asuda. Mida põnevamalt on toit ser-
veeritud, seda ahvatlevam see on. Nimetatud tõdemus kehtib eriti laste puhul. Näiteks võite salatit serveerida värvilistes papist joogitopsides, morssi väikeses lindiga kaunistatud moosipurgis, puuvilju lükkida grillvarda otsa või ehitada juurviljakuubikutest torni. Dipikausi võite teha näiteks värvilisest paprikast – juurviljad kaovad vaagnalt lausa võluväel. Piparkoogivormidega saab teha erikujulisi võileibasid ja kui teete seda salaja, siis on lastel tükk aega nuputamist, kust emme
küll südamekujulist leiba, sinki ja juustu sai. Viineritest võite teha kuusjalad, kui need ühest otsast lahti lõikate. Keetke viinerid ja tehke neile seejärel lustakad näod pähe. Pildil näha olevate viinerite make-up on tehtud paprika ja oliividega. Saiast kausid
Häid võimalusi katsetusteks pakuvad muffinivormid. Küpsetage neis näiteks mune. Maksimumkraadide juures kulub umbes 15 minutit, et munad läbi küpsek-
Salat saiast kausikeses.
sid. Muffinivormides on tehtud ka saiakausid, mida võib täita nii värske salatiga kui teha sinna ka pitsalaadse sisu. Pildil näha olevad saiakausid on tehtud täisterasaiast. Saiaviiludel lõigake nurgad maha ja asetage need seejärel mõneks sekundiks mikrolaineahju. Siis on sai kergemini vormi surutav. Pitsasegu jaoks kulus veidi viilutatud õhukest sinki, ohtralt riivjuustu, tükeldatud sibul, veidi marineeritud kurgikuubikuid, konservtomatit, üks supilusikatäis ketšupit, maitsestamiseks pitsamaitseainet, basiilikut, soola ja pipart. Saiad küpsevad ahju keskosas 225 kraadi juures umbes 10 minutit. Võite küpsetada ka tühjad kausid, ning need hiljem meelepärase sisuga täita. Pildil olevad kausid on täidetud rohelise salati, singiribade, kirsstomatite, fetajuustu ja oliividega. Ohtralt huvitavaid kujundamise võimalusi pakuvad puuviljad. Võite meisterdada pirnidest siilikesi, kujundada taldrikule näiteks viinamarjade ja ananassitükkidest päevalille või vormida näiteks õunaautosid, millel on porgandist valuveljed. Toiduga küll ei mängita, ent kui juba autol on rattad all, siis lausa peab enne söömist proovima, kuidas veereb.
www.germund.ee
Puuviljane kuskussi salat Allikas: Sunbeam Foods
Ettevalmistamine: 20 min Küpsetamise aeg: 20 min Portsjon: 6-8 Koostis: • 115 g Sultan rosinaid (Germund) • 40 g pistaatsiapähkleid (Germund) • 500 ml köögiviljapuljongit • 500 ml kuskussi • 1 punane sibul • 1 väike punane paprika • 1,75 dl aprikoose (Germund) • 1,25 dl värskeid koriandrilehti • 1,25 dl piparmündi lehti
Kaste: • 2 tl sidrunimahla • 60 ml oliiviõli • 2 tl Dijoni sinepit Valmistamine: Haki pistaatsiapähklid, sibul, paprika ja lõika kuubikuteks aprikoosid. Keeda puljong ning eemalda tulelt. Lisa kuskuss, kata pott kaanega ning lase seista 10 min. Pane kuskuss suurde kaussi ja sega kahvliga läbi. Lisa sibul, paprika, rosinad ja aprikoosid ning kalla peale kaste. Sega koostisained hästi läbi. Lõpuks sega juurde ülejäänud koostisained.
Waldorfi Salat Koostis: • 6 spl majoneesi • ½ apelsini mahl • 1 spl sinepit • värskelt jahvatatud soola ja pipart • 200 g sellerit • 2 õuna • 50 g rosinaid (Germund) • 75 g hakitud Kreeka pähkleid (Germund)
Valmistamine: Valmista kaste. Sega omavahel majonees, apelsinimahl ja sinep. Kui kaste jääb liiga paks, lahjenda seda veega. Maitsesta soola ja pipraga. Koori õunad, lõika neljaks, eemalda südamik ja lõika õhukesteks ribadeks. Piserda õunu sidrunimahlaga, et säiliks nende värvus. Pese seller ja lõika samuti ribadeks. Sega õunad, seller, Kreeka pähklid kastmega. Kaunista Kreeka pähklite ja rosinatega.
Germundi kaubamärgi alt leiad hästi varustatud toidukauplustest parima hinna ja kvaliteedi suhtega suure valiku pähkleid ja seemneid toidu valmistamiseks või kohe nosimiseks. Germund Hulgi OÜ on ainuke eesti kapitalil põhinev pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju pakkuv ettevõte.